dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu

Rahandusministeerium · 27. oktoober 2022
Viit
1.1-11/8588-1
Registreeritud
27. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Rando Kängsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
3. november 2022

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice2196 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Rahandusministeerium 26.10.2022 nr 1-4/22/4782 Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie tööpäev jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu lisa 1 3. Määruse eelnõu lisa 2 4. Määruse eelnõu lisa 3 5. Määruse eelnõu lisa 4 6. Määruse eelnõu seletuskiri Sama: Keskkonnaamet, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordi Klubi Indrek Ambos, 626 0714 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 22.09.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2, § 29 lõike 7, keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse 2023. aastaks: 1) piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat, samuti nendes piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg; 2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil; 3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügi õiguse tasu. (2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval veekogul ning eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul. 2. peatükk Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil § 2. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel (1) Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani või 2023. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkondades maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 2. (2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini seitsmepäevase ajavahemiku kestel, antakse harrastuspüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud Läänemere piirkondades maakondade kaupa: 1) Harju maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool ning punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool; 2) Hiiu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool; 3) Ida-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool; 4) Lääne maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest ida pool ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool; 5) Lääne-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool ning 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool; 6) Pärnu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lõuna pool ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool; 7) Saare maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool. (3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on ühe kalendrikuu kestel püsiasustusega väikesaare püsielanikel harrastuskalapüügil 2023. aastal kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv: 1) Abrukal – 132; 2) Aegnal – 36; 3) Heinlaiul – 36; 4) Kesselaiul – 144; 5) Kräsulil – 36; 6) Kõinastul – 72; 7) Kihnul – 540; 8) Manõjal – 180; 9) Naissaarel – 324; 10) Pranglil – 741; 11) Ruhnul – 72; 12) Vilsandil – 216; 13) Vormsil – 624; 14) Väike-Pakril – 72. (4) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal antakse püsiasustusega väikesaare püsielanikele kalastuskaarte kuni 300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks 1. märtsist 31. oktoobrini seitsmeks järjestikuseks päevaks: 1) Abrukal; 2) Aegnal; 3) Heinlaiul; 4) Kesselaiul; 5) Kräsulil; 6) Kõinastul; 7) Kihnul; 8) Manõjal; 9) Naissaarel; 10) Pranglil; 11) Ruhnul; 12) Vilsandil; 13) Vormsil; 14) Väike-Pakril. (5) Püügiõiguse tasu kalendrikuuks, sõltumata püügipäevade arvust, on nakkevõrguga püügil lõikes 3 nimetatud piirkondades – 7 eurot. (6) Õngejadaga püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 2 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 2–4 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 3. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks ajavahemikel 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, sätestatud lisas 3. (2) Piirissaare püsielanikel on harrastuskalapüügil Peipsi ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv Piirissaart ümbritseval veealal – 125. (3) Kalastuskaarte õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani, antakse ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini: 1) Peipsi järvele; 2) Lämmi- ja Pihkva järvele. (4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal – kaldast arvates 3 km laiusel veealal. (5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2 nimetatud piirkonnas – 7 eurot. (6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil lõikes 3 nimetatud piirkonnas ja seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on 2 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 2–3 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 4. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused sise- ja piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud (1) Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani või 2023. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 4. (2) Võrtsjärvel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks antakse kalastuskaarte ajavahemikuks 1 märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani. (3) Siseveekogudel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks antakse kalastuskaarte ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani: 1) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel; 2) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina järvel, Räpina järvel, Põlva järvel, Leevijõe Külajärvel ja Leevaku paisjärvel; 3) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel; 4) Saare maakonnas Suurlahel; 5) Tartu maakonnas Emajõel, Kaiavere järvel, Pörja Porijärvel, Saadjärvel ja Väikesel Emajõel; 6) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel ja Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel, Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel, Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel; 7) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel, Parika järvel (VEE2074900), Mäeküla järvel ja Kuuni järvel; 8) Võru maakonnas Tamula järvel, Vagula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel, Pabra järvel, Lõõdla järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pulli järvel, Uhtjärvel, Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel, Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel. (4) Emajõel on kalapüügil keelatud kasutada õngpüünistel konksu, millel on rohkem kui üks haru, 15. märtsist 30. aprillini, välja arvatud põhjaõng. (5) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini kalapüük harrastuspüügivahenditega keelatud. (6) Umbusi jõel on kalapüük keelatud alates 1. jaanuarist 31. detsembrini. (7) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri. (8) Saare maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 130 mm. (9) Valga maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 100 mm. (10) Püügiõiguse tasu Võrtsjärvel õngejadaga püügil seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, lõikes 2 nimetatud ajavahemikus on 8 eurot. (11) Püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, lõikes 3 nimetatud siseveekogudel ja ajavahemikus on: 1) õngejadaga püügil – 2 eurot; 2) õngejadaga püügil Kuremaa järvel, Kaiavere järvel, Saadjärvel ja Vagula järvel – 8 eurot. (12) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõikes 3 nimetatud piirkonna eest eraldi. 3. peatükk Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga § 5. Siseveekogudel liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused (1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga 1. juunist 31. augustini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaart. (2) Liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ühe päeva eest lõikes 1 nimetatud ajavahemikul on 2 eurot. 4. peatükk Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga § 6. Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas (1) Harrastuskalapüügiks harpuunpüssi ja harpuuniga antakse 24tunnise kehtivusega kalastuskaarte Jõgeva ja Tartu maakonnas: 1) Kuremaa järvele; 2) Saadjärvele. (2) Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi eest on 2 eurot. (3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1 nimetatud veekogudel eraldi. § 7. Püügikitsendus harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga Allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga on keelatud Paide tehisjärves. 5. peatükk Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega § 8. Kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning püügiõiguse tasu (1) Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud lõikudes keelatud püüda lõhet ning meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini. (2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ning meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini. (3) Lõhe ja meriforelli püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks jõgedel antakse kalastuskaarte järgmistele jõelõikudele järgmisteks ajavahemikeks: 1) Pirita jõele Vaskjala paisust suudmeni 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 2) Jägala jõele Linnamäe paisust suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; 3) Selja jõele Arkna sillast Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 4) Narva jõele Narva Hüdroelektrijaamast suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; 5) Vääna jõele Vahiküla astangutest suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 6) Purtse jõele Püssi paisjärve paisust suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 7) Loobu jõele Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 8) Pühajõele Tallinn-Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini. (4) Kalastuskaardi alusel on püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades: 1) 24 tunniks – 7 eurot; 2) 72 tunniks – 14 eurot. (5) Kalastuskaart spinningu ja lendõngega püügiks ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib lõikes 3 nimetatud veekogudel eraldi. (6) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel ei tohi spinninguga püügil landi või lendõngega püügil kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 mm. (7) Lõike 3 alusel antud kalastuskaardiga on lubatud lisaks lõhele ja meriforellile püüda ka neid kalaliike, jõevähk välja arvatud, kelle püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud. § 9. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel (1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega, on Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonna piires keelatud järgmistel jõgedel ja jõelõikudel: 1) Esna jõel; 2) Navesti jõel; 3) Neeva kanalil; 4) Norra ojal; 5) Oostriku jõel; 6) Suurpalu peakraavil; 7) Prandi jõel lähtest Tori sillani; 8) Preedi jõel; 9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni; 10) Vodja jõel; 11) Võlingi ehk Võllinge ojal; 12) Onga jõel; 13) Vahu jõel. (2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudel lubatud kalastuskaardi alusel. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 24 tunniks 1. veebruarist 14. septembrini 3 eurot. (4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib ühel ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudel. § 10. Püügikitsendused merel lõhe püügil (1) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 rasvauimega lõhe püük keelatud ning nimetatud kala juhuslikul püügil tuleb see viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada. (2) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 ühel isikul ühe päeva kohta keelatud püüda rohkem kui üks lõhe, millel on märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim. 6. peatükk Kalapüük looduskaitsealadel § 11. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal (1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse igaks kalendripäevaks ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte, kui neid taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt: 1) Sutlepa merele – 4; 2) Saunja lahele – 4. (2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist 28. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte piirarvuta. (3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük keelatud. (4) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti. (5) Silma looduskaitsealal on keelatud kasutada harrastuskalapüügil lõikes 4 nimetamata püügivahendeid. (6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on 6 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud. Tasu võetakse iga lõikes 1 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis (1) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga, kui neid kaarte taotletakse Keskkonnaametist, järgmiselt: 1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta; 2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas, Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures 50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta; 3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani – piirarvuta; 4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 – piirarvuta; 5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2; 6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2; 7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2; 8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2; 9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2; 10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta. (2) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks, kui neid kaarte taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt: 1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta; 2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas, Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures 50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta; 3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani – piirarvuta; 4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 – piirarvuta; 5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88; 6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88; 7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88; 8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88; 9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88; 10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta. (3) Lõike 1 punktides 1–4 ja 10 ning lõike 2 punktides 1–4 ja 10 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 7 eurot. (4) Lõike 1 punktides 5–8 ja lõike 2 punktides 5–8 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 5 eurot. (5) Lõike 1 punktis 9 ja lõike 2 punktis 9 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 3 eurot. (6) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonna eest eraldi. (7) Matsalu rahvuspargis on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata püügivahendeid. § 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal (1) Kalastuskaarte Endla looduskaitsealale antakse üheks kalendrikuuks või 24 tunniks: 1) Endla järvele; 2) Sinijärvele. (2) Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng või sikuti. (3) Endla looduskaitsealal on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata püügivahendeid. (4) Kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini keelatud. (5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudel on üheks kalendrikuuks 7 eurot ja 24 tunniks 3 eurot. 7. peatükk Kadiskapüük § 14. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning püügiõiguse tasu (1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga. (2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini. (3) Kadiskaga kalapüügi õiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, 48 tunniks lõikes 4 nimetatud ühele veekogule on 2 eurot. (4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks: 1) Harju maakonnas Kahala järvele, Harku järvele, Maardu järvele, Tänavjärvele, Klooga järvele, Lohja järvele; 2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlale, Konsu järvele, Uljaste järvele; 3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvele, Kaiu järvele, Jõemõisa järvele, Pikkjärvele (Kaarepere); 4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvele; 5) Lääne maakonnas Veskijärvele, Hindaste järvele; 6) Pärnu maakonnas Ermistu järvele, Tõhela järvele, Lavassaare järvele, Kaisma järvele; 7) Põlva maakonnas Meelva järvele, Valgjärvele; 8) Saare maakonnas Suurlahele, Mullutu lahele, Harju lahele, Järise järvele, Laialepa lahele; 9) Tartu maakonnas Elistvere järvele, Kaiavere järvele, Koosa järvele, Kalli järvele, Soitsjärvele, Keeri järvele, Lahepera järvele, Leego järvele, Karijärvele; 10) Viljandi maakonnas Veisjärvele, Õisu järvele, Viljandi järvele, Ruhijärvele, Mäeküla järvele, Parika järvele, Kariste järvele; 11) Võru maakonnas Vagula järvele, Tamula järvele, Hino järvele, Lõõdla järvele, Pabra järvele, Murati järvele, Pulli järvele, Kirikumäe järvele. 8. peatükk Vähipüük § 15. Vähipüügivõimalused (1) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2023. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist, on: 1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 5; 2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 2; 3) Pärnu jões (Järva maakond) – 1; 4) Reopalu jões (Järva maakond) – 1; 5) Väinjärves (Järva maakond) – 1; 6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 1; 7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 1; 8) Kärla jões (Saare maakond) – 1; 9) Leisi jões (Saare maakond) – 1; 10) Lõve jões (Saare maakond) – 1; 11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 1; 12) Punabe jões (Saare maakond) – 1; 13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 1; 14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 1; 15) Võlupe jões (Saare maakond) – 1; 16) Aheru järves (Valga maakond) – 1; 17) Pühajärves (Valga maakond) – 2; 18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 1; 19) Verijärves (Võru maakond) – 1. (2) Harrastusvähipüügil siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2023. aastal, kui luba taotletakse elektroonilise kanali kaudu, on: 1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 235; 2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 78; 3) Pärnu jões (Järva maakond) – 39; 4) Reopalu jões (Järva maakond) – 39; 5) Väinjärves (Järva maakond) – 39; 6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 39; 7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 39; 8) Kärla jões (Saare maakond) – 39; 9) Leisi jões (Saare maakond) – 39; 10) Lõve jões (Saare maakond) – 39; 11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 39; 12) Punabe jões (Saare maakond) – 39; 13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 39; 14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 39; 15) Võlupe jões (Saare maakond) – 39; 16) Aheru järves (Valga maakond) – 39; 17) Pühajärves (Valga maakond) – 78; 18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 39; 19) Verijärves (Võru maakond) – 39. (3) Arvestades püügipiiranguid, väljastatakse lõikes 1 ja 2 nimetamata maakonda või veekogusse kalastuskaarte piirarvudeta. § 16. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil 1) Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või vähimõrraga ühes § 15 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ning lõikes 3 nimetatud maakonnas ja siseveekogus on 15 eurot. 2) Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või vähimõrraga ühes § 15 lõike 1 punktides 2–19 ja lõike 2 punktides 2–19 nimetatud siseveekogus on 20 eurot. § 17. Vähipüügi ajutised kitsendused (1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud. (2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel. (3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões. (4) Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões. (5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. (6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões. (7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões. (8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões. (9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Kurtna Suurjärves, Konsu ning Vasavere küla veekogudes, Mustajões, Metsküla ojas, Narva jões, Narva veehoidlas, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis. (10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves. (11) Vähipüük on lõigetes 1–10 nimetamata veekogudes ja nende osades lubatud 1. kuni 31. augustini. (12) Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudesse antakse kalastuskaarte 2023. aastal ühele isikule üheks 24tunniseks perioodiks, ülejäänud veekogudesse korraga kuni 72 tunniks. (13) Vähipüügil on lubatud ühel isikul püüda iga 24tunnise püügiperioodi kohta kuni 75 mõõdulist isendit. 9. peatükk Lõppsätted § 18. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2022. aasta 1. detsembril. (2) Määruse §-d 15–17 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil. Madis Kallas Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees. Lisa 2. Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 2023. aastal Lisa 3. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2023. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. Lisa 4. Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2023. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. Keskkonnaministri ................2022. a määrus nr … „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ Lisa 1 Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees Keskkonnaministri ................2022. a määrus nr … „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ Lisa 2 Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 2023. aastal DETSEMBER SEPTEMBER NOVEMBER OKTOOBER VEEBRUAR MAAKOND (EURO/TK) JAANUAR AUGUST APRILL MÄRTS TAOT- JUUNI JUULI TASU MAI LEMISE KANAL Kesk- 7 konna- 7 6 11 19 30 50 66 66 61 39 19 7 Harju maakond amet Elektroo- 7 niline ka- nal 365 286 521 913 1462 2445 3226 3226 2991 1893 913 365 372 292 532 932 1492 2495 3292 3292 3052 1932 932 372 Kokku Kesk- 7 konna- 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 amet Hiiu maakond Elektroo- 7 niline ka- nal 674 674 674 674 674 674 674 674 674 674 674 674 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 Kokku Kesk- 7 konna- 2 3 6 9 12 12 9 9 12 8 4 2 Ida-Viru maakond amet Elektroo- 7 niline ka- nal 98 157 274 451 568 608 451 451 568 372 196 118 Kokku 100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120 maakond Kesk- Lääne 7 konna- amet 1 2 4 5 6 9 9 10 9 8 4 2 Elektroo- 7 niline ka- nal 67 86 172 255 314 431 463 494 435 372 188 106 Kokku 68 88 176 260 320 440 472 504 444 380 192 108 Kesk- 7 Lääne-Viru maakond konna- 3 3 5 7 8 9 9 9 9 9 7 4 amet Elektroo- 7 niline ka- nal 137 157 235 353 392 431 451 451 451 451 353 176 140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180 Kokku Kesk- 7 konna- 6 7 10 15 17 20 20 20 20 17 10 6 Pärnu maakond amet Elektroo- 7 niline ka- 294 345 490 737 835 980 980 980 980 835 490 294 nal 300 352 500 752 852 1000 1000 1000 1000 852 500 300 Kokku Kesk- 7 konna- 11 13 15 27 28 40 42 42 40 27 27 11 Saare maakond amet Elektroo- 7 niline ka- 541 619 737 1325 1396 1984 2062 2062 1984 1325 1325 541 nal 552 632 752 1352 1424 2024 2104 2104 2024 1352 1352 552 Kokku * Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad. Keskkonnaministri ................2022. a määrus nr … „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kalda- võrguga harrastuskalapüügiks 2023. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31 märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu VEEKOGU TASU 01.03–31.03 01.04–04.05 TAOTLEMISE KANAL (EURO/TK) 38 38 Keskkonnaamet 7 1846 1846 Peipsi järv Elektrooniline kanal 7 1884 1884 Kokku 24 24 Keskkonnaamet 7 Pihkva järv Lämmi- ja 1180 1180 Elektrooniline kanal 7 1204 1204 Kokku Keskkonnaministri ................2022. a määrus nr … „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2023. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu TASU (EURO/TK) DETSEMBER SEPTEMBER NOVEMBER OKTOOBER TAOT- VEEBRUAR VEEKOGU JAANUAR AUGUST APRILL MÄRTS LE- JUUNI JUULI MAI MISE KA- NAL Kesk- 3 3 3 0 0 0 0 0 3 3 3 3 7 konna- amet Võrtsjärv Elekt- rooni- 141 141 69 0 0 0 0 0 141 141 141 141 7 line ka- nal 144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 7 Kahala järv, Harjumaa line ka- nal 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Elekt- Klooga järv, rooni- 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 7 Harjumaa line ka- nal 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 7 Männiku järv, line ka- Harjumaa nal 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 Kokku Kesk- Soodl 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 hoidl Har- maa konna- vee- ju- a, amet a Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 7 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 7 Tänavjärv, line ka- Harjumaa nal 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 Kokku Kesk- Narva veehoidla ja Narva jõe 1 1 0 0 0 0 3 4 4 3 3 3 7 konna- amet Elekt- rooni- 71 71 0 0 0 0 141 212 212 141 141 141 7 line ka- Ida-Virumaa nal ülemjooks, 72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 konna- amet Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 4 Kuremaa järv, line ka- Jõgevamaa nal 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 7 line ka- nal Läänemaa Veskijärv, 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- Meelva järv, Põlvamaa amet Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 7 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Ermistu järv, Pärnumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 7 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Kaisma järv, Elekt- Pärnumaa rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 7 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Tõhela järv, Elekt- Pärnumaa rooni- 0 16 0 0 0 0 25 25 25 25 25 14 7 line ka- nal 0 16 0 0 0 0 25 25 25 25 25 14 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Karujärv, Saaremaa Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7 line ka- nal 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Mullutu laht, Saaremaa Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7 line ka- nal 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Saaremaa Suurlaht, Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7 line ka- nal 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Undu laht, Saaremaa Elekt- rooni- 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 7 line ka- nal 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 konna- amet Elistvere järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 4 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 0 4 konna- amet Elekt- Tartumaa Emajõgi, rooni- 8 7 0 0 0 0 53 53 53 42 42 7 4 line ka- nal 8 7 0 0 0 0 54 54 54 43 43 7 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 konna- amet Kaiavere järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 konna- amet Keeri järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 4 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 konna- Lahepera järv, amet Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 konna- amet Pangodi järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 4 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 4 konna- amet Elekt- Tartumaa Saadjärv, rooni- 8 14 0 0 0 0 28 28 28 14 14 7 4 line ka- nal 8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 konna- amet Tartumaa Soitsjärv, Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 4 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 Kokku Kesk- 1 1 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 7 konna- amet Aheru järv, Valgamaa Elekt- rooni- 26 35 0 0 0 0 27 28 28 36 35 35 7 line ka- nal 27 36 0 0 0 0 28 29 29 37 36 36 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Viljandimaa Parika järv, Elekt- rooni- 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 7 line ka- nal 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Viljandimaa Ruhijärv, Elekt- rooni- 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 7 line ka- nal 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Viljandimaa Elekt- Veisjärv, rooni- 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 7 line ka- nal 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Viljandimaa Õisu järv, Elekt- rooni- 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 7 line ka- nal 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Hino järv, Võrumaa Elekt- rooni- 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 7 line ka- nal 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Lõõdla järv, Võrumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 7 line ka- nal 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- amet Tamula järv, Võrumaa Elekt- rooni- 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 7 line ka- nal 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 7 konna- amet Vagula järv, Elekt- Võrumaa rooni- 7 8 0 0 0 0 28 28 28 14 14 7 7 line ka- nal 7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 Kokku Kesk- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 konna- Võrumaa amet Ähijärv, Elekt- rooni- 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 7 line ka- nal 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 Kokku Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eelnõu koostamise eesmärk Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada kalavarude kaitseks harrastuskalapüügi piirangud, määrata piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi, kadiskat, määrata harpuuni ja harpuunpüssiga püügi tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel, spinningu ja lendõngega püügi tingimused lõheliste jõgedel, sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel ning kehtestada kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasu 2023. aastal. Määruse koostamisel on arvesse võetud teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut („EESTI KALANDUSSEKTORI KOHTA ANDMETE KOGUMISE RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022–2024 AASTAL“, Tartu 2022, https://envir.ee/media/7109/download) ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut („Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2021. aastal“, Tartu 2022, https://envir.ee/media/6362/download). Samuti on arvestatud Eesti Maaülikooli Eesti väikejärvede kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuringu (https://envir.ee/media/5815/download) ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi uuringu „Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine“ (https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20220715195626/https://www.agri.ee/et/uudised- pressiinfo/uuringud/valdkondlikud-uuringud/kalandus) ning Kantar Emori uuringu „Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2020. aasta kohta“ (https://envir.ee/media/5170/download) tulemusi. Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos (tel 626 0714, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820, [email protected]), keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on keskkonnaministril õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil piiratakse kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või püütavaid kalaliike, ja piirkonnad, kus harrastuspüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, kadiskat ning kehtestada nende püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart. KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska, spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel. Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuspüügiõiguse tasu keskkonnaminister. Sama paragrahvi lõike 4 punktist 4 tulenevalt võib harrastuspüügiõiguse tasu ööpäevas olla 0,03 kuni 12,75 eurot ning vähinata või vähimõrraga püügi tasu võib olla ööpäevas 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuspüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse kalapüügi ajast, kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest. 1 Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektori arendamisse ja kalavarude kaitsesse. KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument keskkonnaregistris. Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7 kohaselt määrab keskkonnaminister seal, kus püügivõimaluste piiramiseks on kehtestatud antavate lubade piirarv, elektroonilise kanali kaudu ja Keskkonnaametile vahetult esitatud taotluste alusel antavate lubade eraldi piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka nendele, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust esitada). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu kehtestamise aastale eelnenud aasta elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile laekunud taotluste suhe. 2023. aastaks kehtestatakse piirarvud järgmiselt: 2% kalastuskaarte antakse otse Keskkonnaametile esitatud taotluste ja 98% elektroonilise kanali kaudu esitatud taotluste alusel. Eelnõukohase määruse sätteid analüüsitakse võrreldes keskkonnaministri 23. novembri 2021. aasta määrusega nr 52 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ (edaspidi ka määrus nr 52). Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Võrreldes määrusega nr 52 muudatusi selles paragrahvis tehtud ei ole. Paragrahvis 2 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning kalapüügiõiguse tasud Läänemerel. Nakkevõrkude kalastuskaartide tasu kehtestatakse sarnaselt määrusega nr 52. Tasu koos vastava püügivõimalusega on esitatud lisas 2. Nii on võimalik kalastajatel, kes soovivad tutvuda nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka kalastuskaardi tasu. Püsiasustusega väikesaarte elanikel on eelnõukohase määrusega endiselt võimalik soetada soodsamatel tingimustel kalastuskaarte. Siiani kehtinud tasumäära, milleks on 6,5 eurot nakkevõrgu kohta, tõstetakse 50 sendi võrra ning sellega ühtlustatakse nakkevõrgu tasumäär seitsmepäevase nakkevõrgu kalastuskaardi tasumääraga. Olenemata sellisest liigutusest jääb väikesaare püsielaniku püügiõiguse tasu endiselt ca 4 korda odavamaks (tavaliselt 7 eurot seitsme päeva eest) võrreldes tavakodanikule kehtiva püügiõiguse tasuga. Väikesaare püsielaniku püügiõiguse tasu on olnud sellel tasemel sellest ajast, kui kasutusele tuli euro ehk aastast 2011. Väikesaarte jaoks määrusega nr 52 kehtestatud paindlikuma kalastuskaartide jaotamisega jätkatakse ka 2023. aastal. Aastapõhise piirarvu seadmine tagab parema püügivõimaluste kasutamise. Vabariigi Valitsuse 20.01.2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ alusel ei ole enam Osmussaar väikesaar ja seepärast ei kehtestata 2023. aastaks püügivõimalusi Osmussaarele. Osmussaare nakkevõrgu püügivõimalused liidetakse Läänemaa mere nakkevõrgu püügivõimalustega. Üldise praktika kohaselt liidetakse sarnasel juhul püügivõimalused mõne teise sama maakonna väikesaarega. Läänemaa hulka kuulub ka Vormsi, kuid kuna Vormsile eraldati 2022. aastaks Läänemaa mere arvelt püügivõimalusi, siis on kõige õigem Osmussaare 2 püügivõimalused liita antud juhul Läänemaa mere püügivõimalustega. Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning püügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Eelnõukohases määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaldavõrkude püügiperiood jagatud püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see on jaotatud 2022. aastal. Esimene periood on 1. märtsist 31. märtsini ning teine 1. aprillist 4. maini. Püügivahendite piirarv perioodi kohta jääb samaks ning jätkatakse sama kalastuskaartide režiimiga nagu 2022. aastal, mil kalastuskaarte jagati seitsme päeva kaupa. 2022. aasta kevad näitas seda, et vabu kalastuskaarte oli ka vahetult enne märtsikuu saabumist saada, mistõttu sellise režiimi seadmine oli õigustatud. Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125 võrku perioodi kohta. Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse piirarvuvabad seitsmepäevased õngejada püügivõimalused sarnaselt 2022. aastaga 1. märtsist 31. oktoobrini 2eurose tasuga veealade lõikes. Lõikes 4 sätestatakse sarnaselt eelmise aastaga jääaluse püügi võimalus kaldavõrguga kuni 3 km laiusel alal Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 4 punkti 4 alusel võib keskkonnaminister Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni ettepanekul muuta kaldavõrgu kasutusala. Lõikega 5 sätestatakse kaldavõrgu tasu Piirisaare elanikele, milleks on alates 2023. aastast 7 eurot nakkevõrgu kohta. Siiani oli tasumääraks 6,5 eurot nakkevõrgu kohta. Muudatusega ühtlustatakse nakkevõrkude tasumäärad mere omadega. Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning kalapüügiõiguse tasud sise- ja piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud. Võrreldes määrusega nr 52 vähendatakse nakkevõrkude piirarve Klooga järvel ja Aheru järvel. Klooga järve puhul vähendatakse lubatud nakkevõrkude piirarvu juulis, augustis, septembris ja oktoobris nelja võrra. Piirarve vähendatakse selle tõttu, et veekogu seisund on selline, et kogu kalapüük on kontsentreeritud ainult ühte järve põhja- ja kirdeosasse jäävale sügavamale alale. Muudes järve piirkondades ei ole püük võimalik, kuna järve veetase on väga madal ja veetaseme tõusu ei ole ette näha ka järgmistel aastatel. Kui sinna kehtestada sama piirarv nagu kehtivas määruses, siis võib tekkida olukord, kus lubade omanikud, kes ühel ajal võrke püügile soovivad asetada, ei saa seda teha just seetõttu, et püügivahendite vahekaugused seda ei võimalda. Lisaks nakkevõrguga püüdjatele püütakse seal ka õngpüünistega. Aheru järve puhul vähendatakse nakkevõrgu püügivõimalusi 25% ulatuses. Aheru järvel on sarnaselt Klooga järvega koondunud suvine ja varasügisene kalapüük üksikutesse piirkondadesse. Teadlaste katsepüükide käigus mõõdetakse veekogude hapnikurežiimi ning viimastel aastatel näitab seire, et paljudes veekogu piirkondades on suur hapnikuvaegus. Selle tulemusel on kala veekogus ümber paiknenud ning peamine püük käib samuti nendes piirkondades. Aheru järv on hea kohajärv ja selle liigi kaitseks on püügivõimaluste vähendamine vajalik. 3 Võrreldes määrusega nr 52 lisatakse paragrahvi lõige 6, millega sätestatakse aastaringne püügikeeld Umbusi jõele. 2022. aasta juulis tekkis jõel reostus, mille käigus imbus jõkke silomahl, mis omakorda põhjustas toitainete suure sisalduse tõttu hapnikupuuduse. Tingitud hapnikupuuduse tagajärjel hukkus veekogus väga suur hulk kalu, mistõttu on mõistlik kehtestada sinna mõneks ajaks üldine püügirahu, et jõe kalanduslik potentsiaal uuesti taastuks. Kalapüügikeeldu on plaanis hoida Umbusi jõel seni, kuni varu seis on piisavalt hea, et kalapüüki taas lubada. Muid muudatusi §-s 4 võrreldes määrusega nr 52 ei tehta. Paragrahvis 5 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused püügil liivi ja kuuritsaga. Võrreldes 2022. aastaga ei muutu liivi ja kuuritsaga püügi võimalused. Ühepäevaseid kalastuskaarte nimetatud püügivahenditega püügiks 1. juunist kuni 31. augustini saab soetada 2 euro eest. Paragrahvides 6 ja 7 sätestatakse harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused Paide tehisjärves harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga. Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu igati vajalik, et osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2022. aastal, saab ka järgmisel aastal kalapüügiks harpuuni ja harpuunpüssiga Kuremaa järvel ja Saadjärvel soetada kalastuskaardi 2 euro eest. Paragrahvis 8 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja harrastuspüügiõiguse tasu. Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks enamikele veekogudele ja nende lõikudele, välja arvatud Jägala jõgi ja Narva jõgi. Jägala ja Narva jões ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendes jõgedes looduslikku paljunemist käesoleval ajal ei toimu. Võrreldes määrusega nr 52 kuderahu perioodis muudatusi ei tehta ning see jääb samaks, mis 2022. aastal. Lõikes 2 sätestatakse lõhe ja meriforelli püügikeeld Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja meriforell. Viimati nimetatud kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide taastumiseks on keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks suuri kulutusi seoses paisude likvideerimisega ning populatsiooni taastamiseks asustatakse jõkke kalu. Et need pingutused annaksid võimalikult kiiresti tulemusliku efekti, on vaja keelata Pärnu jõestikus lõhe ja meriforelli püük, kuniks looduslik taastootmine on jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole populatsioonide taastumisele liialt koormav. Paragrahvis 9 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel. Võrreldes määrusega nr 52 muudatusi forellijõgedel ei tehta. Forellijõgedel jätkatakse 4 24tunniste kalastuskaartide väljastamisega nagu 2022. aastal Paragrahvis 10 sätestatakse kitsendused lõhepüügis Läänemere avaosas. Looduslik lõhe on Läänemere avaosas ohustatud ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusettepanekus ei ole Läänemere avaosas lõhe kvooti ette nähtud. Sellest tulenevalt ei ole Läänemere avaosas harrastuslikul kalapüügil sõltumata püügivahendist lubatud ühes päevas ühel kalastajal püüda rohkem kui üks lõhe, millel on kala asustamisel märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim. Rasvauimega lõhe püügil tuleb see kohe vabastada. Piirangu eesmärk on kaitsta looduslikku lõhet (rasvauimega kala). Läänemeres ujub palju lõigatud rasvauimega kalu ning selline märgistus näitab, et tegemist on kalakasvatuses paljundatud ja asustatud kalaga. Püügipiirang ei ole Eesti harrastuspüügile väga suure negatiivse mõjuga, sest harrastuslikul kalapüügil püütakse Läänemere avaosas lõhet meil peamiselt nakkevõrkudega ja sedagi muude kalade püügil kaaspüügina. Lõhet võib juhuslikult tabada ka õngpüünistega püügil, kuid see ei ole kuigi sagedane selles piirkonnas. Veelgi vähem tõenäoline on, et kalastaja saab päevas üle ühe lõhe. Paraku ei ole võimalik ennustada, kui palju püütakse harrastuspüügil lõigatud rasvauimega lõhet või kui palju rasvauimega lõhet. Arvestades, et meie vetes liigub suur hulk lõhet, kes on pärit looduslikust sigimisest või kellel pole rasvauime asustamisel ära lõigatud, võib nende kalade osakaal, mis tuleb vabastada, olla siiski päris suur. Paragrahvides 11–13 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning Matsalu rahvuspargis. Võrreldes määrusega nr 52 jääb §-de 11–13 sisu samaks. Matsalu rahvuspargi uus kaitse-eeskiri on koostamisel ning muudatusi püügikorralduses on ette näha alles pärast uue kaitse-eeskirja jõustumist. Paragrahvis 14 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning määratakse püügiõiguse tasu. Nagu 2022. aastal lubatakse ka 2023. aastal kalapüük kadiskaga ajavahemikul 21. juulist 30. novembrini ning püüda võib nendes eelnõukohases määruses nimetatud veekogudes, mille pindala on vähemalt 50 ha ning mis ei ole jõevähi seisukohalt väga olulised. Kadiska on püügivahend, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu lubatakse ühe kalastuskaardi alusel püügile asetada kuni kaks kadiskat. Kadiskapüügi populariseerimise eesmärgil jäetakse tasu 2022. aasta tasemele. Paragrahvides 1517 sätestatakse 2023. aasta vähipüügivõimalused. Paragrahvis 15 sätestatakse vähipüügil kasutada lubatud püügivahendite piirarvud 2023. aastal. Eraldi lõigetes määratakse lubatud piirarvud Keskkonnaameti ja elektroonilise kanali kaudu taotlemise korral. 5 Kalastuskaartide väljastamisel jätkatakse sama režiimiga nagu 2022. aastal, mil paljudele headele veekogudele seati eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki tegevate teadlaste hinnangul on selline olukord vajalik selleks, et püügikoormus väga vähirikastes veekogudes ei läheks liiga suureks. Nendes veekogudes või maakonnades, mida loendis ei ole nimetatud, jääb sama režiim, mis hetkel kehtib. Paragrahviga 16 määratakse harrastuspüügiõiguse tasud vähipüügil 2023. aastal. Võrreldes määrusega nr 52 tõstetakse tasusid nendel siseveekogudel, kuhu on seatud eraldi piirarv. Kuna tegemist on väga heade jõevähiveekogudega, siis on tasu tõstmine põhjendatud. Uueks tasu suuruseks on senise 15 euro asemel 20 eurot 24tunnise püügiperioodi kohta. Kui ühe kalastuskaardi alusel on lubatud kasutada kokku kuni viit vähipüügivahendit, siis teeb see 4 eurot ühe püügivahendi kohta. Ühe püügivahendi kohta tõuseb tasu 1 euro võrra, mis on väga optimaalne tasu tõus. Liiga järsk tasu tõstmine, näiteks kaks korda, ei ole kalastajate harrastuslikku eesmärki silmas pidades põhjendatud. Ülejäänud veekogude ja maakondade puhul jääb tasu samale tasemele nagu 2022. aastal. Paragrahvis 17 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2023. aastal. 2023. aastal keelatakse vähipüük, nagu oli ka 2022. aastal, Hiiu maakonnas, sest sealne vähivaru ei ole piisav. Saaremaal Riksu ojas on katsepüükidel leitud signaalvähi isendeid, kes üldjuhul kannavad ka vähikatku ning seega on vähikatku leviku oht Saaremaal endiselt suur. Et vältida võõrliigi ja haiguse levikut, kehtestatakse sarnaselt 2022. aastaga vähipüügikeeld Saaremaal Põduste jões ja Laugi peakraavis (2007. a tuvastati vähikatk, vähid hukkusid) ning Riksu ojas ja Riksu lahel. Samuti piiratakse Saaremaal vähipüüki 2023. aastal Kuke peakraavis, kuna katsepüükide tulemused viitavad ohule, et veekogus võib esineda võõrliiki, ning Karujärves, kus 2018. aastal tuvastati vähikatk. Saaremaa keelualuste veekogude hulka jäävad 2023. aastal Kurdla peakraav, kuna seal on samuti jõevähi seisund halvenenud. Nimetatud püügikitsendused ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna seal on vähiveekogusid arvukalt. Seoses jõevähi puudumisega ning signaalvähi isendite leiuga 2008. ja 2010. aastal Harjumaal Jägala jõestikku kuuluval Mustjõel keelatakse 2023. aastal Mustjões vähipüük, teistes Jägala jõestiku osades on vähipüük lubatud. Samuti on signaalvähki leitud Vääna jões, mistõttu keelatakse ka seal vähipüük. Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões. 2023. aastal keelatakse Pärnu maakonnas vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. Vähipüük keelatakse nimetatud veekogudes, sest katsepüükide käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki – ogapõskset vähki, ning keelu eesmärk on võõrliikide leviku takistamine. Lisaks nimetatud veekogudele lisatakse keelualuse veekoguna Paadrema jõgi, kuna seal kahtlustatakse vähikatku olemasolu. Samuti jääb kehtima kitsendusena vähipüügikeeld Kasari jões, Velise jões, Vigala jões ja Nurtu jões. Keeld kehtestatakse kõikidesse nendesse maakondadesse, kus nimetatud jõed paiknevad. Teadlaste katsepüükide käigus tuvastati nimetatud jõgedes vähikatku olemasolu. 6 2023. aastaks lisatakse võrreldes kehtivas määruses olevatele Ida-Viru maakonna veekogudele püügipiirangud Kurtna Suurjärvele, Konsu ning Vasavere külades paiknevatele veekogudele. Kurtna järvistu teaduspüügid näitavad jõevähi varu olulist kahanemist, mistõttu on alust arvata, et nendes veekogudes võib olla tegemist vähikatkuga. Selleks, et vähikatku levikut piirata, on mõistlik nendes veekogudes püük keelata. Piiratud püügivõimaluste kontekstis võimalikult paljudele isikutele püügi võimaldamiseks antakse kalastuskaarte väga vähirikastesse veekogudesse ühele isikule kuni viie püügivahendiga püügiks vaid 24 tunniks. Teistes veekogudes antakse kalastuskaarte ühele isikule korraga nagu ka 2022. aastal kuni 72 tunniks. Jõevähivarude kaitseks piiratakse püügiaega nagu eelnevatelgi aastatel, lubades vähki püüda vaid augustikuus. Võrreldes määrusega nr 52 lisatakse § 17 lõige 13, milles sätestatakse püüda lubatud mõõduliste jõevähkide arv. Kalapüügieeskirja § 20 lõike 8 kohaselt on lubatud kalastajatel püüda ööpäevas 75 jõevähki. Selleks, et jõevähivaru paremini kaitsta, seotakse püüda lubatud jõevähkide hulk kalastuskaardi kehtivuse pikkusega, milleks on 24 tundi. See tähendab seda, et kui isik ostab kalastuskaardi, mille kehtivus on 48 tundi, võib ta selle alusel kaasa võtta maksimaalselt 150 isendit. Praeguse kalapüügieeskirjas oleva sätte põhjal võiks ta kaasa võtta 225 isendit, kui kalastuskaardi kehtivus ulatub üle kahe öö (on ostetud näiteks nii, et esimesel päeval on kehtivuse algus alates kella 15). 75 isendit ühe 24tunnise perioodi kohta on piisav kogus harrastasliku kalastamise eesmärki silmas pidades, mistõttu selline lisasäte tegelikkuses ei tohiks harrastuslikku jõevähipüüki liigselt piirata. Paragrahvis 18 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. detsembril 2022. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte. Määruse §-d 1517 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil, mil hakatakse müüma kalastuskaarte vähipüügiks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus käsitleb harrastuspüüki meres ja siseveekogudes, mida Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõju Kehtestatavate kitsenduste mõju on kalavarude jätkusuutlikkust soosiv, mistõttu peaks pikemas perspektiivis olema see kasulik ka kalastajatele. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud ka seda, et varu saaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks väiksem. Kõige rohkem mõjutab määrus neid kalastajaid, kellel meeldib käia jõevähki püüdmas. Harrastusvähipüügi puhul on peamiselt mõjutatud need isikud, kes soovivad osta kalastuskaardi nendele veekogudele, kuhu on seatud eraldi piirarv. Need veekogud on väga head jõevähiveekogudega, mistõttu hinnatõus tõenäoliselt kalastuskaartide ostmist oluliselt ei vähenda. Üldiselt võib prognoosida, et laekumised riigile jäävad samale tasemele nagu varasematel 7 aastatel, sest kala- ja jõevähipüük on Eestis väga populaarne vaba aja veetmise viis. Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude praegust olukorda, teadussoovitusi ning avalikku huvi. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud ning määruse jõustumine Määruse rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt lisakulutusi. Arvestades asjaolu, et kinnitatakse nii harrastuskalapüügiõiguse tasud kui ka kalastuskaartide piirarvud, ja eeldades, et püügivõimalused ostetakse välja prognoositud ulatuses, peaks 2023. aastal harrastuspüügist kalastuskaardi alusel riigi tuludesse laekuma üle 300 000 euro. Kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2023. aastal 750 000–850 000 eurot. Hinnangus on arvesse võetud ka tasu, mis makstakse muude harrastuspüügivahendite kasutamise eest piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu maksmisel ja kus keskkonnaminister määrusega piiranguid ei sea. Töökoormus kalastuskaartide andmisel võrreldes eelmise aastaga võiks väheneda, sest Keskkonnaameti kaudu antavate kalastuskaartide hulk on väiksem kui 2022. aastal. Lisaks on muutunud kalapüügiõiguste ostmine ja aruannete esitamine läbi elektroonilise kanali oluliselt paremaks ja mugavamaks ning see on ka üks põhjuseid, mis võiks Keskkonnaameti rolli kaartide andmisel vähendada. Määrus jõustub 1. detsembril 2022 (1. juulil 2023 vähipüüki reguleerivad püügivõimalused ja kitsendused), mil hakatakse vastu võtma taotlusi ja väljastama kalastuskaarte. 6. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu saadetakse Eelnõude Infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks harrastuskalapüügi organisatsioonidele, nagu Eesti Kalastajate Selts, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Tallinna Kalaspordi Klubi ja Tartu Kalaspordi Klubi. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1279 - Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44221d0c-8fad-4a63-8631-1fdace301ad0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44221d0c-8fad-4a63-8631-1fdace301ad0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel