Henn Põlluaas Teie 23.11.2020 nr 2-3/14-117
Riigikogu
[email protected] Meie 07.12.2020 nr 10-2/202013/2006829
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
Austatud Henn Põlluaas
Edastasite Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski kirjaliku küsimuse, mis puudutab Riigikogu
menetluses olevat välismaalaste seaduse (VMS) muutmise seaduse eelnõu (241 SE).
Riigikogu liige tõi esile, et kehtiva seaduse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) nii
lühiajalise töötamise viisa (VMS § 62¹) kui ka õppimisviisa (VMS § 62²) andmisel kaalutlusõigus.
Kaalutlusõiguse kohaselt võib samadel tingimustel nagu tööle või õppima saabuvale
välismaalasele anda viisa ka „välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele,
kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu võimeline iseseisvalt toime tulema“. Riigikogu liige
märkis, et eelnõuga on kavas tühistada PPA kaalutlusõigus, nii et edaspidi ei saa Eestisse viisa
alusel õppima tulnud välismaalane oma alaealisele lapsele samadel tingimustel seaduslikku Eestis
viibimise alust, kui välismaalane ei ole last üksi kasvatav vanem. Riigikogu liikme hinnangul
tähendab see sisuliselt seda, et Eestisse õppima asunud välismaalane ei saa üldjuhul oma last siia
kaasa võtta, vaid peab jätma oma lapse pikemateks perioodideks teise vanemaga asukohariiki.
Seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks keelatakse PPA-l kaalutlusotsusena võimaldada puudega
täisealise lapse asumist oma vanemaga Eestisse.
Vastan Riigikogu liikme küsimustele.
1) Kas õiguskantsleri poole on pöördutud lühiajalise töötamise viisa või õppimisviisaga
välismaalaste laste õiguste küsimuses?
Õiguskantslerile ei ole esitatud pöördumisi, mis puudutaksid lühiajalise töötamise viisa või
õppimisviisaga välismaalaste lastele viisa väljastamist või sellest keeldumist. Üks avaldaja tõi esile
et koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangute tõttu ei olnud lapsevanemal võimalik
taotleda samal ajal viisat endale ja oma alaealistele lastele (vt õiguskantsleri 23.11.2020 kiri 7-
4/201568/2006460). See küsimus on praeguseks lahendatud.
2) Kas haldusorganite tegevuses või tänases õigusruumis on õiguskantsler selles kontekstis
tuvastanud puudusi?
2
Õiguskantsler ei ole esitanud seisukohti lühiajalise töötamise viisa või õppimisviisaga
välismaalaste lastele viisa väljastamise kohta.
3) Kui jah, kuivõrd aitavad eelnõuga 241 SE pakutud muudatused olukorda parandada? Mil viisil
aitab PPA kaalutlusõiguseta jätmine täita kohustust seada kõigis riiklikes toimingutes esikohale
lapse huvid?
Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja
kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. See tähendab, et PPA peab ka viisaotsuste
tegemisel arvestama põhiseadust ja põhiõigusi. Põhiõigused on ka Eestis viibival välismaalasel
(põhiseaduse § 9 lg 1). Põhiseaduse §-d 26 ja 27 tagavad perekonnapõhiõiguse ning õiguse
perekonnaelu puutumatusele. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 sätestab, et riiklikud ja
erasotsiaalhoolekandeasutused, kohtud, täidesaatvad ja seadusandlikud organid peavad
igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seadma lapse huvid. Nende põhimõtete
järgimiseks on üldjuhul oluline, et PPA-l oleks Eestis viibimise aluse andmiseks kaalutlusõigus.
Nii on võimalik arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid.
Siseministeeriumi esindaja selgitas, et eelnõus kavandatud muudatuste kehtestamisel on PPA-l
endiselt kaalutlusõigus otsustada viisa andmise üle üldiste viisa andmise tingimuste kohaselt.
Välismaalaste seaduse §-des 621 ja 622 on sätestatud erijuhud, mis puudutavad viisa andmist seoses
lühiajalise Eestis töötamise ja Eestisse õppima asumisega. Kehtiva VMS § 621 lõike 2 ja § 622
lõike 3 kohaselt on tagatud, et pereliikmetel on võimalik saada viisa samadel tingimustel (sama
kehtivusajaga ning sama liiki viisa) nagu siia saabuval välismaalasel. Eelnõu näeb ette, et samadel
tingimustel väljastatakse viisa vaid juhul, kui tegemist on üksikvanemaga.
See muudatus ei mõjuta välismaalase õigust taotleda viisat üldiste viisa taotlemise aluste kohaselt
(mh pikaajalist viisat, VMS § 62 lg 2). Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele siis, kui sellise
viisa taotlemise eesmärk on põhjendatud (VMS § 62 lg 2 p 2). Selle sätte alusel on haldusorganil
endiselt kohustus kaaluda kõiki olulisi asjaolusid ning see võimaldab muu hulgas võtta arvesse
lapse huve. Samuti on võimalik võtta arvesse seda, kui täisealine laps vajab puude tõttu hooldust.
Muudatuse mõju on see, et pereliikmele ei ole enam nii kindlat alust viisa saamiseks kui kehtiva
seaduse kohaselt ning vajadust viisa taotlemiseks peab ilmselt rohkem põhjendama. Samas peab
PPA viisataotluse lahendamisel endiselt arvestama kõiki olulisi huve.
Tuleb nõustuda, et kavandatavate VMS § 621 ja § 622 muudatuste sõnastus koostoimes
seletuskirjas välja toodud asjaoludega võib tekitada segadust, mida Riigikogu nende muudatustega
on taotlenud. Seletuskirjas on siiski märgitud, et „[p]ereliikmel on võimalik Eestis töötavat
välismaalast külastada ja viisat taotleda, kuid viisa menetlemisel käsitatakse teda eraldi taotlejana,
kes peab vastama kõikidele viisa andmise tingimustele“ (seletuskirja lk 4). Samuti on seletuskirjas
öeldud, et „VMS-i muudatused ei piira ka pereliikmete võimalust taotleda ja saada viisat või
elamisluba iseseisva taotlejana“ (lk 24). Siseministeeriumi esindajad kinnitasid, et siin ei peeta
silmas pelgalt lühiajalist külastust, vaid põhjendatud juhtudel on võimalik taotleda ka pikaajalist
viisat, mis kehtib sama pikka aega kui Eestisse saabuva vanema viisa. Ka eelnõu esimesel
lugemisel selgitas siseminister, et pereliikmetel on võimalik taotleda viisat või muud seaduslikku
alust teistel seaduses sätestatud alustel (21.10.2020, eelnõu esimese lugemise stenogramm).
3
Riigikogu peab seisma selle eest, et õigusaktid oleksid sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Niisiis
on võimalik vajadusel sätete sõnastust täpsustada ning ka seletuskirja täiendada, et selle eelnõuga
ettenähtud muudatuste sisu oleks selge.
Tänan olulise küsimuse eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, Riigikogu põhiseaduskomisjon, Siseministeerium
Kristiina Albi 693 8404
[email protected]