dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 30. detsember 2020
Viit
14-1/201907/2007342
Registreeritud
30. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/201907
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaamet, 30.12.2020.asice372 KB

Sisu (failidest)

Külli Taro Teie 27.11.2020 nr 14-1/201907/2006617 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie 30.12.2020 nr 13-11/20/19970-3 Tiheasustusalal elavad metsloomad Austatud Külli Taro Olete Keskkonnaametile edastanud 27.11.2020 seisukoha, milles käsitlete linna keskkonda sattunud metsloomade ja seal püsivalt elavate linnaloomadega seotud probleemide lahendamist. Keskkonnaamet nõustub seisukohaga, mille kohaselt tegelevad asulas abitusse seisundisse sattunud (näiteks kaevu kukkunud, aeda kinni jäänud) metsloomadega vastavalt looduskaitseseaduse § 62 lg-le 1 Keskkonnaamet ja Päästeamet. Samas ei ole me kindlasti nõus Keila linnavalitsuse tõlgendusega, mille kohaselt on iga linnas ringi liikuv metsloom abitu, pelgalt seetõttu, et ta on sattunud loomale n-ö mitteomasesse keskkonda. Erandiks on siinkohal jahiseaduses nimetatud suurulukid (põder, metskits, punahirv, metssiga, hunt, karu ja ilves), kes ei saa iseseisvalt asulas hakkama ning võivad kujutada tõsist ohtu inimesele ja tema varale. Nende püüdmist ja loodusesse tagasiviimist korraldavad üheskoos Keskkonnaamet ja Päästeamet. Ülemaailmselt on teada ca 151 loomaliiki, kelle isendid elavad sageli ka alaliselt linnade territooriumil1. Enamuse linnatänavatel kohatud metsloomade, eriti rebaste, jäneste, siilide jt. puhul on tegu püsivalt linnakeskkonnas elavate linnaloomadega. Rebased on püsivalt elama asunud mitmetesse Euroopa linnadesse ning nende eluterritoorium paikneb tervikuna linna, kui haldusüksuse territooriumil. Suurbritannias tulid rebased suurematesse linnadesse juba 1930. aastatel. Inglismaal ja Kesk-Euroopas on linnarebased olnud tavalised juba kümneid aastaid. Rebased tulevad oma vajaduste rahuldamisega inimasulates väga edukalt toime. Mõnes Euroopa linnas on rebase asurkond isegi arvukam kui selle ümbruse looduskeskkonnas2. Suurbritannias 2019. aastal läbi viidud uuringu kohaselt GPS kaelustega varustatud rebased nelja aastase perioodi jooksul linna territooriumilt väljapoole ei liikunud3. Linna territooriumil elavad rebased ka näiteks Torontos, Kanadas; Wroclawis, Poolas ja Viinis, Austrias. Paljud metsloomad on asunud püsivalt linnakeskkonda elama ja muutunud linnaloomadeks, kuna nad leiavad linnade ja asulate territooriumilt endale ohtralt sobivat toitu ja ka peavarju ning on kaitstud looduslike vaenlaste (kotkad, suurkiskjad) eest. Kindlasti soodustavad seda ka inimesed, kes metsloomi linnas toidavad. See soodustab loomade linna püsima jäämist ning siin ka järglaste saamist. 1 https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1111/ele.13199 2 Plumer L, Saarma U. 2015. Linnarebased. Eesti Loodus, 66(1): 8−17. 3 https://doi.org/10.3390/ani10071167. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Eesti omavalitsusüksuste (sh suuremate linnade) territooriumil ringi liikuvate väikeulukite, eelkõige rebaste puhul ei ole samuti tegu millegi ebatavalisega ning linnakeskkonda saab loomade vaatevinklist pidada neile kõigiti sobivaks elupaigaks4. Küll aga pole sageli selle valikuga nõus asulates elavad inimesed, kes näevad neis ohtu enda ja lemmikloomade tervisele. Seega vajab sedalaadi olukordades abi inimene, mitte loom ning selle korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kui linnas kohatud loomaliigid (sh näiteks rebased, siilid) ei ole sattunud abitusse seisundisse (näiteks kaevu kukkunud, aeda kinni jäänud) vaid liiguvad tiheasustusalal vabalt ringi, siis oleme endiselt arvamusel, et tegu on linnaloomadega, kellega seotud probleemide lahendamisega tegeleb tulenevalt KOKS § 6 lõike 3 punkt 2 alusel kohalik omavalitsus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimar Rakko juhataja jahinduse ja vee-elustiku büroo Koopia: Keila Linnavalitsus [email protected] Margo Tannik 786 8364 [email protected] 4 Plumer L, Saarma U. 2015. Linnarebased 2. Kuidas me neisse suhtume? Eesti Loodus, 66(9): 16−21. 2 (2)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel