Ülle Madise Teie: 30.11.2020 nr 7-7/180939/2006650
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 08.12.2020 nr 12-1/20/13383-1
[email protected]
Kohtuotsuste mõjust PRIA halduspraktikale
Austatud õiguskantsler
PRIA kinnitab, et ei ole jätnud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohti tähelepanuta ega kavatse
neid põhjendamatult ka eirata. Vabandan, kui meie eelmisest kirjast võis jääda mulje, justkui PRIA
ei kavatsekski kohtuotsust täitma hakata. Kordame veelkord, et PRIA tegeleb aktiivselt Riigikohtu
otsusega ning selles väljendatud seisukohtade valideerimisega Euroopa Liidu institutsioonides.
Järgnevalt selgitame mõningaid meie kahtlusi ja ka seda, miks ei ole seni olnud võimalik
Riigikohtu lahendis välja pakutud rohumaade abikõlblikkuse hindamisel varasemast erinevat
lähenemist koheselt PRIA kontrolli- ja otsustusprotsessi integreerida.
Riigikohtu 2020.a otsuses väljendatud seisukohad maa toetusõiguslikkuse kriteeriumite
sisustamisel, sealhulgas nn 50 puu metoodika ümberhindamisel erinevad oluliselt PRIA senisest
(kogu programmperioodil 2014 – 2020 ühetaoliselt rakendatud) praktikast, seda toetanud
varasemast ulatuslikust kohtupraktikast ning meie jätkuva arvamuse kohaselt ka Euroopa
Komisjoni antud juhistest. Seetõttu on PRIA jaoks õige ja kõigis aspektides Euroopa Liidu
õigusega kooskõlas oleva halduspraktika väljakujundamiseks ammendavate vastuste saamine
eelkõige just Euroopa Komisjonilt ülimalt oluline.
PRIA on pöördunud asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormide ja Euroopa Komisjoni
juhenddokumentide tõlgendamise küsimuses Euroopa Komisjoni poole. Euroopa Komisjonil on
ühelt poolt õigustloov roll delegeeritud – ja rakendusmääruste andjana, aga teiselt poolt ka
järelevalveroll liikmesriikide tegevuse EL õigusele vastavuse osas. Komisjon annab
liikmesriikidele suuniseid, auditeerib nende süsteemide vastavust EL õigusele ja võib puuduste
avastamise korral, pindalatoetuste puhul eelkõige juhtudel, kui Komisjon asub seisukohale, et
toetust on makstud abikõlbmatutele maadele, rakendada liikmesriikidele finantskorrektsioone.
Kui finantsvahendite kasutamise järelevalve menetluses ilmneb, et teatavad toetuskõlblikeks
loetud maatükid ei vasta ette nähtud abikõlblikkuse kriteeriumidele, nt abikõlblikuks loetud alad
on kaetud puittaimedega selliselt, et need siiski ei vasta nõutavatele kriteeriumidele ning sellest
tulenevalt on liikmesriik määranud abikõlbliku pindala lubatust suuremas ulatuses, võib komisjon
Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/
[email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967
liikmesriigi suhtes kohaldada tagasiulatuvalt ja mitme varasema aasta kõigi pindalatoetuste osas
märkimisväärseid finantskorrektsioone. Seega on PRIA jaoks oluline saada Euroopa Komisjonilt
kinnitus selle kohta, et Riigikohtu otsuses toodud seisukohad ei ole vastuolus Euroopa Komisjoni
seisukohtadega ehk teisisõnu Riigikohtu otsuse seisukohtadele tuginevalt muudetav PRIA
halduspraktika ei saa tuua Eestile kaasa finantskorrektsioone. Selgitame, et Euroopa Liidu
finantseerimise vähenemisest tulenevalt saavad kahjustatud kõikide maaharijate finantshuvid.
PRIA on palunud pooleliolevates kohtuasjades siseriiklikelt kohtutelt eelotsuse taotluse esitamist
Euroopa Kohtule. PRIA ei vaidle selle üle, et EL õigust kohaldavad eelkõige siseriiklikud kohtud,
kuid ainupädevus Euroopa Liidu õigust siduvalt tõlgendada on siiski Euroopa Kohtul. Selgitame
siinjuures, et Riigikohus lahendas toetuse tagasinõudmise osas vaidlusküsimuse toetudes
peamiselt väitele, et taotleja ei ole olnud hooletu, nägemata vajadust sama normi kooseisus
nimetatud alternatiivse tunnuse „eeskirjade eiramine“ sisustamiseks ja analüüsimist. PRIA-l on
siiski tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast olemas vähemalt õigustus kahelda, kas toetuse
tagasinõudmise küsimust lahendades on võimalik lähtuda Riigikohtu otsusest nendel juhtudel, kui
toetus on sõltumata põhjusest makstud abikõlbmatule maale, eelkõige rohumaale, millel
põllumajanduslik tegevus ei ole üldse või vähemalt samaväärselt võimalik kui tavapärastes
püsirohumaa tingimustes (vt 5.03.2019 otsus C349/17 p 122 ja 01.10.2020 otsus C743/18 p 57 –
64).
Lisaks on oluline tähele panna, et nn 50 puu arvestamise senise metoodika muudatus võib
taotlejatele omada ka otsest negatiivset mõju – s.t kui seni on peetud maid, millel puud asuvad
kontsentreeritult väikesel maa-alal, suuremas osas toetusõiguslikuks, siis arvestades 50 puu
piirangut hektari kohta terve põllu pinnal, muutuvad sellised põllud tervikuna
mittetoetusõiguslikuks.
Olukorras, kus Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus nõustuvad Riigikohtu otsuses toodud
tõlgendustega, muudab PRIA vaieldamatult oma senist halduspraktikat. Märgime, et hindame
koostöös maaeluministeeriumiga ka siseriikliku õiguse muutmise või täiendamise vajadust.
Tuleb ka selgitada et PRIA-l ei ole olnud võimalik ka niivõrd lühikeses ajaraamistikus muuta
põllumassiivide registrikontrolli teostamise mehhanisme konformseks Riigikohtu otsuses esitatud
seisukohtadega. Toetusõiguslikkuse kriteeriumite muutmine eeldab täiesti uue metoodika välja
töötamist ning juurutamist, mis on aeganõudev protsess. Tulenevalt EL õigusest, peab ka võimalik
uuendatud meetod toetama kontrolli teostamise võimalikkust kaugseire teel ortofotodelt ning IT-
lahendustega administreerimist. Lisaks on vajalik ette valmistada ja läbi viia riigihangete
seadusega kooskõlas infosüsteemide arendushanked, et süsteemid arendada toetamaks näiteks
puude märkimist ja tiheduse arvutamist nii põllumassiivide piiride uuendamisel, toetuse
taotlemisel kui ka põldude kontrollis.
Põllumassiivide registris on ligikaudu 150 000 põllumassiivi kogupindalaga miljon hektarit, mis
vajavad toetusõigusliku pinna üle tõhusa kontrolli tagamiseks regulaarset kaasajastamist. Euroopa
Komisjoni poolt on ette nähtud, et peamine töömeetod selleks on ortofotodel põhinev töötlus.
Kuna tegemist on väga suuremahulise tööga, peab see olema võimalikult efektiivne ja kasutama
maksimaalselt IT-tehnilisi vahendeid töö hõlbustamiseks – muul juhul kasvab finantskorrektsiooni
Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/
[email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967
risk pelgalt põldude registri kaasajastamise mittetõhususest. Uue metoodika väljatöötamisel ei saa
kõrvale jätta asjaolu, et see peab abistama ka taotlejaid taotluste vormistamisel ja esitamisel ning
kõrvaldama ohu kunstlike põllupiiride joonistamiseks puude arvust lähtuvalt.
Alles pärast uue metoodika välja töötamist ja vajalikku IT arendust saab ja tuleb enne metoodika
kasutuselevõttu uuendada nii taotlejatele kui PRIA teenistujatele suunatud juhiseid ning viia läbi
koolitused metoodika kasutamise õpetamiseks. Juhiste muutmine olukorras, kus PRIA
infosüsteemid ei ole lõpuks kasutusele võetavate muudatuste rakendamiseks sobivad, ei teeni
tegelikult ühegi osapoole huvisid. Puude lugemine ja infosüsteemis märkimine on senisest erinev
ja oluliselt aeglasem tööprotsess, mis suurendab PRIA hinnangul puudega põllumassiivide
uuendamisele kuluvat aega hinnanguliselt kolm korda, s.t uue metoodika kasutuselevõtt eeldab
selle ajamahukamast tegevusest ka täiendavat personaliressurssi. Samas on PRIA asunud
kaardistama võimaliku uue, Riigikohtu otsuses toodud seisukohtadest lähtuva metoodika
põhimõtteid. Seejuures tuleb PRIA-l hinnata ja ka maaeluministeeriumiga kooskõlastada vastava
metoodika väljaarendamiseks kuluv aja- ja raharessurss.
PRIA-l ei ole seni olnud 2020. aastal esitatud taotluste kohta tehtavates esmastes otsustes võimalik
arvestada Riigikohtu 29.09.2020 otsuses esitatud seisukohtadega, kuna selleks ajaks olid 2020.
aasta kontrollid valdavalt juba teostatud. Kontrollidega seoses ei ole seni eristatud (on puudunud
ka vajadus andmekogumite tähenduses eristada), kas põllu toetusõiguslikust pindalast mõõdeti
välja puudega kaetud alad või muul põhjusel toetuskõlbmatud alad (nt võsastunud alad,
hooldamata pillirooga kaetud alad, kadakased mereääred, millel rohttaimede kasv ei ole olnud
valdav või muul põhjusel põllumajanduslikuks tootmiseks mittekasutatavad alad). Samuti ei ole
kontrollide käigus fikseeritud puude arvu. Lisaks rõhutab PRIA taas, et käesoleval ajahetkel
puudub ka alternatiivne metoodika toetuskõlbuliku maa hindamiseks.
Edastame ka soovitud info võimalike puudutatud taotlejate kohta 2020. aastal:
1) Kui paljude taotlejate puhul ja millises suurusjärgus kokku (ha) on käesoleva aasta
kontrollide tulemusel toetusnõuetele vastavast maast välja arvatud maa, mille puhul on
kasutatud PRIA senist 50 puu ruudustiku metoodikat ja ei ole arvestatud Riigikohtu
tõlgendusega, et puude koguarv tuleb jagada põllu hektarite arvuga?
PRIA hinnangul puudutab see 88 taotlejat ligikaudse pindalaga kokku 11,5 ha.
2) Kui paljude taotlejate puhul ja millises suurusjärgus kokku (ha) on käesoleva aasta
kontrollide tulemusel toetusnõuetele vastavast maast välja arvatud maa, mille PRIA oli
eelnevalt kandnud põllumassiivide registrisse toetusõigusliku maana ja taotleja on maad
PRIA märgitud piirides teadmata, et need võivad olla valesti märgitud, nõuetekohaselt
harinud?
PRIA hinnangul puudutab see 5 taotlejat ligikaudse pindalaga kokku 0,5 ha.
Üks taotleja kajastub mõlemas vastuses.
Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/
[email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967
Anname ka teada, et 2020.a ühtse pindalatoetuse ühikumäär on 114,95 eurot/ha ning kliimat ja
keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ühikumäär on 52,65 eurot/ha. Mõlemad
toetused makstakse 100% ulatuses EL vahenditest.
Ühtlasi selgitame, et pindalatoetuste üle otsustamiseks, sh ka toetuse ühikumäära arvutamiseks on
kõigi esitatud taotluste ja kontrollide andmed omavahel infosüsteemis algoritmidega seotud. Seega
ei saa PRIA eelnevalt nimetatud taotlejate taotlusi enam esmasest otsustusprotsessist välja arvata.
Lisaks tähendaks nende taotluste väljaarvamine ja täiendavalt vajalike tegevuste läbiviimine seda,
et nendele taotlejatele ka senise praktika järgi väljamaksmisele kuuluvad toetused võrreldes teiste
taotlejatega viibiksid.
Kas eelnimetatud taotlejaid saab lugeda ebasoodsamasse olukorda sattunud taotlejateks, ei sõltu
siiski vaid Riigikohtu lahendist. Nimelt on võimalik, et senise ruudustiku meetodiga hinnatud
puude tihedus ei ole ainukene vastavate maade abikõlblikkuspuudus, vaid sellised alad ei pruugi
üldse olla sobivad põllumajanduslikuks tegevuseks samaväärselt puudeta aladega. Nagu eespool
märgitud, võib Riigikohtu lahendist juhindumine tuua kaasa üksikjuhtumi põhiselt ka varasemast
veelgi ebasoodsama tulemuse toetuse taotlejale.
Selge on aga see, et PRIA ei saa korraga lähtuda kahest erinevast meetodist – meie senine praktika
versus Riigikohtu seisukoht puude arvu arvestamise kohustusest põllupõhiselt. Siinjuures
märgime, et ühel põllumassiivil võivad asuda sama või mitme erineva toetuse taotleja erinevad
põllud. Kokkuvõtteks ei ole PRIA-l võimalik eespool märgitud taotlejate suhtes uut otsust teha
enne, kui puudega kaetud rohumaade abikõlblikuks hindamise meetod on välja töötatud, sellele ei
ole vastu Euroopa Komisjon ning kõigi eespool mõeldud taotlejate kasutusel olevad rohumaad on
lähtuvalt kõigist abikõlblikkustingimustest uuesti üle kontrollitud.
Siiski, kaitsmaks ebasoodsamasse olukorda sattuda võinud taotlejate õiguseid, kavatseb PRIA
teavitada kõiki 92 puudutatud taotlejat asjaolust, et oleme nende kasutuses olevate maade
toetusõiguslikkuse hindamisel lähtunud oma varasemast praktikast, mis ei ühti teatud osas
Riigikohtu 29.09.2020. a otsuses nr 3-18-305 väljendatud seisukohtadega. Samuti selgitame
sellistele taotlejatele, et kui olukord leiab lahenduse, mis võiks tuua kaasa neile soodsama otsuse
tegemise, uuendame nende taotlejate osas menetlust PRIA algatusel, viies läbi ka vajalikud
lisakontrollid. Seejuures teavitame taotlejaid ka sellest, et neil on õigus esitada oma õiguste
kaitseks vaie vältimaks olukorda, kus praktika muutmata jätmisel kaotaksid nad õiguse otsust
vaidlustada. Seejuures peab PRIA võimalikuks vaiete esitamise korral peatada vaidemenetlus kuni
vastuse saamiseni Euroopa Komisjonilt või eelotsuse tegemiseni Euroopa Kohtu poolt. PRIA
hinnangul on kirjeldatud meetodil võimalik tagada parimal viisil nende isikute õiguste kaitse, keda
probleem 2020. aastal võib puudutada.
Loodame siiralt, et pindalatoetuste taotlemise ajaks mai 2021, on meil vajalik selgus kõigis
küsimustes olemas ja PRIA halduspraktika on kohandatud või muudetud kooskõlas Euroopa Liidu
õiguse ja asjakohaste kohtuotsustega.
Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/
[email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967
Kinnitame lõpetuseks, et PRIA ei ole kunagi lugenud abikõlbmatuks rannakarjamaid üksnes
põhjusel, et seal kasvavad üksikud kadakad ega ole toetust tagasi nõudnud maade osas, mida
toetuse taotleja oma põllumajanduslikuks tegevuseks ka tegelikult kasutada sai ja kasutas.
Lugupidamisega
Jaan Kallas
peadirektor
Dokumendi koostaja: Andrus Mitt,
[email protected], 737 1316
Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/
[email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967