Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520669 andmine

KORRALDUS 11.03.2024 nr DM-126400-10 Tenomäe uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520669 andmine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 26, § 32, § 35 ning lähtudes Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) esitatud taotlusest, otsustan: 1.1. Anda Marina Minerals OÜ-le (registrikood 11349875) geoloogilise uuringu luba nr L.MU/520669 Tenomäe uuringuruumis, kehtivusajaga kolm aastat (lisatud). 1.2. Geoloogilise uuringu loale nr L.MU/520669 kantakse järgnevad tingimused: Geoloogilise uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Järvamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud. 1.3. Korraldus jõustub Marina Minerals OÜ-le (registrikood 11349875) teatavaks tegemisest. Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omajale garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. 2. ASJAOLUD Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11312) esitas Keskkonnaametile taotluse nr T‑L.MU/1021461 geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks Tenomäe uuringuruumis. Esitatud taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 10.11.2023 dokumendina nr DM-126400-1. Taotletav uuringuruum asub Tapa linnas, Tapa vallas, Lääne-Viru maakonnas, riigile kuuluval katastriüksusel Tenomäe (katastritunnus 79101:017:0057). Antud katastriüksuse riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning riigivara volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Riigivara volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus on andnud tingimusliku nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks (KOTKAS 18.12.2023 dokumendiga nr DM- 126400-6). Taotletav uuringuruumi teenindusala pindala on 2,70 ha. Geoloogilise uuringu käigus planeeritakse rajada kuni 15 uuringukaeveõõnt ja kuni 15 uuringupuurauku maksimaalse uurimissügavusega kuni 10 m. Taotletava loa kehtivusaeg on kolm (3) aastat. Uuritavaks maavaraks on liiv. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, liiva filtratsiooni omadused, vajadusel kruusa füüsikalis-mehaanilised omadused). Mõõdetakse veetase uuringupunktides. Laboratoorsed katsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Uuringuala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus analüüsitakse saadud andmestikku (sh laboritulemused) ja koostatakse aruanne varu arvele võtmiseks maavarade registris. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal ja kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist ning koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. 2.1. Uuringuruum Geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt on tegemist nii metsamaa kui ka lagendikuga. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, absoluutkõrgused jäävad ligikaudu 90 - 94 m tasemele. Uuringuruum asub Tapa linna piirides. Lähimad majapidamised asuvad ~300 m kaugusel idas Lehtse tee 10 (katastritunnus 79201:001:0865) ja ~650 m kaugusel lõunas Lehtse tee 15 (katastritunnus 79101:017:0120) katastriüksustel. Taotletava uuringuruumi teenindusalast läänes ~200 m kaugusel asub Rauakõrve oja. Uuringuruumi teenindusalast põhja suunda jäävad ~20 m kuni ~160 m kaugusele seisuveekogud. Ligikaudu 150 m kaugusele põhja-kirde suunda jääb kuivenduskraavide võrgustik. Uuringuruumi teenindusala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (vid kood LTA1000001). Taotletava uuringuruumi teenindusala lõuna- ja edelaserv külgneb kohati vahetult riigitee Tapa – Lehtse – Jäneda (tee nr 15123) tee kaitsevööndiga. Riigitee äärmise sõiduraja välimine serv asub taotletava uuringuruumi teenindusalast vähemalt 30 m kaugusel. Taotletava uuringuruumi 2(12) teenindusalal kattumist tee kaitsevööndiga ei ole. Metsatee Rutka – Ohepalu tee (tee nr 7910202) läbib taotletava uuringuruumi teenindusala keskosa. Seletuskirjas on selgitatud, et metsateele ega selle kaitsevööndisse puurauke ega kaevandeid ei rajata ja vajadusel kooskõlastatakse tööd RMK-ga. Elektriõhuliin (35 - 110 kV) 35kV AS-70, asub uuringuruumi teenindusalast vähemalt ~30 m kaugusel põhjas. Elektriõhuliin (alla 1 kV) AMKA.3x50+70, asub teenindusalast ~70 m kaugusel lõunas. Taotletava uuringuruumi teenindusala piirneb põhjast kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndiga. Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu eelnimetatud piiranguvööndiga. Osaliselt kattub taotletav uuringuruum idas suunast Tapa valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalaga. Uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää sinna kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Põhja suunas ~20 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi rohukonn (Rana temporaria, Eesti Looduse Infosüsteemi kood KLO9119669) elupaik. Lisaks asuvad ~150 m kaugusel põhja suunas järgmiste III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad: rabakonn (Rana arvalis, Eesti Looduse Infosüsteemi koodid KLO9118196, KLO9119670, KLO9118195), tähnikvesilik ( Lissotriton vulgaris Eesti Looduse Infosüsteemi koodid KLO9118198, KLO9118190), tiigikonn (Pelophylax lessonae Eesti Looduse Infosüsteemi kood KLO9131423) ja eelmainitud rohukonn (Eesti Looduse Infosüsteemi kood KLO9118191). Lähim kaitseala on Ohepalu looduskaitseala (Eesti Looduse Infosüsteemi kood KLO1000230), mis asub ~1,75 km kaugusel idas. Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Taotletav uuringuruum kattub fosforiidi perspektiivalaga ja lubjakivilasundi levialaga, kus on eeldusi maavaravaru olemasoluks. Lähim maardla, Ohepalu turbamaardla (registrikaardi nr 241), asub ~100 m läänes ja ~250 m põhjas. Turbamaardlas olev aktiivne mäeeraldis, Tapa turbatootmisala (luba nr JARM-015), mida kaevandab Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika, asub taotletavast uuringuruumist ~1,7 km kaugusel edelas. 2.2. Tegevused uuringuruumis Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on märgitud, et uuring viiakse läbi hüdraulilise pöördkopp- ekskavaatoriga šurfide rajamise teel ning puurmasinaga puuraukude (südamikpuurimine) 3(12) rajamise teel. Kasulik kiht läbitakse võimalusel kuni lamamini, kuid mitte sügavamale kui 10 m maapinnast. Uuringukaeveõõnte vahekaugused jäävad 200 m piiresse ning on planeeritud kaevata ühtlase võrguna ja vajadusel võrku tihendatakse. Alale planeeritakse rajada kuni 15 šurfi ja 15 puurauku. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Mõõdetakse veetase puuraukudes. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal ja kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist ning koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. 2.3. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral tuleb vastavalt KeHJS § 11 lg-le 3 algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade hulka ja on loetletud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) või on tegemist KeHJS § 6 lg-s 21 nimetatud tegevusega, mille korral tuleb KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg-te 2, 2 3 ja 4 kohaselt anda eelhinnang ja kaaluda KMH vajalikkust. Väikse uuringusügavusega geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, KeHJS § 6 lg-s 2 sätestatud otsustaja eelhinnangut vajavate valdkondade loetellu ega Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ toodud tegevuste hulka (st tegemist ei ole määruse nr 224 § 3 p 3 kohase süvapuurimisega (üle 1000 meetrise sügavusega puuraugud)). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (55 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas on KeHJS § 6 lg 2 p-st 2 maavara geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö kaotamist põhjendatud sellega, et praktika on „näidanud, et eelhinnangute koostamisega kaasneb suur töömaht ja reaalset väärtust sellel ei ole, kuna uuringute mõju ei ole märkimisväärne. Praeguseks ei ole algatatud mitte ühtegi keskkonnamõju hindamist maavara geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetluses. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 2 p-s 2 mainitud valdkonda. Samas ei ole kavandatavat tegevust nimetatud määruses nr 224. Samuti ei ole tegemist KeHJS § 6 lg-s 21 4(12) nimetatud tegevusega. Seetõttu antud juhul KMH ei ole kohustuslik, samuti ei anta eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg-le 23 ega kaaluta KMH vajalikkust. MaaPS § 28 lg 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lg 1 täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lg 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lg 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Uuringuloa taotluse seletuskirjas märgitakse, et uuringupunktide rajamine toimub tööpäevadel ja tööajal. Keskkonnaamet täpsustab, et mõistet „tööaeg“ ei reguleeri kellaajaliselt ükski käesoleval hetkel kehtiv seadus. Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 viidatakse tööajale, kui ajale, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. TLS § 43 lg 1 täpsustab, et eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lisaks võib TLS § 52 lg 3 lugeda, et eeldatakse, et iganädalane puhkaeg antakse töötajatele laupäeval ja pühapäeval. Eelnevast nähtub, et töö- ja puhkeaja mõistete puhul võib eeldada välja kujunenud ja enamlevinud kellaaegu ja nädalapäevi, kuid nende järgimise kohustust tööandjal ei ole. TLS kehtestab mõisteid „tööaeg“ ja „tööpäev“ tavamõistest paindlikumalt. Korrakaitseseaduse § 56 määrab ajavahemiku, mille jooksul on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Tuginedes eelnenule ja arvestades asjakohastes õigusaktides toodut, võib eeldada, et välitöid tehakse nädalapäevadel esmaspäevast reedeni, ajavahemikus kella 08.00-st kuni 17.00-ni. Puhkepäevale ja riigipühadel on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. 2.3.1. Mõju Natura 2000 aladele Taotletavale uuringuruumile lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala on Ohepalu loodusala (EELISe kood RAH0000379), mis asub Tenomäe uuringuruumist ~1,7 km kaugusel kirde suunas. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia). 5(12) Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv linnuala, Ohepalu linnuala (EELISe kood RAH0000088), asub Tenomäe uuringuruumist ~1,7 km kirde suunas. Linnualal kaitstakse järgmiste liikide elupaiku: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sõtkas (Bucephala clangula), must- toonekurg (Ciconia nigra) ja sookurg (Grus grus). Võttes arvesse eelneva, geoloogilise uuringu jaoks läbiviidava välitöö iseloomu ja ajalist kestust, saab öelda, et geoloogilisel uuringul puudub mõju loodus-, linnualale. Kohtupraktikas on leitud, et väidetavate tagajärgedega ei pea arvestama olukorras, kus ollakse veendunud, et tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 p 3). 2.3.2 Mõju metsale, kaitstavatele loodusobjektidele ja vääriselupaikadele Uuringuloa taotluse seletuskirjas on märgitud, et uuring viiakse läbi hüdraulilise pöördkopp- ekskavaatoriga šurfide rajamise teel ning puurmasinaga puuraukude (südamikpuurimine) rajamise teel. Kasulik kiht läbitakse võimalusel kuni lamamini, kuid mitte sügavamale kui 10 m maapinnast. Uuringukaeveõõnte vahekaugused jäävad 200 m piiresse ning on planeeritud kaevata ühtlase võrguna ja vajadusel võrku tihendatakse. Alale planeeritakse rajada kuni 15 šurfi ja 15 puurauku. Lähimad loodusobjektid ning vääriselupaigad jäävad Tenomäe uuringuruumist minimaalselt 1.7 km kaugusele. Võttes arvesse eelneva, geoloogilise uuringu jaoks läbiviidava välitöö iseloomu ja ajalist kestust saab öelda, et geoloogilisel uuringul puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja vääriselupaikadele. 2.3.3. Heide välisõhku (müra ja peenosakesed) Lähimad majapidamised asuvad ~300 m kaugusel idas Lehtse tee 10 (katastritunnus 79201:001:0865) ja ~650 m kaugusel lõunas Lehtse tee 15 (katastritunnus 79101:017:0120) katastriüksustel. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning ei kasutata materjale, mis on keskkonnaohtlikud. Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde käigus lühiajaliselt päevasel ajal. Oluline on silmas pidada, et geoloogiliste uuringute käigus tehtavad välitööd kestavad lühikest aega (mõne päeva). Seega on müra kestus ajutine ja lühiajaline. Võib eeldada, et geoloogilise uuringuga ei kaasne häiringuid, mis võiks piirinaabrite huve olulisel määral riivata. Uuringualal olev pinnas on looduslikult niiske, mistõttu ei teki kaevandite rajamisel ega 6(12) likvideerimisel õhusaastet (ülenormatiivset peenosakeste heidet). Kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist. 2.3.4. Mõju põhjaveele Uuringuruumis läbiviidava geoloogilise uuringuga ei kaasne mõju põhjaveele. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised uuringupunktides ning ümbruskonna kraavides ja veekogudes. Veeproove ei võeta. Pärast uuringu läbiviimiseks rajatud kaevandite ja puuraukude sulgemist taastub looduslik olukord. Geoloogiliste töödega ei avaldata mõju lähimatele veehaaretele (puur- ja salvkaevud), kuivenduskraavidele, maaparandussüsteemide toimimisele ega lähimatele veekogudele. 2.3.5 Jäätmeteke Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel (edaspidi JäätS) käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Uuringuloa taotluse seletuskirjas kinnitab taotleja, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Kuna antud uuringu puhul kasutatakse proovide võtmisest üle jäänud materjal ja kattepinnas ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. 2.3.6. Vibratsioon Geoloogilise uuringuga kaasnev vibratsioon on minimaalne – ei viida läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Kokkuvõtvalt Tuginedes eelnenule, arvestades tegevuse iseloomu ja senist praktikat saab öelda, et geoloogilise uuringuga ei kaasne ümbruskonnale valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ja tegevusega puudub oht suurõnnetuste või katastroofide tekkimisele. Eelpool kirjeldatud info põhjal saab öelda, et tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnal. Tegevusega kaasneda võiv häiring on lühiajaline ega levi uuringuruumi 7(12) piiridest oluliselt kaugemale. Kohe peale uuringupuuraukudest ja uuringukaeveõõntest proovide võtmist suletakse need väljatud materjaliga (mida ei ole vaja kasutada laboratsoorsete katsete läbiviimiseks). Tagasitäidetud ala tihendatakse ja tasandatakse. Uuringuruumi teenindusala korrastatakse võimalikult uuringueelsesse seisukorda. Kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist ning koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused uuringuloa andmisel MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. Geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö (MaaPS § 4 lg 2). Geoloogilise uuringu läbi viimine on lubatud vaid uuringuloa alusel (MaaPS § 17 lg 2). Vastavalt uuringuloa saamiseks esitab taotleja loa andjale taotluse (MaaPS § 27 lg 1). Uuringuloa andjaks on Keskkonnaamet (MaaPS § 26). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 400 € on tasutud 10.11.2023 riigilõivuseaduse § 136 1 lg 1 kohaselt. Juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla JäätS § 35² tähenduses tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava (MaaPS § 28 lg 5). Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse JäätS §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Uuringuloa taotluse kohaselt geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki ning seetõttu ei ole jäätmekava koostamine ja esitamine vajalik. Loa andja kohustus on menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal välja selgitada kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Uuringuloa andmisest keeldumise alused on nimetatud MaaPS § 35. MaaPS § 35 lg 1 p 2-8 ja p 11 ning lg 2 p 2-3 tulenevat keeldumise alust menetluse käigus ei ilmnenud, sellest tulenevat keeldumise alust ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. (vt ka p 2.3.) Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huvidega (MaaPS § 8(12) 35 lg 1 p 9). Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega (MaaPS § 35 lg 1 p 10). Keskkonnaamet saatis 30.11.2023 kirjaga nr DM-126400-2 teate avatud menetluse algatamisest ning kirjaga nr DM-126400-4 uuringuloa taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, Tapa Vallavalitsusele tähtajaga kaks kuud (MaaPS § 27 lg 7). Tapa Vallavalitsus andis Tenomäe uuringuloale tingimusliku nõusoleku 25.01.2024 otsusega nr 117 (KOTKAS 31.01.2024 numbriga DM-126400-7). MaaPS 35 lg 2 p 1 sätestab, et uuringuloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 22.02.2024). Eelnevale tuginedes võib väita, et MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmise keeldumise alused puuduvad. 3.2. Uuringuloa taotluse avalikustamine, otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Keskkonnaamet avaldas uuringuloa menetluse algatamise teate 30.11.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (MaaPS § 30 lg 2) ning teavitas avatud menetluse algatamisest taotlejat Marina Minerals OÜ-d ja menetlusosalisi (HMS § 40 lg 1 ja 2, § 49 lg 1) 30.11.2023 kirjaga nr DM-126400-3. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võis kavandatav tegevus puudutada, paluti uuringuloa taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Ettepanekuid ega arvamusi ei laekunud. Keskkonnaamet saatis 30.11.2023 kirjaga nr DM-126400-4 uuringuloa taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, Tapa Vallavalitsusele tähtajaga kaks kuud (MaaPS § 27 lg 7). Tapa Vallavalitsus andis Tenomäe uuringuloale tingimusliku nõusoleku 25.01.2024 otsusega nr 117 (KOTKAS 31.01.2024 numbriga DM-126400-7): Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud. 9(12) Nimetatud tingimus kantakse uuringuloa täiendavaks tingimuseks. MaaPS § 27 lg 3 alusel saatis Keskkonnaamet 30.11.2023 kirjaga nr DM-126400-5 uuringuloa taotluse riigivara valitseja volitatud asutustele Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Riigimetsa Majandamise Keskus andis nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks 18.12.2023 numbriga 3-1.1/2023/7451 (KOTKAS 18.12.2023 dokumendiga nr DM-126400-6) järgnevatel tingimustel: Geoloogilise uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Järvamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Nimetatud tingimused kantakse uuringuloa täiendavateks tingimusteks. Vastavalt HMS § 49 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist, huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada ja lg 3 taotluse esitajale, võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet pani õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja 23.02.2024 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (MaaPS § 30 lg 5). Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks seati kaks nädalat. Avalikustamise käigus seisukohti ei laekunud. Keskkonnaamet küsis taotlejalt Marina Minerals OÜ, Tapa Vallavalitsuselt ja asjaomastelt asutustelt 22.02.2024 kirjaga nr DM-126400-8 arvamust või vastuväiteid uuringuloa andmise otsuse eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. Etteantud aja jooksul laekus arvamusi ja ettepanekuid. Taotleja Marina Minerals OÜ andis enda nõusoleku eelnõule 23.02.2024 kirjaga nr DM- 126400-9. 3.3. Kaalutlused täiendavate tingimuste seadmisel HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad võib haldusorgan määrata kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas 10(12) volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). HMS § 53 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse seaduses või määruses sätestatud juhul või kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata. Vastavalt määruse nr 1 § 4 lõikele 3 kantakse uuringuloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Uuringuloaga reguleeritakse vaid uuringuruumis ja uuringuruumi teenindusalal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt uuringu teostamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Küll aga, toetudes Riigikohtu kohtuasjas nr 3-3-1-31-16 (p 19) toodule, tuleb silmas pidada, et Keskkonnaameti poolt väljastatavatest lubadest tulenev õigus ei ole piiranguteta ja selle adressaat peab järgima ka teisi asjakohaseid õigusakte. See tähendab, et loa omajal on kohustus järgida seadustes (looduskaitseseadus, veeseadus jm) kehtestatud asjakohaseid nõudeid ka ilma nende uuringuloa täiendavateks tingimusteks lisamiseta. Üldised uuringuloaga kaasnevad kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus‑keskkonnatasu/maapou/uuringuluba. Keskkonnaamet seab Tenomäe uuringuloale järgnevad täiendavad tingimused: Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud. Geoloogilise uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Järvamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 11(12) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Geoloogilise uuringu luba Teadmiseks: ALO KARLSON, Maa-amet, MERLE SAAREOJA, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, SCA Metsavarad OÜ, Tapa Vallavalitsus, Transpordiamet Valdo Tohver spetsialist maapõuebüroo 12(12)  Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/520669 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Registrikood / Isikukood 11349875 Postiaadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Tenomäe uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 2.70 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0792 Tapa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Liiv, ehitusliiv 80 tuh m³ Liiv, täitepinnas 80 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 15 Uuringukaeveõõnte arv 15 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 11.03.2024 Lõppemise kpv 11.03.2027 Täiendavad tingimused • Geoloogilise uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Järvamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. • Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. • Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud. Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/520669 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Registrikood / Isikukood 11349875 Postiaadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Tenomäe uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 2.70 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0792 Tapa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Liiv, ehitusliiv 80 tuh m³ Liiv, täitepinnas 80 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 15 Uuringukaeveõõnte arv 15 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 11.03.2024 Lõppemise kpv 11.03.2027 Täiendavad tingimused • Geoloogilise uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Järvamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. • Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. • Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud.