Kadri Ruttas Teie 03.12.2020 nr
Columbus Eesti AS
[email protected] Meie 11.12.2020 nr 14-3/202078/2006984
Keskmise töötasu arvutamisel aluseks võetav periood
Austatud Kadri Ruttas
Küsisite õiguskantsleri seisukohta Tööinspektsiooni ning Sotsiaalministeeriumi tõlgendusele
Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“
(edaspidi määrus) § 2 lg-te 1 ja 2 kohta.
Reeglina ei anna õiguskantsler õigusaktide kohta tõlgendusi. Ka juhul, kui peame võimalikuks
selgitada, kuidas sätteid mõistame, ei ole õiguskantsleri tõlgendus järgimiseks kohustuslik.
Märgime Teie tõstatud küsimuse kohta, et tõlgendame määrust Tööinspektsiooni ja
Sotsiaalministeeriumiga samamoodi.
Vaidlusalune määruse säte on järgmine:
„§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused
(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Kui arvutamise
vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale
sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu
maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu
jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse
tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel
on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.
[…]“
Leiate, et eeltoodud sätteid tuleks tõlgendada nii, et keskmise töötasu arvutamisel võetaks arvesse
ka seda töötasu, mis on sissenõutavaks muutunud enne keskmise töötasu või muutumatu suurusega
töötasu alusel arvutatud tasu maksmise kuupäeva. Teisisõnu olete seisukohal, et õige oleks arvesse
võtta töötasu, millele inimesel on tekkinud õigus nt enne töövõimetushüvitise väljamaksmist, mitte
ainult töötasu, millele oli inimesel tekkinud õigus enne töövõimetuslehe avamist (täpsemalt avamise
kuule eelnenud kuue kuu jooksul teenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasu).
Siiski tuleneb määruse § 2 lg 2 teisest lausest selgelt, mida tuleb mõista „arvutamise vajaduse tekke
kuu“ all. Selleks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus (haigestumine,
puhkusele minek). Kindlasti ei saa siinkohal olla silmas peetud raamatupidajal tekkivat vajadust
teha konkreetse väljamakse tegemiseks arvutusi. Näiteks haigushüvitise maksmiseks tuleb arvutuse
2
vajaduse tekke kuuna arvestada kuud, mil inimene jäi haiguslehele. Selle näite puhul on
haigestumine sündmus, mis tingib keskmise töötasu arvutamise vajaduse. Tasu väljamaksmiseks
vajalikke arvutusi ei ole kindlasti silmas peetud ka seetõttu, et raamatupidaja poolt tasu
väljamaksmist ei saa pidada (sellise kestusega) sündmuseks, mille puhul oleks vaja eraldi välja tuua
sündmuse algus ja lõpp.
Määruse § 2 lõike 1 teine lause reguleerib olukorda, kus töötasuna teenitud summa muutub töötajale
sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu
maksmise kuupäeva. Sellisel juhul ei tule varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada. Sellest
sättest ei saa tuletada kohustust teha ümberarvutusi juhul, kui töötasuna teenitud summa on
sissenõutavaks muutunud enne tasu maksmise kuupäeva. Kui õigusnormis on öeldud, et ühes
olukorras ei tule midagi teha, ei saa sellest tuletamise teel tekitada teises olukorras kehtivat
kohustust. Õigusnormide puhul ei ole taolised tuletused lubatavad, vaid nõutav on konkreetset
kohustust kehtestav selge õigusnorm.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]