Emajõe Veevärk AS taotlus vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks 22155 Nõo - Tamsa

Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt SISUKORD 1. EHITUSKIRJELDUS 2. MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON 3. JOONISED: VK-4-01 ASENDIPLAAN. SANITAARTEHNILISED VÄLISVÕRGUD VK-6-01 PIKIPROFIILID VK-6-02 KOORDINAATIDE TABEL VK-7-01 REOVEEPUMPLA P-1 SKEEM. EKSPLIKATSIOON 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 1(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt EHITUSKIRJELDUS 1. ÜLDIST......................................................................................................................... 3 1.1 LÄHTEANDMED ................................................................................................... 3 1.2 NORMATIIVNE BAAS ........................................................................................... 3 1.3 KASUTATUD TARKVARA .................................................................................... 3 2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ..................................................................... 4 2.1 TARBEVEEVARUSTUSE SÜSTEEMI KIRJELDUS ............................................. 4 2.2 URVEKANALISATSIOONI SÜSTEEMI KIRJELDUS ............................................ 4 2.3 MATERJALID ........................................................................................................ 4 2.4 ÜLDISED NÕUDED .............................................................................................. 4 2.5 TORUSTIKE PAIGALDAMINE .............................................................................. 4 3. VKKVJ EHITUSETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED ............................................. 5 3.1 TÖÖVÕTU PIIRID ................................................................................................. 5 3.2 VK PROJEKTI KVALITEEDINÕUDED .................................................................. 5 3.3 SEADMETE JA MATERJALIDE VALIK................................................................. 6 3.3.1 Nimitoodete asendamine analoogidega ......................................................... 6 3.3.2 Näidispaigaldused .......................................................................................... 6 4.4 TÄIENDAVATE MUUTUSTÖÖDE PAKKUMISED ..................................................... 6 4. 5 NÕUDED EHITUSPROTSESSI LÕPETAMISEL ...................................................... 7 4.5.1 Teostusjoonised .................................................................................................. 7 4.5.2 Teostusdokumentatsioon ............................................................................... 7 4.5.3 Kasutus- ja hooldusjuhendid .......................................................................... 7 4.5.4 Mõõtmisprotokollid ja aktsepteerimistõendid .................................................. 7 5. PAIGALDAMISTEHNILISED NÕUDED........................................................................ 7 5.1 SURVEKATSETUSED .......................................................................................... 7 5.1.1 Üldist .............................................................................................................. 7 5.1.2 Tarbeveetorustikud ........................................................................................ 8 5.2 TORUSTIKE LÄBIPESEMINE .............................................................................. 8 5.2.1 Üldist .............................................................................................................. 8 5.2.2 Tarbeveesüsteemi läbipesemine.................................................................... 8 6. VASTUVÕTMINE JA KASUTUSSE VÕTMINE ............................................................ 8 6.1 AMETKONDADE ÜLEVAATUSED ........................................................................... 8 6.2 SEADMETE KONTROLL .......................................................................................... 8 6.3 EKSPLUATATSIOONILINE KONTROLL .................................................................. 9 6.5 KONTROLLMÕÕTMISED......................................................................................... 9 6.6 PROOVIKASUTUS .................................................................................................... 9 6.7 ÜLEANDMISMATERJALID (TARVIKUD, TAGAVARAOSAD JMS) ........................... 9 6.8 GARANTIITÖÖD JA HOOLDUS .............................................................................. 10 6.8.1 Üldist ................................................................................................................. 10 6.8.2 Garantiiaja hooldus............................................................................................ 10 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 2(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt 1. ÜLDIST Käesolev projekt on aluseks töövõtu pakkumise koostamiseks veevarustuse ja survekanalisatsiooni välistorustiku rajamiseks. Ehitusobjekt Vee- ja survekanalisatsioonitorustik Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Projekti tellija OÜ R&R Real Estate Mõisa allee 3-5, Vahi alevik, Tartu vald, Tartu maakond Projekteerija OÜ Raamprojekt Aasa 5-4, Põlva linn, Põlva maakond Urmet Kaareste (VK-insener) 1.1 LÄHTEANDMED Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised materjalid:  Arhitektuursed alusplaanid;  Projekteerimiskoosolekutel kokku lepitu; 1.2 NORMATIIVNE BAAS Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised normdokumendid:  EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt;  Soome ehitusnormide kogumik D1 Hoonete vee- ja kanalisatsioonivõrgud;  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;  EVS EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;  EVS 846:2013 Hoonekanalisatsioon;  EVS 835:2014 Hoone veevärk;  EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  Vee tarbimisnormid, Keskkonnaministeeriumi määrus Nr. 24, 28.09.93;  EVS 812-6:2012+A1-2013 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;  RIL 77 – 1990 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 (23.09.2006): Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded;  Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus;  Soome ehitusnormide kogumik D1 Hoonete vee-ja kanalisatsioonivõrgud;  Soome ehitusnormide kogumik. D4 Kütte, veevarustuse ja ventilatsiooni tingmärgid. Juhised 1978;  Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 1.3 KASUTATUD TARKVARA AutoCad VK-torustikud Microsoft Office 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 3(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt 2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 2.1 TARBEVEEVARUSTUSE SÜSTEEMI KIRJELDUS Arvutuslik majandus-joogivee vajadus kinnistule: - Vooluhulk ööpäevas Q=0,5 m3/ööp Magistraalne veetorustik rajada PEH torudes De63 PN10. Kinnistu piiril on liitumispunkt: maakraan DN50. Torustik ehitatakse kuni otsakorgini, asukohaga L=12 m riigitee katendi servast. Torustik paigaldatakse kaevikute vahelises alas hülssi rõngasjäikusega 1250 N. 2.2 SURVEKANALISATSIOONI SÜSTEEMI KIRJELDUS Arvutuslik reovee vooluhulk kinnistult: - Vooluhulk ööpäevas Q=0,5 m3/ööp Survekanalisatsioonitorustik rajada PEH torudes De63 PN10. Kinnistu piiril on liitumispunkt: maakraan DN50. Kinnistusisene veetorustik rajada PE torudest De63 PN10. Kinnistule rajada olmereoveepumpla De1000, Q=2 l/s, H=6 m asukohaga L=12 m riigitee katendi servast. Torustik paigaldatakse kaevikute vahelises alas hülssi rõngasjäikusega 1250 N. Isevoolset torustikku hoonest kuni pumplani käesolevas projektis ei käsitleta. 2.3 MATERJALID Tarbeveesüsteemi ehitamisel kasutada PEH torusid. Torude ühendusviis peab vastama kehtivatele normidele ja tootja nõuetele. 2.4 ÜLDISED NÕUDED Torud ja toruliitmikud peavad olema teineteisega vastavuses. Torude paigaldamisel kinni pidada valmistaja poolt esitatud nõuetest. Torusid ei paigaldata, kui õhutemperatuur on madalam kui seda on soovitanud toru valmistaja. 2.5 TORUSTIKE PAIGALDAMINE Paigaldus peab olema kooskõlas RIL 77, KT-02 ja valmistajatehase poolsete soovitustega torude, ühenduste ning seadmete paigaldamiseks ja ladustamiseks ehituse territooriumil. Veetorustike liitmikud täpsustatakse ehituse käigus sõltuvalt ehitusjärjekorrast ja olemasolevate torustike reaalsest paiknemisest ja läbimõõtudest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb torude otsad tihedate kaitsekorkidega sulgeda. Välisveetoru paigaldatakse toru pealispinnast mõõtes min 1,8 m sügavusele maapinnast. Kapede paigaldusel arvestada võrguettevõtte tehniliste nõuetega. Ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada (lahtisel meetodil rajatavale torule) hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Sissetõmbamisel märgistada veetorustik, kas 6 mm PE kattega terastrossiga, või puurimisel tõmmatakse veetoru kõrvale d25mm plasttoru, millesse on eelnevalt paigaldatud 1,5mm isoleeritud vaskkaabel. Kaevetöödel arvestada vajadusega riputada ja toestada olemasolevad kaablid ja sidekanalisatsioon. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas. Algtäite materjaliks on liiv (osakeste suurus max 16mm) või killustik. Algtäitematerjali filtratsioonimoodul min 0.5m/ööp. Algtäitematerjalide kihtide tihendusaste teede all 98%, mujal 95%. 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 4(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht peab ulatuma vähemalt 300 mm torulae peale. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta. Lõpptagasitäiteks toru peale kasutatav pinnas peab olema tihendatav, materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid, kive, betooni tükke. Liiklus maa-alal täidetakse torustiku kaevik liivaga kuni tee aluskonstruktsioonideni. Peale tööde teostamist haljastus ja teekatted taastatakse. Lõpptäitematerjali filtratsioonimoodul min 0.5m/ööp. Algtäitematerjalide kihtide tihendusaste teede all 98%, mujal 95% Tagasitäite ja katendite rajamisel tagada kapede jäämine teekatte tasapinnale. Torustik on ette nähtud rajada valdavalt lahtise kaevikuga. Kinniselt tuleb torustik ehitada lõikudes V-1…V4 ja KS-1 … KS-2 (ristumisel Riigiteega 22155 Nõo-Tamsa). Juhul, kui torustike rajatakse kinnisel meetodil (suundpuurimine), siis puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Kui stardi- ja lõppkaevikute asukohad on joonisel määramata, siis võib Töövõtja ise, sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast, määrata kaevikute asukohad. Kaevikute asukohad (koos seadmete nagu hüdraulikaseadmed, puurimislahuse mahutite jne asukohtadega) moodustavad osa kaeveloa taotlusest, mis tuleb enne ehitustööde algust hankida kohalikust omavalitsusest. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (PE) ühendatakse põkk- keevitusega. Töövõtja hangib torude ühendamiseks sobiva põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsele PN 10. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. 3. VKKVJ EHITUSETTEVÕTJA ÜLDISED KOHUSTUSED VK-projekt sisaldab VK-projekteerimise dokumentide loetelule vastavad projekteerimisdokumendid. Käesolev VK-tööde seletus sisaldab: - projekti üldandmeid ja VK-süsteemi kirjelduse - VK-tööde üldised kohustused ja kvaliteedinõuded - VK-tööde üldised paigaldus-tehnilised nõudmised - VK-süsteemide reguleerimist ja mõõtmisi puudutavad nõuded Seadmeid ja materjale puudutavad andmed on esitatud vastava projekti põhiosas VK-seadmete loeteludest, VK-materjalide spetsifikatsioonist ja VK-joonistest. 3.1 TÖÖVÕTU PIIRID Töövõttu kuuluvad kõik käesolevas köites toodud hanked, tööd, asjaajamised ja muud toimingud, mis peavad tagama projekteeritud süsteemide nõuetekohase väljaehitamise ja ekspluatatsiooni andmise. Töövõtja kohustuste hulka kuuluvad kõik VK-projektis kajastatud seadmed ja materjalid, nende hankimine, ladustamine, nõuetekohane paigaldus, töökorda seadmine ja reguleerimine. 3.2 VK PROJEKTI KVALITEEDINÕUDED Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega. Töövõtt tuleb sooritada vastavalt juhendmaterjalile „Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded", kui projektis ei ole esitatud muid nõudmisi. 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 5(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja VK-tööde järelvalvajale. Juhul, kui töövõtja kasutab VK-osa seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karateristikutelt vastama töövõtudokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja VK-tööde järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja. Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse nt transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb erilist tähelepanu pöörata üksteisega vahetult kokkupuutuvate eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele. Töövõtja on kohustatud kontrollima kõiki ehitustarindite, avade, seadmete, jm. töövõtuga seonduvaid mõõtusid. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendatud enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. 3.3 SEADMETE JA MATERJALIDE VALIK 3.3.1 Nimitoodete asendamine analoogidega VK-projektis valmistaja toote nimetuse või -koodiga määratletud toodet võib asendada muu valmistaja vastava tootega ainult tellija nõusolekul. Töövõtja peab tõestama vastavuse ja saama oma ettepanekule tellija kinnituse. Vastavuse (sõltuvalt tootest: tehnilised näitajad, mõõdud, välimus, ekspluatatsiooni ja hooldamisega seotud seigad jne.) otsustab tellija iga toote kohta eraldi. Vastutus vahetuse eest jääb töövõtjale. 3.3.2 Näidispaigaldused Töövõtja peab saama kinnituse järgmiste näidispaigalduste kohta enne paigaldustööde alustamist: - nähtavale jäävad paigaldused; - konsoolide süsteemid; - näidisruumide VK-paigaldused vastavalt kokkuleppele; - VK-seadmed 4.4 TÄIENDAVATE MUUTUSTÖÖDE PAKKUMISED Tellijale osutatud täiendavad ja muutustööde pakkumised tuleb liigitada järgmiselt:  muutus- ja võrdlusdokumentide numbrid ja kuupäevad;  muutustega seotud, dokumentidele vastavad hulgaarvestused ning muutus- ja võrdlusdokumentide osas;  iga dokumendi kohta liigitatud, hulgaarvestusel põhinev täiendava töö ja/või hüvitusarvestus;  muutustöö pakkumise lõppsumma. Muutus- ja täiendava töö pakkumine peab sisaldama kõik muutustega seotud kulutused. 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 6(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt 4. 5 NÕUDED EHITUSPROTSESSI LÕPETAMISEL 4.5.1 Teostusjoonised Kõik teostusjoonised tuleb esitada tööjoonistega samas detailsusastmes. Kõik üleandmiseks valmis olevad joonised peavad olema varustatud kirjanurgaga, kus on joonise pealkirjaks märgitud „teostusjoonis“, märgitud on tööd teostanud firma nimi, firma rekvisiidid ja töö teostamise kuupäev. Samuti peavad nimetatud teostusjoonised olema ära toodud jooniste nimekirjas. Kõik üleantavad joonised (ka kasutusjoonised) anda üle digitaalvormis AutoCAD (nõutav versioon täpsustada) dwg-formaadis, seletuskirjad, spetsifikatsioonid, kasutusjuhendid jms pdf ja doc- formaadis CD/DVD-l kaustadesse jaotatuna. Tellijal on soovi korral õigus kahele paberkandjal eksemplarile, mis on kausta köidetud. 4.1.2 Teostusdokumentatsioon Teostusdokumentatsioon tuleb esitada köidetuna kõvade kaantega A4 formaadis registraatorisse, millel on kangmehhanism, metallist tugevdusliist ja seljal etiketitasku. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide (VK) kaustade minimaalne sisu:  Paigaldatud süsteemide ja seadmete tehniline kirjeldus, seletuskiri  Paigaldatud seadmete lühispetsifikatsioon  Teostus- ja struktuurjoonised. Kõik joonised täpsustada vastavalt lõplikule paigaldusele ja arhitektuursetele joonistele  Välistrasside ja profiilide teostusjoonised koos kõrgusmärkidega ja video aruandega.  Kaetud tööde aktid  Veeproovi labori akt. 4.1.3 Kasutus- ja hooldusjuhendid Pärast montaažitööde lõppu tuleb koostada kasutus- ja hooldusjuhendid, mis peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme, kasutatud viimistlusmaterjale ja hooldamist vajavaid konstruktsioone. Kasutus- ja hooldusjuhendid antakse Tellijale üle paberkandjal A4 formaati köidetuna 3 eksemplaris. Töövõtja peab tarnima seadmete hooldustöödeks vajalikud eritööriistad (erivõtmed ja muud tööriistad). 4.1.4 Mõõtmisprotokollid ja aktsepteerimistõendid Järgmisi dokumente anda üle paigutatuina mappidesse: - ametlikud aktsepteerimistõendid nagu surveanumate katsetunnistused jne. - survekatsetuse protokollid (vastavalt punktile "Survekatsetused") - protokollid torustike läbipesemise kohta (vastavalt punktile „Torustike läbipesemine) 5. PAIGALDAMISTEHNILISED NÕUDED 5.1 SURVEKATSETUSED 5.1.1 Üldist Survekatsetuste teostamine ning neis vajalikud abi- ja mõõteseadmed sisaldavad töövõttu. Survekatsetused teostada tellija kontrollimisel ja need peavad olema tellija poolt kinnitatud. Peidetavate torustike ja kanalite survekatsetused teostada enne sulgemist. 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 7(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt Töövõtja koostab tellijale survekatsetuste kohta protokollid. Torustike osas protokollis näidatakse ära:  mõõtmiste aeg;  töövõtja;  mõõtja;  mõõdetav süsteem või selle osa;  katsetussurve;  kinnitaja allkiri. 5.1.2 Tarbeveetorustikud Veetorustike surveproov teha survega 1.5 korda töörõhku (10 bar) 30 min. jooksul. Kontrollida 2 korda 10 min. vahemikega et rõhk ei langeks. Järgneva 30 min. jooksul ei tohi rõhk langeda rohkem kui 0.6 bar. Järgneva 2 tunni jooksul ei tohi rõhk langeda rohkem kui 0.2 bar. Liitekohti tuleb kontrollida visuaalselt kogu surveproovi vältel. Surveproovi tulemused fikseerida ja esitada tellijale. 5.2 TORUSTIKE LÄBIPESEMINE 5.2.1 Üldist Töövõtja koostab plaani võrkude läbipesemise kohta ja kinnitab selle tellija juures enne tööde alustamist. Läbipesemine teostada tellija kontrolli all ja see peab olema tellija poolt kinnitatud. Pärast läbipesemist puhastada süsteemide kõik mudafiltrid. 5.2.2 Tarbeveesüsteemi läbipesemine Enne veevarustussüsteemi või selle osa kasutusele võtmist tuleb süsteem joogiveega läbi pesta. Voolu kiiruse suurendamiseks ja kõikide võrgu harude küllaldase läbipesemise tagamiseks jaotada võrgud läbipesemise teostamisel sulgurventiilidega osadeks. Ühe osa läbipesu kestvuseks on 10 min. Torustiku läbipesu ajal peab torustikes olema voolukiirus vähemalt 0,5 m/s. Pärast läbipesu võtta veeproovid, mis peavad vastama veekvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a. määrus nr. 82). Kui proovid ei vasta nõuetele, tuleb läbipesu korrata või võtta kasutusele erimeetmed. Pärast läbipesu puhastada filtrid. 6. VASTUVÕTMINE JA KASUTUSSE VÕTMINE 6.1 AMETKONDADE ÜLEVAATUSED Paigaldatud kompleks peab vastama ametiisikute poolt esitatud nõuetele. Töövõtja peab pidama sidet vastavate ametiisikutega ja vajaduse korral kooskõlastama nendega paigaldatavad seadmed ning tema poolt tehtava kompleksi. Iga töövõtja vastutab oma töölõigu raames ametiisikute poolt teostatavate või nõutavate ülevaatustega seotud kulude eest, välja arvatud need kontrollimised, mis sisaldavad ehitusloamaksu. 6.2 SEADMETE KONTROLL Seadmete kontrollid viib läbi ehitustööde tellija esindaja vaheülevaatusena tavaliselt objektinõupidamiste ajal. Seadmete kontrollimise käigus veendutakse seadmete, tarvikute ja töö kvaliteedis ning tööde edenemises. 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 8(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt Töövõtjad peavad esitama varjatud seadmed ehitustööde tellija esindajale kontrollimiseks enne katmistööde alustamist. 6.3 EKSPLUATATSIOONILINE KONTROLL Pärast seadmete kontrollimist, kui töövõtja on teatanud kõikide seadmete korrasolekust, viia ehitustööde tellija juhtimisel läbi ekspluatatsioonilised proovikatsetused. Proovikatsetuste eelduseks on, et alljärgnevad abinõud oleksid rakendatud: Torutööd  torustik ja seadmed paigaldatud ja algselt märgistatud  võrgustik läbipestud ja algselt reguleeritud  isolatsioonitööd põhilised osas sooritatud  arvestid ja kaitseseadmed paigaldatud  töövõtja poolt ekspluatatsiooniline kontroll teostatud 6.5 KONTROLLMÕÕTMISED Kui töövõtjad on lõpliku reguleerimise ja häälestamise läbi viinud, kontrollida teatatud tulemuste täpsus pisteliste katsetuste lõikes kontrollmõõtmiste teel. Vajalikud mõõtmisvahendid, puldid, personali jms. muretseb see töövõtja, kelle seadmete kontrollmõõtmisi teostatakse. 6.6 PROOVIKASUTUS Kui süsteem on täiesti valmis, siis selle vastuvõtmisega seoses korraldavad töövõtjad üheskoos proovikasutuse ehitustööde tellija järelvalve all. Proovikasutusel osalevad kõik VKVVJ-töövõtjad ja nende eriseadmete tarnijad ning vajaduse korral ka peatöövõtja. Ühist proovikasutust tuleb kirjalikult taotleda ehitustööde tellijalt 7 ööpäeva enne selle tõenäolist kavatsetavat kuupäeva. Ühist proovikasutust tuleb alustada hiljemalt 1 nädal enne lõplikku katsetamist. VK-töövõtjad koostavad üheskoos proovikasutuse programmi. Peatöövõtja vastutab ühise proovikasutuse jaoks vajaliku vee ja energia tarbimise eest ning et proovikasutusega seotud ruumid oleksid valmis ja koristatud enne proovikasutuse algust. Ühise proovikasutuse alguseks peavad kõik ehitustööd olema lõpetatud. Ühise proovikasutuse algul annavad töövõtjad üle keskuse täieliku dokumentatsiooni ehitustööde tellijale kontrollimiseks. Garantiiajal kontrollida seadmete tööd erinevates ilmastikutingimustes (suvi/talv). Garantiiaja proovikasutuses kontrollimiseks võib ehitustööde tellija eestvõttel edasi lükata mõnede allpool mainitud objektide reguleerimis- ja mõõtmisprotseduure ning koormuskatsetusi. Töövõtja koostab proovikatsetuste kohta lõpparuande ja lisab nimetatud tulemused koos kommentaaridega aruande lisana. Proovikatsetuse tulemuste heakskiitmise eelduseks on see, et süsteem töötab projekteeritud võimsusel ilma märgatavate häireteta pidevalt 1 nädal. 6.7 ÜLEANDMISMATERJALID (TARVIKUD, TAGAVARAOSAD JMS) Töövõtja peab toimetama spetsiaalsed tööriistad, mis on vajalikud ekspluatatsioonipersonali poolt teostatavateks hooldus- ja remonttöödeks. Tsirkulatsioonipumpadele toimetada tagavaraosade komplekt (pumba tihendid, jooksuratas ja mootor kohale paigaldatuna) järgmiselt, üks tagavarakomplekt pumbatüübi kohta. Kõikidest üleantavatest tööriistadest, vahetuskomplektidest ja tagavaraosadest koostada nimekiri, kuhu märkida üleantavad tarvikud, nende hulgad, tehnilised andmed ja seadmed, millede jaoks 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 9(10) Töö nr: 1961 Objekt: Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Aadress: Valga mnt 2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond Eriala: Veevarustus ja kanalisatsioon Staadium: Tööprojekt need on ette nähtud. Nimekirja kirjutab alla tellija ja see lisatakse töövõtja ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendite mappi. 6.8 GARANTIITÖÖD JA HOOLDUS 6.8.1 Üldist Garantii tingimused ja garantiiaja kestvus määrata vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega kui ei ole tellijaga teisiti kokku lepitud. Garantiiajal töövõtu hulka kuuluvad peale garantiitingimustele vastavate remonttööde punktis "Garantiiaja hooldus" loetletud hooldustööd. Kõik garantiiajal teostavate remont- ja hooldustöödega seotud kulutused, nagu reisi- ja lähetuskulud kuuluvad töövõttu. Töövõtja peab võtma ühendust asutuse vastava hooldejaamaga enne remont- ja hooldustööde alustamist. Käigu kohta tuleb esitada ettekanne, milles on ära toodud kirjeldus ning kasutatud tagavaraosad ja tarbeained. Ettekandel peab olema ekspluatatsiooni personali esindaja allkiri. 6.8.2 Garantiiaja hooldus Töövõtja peab teostama garantiiajal kõik oma soovitustele ning töövõttu kuuluvate seadmete valmistajate soovidele vastavad tähtajalised hooldustööd. Hooldus peab sisaldama vähemalt järgmist: Kaks korda aastas: - töövõttu kuuluvate reguleerimis- ja jälgimisseadmete funktsioneerimise ja seadenäitude kontroll ning vajaduse korral hooldus või remont; Üks kord aastas: - torustike mudafiltrite puhastus. Kaks korda aastas teostatavate hoolduste vahemik on 4...8 kuud. Viimane hoolduskäik tuleb teostada mitte hiljem kui 1.5 kuud enne garantiiaja lõppu. Hooldustöödeks vajalikud määrdeained, tihendid jms. kuuluvad töövõttu. Projekt on koostatud vastavalt projekteerimise lähteülesandele/tehnilisele kirjeldusele ning kehtivatele normidele ja nõuetele. Koostas: VK-insener Urmet Kaareste 16.10.2019 VK insener Urmet Kaareste 10(10)  Raimu Saaremaa Teie 13.01.2020 Tartu Terminal AS [email protected] Meie 17.01.2020 nr 15-2/20/2620-2 Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22155 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 22155 km 0,13 kinniselt, kaitsetorus, km 0,12-0,13 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Raamprojekt OÜ töö nr 1961 „Sanitaartehniliste välisvõrkude ehitusprojekt Valga mnt 2, Nõo alevik“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1961VALGAMNT2_TP_VK-6-01_v02_pikiprofiilid.pdf 1961VALGAMNT2_TP_VK-4-01_v02_asendiplaan.pdf 1961VALGAMNT2_TP_VK-3-01_v02_vk-valis-seletus.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)