Riigimetsa Majandamise Keskus Meie 22.12.2020 nr 7-6/201876/2007220
[email protected]
Soovitus kaasamismenetluse täpsustamiseks
Austatud juhatuse esimees
Mitmed mittetulundusühingud on õiguskantslerilt küsinud, kas kohalike elanike ja kogukondade
kaasamine asustusüksuse lähedal asuvate riigimetsade majandamise tööde kavandamisesse on
olnud õiguspärane.
Metsanduspoliitikat kujundab Riigikogu kehtiva metsaseaduse (MS) kaudu. Metsanduse
korraldamise õigus on antud Keskkonnaministeeriumile (MS § 6 lg 2). Keskkonnaministril lasub
muu hulgas kohustus korraldada ka metsanduse ja selle kaitse üle riiklikku järelevalvet, mida
teevad Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon (MS § 651).
Metsi tuleb majandada säästvalt. See tähendab, et tuleb tagada metsaelustiku mitmekesisus, metsa
tootlikkus, uuenemisvõime ja elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja
kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutuse võimalus (MS § 2).
Peale selle on Riigikogu kehtestanud looduskaitseseaduses (LKS) nimetatud loodusobjektide
erilise kaitse (LKS § 4 lg 1). Riigikogu on pannud Keskkonnaministeeriumile ülesandeks
korraldada riigi keskkonna- ja looduskaitset ning loodusvarade kasutamist, kaitset, taastootmist ja
arvestamist ning ametite kaudu keskkonnajärelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 61).
Riiklikku järelevalvet teeb kaitstavatel loodusobjektidel Keskkonnainspektsioon ning kohaliku
tasandi loodusobjektidel kohaliku omavalitsuse üksus või asutus (LKS § 702 jj).
Üldisemalt on riigil kohustus seista erinevate huvide eest. Ühelt poolt on vaja kaitsta loodust ja
selle mitmekesisust, et looduslik elurikkus säiliks ka järeltulevatele põlvkondadele. Teisalt on vaja
ka maapiirkondades töökohti, metsaomanikele tuleb tagada võimalus oma metsast tulu teenida,
metsamajandamise käigus saada kvaliteetset ja eri sortimendiga puitu, puidusektori makstavaid
makse, metsades paiknevaid puhkamisvõimalusi jne.
Kokkuvõttes lasub Riigikogul keeruline ülesanne leida erinevate huvide vahel mõistlik tasakaal.
Mõistliku tasakaalu leidmiseks tulebki Riigikogu liikmetel kaaluda metsaomanike, metsateadlaste
ja muude huvigruppide asjakohaseid argumente ning püsida seadusandjana seejuures Eesti
2
Vabariigi põhiseadusega kehtestatud piirides, mis näeb ette nii loodusväärtuste, omandi kui ka
ettevõtlusvabaduse kaitse.
Metsa majandamine hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset (MS § 16).
Metsaseadus lubab metsade majandamiseks kasutada mitmeid erinevaid raie liike, mh
uuendusraiet, mille hulka kuuluvad lage- ja turberaie (MS § 28 lg 4 p 1).
Riigikogu on volitanud keskkonnaministrit kehtestama täpsustatud keskkonnakaitsenõuded, nt
kasvama jäävate puude, loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa kaitseks;
elustiku mitmekesisuse ja pärandkultuuriobjektide kaitseks, metsamaterjali kokkuveoteele ja
laoplatsile, kuid ei ole andnud suuniseid konkreetselt asustusüksuse lähedal asuvate metsade
majandamiseks (MS § 33).
Iga aasta 1. detsembriks annab keskkonnaminister arvestuslangi alusel Riigimetsa Majandamise
Keskusele (RMK) ette järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sh männikute,
kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide kaupa (MS § 45 lg 5). RMK uuendusraiete
pindala määratakse arvestuslangi alusel.
Arvestuslangid leitakse ja arvutatakse vastavalt keskkonnaministri kehtestatud metsa korraldamise
juhendi §-le 19. RMK-l tuleb uuendusraieid tehes lähtuda keskkonnaministri kehtestatud
arvestuslangi arvutamise metoodikast ja viieks aastaks keskkonnaministri määratud optimaalse
uuendusraie pindalast. Arvestuslangi arvutamise metoodikat ja optimaalsete uuendusraiete
pindalade määramist saab selgitada ja põhjendada eelkõige määruste väljatöötaja ehk
keskkonnaminister.
Riigikogu on andnud Vabariigi Valitsusele õiguse seada vajaduse korral metsa loodusliku
tasakaalu tagamiseks uuendusraie langi pindalale piiranguid, kui on põhjendatult alust eeldada, et
raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu (MS § 6 lg 21). Vabariigi Valitsus ei ole
seni uuendusraie langi pindalale piirangut kehtestanud.
Niisiis, RMK-l tuleb lähtuda riigimetsade majandamisel kehtivast metsaseadusest ja selle alusel
antud õigusaktidest. Metsamajandamise hea tava ja metsade majandamise jätkusuutlikkuse
tagamiseks peab raiete tegemisel järgima metsa raie, metsa uuendamise ja metsakaitse
põhinõudeid ning keskkonnakaitsenõudeid. Need nõuded on kehtestanud keskkonnaminister
metsa majandamise eeskirjas.
Metsaseaduse § 43 lõige 9 sätestab, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab
riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud.
Kaasamisnõue on kehtestatud selle tõttu, et mets on kohalik elukeskkond mitte ainult
elusloodusele, vaid ka kohalikele elanikele. Riigikogu on selgitanud, et igaühel võiks olla õigus
teada, milliseid muutusi tema kodulähedases riigimetsas kavandatakse. Seadus paneb riigimetsa
majandajale selge kohustuse enne metsatöödega alustamist suhelda nende kogukondadega, kes
igapäevaselt seda metsa kasutavad. Kaasamise kaudu peaks RMK arvestama võimaluse korral
kohalike elanike igapäevaste tegemiste, vajaduste ja huvidega, mis puudutavad majandatavat
metsa kui elukeskkonda.
Asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisele ei ole Riigikogu üldiselt piiranguid seadnud.
Seadusandja on ette näinud juhtumid, millal on võimalik kohaliku omavalitsuse algatusel
planeeringuga reguleerida metsa majandamist ning seada tingimusi uuendusraie tegemisel
3
raieliigile ja lageraie tegemisel langi suurusele ning raievanusele (MS § 231 ja MS § 42 lg 3).
Seadusandja ei ole asustusüksuse lähedal asuvate metsade majandamisele sätestanud erinõudeid
ainuüksi selle tõttu, et mets asub asustusüksuse läheduses. Seega järgib RMK asustusüksuse
lähedal asuvates metsades üldiseid metsamajandamise nõudeid ja lähtub konkreetse piirkonna
looduslikust olukorrast ja kehtivatest planeeringutest. Küll aga tuleb kohalike asustusüksuste
lähedal asuvate metsade majandamistööde planeerimisel elanikega läbi rääkida ning võimaluse
korral nende ettepanekuid arvestada.
Hea on see, et RMK on oma veebilehel avaldanud kõrgendatud avaliku huviga metsaalade
majandamise üldised põhimõtted, pikaajalised metsa majandmise kavad ja planeeritud töid
tutvustavate koosolekute ajad.
RMK on oma veebilehel välja toonud ka kõrgendatud avaliku huviga aladel tehtavate
metsamajandamise tööde põhimõtted: lageraied tehakse maastikku sobituvalt, lageraielangile
jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena, pärast lageraiet uuendatakse raiesmik raiele järgneval
uuendamisperioodil, enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval
metsaeraldisel, raietööde käigus tekkinud raidmed koristatakse kasutatavatelt metsateedelt
ja -radadelt, maapinna ettevalmistamise käigus ei kahjustata kasutatavaid metsateid ja -radasid
ning turberaiet tehakse juhul, kui metsa kasvutingimused võimaldavad tagada metsa uuendamise.
Õiguskantslerile saadetud avaldustest nähtub, et kohati üritatakse kaasamise kaudu lahendada ka
metsanduspoliitilisi küsimusi, mis võivad vahel varjutada kohalike elanike mured. RMK kui
metsanduspoliitikat täidesaatva organi pädevuses ei ole metsanduspoliitika üle otsustamine. Küll
aga tuleks RMK-l hea halduse tava järgimiseks MS § 43 lõikes 9 sätestatud kaasamiskohustust
täita kõigile selgel ja arusaadaval viisil ning lähtudes ühtsetest reeglitest. Praegu võib kohalikele
elanikele ja kogukondadele jääda arusaamatuks, kuidas ja millal RMK kaasamismenetlust
korraldab ehk millal ja millises vormis oodatakse kohalike elanike ettepanekuid ning mille kohta
saavad kohalikud elanikud ettepanekuid esitada. Ühtlasi peaks olema kohalikele elanikele
arusaavalt selgitatud, millal tehtud ettepanekuid kaalutakse ja kaalutluste tulemusel tehtud otsuseid
põhjendatakse.
Soovitan RMK-l välja töötada ning näiteks oma veebilehel ja kohalikes meediakanalites avaldada
selge juhis, millisel ajavahemikul, kuidas (millises vormis) ja mis küsimustes saavad kohalikud
elanikud metsatööde planeerimiseks ettepanekuid teha. Ühtlasi tuleks RMK-l kohalikele elanikele
selgitada, millistest kaalutlustest on otsuste tegemisel lähtutud, kui inimeste ettepanekuid pole
metsatööde tegemisel võimalik arvesse võtta.
Kaasamise selgem protseduur ja piiritlemine, mis küsimustes saab RMK ettepanekuid arvestada,
on abiks ka kohalikele elanikele. Siis on võimalik kohalikel elanikel teha ettepanekuid, mis
arvestaksid RMK pädevust ja lähtuksid eelkõige inimeste igapäevastest vajadustest kohaliku
metsa kui elukeskkonna kasutamisel.
Seega tuleks kaaluda nt kohalike elanike ettepanekuid, kuidas tehtavad raied maastikku sobitada,
millised on raieks sobivad ajad, millised metsateed ja rajad tuleks sportimiseks avatuna hoida jne.
Oluline on ka see, et RMK teataks kohalikele elanikele selgelt, et enne nende ettepanekuid
kaalumata konkreetset ala puudutavat metsateatist Keskkonnaametile ei esitata.
Niisiis tuleb RMK-l vajadusel kaaluda kaht vastandlikku avalikku huvi. Üks võib olla kohalike
elanike huvi säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna. Teisalt on avalikes
4
huvides hooldada metsa, säilitada sellega seotud töökohad ja teenida riigile tulu1. RMK-l tuleb
kehtivate õigusaktide raames kaaluda ja võimaluse korral arvestada neid ettepanekuid, mille
teostamine ei kahjustaks oluliselt metsa hooldamist ja riigile tulu teenimist konkreetsel alal.
Lõpliku hinnangu iga konkreetse asustusüksuse lähedal asuva metsa raie õiguspärasusele saab
anda halduskohus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Keskkonnaministeerium
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]
1
RKHKm 11.12.2020, nr 3-20-605, p 17.