Jaak Tarvis Teie 12.11.2020 nr
Viru Vangla
Ülesõidu 1 Meie 16.12.2020 nr 11-1/202105/2007105
41536 Jõhvi
Härra Jaak Tarvis
Pöördusite õiguskantsleri poole kaebusega Tartu Halduskohtu kohtuniku tegevuse peale. Leiate, et
kohtunik ei ole Teie (ega teiste kinnipeetavate) suhtes erapooletu, kuna ta on kinnipeetavate
kaebuste lahendamisest tüdinenud. Samuti heidate kohtunikule ette, et ta takistab ja venitab
menetlust igal võimalikul viisil ning ei järgi Riigikohtu ega Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat
(nt ei määra terviseekspertiisi jne).
Kohtute seaduse kohaselt on õiguskantsleril õigus alustada distsiplinaarmenetlust kohtuniku suhtes,
kui kohtunik on oma ametikohustusi süüliselt rikkunud või jätnud need täitmata, samuti juhul, kui
kohtunik on toime pannud vääritu teo. Näiteks juhud, kui kohtunik ei tegele kohtuasja
lahendamisega, mis toob kaasa mõistliku menetlusaja rikkumise; ei tee tähtaegselt vajalikke
menetlustoiminguid; ei vasta menetlusosaliste taotlustele; ei ilmu kohtuistungile; kasutab
menetlusosalistega suheldes ebatsensuurseid väljendeid või käitub muul moel ebaväärikalt jne.
Tutvusime kohtute infosüsteemis Teie kohtuasja 3-20-176 materjalidega ja leiame, et kohtuniku
suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks põhjust ei ole. Teie peamisele etteheitele, et kohtunik on
Teie suhtes erapoolik, on hinnangu andnud juba kohtu esimees taandamistaotluse lahendamisel.
Nimelt leidis Tartu Halduskohtu esimees, et kohtuniku taandamiseks alust ei ole, sest kohtunik ei
ole olnud menetluses erapoolik. Kohtu esimees selgitas, et kohtu poolt asja õigeks lahendamiseks
täiendavate tõendite kogumine ei tähenda, et kohtunikul esineks sellise lahendi langetamiseks mingi
isiklik huvi või eelarvamus kaebaja suhtes. Tõendite kogumiseks kohustab kohtunikku
halduskohtumenetlusele iseloomulik uurimispõhimõte. Halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4
järgi tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes
vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele.
Ülejäänud Teie etteheiteid puudutasid sisulise õigusemõistmise küsimusi – millised tõendid on
asjakohased, kuidas tõendeid hinnata, milliseid menetlustoiminguid teha, kas määrata ekspertiise
jne. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus ei anna õiguskantslerile õigust sekkuda
õigusemõistmisesse. See tähendab, et õiguskantsler ei hinda asjas kogutud tõendeid ega seda, kas
kohtulahend on sisuliselt õige. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust üksnes
kohus, kes on sõltumatu ja juhindub põhiseadusest ja seadusest. Õigusemõistmise sisulistele
küsimustele (nt kas kohtunik on asja otsustamisel tuginenud piisavalt tõendatud asjaoludele ning
kas ta on teinud asjas kogutud tõendite põhjal õige lahendi) saab korralise kohtukaebemenetluse
raames hinnangu anda üksnes kõrgema astme kohus.
2
Lisaks selgitame, et distsiplinaarmenetlus ei ole isiku jaoks õiguskaitsevahend –
distsiplinaarmenetluse algatamine või mittealgatamine või distsiplinaarkaristuse määramine ei too
kaasa kohtulahendite muutmist või tühistamist ega aita muul moel üldjuhul kaasa isiku õiguste
kaitsele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Taro
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]