dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 8. detsember 2020
Viit
7-7/180939/2006880
Registreeritud
8. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-7 Omaalgatuslik riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-7/180939
Vastutaja
Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 08.12.2020_vastus.asice428 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie: 30.11.2020 nr 7-7/180939/2006650 Õiguskantsleri Kantselei Meie: 08.12.2020 nr 12-1/20/13383-1 [email protected] Kohtuotsuste mõjust PRIA halduspraktikale Austatud õiguskantsler PRIA kinnitab, et ei ole jätnud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohti tähelepanuta ega kavatse neid põhjendamatult ka eirata. Vabandan, kui meie eelmisest kirjast võis jääda mulje, justkui PRIA ei kavatsekski kohtuotsust täitma hakata. Kordame veelkord, et PRIA tegeleb aktiivselt Riigikohtu otsusega ning selles väljendatud seisukohtade valideerimisega Euroopa Liidu institutsioonides. Järgnevalt selgitame mõningaid meie kahtlusi ja ka seda, miks ei ole seni olnud võimalik Riigikohtu lahendis välja pakutud rohumaade abikõlblikkuse hindamisel varasemast erinevat lähenemist koheselt PRIA kontrolli- ja otsustusprotsessi integreerida. Riigikohtu 2020.a otsuses väljendatud seisukohad maa toetusõiguslikkuse kriteeriumite sisustamisel, sealhulgas nn 50 puu metoodika ümberhindamisel erinevad oluliselt PRIA senisest (kogu programmperioodil 2014 – 2020 ühetaoliselt rakendatud) praktikast, seda toetanud varasemast ulatuslikust kohtupraktikast ning meie jätkuva arvamuse kohaselt ka Euroopa Komisjoni antud juhistest. Seetõttu on PRIA jaoks õige ja kõigis aspektides Euroopa Liidu õigusega kooskõlas oleva halduspraktika väljakujundamiseks ammendavate vastuste saamine eelkõige just Euroopa Komisjonilt ülimalt oluline. PRIA on pöördunud asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormide ja Euroopa Komisjoni juhenddokumentide tõlgendamise küsimuses Euroopa Komisjoni poole. Euroopa Komisjonil on ühelt poolt õigustloov roll delegeeritud – ja rakendusmääruste andjana, aga teiselt poolt ka järelevalveroll liikmesriikide tegevuse EL õigusele vastavuse osas. Komisjon annab liikmesriikidele suuniseid, auditeerib nende süsteemide vastavust EL õigusele ja võib puuduste avastamise korral, pindalatoetuste puhul eelkõige juhtudel, kui Komisjon asub seisukohale, et toetust on makstud abikõlbmatutele maadele, rakendada liikmesriikidele finantskorrektsioone. Kui finantsvahendite kasutamise järelevalve menetluses ilmneb, et teatavad toetuskõlblikeks loetud maatükid ei vasta ette nähtud abikõlblikkuse kriteeriumidele, nt abikõlblikuks loetud alad on kaetud puittaimedega selliselt, et need siiski ei vasta nõutavatele kriteeriumidele ning sellest tulenevalt on liikmesriik määranud abikõlbliku pindala lubatust suuremas ulatuses, võib komisjon Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967 liikmesriigi suhtes kohaldada tagasiulatuvalt ja mitme varasema aasta kõigi pindalatoetuste osas märkimisväärseid finantskorrektsioone. Seega on PRIA jaoks oluline saada Euroopa Komisjonilt kinnitus selle kohta, et Riigikohtu otsuses toodud seisukohad ei ole vastuolus Euroopa Komisjoni seisukohtadega ehk teisisõnu Riigikohtu otsuse seisukohtadele tuginevalt muudetav PRIA halduspraktika ei saa tuua Eestile kaasa finantskorrektsioone. Selgitame, et Euroopa Liidu finantseerimise vähenemisest tulenevalt saavad kahjustatud kõikide maaharijate finantshuvid. PRIA on palunud pooleliolevates kohtuasjades siseriiklikelt kohtutelt eelotsuse taotluse esitamist Euroopa Kohtule. PRIA ei vaidle selle üle, et EL õigust kohaldavad eelkõige siseriiklikud kohtud, kuid ainupädevus Euroopa Liidu õigust siduvalt tõlgendada on siiski Euroopa Kohtul. Selgitame siinjuures, et Riigikohus lahendas toetuse tagasinõudmise osas vaidlusküsimuse toetudes peamiselt väitele, et taotleja ei ole olnud hooletu, nägemata vajadust sama normi kooseisus nimetatud alternatiivse tunnuse „eeskirjade eiramine“ sisustamiseks ja analüüsimist. PRIA-l on siiski tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast olemas vähemalt õigustus kahelda, kas toetuse tagasinõudmise küsimust lahendades on võimalik lähtuda Riigikohtu otsusest nendel juhtudel, kui toetus on sõltumata põhjusest makstud abikõlbmatule maale, eelkõige rohumaale, millel põllumajanduslik tegevus ei ole üldse või vähemalt samaväärselt võimalik kui tavapärastes püsirohumaa tingimustes (vt 5.03.2019 otsus C349/17 p 122 ja 01.10.2020 otsus C743/18 p 57 – 64). Lisaks on oluline tähele panna, et nn 50 puu arvestamise senise metoodika muudatus võib taotlejatele omada ka otsest negatiivset mõju – s.t kui seni on peetud maid, millel puud asuvad kontsentreeritult väikesel maa-alal, suuremas osas toetusõiguslikuks, siis arvestades 50 puu piirangut hektari kohta terve põllu pinnal, muutuvad sellised põllud tervikuna mittetoetusõiguslikuks. Olukorras, kus Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus nõustuvad Riigikohtu otsuses toodud tõlgendustega, muudab PRIA vaieldamatult oma senist halduspraktikat. Märgime, et hindame koostöös maaeluministeeriumiga ka siseriikliku õiguse muutmise või täiendamise vajadust. Tuleb ka selgitada et PRIA-l ei ole olnud võimalik ka niivõrd lühikeses ajaraamistikus muuta põllumassiivide registrikontrolli teostamise mehhanisme konformseks Riigikohtu otsuses esitatud seisukohtadega. Toetusõiguslikkuse kriteeriumite muutmine eeldab täiesti uue metoodika välja töötamist ning juurutamist, mis on aeganõudev protsess. Tulenevalt EL õigusest, peab ka võimalik uuendatud meetod toetama kontrolli teostamise võimalikkust kaugseire teel ortofotodelt ning IT- lahendustega administreerimist. Lisaks on vajalik ette valmistada ja läbi viia riigihangete seadusega kooskõlas infosüsteemide arendushanked, et süsteemid arendada toetamaks näiteks puude märkimist ja tiheduse arvutamist nii põllumassiivide piiride uuendamisel, toetuse taotlemisel kui ka põldude kontrollis. Põllumassiivide registris on ligikaudu 150 000 põllumassiivi kogupindalaga miljon hektarit, mis vajavad toetusõigusliku pinna üle tõhusa kontrolli tagamiseks regulaarset kaasajastamist. Euroopa Komisjoni poolt on ette nähtud, et peamine töömeetod selleks on ortofotodel põhinev töötlus. Kuna tegemist on väga suuremahulise tööga, peab see olema võimalikult efektiivne ja kasutama maksimaalselt IT-tehnilisi vahendeid töö hõlbustamiseks – muul juhul kasvab finantskorrektsiooni Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967 risk pelgalt põldude registri kaasajastamise mittetõhususest. Uue metoodika väljatöötamisel ei saa kõrvale jätta asjaolu, et see peab abistama ka taotlejaid taotluste vormistamisel ja esitamisel ning kõrvaldama ohu kunstlike põllupiiride joonistamiseks puude arvust lähtuvalt. Alles pärast uue metoodika välja töötamist ja vajalikku IT arendust saab ja tuleb enne metoodika kasutuselevõttu uuendada nii taotlejatele kui PRIA teenistujatele suunatud juhiseid ning viia läbi koolitused metoodika kasutamise õpetamiseks. Juhiste muutmine olukorras, kus PRIA infosüsteemid ei ole lõpuks kasutusele võetavate muudatuste rakendamiseks sobivad, ei teeni tegelikult ühegi osapoole huvisid. Puude lugemine ja infosüsteemis märkimine on senisest erinev ja oluliselt aeglasem tööprotsess, mis suurendab PRIA hinnangul puudega põllumassiivide uuendamisele kuluvat aega hinnanguliselt kolm korda, s.t uue metoodika kasutuselevõtt eeldab selle ajamahukamast tegevusest ka täiendavat personaliressurssi. Samas on PRIA asunud kaardistama võimaliku uue, Riigikohtu otsuses toodud seisukohtadest lähtuva metoodika põhimõtteid. Seejuures tuleb PRIA-l hinnata ja ka maaeluministeeriumiga kooskõlastada vastava metoodika väljaarendamiseks kuluv aja- ja raharessurss. PRIA-l ei ole seni olnud 2020. aastal esitatud taotluste kohta tehtavates esmastes otsustes võimalik arvestada Riigikohtu 29.09.2020 otsuses esitatud seisukohtadega, kuna selleks ajaks olid 2020. aasta kontrollid valdavalt juba teostatud. Kontrollidega seoses ei ole seni eristatud (on puudunud ka vajadus andmekogumite tähenduses eristada), kas põllu toetusõiguslikust pindalast mõõdeti välja puudega kaetud alad või muul põhjusel toetuskõlbmatud alad (nt võsastunud alad, hooldamata pillirooga kaetud alad, kadakased mereääred, millel rohttaimede kasv ei ole olnud valdav või muul põhjusel põllumajanduslikuks tootmiseks mittekasutatavad alad). Samuti ei ole kontrollide käigus fikseeritud puude arvu. Lisaks rõhutab PRIA taas, et käesoleval ajahetkel puudub ka alternatiivne metoodika toetuskõlbuliku maa hindamiseks. Edastame ka soovitud info võimalike puudutatud taotlejate kohta 2020. aastal: 1) Kui paljude taotlejate puhul ja millises suurusjärgus kokku (ha) on käesoleva aasta kontrollide tulemusel toetusnõuetele vastavast maast välja arvatud maa, mille puhul on kasutatud PRIA senist 50 puu ruudustiku metoodikat ja ei ole arvestatud Riigikohtu tõlgendusega, et puude koguarv tuleb jagada põllu hektarite arvuga? PRIA hinnangul puudutab see 88 taotlejat ligikaudse pindalaga kokku 11,5 ha. 2) Kui paljude taotlejate puhul ja millises suurusjärgus kokku (ha) on käesoleva aasta kontrollide tulemusel toetusnõuetele vastavast maast välja arvatud maa, mille PRIA oli eelnevalt kandnud põllumassiivide registrisse toetusõigusliku maana ja taotleja on maad PRIA märgitud piirides teadmata, et need võivad olla valesti märgitud, nõuetekohaselt harinud? PRIA hinnangul puudutab see 5 taotlejat ligikaudse pindalaga kokku 0,5 ha. Üks taotleja kajastub mõlemas vastuses. Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967 Anname ka teada, et 2020.a ühtse pindalatoetuse ühikumäär on 114,95 eurot/ha ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ühikumäär on 52,65 eurot/ha. Mõlemad toetused makstakse 100% ulatuses EL vahenditest. Ühtlasi selgitame, et pindalatoetuste üle otsustamiseks, sh ka toetuse ühikumäära arvutamiseks on kõigi esitatud taotluste ja kontrollide andmed omavahel infosüsteemis algoritmidega seotud. Seega ei saa PRIA eelnevalt nimetatud taotlejate taotlusi enam esmasest otsustusprotsessist välja arvata. Lisaks tähendaks nende taotluste väljaarvamine ja täiendavalt vajalike tegevuste läbiviimine seda, et nendele taotlejatele ka senise praktika järgi väljamaksmisele kuuluvad toetused võrreldes teiste taotlejatega viibiksid. Kas eelnimetatud taotlejaid saab lugeda ebasoodsamasse olukorda sattunud taotlejateks, ei sõltu siiski vaid Riigikohtu lahendist. Nimelt on võimalik, et senise ruudustiku meetodiga hinnatud puude tihedus ei ole ainukene vastavate maade abikõlblikkuspuudus, vaid sellised alad ei pruugi üldse olla sobivad põllumajanduslikuks tegevuseks samaväärselt puudeta aladega. Nagu eespool märgitud, võib Riigikohtu lahendist juhindumine tuua kaasa üksikjuhtumi põhiselt ka varasemast veelgi ebasoodsama tulemuse toetuse taotlejale. Selge on aga see, et PRIA ei saa korraga lähtuda kahest erinevast meetodist – meie senine praktika versus Riigikohtu seisukoht puude arvu arvestamise kohustusest põllupõhiselt. Siinjuures märgime, et ühel põllumassiivil võivad asuda sama või mitme erineva toetuse taotleja erinevad põllud. Kokkuvõtteks ei ole PRIA-l võimalik eespool märgitud taotlejate suhtes uut otsust teha enne, kui puudega kaetud rohumaade abikõlblikuks hindamise meetod on välja töötatud, sellele ei ole vastu Euroopa Komisjon ning kõigi eespool mõeldud taotlejate kasutusel olevad rohumaad on lähtuvalt kõigist abikõlblikkustingimustest uuesti üle kontrollitud. Siiski, kaitsmaks ebasoodsamasse olukorda sattuda võinud taotlejate õiguseid, kavatseb PRIA teavitada kõiki 92 puudutatud taotlejat asjaolust, et oleme nende kasutuses olevate maade toetusõiguslikkuse hindamisel lähtunud oma varasemast praktikast, mis ei ühti teatud osas Riigikohtu 29.09.2020. a otsuses nr 3-18-305 väljendatud seisukohtadega. Samuti selgitame sellistele taotlejatele, et kui olukord leiab lahenduse, mis võiks tuua kaasa neile soodsama otsuse tegemise, uuendame nende taotlejate osas menetlust PRIA algatusel, viies läbi ka vajalikud lisakontrollid. Seejuures teavitame taotlejaid ka sellest, et neil on õigus esitada oma õiguste kaitseks vaie vältimaks olukorda, kus praktika muutmata jätmisel kaotaksid nad õiguse otsust vaidlustada. Seejuures peab PRIA võimalikuks vaiete esitamise korral peatada vaidemenetlus kuni vastuse saamiseni Euroopa Komisjonilt või eelotsuse tegemiseni Euroopa Kohtu poolt. PRIA hinnangul on kirjeldatud meetodil võimalik tagada parimal viisil nende isikute õiguste kaitse, keda probleem 2020. aastal võib puudutada. Loodame siiralt, et pindalatoetuste taotlemise ajaks mai 2021, on meil vajalik selgus kõigis küsimustes olemas ja PRIA halduspraktika on kohandatud või muudetud kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja asjakohaste kohtuotsustega. Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967 Kinnitame lõpetuseks, et PRIA ei ole kunagi lugenud abikõlbmatuks rannakarjamaid üksnes põhjusel, et seal kasvavad üksikud kadakad ega ole toetust tagasi nõudnud maade osas, mida toetuse taotleja oma põllumajanduslikuks tegevuseks ka tegelikult kasutada sai ja kasutas. Lugupidamisega Jaan Kallas peadirektor Dokumendi koostaja: Andrus Mitt, [email protected], 737 1316 Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel