AS TREV-2 Grupp Teie 26.11.2020 nr
[email protected]
Meie 22.12.2020 nr 7-4/202138/2007222
Riho Kuppart
Keskkonnaamet
[email protected]
Valla seisukoha väljaselgitamine uuringuloa menetluses
Austatud Indrek Malm
Austatud peadirektor
AS TREV-2 Grupp soovis, et õiguskantsler hindaks hea halduse tava järgimist seoses Mõnuste
uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi: uuringuloa) taotluse menetlusega.
Maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lõike 7 kohaselt saadab Keskkonnaamet uuringuloa taotluse
uuringuruumi asukoha linnale või vallale, kes esitab taotluse kohta oma arvamuse kirjalikult kahe
kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira linna või valla õigust esitada
edasise menetluse käigus uusi seisukohti. MaaPS § 33 lõige 7 ja § 34 (enampakkumine)
reguleerivad uuringuloa taotluse menetlust, kui sama ala kohta soovib uuringuluba mitu isikut.
Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui linn või vald ei ole nõus uuringuloa andmisega (MaaPS
§ 35 lg 1 p 10).
Viidatud normidest saab seega teha järelduse, et uuringuloa andmiseks tuleb Keskkonnaametil
küsida kohaliku omavalitsuse arvamust ning loa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus
uuringuloa andmisega ei nõustu. Kui sama ala soovivad uurida mitu isikut, siis näeb seadus ette
reeglid sellise olukorra lahendamiseks.
Seadus ei reguleeri lähemalt seda, mida kohaliku omavalitsuse seisukoht uuringuloa taotluse kohta
sisuliselt peab hõlmama või mis laadi teavet omavalitsuselt taotluse menetluseks oodatakse.
Kohtupraktikat arvestades peaks kohalik omavalitsus esindama kohalikku kogukonda ja
väljendama kogukonnast lähtuvaid ülekaalukaid huve. Omavalitsuse põhjendused alluvad
kohtulikule kontrollile (RKHKo nr 3-3-1-31-16). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul
omavalitsusel lai kaalumisruum, millesse kohus saab sekkuda eelkõige vaid juhul, kui haldusorgan
on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus
otsuse ratsionaalsuses (vt RKHKo nr 3-3-1-37-15, p 20). Riigikohus on leidnud, et kohaliku
omavalitsuse seisukoht uuringuloa suhtes on siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka
Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende
õiguspärasust (RKHKo nr 3-3-1-38-10, p 17).
2
Praegusel juhul on Saue vald 26.08.2020 otsusega nr 39 keeldunud uuringuks nõusoleku
andmisest. Vald põhjendas, et peab maavarade kasutamist vajalikuks, ning leiab, et Mõnuste
uuringuruumi uurimine ja sealsete maavarade võimalik tulevane kaevandamine on valla huvidega
kooskõlas. Vald keeldus nõusolekut andmast eeskätt seetõttu, et soovib ise tulevikus maavara
kaevandamist korraldada.1 Seega ei ole vald mitte maavarade uurimise vastu, vaid on selle
uurimise taotleja vastu. Ometi ei ole valla põhjendustes välja toodud asjaolusid, mis näitaksid
veenvalt loa taotleja sobimatust ning põhjendaks, miks ja kuidas on kohalikes huvides see, kui just
vald korraldaks uurimist ja kaevandamist. Samuti ei ole põhjendatud, miks vald siis ei ole esitanud
uurimisloa taotlust, kui peab ise vajalikuks uuringu tegemist ja kaevandamise korraldamist. Vald
on üksnes osutanud sellele, et taotleja tahab teha seda, mida vald peab vajalikuks teha, kuid sooviks
seda ise teha.
Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et uuringuluba taotleb valla loodud äriühing. See oleks olnud
võimalik ka praegu. MaaPS § 33 lõige 7 ja § 34 reguleerivadki selliseid juhtumeid, mil sama ala
soovivad uurida mitu isikut. Teadmata põhjusel ei ole vald kasutanud seaduses ettenähtud
võimalust uuringuloa taotlemiseks ning on valinud MaaPS § 35 lõike 1 punktis 10 nimetatud
nõusoleku andmisest keeldumise.
Kohtupraktika kohaselt peab kohalik omavalitsus väljendama kohaliku kogukonna seisukohast
ülekaalukaid huve ja esindama kogukonda. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 alusel antav keeldumine
peaks johtuma kohalikust kogukonnast ja rajanema kaalukal kohalikul avalikul huvil, mis kaalub
üles geoloogilise uuringu loa taotleja erahuvi geoloogilise uuringu vastu. Valla praegusest
põhjendusest nähtub vaid, et kohalik kogukond vajab kaevandust ja sealt saadavat maavara.
Seetõttu ei ole valla keeldumine arusaadav. Sellest seisukohast lähtudes on Saue vald sisuliselt
möönnud uuringu tegemise vajadust, et tulevikus oleks võimalik maavara kaevandada kohaliku
kogukonna vajadusi silmas pidades. Niisiis ei saa pidada Saue valla senises menetluses esitatud
seisukohti ja põhjendusi asjakohaseks ja loogiliseks ning need võivad vajada täiendavat uurimist.
Haldusmenetluse seadus (HMS) § 36 lg 1 näeb ette haldusorgani selgitamiskohustuse. Ehkki Saue
valda ei ole põhjust pidada kogenematuks menetlusosaliseks, peaks Keskkonnaamet ilmselt vallale
tema õigusi ja kohustusi täiendavalt selgitama. Haldusorganil tuleb selgitada, mis õigused ja
kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses (HMS § 36 lg 1 p 1), millised taotlused, tõendid
ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada (p 3) ning milliseid menetlustoiminguid
peavad menetlusosalised sooritama (p 4).
Praegu puudub teave, et vald on ise esitanud uuringuloa saamiseks taotluse. Samas on vald
väljendanud soovi omada karjääri2 ning on keeldunud nõustumast teisele isikule uuringuloa
andmisega, põhjendades seda nii, et kavandatav tegevus on vajalik ja kooskõlas valla huvidega.
1
Saue valla 26.08.2020 otsuses nr 39 on märgitud: „Vallavalitsus arutas Mõnuste uuringuruumi geoloogilise
uuringuloa taotlust 05.08.2020 ja 12.08.2020 istungil ning leidis, et kehtiva Kernu valla üldplaneeringuga ei välistata
liiva ja kruusa kaevandamise võimalikkust taotletaval alal. Ühtlasi otsustati 05.08.2020 istungil toimunud arutelu
käigus, et tulenevalt eelnimetatud asjaoludest ning kuna riigil on plaanis kaks suurt infrastruktuuri välja ehitada – Rail
Baltic ning raudtee taastamine Turbast Haapsaluni, siis kindlustamaks valla teede parem majandamine, korrashoid
(vähemalt kümneks aastaks) ning nende pikaealisus, peab vallavalitsus oluliseks tagada maavara varustuskindlus
taotledes Mõnuste karjääri maaüksus munitsipaalomandisse sooviga esitada taotlus kõnealusel kinnistul geoloogiliste
uuringute läbiviimiseks maavarade kaevandamise eesmärgil.“
2
Saue valla 26.08.2020 otsuses nr 39 on märgitud: „Samuti on Saue vald viimastel aastatel hakanud korrastama teede
muldkehasid neid tõstes ja materjali välja vahetades, et tagada teede pikaealisus ja püsivus. Liiva (kruusliiva)
kasutatakse valla poolt ehitatavate teede dreenkihtides ja muldkehades. Kuna teed on madalamad kui ümbritsevad
põllud, metsad jmt kohad, siis kogunevad veed pigem tee peale või tee pervedesse, ning nende teede tõstmine on
hädavajalik ja antud karjääri materjal aitaks paljuski maksumaksja raha kokku hoida, kui vallal oleks oma karjäär ja
ei peaks seda materjali väljast sisse ostma.“
3
Sellises olukorras tekib kahtlus, kas menetlusosalised on enda õigusi ja kohustusi mõistnud õigesti
ning kas nad on senises menetluses nendest õigustest ja kohustustest lähtunud. HMS § 36 lõike 1
kohaselt võib Keskkonnaamet paluda Saue vallalt lisaselgitusi nendes küsimustes, milles valla
seisukohad on seni olnud vastuolulised.
Kui vaidlusküsimuste lahendamine ei ole haldusmenetluses võimalik, siis saavad menetlusosalised
enda õigusi kaitsta kohtus. Ei ole teada, et kohtud on varem mainitud põhjendustel omavalitsuse
keeldumist arutanud, kuid põhjendamist puudutavad reeglid teistes küsimustes on aja jooksul üsna
selgelt välja kujunenud. Kohtud on leidnud, et kohalikel omavalitsustel tuleb tähelepanu pöörata
sellele, et kooskõlastusest keeldudes tuginetaks konkreetsetele ja põhistatud argumentidele. Need
argumendid peaksid menetlusosalisi veenma, et kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivsed
mõjud, mida saab vältida vaid loa andmisest keeldumisega. Mõistagi ei ole kohtul alust lugeda
õiguspäraseks kaalutlusotsust, milles ei põhjendata konkreetseid tagajärgi, mida uuringu tegemine
keskkonnale ja kohalikele elanikele kaasa tooksid ja mis uuringuloa andmise välistaksid (kohtuasi
nr 3-19-2386).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]