Aslan Liivak Teie 10.12.2020 nr
Harku Vallavalitsus
[email protected] Meie 17.12.2020 nr 6-4/202070/2007125
Harku valla põhimääruse § 82 lõige 22
Lugupeetud Aslan Liivak
Küsisite hinnangut, kas Harku valla põhimääruse § 82 lõige 22 on kooskõlas kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 5 lõike 7 teise lausega.
Nõustun Teie seisukohaga, et see põhimääruse säte ei ole KOFS § 5 lõikega 7 kooskõlas.
KOFS lubab reservfondist sihtotstarbelisi vahendeid eraldada vaid kohaliku omavalitsuse täitevorganil
– valla- või linnavalitsusel. Harku Vallavolikogu on aga valla põhimääruse § 82 lõikes 22 võtnud endale
õiguse teatud juhtudel ise reservfondist raha eraldada. Sellist õigust KOFS volikogule ei anna.
1. Harku valla põhimääruse § 82 („Valla reservfondi kasutamise kord“) lõige 22 sätestab: „Eelmises
lõikes nimetamata juhtudel otsustab raha eraldamise vallavolikogu.“
Sama paragrahvi eelmine lõige (lõige 21) sätestab: „Vallavalitsus võib reservfondist raha eraldada
järgmistel juhtudel:
1) loodusõnnetuste, tulekahjude jmt tagajärgede likvideerimiseks;
2) õigusaktidest tulenevate riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest mittehüvitatavate hindade ja
tariifide ettenägematu tõusu katmiseks;
3) riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste vähendamisest tekkinud kulude katmiseks;
4) jõustunud kohtuotsusega valla tegevusest või tegevusetusest põhjustatud kahjude hüvitamiseks;
5) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kommunaalkulude (küte, elekter, vesi,
kanalisatsioon, jm) katmiseks;
6) eelmistes punktides nimetamata juhtudel summas kuni 20 000 eurot.“
KOFS § 5 lõige 7 sätestab: „Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi
ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Valla- või linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid
sihtotstarbeliselt. Valla- või linnavolikogu kehtestab reservfondi kasutamise tingimused ja korra
määrusega.“
2. Reservfondi kasutamise tingimuste ja korra kehtestamisel ei ole volikogul õigust minna vastuollu
seaduses sätestatuga. Üks seaduslikkuse põhimõtte aspekte on, et volikogu peab jääma seadusega
kehtestatud pädevusnormi(de) raamesse. KOFS § 5 lõike 7 teine lause on pädevusnorm, mis
sõnaselgelt ütleb, et reservfondist vahendite sihtotstarbeline eraldamine on valla- või linnavalitsuse
pädevuses olev küsimus. Sama lõike kolmas lause annab küll volikogu pädevusse reservfondi
kasutamise tingimuste ja korra määrusega kehtestamise. Volikogu ei tohi aga määrusega muuta valla-
2
või linnavalitsusele seadusega antud pädevust. Ka KOFS eelnõu seletuskirjas (366 SE, lk 18) on
öeldud: „Reservfondist eraldab sihtotstarbeliselt vahendeid valitsus volikogu poolt kehtestatud
korras.“
3. Riigikohus on sedastanud, et volikogu võib võtta oma pädevusse küsimusi, mis seadusega või selle
rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega on normiadressaadiks olevat
organit määratlemata antud kohaliku omavalitsuse pädevusse (PS § 156 lõige 1; Euroopa kohaliku
omavalitsuse harta artikkel 3; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4). Kui aga seadusega või
seaduse rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega on mingi ülesande
teostamine antud valla- või linnavalitsuse pädevusse, siis ei ole valla- või linnavolikogul õigust seda
ülesannet teostada (RKHKm-d 07.11.1997, nr 3-1-30-97, p 1; 09.10.1998, nr 3-3-1-27-98, p 2).
4. Valla põhimääruse § 82 lõikele 22 ei saa ka tõlgendamise abil omistada põhiseaduspärast sisu.
KOFS § 7 lõige 5 ei võimalda raha eraldamise üle otsustamist lahutada raha eraldamisest kui tehnilisest
toimingust. On enesestmõistetav, et raha eraldamine kui tehniline toiming on täitevorgani pädevuses,
seda ei olnuks Riigikogul põhjust seaduses eraldi reguleerida. Seadusandja eesmärk oli anda
erakorraliste, ettenägematute kulutuste üle operatiivse otsustamise õigus kohaliku omavalitsuse
täitevorganile. Selline lahendus on ka põhjendatud, arvestades volikogu kokkukutsumisega
paratamatult kaasnevat aega (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 43 lg 3) ja sellest
asjaolust eraldis(t)e saaja(te)le konkreetsel juhul tuleneda võivaid negatiivseid tagajärgi.
Enne KOFS kehtinud valla- ja linnaeelarve seaduses (VLES) § 17 sätestas, et reservfondi käsutab
valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. Ka siis oli tegu
otsustamisega. Kui KOFS näinuks VLES-ga võrreldes ette muudatuse volikogu ja valitsuse pädevuse
jaotuses, oleks see asjaolu kindlasti esile toodud KOFS eelnõu seletuskirjas.
Seega kehtestab volikogu määrusega reservfondist raha eraldamise tingimused ja korra. Valitsus aga
otsustab selle, kas volikogu sätestatud alus konkreetsel juhul esineb. Valitsuse otsuse alusel kantakse
reservfondist raha üle.
5. Põhiseaduse § 157 lõike 1 kohaselt on kohalikul omavalitsusel iseseisev eelarve, mille kujundamise
alused ja korra sätestab seadus. Kuna KOFS § 7 lõige 5 määrab kindlaks vallavalitsuse kui organi, kes
eraldab reservfondist vahendeid, piirab see säte enesekorraldusõigust (PS § 154 lg 1). See piirang ei
ole aga meelevaldne ega ebaproportsionaalne. Arvestada tuleb reservfondi suhteliselt väikest mahtu
eelarve põhitegevuse kuludes, samuti on tegu ettenägematute väljaminekutega, mille tegemine võib
nõuda kiiret otsustamist. Valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine on volikogu ainupädevuses
(KOKS § 22 lg 1 p 1; KOFS § 23 lg 2).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Harku Vallavolikogu
Vallo Olle 693 8445
[email protected]