Jüri Raisma Teie 21.09.2010
Meie 14.02.2020 nr 14-6/19/540-11
Keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu
edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
Austatud Jüri Raisma
Keskkonnaamet teatab, et on valminud vee erikasutuse keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse
eelnõu Valgamaal Otepää vallas Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus 72401:003:0153,
registriosa nr 40440) Väike Emajõe (keskkonnaregistrikood VEE1008200) paisutamiseks ja
hüdroenergia kasutamiseks Restu paisul (keskkonnaregistrikood PAIS020550).
Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 2 kohaselt peab menetlusosalise suhtes enne sellise toimingu
sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja
vastuväidete esitamiseks. Teie arvamust/vastuväiteid ootame hiljemalt kahe nädala jooksul alates kirja
kätte saamisest, hiljemalt 06.03.2020 aadressile Kalevi 1 a, Räpina 64503 või digitaalselt allkirjastatuna
Keskkonnaameti e-posti aadressile1.
Tulenevalt teema keerukusest ja vajadusest menetlusosalised ära kuulata, pikendab Keskkonnaamet
tuginedes haldusmenetluse seaduse § 41 alusel menetlustähtaega, kuid mitte rohkem kui 25.03.2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ena Poltimäe
juhataja
Lõuna regioon
Teadmiseks: menetlusosalised
Lisa: EELNOU_keeld_otsus(Restu).pdf;
Lisa 1: paisutuse niiskusrežiimi mõjuala kaart;
Lisa 2: 23136 Pringi-Restu tee kinnistu katastriüksuse plaan.
Meelis Järvemägi 7990906
[email protected]
1
[email protected].
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
EELNÕU 14.02.2020
Jüri Raisma Teie [Saatja kuupäev]
[email protected]
Meie [Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Keskkonnaloa andmisest keeldumine (Restu)
Austatud Jüri Raisma
I. ASJAOLUD
1.1 Jüri Raisma (isikukood 34912240222, edaspidi loa taotleja) esitas1 Keskkonnaametile
21.09.2010 vee erikasutusloa taotluse (edaspidi keskkonnaloa taotlus) Valgamaal Otepää
valla Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus 72401:003:0153, registriosa nr
40440) Väike Emajõe2 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektri tootmiseks
Restu paisul.
1.2 Restu pais asub Otepää looduspargi3 piiril. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004
korraldusele nr 615-k4 „Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ lisa 1 p 1 ap 38 ja p 2 ap 273 on Natura 2000 alade nimekirja kantud Otepää
linnuala5 Põlva ja Valga maakonnas ning Otepää loodusala6 Valga maakonnas. Natura 2000
raames moodustati Otepää linnu- ja loodussala juba olemasolevale kaitsealale Otepää
looduspark.
1.3 Alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS)7 § 279 lg 8 kohaselt menetletakse
enne VeeS jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlusi edasi taotluse
menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. See tähendab, et käesolevas
kirjas on viidatud menetlusõigusnormidele, mis kehtisid taotluse menetlusse võtmise ajal
29.09.20108 ja materiaalõigusnormide puhul hetkel kehtiva VeeS9 sätetele.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 28.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-1.
2
VEE1008200.
3
keskkonnaregistri kood KLO1000559.
4
RT III, 04.04.2017, 6.
5
rahvusvaheline kood EE0080401.
6
rahvusvaheline kood EE0080401.
7
RT I, 22.02.2019, 1.
8
Redaktsiooni kehtivusaeg 17.07.2010-31.12.2010.
9
RT I, 22.02.2019, 1.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
EELNÕU 14.02.2020
1.4 VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1
p 1 on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba).
VeeS § 187 p 7 alusel on keskkonnaluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või
kasutatakse hüdroenergiat. Vastavalt VeeS § 191 lg 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet.
1.5 Keskkonnaamet hindas taotluse vastavust VeeS10 ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruse
nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks
tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi
määrus nr 18) esitatud nõuetele.
1.6 Keskkonnaamet võttis taotluse menetlusse 29.09.2010 kirjaga11 nr PVV 7-6/10/36863-2.
1.7 Keskkonnaamet algatas 30.09.2010 kirjaga12 tuginedes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)13 § 3 p 1 ning 2, § 5 ja § 6 lg 1 p 21
ning § 11 lg 3 keskkonnamõju hindamise14 (edaspidi KMH), kuna keskkonnaloa taotluse
kohaselt oli vee erikasutuse eesmärkideks Väike Emajõe paisutamine, vooluvee energia
kasutamine elektri tootmiseks ja veskiseadmete käitamiseks, paisjärve puhastamine setetest
ning liigveelasu rekonstrueerimine suurvee ohutuks läbilaskmiseks ja kalapääsu rajamine.
KMH algatamisest teavitati muuhulgas paisutusest mõjutatud kinnistute Valga maakond,
Otepää vald, Restu küla, Lõokese (registriosa nr 1021340, katastritunnus 72401:003:0531,
edaspidi Lõokese kinnistu), Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, Aida (registriosa nr
2039340, katastritunnus 72401:003:1080, edaspidi Aida kinnistu) ning Valga maakond,
Otepää vald, Restu küla, Männi (registriosa nr 1218740, katastritunnus 72401:003:0582,
edaspidi Männi kinnistu) omanikke. Keskkonnaamet märgib, et KMH menetluses
selgunuks maaomanikele vastuvõetav veerežiim ja paisutustase. Lõokese kinnistu omaniku
esindaja esitas peale KMH algatamist 01.11.2010 pöördumise15, milles selgitas, et: „Kuna
eesmärgiks on Restu paisjärve jätkuv paisutamine, siis ei saa /…/ nõustuda selle plaaniga.
/…/katsetus selle aasta juulikuus paisjärve paisutada tõi kaasa Lõokese kinnistul asuva
endise, esimesel vabariigi ajal asutatud talu, loomalauda varemete ning kasvuhoone üle
ujutamise.“ Keskkonnaamet juhtis 24.11.2010 kirjaga nr PVV 7-6/42557-2 muuhulgas
tähelepanu, et: „/…/lähtudes veeseaduse § 17 lg 4 peab saama paisutamist kavandav isik
veekogu paisutamiseks kirjaliku nõusoleku maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi
paisutamine võib mõjutada. Seega ilma Teie nõusolekuta Keskkonnaamet vee erikasutuseks
luba ei saa anda, loa taotleja peab lisama taotlusele kindlasti ka vastavad kirjalikud
nõusolekud maaomanikelt, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada.“ Peale
KMH algatamist palus Keskkonnaamet korduvalt (22.03.2011 kirjaga nr PVV 7-
6/11/36863-5, 31.08.2011 kirjaga nr PVV 7-6/11/36863-7) loa taotlejal esitada KMH
programm heakskiitmiseks, peale mida loa taotleja KMH programmi ei esitanud. KMH
programmi eelnõu esitas loa taotleja Keskkonnaametile alles 09.09.201116 ning
10
Redaktsiooni kehtivusaeg 17.07.2010-31.12.2010.
11
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 29.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-2.
12
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 30.09.2010 nr PVV 7-6/10/36863-3.
13
Redaktsiooni kehtivusaeg 27.02.2010-25.11.2010.
14
Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 22.02.2019, 15) § 56 lg 11 tulenevalt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles
nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS
redaktsiooni, mistõttu on käesolevas kirjas viidatud KeHJS redaktsioonile (kehtivusajaga 27.02.2010-
25.11.2010), mis kehtis KMH algatamise hetkel 30.09.2010.
15
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 01.11.2010 nr PVV 7-6/10/42557-1.
16
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.09.2011 nr PVV 6-7/11/36863-8.
2 (20)
EELNÕU 14.02.2020
avalikustatud ja täiendatud KMH programmi 02.12.201117. KMH programm kiideti
Keskkonnaameti poolt heaks 02.03.2012 kirjaga18 nr PVV 6-7/12/36863-14.
1.8 Peale KMH programmi heakskiitmist küsis19 Keskkonnaamet korduvalt lisateavet KMH
kulgemise kohta (sh 11.02.2013 kirjaga nr PVV 7-6/13/36863-16, 29.07.2013 kirjaga nr
PVV 7-6/10/36863-19), selgitades, et kuna KMH aruannet ei ole jätkuvalt esitatud, siis
käsitletakse viivitamist tahtlikuna ja ilma loata tegevusena. Loa taotleja ning
Keskkonnaameti osalusel toimus Keskkonnaameti Otepää kontoris 29.11.2013 koosolek,
mille eesmärgiks oli panna paika tegevused, mis on Restu paisul vaja teha, tagamaks paisu
keskkonnaohutust ning jõe head seisundit. Koosoleku protokolli20 kohaselt: /…/ „kui KMH
aruanne esitatakse heakskiitmiseks hiljemalt 15.12.2013, on võimalik KMH menetlust
jätkata. Kui ei esitata, siis kaotab kehtivuse ka KMH programm ning edasine KMH
menetlus pole võimalik.“
1.9 Loa taotleja esitas21 10.12.2013 Restu KMH aruande visandi, mida Keskkonnaamet hindas
kui pooleliolevat töödokumenti, kus esines palju lünki ning ekslikke andmeid. Eelnevast
tulenevalt ei saanud Keskkonnaamet sellisel kujul KMH aruannet aktsepteerida, selgitades
17.12.2013 kirjas nr PVV 6-7/13/28687-2 loa taotlejale, et esitatut saab käsitleda kui teavet,
millises seisus KMH aruande koostamine on. Kuna KMH aruande koostamine oli viibinud
ja võis veelgi viibida, tehti Keskkonnaameti poolt ettepanek lahendada keskkonnaloa
taotlus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 52 lg 1 p 1 alusel osaliselt. Osalise
lahendamise all mõtles Keskkonnaamet seda, et esmaselt saab menetleda taotluse
paisutamise osas, milleks KMH nõutav ei ole ning mis lahendaks loa taotlejale ebasoodsa
olukorra, kus paisutamine toimuks ilma õigusliku aluseta (keskkonnaloata). Loa taotleja
nõustus edasise osahaldusakti menetlusega, kinnitades seda 17.12.2013 edastatud e-
kirjaga22 ning esitades lisateabe keskkonnaloa taotluse kohta. Seega KMH menetlus rauges
seoses hüdroenergia kasutamise taotluse osalise tagasi võtmisega. Keskkonnaamet märgib,
et KeHJS23 § 18 lg 7 kohaselt, kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul programmi
heakskiitmisest arvates otsustajale keskkonnamõju hindamise aruannet avalikuks
väljapanekuks esitanud, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks
peab koostama uue programmi. Taotluse osaliselt tagasivõtmisest lähtuvalt vaadati
Keskkonnaameti poolt KMH algatamise otsus uuesti läbi ning Keskkonnaamet koostas
KMH eelhinnangu ja edastas 25.04.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-24 eelnõu
"Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine".
1.10 Keskkonnaamet saatis 25.04.2014 otsuse „Vee erikasutusloa andmine“ eelnõu (edaspidi
keskkonnaloa eelnõu)24 menetlusosalistele ettepanekute ning vastuväidete esitamiseks. Loa
taotleja esitas 06.05.2014 ettepanekud25 keskkonnaloa eelnõu kohta, millele
Keskkonnaamet andis seisukohad 07.10.2014 uue keskkonnaloa eelnõu26 edastamisel.
1.11 Lõokese kinnistu omanik edastas 02.05.2014 telefoni teel teabe27, et Restu paisul toimub
paisutamine maksimumtasemel. Lisaks sooviti, et Keskkonnaamet käiks kohapeal
17
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 05.12.2011 nr PVV 6-7/11/36863-11.
18
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.03.2012 nr PVV 6-7/12/36863-14.
19
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.02.2013 nr PVV 7-6/13/36863-16 ja 29.07.2013 nr PVV 7-
6/10/36863-19. 28.02.2018 nr 14-6/18/903-7.
20
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 06.12.2013 nr PVV 7-6/13/36863-23.
21
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-1.
22
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.12.2013 nr PVV 6-7/13/28687-3.
23
KeHJS redaktsioon (kehtivusajaga 31.12.2011-22.03.2014).
24
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.04.2014 nr PVV 7-6/14/36863-24.
25
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.05.2014 nr PVV 7-6/14/36863-29.
26
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-32.
27
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.05.2014 nr PVV 7-6/14/36863-28.
3 (20)
EELNÕU 14.02.2020
olukorraga tutvumas. Keskkonnaamet selgitas Lõokese kinnistu omanikule, et on korduvalt
tutvunud olukorraga kohapeal ning on seisukohal, et veelkordne kohtumine ei annaks
tulemit, kokkuvõttes peavad paisu omanik ja Lõokese kinnistu maaomanik kokkuleppele
saama omavahel. Keskkonnaamet selgitas Lõokese kinnistu omanikule, et 05.05.2014
võetakse täiendavalt ühendust Lõokese kinnistu esindajaga ning selgitatakse
eelpoolnimetatud asjaolusid.
1.12 Keskkonnaameti esindaja käis 23.05.2014 kohepeal Lõokese kinnistu omaniku ja loa
taotlejaga kohtumas, paisjärves oli veetaset 15 cm võrra alla lastud ja see veetase oli
Lõokese kinnistu omanikule sobiv ning anti teada, et nõusolek loa taotleja ja Lõokese
kinnistu omaniku vahel vormistatakse eeldatavalt 27.05.2014. Loa taotleja Lõokese
kinnistu omaniku nõusolekut aastatel 2014-2017 ei esitanud.
1.13 Lõokese kinnistu omanik esitas 13.06.2014 arvamuse28 keskkonnaloa eelnõu kohta,
milles selgitas, et annab nõusoleku keskkonnaloa andmiseks muuhulgas järgmistel
tingimustel: „Restu paisu normaalpaisutustasemeks määratakse keskkonnaloa taotleja
poolt maikuu keskel paigaldatud märgist (vinkelraual oleva valge joone alumise serv) 15
cm allapoole; Loa taotleja tellimisel teostatakse ühe kuu jooksul geodeetiline mõõdistamine
Restu paisu normaalpaisutustaseme täpseks fikseerimiseks (Lõokese kinnistu omaniku
esindaja juuresolekul); Loa taotleja paigaldab pärast geodeetilist mõõdistamist veetaseme
tuvastamiseks märgi, mis on ligipääsetav ja nähtav aastaringselt; Vee erikasutusluba
väljastatakse kehtivusega üks aasta (seoses Maanteeameti poolt kavandatava Restu silla
kapitaalremondiga järgmisel aastal)/…/.“ Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt
esitati Lõokese kinnistu omaniku nõusolek alles 26.02.2018 absoluutkõrgusele 64,96 m abs
(EH2000), vt ka p 1.3.9.
1.14 Keskkonnaamet edastas 07.10.2014 uue keskkonnaloa eelnõu29 (edaspidi 07.10.2014
keskkonnaloa eelnõu) menetlusosalistele ärakuulamiseks.
1.15 Loa taotleja esitas 25.10.2014 seoses haigusega 07.10.2014 keskkonnaloa eelnõu kohta
esitatavate arvamuste avaldamise tähtaja pikendamise taotluse30, lubades esitada
ettepanekud ja vastuväited eelnõu kohta nii kiiresti kui võimalik.
1.16 Keskkonnaamet pikendas 27.10.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-33 07.10.2014
keskkonnaloa eelnõu kohta esitatavate arvamuste avaldamise tähtaega kuni 01.12.2014.
1.17 Loa taotleja ja Keskkonnaameti esindajate osalusel toimus 12.11.2014 nõupidamine31,
milles lepiti kokku, et loa taotleja esitab olemasolevad andmed veetasemete kohta, esitab
seisukoha keskkonnaloa eelnõu kohta ning osapooled (nii loa taotleja kui Keskkonnaamet)
teevad aktiivselt koostööd paisutusrajatiste inventariseerimise hankedokumentide
töögrupiga.
1.18 Loa taotleja esitas32 24.11.2014 07.10.2014 keskkonnaloa eelnõu ettepanekute ja
vastuväidete esitamise tähtaja pikendamise taotluse seoses tervislike asjaoludega kuni
20.01.2015. Eelnevast tulenevalt pikendas Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete
28
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.06.2014 nr PVV 7-6/14/36863-31.
29
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2014 nr PVV 7-6/14/36863-32.
30
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-35.
31
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-37.
32
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-38.
4 (20)
EELNÕU 14.02.2020
esitamise tähtaega 26.11.2014 kirjaga33 kuni 20.01.2015. Loa taotleja esitas ettepanekud ja
vastuväited34 07.10.2014 keskkonnaloa eelnõu kohta 20.01.2015, milles oli peamiseks
vaidlusküsimuseks jätkuvalt paisutustase.
1.19 Männi kinnistu esindaja esitas 01.12.2014 seisukohad 07.10.2014 keskkonnaloa eelnõu
kohta, milles märgiti: „Kokkuvõttes leiame, et Keskkonnaameti poolt oleks õigusvastane,
põhjendamatu ja ennatlik väljastada Jüri Raisma taotluse alusel vee erikasutusluba
Valgamaal Sangaste vallas Restu külas Restu Vesiveski kinnistul Väike-Emajõe
paisutamiseks Restu paisul enne sellega kaasnevate keskkonnamõjude põhjalikku
hindamist, detailplaneeringu kehtestamist ning kõikide puudutatud maaomanikega
talumiskokkulepete sõlmimist.“
1.20 Keskkonnaamet edastas 12.12.2014 kirjaga nr PVV 7-6/14/36863-41 loa taotlejale
Männi kinnistu esindaja arvamuse.
1.21 Männi kinnistu esindaja esitas 15.12.2014 Keskkonnaametile teabe35, et: „Kahjuks pole
meile siiamaani üheselt arusaadav, milline on praegune tegelik veetase, milline on olnud
varasem veetase (kui pais töötas), milliseks kujuneb veetase peale planeeritavat paisutamist
ning kuidas see kõik mõjutab ümbritsevaid kinnisasju./…/ Praegu me järelikult ei taotle ei
Restu Vesiveski paisjärve likvideerimist ega taastamist, vaid seda, et ebaselgused tuleb
kõrvaldada ja teostada vajalikud uuringud (sh meid informeerida uuringute tulemustest).“
1.22 Keskkonnaamet küsis 08.05.2015 kirjaga36 lisateavet mõjutatud kinnistute Lõokese
Aida ning Männi maaomanike nõusolekute osas.
1.23 Loa taotleja esitas37 08.06.2015 ettepaneku peatada Restu paisu keskkonnaloa taotluse
menetlus kuni Maanteeameti poolt Restu silla rekonstrueerimise lõpuni.
1.24 Keskkonnaamet peatas keskkonnaloa taotluse menetluse 29.06.2015 kirjaga38, milles
märkis, et: „Ühest küljest on oluline pikalt kestnud menetlus lõpetada, et seadustada
paisutamine ja määrata selleks keskkonnakaitsenõuded. Teisest küljest puudub Restu paisul
senini kalapääs ja ka selge lahendus (nt kalapääsu eelprojekt), kuidas kalade läbipääs
tagada. Käesoleval ajal on läbiviimisel konsortsiumi, millesse kuuluvad Consultare OÜ,
Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson ja Ko ning OÜ advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi
poolt läbiviidav riigihange kalapääsulahenduste väljatöötamiseks koos keskkonnamõju
eelhindamisega. Selle projekti raames pakutakse lahend kalade läbipääsuks ka Restu
paisul.” Keskkonnaamet nõustus menetluse peatamisega kuni nimetatud riigihanke
läbiviimise lõpuni. Riigihanke „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel
kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ lepingu lõpetamise kuupäev
oli 19.08.201639.
1.25 Loa taotleja ei nõustunud riigihanke tulemustega. 29.02.2016 Keskkonnaministeeriumis
toimunud Restu paisu teemalisel nõupidamisel Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti,
Keskkonnaagentuuri, Maanteeameti esindajate ja loa taotleja osalusel lepiti kokku, et loa
taotleja esitab ise valmis lahenduse paisurajatise rekonstrueerimise ja avatud paisu korral
33
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 25.11.2014 nr PVV 7-6/14/36863-39.
34
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 21.01.2015 nr PVV 7-6/14/36863-43.
35
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 15.12.2014 nr PVV 7-6/14/36863-42.
36
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.05.2015 nr PVV 7-6/15/36863-44.
37
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.06.2015 nr PVV 7-6/15/36863-46.
38
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.06.2015 nr PVV 7-6/15/36863-47.
39
Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/605188/contracts/1372738
(kontrollitud13.02.2020)
5 (20)
EELNÕU 14.02.2020
kalade rände võimaldamise eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMH
eelhinnang) näol kooskõlastusringile hiljemalt 01.06.2016. Maanteeameti spetsialistid
märkisid nõupidamisel: „/…/projekti peab koostama litsentseeritud projekteerija. Silla ja
paisu projekt tuleb teha koos. Lõplik tööprojekt on ühine, mis koosneb kahest eraldi
projektist – sillaprojektist ning lüüspaisutuse ja teetammi projektist. Eraldi ei saa projekti
koostada, sest silla ja regulaatori projektid ei pruugi muidu kokku sobida. Seda enam, et
paisuregulaatori projekteerimisel tuleb arvestada hiljem juurde projekteeritava
sillaprojektiga. Kui paisutust ei oleks, piisab sillale neljast 600 mm postist, aga regulaatori
ning selle taga oleva vee hoidmiseks on vaja hulka tõhusamat kandekonstruktsiooni, mis
suudab veesurvet hoida.“
1.26 Keskkonnaametis 14.09.2016 toimunud kohtumisel lepiti kokku, et nii kalade rände
võimaldamise eelprojekt kui KMH eelhinnang esitatakse loa taotleja poolt
Keskkonnaametile läbivaatamiseks orienteeruvalt 01.10.2016, mille järel saaks selle läbi
vaadata.
1.27 Keskkonnaamet küsis40 07.10.2016 kirjaga teavet kalade läbipääsu lahenduse esitamise
kohta, viidates et kokkulepitud tähtaegu pole täidetud ning kui täiendatud kalade rände
võimaldamise eelprojekti ja KMH eelhinnangut läbivaatamiseks ei esitata, lõpetab
Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetluse.
1.28 Loa taotleja esitas41 10.10.2016 Keskkonnaametile läbivaatamiseks aktsiaselts
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi42 poolt koostatud eelprojekti „Restu veskijärve paisul
kalade rändetee avamine“43 (edaspidi eelprojekt töö nr 161171) ja KMH eelhinnangu
nimetatud projektile.
1.29 Keskkonnaamet edastas44 27.10.2016 kirjaga arvamuse eelprojekti (töö nr 161171) ja
KMH eelhinnangu kohta, milles toodi välja olulised puudused. Keskkonnaamet jäi
eelprojekti (töö nr 161171) ja KMH eelhinnangu lõppjärelduse osas eriarvamusele ning asus
seisukohale, et KMH on vajalik algatada kuna: „Lähtuvalt KeHJS § 29 lg 2 võib tegevusloa
anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud,
et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust
ega kaitse-eesmärki. Keskkonnaametil puudub veendumus, et kavandatav tegevus ei mõjuta
ebasoodalt Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki, kuna eelhinnangus ning
eelprojektis on mitmeid küsitavusi. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb selgitada ka
kavandatava tegevuse koosmõjud kalade rändetee avamise alternatiivide ja
hüdroelektrijaama rekonstrueerimise osas.“
1.30 Keskkonnaameti esindajad ja loa taotleja kohtusid 14.12.2016 nõupidamisel
Keskkonnaameti Tartu kontoris seoses eelprojekti (töö nr 161171) ja KMH eelhinnangu
täiendamise küsimustega. Kohtumise üheks eesmärgiks oli täiendavalt selgitada loa
taotlejale, et menetluses oleva keskkonnaloa väljastamise eeltingimuseks on paisutusest
mõjutatavate maaomanike nõusolekud ning need tuleb Keskkonnaametile esitada.
Täpsustati, et tegemist on ebaseadusliku paisutamisega, kuna kehtivat keskkonnaluba
selleks väljastatud ei ole.
40
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.10.2016 nr 6-2/16/3230-3.
41
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 10.10.2016 nr 6-3/16/12209.
42
Registrikood 10033667, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Tulika tn 19, 10613.
43
töö nr 161171, Tallinn 2016.
44
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.10.2016 nr 6-3/16/12209-2.
6 (20)
EELNÕU 14.02.2020
1.31 Loa taotleja esitas 30.12.2016 Keskkonnaametile telefoni teel teabe, et vajab lisaaega
eelprojekti (töö nr 161171) ja KMH eelhinnangu esitamiseks seoses haigusega.
Keskkonnaamet palus esitada sellekohane kiri, mida ei esitatud. Samuti ei esitatud ka
mõjutatud maaomanike kirjalikke nõusolekuid (vt kirja p 1.13). Keskkonnaamet küsis
01.02.2017 kirjaga45 lisateavet ning palus esitada nõutud lisateave hiljemalt 15.02.2017.
1.32 Loa taotleja esitas46 12.02.2017 teabe, et tervislik seisund ei võimalda tegeleda antud
küsimusega mitte varem kui 3 kuud.
1.33 Keskkonnaamet pikendas 13.02.2017 kirjaga47 keskkonnaloa taotluse menetlust ja
lisateabe esitamise aega kuni 15.05.2017.
1.34 Loa taotleja teavitas Keskkonnaametit telefoni teel 10.05.2017, et kokkulepete
sõlmimine Maanteeametiga viibib. Keskkonnaamet pikendas 18.05.2017 kirjaga48
keskkonnaloa taotluse menetlust ja lisateabe esitamise aega kuni 18.07.2017, märkides, et
andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 3 ja määruse nr 18
§ 13 lg 3 alusel õigus jätta keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata.
1.35 Loa taotleja esitas 12.07.2017 Maanteeametile taotluse riigi omandis oleva kinnistu
Pringi-Restu tee49 (edaspidi Pringi-Restu tee) reaalservituudiga koormamiseks.
Maanteeamet pöördus 20.07.2017 kirjaga nr 16-2/17-00030/198 Keskkonnaministeeriumi
poole Restu paisu teemal ning palus Keskkonnaministeeriumil esitada omapoolsed nõuded
lepingule, millega koormatakse riigi omandis olev maaüksus Pringi-Restu tee
reaalservituudiga. Keskkonnaministeerium selgitas 06.09.2017 vastuskirjas nr 8-2/17/6163
Maanteeametile, et: „Tulenevalt asjaolust, et Restu pais jääb Väikese-Emajõe lõigule, mis
on määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, on
Keskkonnaministeeriumi jaoks kõige olulisemaks keskkonnakaitseliseks tingimuseks, et
kasutusõiguse saaja täidaks veeseaduse § 17 lõikega 4 sätestatud tingimust ehk Restu paisul
peab tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu. Eelnevast tulenevalt saame
kõnealuse kasutusõigusega koormamise lepinguga nõustuda vaid juhul, kui kasutusõiguse
saaja tagab Restu paisul kalade läbipääsu. Reaalservituudi koormamise lepingus tuleb
meie hinnangul kokku leppida, et kalade läbipääsu mitte tagamine on oluline
lepingurikkumine, mis annab Maanteeametile õiguse leping erakorraliselt üles öelda kogu
lepingu kehtivuse ajal.“
1.36 Loa taotleja kohtus Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhatajaga 30.08.2017, mille
käigus selgitas, et on loobunud mõttest viia ellu projekt, kus kalade läbipääs tagatakse järve
perioodilise allalaskmisega. Uue ideena pakkus loa taotleja välja kalade läbipääsu
võimaldamiseks kruvikalapääsu, selgitades, et on konsulteeritud projekteerijatega ja
kruvikalapääsu töös hoidmiseks kavandab elektritootmist esialgu olemasoleva seadmega,
tulevikus kruviseadmega. Loa taotlejale selgitati kokkuvõtvalt, et tulenevalt kalade
läbipääsu lahenduse muutuse kavatsusest tuleb esitada uus eelprojekt (edaspidi
kruvikalapääsu eelprojekt) ja muuta KMH eelhinnangut, kaasates pädevat
keskkonnaeksperti. Keskkonnaamet pikendas 07.09.2017 kirjaga50 lisateabe esitamise aega
kuni 31.12.2017 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.02.2018.
45
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 01.02.2017 nr 14-6/16/914-3.
46
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.02.2017 nr 14-6/16/914-4.
47
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 13.02.2017 nr 14-6/16/914-5.
48
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.05.2017 nr 14-6/16/914-6.
49
Valga maakond, Otepää vald, Restu küla, 23136 Pringi-Restu tee, katastritunnus 72401:001:0103, registriosa
nr 3702450.
50
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 07.09.2017 nr 14-6/16/914-7.
7 (20)
EELNÕU 14.02.2020
1.37 Loa taotleja esitas 16.01.2018 avalduse51 keskkonnaloa taotluse menetluse
pikendamiseks seoses kavandatava kruvikalapääsu ehituse asukoha muutmisega,
selgitades, et kavatseb kruvikalapääsu eelprojekti ja KMH eelhinnangu esitada
Keskkonnaametile tutvumiseks veebruaris ja Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute
Keskus52 20.03.2018.
1.38 Keskkonnaamet pikendas 19.01.2018 kirjaga53 keskkonnaloa taotluse lisateabe
(maaomanike nõusolekud ja kruvikalapääsu eelprojekti ning KMH eelhinnangu) esitamise
aega kuni 28.02.2018 ja keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 31.03.2018.
1.39 Loa taotleja esitas 26.02.2018 kirjaga54 VeeS § 190 lg 4 kohased maaomanike
nõusolekud kinnistute Lõokese ja Männi osas maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs
(EH2000) ja Aida kinnistu osas maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000).
Samuti oli lisatud 26.02.2018 kirjas loa taotleja poolt Maanteeameti 29.09.2017 kirja koopia
nr 17-00030/277, milles Maanteeamet selgitas, et nõustub alustama riigi omandis oleva
maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks kirjas üles loetud tingimustel. Loa taotleja
esitas sama kirjaga taotluse lisateabe (kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhinnang)
esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.03.2018, kuna kruvikalapääsu projekti
tehnoloogiline osa tehakse Saksamaal ja loa taotleja ei ole uut lahendust veel kätte saanud.
1.40 Keskkonnaamet pikendas 28.02.2018 kirjaga55 lisateabe esitamise aega kuni 31.03.2018
ja ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 29.06.2018.
1.41 Keskkonnaamet küsis 28.02.2018 e-kirjaga Maanteeametilt VeeS § 8 lg 1 (kehtiva VeeS
§ 186 lg 2) kohast nõusolekut loa taotleja keskkonnaloa taotluse kohta Väike-Emajõe
paisutamiseks Restu paisul, kuna loa taotleja esitas 26.02.2018 lisateabena Maanteeameti
29.09.2017 kirja nr 17-00030/277 „Vastuskiri riigi omandis oleva maaüksuse
maakasutustaotlusele“, mis käsitles riigi omandis oleva maa reaalservituudi seadmise
tingimusi. Antud kirja ei saanud Keskkonnaamet käsitleda VeeS § 8 lg 1 (kehtiva VeeS §
186 lg 2) kohase nõusolekuna keskkonnaloa menetluses.
1.42 Maanteeamet edastas Keskkonnaametile 29.03.2018 kirjaga nr 16-2/2018/9967-256
vastuse, milles selgitas et: „Maanteeameti 29.09.17 kirjas on esitatud tingimused, mis
peavad olema täidetud, et alustada menetlust maaüksuse reaalservituudiga koormamiseks.
Maakasutuslepingu sõlmimise järgselt saab Maanteeamet anda nõusoleku vee
erikasutusloa taotlemiseks. Praeguseks hetkeks kirjas esitatud tingimusi täidetud ei ole ning
seetõttu ei saa Maanteeamet anda nõusolekut vee erikasutusloa taotlusele. Lisaks 29.09.17
kirjale on Maanteeamet maakasutuslepingu sõlmimise vajadusest vee erikasutusloa
taotlejat teavitanud 27.03.17 kirjaga nr 15-2/17-00015/233. Informeerime, et
Maanteeametile esitati 26.03.18 kooskõlastamiseks Merin OÜ poolt koostatud töö nr 790
„Restu paisu kruvikalapääs“. Arvestades kirja registreerimisest kulunud aega, ei ole
Maanteeamet jõudnud selle projektlahenduse osas veel seisukohta kujundada.“
51
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 18.01.2018 nr 14-6/18/903.
52
Registrikood 90005946, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Narva mnt 7a, 10117.
53
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 19.01.2018 nr 14-6/18/903-2.
54
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 26.02.2018 nr 14-6/18/903-4.
55
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 28.02.2018 nr 14-6/18/903-7.
56
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.04.2018 nr 14-6/18/903-10.
8 (20)
EELNÕU 14.02.2020
1.43 Keskkonnaamet soovitas 03.04.2018 kirjaga57 loa taotlejal pöörduda
menetlustoimingute läbiviimiseks Maanteeameti poole seoses maaüksuse reaalservituudiga
koormamiseks ning pikendas sellega seoses lisateabe esitamise aega kuni 01.06.2018.
Täiendavalt pikendas Keskkonnaamet 31.05.2018 kirjaga58 lisateabe esitamise aega kuni
01.09.2018 ja ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.11.2018.
1.44 Loa taotleja esitas59 16.03.2018 KMH eelhinnangu koos ihtüoloog Arvo Tuvikene
eksperthinnanguga ning 22.03.2018 kruvikalapääsu eelprojekti60 (OÜ Merin61 (2018))62.
1.45 Keskkonnaamet edastas 09.04.2018 kirjaga63 (edaspidi 09.04.2018 kiri) loa taotlejale
arvamuse, märkides et kui täiendatakse kruvikalapääsu eelprojekti, KMH eelhinnangut ja
ekspertarvamust ning 09.04.2018 kirjas esitatud küsimused saavad piisavad vastused, võib
kruvikalapääsu eelprojektiga edasi minna. Muuhulgas ei olnud KMH eelhinnangus
käsitletud tööde aegset Restu järve paisutustaseme alandamist ja sellega seotud setete
allavoolu kandumise ohte ning kaasnevaid mõjusid. Eksperdi poolt ei olnud analüüsitud
erinevaid alternatiivseid lahendusi kalastiku seisukohast ning põhjendatud kruvikalapääsu
valikut, sealhulgas kruvikalapääsu sobivust jõe kalastikku ja tema rändevajadusi arvesse
võttes.
1.46 Keskkonnaametile 2018. aastal täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti, KMH
eelhinnangut ega ihtüoloogi ekspertarvamust ei esitatud. Täiendatud kruvikalapääsu projekt
esitati alles 16.12.2019 (vt p 1.59) peale seda, kui Keskkonnaamet edastas loa taotlejale
06.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-3 eelnõu keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise
kohta (vt p 1.58). Täiendatud KMH eelhinnangut ega ihtüoloogi arvamust ei esitatud ka siis.
1.47 Eesti Õigusbüroo OÜ64, loa taotleja esindajana esitas 11.07.2018 Keskkonnaametile
selgitustaotluse65, milles paluti esitada teave, millised menetlused on keskkonnaloa taotluse
osas käimas ning millises menetlusstaadiumis.
1.48 Keskkonnaamet vastas 16.07.2018 kirjaga66 selgitustaotlusele. Keskkonnaamet selgitas,
et on küsinud korduvalt lisateavet keskkonnaloa taotluse kohta (maaomanike nõusolekud,
eelprojekt ja keskkonnamõju eelhindamine) ning pikendanud korduvalt lisateabe esitamise
ja menetluse aega ning lisateabe esitamise järel on võimalik koostada korralduse ja loa
eelnõud ning need avalikustada ning seejärel väljastada keskkonnaluba.
1.49 Loa taotleja esitas 04.09.2018 tervislikel põhjustel suulise avalduse lisateabe ja
menetlusaja pikendamise kohta aasta võrra, Keskkonnaamet protokollis suuliselt esitatud
avalduse67.
1.50 Keskkonnaamet pikendas 04.09.2018 kirjaga68 lisateabe esitamise aega kuni 01.09.2019
ning ühtlasi keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.11.2019, milles märgiti, et tähtajaks
57
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 03.04.2018 nr 14-6/18/903-11.
58
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 31.05.2018 nr 14-6/18/903-12.
59
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 6-3/18/4016.
60
"Restu paisu kruvikalapääs eelprojekt" (töö number 790).
61
Registrikood 10399440, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621.
62
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 6-3/18/4016-2.
63
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.04.2018 nr 6-3/18/4016-3.
64
Registrikood 14698441, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 15, 10122.
65
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 12.07.2018 nr 14-6/18/11822.
66
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.07.2018 14-6/18/11822-2.
67
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.09.2018 nr 14-6/18/14499.
68
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.09.2018 nr 14-6/18/14499-2.
9 (20)
EELNÕU 14.02.2020
andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 õigus jätta
keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata.
1.51 Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus69 (edaspidi SA KÕK) loa taotleja esindajana esitas
11.09.2018 selgitustaotluse 70. Keskkonnaamet pikendas 09.10.2018 kirjaga71 tuginedes
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse
§ 6 selgitustaotlusele vastamise aega ühe kuu võrra ning 24.10.2018 kirjaga72 vastas
Keskkonnaamet selgitustaotlusele.
1.52 Keskkonnaamet märkis selgitustaotluse vastuses muuhulgas, et: „/.../ kruvikalapääsu
lahendus ei saa toimida ilma Restu silla rekonstrueerimise lahenduseta, nii kalapääsu
(eel)projekt kui ka silla remondi projekt peaksid olema omavahel kooskõlas. Seega ei saa
Keskkonnaamet anda vee erikasutusluba, kui ei ole teada konkreetset kalapääsu rajamise
ja silla remondilahendust. Keskkonnaamet saab peale Jüri Raisma ja Maanteeameti vahel
maakasutuslepingu sõlmimist ja projektlahenduste kooskõlla viimist loa menetlust jätkata.
Keskkonnaameti hinnangul on Maanteeameti poolt esitatud tingimuste täitmine seotud
siiski ka veekasutusega ja ka mõjuga riigiteele, kuna vee erikasutusloaga tuleb seada
muuhulgas ka tingimused vee erikasutuse mõju veekogule vähendavad meetmed vastavalt
VeeS § 9 lg 2 p 9, kuid senini pole selge, millised projektlahendused kalapääsu ja silla osas
kokku lepitakse.“/…/ Keskkonnaameti hinnangul peab kavandatud kruvikalapääsu
lahendus olema kooskõlas ka Maanteeameti hallatava riigitee ja silla remondikava
eesmärkidega (sh silla remondi projektlahendusega) ning Keskkonnaamet näeb seega
vajadust vee erikasutusloa menetluses Maanteeameti kui maavaldaja VeeS § 8 lg 1 kohast
kooskõlastuse vajadust“.
1.53 SA KÕK loa taotleja esindajana on edastanud Keskkonnaministeeriumile 26.06.2018
selgitustaotluse73 seoses Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa menetlemisel
kohalduvate tingimuste kohta. Keskkonnaministeerium vastas 02.08.2018 kirjaga nr 1-
17/18/43-2 SA-le KÕK järgnevalt: „Vastuseks Teie selgitustaotlusele leiame, et
tehnorajatiste talumiskohustus ei vabasta vee-erikasutusloa taotlejat VeeS § 8 lõike 1
kohase nõusoleku esitamisest vee-erikasutusloa taotlemisel. Lisaks juhime tähelepanu
asjaolule, et taotleja kruvikalapääsu eelprojekt näeb ette kalapääsu rajamist läbi teemulde
umbes 2,5 m vanast regulaatorist lääne poole. Seega ei laiene planeeritavale rajatisele ka
viidatud talumiskohustus.“/…/ VeeS § 17 lg 1 kohaselt peab paisutamist kavandaval isikul
olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi
paisutamine mõjutab./.../Vastuseks esitatud küsimusele hindab vee-erikasutusloa andja, kas
Maanteeametilt on VeeS § 17 lg 1 kohase nõusoleku küsimine vajalik."
1.54 Loa taotleja esitas 30.08.2019 avalduse74 keskkonnaloa taotluse menetluse jätkamiseks,
märkides, et edastab kogutud materjalid Keskkonnaametile alates 10.09.2019.
1.55 Keskkonnaamet pikendas 02.09.2019 kirjaga75 lisateabe esitamise aega kuni 01.11.2019
ning keskkonnaloa taotluse menetlust kuni 01.01.2020. Keskkonnaamet märkis, et tähtajaks
andmete esitamata jätmisel on Keskkonnaametil lähtuvalt HMS § 15 lg 2 ja 3 õigus jätta
keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata.
69
Registrikood 90008117, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a/3, 10412.
70
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.09.2018 nr 14-3/18/14849.
71
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 09.10.2018 nr 14-3/18/14849-2.
72
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 24.10.2018 nr 14-3/18/14849-3.
73
Registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 28.06.2018 nr 1-17/18/43.
74
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.09.2018 nr 14-6/19/540.
75
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 02.09.2018 nr 14-6/19/540-2.
10 (20)
EELNÕU 14.02.2020
1.56 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt on esitatud keskkonnaloa taotluse
menetluse käigus Lõokese kinnistu, Aida kinnistu ning Männi kinnistu VeeS § 190 lg 4
kohased maaomanike kirjalikud nõusolekud (vt punkt 1.39). Keskkonnaamet kontrollis
06.11.2019 kinnistusraamatust maaomanike õiguslikku staatust ning selgus, et Aida
kinnistul on alates 11.09.2018 vahetunud kinnistu omanik76, loa taotleja ei olnud
Keskkonnaametile Aida kinnistu uue maaomaniku nõusolekut esitanud.
1.57 Loa taotleja ei esitanud tähtaegselt (01.11.2019) Maanteeameti nõusolekut ja täiendatud
kruvikalapääsu eelprojekti koos KMH eelhinnanguga ega palunud eelnimetatud teabe
esitamiseks tähtaja pikendamist. Ilma kruvikalapääsu eelprojekti ja KMH eelhinnanguta
polnud Keskkonnaametil piisavat teavet, kuidas kavandatakse tagada kalade läbipääs Restu
paisul. Samuti ei saanud keskkonnaluba anda ilma Maanteeameti ega Aida kinnistu
omaniku nõusolekuta. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt, kuna loa taotleja ei esitanud
Keskkonnaametile piisavat teavet, polnud Keskkonnaametil võimalik teha otsust
keskkonnaloa andmiseks.
1.58 HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma
menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis
haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas loa taotlejale eelnõu
keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise kohta 06.12.2019 kirjaga ,,Vee erikasutuse
keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmine (Restu)’’ nr 14-6/19/540-3. Keskkonnaamet
avalikustas teate eelnõu valmimisest 06.12.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. HMS § 49 lg 1 kohaselt huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud
menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada
menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga
tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras loa andja 06.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-3
eelnõule ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise tähtajaks hiljemalt 27.12.2019. Loa
taotleja poolt 06.12.2019 eelnõu kohta esitatud vastuväiteid ja arvamusi käsitletakse
korralduse punktis 2.
1.59 Loa taotleja esitas 16.12.2019 taotluse77, paludes jätkata keskkonnaloa taotluse
menetlemist ja lisateabe esitamise tähtaega pikendada kuni 01.05.2020 ning keskkonnaloa
taotluse menetlust pikendada kuni 01.06.2020. Taotluse lisana esitas loa taotleja OÜ
Merin78 koostatud kruvikalapääsu eelprojekti täienduse (edaspidi täiendatud
kruvikalapääsu eelprojekt). Täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti kohaselt (lk 18):
„Kruviturbiini võimalik energiatoodang on keskmise veerikkusega aastal - nn. tüüpaastal
kuni 149 MWh. Kalatõstuki tööshoidmiseks kulub elektrienergiat 35 MWh aastas. Ülejääv
elektrienergia kogus on 114 MWh.“ Täiendatud kruvikalapääsu eelprojektis (ptk 1
„Eelprojekti kokkuvõte“, lk 3) on jõutud järeldusele, et: „Kavandatud tegevuse kirjelduse
ja muude tegurite alusel võib väita, et kavandatud tegevuse elluviimisel ei avaldu oluline
keskkonnamõju, mille tõttu KMEH koostaja leiab, et ei ole vajalik keskkonnamõju
hindamise algatamine ja läbiviimine KeHJS alusel.“ Keskkonnaamet märgib siiski, et kuna
rajatakse ka hüdroturbiin, siis on tegemist hüdroelektrijaama püstitamisega.
Keskkonnaamet selgitab, et tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 21 on tundlikule suublale
hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimise
76
Kinnistusraamatu andmetel 06.08.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.09.2018.
77
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2019 nr 14-6/19/540-4.
78
Registrikood 10399440, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621.
11 (20)
EELNÕU 14.02.2020
puhul tegemist olulise keskkonnamõjuga, mille puhul tuleb läbi viia keskkonnamõjude
hindamine. Keskkonnaamet möönab, et täiendatud kruvikalapääsu eelprojektis on
täiendatud kalapääsu peibutusvoolu küsimust: „Paigaldamisel ja selle järgselt
reguleeritakse välja sobiv peibutusvool kruviturbiini väljavoolus, sealhulgas osa vett
suunatakse läbi kilpsiibri vaheseinas kruvikalatõstuki sisenemiskoha ette ja sealt edasi
kruvitõstuki kanalisse“. Samas pole analüüsitud peibutusvoolu asukohta ja sobivust, kruvi
läbimõõdu sobivust, labaserva min/max kiirust ja voolukiirust jne (vt ka 09.04.2018 kirja
nr 6-3/18/4016-3 p 8).
1.60 Keskkonnaamet pikendas 23.12.2019 kirjaga nr 14-6/19/540-5 keskkonnaloa taotluse
menetlust kuni 16.01.2020 ning selgitas, et teeb otsuse lähtuvalt loa taotleja 16.12.2019
esitatud materjalidest hiljemalt 16.01.2020. Samuti selgitas Keskkonnaamet, et arvamus
keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu kohta tuleb esitada hiljemalt
27.12.2019.
1.61 Loa taotleja esitas 27.12.2019 avalduse79 (edaspidi 27.12.2019 kiri), milles selgitas, et
ei saanud tervislikel põhjustel Keskkonnaameti 02.09.2019 kirjale nr 14-6/19/540-2 vastata
ja taotlust lisateabe esitamise tähtaja ning keskkonnaloa taotluse menetluse aja pikendamise
kohta esitada. Loa taotleja palus 27.12.2019 kirjas keskkonnaloa taotluse kohta Väike-
Emajõe paisutamiseks Restu paisul menetlemist jätkata ja lisateabe esitamise tähtaega
pikendada kuni 01.05.2020 ning keskkonnaloa taotluse menetlust pikendada kuni
01.06.2020. Loa taotleja esitas 27.12.2019 kirja lisana Aida kinnistu ühisomaniku kirjaliku
nõusoleku paisjärve normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH2000) ja maksimumtasemel
65,26 m abs (EH2000).
1.62 Peale 06.12.2019 eelnõu kohta arvamuse ja ettepanekute esitamise tähtaja (27.12.2019)
möödumist esitas loa taotleja 08.01.2020 Restu paisu materjalid80, sealhulgas Magnar
Mäekivi magistritöö ,,Restu paisjärve rekonstrueerimine’’ (Tartu 2011), Inseneribüroo
REIB OÜ81 Restu veskipaisu topo-geodeetilised uurimistöö ning 16.03.2018 KMH
eelhinnangu koos ihtüoloog Arvo Tuvikene eksperthinnanguga. Lisaks esitas loa taotleja
14.01.2020 Restu paisu materjalid selgitustaotluste kohta82, sealhulgas SA KÕK
selgitustaotluse Maa-ametile ja Maa-ameti vastuse selgitustaotlusele ning SA KÕK
selgitustaotluse Keskkonnaametile ja Keskkonnaameti vastuse selgitustaotlusele.
Keskkonnaamet märgib, et esitatud teave ei kuulu puuduoleva info hulka, mis on vajalik
keskkonnaloa taotluse menetluseks
1.63 Loa taotleja esitas 15.01.2020 pöördumise83 seoses Restu paisuga, milles annab
selgitused Keskkonnaameti 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 esitatud küsimustele.
1.64 Keskkonnaameti vastused 15.01.2020 pöördumisele edastati loa taotlejale 14.02.2020
kirjaga nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020 pöördumisele vastamine“.
1.65 Keskkonnaamet pikendas 16.01.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-10 keskkonnaloa taotluse
menetlust kuni 21.02.2020 ning tuginedes loa taotleja 15.01.2020 pöördumisele edastas
Keskkonnaamet kutse ärakuulamisele 22.01.2020 kell 13.00 Keskkonnaameti Tartu
kontoris.
79
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 30.12.2019 nr 14-6/19/540-6.
80
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.01.2019 nr 14-6/19/540-7.
81
Registrikood 11883623, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Adamsoni tn 26, 10137.
82
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 08.01.2019 nr 14-6/19/540-8.
83
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 16.01.2020 nr 14-6/19/540-9.
12 (20)
EELNÕU 14.02.2020
1.66 Keskkonnaamet kuulas loa taotleja ära 22.01.2020 Keskkonnaameti Tartu kontoris.
Ärakuulamise protokolli84 kohaselt pidi loa taotleja vastavalt kohtumise kokkulepetele
esitama hiljemalt 27.01.2020 ekspertarvamused (J. Paal, H. Tullus, I. Ott). Samuti teabe,
kas muudetud kruvikalapääsu eelprojekti maksimaalse paisutustaseme osas 64,96 m abs
(EH2000) (sh lisatud projekti kavandatavad automaatvarjad) või olemasoleva eelprojekti
paisutustaseme osas maaomanike nõusolekud ja muu asjakohase info.
1.67 Loa taotleja esitas 27.01.2020 vastuskirja (edaspidi 27.01.2020 kiri)85 Restu vesiveski
keskkonnaloa taotluse osas ärakuulamise protokollile. Keskkonnaamet märgib, et loa
taotleja tähtaegselt ekspertarvamusi, maaomanike nõusolekuid või muudetud
kruvikalapääsu projekti ei esitanud. Keskkonnaamet märgib, et Jaanus Paali arvamuse86
esitas Keskkonnaametile Jaanus Paal ise.
1.68 Keskkonnaamet märgib, et 22.01.2020 ärakuulamise käigus väitis loa taotleja, et
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus87 (edaspidi SA KIK) jättis loa taotleja
rahastustaotluse kruvikalapääsu rajamiseks üksnes seetõttu läbi vaatamata, et puudus
keskkonnaluba. Ärakuulamise käigus lubas loa taotleja esitada SA KIK sellekohase kirja.
Keskkonnaamet selgitab, et pöördus 23.01.2020 e-kirjaga ja 04.02.2020 e-kirjaga SA KIK
projektikoordinaatori poole ning SA KIK vastusena88 märgiti, et SA KIK pole sisuliselt loa
taotleja taotlust hinnanudki, kuna SA KIK taotluse olulistest dokumentidest lisaks
keskkonnaloale on puudu sealhulgas Maanteeameti kooskõlastus kruvikalapääsu
eelprojektile.
1.69 Loa taotleja esitas 03.02.2020 täiendavad eriarvamused89, millele Keskkonnaamet
vastab eraldi kirjaga ja siinkohal 03.02.2020 kirjas esitatud seisukohti kordama ei hakka.
1.70 Keskkonnaamet edastab tuginedes vajadusega loa taotleja veelkord ära kuulata uue
eelnõu ettepanekute ning arvamuste esitamiseks 14.02.2020 kirjaga nr 14-6/19/540-11
„Keskkonnaloa andmisest keeldumine (Restu)“ ja avalikustab teate eelnõu valmimisest
14.02.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet pikendab
tulenevalt vajadusest menetlusosalised ära kuulata ning tuginedes HMS § 41
menetlustähtaega, kuid mitte rohkem kui 25.03.2020.
II. Keskkonnaameti selgitused eelnõu (vt p 1.58) kohta esitatud taotleja arvamustele
Keskkonnaamet annab selgitused loa taotleja 27.12.2019 kirjas esitatud selgituste ja arvamuste
kohta alljärgnevalt:
2.1 Loa taotleja selgitas 27.12.2019 kirjas, et: „Keskkonnaametnikud ei kuula minu seisukohti
ega minu vastuseid nende küsimustele, kuna kõik ametnikud vaatavad vaid arvutit, mistõttu
kirjast kirja esitatakse samu küsimusi ja minu poolt põhjendatud küsimustele ei vastata,
rääkimata sellest, et minul pole õnnestunud kohtuda ühegi looduskaitset, veekaitset,
ihtüoloogiat, hüdroloogiat, pärandkultuuri, kliimat jne tundva spetsialistiga ca 5 aastat,
84
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.01.2020 nr 14-6/20/6.
85
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 27.01.2020 nr 14-6/20/6-2.
86
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-5.
87
Registrikood 90005946, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60a/3, 10412.
88
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-4.
89
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-4.
13 (20)
EELNÕU 14.02.2020
mistõttu minu küsimustele püüab otsida vastust minu arvates ainult jurist.“/…/“Keegi
keskkonnaametnikest ei ole huvi tundnud erinevate projektide vastu või ei oska lihtsalt
projekti lugeda või ei tunne kaasaegset spetsiifilist tehnoloogiat, mis on heaks kiidetud
mitmetes riikides (Austria, Saksamaa jne). Kõik erinevad projektid ja lahendused on minul
alati kaasas olnud laua peal. Minu küsimus on, miks ei kaasata erinevatele küsimustele
vastamiseks erinevaid spetsialiste.“
2.1.1 Keskkonnaamet selgitab, et on kaasanud kõiki Keskkonnaameti valdkonnaspetsialiste
vastavalt vajadusele ja pädevusele loa taotleja esitatud andmete ja küsimuste läbi
vaatamisel. Loa taotleja ise ei ole esitanud nõutud andmeid (vt p 3.1.1, 3.1.2) või on
esitanud puudustega andmeid kalade läbipääsu tagamise kohta, mistõttu pole saanud
Keskkonnaamet teha otsust esitatud kalade läbipääsu lahenduse võimalikkuse kohta.
Keskkonnaloa taotluse läbivaatamisel lähtutakse esitatud dokumentidest (vt p 1.3.6),
arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ei ole otstarbekas igal eriala spetsialistil
isiklikult kohtuda taotlejaga.
2.2 Loa taotleja selgitas 27.12.2019 kirjas, et: „Nii näiteks Keskkonnaameti vastusest, kiri
24.10.2018 nr 14-3/18/14849-3 SA Keskkonnaõiguse Keskusele - Selgitustaotlusele
vastamine – ei leidnud mina mitte ühtegi sisulist vastust ja tõendit, miks peaks Restu
ökoloogilist keskkonda halvendama, küll aga on eriarvamus Keskkonnaameti ja selle vastu
vaidlevate juristide vahel, et Maanteeamet peab kooskõlastama vee erikasutusloa. Vajadusel
lisan eriarvamused. Kui lahendust ei leita, tuleb küsimus lahendada kohtus (helistasin ja
täpsustasin nimetatud küsimust Õiguskantsleri Bürooga). Käesoleva ajani ei ole
keskkonnaametnikud tõestanud kaardil (plaanil) liigniiskuse olemasolu piirkonda Restu
paisul. Spetsialistile on selge, et kui paisu paksuseks on mõõdetud 6,2 m (AS Reibi
mõõdistus, vajadusel esitan) ja selle alt toimub läbijooks, siis see pais ei kesta aastatki. Aga
1924. a. ehitatud Restu pais on töötanud juba ligi 100 aastat.“
2.2.1 Keskkonnaamet märgib, et 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 SA-le KÕK selgitas
Keskkonnaamet, et: “/…vee erikasutusloa andmise menetluse jätkamisel on äärmiselt
oluline nimetatud KMHE täiendamine ning sellest tulenevalt ka otsus, kas kavandatu
elluviimiseks (kruvipääsu rajamine ja hüdroenergia kasutamine) keskkonnamõju on vaja
hinnata või mitte.“(vt ka p 1.43). Keskkonnaamet lisab paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 2, vt
ka p 2.3.1).
2.3 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Reaalservituudi seadmine ei ole teiste ametnike
ja juristide arvates, va Keskkonnaamet, vajalik. Vajadusel lisan Maa-ameti seisukoha. Minu
taotlus reaalservituudi seadmiseks Restu paisul, mis kuulub minule, seisnes selles, et ei
olnud tagatud koormuspiirang (3,5 tonni), vaid paisule ja ka sillale lubas Maanteeamet
piiramatu raskusega rasketehnika, mis arvestades paisu ja silla ehitusaega (1924) ja
koormustaluvust (tegemist oli hobutranspordiga), ei vastanud tehnilistele nõuetele. Sellest
lähtudes tuli minu huvi seada reaalservituut. Alles 2017. a. kevadel paigaldas Maanteeamet
Restu paisule ja sillale koormuspiirangu 3,5 tonni ja siis kadus meil vajadus reaalservituudi
seadmiseks. Seadusest tulenevalt Maanteeametil reaalservituudi seadmiseks kohustust ei
ole. Kui Maanteeamet esitab uue projekti, siis seal tuleb lähtuda paisu ja silla
kandevõimest.“
2.3.1 Keskkonnaamet märgib, et 24.10.2018 kirjas nr 14-3/18/14849-3 SA-le KÕK on
selgitatud: „Reaalservituudi sõlmimisest ja kalapääsu lahendist sõltub, millistel tingimustel
poolte vahel kokku lepitakse, sest Restu silla, paisu, vesiveski pealvoolu kanali, liigveelasu
konstruktsioonid on kõik üksteisele lähedal ja nende seotus omavahel sõltub kavandatavast
ehitusprojektist ning võimalusel tuleb need lahendada kompleksselt.“ Keskkonnaamet
14 (20)
EELNÕU 14.02.2020
märgib, et talumiskohustuse osas on vastatud loa taotleja 15.01.2020 pöördumise
vastuskirjas „15.01.2020 pöördumisele vastamine“90 (vt p 3.1). Keskkonnaamet on jätkuvalt
seisukohal, et nii VeeS § 186 lg 2 kui ka VeeS § 190 lg 4 kohane nõusolek on vee
erikasutuseks vajalik, kuna mõjupiirkonna kaardilt nähtub, et kõrgustel 64,96 m abs
(EH2000) ja 65,26 m abs ulatub paisutustase sealhulgas Pringi-Restu tee kinnistule ja
mõjutab selle niiskusrežiimi. Keskkonnaamet märgib, et Pringi-Restu tee kinnistu
katastriüksuse plaani kohaselt on vee all 132 m², seega on vajalik Maanteeameti VeeS §
190 lg 4 kohane nõusolek paisutamiseks. Vees § 186 lg 2 kohane nõusolek on vajalik
seetõttu, et vee erikasutus (veekogu paisutamine ja hüdroenergia kasutamise kavandamine)
toimub võõral maatükil (Pringi-Restu tee kinnistu). Asjaolu, et Maanteeametil võib olla
vastavalt AÕSRS § 152 lg-le 1 tehnorajatise talumiskohustus, ei vabasta veeloa taotlejat
VeeS § 186 lg 2 kohase nõusoleku esitamisest veeloa taotlemisel (vt p 1.5.3).
Keskkonnaamet märgib, et reaalservituudi olemasolul saaks seda käsitleda ka maaomaniku
VeeS § 186 lg 2 kohase nõusolekuna keskkonnaloa taotluse menetluses.
2.4 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Eriti kummalised on keskkonnaametnike
hinnangud Natura 2000 alade ja veereziimi mõjude kohta nendel aladel. Metsaökoloogia
professor Hardi Tullus (Eesti Maaülikool) ei nõustu Keskkonnaameti hinnanguga ja väidab
lausa vastupidist (veereziimi kohta). Professor Jaanus Paal (Tartu Ülikool) leiab, et Natura
alasid (elupaigad) on käsitletud ja hinnatud erinevalt, sh ühte pole lausa üldse käsitletud
(veereziimi kohta). Professor Ingmar Ott (Eesti Maaülikool) leiab oma hinnangus, et
vaatamata asjaolule, et tegemist on tehisliku veekoguga ja Väikse Emajõe seisukohalt poleks
Restu paisjärve vaja, on ökosüsteemi kui terviku säilitamiseks kauaaegse Restu paisjärve
säilimine vajalik.“
2.4.1 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja poolt pole viidatud professorite
eksperthinnanguid esitatud. Keskkonnaamet on saanud ise professor Jaanus Paali
hinnangu91, vastupidiselt loa taotleja lubadustele see esitada ning märgib, et antud juhul ei
ole menetluses paisjärve likvideerimine ja Keskkonnaamet võtab loa taotleja viidatud
professor Jaanus Paali hinnangu teadmiseks. Keskkonnaamet selgitab, et asjakohane Natura
hindamine viiakse läbi keskkonnamõjude hindamise raames tegevuslubade menetluses siis,
kui päevakorda kerkib paisjärve likvideerimine või muud võimalikud tehnilised lahendused,
millel võib olla ebasoodne mõju Otepää loodusala kaitse-eesmärkidele. Käesoleval ajal
Keskkonnametile taotlust Restu paisjärve likvideerimiseks esitatud ei ole.
2.5 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas, et: „Mis puudutab Maanteeametiga seotud
probleeme, siis professor Juhan Idnurm (Tallinna Tehnikaülikool) leiab, et silla sambad ja
sild ise (ehitatud 1924, parandatud 1946) ei ole seotud raudbetoonist liigveelasuga. Need
on eraldi seisvad objektid ja raudbetoonist liigveelask ei takista silla ehitust. See, et
Maanteeamet ei ole taganud tehnorajatise (silla) eeskirjade kohast hooldust, on viinud silla
samba lagunemisele. Tema soovitus oli, et silla sammas parandatakse (betoneeritakse).
Kahjuks mingil põhjusel Maanteeamet loobus 2014. aastal valminud projekti
realiseerimisest, mulle teatati sellest kirjalikult 2018. aasta alguses (Kuhu kadus avariioht,
kas seda üldse oli?). Lähtudes sellest asjaolust võtsime kasutusele kruvikalapääsu algse
projekti asukohaga veskihoones, mida tutvustasin Keskkonnaametile (hr Rein Kalle) 2017.
a. sügisel. Muudatus viia kruvikalapääsu ehitus teisel poole silda oli Maanteeameti soovitus.
Keskkonnaametile esitatud kruvikalapääsu projekti muudatus on seotud asjaoluga, et kogu
projekt mõõdistati amsterdami kõrgussüsteemis (2019. a. sügis) ja praegu esitatud projekt
90
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 14.02.2020 nr 14-6/19/540-12.
91
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 04.02.2020 nr 14-6/20/6-5.
15 (20)
EELNÕU 14.02.2020
on rahvusvaheliselt aktsepteeritav projekt, aga tehnoloogilist lahendust tutvustasin ma
Keskkonnaametile juba 2017. a. sügisel.“
2.5.1 Keskkonnaamet märgib, et loa taotleja pole esitanud professor Idnurme
eksperthinnangut keskkonnaloa taotluse menetluses, seega ei saa ka seisukohta vastava info
osas anda. Asjaolu, et mitmed projektlahendused on viibinud või muutunud ning kalapääsu
lahenduste variantide dokumentides esinevad puudused, ei olegi võimaldanud menetlusega
edasi minna.
2.6 Loa taotleja märgib 27.12.2019 kirjas kokkuvõtteks:
2.6.1 „Ma ei ole nõus vee erikasutusloa taotluse kohta Väike-Emajõe paisutamiseks Restu
paisul menetlemise lõpetamisega ja Restu paisjärve ning ökosüsteemi kahjustamisega. Ma ei
ole nõus, et mulle ei väljastata vee erikasutusluba, mistõttu ma ei saa täita minule seaduse poolt
kehtestatud kohustust tagada kalade rännet üles ja alla (§17) ja seetõttu KIK ei ole üldse
saanud minu projekte läbi vaadata 2 aastat. Minu taotlus on säilitada mulle tagastatud ja
tervele ümbruskonnale vajalik pärandkultuuriobjekt Restu vesiveski koos paisjärvega, mille
vanus on ca 700 a ja tagada kalade ränne üles ja alla ning sealjuures kasutada kalade
transpordiks vee-energiat, mis arvestab ja on kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõtetega, mis
on heaks kiidetud nii Eesti Vabariigis kui ka Euroopa Liidus.“
2.6.1.1 Keskkonnaamet möönab, et Restu paisjärve likvideerimine tooks endaga kaasa mõjusid
ökosüsteemile, Keskkonnaamet on aga seisukohal, et mõjude ulatus, iseloom ja suurus
sõltub lõpliku lahenduse projektist, mille täpsed mõjud selgitatakse välja
keskkonnamõjude hindamise käigus. (vt ka 14.02.2020 kiri nr 14-6/19/540-12 „15.01.2020
pöördumisele vastamine“ p 18.1). Keskkonnaloa taotluse menetlemiseks peab taotlus
vastama õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Keskkonnaamet märgib, et alates 01.01.2020
tuleb kõik keskkonnaloa taotlused esitada loa taotlejal infosüsteemi KOTKAS kaudu
(https://kotkas.envir.ee/).
2.7 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: ,,Kinnistute Lõokese ja Männi maaomanike
nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000) ja Aida
kinnistu omaniku nõusolek maksimaalsele paisutustasemele 65,26 m abs (EH2000).
Seega maaomanike nõusolekud on erinevad ja ei ole kooskõlas eelprojektiga. Vastuseks
selgitan, et maksimaalne paisutustase on kõigil 64.96 m abs (EH2000). See, et keegi lubab
kõrgemat paisutustaset, ei muuda eelprojekti.’’
2.7.1 Keskkonnaamet rõhutab, et täiendatud kruvikalapääsu eelprojekti kohaselt on
normaalpaisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000) ning maksimaalseks
paisutustasemeks 65, 26 m abs (EH2000), seega ei ole kinnistute Lõokese ja Männi
maaomanike nõusolekud kooskõlas täiendatud kruvikalapääsu eelprojektiga (vt ka
p 2.10.1 ja 3.1.3).
2.8 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: ,,/.../Seda, et Restu pais mõjutab Maanteeameti
kinnistu niiskusrežiimi, pole suudetud mulle ega teistele pädevatele spetsialistidele
selgitada ega näidata plaanil. Keskkonnaõiguse juristide, Maa-ameti jne selgitusel sellist
nõusolekut Maanteeametilt ei ole vaja, kuna on talumiskohustus, mida on kinnitanud
kohtuotsus. Keskkonnaametil palun selgitada, kuidas mõjutab Restu paisjärv
Maanteeameti kinnistu niiskusrežiimi. Aastate jooksul pole seda suudetud selgitada
niiskusrežiimi mõju Maanteeameti kinnistule.’’
2.8.1 Keskkonnaamet lisab paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 1) ja kinnistu Pringi-Restu tee
katastriüksuse mõõdistuse plaani (Lisa 2, vt ka korralduse p 2.3.1 ja 3.1.3), millest
16 (20)
EELNÕU 14.02.2020
nähtub, et Kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani kohaselt on
kinnistust 132 m² vee all, seega on paisutamise tulemusel mõjutatud Pringi-Restu tee
niiskusrežiim. Paisutuse mõjuala kaardi põhjal on tuvastatav, et veetase
normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH200) ulatub kinnistule Pringi-Restu tee.
2.9 Loa taotleja märgib 27.01.2020 kirjas:,,/…/ Te väidate, et Maanteeamet teeb oma otsuseid
lähtudes oma pädevusvaldkonnast ning Keskkonnaamet neid ei kommenteeri. See väide
ei ole tõene, kuna Teie vastuskirjadest suur osa moodustab Maanteeameti seisukohtade
edastamine.“
2.9.1 Keskkonnaamet märgib, et HMS § 11 lg 2 kohaselt võib haldusorgan menetlusosalisena
kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib
puudutada. Kuna Keskkonnaamet peab Maanteeametit pädevaks asutuseks, andmaks
hinnangut riigimaantee ja silla rekonstrueerimise küsimustes, tulebki arvestada antud
menetluses nende seisukohti. Maanteeameti kirjalikult esitatud seisukohtade
edastamine loa taotlejale on oluline, kuna loa taotleja peab esitama Keskkonnaametile
Maanteeameti VeeS § 186 lg 2 ja § 190 lg 4 kohased nõusolekud.
2.10 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: „Kruvikalapääsu eelprojektis on kavandatud
maksimaalseks paisutustasemeks 65,26 m abs (EH2000). Märkus on õige, aga lähtutud
on reaalsest kevadisest suurveest ja kalade (haug jne) kudemisaladest. Igal juhul ei
vaidlusta keegi kohalikest Restu paisjärve naabritest (kalameestest) kevadise suurvee
vajalikkust Restu paisjärvel ja Risti luhal ning vajadusel kasutage paisutamistaseme
kõrgust 64,96 m abs (EH2000).“
2.10.1 Keskkonnaamet märgib jätkuvalt (vt ka p 1.66 ja 2.7.1), et kui maaomaniku nõusolek on
antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000), siis ei saa sellist
nõusolekut tõlgendada selliselt, et maaomanikud on nõus kevadise suurveeaegse
veetasemega 65,26 m abs (EH2000). Keskkonnaamet rõhutab, et loa taotleja märkis
22.01.2020 toimunud koosolekul, et kui Lõokese ja Männi kinnistu omanike
nõusolekud on antud maksimaalsele paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000), siis
võtkugi Keskkonnaamet see kõrgus maksimaalseks paisutustasemeks. Keskkonnaamet
selgitas 22.01.2020 toimunud koosolekul, et ei saa võtta maksimaalseks
paisutustasemeks 64,96 m abs (EH2000), mis oleks vastuolus täiendatud kruvikalapääsu
eelprojektiga.
2.11 Loa taotleja märgib 27.01.2020 kirjas, et: „Eelprojektis ei ole käsitletud kavandatavaid
automaatvarjasid. Juhtisin tähelepanu asjaolule, et see on praegu lahendatud olemasoleva
Restu vesiveskisse tuleva kanali kaudu.“
2.11.1 Keskkonnaamet märgib, et automaatvarjade teema võttis loa taotleja 22.01.2020
toimunud koosolekul ise üles, põhjendades seda suurveeaegsete vooluhulkade
reguleerimise vajadusega. Eelnevast tulenevalt märgiti 22.01.2020 toimunud koosoleku
protokolli: „Loa taotleja esitab Keskkonnaametile kas muudetud eelprojekti maksimaalse
paisutustaseme osas 64,96 m abs (EH2000) (sh lisatud projekti kavandatavad
automaatvarjad) või olemasoleva kruvikalapääsu eelprojekti paisutustaseme osas
maaomanike nõusolekud.“ Keskkonnaamet on seisukohal, et seni, kui pole maaomanike
nõusolekud ja kruvikalapääsu eelprojekt omavahel kooskõlas, ei saa keskkonnaluba anda.
Loa taotleja poolt antud selgitused 22.01.2020 toimunud koosolekul, mille kohaselt on
suurveeaegselt ise valmis Restu paisul kohal olema või leidma kohaliku isiku, kes
suurveeaegselt veerežiimi eest hoolt kannaks, ei veena Keskkonnaametit, kuna senised loa
taotleja lubadused pole täide viidud ning sageli on põhjustatud suurveeaegselt veetaseme
17 (20)
EELNÕU 14.02.2020
veerežiimi suurt kõikumist, mille kohta on varasemast ka Keskkonnainspektsiooni objekti
kontrollimise protokollid (nr 1042120, 06.05.2014; nr 1045064, 01.09.2014).
2.12 Loa taotleja selgitab 27.01.2020 kirjas: „/…/Selgitan, et hüdroenergiat on Restu vesiveskis
toodetud ca 700 aastat. Praegune olemasolev Francis turbiin tuleb asendada vastavalt
ministeeriumi soovitusele kalade ohutut allarännet tagava süsteemiga. Seetõttu tegemist ei ole
hüdroelektrijaama rajamisega, vaid hüdroenergiat tootva turbiini asendamisega kalade ohutu
allarände süsteemiga.“
2.12.1 Keskkonnaamet selgitab, et ehitusseadustiku (edaspidi EHS) § 4 lg 3 kohaselt on ehitise
ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise
omadused muutuvad oluliselt, ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute
osade vahetamist samaväärsete vastu. Keskkonnaameti hinnangul ei saa olemasoleva
Francis turbiini vahetamist kruviturbiini vastu samaväärse turbiini asendamisena
käsitleda. Keskkonnaamet märgib, et kruviturbiiniga toodetakse elektrienergiat, mida
saab kasutada kruvikalatõstuki töötamiseks. Kui elektrienergiat jääb üle, saab selle anda
võrku. Seega on tegemist elektrijaamaga, mis toodab kruvikalapääsu jaoks vajalikku
elektrienergiat. Keskkonnaamet selgitab, et kruviturbiini saab rajada ka iseseisvalt, neid
ei rajata alati käsikäes, siis saadakse kogu vajalik elekter kruvikalapääsu käitamiseks
elektrivõrgust. Kuna Restu paisul kavandatakse rekonstrueerida/ümber ehitada
hüdroelektrijaam, lisades sealhulgas kruviturbiini, siis on Keskkonnaameti hinnangul
tegemist elektrijaama rekonstrueerimisega tundlikul suublal, seega on tegemist olulise
keskkonnamõjuga ja vajalik on KMH läbiviimine tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 21.
III. KAALUTLUSED
3.1 Keskkonnaloa andmata jätmise põhjendused
3.1.1 Tulenevalt HMS § 15 lg 2 ning määruse nr 18 § 13 lg 3 on Keskkonnaamet korduvalt
teavitanud loa taotlejat taotluses esinevatest puudustest ning pikendanud tähtaegu puuduste
kõrvaldamiseks (vt korralduse p 1.16, 1.18, 1.33, 1.36, 1.38, 1.40, 1.43, 1.50, 1.55).
Keskkonnaameti poolt määratud tähtajaks (01.11.2019) loa taotleja lisaandmeid ei esitanud
ning ei taotlenud tähtaegselt (so enne 01.11.2019) ka lisaandemete esitamiseks määratud
tähtaja pikendamist.
3.1.2 Kehtiva VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema
maaomaniku nõusolek. Kinnistu Pringi-Restu tee, mis kulgeb üle Restu paisu, on riigi
kinnivararegistri92 kohaselt riigi omandis ja valitsejaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks on Maanteeamet. Keskkonnaamet
selgitab, et Keskkonnaametil pole VeeS § 186 lg 2 alusel antud kaalutlusõigust ilma
maaomaniku nõusolekuta vee erikasutusloa andmiseks võõra maa kasutamise korral.
Keskkonnaamet märgib, et vooluveekogu peamisel voolusängil asuv muudetud veerežiimiga
lõik (paisjärv) kujuneb välja selle tõttu, et vooluveekogul asub inimese poolt rajatud pais ning
loa taotleja soov on ka edaspidi paisutada Väike-Emajõge. Seega on VeeS § 186 lg 2 kohane
Maanteeameti nõusolek vajalik esitada.
3.1.3 VeeS § 190 lg 4 kohaselt peab isikul, kes taotleb keskkonnaluba veekogu paisutamiseks,
olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi
paisutamine mõjutab. Kinnistu Pringi-Restu tee katastriüksuse mõõdistuse plaani kohaselt on
92
Kättesaadav: https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad (kontrollitud 12.02.20120).
18 (20)
EELNÕU 14.02.2020
kinnistust 132 m² vee all (Lisa 2), seega on paisutamise tulemusel mõjutatud Pringi-Restu tee
niiskusrežiim. Paisutuse mõjuala kaardi (Lisa 1) põhjal on tuvastatav, et veetase
normaalpaisutustasemel 64,96 m abs (EH200) ulatub kinnistule Pringi-Restu tee, seega on
vajalik Maanteeameti nõusolek tuginedes VeeS § 190 lg 4, kuna paisutamine Restu paisul
mõjutab kinnistu Pringi-Restu tee kinnistu niiskusrežiimi.
3.1.4 Tuginedes KeÜS § 42 lg 7 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa
taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) § 13 lg 1 p 11 kohaselt peab veekogu paisutamiseks
või hüdroenergia kasutamiseks esitama andmed meetmete ja rajatiste kohta, millega tagatakse
kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu. VeeS § 190 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt esitab
keskkonnaloa taotleja lisaks KeÜS § 42 lg 1 sätestatule Keskkonnaameti nõudmisel vee
erikasutusega seotud tööde projekti ja andmed kavandatava tegevusega mõjutatava keskkonna
kohta. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et kruvikalapääsu eelprojekt ja KMH eelhinnang
on käsitletavad määruse nr 56 § 13 lg 1 p 11 ning VeeS § 190 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud
andmetena, mille esitamise kohustus on loa taotlejal. Keskkonnaamet möönab, et loa taotleja
on esitanud 16.12.201993, peale lisateabe esitamise tähtaega (01.11.2019) uue ning täiendatud
kruvikalapääsu lahenduse, kuid juhib tähelepanu, et kruvikalapääsu eelprojektis kavandatud
maksimaalne paisutustase on kavandatud kõrgusele 65,26 m abs (EH2000), kuid taotluses
esitatud kinnistute Lõokese ja Männi omanike nõusolekud on antud maksimaalsele
paisutustasemele 64,96 m abs (EH2000). Seega pole kruvikalapääsu eelprojekt kooskõlas
kinnistute Lõokese ja Männi omanike antud nõusolekutega. Keskkonnaloa taotlusest puuduvad
VeeS § 190 lg 4 kohased Lõokese ja Männi kinnistute omanike nõusolekud kõrgusele 65,26 m
abs (EH2000). Keskkonnaamet on selgitanud loa taotleja 22.01.2020 toimunud kohtumisel
täiendavalt selgitanud maaomanike nõuolekute esitamise vajadust (vt p. 1.57) ning andnud
lisatähtaja (27.01.2020) andmete esitamiseks.
3.1.5 Keskkonnaametile ei ole esitatud p-des 1.39, 2.7.1, 2.10.1 ja 3.1.3 märgitud Lõokese ja
Männi kinnistute maaomanike nõusolekuid, mis oleksid kooskõlas täiendatud kruvikalapääsu
eelprojektiga. Samuti pole esitatud Maanteeameti nõusolekut (vt p. 2.3.1). HMS § 15 lg 2
kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui
taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib
haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
3.1.6 VeeS § 192 lg 1 kohaselt keeldub Keskkonnaamet keskkonnaloa andmisest KeÜS § 52 lg
1 p 1 ning p-des 3–10 sätestatud juhtudel või kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha
maaomaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub VeeS
§ 190 lg 4 nimetatud nõusolek. Samuti keeldub Keskkonnaamet keskkonnaloa andmisest
tuginedes KeÜS § 52 lg 1 p 4 kohaselt juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega
sätestatud nõuetele.
3.1.7 HMS § 43 lg 2 kohaselt, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle
kohta haldusakt.
3.1.8 Tuginedes eeltoodule keeldub Keskkonnaamet loa taotlejale keskkonnaloa andmisest
Väike Emajõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektri tootmiseks Restu paisul.
93
Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 17.12.2019 nr 14-6/19/540-4.
19 (20)
EELNÕU 14.02.2020
IV. OTSUSTUS
Lähtudes Jüri Raisma 21.09.2010 esitatud keskkonnaloa taotlusest, veeseaduse § 192 lg 1, §
186 lg 2, § 190 lg 4, § 191 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2, § 43 lg 1 p 1, lg 2,
keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad
nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 13 lg 1 p 11,
kirja p 1 toodud asjaoludest ja p 2 toodud kaalutlustest, ning tuginedes Keskkonnaameti
peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1
„Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ p 2 ja 3.5.8 otsustan:
4.1 Keelduda Jüri Raismale (isikukood 34912240222) keskkonnaloa andmisest
Valgamaal Otepää vallas Restu külas Restu vesiveski kinnistul (katastritunnus
72401:003:0153, registriosa nr 40440) Väike Emajõe (keskkonnaregistrikood
VEE1008200) paisutamiseks ja Restu paisul (keskkonnaregistrikood PAIS020550).
4.2 Avalikustada keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
4.3 Teha korraldus teatavaks Jüri Raismale.
4.4 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Jüri Raismale.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide
otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
20 (20)