dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Haabneeme Kool_seisukoht

Õiguskantsleri Kantselei · 22. detsember 2020
Viit
7-5/201944/2007211
Registreeritud
22. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haabneeme Kool, Viimsi vald, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/201944
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-52019442007211 22.12.2020 Väljaminev kiri.bdoc328 KB

Sisu (failidest)

Vivika Kupper Teie nr koolijuhi kt Haabneeme Kool Meie 22.12.2020 nr 7-5/201944/2007211 [email protected] Distantsõpe Haabneeme Koolis Lugupeetud Vivika Kupper Teile teadaolevalt pöördus õiguskantsleri poole Haabneeme Kooli õpilase vanem, kes palus kontrollida, kas koolis 23. novembrist 6. detsembrini 2020. a distantsõppe rakendamine oli õiguspärane. Vanema selgituse kohaselt oli kool otsustanud suunata distantsõppele kõik õpilased, ka algklasside lapsed. Kooli tegutsemine viiruse leviku tingimustes oli mõistetav ja tekkinud olusid arvestav. Paraku ei võimalda seadus rakendada distantsõpet selle pärast, et õpetajad koolis ei viibi. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lõige 5 üksnes loetleb lubatud õppeviisid, ent sellest sättest ei tulene, millisel juhul on õigus distantsõpet rakendada (volitus tegutseda). Vastava regulatsiooni kehtestamist saab kaaluda Riigikogu, seetõttu edastan selle seisukoha ka Riigikogu kultuurikomisjonile. Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et kogu kool oli distantsõppel 23. novembrist (esmaspäev) kuni 6. detsembrini 2020 (pühapäev). Teie sõnul tuli kõik õpilased saata distantsõppele sellepärast, et Covid-19-sse nakatumine suurenes. Eneseisolatsioonis oli 225 õpilast (kellest 13 olid haigestunud) ja 39 õpetajat (kellest seitse olid haigestunud). Kinnitasite, et muul viisil ei saanud õpet korraldada, kuna 58% õpetajatest viibis eneseisolatsioonis, kaasa arvatud kooli juhtkond. Edastasite ka Terviseametist koolile saadetud e-kirja (pole selge, mis kuupäevast). Kirjast selgub muu hulgas, et Terviseameti andmetel olid nakatunutega lähikontaktis seitse õpetajat ja 13 õpilast. Terviseamet selgitas oma kirjas, et lähikontaktsed õpilased ja õpetajad ei tohi karantiini ajal osaleda kontaktõppes. Kokkuvõtteks võib Teie selgitustest järeldada, et kõik õpilased saadeti distantsõppele selle tõttu, et personali puudumise tõttu ei saanud koolimajas õpet korraldada. Distantsõppe rakendamise alusena nimetasite PGS § 24 lõiget 5, mille kohaselt on juhendatud õpe kooli määratud viisil toimuv õpe, mida võib korraldada e-õppena. Saatsite õiguskantslerile ka direktori 20. novembri 2020. aasta käskkirjaga nr T1-3/21 kinnitatud kooli distantsõppe korra. Selle korra punkti 1 kohaselt toimus alates 20. novembrist 2020 (reede) kuni direktori uute korraldusteni Haabneeme Koolis õppetöö e-õppe vormis. 2 Kool oli kooskõlastanud distantsõppele viimise vajaduse kooli pidajaga (Viimsi Vallavalitsus), kooli hoolekoguga ning Terviseametiga. Põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Täpsemalt on hariduse kättesaadavuse tingimused ja kord sätestatud seaduses, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Koolikohustuslik õpilane peab osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (PGS § 9 lg 1, § 35 lg 1). Koolikohustuslik õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneb, et üldjuhul on õpilane arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos, eraldi rühmad, erinevad klassid koos vms). Ehkki e-õpe võib olla juhendatud õppe osa (PGS § 24 lg 5), õpitakse üldjuhul koolimajas. Selleks et kool võiks rakendada distantsõpet, peab seaduses või määruses olema säte, mis lubab tekkinud olukorras õpilased pikaaegsele distantsõppele suunata. PGS § 24 lõige 5 selleks luba ei anna, see loetleb üksnes lubatud õppeviisid. Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab Terviseamet, võttes aluseks epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 1). Terviseamet või Vabariigi Valitsus võib vastavalt olukorrale rakendada NETS-s ette nähtud meetmeid: näiteks kooli ajutiselt sulgeda või piirata koolis liikumisvabadust (NETS § 28 lg 2 p 1, lg 5 p 3). Praegusel juhul ei rakendanud Haabneeme Kool distantsõpet Terviseameti või Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumispiirangu või koolimaja sulgemise tõttu ning see ei olnud seotud nakatumise ennetamise või vältimise vajadusega (tervise kaitsega). Õpetajate puudumine oli riigi rakendatud meetme (nakatunud või eneseisolatsiooni kohustusega õpetajate koolimajas liikumise keelamine) tagajärg. Distantsõppe kehtestamise põhjus polnud vajadus koolimajas viibijate tervist kaitsta, vaid asjaolu, et olukorras, kus suurem osa personalist ei saa riigi seatud liikumispiirangute tõttu koolimajas töötada, oli võimatu koolimajas õppetööd korraldada. Järelikult ei saa selles asjas kohaldada PGS §-i 44, mis lubab tervise kaitseks rakendada koolimajas meetmeid. Distantsõppe rakendamise aluseks ei saa olla ka PGS § 45 lõike 4 alusel vastu võetud kooli hädaolukorra plaan, kuna PGS § 45 lõikes 1 sätestatud hädaolukorra mõistet silmas pidades ei saa õpetajate ajutist koolist puudumist käsitada hädaolukorrana. Hädaolukorra seaduse (HOS) järgi võib hädaolukorraks olla viirusnakkuse epideemiline levik. Seda aga juhul, kui hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus teeb otsuse, et tegu on hädaolukorraga (HOS § 14 lg 3). Näiteks epideemia ajal juhib hädaolukorra lahendamist Terviseamet (Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lg 4 p 2). Teadaolevalt pole hädaolukorda õppeasutustes välja kuulutatud. Samas on mõistetav, et 23. novembriks oli koolis tekkinud olukord, kus õpetajate sunnitud koolist eemalolek võis muuta koolimajas õpetamise võimatuks. Leian, et võib olla vajalik kehtestada seaduses regulatsioon, mis annaks aluse õppe ümberkorraldamiseks (nt distantsõppe rakendamiseks), kui tavapärane õppetöö koolimajas pole erandkorras võimalik, sest oluline osa õpetajatest on sunnitud nakatumise või karantiini kehtestamise tõttu koju jääma. Sellises olukorras puudub mõistlik võimalus koolimajas õppetööd 3 ümber korraldada. Seaduse muutmist tuleks kaaluda seda enam, et viiruse levik võib teha võimatuks ka e-õppe korraldamise, kui suur osa õpetajatest on nakatunud ja ajutiselt töövõimetud. Õpetajate puudumine, mis takistab õppetöö korraldamist, riivab intensiivselt hariduspõhiõigust (vt PGS § 7 lg 1, § 74 lg 9). Võrdluseks, hariduspõhiõiguse piiramine on põhiseaduse § 130 kohaselt lubatud ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Põhiseaduse §-st 3 tuleneva parlamendireservatsiooni põhimõtte kohaselt peab olulised põhiõiguste piirangud sätestama Riigikogu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: Viimsi vald, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon Aigi Kivioja 6938428 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel