dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

VATEK_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 18. detsember 2020
Viit
14-1/202115/2007162
Registreeritud
18. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/202115
Vastutaja
Marju Agarmaa (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎14-12021152007162 18.12.2020 Väljaminev kiri.bdoc320 KB

Sisu (failidest)

Ott Oja Teie 01.12.2020 nr Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon Meie 18.12.2020 nr 14-1/202115/2007162 [email protected] Kriminaalmenetluses ütluste andmisest keeldumise õigusest Austatud Ott Oja Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et ühes kriminaalmenetluses leidis ringkonnakohus, et psühholoogil ei ole õigust kriminaalmenetluses ütluste andmisest keelduda. Kuigi kohus ei pidanud viidatud kohtuasjas (nr 1-20-7583) siiski vajalikuks psühholoogi üle kuulata, tegi kohtu järeldus kehtiva õiguse tõlgendamise osas Teid murelikuks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-des 71–73 on loetletud need isikud, kelle konfidentsiaalsuskohustus on kutse- või muu tegevuse tõttu niivõrd oluline, et neil on võimalik otsustada, kas anda kriminaalmenetluses ütlusi või mitte. Psühholoogi Riigikogu nende isikute hulka arvanud ei ole. Psühholoog ei ole tervishoiutöötaja KrMS § 72 lg 1 p 3 tähenduses, kuna tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad Terviseametis registreeritud arst, hambaarst, õde ja ämmaemand. Sellest määratlusest tulenevalt on tervishoiutöötaja vaid psühhiaater, mitte aga psühholoog. Psühholoogi konfidentsiaalsuskohustus ei tulene paraku ka ühestki psühholoogi tööd reguleerivast seadusest, vaid üksnes Eesti Psühholoogide Liidu eetikakoodeksist. Seega ei kuulu psühholoog ka KrMS § 72 lg 1 punktis 4 nimetatud isikute hulka, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Mõistame Teie muret ja leiame, et ütluste andmisest keeldumise õigus peaks teatud juhtudel laienema ka psühholoogile. Samas ei saaks kehtivat õiguslikku olukorda arvestades psühholoogi lihtsalt lisada KrMS § 72 lõikes 1 toodud isikute loetellu, kellel on õigus ütluste andmisest keelduda kutse- või muu tegevuse tõttu, vaid psühholoogi konfidentsiaalsuskohustus peaks tulenema n-ö eriseadusest (nt koolipsühholoogi puhul võiks see tuleneda põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest). Sellisel juhul oleks psühholoogil õigus ütluste andmisest keelduda KrMS § 72 lg 1 p 4 alusel kui isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Seda põhjusel, et psühholoogi nimetuse kasutamine ei ole õigusaktidega kuigivõrd reguleeritud ja psühholoogina tegutsemine ei eelda üldjuhul nt kutsetunnistuse või tegevusloa olemasolu. See aga võib tähendada, et ütluste andmisest hakataks keelduma ka juhtudel, kui see ei ole tegelikult põhjendatud. 2 Seetõttu soovitame Teil pöörduda vastava valdkonna täpsemaks reguleerimiseks ja vastavate eriseaduste täiendamiseks Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Täname Teid olulise küsimuse tõstatamise eest ja loodame, et see laheneb peagi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Taro õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Marju Agarmaa 693 8447 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →