Madis Vinni Teie 04.08.2020 nr
Maria Mägi Advokaadibüroo
[email protected] Meie 10.12.2020 nr 6-1/201531/2006942
Investeerimisfondide põhiteabele esitatavatest sisu- ja vorminõuetest
Austatud Madis Vinni
Palusite kontrollida, kas investeerimisfondide seaduse (IFS) § 75 lõige 2 on põhiseaduspärane ning
vastab seadustele. Teie hinnangul on see säte vastuolus põhiseadusega, sest fondivalitsejatele
pandud kohustuste sisu (erinevate fondide liikide osas) ei ole selge ega üheselt mõistetav, kuid
kohustuste täitmata jätmise eest on ette nähtud karistus.
IFS § 75 lõige 2 on viiteline norm ning ütleb, et fondi põhiteabele esitatavad sisu- ja vorminõuded
on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 (edaspidi EL määrus).
Selline umbmäärane viide ei aita kaasa õigusselgusele ning suure tõenäosusega võivad tekkida
mitmed Teie avalduses osutatud probleemid. Samas ei ole Te avalduses näidanud ühtegi sellist
konkreetset probleemi, mida ei saaks ületada tõlgendamisega. Olemasoleva teabe alusel ei ole aga
põhjust kahelda IFS § 75 lõike 2 põhiseaduspärasuses.
Euroopa Liidu määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse kõigi fondivalitsejate suhtes seoses kõigi
nende valitsetavate eurofondidega (EL määruse art 2). Investorile esitatavat põhiteavet hõlmava
dokumendi vorm ja sisu on kindlaks määratud määrusega (EL määruse art 3).
Finantsinspektsiooni senine fondivalitsejate kontrollimine on näidanud, et fondivalitsejad
tõlgendavad EL määrusest tulenevaid nõudeid üldjuhul ühtemoodi, kuid erinev tõlgendamine pole
siiski välistatud. Erinevat tõlgendamist kinnitab viimane Finantsinspektsiooni väärteomenetlusega
lõppenud rikkumine, millele ka viitasite.
Rahandusministeerium on selgitanud, et avaliku fondi kohta avalikustatav teave on laiem kui fondi
põhiteave (IFS § 75), mistõttu hõlmab see IFS § 81 lõikes 2 nimetatud dokumente ja lisaks ka
muud teavet, mida fondivalitseja on fondi kohta avalikustanud. IFS § 80 kehtestab üldised nõuded
igasugusele avalikustatavale teabele, mis hõlmab ka põhiteavet.
IFS § 73 lõike 3 kohaselt tuleb avaliku fondi puhul alati koostada ka põhiteabe dokument, erandiks
on kinnised avalikud fondid (§ 73 lõige 10). Seega kohalduvad põhiteabe dokumendi nõuded lisaks
eurofondidele ka pensionifondidele ja muudele avalikele avatud alternatiivfondidele (IFS § 25).
Õiguslikku ebaselgust võivad tekitada määruse sätted (art 29 ja 30), mida ei kohaldata näiteks
pensionifondidele. Rahandusministeerium kaalub selles osas seaduse täpsustamist selliselt, et need
erisused märgitakse ära IFS §-s 94 („Pensionifondi põhiteabele esitatavad täiendavad nõuded“).
2
Sellekohaseid konsultatsioone on kavas alustada seoses eurofonde ja alternatiivfonde puudutava
direktiivi ülevõtmisega peagi.
Rahandusministeerium leiab, et EL määruses sätestatud põhiteabe nõudeid ei ole mõistlik
pensionifondide ja avalikele alternatiivfondide kohaldatavuse osas dubleerida, kuna sellisel juhul
võib kannatada ka avalike fondide põhiteabe dokumentide senine ühtsus ja järjepidevus.
Euroopa Liidu õigusaktide keelelisel tõlgendamisel võib esineda puudusi, mistõttu on
Rahandusministeerium soovitanud lähtuda fondide regulatsioonide ühtse tõlgenduse ja praktika
kujundamiseks ingliskeelsest originaalversioonist. Samas on oluline tagada tõlgete ühtsus, milleks
Rahandusministeerium on valmis edastama turuosalistelt EL institutsioonidele vajalikku
tagasisidet.
Euroopa Liidu üks alusprintsiip on n-ö mitmekeelsuse põhimõte (multilingualism). Seega ei saa
põhiseaduse § 6 alusel piirata teistes keeltes tehtud ametlike tõlgete arvesse võtmist õigusaktide
tõlgendamisel.
Euroopa Liidu aluslepingutes kehtestatud mitmekeelsuse põhimõtet on edasi arendatud Euroopa
Kohtu praktikas. Euroopa Kohus on paljudes lahendites käsitlenud keele ja tõlkimise küsimusi.
Põhilised kohtupraktikas selgituse saanud printsiibid on järgmised: kõik keeleversioonid on
juriidiliselt võrdsed ja ühelgi neist ei ole eelisseisundit, selline keelepoliitika tagab õiguskindluse,
õigusakti tõlgendamisel ei saa tugineda vaid ühele keeleversioonile.
Selleks, et ka Teie kirjeldatud muresid lahendada, on Rahandusministeerium teadaolevalt
alustanud läbirääkimisi Finantsinspektsiooniga, et täpsustada põhiteabe dokumentidega
seonduvat. Samuti kaalub Rahandusministeerium IFS § 94 täpsustamist selliselt, et eristada
määruse alusel pensionifondidele laienevad sätted muudest sätetest. Finantsinspektsioon on
alustanud ettevalmistusi, et koostada juhend Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee juhendi
täpsustamiseks, milleks vajalikud tegevused on planeerinud 2021. aastal.
Tänan oluliste küsimuste eest. Loodan, et vastusest on abi nii Finantsinspektsiooni kui ka
Rahandusministeeriumi algatustega töötamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Rait Sannik 693 8438
[email protected]