Martin Helme Meie 22.12.2020 nr 6-1/201353/2007217
Rahandusministeerium
[email protected]
Märgukiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse alusel tegevusloa taotlemise kohta
Austatud minister
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
(RahaPTS) § 70 lg 3 punktides 8 ja 9 kehtestatud nõuded on põhiseaduspärased. Need sätted
näevad ette, et RahaPTS alusel tegevusloa taotlejatel ja loa omajatel tuleb teavitada ettevõtja
omanikest, kes on välisriigi kodanikud, ning esitada nende kohta karistuse puudumist tõendav
dokument.
RahaPTS § 70 lõike 3 punktide 8 ja 9 alusel esitatavad nõuded piiravad eelkõige põhiseaduse §-
st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust ning põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Ettevõtjal
on õigus omandipõhiõiguse kaitsele ning õigus olla võimalikult vaba riigi sekkumisest
õiguspärasesse tegevusse. Samas ei ole need põhiõigused siiski absoluutsed – seadus võib ette
näha nende õiguste teostamise tingimused ja korra ning kitsendused, sh kohustuse esitada teavet.
Teabe esitamise kohustus tähendab, et kõikide ettevõtja välisriigi kodanikust omanike kohta tuleb
esitada karistusregistri väljavõtted. Seaduse eesmärki arvestades ei ole niisugune nõue aga kõikide
välismaalastest omanike suhtes põhjendatud (nt kui osalus on marginaalne) ega ka alati täidetav
(nt USA, Hollandi, Hiina kodanike puhul). Seetõttu võib see nõue piirata ebaproportsionaalselt
ettevõtjate (eeskätt vähemusomanike) majandustegevust.
Kuigi RahaPTS loamenetlus ei too alati ja tingimata kaasa ebaproportsionaalselt koormavat teabe
esitamise kohustust, on regulatsioon jäik ja seetõttu pole põhiseaduspärasus igas olukorras tagatud.
Selleks, et vähemusomanike õigused oleksid tagatud, peab välisriigi kodanike kohta teabe
esitamise kohustuse täpsemalt piiritlema, ning see kohustus peab olema ka täidetav.
RahaPTS loamenetluses esitatavad nõuded
RahaPTS § 70 lõike 3 punkt 8 näeb ette, et tegevusloa taotleja (mh ka juhul, kui ettevõtja omanik
on välisriigi kodanik) peab esitama Rahapesu Andmebüroole (RAB) tema päritoluriigi
karistusregistri tõendi või pädeva kohtu või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi, mis
tõendab karistuse puudumist riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult
toimepandud kuriteo eest. See dokument peab olema väljastatud viimase kolme kuu jooksul ning
peab olema notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud
legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.
2
RahaPTS § 70 lõike 3 punkti 9 alusel peab tegevusloa taotleja (mh juhul, kui ettevõtja omanik on
välisriigi kodanik) esitama RAB-le kõikide tema kodakondsusjärgsete riikide isikut tõendavate
dokumentide koopiad ja RahaPTS § 70 lõike 3 punktis 8 nimetatud karistusregistri väljavõtte.
Seega on RahaPTS § 70 lg 3 p-dega 8 ja 9 kohustatud isikutele pandud olulise ressursikuluga
kohustus esitada ulatuslikku teavet ja dokumente ka oma välisriigi kodanikest omanike kohta.
Teabe esitamise kohustust ei ole RahaPTS-s piiritletud olulise osalusega, nagu seda on tehtud
näiteks finantssektoriga seotud valdkondades (makseasutused, e-raha teenuse osutajad). Järelikult
tuleb teavet esitada kõigi ühingus osaluse omajate kohta, sõltumata sellest, kui suur või väike on
nende osaluse suurus ja millised on selle osaluse suurusega kaasnevad õigused ja võimalused
ühingu tegevust juhtida või mõjutada.
RahaPTS eelnõu menetlemisel on selgitatud, et probleeme on tekitanud olukorrad, kus inimese
päritoluriigist ei ole põhimõtteliselt võimalik hankida RahaPTS nõuetele vastavat karistuse
puudumist tõendavat dokumenti. Näiteks USA-s eksisteerivad eraldi ulatusega föderaal- ja
kohalikud registrid ning Holland ei väljastagi oma kodanike kohta karistusregistri väljavõtteid.
Hollandis on võimalik hankida vaid tõend (nn Certificate of Good Standing), millega kohalik
justiitsministeerium kinnitab, et peab inimest sobivaks vastaval alal tegutsema (s.t et teda pole
karistatud asjaomases valdkonnas).
Eeltoodud probleeme lahendaks justkui RahaPTS § 70 lõige 31, mille alusel saab karistuse
puudumist tõendada koos registritõendiga vande all antud tunnistusega, aga vajalikku
registritõendit lisana alusdokumendile ei ole siiski võimalik alati esitada. Teadaolevalt nõuab RAB
loamenetluses, et tõendi sisu peab selgelt näitama, et kohustatud isiku puhul on täidetud RahaPTS
§ 70 lõike 3 punktis 8 sätestatud nõuded terves tema päritoluriigis. RahaPTS § 70 lõike 3 punktis 8
sätestatud nõue eeldab nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust omanike kohta tõendite esitamist,
kusjuures tõend peab käima nii süütegude kui ka kuritegude kohta. Mitmed riigid juriidiliste
isikute kohta sellist tõendit ei väljastagi.
Sellised nõuded tekitavad mitmetes riikides tõendi küsimisel segadust, kuna tõendist peab
selguma, et puuduvad kehtivad karistused mistahes tasandil.
RahaPTS alusel tegevusloa taotlemisega seotud normid on mõeldud eelkõige kuritegude
ennetamiseks (n-ö kaitsefunktsioon). Kaitsefunktsiooni kehtestamise vajadus tuleneb rahapesu ja
terrorismi rahastamise FATF-i soovitustest ning IV rahapesu tõkestamise direktiivist (artikkel 47).
Tegemist on meetmega, mis peab vähendama rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja ära
hoidma kavandatavaid õigusrikkumisi. Selleks on vaja hinnata kohustatud isikute omanike
korrektset ärialast mainet. See eesmärk on õiguspärane. RAB avaldatud analüüsidest nähtub, et
iseäranis ohualtid on mitmetel põhjustel virtuaalvääringute valdkond.
Eesmärgi saavutamise üheks abinõuks peetakse eelkirjeldatud andmete esitamise kohustust. See
kohustus võib aidata kaasa eesmärgi saavutamisele, kui teavet küsitakse isikute kohta, kellele
kuulub oluline osalus või kes muul põhjusel mõjutavad ühingu tegevust. Seevastu võib kahelda,
kas niisugune abinõu sobib sama hästi siis, kui tegemist on vähemusomanikuga, kes on näiteks
üksnes investor ja kellel puudub reaalne võimalus mõjutada kohustatud isiku majandustegevust.
Sellisel juhul ei ole laiaulatuslik ja ressursikulukas teabenõudmine eesmärgipärane.
Olukorras, kus lühikese aja jooksul (kolm kuud) peab koguma suure hulga isikute kohta
dokumente, mille saamine on kulukas või isegi võimatu, riivab RahaPTS § 70 lõike 3 punktides 8
ja 9 sätestatud teabe esitamise kohustus eelkõige vähemusomanike ettevõtlusvabadust ning
3
omandipõhiõigust. Isikutel ei pruugi olla võimalik esitada RahaPTS-s nõutud dokumente ning
samas võib nendel isikutel ka puududa reaalne võimalus mõjutada kohustatud isiku käekäiku.
Üks võimalik lahendus on kaaluda seaduse muutmist selliselt, et kõikide RahaPTS § 70 lõikes 1
nimetatud valdkondade kohta kehtestatakse seaduses olulise osaluse määr ning täpsustatakse
tõendite esitamise reegleid eri riikide kohta nii, et arvestatakse ka sellega, kas niisuguse tõendi
esitamine on võimalik. Teabe esitamise kohustuse senisest täpsem piiritlemine aitab ka tagada, et
see ei koorma asjatult järelevalvet ega piira ebaproportsionaalselt ettevõtjate majandustegevust,
kui see pole mõne olulise eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Järeldused
RahaPTS § 70 lõike 3 punktide 8 ja 9 eesmärk on kuritegevuse ennetamine. Rahapesu riske tuleb
püüda vähendada ja seda tuleb teha tõhusate abinõudega. Kui viidatud normides esitatud nõudeid
pole võimalik tegelikult täita, siis ei pruugi need abinõud rahapesu riske ka vähendada. Selle
asemel suurendavad need nõuded peamiselt riigiasutuste ja õiguspäraselt tegutsevate isikute
halduskoormust ning piiravad ühtlasi nende isikute omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust.
RAB analüüsi kohaselt on kõrgemad rahapesu riskid seotud eelkõige virtuaalvääringute
valdkonnaga, kuid teabe esitamise kohustus laieneb ka teistele RahaPTS § 70 lõikes 1 nimetatud
valdkondadele (sh usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutamine). Seetõttu tuleks kaaluda, kas
erinevaid tegevusloa omajaid on võimalik mõistlikult eristada, olenevalt nende tegevusest ja
sellega kaasnevatest riskidest.
Rahandusministeerium on pidanud virtuaalvääringu teenusepakkujate puhul olulise osaluse
määratlemist põhjendatuks (selle kohta on koostatud ka eraldi eelnõu), kuid peale selle on vaja
täpsustada RahaPTS nõudeid ka kõikide teiste tegevusloa taotlemisega seotud valdkondade kohta
(sh usaldus- ja äriühingu teenuse).
Ootan Teie tagasisidet hiljemalt 29. jaanuariks 2021. a.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Rait Sannik 693 8438
[email protected]