dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väärteomenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 28. oktoober 2022
Viit
12.2-1/8233-3
Registreeritud
28. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Jaana Nõgisto
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-3 Väärteotoimikud
Toimik
12.2-3/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎Kohtuväline menetleja ametniku tunnistus_0.bdoc697 KB
  • 📎Vaarteomenetluse alustamata jatmine.asice385 KB

Sisu (failidest)

Kuupäev digitaalallkirjas TUNNISTUS Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel. Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Madli Juhani’le (isikukood 47809140284) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 Kuupäev digitaalallkirjas TUNNISTUS Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel. Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Doris Teiv’ile (isikukood 48804040015) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 Kuupäev digitaalallkirjas TUNNISTUS Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel. Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Mihhail Antonov’ile (isikukood 38406020238) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 Kuupäev digitaalallkirjas TUNNISTUS Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel. Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Triin Paljak’ule (isikukood 48804040015) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning karistusseadustiku § 279 alusel. Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272 Jaana Nõgisto Teie 13.10.2022 Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Meie 28.10.2022 nr 12.2-1/8233-3 [email protected] Väärteomenetluse alustamata jätmine Austatud proua Nõgisto Osaühingu M.K.Reis-X, registrikood 10734513, volitatud esindajana esitasite Rahandusministeeriumile järelevalveteatena pealkirjastatud pöördumise, milles leidsite, et Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus, registrikood 80425950 (edaspidi: hankija) on õigusvastaselt muutnud avatud hankemenetlusega riigihanke „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru maakonnas 2022-2030“, viitenumber 225892, (edaspidi: riigihange) tulemusel sõlmitud hankelepinguid. Teie pöördumine oli ajendatud sellest, et väidetavalt on hankija ühepoolselt, omamata selleks poolte kokkuleppest (lepingust) või seadusest tulenevat alust, muutnud sõiduplaane, vähendades seeläbi riigihanke osas 2 „Liinigrupp 2 (Kiviõli piirkond)“ 12.08.2021 Osaühinguga M.K.Reis-X sõlmitud hankelepingu mahtu ning suurendades riigihanke osas 1 „Liinigrupp 1 (Jõhvi ja Narva piirkonnad)“ 19.07.2021 AS-ga GoBus sõlmitud hankelepingu mahtu. Leidsite, et nimetatud tegevusega on hankija (ühepoolselt) muutnud hankelepingute üldist olemust, mistõttu hanke- lepingute muutmine ei ole toimunud kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) §-ga 123. Kirjeldatud tegu vastab Teie hinnangul RHS §-s 213 sätestatud väärteokoosseisule, mille kohaselt on RHS-is sätestatud nõudeid rikkudes toimunud hankelepingu muutmine karistatav väärteona. 27.10.2022 kirjaga nr 12.2-1/8233-2 teavitasime Teid järelevalvemenetluse alustamata jätmisest. Järelevalvemenetluse alustamata jätmise teates märkisime ühtlasi, et järelevalveteates sisalduva väärteoetteheite (RHS § 213) osas käsitleme Teie pöördumist väärteoteatena ning vastame sellele eraldi dokumendiga väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 59 lg-s 2 ette nähtud korras. VTMS § 59 lg 1 kohaselt on väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. VTMS § 59 lg 2 sätestab, et kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. VTMS § 2 sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lähtudes subsidiaarselt (VTMS § 2) kriminaal- menetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 193 lg-s 1 sätestatust, peavad ka väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetluse ajend on väärteole viitav teave. Väärteomenetluse alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteo- menetluse ajendis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seega saab väärteomenetlust alustada üksnes siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud (vt RKKKo 18.04.2005, nr 3-1-1-19-05, p 7.1; 03.04.2006, nr 3-1-1-2-06, p 6). Mitte igasugune kahtlus ei saa anda alust isiku suhtes väärteomenetluse alustamiseks, vaid selline süüteokahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ja tuginema menetleja käsutuses olevale teabele (vt RKKKo 07.04.2014, nr 3-1-1-22-14, p 7.3). Rahandusministeerium, olles tutvunud väärteoteates toodud faktiväidetega, leiab, et esitatud väärteoteatest ega selle lisadest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid küllaldased väärteo kõigi koosseisupäraste tunnuste sedastamiseks väärteomenetluse ajendis ja kohtuvälisel menetlejal põhjendatud väärteokahtluse tekkimiseks. Selgitame väärteomenetluse alustamata jätmist alljärgnevalt. RHS § 213 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes hankelepingu või raamlepingu muutmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RHS § 213 lg 2 järgi sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RHS § 213 on karistus- ehk sekundaarnorm, mille eesmärgiks on tagada RHS §-s 123 sätestatud käitumis- ehk primaarnormi täitmist. RHS § 213 on koosseisutüübilt siseviiteline tagajärjedelikt, mille objektiivsed tunnused seisnevad hanke- või raamlepingu muutmises selliselt, et on rikutud hankelepingu muutmise lubatavusele RHS §-s 123 ette nähtud nõudeid. Hankija kohustus lähtuda hanke- või raamlepingu muutmisel RHS §-s 123 sätestatust on käsitatav keeluna muuta lepingut RHS §-s 123 nimetamata alusel. Õiguslik keelunorm ei pea alati olema sõnastatud keeluna. Seaduses sätestatud kohustav norm suunab käituma normis näidatud viisil ning keelab samas käituda mis tahes muul moel. Seega on tegemist keeluga muuta riigihanke menetluse teel sõlmitud lepinguid mis tahes muul alusel, kui on ette nähtud RHS §-s 123. Hankelepingu õigusvastast muutmist RHS § 213 tähenduses tuleb eristada hankelepingu sõlmimisest riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel, s.o RHS § 120 lg 1 rikkumisest, mis on karistatav RHS § 214 järgi (vt M. Antonov. RHS § 213 komm-d 2-4 ja 6 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks sanktsioneerida süüteona hankelepingu õigusvastasele muutmisele suunatud tegevust, mis ei ole õigushüve kahjustamist reaalselt kaasa toonud. Asjaolust, et RHS § 213 on tagajärjedelikt, tuleneb muu hulgas tõdemus, et kui hankelepingu muutmine ühepoolse tahteavaldusega osutub tühiseks, s.o õiguslikult algusest peale ex tunc kehtetuks, siis puudub ka RHS §-s 213 ette nähtud koosseisupärane tagajärg. Materiaalne süütegu on lõpule viidud alles siis, kui on saabunud koosseisupärane tagajärg (vt J. Sootak. KarS § 12 komm 10.1 – J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Juura 2015). Seega järeldub asjaolust, et RHS § 213 on koosseisutüübilt materiaalne ehk tagajärjedelikt, et väärtegu on lõpule viidud alles siis, kui hankelepingut on õiguslikult kehtivalt muudetud. Väärteokatse üldjuhul, erikoosseisu puudumisel, karistatav ei ole (KarS § 251). Kui hanke- lepingu muutmist ei ole õiguslikult kehtivalt toimunud (nt vastav tahteavaldus on vormilistel või sisulistel põhjustel tühine, samuti kui lepingu muutmisele suunatud toimingud ei ole mõnel muul põhjusel toonud kaasa kehtivat lepingumuudatust), siis sellisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1) ning väärteovastutust ei kaasne. Hankelepingu muudatuse tühisus hoiab ära õigushüve kahjustamise. RHS § 123 lg 1, mis piirab hankija (kujundus)õigust hankelepingu muudatustes kokku leppida või muul viisil sõlmitud hankelepinguid meelevaldselt muuta, ei anna hankijale eraldi materiaalset õigustust hankelepingu ühepoolseks muutmiseks. Hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut (RHS § 8 lg 2). 2 Riigikohus on leidnud, et bussiliinide teenindamiseks maakondliku ühistranspordikeskuse ja vedaja vahel sõlmitav avaliku teenindamise leping on eelduslikult haldusleping (vt RKHKo 11.11.2021, nr 3-18-1946/70, p 15). Halduskoostöö seaduse (edaspidi: HKTS) § 3 lg 4 teise lause kohaselt eeldatakse haldusülesande täitmiseks volitamise korral, et tegemist on haldus- lepinguga, kui lepingust ei nähtu selgelt poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping. Avaliku teenindamise leping on haldusülesande täitmiseks volitamise leping (vt RKHKo 14.06.2019, nr 3-13-481/183, p 14). Ühistranspordiseaduse (edaspidi: ÜTS) §-dest 13 ja 16 tulenevalt on vedajaga avaliku teenindamise lepingu sõlmimine omavalitsusüksuse või riigi haldusülesanne. ÜTS § 15 lg 2 järgi täidavad omavalitsusüksuste ja riigi asutatud ning enamusotsustusõigusega piirkondlikud ühistranspordi- keskused avaliku halduse ülesandeid halduslepingu alusel. HKTS § 2 kohaselt halduslepingule, mille ese on riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusülesannete täitmiseks volitamine, kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi: HMS) § 102 lg 1 ja § 105 lg 1 kohaselt tuleb halduslepingu muutmisel ja lõpetamisel lähtuda reeglina tsiviilõigusest, s.t ennekõike võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) lepinguõiguse sätetest. Lepinguõiguse sätetele vastavalt on lepingu muutmine üldjuhul mitmepoolne tehing, mis vajab lepingupoolte kattuvaid tahteavaldusi. VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel (vt RKTKo 08.12.2004, nr 3-2-1-136-04, p 42; 28.04.2008, nr 3-2-1-30-08, p 13; 16.11.2011, nr 3-2-1-101-11, p 10). Seega sätestab VÕS § 13 lg 1 üldise põhimõtte, mis tuleneb lepingu- vabaduse ja privaatautoomia põhimõttest, mille kohaselt on lepingu sõlmimise kõrval ka lepingu muutmine ja lõpetamine eelduslikult ainult poolte endi otsustada ning peab toimuma konsensuse alusel. Lepingu võib alati lõpetada ja lepingut võib alati muuta kokkuleppega, kuid ühepoolne lõpetamine või muutmine on lubatud ainult seaduses või lepingus endas sätestatud alustel (vt I. Kull. VÕS § 13 komm 4.1 – P. Varul; I. Kull; V. Kõve; M. Käerdi; K. Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2016). Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Seejuures tuleb eristada lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel (RKTKo 25.04.2018, nr 2-15-5027/137, p 12). Pool, kes tugineb sellele, et lepingut muudeti, sh kaudse tahteavaldusega, peab tõendama nii selle, et lepingut üldse muudeti, kui ka selle, et lepingu sisu muudeti (RKTKo 25.04.2018, nr 2-15-5027/137, p 15). Seega on lepingu ühepoolse muutmise võimalused tsiviilõiguses üpris piiratud. Ühepoolse muutmise õigus peab tulenema vahetult kas lepingust endast või seadusest. Nagu eelnevalt selgitatud, ei ole selliseks seadusesätteks RHS § 123, mis piirab hankija lepinguvabadust lepingu muutmiseks tahteavalduste tegemisel (RKTKo 11.02.2016, nr 3-2-1-171-15, p 14) ega anna hankijale iseseisvat (kujundus)õigust lepingu ühepoolseks muutmiseks. Kui tsiviilseadustest (haldus)lepingu ühepoolse muutmise õigust haldusorganile ei tulene, tuleb hinnata, kas selline muutmisõiguse saab tuletada HMS § 102 lg-st 2, mille kohaselt haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. 3 Riigikohus on sedastanud, et HMS § 102 lg 2 kohaldamise eeldused – ülekaalukas avalik huvi, tingimatu vajadus, avaliku huvi raske kahjustamise oht – on sätestatud silmatorkavalt rangelt (RKHKo 14.06.2019, nr 3-13-481, p 21). Haldusorgani poolt lepingu ühepoolne muutmine on intensiivne võimuvolitus ja selle aluseid tuleb tõlgendada üldjuhul kitsalt (RKHKo 30.05.2022, nr 3-20-1150/47, p 39). HMS § 102 lg-l 2 on hädaklausli iseloom ja seda saab rakendada alles pärast seda, kui on välja selgitatud, et haldusorgan ei saanud lepingut ühepoolselt lõpetada (või muuta) võlaõigusseaduse alusel (RKHKo 14.06.2019, nr 3-13-481, p-d 22-23). HMS § 102 lg 2 mõte on tagada avaliku huvi kaitse rasketel juhtudel, sõltumata poolte kokkulepetest ning asjaomasele lepinguliigile kohalduvatest erisustest. Selle sätte mõte pole välistada tsiviilõiguslikele ülesütlemise (või muutmise) alustele tuginemist, kui nende kohaldamise eeldused on konkreetsel juhul täidetud (RKHKo 14.06.2019, nr 3-13-481/183, p 22). HMS § 102 lg 2 näol on tegemist piiratud võimalusega, mille abil on võimalik vältida ülekaaluka avaliku huvi järgimise sõltumist haldusorganiga lepingu sõlminud isiku tahtest. HMS § 102 lg 3 kohaselt peab haldusorgan sellisel juhul lepingu muutmist põhjendama. Seega eeldab ka lepingu ühepoolne muutmine seaduses sätestatud toimingute läbiviimist – ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise ohu tuvastamist, selle ohu vältimise võimaluste väljaselgitamist ja lepingu muutmise vajaduse tuvastamisel teisele lepingupoolele vastavate põhjenduste esitamist (RKHKo 23.04.2007, nr 3-3-1-13-07, p 8). Riigikohus on selgitanud, et lepingu muudatuse kehtivuse hindamiseks tuleb esmalt lähtuda pooltevahelisest kokkuleppest lepingu muutmise kohta (RKHKo 23.04.2007, nr 3-3-1-13-07, p 8). Lepingu muutmise kord on antud juhul kirjas avaliku teenindamise lepingu p-s 9.9, mille kohaselt võib lepingut muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Nagu ka viidatud kohtuasjas (3-3-1-13-07), puudub käesoleval juhul teave, et lepingut oleks kirjeldatud viisil muudetud. Väärteoteate esitaja nägi lepingu ühepoolset muutmist selles, et pärast avaliku teenindamise lepingute sõlmimist (2021) jagas hankija maakondliku bussiliini 103A, mis algselt kuulus riigihanke alusdokumentidest (edaspidi: RHAD) tulenevalt tervikuna riigihanke 2 osas sõlmitud lepingu mahtu (vt RHAD „Tehniline kirjeldus“ Lisa 3 „II liinigrupi sõiduplaanid“), neljaks erinevaks liini- numbriks (511, 512, 513 ja 514), mis jäid osaliselt (liininumbrite 513-514 osas) riigihanke 2 osas sõlmitud lepingu alusel Osaühingu M.K.Reis-X teenindada ning osaliselt (liininumbrite 511-512 osas) läksid üle riigihanke 1 osas sõlmitud lepingu alusel teenindamiseks AS-le GoBus. Kirjeldatuga on teate esitaja hinnangul olemuslikult, s.o hankelepingu eset ja üldist olemust muutvalt, muudetud mõlemas riigihanke osas sõlmitud avaliku teenindamise lepinguid. Väärteoteates esitatud väidete kohaselt on hankija muutnud hankelepinguid ilma teise lepingupoole nõusolekuta. Hankelepingute muutmine on toiminud meelevaldselt ja relevantseid põhjendusi esitamata. Hankija on lepinguid muutnud ühepoolselt, omamata avaliku teenindamise lepingute ühepoolseks muutmiseks lepingust või seadusest tulenevat alust. Väärteoteates on väidetud, et hankija esitatud sõiduplaani muudatustest ei nähtu, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel on hankija sõlmitud lepinguid ühepoolselt muutnud. Enamgi veel, kui lähtuda väärteoteates esitatud väidetest, eeldades nende tegelikkusele vastavust ja tõesust, puudus hankijal õigus lepingute ühepoolseks muutmiseks. Väärteoteates puudub teave selle kohta, et hankija oleks avaliku teenindamise lepingute kui halduslepingute ühepoolsel muutmisel tuginenud HMS § 102 lg-s 2 sätestatud erandlikule ja intensiivsele ning põhjendamist nõudvale volitusele. Teate esitaja hinnangul ei saanud hankija tugineda lepingute ühepoolsel muutmisel ka lepingu p-le 7.2. Järelikult pidi hankija lepingute muutmisel juhinduma avaliku teenindamise lepingu p-st 9.9, mille kohaselt lepingu muutmine toimub poolte kirjalikul kokkuleppel. 4 Väärteoteatest ega muudest kohtuvälisele menetlejale kättesaadavadest andmetest, sh riigihangete registris avaldatud andmetest, aga ei nähtu, et sellist kokkulepet oleks kunagi sõlmitud. Eeldades väärteoteates esitatud väidete vastavust tegelikkusele, ei ole kirjeldatud põhjustel kohtuvälisel menetlejal võimalik sedastada väärteomenetluse ajendis RHS §-s 213 sätestatud väärteokooseisu tunnuseid. Samuti puudub teave teiste RHS-is (§-s 214 ja §-s 215) sätestatud väärtegude toime- panemise kohta. Ent isegi siis, kui jaatada hankija õigust muuta ühepoolselt avaliku teenindamise lepinguid (nt tugineda avaliku teenindamise lepingu p-le 7.2 ning muuta sel alusel ühepoolselt sõiduplaane) ning lugeda lepingu muutmise õiguslikult siduvalt ja kehtivalt toimunuks, ei ole väärteoteates esitatu piisav kohtuvälisel menetlejal põhjendatud süüteokahtluse tekkimiseks. Nimelt rajaneb väärteoteade teesil, et hankelepingute muutmine oli vastuolus RHS §-ga 123 põhjusel, et sõiduplaanide muutmisega muudeti lepingute eset ja üldist olemust. Samas on väärteoteate esitaja möönnud, et teised lepingu muutmise eeldused vastavalt RHS § 123 lg 1 p-dele 1, 2 või 4 võisid olla täidetud. Vähemalt ei ole väärteoteates esitatud piisavalt faktiandmeid, mis võimaldaksid selles põhjendatult kahelda. Valitseva kohtupraktika kohaselt on RHS § 123 normistik keeruline ja selle rakendamine ning lepingu muutmise õiguspärasuse kontrollimine võib vajada keerukat majanduslikku prognoosi, mis omakorda vajab verifitseeritavaid numbrilisi algandmeid. Andmata siinkohal hinnangut sellele, kas võimaliku lepingumuudatuse korral võis olla täitmata mõni muu RHS § 123 lg-s 1 alternatiivselt sätestatud hankelepingu muutmise lubatavuse eeldustest, ei saa kohtuväline menetleja nõustuda väärteoteate esitaja subjektiivse õigustõlgendusega, mille kohaselt kujutab eelkirjeldatud sõiduplaanide muutmine endast lepingu eseme ja seega ka üldise olemuse muutmist. RHS § 123 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 kohaldamise esmaseks eelduseks on keeld muuta hankelepingu üldist olemust. Hankelepingu üldise olemuse puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamise osas ei ole järjekindlat kohtupraktikat veel välja kujunenud. RHS § 123 lg 1 p 1 sõnastusest („hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta…“) saab järeldada, et hankelepingu eseme asendamine kujutab endast ühtlasi hankelepingu üldise olemuse muutmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktis 109 on hankelepingu üldise olemuse muutmisena käsitletud olukorda, kus lepingu muudatuse tulemusena muutub kogu riigihanke olemus – kui näiteks riigihanke esemeks olevad ehitustööd, asjad või teenused asendatakse millegi muuga või riigihanke liiki oluliselt muudetakse – sellisel juhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele. RHS-i eelnõu seletuskirjas on hankeeseme asendamise näitena nimetatud sellist muudatust, kui hankeesemeks olnud lasteaia asemel ehitatakse hoopis veehoidla. Seletuskirjas on leitud, et lepingu üldise olemuse muutmise keelu näol on tegemist siiski pigem seletava, kui lisanduva piiranguga, kuivõrd lepingu lubatud muudatuse protsendimäära ulatuses ei tohiks olla võimalik teha hankelepingus selliseid muudatusi, mis võimaldaksid hankelepingu üldise olemuse muutmist (RHS eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 108). Lisaks tuleb kogu hankelepingu üldise olemuse muutmisest eristada hankelepingu olulisi muudatusi. Euroopa Kohus on leidnud, et hankelepingu oluline muutmine ja üldise olemuse muutmine ei ole samatähenduslikud mõisted. Kui üldise olemuse muutmine (hankeeseme asendamine või hankelepingu liigi muutmine, nt teenuste hankelepingu muutmine ehitustööde hankelepinguks) on keelatud absoluutselt, siis hankelepingu oluline muutmine võib olla teatud tingimustel lubatud (EK C-549/14, p-d 36-37). Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus, leides, et hankelepingu olemuse oluline muutmine ei tähenda tingimata lepingu üldise olemuse muutmist. 5 Hankelepingu üldise olemuse muutmise all peetakse RHS § 123 lg 1 p 1 tähenduses silmas hankelepingu olemuse märksa ulatuslikumaid, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi (RKHKo 30.05.2022, nr 3-20-1150/47, p 18). Enamgi veel, Riigikohus on märkinud, et RHS § 123 lg 1 p-st 1, sellega üle võetava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 72 lg-st 2 ega muudest RHS-i või hankedirektiivi sätetest ei tulene keeldu muuta lepingutingimusi, mis sisaldusid riigihanke alusdokumentides (RKHKo 30.05.2022, nr 3-20-1150/47, p 20). Praegusel juhul on riigihanke alusdokumentidest tulenevalt hankelepingute esemeks mõlemas riigihanke osas ühistransporditeenuse osutamine bussitranspordiga (CPV kood 60112000-6 „Maantee ühistransporditeenused“). Hanketeate osa II p-s 1.4 on hankija välja toonud, et hankelepingu(te) esemeks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses sõitjate vedu avaliku teenindamise lepingu (ATL) alusel Ida-Viru maakonna avalikel bussiliinidel. Geograafiliselt asub mõlema hankelepingu täitmiskoht (peamiselt) Ida-Virumaa maakonnas: riigihanke osas 1 Jõhvi ja Narva piirkonnas ning riigihanke osas 2 Kiviõli piirkonnas. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoteate esitaja käsitlenud lepingu eset põhjendamatult kitsalt. Hankelepingu eseme muutmisena ei saa selles kontekstis käsitleda, mistahes muudatusi, mis puudutavad vähemal või suuremal määral hankelepingu eset. Hankija ei ole asendanud hankelepingu esemeks olevat bussidega osutatavat ühistransporditeenust nt lennutranspordiga osutatava ühistransporditeenusega. Muudetud ei ole ka teenuse osutamise maakonda. Sõiduplaanides bussiliini alguskoha kohta ning sellest tulenevalt ühe ja sama maakonna piires bussiliini esimesse või teise liinigruppi kuuluvuse osas tehtavad muudatused ei muuda hankelepingu üldist olemust, sellega ei toimu hankelepingu eseme asendamist ega lepingu eseme olemuslikku muutmist. Samuti ei ole toimunud hankelepingu liigi muutmist – mõlema avaliku teenindamise lepingu puhul on jätkuvalt tegemist teenuse hankelepingutega RHS § 8 lg 4 tähenduses. Ei ole toimunud ka teisi kogu riigihanke olemust hõlmavaid muudatusi, sh hankelepingu eseme ulatuse sedavõrd drastilist vähendamist või suurendamist, mis oleksid võinud avardada hankemenetluses osalenud ettevõtjate ringi ja vajaksid seetõttu uue riigihanke menetluse läbiviimist. Õiguskirjanduses on põhjendatult märgitud, et kui hankelepingu muutmise võimalus ja tingimused on olnud riigihanke menetluses kõigile ettevõtjatele samadel alustel selgelt ja täpselt teada, siis on ettevõtjad ka olnud pakkumuste tegemisel võrdses olukorras (vt M. A. Simovart. RHS § 123 komm 20 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Seetõttu ei toimu, hankelepingus endas või RHS-is sätestatud hankelepingu muutmise võimaluse hilisema realiseerimisega ei läbipaistvuse põhimõtte rikkumist ega ühe ettevõtja ebavõrdset eelistamist teistele. Kokkuvõtvalt nendime, et väärteoteate menetlemisel kohtuvälisele menetlejale teatavaks saanud asjaolude kogum ei anna alust põhjendatud süüteokahtluseks. Kui väärteo toimepanemise kohta puudub küllaldaselt andmeid, siis puudub süüteomenetluse alus ja väärteomenetlust ei alustata. Väärteomenetluse alustamine ei saa põhineda oletustel, vaid ainult selgetel väärteo tunnustel. Väärteomenetluse ajendis väärteo tunnuste sedastamine on menetluse alustamise primaarseks eelduseks. Väärteomenetlust kui menetlussubjekti põhiõigusi riivavat ja menetlusalust isikut karistusähvardusel paratamatult stigmatiseerivat süüteomenetlust ei saa alustada ning toimetada pelgalt süüteotunnuste otsimiseks, s.o selleks, et selgitada välja, kas antud teos üldse on karistatava teo tunnused või mitte. Kõigi väärteokoosseisu järgi nõutavate tunnuste olemasolu peab olema kohtuvälisele menetlejale selge juba väärteomenetluse alustamise otsustamise ajahetkel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ja § 59 lg-s 2 sätestatule, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta 13.10.2022 esitatud väärteoteate ajendil väärteomenetlust. 6 Täiendavalt juhime väärteoteate esitaja tähelepanu sellele, et kuigi väärteoteate võib esitada igaüks, ei ole väärteomenetlus hankelepingu poole õiguste ja huvide kaitseks tõhusaim vahend. Isegi, kui väärteo toimepanemine peaks leidma tuvastamist ning menetlusalust isikut karistataks, ei saa kohtuväline menetleja taastada ega ennistada väärteoteate esitaja õigusi. Lepinguliste õigus- suhete käigus tekkinud vaidluste lahendamine on kohtute pädevuses – sõltuvalt lepinguliigist on õigusvaidluse lahendamise pädevus esimese kohtuinstantsina kas maakohtul või halduskohtul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Antonov riigihangete ja riigiabi osakonna jurist kohtuvälise menetleja ametnik Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel