Jaana Nõgisto Teie 13.10.2022
Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Meie 27.10.2022 nr 12.2-1/8233-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud proua Nõgisto
Osaühingu M.K.Reis-X, registrikood 10734513, volitatud esindajana esitasite Rahandusministeeriumile
järelevalveteatena pealkirjastatud pöördumise, milles leidsite, et Mittetulundusühing Ida-Viru
Ühistranspordikeskus, registrikood 80425950 (edaspidi: hankija) on õigusvastaselt muutnud
avatud hankemenetlusega riigihanke „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru maakonnas 2022-2030“,
viitenumber 225892, (edaspidi: riigihange) tulemusel sõlmitud hankelepinguid. Täpsemalt
leidsite, et sõiduplaanide muutmise kaudu vähendades riigihanke osas 2 „Liinigrupp 2 (Kiviõli
piirkond)“ 12.08.2021 Osaühinguga M.K.Reis-X sõlmitud hankelepingu mahtu ja suurendades
riigihanke osas 1 „Liinigrupp 1 (Jõhvi ja Narva piirkonnad)“ 19.07.2021 AS-ga GoBus sõlmitud
hankelepingu mahtu on hankija muutnud hankelepingute üldist olemust ning sellega rikkunud
riigihangete seadust (RHS). Eelnevaga seoses palusite Rahandusministeeriumil kui RHS-i täitmise
üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise pädevust omaval ametiasutusel teha järelevalvet hankija
tegevuse üle Osaühinguga M.K.Reis-X sõlmitud hankelepingu ning AS-ga GoBus sõlmitud
hankelepingu muutmisel.
RHS § 207 lg 1 kohaselt on järelevalveteade pöördumine, mis osutab RHS-i rikkumisele ja
millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. Tulenevalt RHS § 206 lg-st 3, kui
järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium
teate esitajat järelevalvemenetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest.
Järelevalveteatest nähtuvalt on riigihanke esimeses ja teises osas hankelepingud sõlmitud. Hanke-
lepingute sõlmitust mõlemas hankeosas kinnitavad ka riigihangete registrile vastavalt RHS § 83
lg-le 1 esitatud hankelepingute sõlmimise andmed (hankelepingu sõlmimise teade).
Kuna hankelepingud on sõlmitud, ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamine antud
juhul võimalik. Nimelt on avalik võim õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks
selge pädevuse ja volituse – avaliku võimu poolne sekkumine (hanke)lepingu alusel hankija ja
ettevõtja vahel tekkinud õigussuhtesse, võib toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel,
korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-
1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19).
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel
muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu
– menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud
väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis
RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati
ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist
järelevalvemenetlust alustada ka siis, kui esineb põhjendatud rikkumiskahtlus.
Kuivõrd hankijale ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu
sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1-2), ei ole pärast lepingu sõlmimist juhtumipõhise järelevalve-
menetluse läbiviimine enam põhjendatud ega eesmärgipärane. Seepärast näeb RHS § 206 lg 1
p 4 ette, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui
riigihanke menetlus on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb riigihanke menetlus muu
hulgas hanke- või raamlepingu sõlmimisega (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139).
Eelnimetatud sätete koostoimest tulenevalt on hankelepingu sõlmituse korral järelevalvemenetluse
läbiviimine RHS § 206 lg 1 p-s 4 nimetatud absoluutse menetlustakistuse tõttu välistatud ka
siis, kui järelevalveteates sisalduv etteheide seisneb väites, et hankelepingu sõlmimisel on rikutud
RHS § 120 lg-s 1 sätestatud kohustust sõlmida hankeleping riigihanke alusdokumentides toodud
tingimustel või hankelepingu muutmisel on eiratud RHS §-s 123 sätestatud hankelepingu muutmise
reegleid.
Hankelepingu sõlmimine on seega järelevalvemenetlust välistav imperatiivne asjaolu, mille
korral on järelevalvemenetluse alustamine igal juhul välistatud. Lepingu sõlmimise korral on
võimalikud rikkumised lõpule viidud ja hankijale ettekirjutuse tegemine pole enam võimalik (vt
M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Seega ei võimalda kehtiv õigus Rahandus-
ministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega hankelepingu alusel hankija ja tema lepingu-
partneri vahel tekkinud õigussuhtesse.
Arvestades, et järelevalveteates nimetatud lepingud on sõlmitud, ning juhindudes RHS § 205
lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, 73 lg 3 p-st 1 ja § 206 lg-st 3, teatab Rahandusministeerium,
et ei alusta järelevalvemenetlust avatud hankemenetluse „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru
maakonnas 2022-2030“, viitenumber 225892, tulemusel sõlmitud hankelepingute muutmise
õiguspärasuse kontrollimiseks.
Järelevalveteates sisalduva väärteoetteheite (RHS § 213) osas käsitleme Teie pöördumist
väärteoteatena ning vastame sellele eraldi dokumendiga väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §
59 lg-s 2 ette nähtud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
2