dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Jaak Tarvis_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 16. detsember 2020
Viit
11-1/202105/2007105
Registreeritud
16. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viru Vangla
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
11 Kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise menetlus
Sari
11-1 Kohtuniku tegevusega seonduv menetlus
Toimik
11-1/202105
Vastutaja
Marju Agarmaa (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎11-12021052007105 16.12.2020 Väljaminev kiri.bdoc245 KB

Sisu (failidest)

Jaak Tarvis Teie 12.11.2020 nr Viru Vangla Ülesõidu 1 Meie 16.12.2020 nr 11-1/202105/2007105 41536 Jõhvi Härra Jaak Tarvis Pöördusite õiguskantsleri poole kaebusega Tartu Halduskohtu kohtuniku tegevuse peale. Leiate, et kohtunik ei ole Teie (ega teiste kinnipeetavate) suhtes erapooletu, kuna ta on kinnipeetavate kaebuste lahendamisest tüdinenud. Samuti heidate kohtunikule ette, et ta takistab ja venitab menetlust igal võimalikul viisil ning ei järgi Riigikohtu ega Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat (nt ei määra terviseekspertiisi jne). Kohtute seaduse kohaselt on õiguskantsleril õigus alustada distsiplinaarmenetlust kohtuniku suhtes, kui kohtunik on oma ametikohustusi süüliselt rikkunud või jätnud need täitmata, samuti juhul, kui kohtunik on toime pannud vääritu teo. Näiteks juhud, kui kohtunik ei tegele kohtuasja lahendamisega, mis toob kaasa mõistliku menetlusaja rikkumise; ei tee tähtaegselt vajalikke menetlustoiminguid; ei vasta menetlusosaliste taotlustele; ei ilmu kohtuistungile; kasutab menetlusosalistega suheldes ebatsensuurseid väljendeid või käitub muul moel ebaväärikalt jne. Tutvusime kohtute infosüsteemis Teie kohtuasja 3-20-176 materjalidega ja leiame, et kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks põhjust ei ole. Teie peamisele etteheitele, et kohtunik on Teie suhtes erapoolik, on hinnangu andnud juba kohtu esimees taandamistaotluse lahendamisel. Nimelt leidis Tartu Halduskohtu esimees, et kohtuniku taandamiseks alust ei ole, sest kohtunik ei ole olnud menetluses erapoolik. Kohtu esimees selgitas, et kohtu poolt asja õigeks lahendamiseks täiendavate tõendite kogumine ei tähenda, et kohtunikul esineks sellise lahendi langetamiseks mingi isiklik huvi või eelarvamus kaebaja suhtes. Tõendite kogumiseks kohustab kohtunikku halduskohtumenetlusele iseloomulik uurimispõhimõte. Halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 järgi tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Ülejäänud Teie etteheiteid puudutasid sisulise õigusemõistmise küsimusi – millised tõendid on asjakohased, kuidas tõendeid hinnata, milliseid menetlustoiminguid teha, kas määrata ekspertiise jne. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus ei anna õiguskantslerile õigust sekkuda õigusemõistmisesse. See tähendab, et õiguskantsler ei hinda asjas kogutud tõendeid ega seda, kas kohtulahend on sisuliselt õige. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust üksnes kohus, kes on sõltumatu ja juhindub põhiseadusest ja seadusest. Õigusemõistmise sisulistele küsimustele (nt kas kohtunik on asja otsustamisel tuginenud piisavalt tõendatud asjaoludele ning kas ta on teinud asjas kogutud tõendite põhjal õige lahendi) saab korralise kohtukaebemenetluse raames hinnangu anda üksnes kõrgema astme kohus. 2 Lisaks selgitame, et distsiplinaarmenetlus ei ole isiku jaoks õiguskaitsevahend – distsiplinaarmenetluse algatamine või mittealgatamine või distsiplinaarkaristuse määramine ei too kaasa kohtulahendite muutmist või tühistamist ega aita muul moel üldjuhul kaasa isiku õiguste kaitsele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Taro õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Marju Agarmaa 693 8447 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel