dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Columbus Eesti AS_keskmise töötasu arvestamine

Õiguskantsleri Kantselei · 11. detsember 2020
Viit
14-3/202078/2006984
Registreeritud
11. detsember 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Columbus Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-3 Menetlusse võtmata avaldus (ilmselgelt alusetu)
Toimik
14-3/202078
Vastutaja
Kristi Lahesoo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎14-32020782006984 11.12.2020 Väljaminev kiri.bdoc322 KB

Sisu (failidest)

Kadri Ruttas Teie 03.12.2020 nr Columbus Eesti AS [email protected] Meie 11.12.2020 nr 14-3/202078/2006984 Keskmise töötasu arvutamisel aluseks võetav periood Austatud Kadri Ruttas Küsisite õiguskantsleri seisukohta Tööinspektsiooni ning Sotsiaalministeeriumi tõlgendusele Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 2 lg-te 1 ja 2 kohta. Reeglina ei anna õiguskantsler õigusaktide kohta tõlgendusi. Ka juhul, kui peame võimalikuks selgitada, kuidas sätteid mõistame, ei ole õiguskantsleri tõlgendus järgimiseks kohustuslik. Märgime Teie tõstatud küsimuse kohta, et tõlgendame määrust Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumiga samamoodi. Vaidlusalune määruse säte on järgmine: „§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused (1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule. [RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012] (2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. […]“ Leiate, et eeltoodud sätteid tuleks tõlgendada nii, et keskmise töötasu arvutamisel võetaks arvesse ka seda töötasu, mis on sissenõutavaks muutunud enne keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvutatud tasu maksmise kuupäeva. Teisisõnu olete seisukohal, et õige oleks arvesse võtta töötasu, millele inimesel on tekkinud õigus nt enne töövõimetushüvitise väljamaksmist, mitte ainult töötasu, millele oli inimesel tekkinud õigus enne töövõimetuslehe avamist (täpsemalt avamise kuule eelnenud kuue kuu jooksul teenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasu). Siiski tuleneb määruse § 2 lg 2 teisest lausest selgelt, mida tuleb mõista „arvutamise vajaduse tekke kuu“ all. Selleks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus (haigestumine, puhkusele minek). Kindlasti ei saa siinkohal olla silmas peetud raamatupidajal tekkivat vajadust teha konkreetse väljamakse tegemiseks arvutusi. Näiteks haigushüvitise maksmiseks tuleb arvutuse 2 vajaduse tekke kuuna arvestada kuud, mil inimene jäi haiguslehele. Selle näite puhul on haigestumine sündmus, mis tingib keskmise töötasu arvutamise vajaduse. Tasu väljamaksmiseks vajalikke arvutusi ei ole kindlasti silmas peetud ka seetõttu, et raamatupidaja poolt tasu väljamaksmist ei saa pidada (sellise kestusega) sündmuseks, mille puhul oleks vaja eraldi välja tuua sündmuse algus ja lõpp. Määruse § 2 lõike 1 teine lause reguleerib olukorda, kus töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva. Sellisel juhul ei tule varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada. Sellest sättest ei saa tuletada kohustust teha ümberarvutusi juhul, kui töötasuna teenitud summa on sissenõutavaks muutunud enne tasu maksmise kuupäeva. Kui õigusnormis on öeldud, et ühes olukorras ei tule midagi teha, ei saa sellest tuletamise teel tekitada teises olukorras kehtivat kohustust. Õigusnormide puhul ei ole taolised tuletused lubatavad, vaid nõutav on konkreetset kohustust kehtestav selge õigusnorm. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel