Vivika Kupper Teie nr
koolijuhi kt
Haabneeme Kool Meie 22.12.2020 nr 7-5/201944/2007211
[email protected]
Distantsõpe Haabneeme Koolis
Lugupeetud Vivika Kupper
Teile teadaolevalt pöördus õiguskantsleri poole Haabneeme Kooli õpilase vanem, kes palus
kontrollida, kas koolis 23. novembrist 6. detsembrini 2020. a distantsõppe rakendamine oli
õiguspärane. Vanema selgituse kohaselt oli kool otsustanud suunata distantsõppele kõik õpilased,
ka algklasside lapsed.
Kooli tegutsemine viiruse leviku tingimustes oli mõistetav ja tekkinud olusid arvestav. Paraku ei
võimalda seadus rakendada distantsõpet selle pärast, et õpetajad koolis ei viibi. Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lõige 5 üksnes loetleb lubatud õppeviisid, ent sellest sättest ei
tulene, millisel juhul on õigus distantsõpet rakendada (volitus tegutseda). Vastava regulatsiooni
kehtestamist saab kaaluda Riigikogu, seetõttu edastan selle seisukoha ka Riigikogu
kultuurikomisjonile.
Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et kogu kool oli distantsõppel
23. novembrist (esmaspäev) kuni 6. detsembrini 2020 (pühapäev). Teie sõnul tuli kõik õpilased
saata distantsõppele sellepärast, et Covid-19-sse nakatumine suurenes. Eneseisolatsioonis oli 225
õpilast (kellest 13 olid haigestunud) ja 39 õpetajat (kellest seitse olid haigestunud). Kinnitasite, et
muul viisil ei saanud õpet korraldada, kuna 58% õpetajatest viibis eneseisolatsioonis, kaasa
arvatud kooli juhtkond.
Edastasite ka Terviseametist koolile saadetud e-kirja (pole selge, mis kuupäevast). Kirjast selgub
muu hulgas, et Terviseameti andmetel olid nakatunutega lähikontaktis seitse õpetajat ja 13 õpilast.
Terviseamet selgitas oma kirjas, et lähikontaktsed õpilased ja õpetajad ei tohi karantiini ajal
osaleda kontaktõppes.
Kokkuvõtteks võib Teie selgitustest järeldada, et kõik õpilased saadeti distantsõppele selle tõttu,
et personali puudumise tõttu ei saanud koolimajas õpet korraldada.
Distantsõppe rakendamise alusena nimetasite PGS § 24 lõiget 5, mille kohaselt on juhendatud õpe
kooli määratud viisil toimuv õpe, mida võib korraldada e-õppena. Saatsite õiguskantslerile ka
direktori 20. novembri 2020. aasta käskkirjaga nr T1-3/21 kinnitatud kooli distantsõppe korra.
Selle korra punkti 1 kohaselt toimus alates 20. novembrist 2020 (reede) kuni direktori uute
korraldusteni Haabneeme Koolis õppetöö e-õppe vormis.
2
Kool oli kooskõlastanud distantsõppele viimise vajaduse kooli pidajaga (Viimsi Vallavalitsus),
kooli hoolekoguga ning Terviseametiga.
Põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse
omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus
teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Täpsemalt on hariduse kättesaadavuse tingimused ja kord
sätestatud seaduses, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Koolikohustuslik õpilane
peab osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma
õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (PGS § 9 lg 1, § 35 lg 1).
Koolikohustuslik õpilane õpib üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on
suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest
tuleneb, et üldjuhul on õpilane arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos,
eraldi rühmad, erinevad klassid koos vms). Ehkki e-õpe võib olla juhendatud õppe osa
(PGS § 24 lg 5), õpitakse üldjuhul koolimajas.
Selleks et kool võiks rakendada distantsõpet, peab seaduses või määruses olema säte, mis lubab
tekkinud olukorras õpilased pikaaegsele distantsõppele suunata. PGS § 24 lõige 5 selleks luba ei
anna, see loetleb üksnes lubatud õppeviisid.
Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab Terviseamet, võttes aluseks
epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (NETS) § 28 lg 1). Terviseamet või Vabariigi Valitsus võib vastavalt olukorrale rakendada
NETS-s ette nähtud meetmeid: näiteks kooli ajutiselt sulgeda või piirata koolis liikumisvabadust
(NETS § 28 lg 2 p 1, lg 5 p 3).
Praegusel juhul ei rakendanud Haabneeme Kool distantsõpet Terviseameti või Vabariigi Valitsuse
kehtestatud liikumispiirangu või koolimaja sulgemise tõttu ning see ei olnud seotud nakatumise
ennetamise või vältimise vajadusega (tervise kaitsega). Õpetajate puudumine oli riigi rakendatud
meetme (nakatunud või eneseisolatsiooni kohustusega õpetajate koolimajas liikumise keelamine)
tagajärg. Distantsõppe kehtestamise põhjus polnud vajadus koolimajas viibijate tervist kaitsta,
vaid asjaolu, et olukorras, kus suurem osa personalist ei saa riigi seatud liikumispiirangute tõttu
koolimajas töötada, oli võimatu koolimajas õppetööd korraldada. Järelikult ei saa selles asjas
kohaldada PGS §-i 44, mis lubab tervise kaitseks rakendada koolimajas meetmeid.
Distantsõppe rakendamise aluseks ei saa olla ka PGS § 45 lõike 4 alusel vastu võetud kooli
hädaolukorra plaan, kuna PGS § 45 lõikes 1 sätestatud hädaolukorra mõistet silmas pidades ei saa
õpetajate ajutist koolist puudumist käsitada hädaolukorrana. Hädaolukorra seaduse (HOS) järgi
võib hädaolukorraks olla viirusnakkuse epideemiline levik. Seda aga juhul, kui hädaolukorra
lahendamist juhtiv asutus teeb otsuse, et tegu on hädaolukorraga (HOS § 14 lg 3). Näiteks
epideemia ajal juhib hädaolukorra lahendamist Terviseamet (Vabariigi Valitsuse määruse
§ 2 lg 4 p 2). Teadaolevalt pole hädaolukorda õppeasutustes välja kuulutatud.
Samas on mõistetav, et 23. novembriks oli koolis tekkinud olukord, kus õpetajate sunnitud koolist
eemalolek võis muuta koolimajas õpetamise võimatuks.
Leian, et võib olla vajalik kehtestada seaduses regulatsioon, mis annaks aluse õppe
ümberkorraldamiseks (nt distantsõppe rakendamiseks), kui tavapärane õppetöö koolimajas pole
erandkorras võimalik, sest oluline osa õpetajatest on sunnitud nakatumise või karantiini
kehtestamise tõttu koju jääma. Sellises olukorras puudub mõistlik võimalus koolimajas õppetööd
3
ümber korraldada. Seaduse muutmist tuleks kaaluda seda enam, et viiruse levik võib teha
võimatuks ka e-õppe korraldamise, kui suur osa õpetajatest on nakatunud ja ajutiselt töövõimetud.
Õpetajate puudumine, mis takistab õppetöö korraldamist, riivab intensiivselt hariduspõhiõigust
(vt PGS § 7 lg 1, § 74 lg 9). Võrdluseks, hariduspõhiõiguse piiramine on põhiseaduse § 130
kohaselt lubatud ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja
korras. Põhiseaduse §-st 3 tuleneva parlamendireservatsiooni põhimõtte kohaselt peab olulised
põhiõiguste piirangud sätestama Riigikogu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Viimsi vald, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]