Mare Räis Teie nr
direktor
Järveküla Kool Meie 22.12.2020 nr 7-5/201906/2007218
[email protected]
Distantsõpe Järveküla Koolis
Lugupeetud Mare Räis
Teile teadaolevalt palus üks Järveküla Kooli õpilase vanem õiguskantsleril kontrollida, kas
17.11.−01.12.2020 distantsõppe rakendamine koolis oli õiguspärane. Lapsevanema selgituse
kohaselt oli kooli kaks töötajat haigestunud, mille tõttu otsustas kool suunata distantsõppele kõik
õpilased, ka algklasside lapsed.
Kooli tegutsemine viiruse leviku tingimustes oli mõistetav ja tekkinud olusid arvestav. On hea, et
olete viiruse leviku tõttu õppe korraldamise asjus teinud koostööd nii Terviseameti ja kooli
pidajaga kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Paraku ei võimalda seadus rakendada
distantsõpet selle pärast, et õpetajad koolis ei viibi. Järelikult ei olnud koolil õigust sel põhjusel
kõiki õpilasi distantsõppele saata. Kuna tegu on olulise hariduspõhiõigust puudutava küsimusega,
saab selle kohta regulatsiooni kehtestada vaid Riigikogu. Seetõttu saadan siinse seisukoha ka
Riigikogu kultuurikomisjonile.
Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et kahe õpetaja haigestumise tõttu suunati
(direktori 16.11.2020 käskkiri nr 1-4/6) 16.−30. novembrini distantsõppele 3vk, 3i, 4vk, 4i ja 5vk
klassid ning kolmas kooliaste jäeti 16.–20. novembrini iseseisvale õppele.
Kool sai 16. novembril Terviseametilt kirja, milles on selgitatud, et haigestunud õpetajate
lähikontaktsed ei tohi koolimajas olla. Muid ettekirjutusi Terviseameti kirjas ei olnud. Terviseamet
ei kohustanud näiteks ka õpilasi hajutama (s.t piirama tervete ja mittelähikontaktsete õpilaste
liikumist koolimajas). Selgitasite, et tavaklasse on koolis 32. Peale tavaklasside on eriklassid
kolmandas, neljandas, viiendas, seitsmendas ja kaheksandas klassis ning kaks üks ühele õppivat
last. Täiskohaga õpetajaid töötab koolis 44, peale nende on veel osaajaga töötavad õpetajad. Kokku
on koolis 65 õpetajat.
Tõdesite oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et kuivõrd õpetajate hulgas oli 41
lähikontaktset, oli kõikidele klassidele distantsõppe rakendamine ainuvõimalik viis tööd
korraldada. Seda arvestades andsite 17.11.2020 käskkirja nr 1-4/8, mille järgi arvati kõik
Järveküla Kooli klassid 17.–30. novembrini distantsõppele.
Niisiis võib Teie selgitustest järeldada, et õpilased saadeti distantsõppele, kuna personali
puudumise tõttu oli võimatu kontaktõpet korraldada.
2
Põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse
omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus
teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Täpsemalt on hariduse kättesaadavuse tingimused ja kord
sätestatud seaduses, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Koolikohustuslik õpilane
peab osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma
õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (PGS § 9 lg 1, § 35 lg 1).
Koolikohustuslik õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on
suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest
tuleneb, et üldjuhul on õpilane arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos,
eraldi rühmad, erinevad klassid koos vms). Ehkki e-õpe võib olla juhendatud õppe osa
(PGS § 24 lg 5), õpitakse üldjuhul koolimajas.
Selleks et kool võiks distantsõpet rakendada, peab seaduses või määruses olema säte, mis lubab
õpilased pikaks ajaks distantsõppele suunata. PGS § 24 lõige 5 niisugust luba ei anna, see säte
üksnes loetleb lubatud õppeviisid.
Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab Terviseamet, võttes aluseks
epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (NETS) § 28 lg 1). Terviseamet või Vabariigi Valitsus võib vastavalt olukorrale rakendada
NETS-s ette nähtud meetmeid, näiteks kooli ajutiselt sulgeda või piirata koolis liikumisvabadust
(NETS § 28 lg 2 p 1, lg 5 p 3).
Praegusel juhul ei rakendatud distantsõpet otseselt Terviseameti või Vabariigi Valitsuse
kehtestatud liikumisvabaduse piirangu või koolimaja sulgemise tõttu ning see ei olnud seotud
nakatumise ennetamise või vältimise vajadusega (tervise kaitsega). Õpetajate puudumine oli
praegusel juhul riigi rakendatud meetme (nakatunud või eneseisolatsiooni kohustusega õpetajate
koolimajas liikumise keelamine) tagajärg. Distantsõppe kehtestamise põhjus polnud vajadus
koolimajas viibijate tervist kaitsta, vaid asjaolu, et olukorras, kus suurem osa personalist ei saa
riigi seatud liikumispiirangute tõttu koolimajas töötada, oli võimatu koolimajas õppetööd
korraldada. Järelikult ei saa selles asjas kohaldada PGS §-i 44, mis lubab tervise kaitseks
rakendada koolimajas meetmeid.
Selgitasite oma vastuses, et otsuse aluseks oli kooli hädaolukorra plaan, mis kirjeldab tegevusi
äkilise haiguspuhangu korral. Kooli hädaolukorra plaan, milles reguleeritakse meetmeid Covid-19
leviku tõkestamiseks ja töökorralduse muutmist, kinnitati 24. novembril direktori käskkirjaga.
Enne seda (mh 17.11.2020 käskkirja andmise ajal) kehtinud plaanis neid meetmeid ei olnud.
Niisiis, formaalselt ei saanud 17. novembril antud käskkiri tugineda 24. novembril kinnitatud
hädaolukorra plaanile.
Kooli hädaolukorra plaan ei saanud olla distantsõppe rakendamise aluseks ka siis, kui
24. novembril kinnitatud plaan oleks kehtinud käskkirja andmise ajal. Nimelt, kuigi kooli
hädaolukorra plaanist seda ei nähtu, on see eelduslikult antud PGS § 45 lõike 4 alusel.
PGS § 45 lõike 1 kohaselt käsitatakse hädaolukorrana sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab
koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku
majanduslikku kahju. Sätte kohaselt ei saa õpetajate ajutist koolist puudumist käsitada
hädaolukorrana. Hädaolukorra seaduse (HOS) järgi võib hädaolukorraks olla viirusnakkuse
epideemiline levik. Seda aga juhul, kui hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus teeb otsuse, et tegu
on hädaolukorraga (HOS § 14 lg 3). Näiteks epideemia korral juhib hädaolukorra lahendamist
3
Terviseamet (Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lg 4 p 2). Teadaolevalt pole hädaolukorda
õppeasutustes välja kuulutatud.
Eelnevat arvestades leian, et kuna koolides pole praegu viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda,
pole koolil õigust rakendada distantsõpet selle tõttu, et koolimajas pole piisavalt õpetajaid. Samas
on mõistetav, et koolis oli 17. novembriks tekkinud olukord, kus õpetajate sunnitud koolist
eemalolek võis muuta koolimajas õpetamise võimatuks.
Leian, et võib olla vajalik kehtestada seaduses regulatsioon, mis annaks aluse õppe
ümberkorraldamiseks (nt distantsõppe rakendamiseks), kui tavapärane õppetöö koolimajas pole
erandkorras võimalik, sest oluline osa õpetajatest on sunnitud nakatumise või karantiini
kehtestamise tõttu koju jääma. Sellises olukorras puudub mõistlik võimalus koolimajas õppetööd
ümber korraldada. Seaduse muutmist tuleks kaaluda seda enam, et viiruse levik võib jõuda
tasemele, kus hulk õpetajaid ei saa ka distantsilt õpetada, sest nad on nakatunud ja ajutiselt
töövõimetud.
Õpetajate puudumine, mis takistab õppetöö korraldamist, riivab intensiivselt hariduspõhiõigust (vt
PGS § 7 lg 1, § 74 lg 9). Võrdluseks, hariduspõhisõiguse piiramine on põhiseaduse § 130 kohaselt
lubatud ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
Arvestades põhiseaduse §-st 3 tulenevat parlamendireservatsiooni põhimõtet, peab olulised
põhiõiguste piirangud sätestama Riigikogu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Rae vald, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]