Pr Stefanie Staritšenkov Teie 07.12.2020 nr
SA Õiglusriik
[email protected] Meie 18.12.2020 nr 14-1/202132/2007166
Vanglasisene paigutamine
Austatud Stefanie Staritšenkov
Täname, et jagate õiguskantsleriga SA Õiglusriik kogutud teavet ja vahendate kinnipeetavate
kogemusi. Väärtustame seda infot ja kasutame vajadusel enda töös.
Paraku ei ole õiguskantsleri pädevuses abstraktselt või kolmandate isikute õiguste kaitseks
püstitatud küsimustes omapoolse analüüsi tegemine ega hinnangute andmine. Õiguskantsleri
institutsioon on oma olemuselt kutsutud ellu eeskätt inimeste subjektiivsete põhiõiguste kaitse
eesmärgil. Juhtumite efektiivseks uurimiseks peab õiguskantslerile edastatud info olema võimalikult
detailne, sisaldama konkreetsete olukordade kirjeldust ning teavet sellest, millal ja milliste
tulemustega on pöördutud vangla poole.
Kinnipeetavatel ja nende lähedastel on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses neile ette nähtud
põhiõigused, sh ka õigus elule ja tervise kaitsele. Vangistusseaduse § 41 lg 1 kohustab
vanglateenistust kohtlema kinnipeetavat ja vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning
kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või
ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Seega kohustab
kehtiv õigus vanglateenistust järgima inimeste põhiõigusi, sh kaitsma nende elu, tervist ja hoiduma
nende inimväärikust alandavast kohtlemisest. Otsuste langetamisel peab vanglateenistus arvestama
kõigi oluliste asjaoludega, sh kahtlemata ka kinnipeetavate ja vahistatute ning nende lähedaste
põhiõigustega.
Vanglasisese paigutamise kohta märgime, et kinnipeetaval ei ole tõepoolest absoluutset õigust
valida vanglas endale sobivat kambrit, kambrikaaslasi ega eluosakonda. Siiski ei või
vanglateenistus inimest ühte või teise kambrisse paigutades tegutseda meelevaldselt. Kinnipeetava
paigutamisel tuleb tagada, et tema elu ja tervis ei satuks ohtu ning et ta ei langeks teiste vägivalla
või kiusamise ohvriks.
Vangla peab arvesse võtma neid ohte, mida saab pidada küllalt reaalseks ja vajaduse korral ohtude
kohta ise teavet koguma. Seega ei pea vanglateenistus kinnipeetavat tingimata igasuguse ohu korral
ümber paigutama, kui kinnipeetav sellele ohule vihjab. Põhjendamatu on näiteks see, kui
2
kinnipeetav toob julgeolekuohu ettekäändeks mingid oma eesmärgid (nt ta soovib olla kambris üksi,
koos oma tuttavate, kuriteokaaslastega jne). Samuti ei ole vastuvõetav, kui kinnipeetav lähtub
ümberpaigutamist soovides nt subkultuursetest põhimõtetest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek-Ivar Määrits
kontrollkäikude osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404.
[email protected]