dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 18. veebruar 2020
Viit
15-5/20/8875-1
Registreeritud
18. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
19. märts 2020

Failid

  • 📎DM-107087-7.pdf.bdoc521 KB
  • 📎E-kiri.pdf425 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 18.02.2020 nr DM-107087-7 Keskkonnaloa nr KL-506958 andmise korraldus I. ASJAOLUD JAAGOR GRUPP OÜ (registrikood: 11479000, aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Õpetaja tn 9, 51003) esitas 05.12.2019 Keskkonnaametile keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis menetluse nr M-107087 all) Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Allika tn 15 (registriosa number 2254238, katastritunnus 93401:003:0074) kinnistuga piirnevast Värska lahe süvendamiseks 120 m3 ulatuses ja 400 m3 tahkete ainete uputamiseks. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse vastavust VeeS § 190 lõike 1, KeÜS § 42 lõike 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 9 ja § 12 nõuetele ning hindas esitatud materjale piisavaks keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse menetluse algatamiseks. II. KAALUTLUSED Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa vee erikasutuseks andmise menetlemisel aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõiked 2 ja 4, mis sätestavad haldusmenetluse eesmärgid, viies läbi menetluse võimalikult efektiivselt, lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis Keskkonnaamet menetluse läbiviimisel aluseks ettevõtte esitatud keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse ning muud esitatud materjalid. 2.1 Avalikustamine, kaasamine Keskkonnaloa vee erikasutuseks andmisel rakendatakse avatud menetlust. KeÜS § 46 lõige 1 kohaselt saatis Keskkonnaamet keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse menetluse algatamise kohta 30.12.2019 teavituse loa taotlejale, Setomaa Vallavalitsusele, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile (kiri nr DM-107087-2) ja piirinaabritele (kiri nr DM-107087-3) ning KeÜS § 47 lõike 1 ja 2 järgi avaldas 30.12.2019 keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 47 lõike 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi), kuna vee erikasutust kavandatakse ajaloolisel Värska sadama territooriumil ja Keskkonnaametile pole esitatud kaebusi antud tegevuse osas. Seega ei põhjustata varasemaga võrreldes kavandatud tegevuse jätkumisel kaasnevat keskkonnahäiringut ja keskkonnariski ning puudub eeldatavalt avalik huvi. HMS § 49 lõike 1 kohaselt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile veeloa ning selle andmise otsuse eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. KeÜS § 48 lõike 1 kohaselt paneb loa andja keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja haldusmenetluse seaduse §-s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha järgse valla, linna või muu asula vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, keskkonnaloa andja asukohas või kavandatava tegevuse asukohas. Loa andja määrab väljapaneku asukoha, arvestades kavandatava tegevuse keskkonnahäiringu võimalikku ulatust ja suurust. Loa eelnõu avalik väljapanek toimus Keskkonnaameti Tartu kontoris ning eelnõu oli elektrooniliselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis. Keskkonnaloa vee erikasutuseks ja loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitas Keskkonnaamet 03.02.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, KeÜS § 41 lg 5 kohaselt annab Keskkonnaloa vee erikasutuseks Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 2 p 18, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas loa taotleja poolt kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust (vt lisa 1) ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg-te 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisa 1), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Kavandatud tegevus ei avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevale liigile tiigi-lendlasele (Myotis dasycneme). 2. Ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu veekogus, tuleb tööd katkestada. 3. Tööde tegemiseks kasutada töökorras tehnikat, vältida tuleb pinnase- ja veereostust. Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Keskkonnaamet kehtestab veeloas meetmed ja nende täitmise tähtajad, tööde teostamise nõuded ja tingimused, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju veekogule ja ümbritsevatele aladele. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust ja arvestades veeseaduse § 187 p 6, § 191 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-le 2, § 6 lg 2 p-le-18, lg-le 4, § 6 1 lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 22 , 23 , 4, 8 ja 81 , § 12 lg 11 p-le 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-le 1 ja § 15 p-le 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ punktile 2.2. otsustab Keskkonnaamet: Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine JAAGOR GRUPP OÜ (registrikood: 11479000, aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Õpetaja tn 9, 51003 ) keskkonnaloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, samuti kavandatava tegevuse erisused ja keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Anda JAAGOR GRUPP OÜ-le keskkonnaluba nr KL-506958 (kehtivusega 18.02.2020 – 30.06.2021) Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Allika tn 15 (kinnisturaamatu registriosa number 2254238, katastriüksuse tunnus 93401:003:0074) kinnistuga piirneva Värska lahe süvendamiseks 120 m3 ulatuses ja 400 m3 tahkete ainete uputamiseks. Avalikustada keskkonnaluba nr KL-506958 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kanda keskkonnaotsuste infosüsteemi (https://kotkas.envir.ee) reg-nr-gs KL-506958. Teha haldusaktid teatavaks JAAGOR GRUPP OÜ-le Setomaa Vallavalitsusele, Maanteametile, Muinsuskaitseametile, piirinaabritele ja Keskkonnainspektsioonile. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon 2(3) Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. eelhinnang_Jaagor.pdf Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, LINNULENNU OÜ, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Setomaa Vallavalitsus Marko Petrov veespetsialist Lõuna regioon 3(3) Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber KL-506958 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi JAAGOR GRUPP OÜ Registrikood / Isikukood 11479000 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Värska sadam andmed Tegevuskoha aadress Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond Katastritunnus Territoriaalkood EHAK 9672 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 18.02.2020 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 30.06.2021 Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Veekvaliteeti hinnata iga päev visuaalselt. Pinnavee läbipaistvuse halvenemisel võtta proov tööde piirkonnast allavoolu hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks. Analüüsinõuded Pinnavee analüüsid teha akrediteeritud laboris. 2/7 Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha Proovivõtukoha Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus kood nimetus koordinaadid (L‑Est) Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise näitajad sagedus aeg Värska laht VEE2075640 Tööde X: 6429836, Y: 714721 Heljum Vajadusel piirkond Nafta Vajadusel Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 3/7 V10. Süvendamine Veekogu nimetus Värska laht Veekogu kood VEE2075640 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Süvendamise koht Seisuveekogu Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6429834, Y: 714735 Süvendamise vajaduse põhjendus Värska sadama rekonstrueerimine Süvendamisviis Ekskavaatoriga Süvenduspinnase iseloomustus Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³ 120 Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Veekogu sh mere süvendamise nõuded Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 4/7 V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Värska laht Veekogu kood VEE2075640 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Seisuveekogu Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6429832, Y: 714735 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise Värska sadama rekonstrueerimine vajaduse põhjendus Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Jämedafraktsiooniline killustik 200 Maakivid 200 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise Töid teostada vastavalt keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluses ja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud nõuded ehitusprojektis "Värska sadam" toodule. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 5/7 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Tööde teostamise 1. Töid teostada vastavalt keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluses ja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud ehitusprojektis Kogu tööperioodi tingimused ja nõuded "Värska sadam" toodule. jooksul 2. Kavandatud tegevus ei tohi avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevale liigile tiigi-lendlasele (Myotis dasycneme). 3. Ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu veekogus, tuleb tööd katkestada. 4. Tööde tegemiseks kasutada töökorras tehnikat, vältida tuleb pinnase- ja veereostust. 2. Parima võimaliku tehnika Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Kogu tööperioodi kasutamine jooksul 3. Muud asjakohased Kogu tööperioodi meetmed 1. Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju Värska lahele, siis on veeloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. jooksul 2. Veeloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt veeseaduse § 194 lõikele 4, õigus tunnistada veeluba kehtetuks. 3. Naftasaaduste, mürgiste ainete või heitveega saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 4. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 6/7 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Teave meetmete Kui Keskkonnakasutuse vee erikasutusloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb Vajadusel rakendamise kohta sellest kirjalikult teatada Keskkonnaameti Lõuna regiooni Tartu kontorit. 2. Seireandmed Jälgida Keskkonnaloaga vee erikasutuseks kehtestatud seire tingimusi. Olukorra tekkimisel esitada analüüsi tulemused 2 nädalat peale nende väljastamist laborist. 3. Muu vajalik 1. Keskkonnaloaga vee erikasutuseks seotud andmete muutmisel s.h. vee erikasutaja kohta käivate andmete vajadusel informatsioon muudatustest, teavitada kirjalikult loa väljaandjat. 2. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul Keskkonnainspektsiooni, Lõuna Päästekeskust ja Keskkonnaametit. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 7/7 Keskkonnaloa nr KL-506958 andmise korralduse lisa 1 EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1.Kavandatav tegevus 1.1. tegevuse iseloom ja maht JAAGOR GRUPP OÜ taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Allika tn 15 (registriosa number 2254238, katastritunnus 93401:003:0074) kinnistuga piirneva Värska lahe süvendamiseks 120 m3 ulatuses ja 400 m3 tahkete ainete uputamiseks. 1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähi- piirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatava tegevusega seonduvad järgmised strateegilised arengudokumendid: Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (aastateks 2015-2021, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016). • Eestis on moodustatud veemajanduskavad Lääne-Eesti vesikonnale, Ida-Eesti vesikonnale ja Koiva vesikonnale. • Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ning nõuetest. • Veepoliitika raamdirektiiv seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundi saavutamise. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse valgalapõhise veemajanduse põhimõtteid, mille osaks oli ka veemajanduskavade koostamine. Kavandatav tegevus on otseselt seotud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas käsitletud seisuveekogumiga Peipsi järv (kood 2075600_1). Konsultatsioonibüroo OÜ poolt koostatud „Värska sadama detailplaneering“ töö nr 1608 1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Tahkeid aineid uputatakse Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Allika tn 15 (registriosa number 2254238, katastritunnus 93401:003:0074) kinnistuga piirnevast Värska lahte. Uputatavate tahkete ainete maht on väikene ja seega mõju loodusvaradele puudub. Ehitustegevusega kaasneb ajutine häiring veekeskkonnale. Kavandataval tegevusel ei ole seost põhjavee mõjutamisega. Põhjavee saastumist ei kaasne kuna tahkete ainete uputamisel ei kaasne töid, mis ulatuks põhjaveeni. Tööde käigus uputataks tahkeid aineid Värska lahe põhja 400 m3. Kavandatavaks tegevuseks on Värska lahe süvendamine 120 m3 ulatuses ning tahkete ainete uputamine, mis üldisemas plaanis ei too kaasa maakasutusega kaasnevaid muutusi. Värska laht jääb avalikult kasutatavaks. 1.4. tegevuse energiakasutus Süvendamise ja tahkete ainete uputamisega veekogusse ei kaasne energiakasutust. 1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse, vibratsiooni ja lõhna reostust süvendamise ja tahkete ainete uputamisega vette ei kaasne. Süvendamise ja tahkete ainete uputamise perioodil kaasneb ajutine müra ja ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju, kuna see on ajutine. 1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Ehituse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse, kes omab vastavat litsentsi. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, et need ei sattuks vette. 1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Süvendamise ja tahkete ainete uputamisega ei kaasne otseselt avariiolukordi. Võimalikud avariiolukorrad on seotud ehitusmehhanismide veeläheduses töötamisega. Kõige suuremaks riskiteguriks on masinate tööga kaasneda võiv pinnase või vee reostus. Kui ei kasutata töökorras masinaid ning ei pöörata piisavalt tähelepanu võimalikule tehnikast lähtuvale reostusele, võib vette või pinnasesse sattuda naftasaaduseid. Avariide vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist korrasolekut. Vältida tuleb kütte ja määrdeainete sattumist maapinnale ja vette. 1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Värska lahte tahkete ainete uputamise ja süvendamisega ei kaasne suurõnnetuste ega katastroofide ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kavandatava tegevuse territoorium asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Allika tn 15 (registriosa number 2254238, katastritunnus 93401:003:0074) kinnistuga piirnevast Värska lahes Kavandatava tegevusega ei tõkestata Värska lahe vee liikumist ega tekitata veerežiimi muutusi. 2 (7) 2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Tahkete ainete uputamise ja süvendamisega ei kaasne muutusi maakasutuses. 2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Tööde käigus süvendatakse Värska lahte 120 m3 ulatuses ja uputatakse tahkeid aineid 400 m3. Tegevustega hõlmatud ala paikneb Värska lahe hoiualal (keskkonnaregistri kood KLO20001749, kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrusega nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas“) ning hõlmab Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Värska loodusala (keskkonnaregistri kood EE0080215). Värska lahe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - tiigilendlase (Myotis dasycneme), hariliku tõugja (Aspius aspius) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse). Värks lahe hoiualal kehtivad üldised tingimused on sätestatud looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) § 32 ja 33. Värka lahele, kaldaalale ja tegevustega hõlmatud alale on registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiireliikide; tiigilendlase (keskkonnaregistrikood KLO9100195 Myotis dasycneme), veelendlase (keskkonnaregistrikood KLO9104550 Myotis daubentonii), suurvidevlasee (keskkonnaregistrikood KLO9104547 Nyctalus noctula), põhja-nahkhiie (keskkonnaregistrikood KLO9104551 Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiire (keskkonnaregistrikood KLO9104549 Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiire (keskkonnaregistrikood KLO9104548 Pipistrellus pipistrellus) ja hõbe-nahkhiire (keskkonnaregistrikood KLO9104546 Espertilio murinus) elupaigad. Veekogu on nahkhiire liikide toitumisalaks. LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuse liigi elupaigas isendi kaitse. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Nahkhiired toituvad putukatest, keda nad püüavad veekogu kohal. Pesa- ja varjepaikadena kasutavad nahkhiired vanemaid õõnsuste ja pragudega puid, aga ka pööninguid, keldreid ja muid sobilikke inimtekkelisi objekte. Nahkhiired on peamised öiste eluviisidega putukate arvukuse piirajad ning seega on nahkhiirtel väga oluline koht ökosüsteemis. Talvitumine algab nahkhiirtel Eestis tavaliselt septembris-oktoobris ning lõppeb märtsi lõpus või aprillis, vahel ka alles mai alguses. Täpne talvitumise kestus varieerub aastati, sõltudes sügisestest ning kevadistest ilmadest. Talvitumiseks kasutavad nahkhiired tavalised koopaid, keldreid, maa- aluseid käike ning sobilikke puuõõnsusi (Eesti talved on puuõõnsustes talvitumiseks enamasti liiga karmid, meie kliimas sobivad puuõõnsused nahkhiirtele pigem ülemineku-perioodil varjepaikadeks). Tegevuse tagajärjel üldine olukord võrreldes varasemaga ei muutu, seega oluline negatiivne mõju kaitstavate nahkhiireliikide puudub. Värska loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis); 3 (7) 2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Tööde piirkonnas ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Tegevusest otseselt mõjutatav piirkond on veekogu ala, kus toimub süvendamine ning tahkete ainete uputamine Tegevuse läbi viimisel veekogu kaldaalal tuleb arvestada looduskaitseseadusest tulenevate kalda kaitse eesmärkide tagamisega ning looduskaitseseaduses märgitud § 32 ja 33. Kuna kavandatav tegevus on ühekordne tegevus, siis peale ehitustööde lõppu kaldaala korrastatakse on võimalik minimeerida erosiooniohu teke. Seega tegevus ei kahjusta eeldatavalt kalda püsivust, tekita erosiooniohtu ega kahjusta kaldakaitse eesmärke. Margo Hurti poolt koostatud eksperthinnangus „Värska sadama ja promenaadi rajamise ning kasutamise mõju Värska lahe looduskaitselisele väärtusele“ on jõutud järeldusele et Värska sadama ja promenaadi rajamine ning kasutamine ei sea ohtu Värska lahe hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitseväärtuste soodsat seisundit, kui järgitakse üldisi seadusandlusest tulenevaid ehitamise ja keskkonnakaitse nõudeid. Keskkonnaameti poolt on esitatud tingimused, mille kohaselt teostada pinnase- ja raietöid sügisel-talvel, kui nahkhiired on talvituspaikades ning kalad ja kahepaiksed ei koe. Kõige sobilikum aeg tööde teostamiseks on ajavahemik septembrist veebruarini. Nahkhiireliigid kuuluvad II kaitsekategooria liikide hulka ning on ohustatud elupaikade hävimise ja varjepaikade vähesuse tõttu. Seega ei tohi planeeritavaid töid teostada hämaral ajal ja tööde käigus ei või kahjustada ning hävitada nahkhiirte varjepaiku ehk õõnsustega puid. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Tegevusega ei kaasne olulist mõju märgaladele, kallastele ega pinnavormidele. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid tööde piirkonnas ei ole. 2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandataval tegevusel (süvendamisel ja tahkete ainete uputamisel) puudub otsene mõju inimese tervisele ja heaolule. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. mõju suurus, ulatus ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust süvendamise ja tahkete ainete uputamisega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Vee erikasutaja tegevusega ei kaasne saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. Süvendamise ja tahkete ainete uputamise perioodil kaasneb ajutine müra. Kavandatavat tegevust saab käsitleda kui 4 (7) tavapärast ehitustegevust. Ehitusest ja materjali veost tingitud müra ja vibratsioon jäävad tavapärasele ehitusega kaasnevale tasemele. Süvendamise ja tahkete ainete uputamisega kaasneb lokaalne mõju Värska lahele, kuna tekkiva heljumi levimise ja mõju minimaliseerimiseks tuleb veekeskkonnas töid teostada madalveeperioodil. Kuna süvendamise ja uputatavate tahkete ainete maht on väike, siis on heljumi kogused vees vähesed ja oluline mõju Värska lahele puudub. 3.2. mõju ilmnemise tõenäosus Värska lahe veekvaliteedile olulist mõju ei kaasne süvendamise ja tahkete ainete uputamise käigus, kuna töid teostatakse madalvee perioodil, et vähendada sette ja heljumi koormust. Tahkeid aineid ei uputata Värska lahte kalade aktiivsel kude- ja rändeajal. 3.3. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Süvendamine ja tahkete ainete uputamine on ajutine ja see ei põhjusta pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. 3.4. mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.5. mõju Natura 2000 võrgustiku alale 3.5.1 Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid ja nende kirjeldused Värska lahe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000174) kuulub üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka Värska loodusalana (keskkonnaregistri kood RAH0000219, rahvusvaheline kood EE0080215) ning kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning II lisas nimetatud liikide tiigi-lendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Värska loodusala (keskkonnaregistri kood EE0080215) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on II lisas nimetatud liikide tiigi-lendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Värska loodusala (keskkonnaregistrikood EE0080215) I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150). Tegevustega hõlmatud alal kaitse-eesmärgina nimetatud elupaigatüüp looduslikult rohketoitelised järved (3150) registreeritud ei ole. Värska lahe kohale ja kaldaalale on II lisas nimetatud liik tiigilendlane (keskkonnaregistrikood KLO9100195 Myotis dasycneme). 3.5.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale Tegevusega kaasnevad mõjutused on eeldatavalt ajutise iseloomuga, s.o ehitusaegsed. Kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat ja kvaliteetseid materjale ning häiritakse keskkonda võimalikult vähe, seega pole mõju oluline. 5 (7) Tuginedes Margo Hurti poolt koostatud eksperthinnangu „Värska sadama ja promenaadi rajamise ning kasutamise mõju Värska lahe looduskaitselisele väärtusele“ järeldusele ei kaasne teadaolevalt olulisi negatiivseid mõjusid Värska lahe hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitseväärtustele kui järgitakse üldisi seadusandlusest tulenevaid ehitamise ja keskkonnakaitse nõudeid. Tiigilendlane on üks suurimaid meil esinevatest nahkhiirtest. Tiigilendlase elupaikadeks on hõredad puistud ning puude ja lagendikega vahelduvad alad. Tema elu seotud ka veega ning toitu kogub tiigilendlane vaid väiksemate järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede kohal lennates. Sääskede ja kihulaste ning teiste väiksemate putukate otsinguil lendavad tiigilendlased madalal veepinna kohal, harva tõusevad nad kõrgemale. Nende lend on jõuline, liigutused on aeglased ja sujuvad, järske pöördeid nad ei tee. Tiigilendlaste lend võib kesta kogu öö, vahest väikeste vaheaegadega. Päeval varjuvad loomad majade katusealustesse, seinapragudesse ning ka puuõõntesse. Tiigilendlase arvukus on väike ja see liik on ohus mitmete asjaolude tõttu. Lendlaste elupaigad on hävimas üldise linnastumise tõttu ja üha vähemaks jääb sobivaid talvituspaiku, kus temperatuur säiliks sobivana ja kus loomi ei häiritaks. Negatiivselt võib mõjuda ka kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Antud tegevuses putukatõrje kemikaale ei kasutatuta, samuti teostatakse töid päevasel ajal. Kavandatud tegevus ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks olevale liigile tiigi-lendlane (Myotis dasycneme). 3.6. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Tööga kaasnev keskkonnamõju on ajutine ning ei too endaga kaasa olulisi muutusi. Süvendamise ja tahkete ainete uputamine ei oma negatiivset kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju. 3.7.ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kui töid viiakse läbi nõuetekohaselt, arvestatakse üldisi seadusandlusest tulenevaid ehitamise ja keskkonnakaitse nõudeid, pinnase- ja raietöid teostada sügisel-talvel, kui nahkhiired on talvituspaikades ning kalad ja kahepaiksed ei koe ning töid viiakse läbi päevasel ajal ei ole ebasoodsat mõju ette näha. 4.Eelhinnangu järeldus KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Eeltoodut arvesse võttes on olemasolevate teadmiste ja varasemate kogemuste põhjal suure tõenäosusega välistatud, et tegevus võiks avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse- eesmärkidele. Tööde tegemisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1. Kavandatud tegevus ei avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärgiks olevale liigile tiigi-lendlasele (Myotis dasycneme). 6 (7) 2. Ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu veekogus, tuleb tööd katkestada. 3. Tööde tegemiseks kasutada töökorras tehnikat, vältida tuleb pinnase- ja veereostust. Tuginedes eeltoodule on loa andja seisukohal, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning seega pole vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine. Keskkonnaamet omab tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, et väljastada veeluba JAAGOR GRUPP OÜ-le. 7 (7) Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 18.02.2020 12:22 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist Manused: DM-107087-7.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, February 18, 2020 11:55 AM To: [email protected] Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-107087-7 Keskkonnaloa nr KL- 506958 andmise korraldus. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=18965 Keskkonnaamet
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →