KORRALDUS
18.02.2020 nr DM-107087-7
Keskkonnaloa nr KL-506958 andmise korraldus
I. ASJAOLUD
JAAGOR GRUPP OÜ (registrikood: 11479000, aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Õpetaja tn 9,
51003) esitas 05.12.2019 Keskkonnaametile keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis menetluse nr M-107087 all) Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus
Allika tn 15 (registriosa number 2254238, katastritunnus 93401:003:0074) kinnistuga piirnevast Värska lahe
süvendamiseks 120 m3 ulatuses ja 400 m3 tahkete ainete uputamiseks.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse vastavust VeeS § 190 lõike 1, KeÜS § 42
lõike 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded
ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 9 ja § 12 nõuetele ning hindas esitatud
materjale piisavaks keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse menetluse algatamiseks.
II. KAALUTLUSED
Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa vee erikasutuseks andmise menetlemisel aluseks haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) § 5 lõiked 2 ja 4, mis sätestavad haldusmenetluse eesmärgid, viies läbi menetluse võimalikult
efektiivselt, lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. Selleks, et hinnata taotletud
tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis Keskkonnaamet
menetluse läbiviimisel aluseks ettevõtte esitatud keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse ning muud esitatud
materjalid.
2.1 Avalikustamine, kaasamine
Keskkonnaloa vee erikasutuseks andmisel rakendatakse avatud menetlust. KeÜS § 46 lõige 1 kohaselt saatis
Keskkonnaamet keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluse menetluse algatamise kohta 30.12.2019 teavituse loa
taotlejale, Setomaa Vallavalitsusele, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile (kiri nr DM-107087-2) ja
piirinaabritele (kiri nr DM-107087-3) ning KeÜS § 47 lõike 1 ja 2 järgi avaldas 30.12.2019 keskkonnaloa vee
erikasutuseks taotluse menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (Keskkonnaseadustiku
üldosa seadus § 47 lõike 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui
kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav
avalik huvi), kuna vee erikasutust kavandatakse ajaloolisel Värska sadama territooriumil ja Keskkonnaametile
pole esitatud kaebusi antud tegevuse osas. Seega ei põhjustata varasemaga võrreldes kavandatud tegevuse
jätkumisel kaasnevat keskkonnahäiringut ja keskkonnariski ning puudub eeldatavalt avalik huvi.
HMS § 49 lõike 1 kohaselt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt
puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile veeloa ning selle andmise
otsuse eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
KeÜS § 48 lõike 1 kohaselt paneb loa andja keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu
avalikkusele tutvumiseks välja haldusmenetluse seaduse §-s 48 sätestatud korras kavandatava tegevuse asukoha
järgse valla, linna või muu asula vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas, keskkonnaloa andja asukohas
või kavandatava tegevuse asukohas. Loa andja määrab väljapaneku asukoha, arvestades kavandatava tegevuse
keskkonnahäiringu võimalikku ulatust ja suurust. Loa eelnõu avalik väljapanek toimus Keskkonnaameti Tartu
kontoris ning eelnõu oli elektrooniliselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis.
Keskkonnaloa vee erikasutuseks ja loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH
algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitas Keskkonnaamet 03.02.2020
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab
otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või
algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud
tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast
KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, KeÜS § 41 lg 5
kohaselt annab Keskkonnaloa vee erikasutuseks Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS
tähenduses.
KeHJS § 6 lg 2 p 18, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja andma
eelhinnangu selle kohta, kas loa taotleja poolt kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline
keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust (vt lisa 1) ja asjaomase asutuse
seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus
tehakse KeHJS § 6 lg-te 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisa 1), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
1. Kavandatud tegevus ei avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevale
liigile tiigi-lendlasele (Myotis dasycneme).
2. Ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu veekogus, tuleb tööd katkestada.
3. Tööde tegemiseks kasutada töökorras tehnikat, vältida tuleb pinnase- ja veereostust.
Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2, märgib
Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava
tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks või ennetamiseks.
Keskkonnaamet kehtestab veeloas meetmed ja nende täitmise tähtajad, tööde teostamise nõuded ja tingimused,
mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju veekogule ja ümbritsevatele aladele.
III. OTSUSTUS
Lähtudes eeltoodust ja arvestades veeseaduse § 187 p 6, § 191 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-le 2, § 6 lg 2 p-le-18, lg-le 4, § 6 1 lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11
lg-tele 2, 22 , 23 , 4, 8 ja 81 , § 12 lg 11 p-le 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ § 1 lg-le 1 ja § 15 p-le 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205
„Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ punktile 2.2.
otsustab Keskkonnaamet:
Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine JAAGOR GRUPP OÜ (registrikood: 11479000, aadress:
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Õpetaja tn 9, 51003 ) keskkonnaloa taotluse menetluse
raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, samuti kavandatava tegevuse erisused ja
keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks.
Anda JAAGOR GRUPP OÜ-le keskkonnaluba nr KL-506958 (kehtivusega 18.02.2020 – 30.06.2021)
Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Allika tn 15 (kinnisturaamatu registriosa number
2254238, katastriüksuse tunnus 93401:003:0074) kinnistuga piirneva Värska lahe süvendamiseks 120
m3 ulatuses ja 400 m3 tahkete ainete uputamiseks.
Avalikustada keskkonnaluba nr KL-506958 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kanda
keskkonnaotsuste infosüsteemi (https://kotkas.envir.ee) reg-nr-gs KL-506958.
Teha haldusaktid teatavaks JAAGOR GRUPP OÜ-le Setomaa Vallavalitsusele, Maanteametile,
Muinsuskaitseametile, piirinaabritele ja Keskkonnainspektsioonile.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Lõuna regioon
2(3)
Lisad:
1. Keskkonnaluba
2. eelhinnang_Jaagor.pdf
Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, LINNULENNU OÜ, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Setomaa
Vallavalitsus
Marko Petrov
veespetsialist
Lõuna regioon
3(3)
Keskkonnaluba
Keskkonnaloa registrinumber KL-506958
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi JAAGOR GRUPP OÜ
Registrikood / Isikukood 11479000
Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Värska sadam
andmed
Tegevuskoha aadress Värska alevik, Setomaa vald, Võru
maakond
Katastritunnus
Territoriaalkood EHAK 9672
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus;
tegevused
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 18.02.2020
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev 30.06.2021
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Veekvaliteeti hinnata iga päev visuaalselt. Pinnavee läbipaistvuse halvenemisel võtta proov tööde piirkonnast allavoolu
hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks.
Analüüsinõuded Pinnavee analüüsid teha akrediteeritud laboris.
2/7
Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha Proovivõtukoha Seire
nimetus kood nimetus kood kood nimetus kood nimetus koordinaadid (L‑Est) Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise
näitajad sagedus aeg
Värska laht VEE2075640 Tööde X: 6429836, Y: 714721 Heljum Vajadusel
piirkond Nafta Vajadusel
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine 3/7
V10. Süvendamine
Veekogu nimetus Värska laht
Veekogu kood VEE2075640
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Süvendamise koht Seisuveekogu
Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6429834, Y: 714735
Süvendamise vajaduse põhjendus Värska sadama rekonstrueerimine
Süvendamisviis Ekskavaatoriga
Süvenduspinnase iseloomustus
Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³
120
Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³
Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Veekogu sh mere süvendamise nõuded
Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
4/7
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Veekogu nimetus Värska laht
Veekogu kood VEE2075640
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Seisuveekogu
Kaadamisala nimetus
Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid
X: 6429832, Y: 714735
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise Värska sadama rekonstrueerimine
vajaduse põhjendus
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis
Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³
Jämedafraktsiooniline killustik 200
Maakivid 200
Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³
Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine
Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi
kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.
Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise Töid teostada vastavalt keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluses ja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud
nõuded ehitusprojektis "Värska sadam" toodule.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
5/7
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme
nr rakendamise
tähtaeg
1. Tööde teostamise 1. Töid teostada vastavalt keskkonnaloa vee erikasutuseks taotluses ja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud ehitusprojektis Kogu tööperioodi
tingimused ja nõuded "Värska sadam" toodule. jooksul
2. Kavandatud tegevus ei tohi avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevale liigile tiigi-lendlasele (Myotis
dasycneme).
3. Ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu veekogus, tuleb tööd katkestada.
4. Tööde tegemiseks kasutada töökorras tehnikat, vältida tuleb pinnase- ja veereostust.
2. Parima võimaliku tehnika Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Kogu tööperioodi
kasutamine jooksul
3. Muud asjakohased Kogu tööperioodi
meetmed 1. Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju Värska lahele, siis on veeloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. jooksul
2. Veeloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt veeseaduse § 194 lõikele 4, õigus tunnistada veeluba kehtetuks.
3. Naftasaaduste, mürgiste ainete või heitveega saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele
abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.
4. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 6/7
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
nr
1. Teave meetmete Kui Keskkonnakasutuse vee erikasutusloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb Vajadusel
rakendamise kohta sellest kirjalikult teatada Keskkonnaameti Lõuna regiooni Tartu kontorit.
2. Seireandmed Jälgida Keskkonnaloaga vee erikasutuseks kehtestatud seire tingimusi. Olukorra tekkimisel esitada analüüsi tulemused 2
nädalat peale nende väljastamist laborist.
3. Muu vajalik 1. Keskkonnaloaga vee erikasutuseks seotud andmete muutmisel s.h. vee erikasutaja kohta käivate andmete vajadusel
informatsioon muudatustest, teavitada kirjalikult loa väljaandjat.
2. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul
Keskkonnainspektsiooni, Lõuna Päästekeskust ja Keskkonnaametit.
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
7/7
Keskkonnaloa nr KL-506958 andmise korralduse lisa 1
EELHINNANG
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike
3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel
ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
1.Kavandatav tegevus
1.1. tegevuse iseloom ja maht
JAAGOR GRUPP OÜ taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks Võru maakonnas Setomaa
vallas Värska alevikus Allika tn 15 (registriosa number 2254238, katastritunnus
93401:003:0074) kinnistuga piirneva Värska lahe süvendamiseks 120 m3 ulatuses ja 400 m3
tahkete ainete uputamiseks.
1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähi-
piirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Kavandatava tegevusega seonduvad järgmised strateegilised arengudokumendid:
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (aastateks 2015-2021, kinnitatud Vabariigi Valitsuse
poolt 07.01.2016).
• Eestis on moodustatud veemajanduskavad Lääne-Eesti vesikonnale, Ida-Eesti vesikonnale ja
Koiva vesikonnale.
• Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika
raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ning nõuetest.
• Veepoliitika raamdirektiiv seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundi
saavutamise. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse valgalapõhise veemajanduse
põhimõtteid, mille osaks oli ka veemajanduskavade koostamine.
Kavandatav tegevus on otseselt seotud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas käsitletud
seisuveekogumiga Peipsi järv (kood 2075600_1).
Konsultatsioonibüroo OÜ poolt koostatud „Värska sadama detailplaneering“ töö nr 1608
1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Tahkeid aineid uputatakse Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Allika tn 15
(registriosa number 2254238, katastritunnus 93401:003:0074) kinnistuga piirnevast Värska
lahte.
Uputatavate tahkete ainete maht on väikene ja seega mõju loodusvaradele puudub.
Ehitustegevusega kaasneb ajutine häiring veekeskkonnale. Kavandataval tegevusel ei ole seost
põhjavee mõjutamisega. Põhjavee saastumist ei kaasne kuna tahkete ainete uputamisel ei
kaasne töid, mis ulatuks põhjaveeni.
Tööde käigus uputataks tahkeid aineid Värska lahe põhja 400 m3.
Kavandatavaks tegevuseks on Värska lahe süvendamine 120 m3 ulatuses ning tahkete ainete
uputamine, mis üldisemas plaanis ei too kaasa maakasutusega kaasnevaid muutusi. Värska laht
jääb avalikult kasutatavaks.
1.4. tegevuse energiakasutus
Süvendamise ja tahkete ainete uputamisega veekogusse ei kaasne energiakasutust.
1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Valguse, soojuse, kiirguse, vibratsiooni ja lõhna reostust süvendamise ja tahkete ainete
uputamisega vette ei kaasne. Süvendamise ja tahkete ainete uputamise perioodil kaasneb ajutine
müra ja ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol. Masinatega töötamisel tekkival
heitgaasidel, müral ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju, kuna see on ajutine.
1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Ehituse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse, kes omab
vastavat litsentsi. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, et need ei sattuks
vette.
1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Süvendamise ja tahkete ainete uputamisega ei kaasne otseselt avariiolukordi. Võimalikud
avariiolukorrad on seotud ehitusmehhanismide veeläheduses töötamisega. Kõige suuremaks
riskiteguriks on masinate tööga kaasneda võiv pinnase või vee reostus. Kui ei kasutata töökorras
masinaid ning ei pöörata piisavalt tähelepanu võimalikule tehnikast lähtuvale reostusele, võib
vette või pinnasesse sattuda naftasaaduseid. Avariide vältimiseks tuleb pidevalt jälgida
masinate tehnilist korrasolekut. Vältida tuleb kütte ja määrdeainete sattumist maapinnale ja
vette.
1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike
andmete alusel
Värska lahte tahkete ainete uputamise ja süvendamisega ei kaasne suurõnnetuste ega
katastroofide ohtu.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Kavandatava tegevuse territoorium asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus
Allika tn 15 (registriosa number 2254238, katastritunnus 93401:003:0074) kinnistuga
piirnevast Värska lahes
Kavandatava tegevusega ei tõkestata Värska lahe vee liikumist ega tekitata veerežiimi muutusi.
2 (7)
2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Tahkete ainete uputamise ja süvendamisega ei kaasne muutusi maakasutuses.
2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Tööde käigus süvendatakse Värska lahte 120 m3 ulatuses ja uputatakse tahkeid aineid 400 m3.
Tegevustega hõlmatud ala paikneb Värska lahe hoiualal (keskkonnaregistri kood
KLO20001749, kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrusega nr 183
„Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas“) ning hõlmab Natura 2000 võrgustikku
kuuluvat Värska loodusala (keskkonnaregistri kood EE0080215).
Värska lahe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi - looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse ning II lisas nimetatud liikide
- tiigilendlase (Myotis dasycneme), hariliku tõugja (Aspius aspius) ja hariliku vingerja
(Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse). Värks lahe hoiualal kehtivad üldised tingimused on
sätestatud looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) § 32 ja 33.
Värka lahele, kaldaalale ja tegevustega hõlmatud alale on registreeritud II kaitsekategooriasse
kuuluvate nahkhiireliikide; tiigilendlase (keskkonnaregistrikood KLO9100195 Myotis
dasycneme), veelendlase (keskkonnaregistrikood KLO9104550 Myotis daubentonii),
suurvidevlasee (keskkonnaregistrikood KLO9104547 Nyctalus noctula), põhja-nahkhiie
(keskkonnaregistrikood KLO9104551 Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiire
(keskkonnaregistrikood KLO9104549 Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiire
(keskkonnaregistrikood KLO9104548 Pipistrellus pipistrellus) ja hõbe-nahkhiire
(keskkonnaregistrikood KLO9104546 Espertilio murinus) elupaigad. Veekogu on nahkhiire
liikide toitumisalaks.
LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuse liigi elupaigas
isendi kaitse. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja
tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Nahkhiired toituvad putukatest, keda nad püüavad veekogu kohal. Pesa- ja varjepaikadena
kasutavad nahkhiired vanemaid õõnsuste ja pragudega puid, aga ka pööninguid, keldreid ja
muid sobilikke inimtekkelisi objekte. Nahkhiired on peamised öiste eluviisidega putukate
arvukuse piirajad ning seega on nahkhiirtel väga oluline koht ökosüsteemis. Talvitumine algab
nahkhiirtel Eestis tavaliselt septembris-oktoobris ning lõppeb märtsi lõpus või aprillis, vahel ka
alles mai alguses. Täpne talvitumise kestus varieerub aastati, sõltudes sügisestest ning
kevadistest ilmadest. Talvitumiseks kasutavad nahkhiired tavalised koopaid, keldreid, maa-
aluseid käike ning sobilikke puuõõnsusi (Eesti talved on puuõõnsustes talvitumiseks enamasti
liiga karmid, meie kliimas sobivad puuõõnsused nahkhiirtele pigem ülemineku-perioodil
varjepaikadeks). Tegevuse tagajärjel üldine olukord võrreldes varasemaga ei muutu, seega
oluline negatiivne mõju kaitstavate nahkhiireliikide puudub.
Värska loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult
rohketoitelised järved (3150); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on
tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius) ja harilik vingerjas
(Misgurnus fossilis);
3 (7)
2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega
alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Tööde piirkonnas ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava
tegevuse tõttu mõjutatud.
Tegevusest otseselt mõjutatav piirkond on veekogu ala, kus toimub süvendamine ning tahkete
ainete uputamine
Tegevuse läbi viimisel veekogu kaldaalal tuleb arvestada looduskaitseseadusest tulenevate
kalda kaitse eesmärkide tagamisega ning looduskaitseseaduses märgitud § 32 ja 33. Kuna
kavandatav tegevus on ühekordne tegevus, siis peale ehitustööde lõppu kaldaala korrastatakse
on võimalik minimeerida erosiooniohu teke. Seega tegevus ei kahjusta eeldatavalt kalda
püsivust, tekita erosiooniohtu ega kahjusta kaldakaitse eesmärke.
Margo Hurti poolt koostatud eksperthinnangus „Värska sadama ja promenaadi rajamise ning
kasutamise mõju Värska lahe looduskaitselisele väärtusele“ on jõutud järeldusele et Värska
sadama ja promenaadi rajamine ning kasutamine ei sea ohtu Värska lahe hoiuala ja Natura 2000
võrgustiku ala kaitseväärtuste soodsat seisundit, kui järgitakse üldisi seadusandlusest
tulenevaid ehitamise ja keskkonnakaitse nõudeid.
Keskkonnaameti poolt on esitatud tingimused, mille kohaselt teostada pinnase- ja raietöid
sügisel-talvel, kui nahkhiired on talvituspaikades ning kalad ja kahepaiksed ei koe. Kõige
sobilikum aeg tööde teostamiseks on ajavahemik septembrist veebruarini. Nahkhiireliigid
kuuluvad II kaitsekategooria liikide hulka ning on ohustatud elupaikade hävimise ja
varjepaikade vähesuse tõttu. Seega ei tohi planeeritavaid töid teostada hämaral ajal ja tööde
käigus ei või kahjustada ning hävitada nahkhiirte varjepaiku ehk õõnsustega puid.
Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Tegevusega ei kaasne olulist mõju
märgaladele, kallastele ega pinnavormidele.
Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid tööde piirkonnas ei ole.
2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Kavandataval tegevusel (süvendamisel ja tahkete ainete uputamisel) puudub otsene mõju
inimese tervisele ja heaolule.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
3.1. mõju suurus, ulatus ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust süvendamise ja tahkete ainete uputamisega
ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Vee erikasutaja tegevusega ei kaasne saasteainete heidet
välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. Süvendamise ja tahkete
ainete uputamise perioodil kaasneb ajutine müra. Kavandatavat tegevust saab käsitleda kui
4 (7)
tavapärast ehitustegevust. Ehitusest ja materjali veost tingitud müra ja vibratsioon jäävad
tavapärasele ehitusega kaasnevale tasemele.
Süvendamise ja tahkete ainete uputamisega kaasneb lokaalne mõju Värska lahele, kuna tekkiva
heljumi levimise ja mõju minimaliseerimiseks tuleb veekeskkonnas töid teostada
madalveeperioodil. Kuna süvendamise ja uputatavate tahkete ainete maht on väike, siis on
heljumi kogused vees vähesed ja oluline mõju Värska lahele puudub.
3.2. mõju ilmnemise tõenäosus
Värska lahe veekvaliteedile olulist mõju ei kaasne süvendamise ja tahkete ainete uputamise
käigus, kuna töid teostatakse madalvee perioodil, et vähendada sette ja heljumi koormust.
Tahkeid aineid ei uputata Värska lahte kalade aktiivsel kude- ja rändeajal.
3.3. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Süvendamine ja tahkete ainete uputamine on ajutine ja see ei põhjusta pöördumatuid muutusi
antud piirkonnas.
3.4. mõju piiriülesus
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.
3.5. mõju Natura 2000 võrgustiku alale
3.5.1 Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid ja nende kirjeldused
Värska lahe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000174) kuulub üle-euroopalise kaitsealade
võrgustiku Natura 2000 alade hulka Värska loodusalana (keskkonnaregistri kood
RAH0000219, rahvusvaheline kood EE0080215) ning kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I
lisas nimetatud elupaigatüübi looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning II lisas nimetatud
liikide tiigi-lendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius) ja harilik vingerjas
(Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse.
Värska loodusala (keskkonnaregistri kood EE0080215) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse
on II lisas nimetatud liikide tiigi-lendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius)
ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).
Värska loodusala (keskkonnaregistrikood EE0080215) I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp
on looduslikult rohketoitelised järved (3150).
Tegevustega hõlmatud alal kaitse-eesmärgina nimetatud elupaigatüüp looduslikult
rohketoitelised järved (3150) registreeritud ei ole.
Värska lahe kohale ja kaldaalale on II lisas nimetatud liik tiigilendlane (keskkonnaregistrikood
KLO9100195 Myotis dasycneme).
3.5.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale
Tegevusega kaasnevad mõjutused on eeldatavalt ajutise iseloomuga, s.o ehitusaegsed.
Kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat ja kvaliteetseid materjale ning häiritakse keskkonda
võimalikult vähe, seega pole mõju oluline.
5 (7)
Tuginedes Margo Hurti poolt koostatud eksperthinnangu „Värska sadama ja promenaadi
rajamise ning kasutamise mõju Värska lahe looduskaitselisele väärtusele“ järeldusele ei kaasne
teadaolevalt olulisi negatiivseid mõjusid Värska lahe hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku ala
kaitseväärtustele kui järgitakse üldisi seadusandlusest tulenevaid ehitamise ja keskkonnakaitse
nõudeid.
Tiigilendlane on üks suurimaid meil esinevatest nahkhiirtest. Tiigilendlase elupaikadeks on
hõredad puistud ning puude ja lagendikega vahelduvad alad. Tema elu seotud ka veega ning
toitu kogub tiigilendlane vaid väiksemate järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede kohal
lennates. Sääskede ja kihulaste ning teiste väiksemate putukate otsinguil lendavad tiigilendlased
madalal veepinna kohal, harva tõusevad nad kõrgemale. Nende lend on jõuline, liigutused on
aeglased ja sujuvad, järske pöördeid nad ei tee. Tiigilendlaste lend võib kesta kogu öö, vahest
väikeste vaheaegadega. Päeval varjuvad loomad majade katusealustesse, seinapragudesse ning
ka puuõõntesse. Tiigilendlase arvukus on väike ja see liik on ohus mitmete asjaolude tõttu.
Lendlaste elupaigad on hävimas üldise linnastumise tõttu ja üha vähemaks jääb sobivaid
talvituspaiku, kus temperatuur säiliks sobivana ja kus loomi ei häiritaks. Negatiivselt võib
mõjuda ka kemikaalide kasutamine putukatõrjes.
Antud tegevuses putukatõrje kemikaale ei kasutatuta, samuti teostatakse töid päevasel ajal.
Kavandatud tegevus ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks
olevale liigile tiigi-lendlane (Myotis dasycneme).
3.6. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Tööga kaasnev keskkonnamõju on ajutine ning ei too endaga kaasa olulisi muutusi.
Süvendamise ja tahkete ainete uputamine ei oma negatiivset kumulatiivset ega piiriülest
keskkonnamõju.
3.7.ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Kui töid viiakse läbi nõuetekohaselt, arvestatakse üldisi seadusandlusest tulenevaid ehitamise
ja keskkonnakaitse nõudeid, pinnase- ja raietöid teostada sügisel-talvel, kui nahkhiired on
talvituspaikades ning kalad ja kahepaiksed ei koe ning töid viiakse läbi päevasel ajal ei ole
ebasoodsat mõju ette näha.
4.Eelhinnangu järeldus
KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle
Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.
Eeltoodut arvesse võttes on olemasolevate teadmiste ja varasemate kogemuste põhjal suure
tõenäosusega välistatud, et tegevus võiks avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse-
eesmärkidele.
Tööde tegemisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
1. Kavandatud tegevus ei avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-
eesmärgiks olevale liigile tiigi-lendlasele (Myotis dasycneme).
6 (7)
2. Ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu veekogus, tuleb tööd
katkestada.
3. Tööde tegemiseks kasutada töökorras tehnikat, vältida tuleb pinnase- ja veereostust.
Tuginedes eeltoodule on loa andja seisukohal, et tegevusega ei kaasne olulist
keskkonnamõju ning seega pole vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine.
Keskkonnaamet omab tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, et väljastada veeluba
JAAGOR GRUPP OÜ-le.
7 (7)
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 18.02.2020 12:22
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist
Manused: DM-107087-7.pdf.bdoc
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Tuesday, February 18, 2020 11:55 AM
To:
[email protected]
Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist
Tere!
Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-107087-7 Keskkonnaloa nr KL-
506958 andmise korraldus.
Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=18965
Keskkonnaamet