Maaeluministeerium
Rahandusministeerium 26.10.2022 nr 1-4/22/4782
Keskkonnaministri määruse „Ajutised
püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite
piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse
tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie
tööpäev jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu lisa 1
3. Määruse eelnõu lisa 2
4. Määruse eelnõu lisa 3
5. Määruse eelnõu lisa 4
6. Määruse eelnõu seletuskiri
Sama: Keskkonnaamet, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti
Harrastuskalastajate Liit, Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordi Klubi
Indrek Ambos, 626 0714
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
22.09.2022
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2022 nr
Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu
ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil
2023. aastal
Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2, § 29 lõike 7, keskkonnatasude seaduse
§ 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65
„Kalapüügieeskiri“ § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse 2023. aastaks:
1) piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi,
kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat, samuti nendes
piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg;
2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil;
3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügi õiguse tasu.
(2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval
veekogul ning eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul.
2. peatükk
Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused
harrastuskalapüügil
§ 2. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel
(1) Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga
harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui
püügipiirangute ajani või 2023. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud
kaardil näidatud piirkondades maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult
Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 2.
(2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini
seitsmepäevase ajavahemiku kestel, antakse harrastuspüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1
esitatud kaardil näidatud Läänemere piirkondades maakondade kaupa:
1) Harju maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja
59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool ning punktide 59°14.27960'N,
23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool;
2) Hiiu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E;
58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N,
23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E;
58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool
ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja
58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool;
3) Ida-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja
59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool;
4) Lääne maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja
59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, punktide 59°17.50003'N,
22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E;
58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N,
23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E
ühendusjoonest ida pool ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N,
23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E;
58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool;
5) Lääne-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja
59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool ning 59°26.15364'N, 26°57.66641'E
ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool;
6) Pärnu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E;
58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N,
23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E
ühendusjoonest lõuna pool ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N,
23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E;
58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N,
23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool;
7) Saare maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E;
58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool
ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N,
23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E;
58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N,
23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool.
(3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on ühe kalendrikuu kestel püsiasustusega
väikesaare püsielanikel harrastuskalapüügil 2023. aastal kasutada lubatud nakkevõrkude
piirarv:
1) Abrukal – 132;
2) Aegnal – 36;
3) Heinlaiul – 36;
4) Kesselaiul – 144;
5) Kräsulil – 36;
6) Kõinastul – 72;
7) Kihnul – 540;
8) Manõjal – 180;
9) Naissaarel – 324;
10) Pranglil – 741;
11) Ruhnul – 72;
12) Vilsandil – 216;
13) Vormsil – 624;
14) Väike-Pakril – 72.
(4) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal antakse püsiasustusega väikesaare püsielanikele
kalastuskaarte kuni 300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks 1. märtsist 31. oktoobrini
seitsmeks järjestikuseks päevaks:
1) Abrukal;
2) Aegnal;
3) Heinlaiul;
4) Kesselaiul;
5) Kräsulil;
6) Kõinastul;
7) Kihnul;
8) Manõjal;
9) Naissaarel;
10) Pranglil;
11) Ruhnul;
12) Vilsandil;
13) Vormsil;
14) Väike-Pakril.
(5) Püügiõiguse tasu kalendrikuuks, sõltumata püügipäevade arvust, on nakkevõrguga püügil
lõikes 3 nimetatud piirkondades – 7 eurot.
(6) Õngejadaga püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade
arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 2 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes
2–4 nimetatud piirkonna eest eraldi.
§ 3. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel
(1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
kaldavõrguga harrastuskalapüügiks ajavahemikel 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini
kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani, kui luba
taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, sätestatud lisas 3.
(2) Piirissaare püsielanikel on harrastuskalapüügil Peipsi ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini
kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv Piirissaart ümbritseval veealal – 125.
(3) Kalastuskaarte õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid
mitte kauem kui püügipiirangute ajani, antakse ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini:
1) Peipsi järvele;
2) Lämmi- ja Pihkva järvele.
(4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel
ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal –
kaldast arvates 3 km laiusel veealal.
(5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2
nimetatud piirkonnas – 7 eurot.
(6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil lõikes 3 nimetatud piirkonnas ja seitsme järjestikuse
päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on 2 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes
2–3 nimetatud piirkonna eest eraldi.
§ 4. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused sise- ja
piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud
(1) Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem
kui püügipiirangute ajani või 2023. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult
Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 4.
(2) Võrtsjärvel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks antakse
kalastuskaarte ajavahemikuks 1 märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui
püügipiirangute ajani.
(3) Siseveekogudel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks
antakse kalastuskaarte ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui
püügipiirangute ajani:
1) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel;
2) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi
järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina
järvel, Räpina järvel, Põlva järvel, Leevijõe Külajärvel ja Leevaku paisjärvel;
3) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel;
4) Saare maakonnas Suurlahel;
5) Tartu maakonnas Emajõel, Kaiavere järvel, Pörja Porijärvel, Saadjärvel ja Väikesel Emajõel;
6) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel ja Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel,
Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel,
Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel;
7) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel,
Parika järvel (VEE2074900), Mäeküla järvel ja Kuuni järvel;
8) Võru maakonnas Tamula järvel, Vagula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel,
Pabra järvel, Lõõdla järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pulli järvel,
Uhtjärvel, Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela
Mäejärvel, Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel.
(4) Emajõel on kalapüügil keelatud kasutada õngpüünistel konksu, millel on rohkem kui üks
haru, 15. märtsist 30. aprillini, välja arvatud põhjaõng.
(5) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini
kalapüük harrastuspüügivahenditega keelatud.
(6) Umbusi jõel on kalapüük keelatud alates 1. jaanuarist 31. detsembrini.
(7) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil
nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri.
(8) Saare maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku
silmasuurusega alla 130 mm.
(9) Valga maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku
silmasuurusega alla 100 mm.
(10) Püügiõiguse tasu Võrtsjärvel õngejadaga püügil seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata
püügipäevade arvust, lõikes 2 nimetatud ajavahemikus on 8 eurot.
(11) Püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, lõikes 3
nimetatud siseveekogudel ja ajavahemikus on:
1) õngejadaga püügil – 2 eurot;
2) õngejadaga püügil Kuremaa järvel, Kaiavere järvel, Saadjärvel ja Vagula järvel – 8 eurot.
(12) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga
lõikes 3 nimetatud piirkonna eest eraldi.
3. peatükk
Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga
§ 5. Siseveekogudel liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused
(1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga 1. juunist 31. augustini antakse ühepäevase
kehtivusega kalastuskaart.
(2) Liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ühe päeva eest lõikes 1 nimetatud ajavahemikul
on 2 eurot.
4. peatükk
Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga
§ 6. Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja
Tartu maakonnas
(1) Harrastuskalapüügiks harpuunpüssi ja harpuuniga antakse 24tunnise kehtivusega
kalastuskaarte Jõgeva ja Tartu maakonnas:
1) Kuremaa järvele;
2) Saadjärvele.
(2) Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi
eest on 2 eurot.
(3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1
nimetatud veekogudel eraldi.
§ 7. Püügikitsendus harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga
Allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga on keelatud Paide tehisjärves.
5. peatükk
Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega
§ 8. Kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja
lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning
püügiõiguse tasu
(1) Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud lõikudes keelatud
püüda lõhet ning meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini.
(2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ning meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini.
(3) Lõhe ja meriforelli püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks jõgedel antakse
kalastuskaarte järgmistele jõelõikudele järgmisteks ajavahemikeks:
1) Pirita jõele Vaskjala paisust suudmeni 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
2) Jägala jõele Linnamäe paisust suudmeni 1. septembrist 30. novembrini;
3) Selja jõele Arkna sillast Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
4) Narva jõele Narva Hüdroelektrijaamast suudmeni 1. septembrist 30. novembrini;
5) Vääna jõele Vahiküla astangutest suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
6) Purtse jõele Püssi paisjärve paisust suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
7) Loobu jõele Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni
1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini;
8) Pühajõele Tallinn-Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni 1. jaanuarist
19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini.
(4) Kalastuskaardi alusel on püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades:
1) 24 tunniks – 7 eurot;
2) 72 tunniks – 14 eurot.
(5) Kalastuskaart spinningu ja lendõngega püügiks ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib
lõikes 3 nimetatud veekogudel eraldi.
(6) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel ei tohi spinninguga püügil landi või lendõngega
püügil kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus
ületada 12 mm.
(7) Lõike 3 alusel antud kalastuskaardiga on lubatud lisaks lõhele ja meriforellile püüda ka neid
kalaliike, jõevähk välja arvatud, kelle püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse
16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud.
§ 9. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel
(1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega, on Jõgeva, Lääne-Viru ja
Järva maakonna piires keelatud järgmistel jõgedel ja jõelõikudel:
1) Esna jõel;
2) Navesti jõel;
3) Neeva kanalil;
4) Norra ojal;
5) Oostriku jõel;
6) Suurpalu peakraavil;
7) Prandi jõel lähtest Tori sillani;
8) Preedi jõel;
9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni;
10) Vodja jõel;
11) Võlingi ehk Võllinge ojal;
12) Onga jõel;
13) Vahu jõel.
(2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudel lubatud
kalastuskaardi alusel.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 24 tunniks 1. veebruarist
14. septembrini 3 eurot.
(4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib ühel ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudel.
§ 10. Püügikitsendused merel lõhe püügil
(1) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud
kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 rasvauimega lõhe püük keelatud ning
nimetatud kala juhuslikul püügil tuleb see viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada.
(2) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud
kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 ühel isikul ühe päeva kohta keelatud
püüda rohkem kui üks lõhe, millel on märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim.
6. peatükk
Kalapüük looduskaitsealadel
§ 11. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal
(1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse igaks
kalendripäevaks ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte, kui neid taotletakse elektroonilise
kanali kaudu, järgmiselt:
1) Sutlepa merele – 4;
2) Saunja lahele – 4.
(2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist
28. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega
kalastuskaarte piirarvuta.
(3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük
keelatud.
(4) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud
püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti.
(5) Silma looduskaitsealal on keelatud kasutada harrastuskalapüügil lõikes 4 nimetamata
püügivahendeid.
(6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud
tingimustel on 6 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud. Tasu võetakse iga lõikes 1
nimetatud piirkonna eest eraldi.
§ 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis
(1) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri
auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte
harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga, kui
neid kaarte taotletakse Keskkonnaametist, järgmiselt:
1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta;
2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe
suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas,
Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures
50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta;
3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni
Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe
lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest
kuni Rõude sillani – piirarvuta;
4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 –
piirarvuta;
5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis,
Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2;
6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis,
Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2;
7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2;
8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2;
9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 2;
10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta.
(2) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri
auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte spinningu,
põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks, kui neid kaarte
taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt:
1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta;
2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe
suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas,
Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures
50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta;
3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni
Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe
lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest
kuni Rõude sillani – piirarvuta;
4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 –
piirarvuta;
5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis,
Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88;
6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis,
Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88;
7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88;
8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88;
9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 88;
10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta.
(3) Lõike 1 punktides 1–4 ja 10 ning lõike 2 punktides 1–4 ja 10 nimetatud tingimustel on
püügiõiguse tasu 7 eurot.
(4) Lõike 1 punktides 5–8 ja lõike 2 punktides 5–8 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu
5 eurot.
(5) Lõike 1 punktis 9 ja lõike 2 punktis 9 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 3 eurot.
(6) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes
1 ja 2 nimetatud piirkonna eest eraldi.
(7) Matsalu rahvuspargis on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata
püügivahendeid.
§ 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal
(1) Kalastuskaarte Endla looduskaitsealale antakse üheks kalendrikuuks või 24 tunniks:
1) Endla järvele;
2) Sinijärvele.
(2) Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng,
käsiõng, spinning, lendõng või sikuti.
(3) Endla looduskaitsealal on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata
püügivahendeid.
(4) Kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini keelatud.
(5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudel on üheks kalendrikuuks 7 eurot ja 24
tunniks 3 eurot.
7. peatükk
Kadiskapüük
§ 14. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning püügiõiguse tasu
(1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga.
(2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini.
(3) Kadiskaga kalapüügi õiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, 48 tunniks lõikes 4
nimetatud ühele veekogule on 2 eurot.
(4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks:
1) Harju maakonnas Kahala järvele, Harku järvele, Maardu järvele, Tänavjärvele,
Klooga järvele, Lohja järvele;
2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlale, Konsu järvele, Uljaste järvele;
3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvele, Kaiu järvele, Jõemõisa järvele, Pikkjärvele
(Kaarepere);
4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvele;
5) Lääne maakonnas Veskijärvele, Hindaste järvele;
6) Pärnu maakonnas Ermistu järvele, Tõhela järvele, Lavassaare järvele, Kaisma järvele;
7) Põlva maakonnas Meelva järvele, Valgjärvele;
8) Saare maakonnas Suurlahele, Mullutu lahele, Harju lahele, Järise järvele, Laialepa lahele;
9) Tartu maakonnas Elistvere järvele, Kaiavere järvele, Koosa järvele, Kalli järvele,
Soitsjärvele, Keeri järvele, Lahepera järvele, Leego järvele, Karijärvele;
10) Viljandi maakonnas Veisjärvele, Õisu järvele, Viljandi järvele, Ruhijärvele,
Mäeküla järvele, Parika järvele, Kariste järvele;
11) Võru maakonnas Vagula järvele, Tamula järvele, Hino järvele, Lõõdla järvele,
Pabra järvele, Murati järvele, Pulli järvele, Kirikumäe järvele.
8. peatükk
Vähipüük
§ 15. Vähipüügivõimalused
(1) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv
2023. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist, on:
1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 5;
2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 2;
3) Pärnu jões (Järva maakond) – 1;
4) Reopalu jões (Järva maakond) – 1;
5) Väinjärves (Järva maakond) – 1;
6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 1;
7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 1;
8) Kärla jões (Saare maakond) – 1;
9) Leisi jões (Saare maakond) – 1;
10) Lõve jões (Saare maakond) – 1;
11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 1;
12) Punabe jões (Saare maakond) – 1;
13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 1;
14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 1;
15) Võlupe jões (Saare maakond) – 1;
16) Aheru järves (Valga maakond) – 1;
17) Pühajärves (Valga maakond) – 2;
18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 1;
19) Verijärves (Võru maakond) – 1.
(2) Harrastusvähipüügil siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2023.
aastal, kui luba taotletakse elektroonilise kanali kaudu, on:
1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 235;
2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 78;
3) Pärnu jões (Järva maakond) – 39;
4) Reopalu jões (Järva maakond) – 39;
5) Väinjärves (Järva maakond) – 39;
6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 39;
7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 39;
8) Kärla jões (Saare maakond) – 39;
9) Leisi jões (Saare maakond) – 39;
10) Lõve jões (Saare maakond) – 39;
11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 39;
12) Punabe jões (Saare maakond) – 39;
13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 39;
14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 39;
15) Võlupe jões (Saare maakond) – 39;
16) Aheru järves (Valga maakond) – 39;
17) Pühajärves (Valga maakond) – 78;
18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 39;
19) Verijärves (Võru maakond) – 39.
(3) Arvestades püügipiiranguid, väljastatakse lõikes 1 ja 2 nimetamata maakonda või
veekogusse kalastuskaarte piirarvudeta.
§ 16. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil
1) Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või
vähimõrraga ühes § 15 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ning lõikes 3 nimetatud maakonnas
ja siseveekogus on 15 eurot.
2) Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või
vähimõrraga ühes § 15 lõike 1 punktides 2–19 ja lõike 2 punktides 2–19 nimetatud siseveekogus
on 20 eurot.
§ 17. Vähipüügi ajutised kitsendused
(1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud.
(2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis,
Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel.
(3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
(4) Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.
(5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu
jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
(6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
(7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja
Nurtu jões.
(8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
(9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Kurtna Suurjärves, Konsu ning Vasavere küla
veekogudes, Mustajões, Metsküla ojas, Narva jões, Narva veehoidlas, Balti SEJ
väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
(10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves.
(11) Vähipüük on lõigetes 1–10 nimetamata veekogudes ja nende osades lubatud 1. kuni
31. augustini.
(12) Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudesse antakse kalastuskaarte 2023. aastal
ühele isikule üheks 24tunniseks perioodiks, ülejäänud veekogudesse korraga kuni 72 tunniks.
(13) Vähipüügil on lubatud ühel isikul püüda iga 24tunnise püügiperioodi kohta kuni 75
mõõdulist isendit.
9. peatükk
Lõppsätted
§ 18. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 2022. aasta 1. detsembril.
(2) Määruse §-d 15–17 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil.
Madis Kallas
Minister Meelis Münt
Kantsler
Lisa 1. Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi
territoriaalvees.
Lisa 2. Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga
harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade kaupa, kui luba
taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 2023. aastal
Lisa 3. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2023. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1.
aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse
Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu.
Lisa 4. Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2023. aastal, kui
luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu.
Keskkonnaministri ................2022. a määrus nr …
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“
Lisa 1
Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees
Keskkonnaministri ................2022. a määrus nr …
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“
Lisa 2
Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel
maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali
kaudu 2023. aastal
DETSEMBER
SEPTEMBER
NOVEMBER
OKTOOBER
VEEBRUAR
MAAKOND
(EURO/TK)
JAANUAR
AUGUST
APRILL
MÄRTS
TAOT-
JUUNI
JUULI
TASU
MAI
LEMISE
KANAL
Kesk-
7
konna- 7 6 11 19 30 50 66 66 61 39 19 7
Harju maakond
amet
Elektroo-
7
niline ka-
nal 365 286 521 913 1462 2445 3226 3226 2991 1893 913 365
372 292 532 932 1492 2495 3292 3292 3052 1932 932 372
Kokku
Kesk-
7
konna- 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14 14
amet
Hiiu maakond
Elektroo-
7
niline ka-
nal 674 674 674 674 674 674 674 674 674 674 674 674
688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688
Kokku
Kesk-
7
konna-
2 3 6 9 12 12 9 9 12 8 4 2
Ida-Viru maakond
amet
Elektroo-
7
niline ka-
nal 98 157 274 451 568 608 451 451 568 372 196 118
Kokku 100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120
maakond
Kesk-
Lääne
7
konna-
amet 1 2 4 5 6 9 9 10 9 8 4 2
Elektroo-
7
niline ka-
nal 67 86 172 255 314 431 463 494 435 372 188 106
Kokku 68 88 176 260 320 440 472 504 444 380 192 108
Kesk-
7
Lääne-Viru maakond
konna- 3 3 5 7 8 9 9 9 9 9 7 4
amet
Elektroo-
7
niline ka-
nal 137 157 235 353 392 431 451 451 451 451 353 176
140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180
Kokku
Kesk-
7
konna- 6 7 10 15 17 20 20 20 20 17 10 6
Pärnu maakond
amet
Elektroo-
7
niline ka- 294 345 490 737 835 980 980 980 980 835 490 294
nal
300 352 500 752 852 1000 1000 1000 1000 852 500 300
Kokku
Kesk-
7
konna- 11 13 15 27 28 40 42 42 40 27 27 11
Saare maakond
amet
Elektroo-
7
niline ka- 541 619 737 1325 1396 1984 2062 2062 1984 1325 1325 541
nal
552 632 752 1352 1424 2024 2104 2104 2024 1352 1352 552
Kokku
* Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad.
Keskkonnaministri ................2022. a määrus nr …
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“
Lisa 3
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kalda-
võrguga harrastuskalapüügiks 2023. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31 märtsini ja
1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse
Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu
VEEKOGU
TASU
01.03–31.03 01.04–04.05
TAOTLEMISE KANAL
(EURO/TK)
38 38
Keskkonnaamet 7
1846 1846
Peipsi järv
Elektrooniline kanal 7
1884 1884
Kokku
24 24
Keskkonnaamet 7
Pihkva järv
Lämmi- ja
1180 1180
Elektrooniline kanal 7
1204 1204
Kokku
Keskkonnaministri ................2022. a määrus nr …
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“
Lisa 4
Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2023. aastal, kui
luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu
TASU (EURO/TK)
DETSEMBER
SEPTEMBER
NOVEMBER
OKTOOBER
TAOT-
VEEBRUAR
VEEKOGU
JAANUAR
AUGUST
APRILL
MÄRTS
LE-
JUUNI
JUULI
MAI
MISE
KA-
NAL
Kesk-
3 3 3 0 0 0 0 0 3 3 3 3 7
konna-
amet
Võrtsjärv
Elekt-
rooni- 141 141 69 0 0 0 0 0 141 141 141 141 7
line ka-
nal
144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 7
Kahala järv,
Harjumaa
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Elekt-
Klooga järv,
rooni- 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 7
Harjumaa
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 7
Männiku järv,
line ka-
Harjumaa
nal
0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0
Kokku
Kesk-
Soodl
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
hoidl
Har-
maa
konna-
vee-
ju-
a,
amet
a
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 7
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 7
Tänavjärv,
line ka-
Harjumaa
nal
0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0
Kokku
Kesk-
Narva veehoidla ja Narva jõe
1 1 0 0 0 0 3 4 4 3 3 3 7
konna-
amet
Elekt-
rooni- 71 71 0 0 0 0 141 212 212 141 141 141 7
line ka-
Ida-Virumaa
nal
ülemjooks,
72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
konna-
amet
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 4
Kuremaa järv,
line ka-
Jõgevamaa
nal
0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 7
line ka-
nal
Läänemaa
Veskijärv,
0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
Meelva järv,
Põlvamaa
amet
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 7
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Ermistu järv,
Pärnumaa
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 7
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Kaisma järv,
Elekt-
Pärnumaa
rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 7
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Tõhela järv,
Elekt-
Pärnumaa
rooni- 0 16 0 0 0 0 25 25 25 25 25 14 7
line ka-
nal
0 16 0 0 0 0 25 25 25 25 25 14
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Karujärv,
Saaremaa
Elekt-
rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7
line ka-
nal
18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Mullutu laht,
Saaremaa
Elekt-
rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7
line ka-
nal
18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Saaremaa
Suurlaht,
Elekt-
rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 7
line ka-
nal
18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Undu laht,
Saaremaa
Elekt-
rooni- 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 7
line ka-
nal
15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
konna-
amet
Elistvere järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 4
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 0 4
konna-
amet
Elekt-
Tartumaa
Emajõgi,
rooni- 8 7 0 0 0 0 53 53 53 42 42 7 4
line ka-
nal
8 7 0 0 0 0 54 54 54 43 43 7
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
konna-
amet
Kaiavere järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
konna-
amet
Keeri järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 4
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
konna-
Lahepera järv,
amet
Tartumaa
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
konna-
amet
Pangodi järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 4
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 4
konna-
amet
Elekt-
Tartumaa
Saadjärv,
rooni- 8 14 0 0 0 0 28 28 28 14 14 7 4
line ka-
nal
8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
konna-
amet
Tartumaa
Soitsjärv,
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 4
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0
Kokku
Kesk-
1 1 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 7
konna-
amet
Aheru järv,
Valgamaa
Elekt-
rooni- 26 35 0 0 0 0 27 28 28 36 35 35 7
line ka-
nal
27 36 0 0 0 0 28 29 29 37 36 36
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Viljandimaa
Parika järv,
Elekt-
rooni- 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 7
line ka-
nal
0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Viljandimaa
Ruhijärv,
Elekt-
rooni- 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 7
line ka-
nal
0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Viljandimaa
Elekt-
Veisjärv,
rooni- 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 7
line ka-
nal
11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Viljandimaa
Õisu järv,
Elekt-
rooni- 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 7
line ka-
nal
11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Hino järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni- 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 7
line ka-
nal
11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Lõõdla järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 7
line ka-
nal
0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
amet
Tamula järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni- 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 7
line ka-
nal
14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 7
konna-
amet
Vagula järv,
Elekt-
Võrumaa
rooni- 7 8 0 0 0 0 28 28 28 14 14 7 7
line ka-
nal
7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7
Kokku
Kesk-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
konna-
Võrumaa
amet
Ähijärv,
Elekt-
rooni- 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 7
line ka-
nal
0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0
Kokku
Keskkonnaministri määruse
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite
piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eelnõu koostamise eesmärk
Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada kalavarude kaitseks harrastuskalapüügi
piirangud, määrata piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku,
õngejada, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi, kadiskat, määrata harpuuni ja harpuunpüssiga
püügi tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel, spinningu ja lendõngega püügi tingimused
lõheliste jõgedel, sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel ning
kehtestada kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasu 2023. aastal.
Määruse koostamisel on arvesse võetud teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut („EESTI KALANDUSSEKTORI KOHTA ANDMETE
KOGUMISE RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022–2024 AASTAL“, Tartu 2022,
https://envir.ee/media/7109/download) ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja
keskkonnainstituut („Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine
2021. aastal“, Tartu 2022, https://envir.ee/media/6362/download). Samuti on arvestatud Eesti
Maaülikooli Eesti väikejärvede kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuringu
(https://envir.ee/media/5815/download) ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi uuringu
„Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine“
(https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20220715195626/https://www.agri.ee/et/uudised-
pressiinfo/uuringud/valdkondlikud-uuringud/kalandus) ning Kantar Emori uuringu „Eesti
harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2020. aasta kohta“
(https://envir.ee/media/5170/download) tulemusi.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
Indrek Ambos (tel 626 0714,
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi
õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820,
[email protected]), keeletoimetaja
oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on keskkonnaministril
õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil piiratakse kala püüdvate isikute
arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või püütavaid kalaliike, ja piirkonnad,
kus harrastuspüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta,
vähimõrda, kadiskat ning kehtestada nende püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab
harrastuspüügiõiguse kalastuskaart.
KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska,
spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel.
Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuspüügiõiguse tasu
keskkonnaminister. Sama paragrahvi lõike 4 punktist 4 tulenevalt võib harrastuspüügiõiguse
tasu ööpäevas olla 0,03 kuni 12,75 eurot ning vähinata või vähimõrraga püügi tasu võib olla
ööpäevas 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuspüügiõiguse tasu määramisel
lähtutakse kalapüügi ajast, kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast
püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest.
1
Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid
kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse
(edaspidi KIK) kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektori arendamisse ja kalavarude kaitsesse.
KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument keskkonnaregistris.
Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7 kohaselt määrab keskkonnaminister
seal, kus püügivõimaluste piiramiseks on kehtestatud antavate lubade piirarv, elektroonilise
kanali kaudu ja Keskkonnaametile vahetult esitatud taotluste alusel antavate lubade eraldi
piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka
nendele, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust esitada). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt
on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu kehtestamise aastale eelnenud aasta elektroonilise
kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile laekunud taotluste suhe. 2023. aastaks kehtestatakse
piirarvud järgmiselt: 2% kalastuskaarte antakse otse Keskkonnaametile esitatud taotluste ja
98% elektroonilise kanali kaudu esitatud taotluste alusel.
Eelnõukohase määruse sätteid analüüsitakse võrreldes keskkonnaministri 23. novembri
2021. aasta määrusega nr 52 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ (edaspidi ka määrus nr 52).
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
Võrreldes määrusega nr 52 muudatusi selles paragrahvis tehtud ei ole.
Paragrahvis 2 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning kalapüügiõiguse tasud
Läänemerel.
Nakkevõrkude kalastuskaartide tasu kehtestatakse sarnaselt määrusega nr 52. Tasu koos vastava
püügivõimalusega on esitatud lisas 2. Nii on võimalik kalastajatel, kes soovivad tutvuda
nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka kalastuskaardi tasu.
Püsiasustusega väikesaarte elanikel on eelnõukohase määrusega endiselt võimalik soetada
soodsamatel tingimustel kalastuskaarte. Siiani kehtinud tasumäära, milleks on 6,5 eurot
nakkevõrgu kohta, tõstetakse 50 sendi võrra ning sellega ühtlustatakse nakkevõrgu tasumäär
seitsmepäevase nakkevõrgu kalastuskaardi tasumääraga. Olenemata sellisest liigutusest jääb
väikesaare püsielaniku püügiõiguse tasu endiselt ca 4 korda odavamaks (tavaliselt 7 eurot
seitsme päeva eest) võrreldes tavakodanikule kehtiva püügiõiguse tasuga. Väikesaare
püsielaniku püügiõiguse tasu on olnud sellel tasemel sellest ajast, kui kasutusele tuli euro ehk
aastast 2011.
Väikesaarte jaoks määrusega nr 52 kehtestatud paindlikuma kalastuskaartide jaotamisega
jätkatakse ka 2023. aastal. Aastapõhise piirarvu seadmine tagab parema püügivõimaluste
kasutamise.
Vabariigi Valitsuse 20.01.2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ alusel ei ole enam
Osmussaar väikesaar ja seepärast ei kehtestata 2023. aastaks püügivõimalusi Osmussaarele.
Osmussaare nakkevõrgu püügivõimalused liidetakse Läänemaa mere nakkevõrgu
püügivõimalustega. Üldise praktika kohaselt liidetakse sarnasel juhul püügivõimalused mõne
teise sama maakonna väikesaarega. Läänemaa hulka kuulub ka Vormsi, kuid kuna Vormsile
eraldati 2022. aastaks Läänemaa mere arvelt püügivõimalusi, siis on kõige õigem Osmussaare
2
püügivõimalused liita antud juhul Läänemaa mere püügivõimalustega.
Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning püügiõiguse tasud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.
Eelnõukohases määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaldavõrkude püügiperiood jagatud
püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see on jaotatud 2022. aastal.
Esimene periood on 1. märtsist 31. märtsini ning teine 1. aprillist 4. maini. Püügivahendite
piirarv perioodi kohta jääb samaks ning jätkatakse sama kalastuskaartide režiimiga nagu 2022.
aastal, mil kalastuskaarte jagati seitsme päeva kaupa.
2022. aasta kevad näitas seda, et vabu kalastuskaarte oli ka vahetult enne märtsikuu saabumist
saada, mistõttu sellise režiimi seadmine oli õigustatud.
Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125
võrku perioodi kohta.
Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse piirarvuvabad seitsmepäevased õngejada püügivõimalused sarnaselt
2022. aastaga 1. märtsist 31. oktoobrini 2eurose tasuga veealade lõikes.
Lõikes 4 sätestatakse sarnaselt eelmise aastaga jääaluse püügi võimalus kaldavõrguga kuni
3 km laiusel alal Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 4 punkti 4
alusel võib keskkonnaminister Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse
vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö
kokkuleppe alusel moodustatud valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve
kalapüügikomisjoni ettepanekul muuta kaldavõrgu kasutusala.
Lõikega 5 sätestatakse kaldavõrgu tasu Piirisaare elanikele, milleks on alates 2023. aastast 7
eurot nakkevõrgu kohta. Siiani oli tasumääraks 6,5 eurot nakkevõrgu kohta. Muudatusega
ühtlustatakse nakkevõrkude tasumäärad mere omadega.
Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning kalapüügiõiguse tasud
sise- ja piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud.
Võrreldes määrusega nr 52 vähendatakse nakkevõrkude piirarve Klooga järvel ja Aheru järvel.
Klooga järve puhul vähendatakse lubatud nakkevõrkude piirarvu juulis, augustis, septembris ja
oktoobris nelja võrra. Piirarve vähendatakse selle tõttu, et veekogu seisund on selline, et kogu
kalapüük on kontsentreeritud ainult ühte järve põhja- ja kirdeosasse jäävale sügavamale alale.
Muudes järve piirkondades ei ole püük võimalik, kuna järve veetase on väga madal ja
veetaseme tõusu ei ole ette näha ka järgmistel aastatel. Kui sinna kehtestada sama piirarv nagu
kehtivas määruses, siis võib tekkida olukord, kus lubade omanikud, kes ühel ajal võrke püügile
soovivad asetada, ei saa seda teha just seetõttu, et püügivahendite vahekaugused seda ei
võimalda. Lisaks nakkevõrguga püüdjatele püütakse seal ka õngpüünistega.
Aheru järve puhul vähendatakse nakkevõrgu püügivõimalusi 25% ulatuses. Aheru järvel on
sarnaselt Klooga järvega koondunud suvine ja varasügisene kalapüük üksikutesse
piirkondadesse. Teadlaste katsepüükide käigus mõõdetakse veekogude hapnikurežiimi ning
viimastel aastatel näitab seire, et paljudes veekogu piirkondades on suur hapnikuvaegus. Selle
tulemusel on kala veekogus ümber paiknenud ning peamine püük käib samuti nendes
piirkondades. Aheru järv on hea kohajärv ja selle liigi kaitseks on püügivõimaluste
vähendamine vajalik.
3
Võrreldes määrusega nr 52 lisatakse paragrahvi lõige 6, millega sätestatakse aastaringne
püügikeeld Umbusi jõele.
2022. aasta juulis tekkis jõel reostus, mille käigus imbus jõkke silomahl, mis omakorda
põhjustas toitainete suure sisalduse tõttu hapnikupuuduse. Tingitud hapnikupuuduse tagajärjel
hukkus veekogus väga suur hulk kalu, mistõttu on mõistlik kehtestada sinna mõneks ajaks
üldine püügirahu, et jõe kalanduslik potentsiaal uuesti taastuks. Kalapüügikeeldu on plaanis
hoida Umbusi jõel seni, kuni varu seis on piisavalt hea, et kalapüüki taas lubada.
Muid muudatusi §-s 4 võrreldes määrusega nr 52 ei tehta.
Paragrahvis 5 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused püügil liivi ja
kuuritsaga.
Võrreldes 2022. aastaga ei muutu liivi ja kuuritsaga püügi võimalused. Ühepäevaseid
kalastuskaarte nimetatud püügivahenditega püügiks 1. juunist kuni 31. augustini saab soetada
2 euro eest.
Paragrahvides 6 ja 7 sätestatakse harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügi õiguse tasu
ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused Paide
tehisjärves harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga.
Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu igati
vajalik, et osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2022. aastal, saab ka
järgmisel aastal kalapüügiks harpuuni ja harpuunpüssiga Kuremaa järvel ja Saadjärvel soetada
kalastuskaardi 2 euro eest.
Paragrahvis 8 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil
spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja
harrastuspüügiõiguse tasu.
Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks
enamikele veekogudele ja nende lõikudele, välja arvatud Jägala jõgi ja Narva jõgi. Jägala ja
Narva jões ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendes jõgedes looduslikku
paljunemist käesoleval ajal ei toimu. Võrreldes määrusega nr 52 kuderahu perioodis muudatusi
ei tehta ning see jääb samaks, mis 2022. aastal.
Lõikes 2 sätestatakse lõhe ja meriforelli püügikeeld Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu
eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja
meriforell. Viimati nimetatud kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide
taastumiseks on keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide
taastamiseks suuri kulutusi seoses paisude likvideerimisega ning populatsiooni taastamiseks
asustatakse jõkke kalu. Et need pingutused annaksid võimalikult kiiresti tulemusliku efekti, on
vaja keelata Pärnu jõestikus lõhe ja meriforelli püük, kuniks looduslik taastootmine on jõudnud
sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole populatsioonide taastumisele liialt koormav.
Paragrahvis 9 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel.
Võrreldes määrusega nr 52 muudatusi forellijõgedel ei tehta. Forellijõgedel jätkatakse
4
24tunniste kalastuskaartide väljastamisega nagu 2022. aastal
Paragrahvis 10 sätestatakse kitsendused lõhepüügis Läänemere avaosas.
Looduslik lõhe on Läänemere avaosas ohustatud ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu
(ICES) teadusettepanekus ei ole Läänemere avaosas lõhe kvooti ette nähtud. Sellest tulenevalt
ei ole Läänemere avaosas harrastuslikul kalapüügil sõltumata püügivahendist lubatud ühes
päevas ühel kalastajal püüda rohkem kui üks lõhe, millel on kala asustamisel märgistamise
eesmärgil ära lõigatud rasvauim. Rasvauimega lõhe püügil tuleb see kohe vabastada.
Piirangu eesmärk on kaitsta looduslikku lõhet (rasvauimega kala). Läänemeres ujub palju
lõigatud rasvauimega kalu ning selline märgistus näitab, et tegemist on kalakasvatuses
paljundatud ja asustatud kalaga.
Püügipiirang ei ole Eesti harrastuspüügile väga suure negatiivse mõjuga, sest harrastuslikul
kalapüügil püütakse Läänemere avaosas lõhet meil peamiselt nakkevõrkudega ja sedagi muude
kalade püügil kaaspüügina. Lõhet võib juhuslikult tabada ka õngpüünistega püügil, kuid see ei
ole kuigi sagedane selles piirkonnas. Veelgi vähem tõenäoline on, et kalastaja saab päevas üle
ühe lõhe.
Paraku ei ole võimalik ennustada, kui palju püütakse harrastuspüügil lõigatud rasvauimega
lõhet või kui palju rasvauimega lõhet. Arvestades, et meie vetes liigub suur hulk lõhet, kes on
pärit looduslikust sigimisest või kellel pole rasvauime asustamisel ära lõigatud, võib nende
kalade osakaal, mis tuleb vabastada, olla siiski päris suur.
Paragrahvides 11–13 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning
Matsalu rahvuspargis.
Võrreldes määrusega nr 52 jääb §-de 11–13 sisu samaks. Matsalu rahvuspargi uus kaitse-eeskiri
on koostamisel ning muudatusi püügikorralduses on ette näha alles pärast uue kaitse-eeskirja
jõustumist.
Paragrahvis 14 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning määratakse
püügiõiguse tasu.
Nagu 2022. aastal lubatakse ka 2023. aastal kalapüük kadiskaga ajavahemikul 21. juulist
30. novembrini ning püüda võib nendes eelnõukohases määruses nimetatud veekogudes, mille
pindala on vähemalt 50 ha ning mis ei ole jõevähi seisukohalt väga olulised.
Kadiska on püügivahend, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu lubatakse ühe
kalastuskaardi alusel püügile asetada kuni kaks kadiskat.
Kadiskapüügi populariseerimise eesmärgil jäetakse tasu 2022. aasta tasemele.
Paragrahvides 1517 sätestatakse 2023. aasta vähipüügivõimalused.
Paragrahvis 15 sätestatakse vähipüügil kasutada lubatud püügivahendite piirarvud 2023. aastal.
Eraldi lõigetes määratakse lubatud piirarvud Keskkonnaameti ja elektroonilise kanali kaudu
taotlemise korral.
5
Kalastuskaartide väljastamisel jätkatakse sama režiimiga nagu 2022. aastal, mil paljudele
headele veekogudele seati eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki tegevate teadlaste hinnangul on
selline olukord vajalik selleks, et püügikoormus väga vähirikastes veekogudes ei läheks liiga
suureks.
Nendes veekogudes või maakonnades, mida loendis ei ole nimetatud, jääb sama režiim, mis
hetkel kehtib.
Paragrahviga 16 määratakse harrastuspüügiõiguse tasud vähipüügil 2023. aastal.
Võrreldes määrusega nr 52 tõstetakse tasusid nendel siseveekogudel, kuhu on seatud eraldi
piirarv. Kuna tegemist on väga heade jõevähiveekogudega, siis on tasu tõstmine põhjendatud.
Uueks tasu suuruseks on senise 15 euro asemel 20 eurot 24tunnise püügiperioodi kohta. Kui
ühe kalastuskaardi alusel on lubatud kasutada kokku kuni viit vähipüügivahendit, siis teeb see
4 eurot ühe püügivahendi kohta. Ühe püügivahendi kohta tõuseb tasu 1 euro võrra, mis on väga
optimaalne tasu tõus. Liiga järsk tasu tõstmine, näiteks kaks korda, ei ole kalastajate
harrastuslikku eesmärki silmas pidades põhjendatud.
Ülejäänud veekogude ja maakondade puhul jääb tasu samale tasemele nagu 2022. aastal.
Paragrahvis 17 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2023. aastal.
2023. aastal keelatakse vähipüük, nagu oli ka 2022. aastal, Hiiu maakonnas, sest sealne
vähivaru ei ole piisav. Saaremaal Riksu ojas on katsepüükidel leitud signaalvähi isendeid, kes
üldjuhul kannavad ka vähikatku ning seega on vähikatku leviku oht Saaremaal endiselt suur. Et
vältida võõrliigi ja haiguse levikut, kehtestatakse sarnaselt 2022. aastaga vähipüügikeeld
Saaremaal Põduste jões ja Laugi peakraavis (2007. a tuvastati vähikatk, vähid hukkusid) ning
Riksu ojas ja Riksu lahel. Samuti piiratakse Saaremaal vähipüüki 2023. aastal Kuke peakraavis,
kuna katsepüükide tulemused viitavad ohule, et veekogus võib esineda võõrliiki, ning
Karujärves, kus 2018. aastal tuvastati vähikatk. Saaremaa keelualuste veekogude hulka jäävad
2023. aastal Kurdla peakraav, kuna seal on samuti jõevähi seisund halvenenud. Nimetatud
püügikitsendused ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna
seal on vähiveekogusid arvukalt.
Seoses jõevähi puudumisega ning signaalvähi isendite leiuga 2008. ja 2010. aastal Harjumaal
Jägala jõestikku kuuluval Mustjõel keelatakse 2023. aastal Mustjões vähipüük, teistes
Jägala jõestiku osades on vähipüük lubatud. Samuti on signaalvähki leitud Vääna jões, mistõttu
keelatakse ka seal vähipüük.
Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões. 2023. aastal
keelatakse Pärnu maakonnas vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões,
Tuudi jões ja Vanamõisa jões. Vähipüük keelatakse nimetatud veekogudes, sest katsepüükide
käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki – ogapõskset vähki, ning keelu
eesmärk on võõrliikide leviku takistamine. Lisaks nimetatud veekogudele lisatakse keelualuse
veekoguna Paadrema jõgi, kuna seal kahtlustatakse vähikatku olemasolu.
Samuti jääb kehtima kitsendusena vähipüügikeeld Kasari jões, Velise jões, Vigala jões ja
Nurtu jões. Keeld kehtestatakse kõikidesse nendesse maakondadesse, kus nimetatud jõed
paiknevad. Teadlaste katsepüükide käigus tuvastati nimetatud jõgedes vähikatku olemasolu.
6
2023. aastaks lisatakse võrreldes kehtivas määruses olevatele Ida-Viru maakonna veekogudele
püügipiirangud Kurtna Suurjärvele, Konsu ning Vasavere külades paiknevatele veekogudele.
Kurtna järvistu teaduspüügid näitavad jõevähi varu olulist kahanemist, mistõttu on alust arvata,
et nendes veekogudes võib olla tegemist vähikatkuga. Selleks, et vähikatku levikut piirata, on
mõistlik nendes veekogudes püük keelata.
Piiratud püügivõimaluste kontekstis võimalikult paljudele isikutele püügi võimaldamiseks
antakse kalastuskaarte väga vähirikastesse veekogudesse ühele isikule kuni viie
püügivahendiga püügiks vaid 24 tunniks. Teistes veekogudes antakse kalastuskaarte ühele
isikule korraga nagu ka 2022. aastal kuni 72 tunniks.
Jõevähivarude kaitseks piiratakse püügiaega nagu eelnevatelgi aastatel, lubades vähki püüda
vaid augustikuus.
Võrreldes määrusega nr 52 lisatakse § 17 lõige 13, milles sätestatakse püüda lubatud mõõduliste
jõevähkide arv. Kalapüügieeskirja § 20 lõike 8 kohaselt on lubatud kalastajatel püüda ööpäevas
75 jõevähki. Selleks, et jõevähivaru paremini kaitsta, seotakse püüda lubatud jõevähkide hulk
kalastuskaardi kehtivuse pikkusega, milleks on 24 tundi. See tähendab seda, et kui isik ostab
kalastuskaardi, mille kehtivus on 48 tundi, võib ta selle alusel kaasa võtta maksimaalselt 150
isendit. Praeguse kalapüügieeskirjas oleva sätte põhjal võiks ta kaasa võtta 225 isendit, kui
kalastuskaardi kehtivus ulatub üle kahe öö (on ostetud näiteks nii, et esimesel päeval on
kehtivuse algus alates kella 15). 75 isendit ühe 24tunnise perioodi kohta on piisav kogus
harrastasliku kalastamise eesmärki silmas pidades, mistõttu selline lisasäte tegelikkuses ei
tohiks harrastuslikku jõevähipüüki liigselt piirata.
Paragrahvis 18 sätestatakse määruse jõustumine.
Määrus jõustub 1. detsembril 2022. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte.
Määruse §-d 1517 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil, mil hakatakse müüma kalastuskaarte
vähipüügiks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus käsitleb harrastuspüüki meres ja siseveekogudes, mida Euroopa Liidu
õigusaktid ei reguleeri.
4. Määruse mõju
Kehtestatavate kitsenduste mõju on kalavarude jätkusuutlikkust soosiv, mistõttu peaks pikemas
perspektiivis olema see kasulik ka kalastajatele. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud ka
seda, et varu saaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks väiksem.
Kõige rohkem mõjutab määrus neid kalastajaid, kellel meeldib käia jõevähki püüdmas.
Harrastusvähipüügi puhul on peamiselt mõjutatud need isikud, kes soovivad osta kalastuskaardi
nendele veekogudele, kuhu on seatud eraldi piirarv. Need veekogud on väga head
jõevähiveekogudega, mistõttu hinnatõus tõenäoliselt kalastuskaartide ostmist oluliselt ei
vähenda.
Üldiselt võib prognoosida, et laekumised riigile jäävad samale tasemele nagu varasematel
7
aastatel, sest kala- ja jõevähipüük on Eestis väga populaarne vaba aja veetmise viis.
Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude praegust olukorda,
teadussoovitusi ning avalikku huvi.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud ning
määruse jõustumine
Määruse rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt lisakulutusi.
Arvestades asjaolu, et kinnitatakse nii harrastuskalapüügiõiguse tasud kui ka kalastuskaartide
piirarvud, ja eeldades, et püügivõimalused ostetakse välja prognoositud ulatuses, peaks
2023. aastal harrastuspüügist kalastuskaardi alusel riigi tuludesse laekuma üle 300 000 euro.
Kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2023. aastal 750 000–850 000 eurot. Hinnangus on
arvesse võetud ka tasu, mis makstakse muude harrastuspüügivahendite kasutamise eest
piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu maksmisel ja kus keskkonnaminister määrusega
piiranguid ei sea.
Töökoormus kalastuskaartide andmisel võrreldes eelmise aastaga võiks väheneda, sest
Keskkonnaameti kaudu antavate kalastuskaartide hulk on väiksem kui 2022. aastal. Lisaks on
muutunud kalapüügiõiguste ostmine ja aruannete esitamine läbi elektroonilise kanali oluliselt
paremaks ja mugavamaks ning see on ka üks põhjuseid, mis võiks Keskkonnaameti rolli
kaartide andmisel vähendada.
Määrus jõustub 1. detsembril 2022 (1. juulil 2023 vähipüüki reguleerivad püügivõimalused ja
kitsendused), mil hakatakse vastu võtma taotlusi ja väljastama kalastuskaarte.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu saadetakse Eelnõude Infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
harrastuskalapüügi organisatsioonidele, nagu Eesti Kalastajate Selts, Eesti Harrastuskalastajate
Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Tallinna Kalaspordi Klubi ja Tartu Kalaspordi Klubi.
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-1279 - Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.11.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44221d0c-8fad-4a63-8631-1fdace301ad0
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44221d0c-8fad-4a63-8631-1fdace301ad0?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main