Versioon 15.04.2019 /// TÖÖ NR 9003322
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv
Hummuli jalgratta- ja jalgtee
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 9003322 Tartu-Tallinn 2019
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
KMH litsents KMH 0127
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 2
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................... 2
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID....................................................................... 4
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 8
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 14
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ............................................................................................................... 14
5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 14
5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15
5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 15
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 16
5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 17
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 17
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 17
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED.............................................................................. 18
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 3
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuva
Hummuli jalgratta- ja jalgtee projekti koosseisu.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekti
asendiplaan (Tinter Projekt OÜ, 2011). Lisaks jalgratta- ja jalgteele rajatakse projektiga ka
tänavavalgustus.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Projekteeritava kergliiklustee kohtvaatlus viidi läbi 30. märtsil 2019.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte
algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik
kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande
Lisa1 - Asukoha skeem: Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 4
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1. Vastavalt seadusele on
keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne
mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise
põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne
kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee
ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline
keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr
224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“2.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 5
keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde
kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate
jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtim issüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise võ i kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,
p 10) ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „tee rajamine või laiendamine, välja
arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus - ja aeglustusradade,
pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, ob jekti ligipääsuks vajaliku tee,
teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul“.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa tao tlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
vajalike lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mu lla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 6
keskkonnamõjude eelhinnang
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja
lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist
peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-
1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja jalgtee projekti koosseisus ning seda on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 7
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Projekti eesmärgiks on projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 23184 Asu-Soe km
1,22-1,7 asuvale lõigule (vt joonis 3.1). Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud
projekti asendiplaanile (Tinter Projekt OÜ, 2011) nähakse lõigu algusesse (riigitee
23184 Asu-Soe km 1,22) ette ka reguleerimata ülekäigurada . Samuti rajatakse
projekteeritava kergliiklustee juurde tänavavalgustus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse m aardlatest, millede avamise
ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast
loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju
puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Paratamatult tekib tee -ehituse käigus jäätmeid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette.
Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade
aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Joonis 3.1 Projekteeritava kergliiklustee skeem. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande
Lisa 2 - Asendiskeem: Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 8
keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projekteeritav lõik asub Valga maakonnas Tõrva vallas Hummuli asulas. Riigitee aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 2017.a. teeregistri andmetel 358 a/ööp, millest 4% moodustab
raskeliiklus.
Kavandatava kergliiklustee algust (km 1,22) ümbritseb enamjaolt tootmismaa ning lõigu lõpupool
(km 1,7) ümbritsevad teed elamumaa sihtotstarbega kinnistud.
Projekteeritavale kergliiklusteele lähimad kultuurimälestised on kultuurimälestiste riikliku registri
andmete alusel Hummuli mõisa park (reg. nr 23087), Hummuli mõisa peahoone (reg. nr 23086),
kalmistu "Rootslaste matusepaik" (reg. nr 13076) ja Kääbaskalmistu (reg. nr 13077), mis kõik
jäävad teest vähemalt ~200 m kaugusele.
Keskkonnaregistri andmetel jääb kavandatava tegevuse piirkonda mitmeid pärandkultuuri
objekte. Lähim pärandkultuuri objekt Soe kõrts jääb kavandatavast kergliiklusteest ~ 20 m
kaugusele (vt joonis 4.3). Samuti jääb kavandatava tegevuse lähedusse Soe pritsimaja, millest
on säilinud ainult hoone vundament (vt joonis 4.2).
Projekteeritava kergliiklustee vahetusse lähedusse jääb keskkonnaregistri andmetel 3 valge-
toonekure (III kategooria kaitsealuse liigi) leiukohta (vt joonis 4.4). Kohtvaatlusel selgus, et
projekteeritava kergliiklustee vahetusse lähedusse jääb tegelikult 2 valge-toonekure pesa
(vt joonis 4.5 ja 4.6). Kavandatava kergliiklustee algusesse jäävat valge-toonekure pesa seal
enam ei leidu / vt joonis 4.7).
Lähimad II kategooria kaitsealuste liikide nattereri lendlase (KLO9108767), suurkõrva
(KLO9108818), põhja-nahkhiire (KLO9108815) ja veelendlase (KLO9108820) leiukohad jäävad
kavandatavast tegevusest ~ 230 m kaugusele, nende asukohti käesolevas eelhinnangus
täpsemalt ei esitata.4
EELIS andmetel on lähimaks looduskaitse all olevaks alaks Hummuli mõisa park (KLO1200584),
mis jääb kavandatavast tegevusest ~200 m kaugusele. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala
Koorküla loodusala (registrikood: RAH0000240) jääb kavandatavast tegevusest ~ 9,7 km
kaugusele. Lähim vääriselupaik (VEP201034) asub Hummuli mõisa pargi alal.
Kavandatav kergliiklustee ristub lõigu lõpuosas (km 1,7) kraaviga, mis kuulub
maaparandussüsteemide registri andmetel PÄNDA-1 (kood: 3100820010230003)
maaparandussüsteemi eesvoolu hulka (vt joonis 4.4 ja joonis 4.8). Antud eesvoolule on
moodustatud vastavalt looduskaitseseaduse § 37 alusel 50 m ulatuses piiranguvöönd ning § 38
alusel 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd. (Samas, teest veidi eemal, asub ka väike tiik.)
Projekteeritav kergliiklustee jääb täienisti Soetaguse Maaparandusühistu (tunnus: 80404941)
alale.
Projekteeritavale kergliiklusteele lähim puurkaev (PRK0010977) asub ~ 50 m kaugusel. Antud
puurkaevule on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Piirkonda jäävad teised
puurkaevud on teest enam kui 300 m kaugusel (vt joonis 4.4).
4
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 9
keskkonnamõjude eelhinnang
Kavandatava tegevus paikneb kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.9).
Hetkel kehtiva Hummuli valla üldplaneeringu „Hummuli ja Soe“ kaardi alusel jääb kavandatav
tegevus tootmismaale, korterelamumaale ning perspektiivsele elamumaale (vt joonis 4.10).
Üldplaneeringu alusel ei jää kavandatav tegevus väärtuslikule maastikule ega rohevõrgustiku
alale.
Joonis 4.1 Väljavõte maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduselt. Projekteeritav
kergliiklustee on tähistatud punase joonega.
Joonis 4.2 Väljavõte maa-ameti pärandkultuuri objektide kaardirakenduselt. Projekteeritav
kergliiklustee on tähistatud punase joonega.
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 10
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.3 Vaade projekteeritava kergliiklustee lõpus olevale pärandkultuuri objektile – Soe kõrts.
Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste ja looduskaitseliste
objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.5 Vaade projekteeritava kergliiklustee keskosas olevale valge-toonekure pesale.
Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019
Joonis 4.6 Vaade projekteeritava kergliiklustee läheduses olevale teisele (Soe kõrtsi poolsele)
valge-toonekure peasele. Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 12
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.7 Vaade projekteeritava kergliiklustee algusesse jääva valge-toonekure pesale.
Vasakul pool on väljavõte Google Maps tänavavaatelt (pildistatud juuli 2011) ja paremal pool
kohtvaatluse tehtud pilt. Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019
Joonis 4.8 Vaade projekteeritava kergliiklusteega ristuvale kraavile. Allikas: Hendrikson & Ko
30.03.2019
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 13
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.9 Kavandatava tegevuse ala (ligikaudne asukoht tähistatud punase joonega) põhjavee
looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000
Joonis 4.10 Väljavõte kehtivast Hummuli valla üldplaneeringu “Hummuli ja Soe” kaardist.
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 14
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 23184 Asu-Soe
km 1,22-1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja jalgtee projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte riigiteel
juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud
alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga tõstetakse kergliiklejate turvalisust
ning seetõttu on projektil ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse
iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul
on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad
meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust,
mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke
koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Kehtiva Hummuli valla üldplaneeringu „Hummuli ja Soe“ kaardi kohaselt jääb kavandatav tegevus
tootmismaale, korterelamumaale ning perspektiivsele elamumaale. Samuti nähakse
üldplaneeringuga ette antud alale kergliiklustee rajamist. Kavandatav tegevus on
üldplaneeringuga kooskõlas.
Lisaks ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse
minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub.
5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Projekteeritava kergliiklustee vahetusse lähedusse jääb keskkonnaregistri andmetel 3 valge-
toonekure (III kategooria kaitsealuse liigi) leiukohta (vt joonis 4.4, ptk 4), kuid kohtvaatlusel selgus,
et kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse jääb 2 pesakohta (vt joonis 4.5-4.7, ptk 4).
Projektlahendusega ning hilisema ehitustegevuse käigus ei tohiks valge-toonekure pesasid
kahjustada. Kui projektlahendus võib mõjutada pesade säilimist või neid oluliselt häirida, tuleks
lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Ülejäänud kaitsealustele loodusobjektidele (ja vääriselupaikadele) projektiga mõju ei kaasne,
kuna need asuvad kavandatavast tegevusest piisavalt kaugel (vt täpsem loetelu ja paiknemine
ptk 4).
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 15
keskkonnamõjude eelhinnang
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Projekteeritava kergliiklustee lähedusse jäävad Soe kõrtsu ja Soe pritsimaja pärandkultuuri
objektid (vt joonis 4.2). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri
kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist
kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole
seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on
omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus5. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski
vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on
religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel
vältida nimetatud pärandkultuuri objektide kahjustamist.
Projekteeritavale kergliiklusteele lähimad kultuurimälestised jäävad teest vähemalt ~200 m
kaugusele ning neile mõju puudub.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö
peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis
4.9, ptk 4) ning lähtuvalt kavandatava tegevuse olemusest (kergliiklustee ehitamine olemasoleva
autotee kõrvale) puudub projektil eeldatavalt oluline mõju pinna- ja põhjaveele.
Lähim puurkaev (PRK0010977) jääb olemasolevast teest ~50 m kaugusele (vt joonis 4.4, ptk 4).
Antud puurkaevule moodustatud 50 m raadiusega sanitaarkaitseala ulatub olemasoleva teeni (ja
võimalik, et vähesel määral ka tee asfaltkattele). Antud asukohas rahatakse kergliiklustee aga
puurkaevust teisele poole sõiduteed, mistõttu konflikti puurkaevu sanitaarkaitsealaga eeldatavalt
ei teki, ka pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist puurkaevule.
Projekteeritav kergliiklustee ristub nimeta kraaviga, mis kuulub maaparandussüsteemi
eesvoolude hulka (vt joonis 4.4, ptk 4). Lisaks jääb kavandatava tegevuse täienisti Soetaguse
Maaparandusühistu (tunnus: 80404941) alale. Eelnevast lähtuvalt on projekt vajalik
kooskõlastada Põllumajandusametiga.
Uus jalgratta- ja jalgtee viiakse üle eelmainitud kraavi truubi abil. Veesängis tööde teostamiseks
on vaja eelnevalt taotleda Keskkonnaametilt vee-erikasutusluba.
Sademeveed juhitakse teeäärsetesse kraavidesse.
Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku
mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus
proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute
Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris
naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks
5
Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 16
keskkonnamõjude eelhinnang
võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning
hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust.
Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida
(riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 6
Antud juhul rajatakse jalgratta- ja jalgtee, aga ka sõidutee liiklussagedus on suurusjärgu võrra
väiksem, kui 15 000 (2017.a. teeregistri andmetel 358 a/ööp), seega võib järeldada, et
saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sadevees ei ole suur ning seda on ohutu juhtida
teekraavidesse.
Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised
kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja
veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal
on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks
välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
5.5. MÜRA
Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist sõidutee ei nihku lähemale elamutele ega
muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal.
Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal.
Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.6. ÕHUKVALITEET
Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline
ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse
territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide
lahuseid).
6 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 17
keskkonnamõjude eelhinnang
5.7. VALGUSREOSTUS
Kavandatava tegevusega nähakse ette tänavavalgustuse lisamist.
Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on
ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk
on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha
tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning
üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja
peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab
koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 18
keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee projekti puhul pole
vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise
keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all
kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
◼ Projektlahendusega ei tohiks kahjustada tee ääres paiknevaid valge-toonekure pesasid
(vt joonised 4.4-4.6, ptk 4). Kui projektlahendus võib mõjutada pesade säilimist või neid
oluliselt häirida, tuleks lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga.
◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja
üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega.
◼ Kuna projekteeritav kergliiklustee ristub maaparandussüsteemi eesvooluga on vajalik
projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga.
◼ Veesängis tööde teostamiseks (kraaviga ristumisel truubi rajamine) on vaja eelnevalt
taotleda Keskkonnaametilt vee-erikasutusluba.
Meetmed ehitustegevuseks:
◼ Ehitustegevuse käigus ei tohiks valge-toonekure pesasid (vt joonised 4.4-4.6, ptk 4)
kahjustada.
◼ Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1)
alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja
vesikeskkonda.
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 19
keskkonnamõjude eelhinnang
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustades.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla
keskkonnale ohtlikud.
2
N
E
1
W
S
7
PK 16+50
PK 16+25
PK 16+00
PK 15+75
PK 15+50
PK 15+25
PK 15+00
PK 14+75
PK 14+50
PK 14+25
PK 14+00
PK 13+75
PK 13+50
PK 13+25
PK 13+00
PK 12+75
PK 12+50
PK 12+25
PK 12+15
7.00
PK 16+75
63 A-1
0
.10
P
7+0
2.50
3
1
0
R5.00
3.0
PK
R3
.00
.00
0
0
0
6.0 .0
3.0
14
R40
R2.00 R
PK 0+25
10 9
.00
R8.00
.00
.00
R15
R10
R10
5.40
6.10
2
25
.00
.00
1
3
+
R6
R6
17
PK
.00
.00
00
00
.00
R5
61 A-8
R5.
R5
R2.00
PK 0+00
0
R8.
.00
2.5
R5
2.50
63 A-2
R8
.80
R2.00
.00
P
R8.50 0
0
0.5
.0
.70
R3
R3
P
0
0.0
2.50
0
6.0
R9
2.50
2.50
2.50
61 -10
63 A-3
0
00
.85 9
R5.0
R5.
0
61 A-7
R27.5
-
R2
.70
PA
63 A-5
.80
.00
PA
63 A-6
.75 4
P
R10.00
.00
R10.00
R2
63 -1R3.00
.90
6.50
-
R10.00
P
PA
.25
.05
P
8 3.50
P
5+1
61
.00 1
2
PK
63
1
PA
3.50
0
2.50
R8.0
8.00
4
Olev valge-toonekure pesa
3
8
PK 4+50
PK 4+75
Pesa ja mast säilitada
0
PK 4+25
5+0
Masti tugi demonteerida
PK 4+00
Olev valge-toonekure pesa
PK 3+50
PK 3+00
PK 2+50
PK 2+00
PK 1+50
PK 1+00
PK 0+50
PK 3+75
PK 3+25
PK 2+75
PK 2+25
PK 1+75
PK 1+25
PK 0+75
PK
säilitada
6 5
Projekteeritud graniitäärekivi (h=4 cm) Koordinaadid: L-EST97
Projekteeritud torupiire Geoalus Autor: Raxoest OÜ Töö nr: GE-45-19
TINGMÄRGID Projekteeritud graniitäärekivi (h=0 cm) Projekteeritud truup Projekteeritud graniitkividest katend
Likvideeritavad objektid Välisvalgustus (OÜ Priimus-Projekt) Elektriliinid (OÜ Priimus-Projekt)
Kõrgused: EH2000
Katastriüksuse piir Projekteeritud tee servajooned (Konstruktsioon 3) Tellija Töö nimetus Töö nr
Projekteeritud sõidutee ab-katend Kaabel 75mm 450N torus Demonteeritav
Perspektiivne kinnistu piir (Konstruktsioon 1) Projekteeritud kruuskatend Ümbertõstetavad objektid Kaabel 75mm 750N torus Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuva
Projekteeritud tugipeenar
(Konstruktsioon 4) Sideliinid (OÜ Priimus-Projekt) Hummuli jalgratta- ja jalgtee ehituse projekt
19050
Projekteeritud sõidutee ab-ülekate Reg kood: 12432118 Teelise 4
Projekteeritud tee telgjoon Valgustusmast 8m ja 5m
Projekteeritud kraav (Konstruktsioon 1a) Projekteeritud haljasalade murukatte Nihutatav trass Tiigi 78, 50410 Tartu 10916 Tallinn
Raadatav ala
[email protected] [email protected]
Joonise nimetus Joonise nr
Olemasoleva tee telgjoon taastamine Lülituskilp Kaablikaitsetoru www.roadplan.ee www.mnt.ee
Projekteeritud kraavi põhja kindlustamine Projekteeritud sõidutee ab-katend
Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 Projekteeritud nõlvakindlustus Nihutatav jaotuskapp
(h=10cm)
killustikuga (Konstruktsioon 1b)
munakividest geotekstiilil 1 Kinnistu positsiooni number Kordusmaandus Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan 3.1
Projekteeritud jalgtee ab-katend Demonteeritav Pallmarker
Projekteeritud olemasoleva kraavi Tehnik Tormis Lilleväli (allkirjastatud digitaalselt)
Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (Konstruktsioon 2) Projekteeritud tekstuurplaatidest kivisillutis
puhastamine - - (allkirjastatud digitaalselt) Staadium Mõõtkava Kuupäev
(h=2cm) ülekäiguradade ees (braikivi)
Põhiprojekt 1:500 09.12.2019
- - (allkirjastatud digitaalselt)
OTSUS
18.02.2020 nr 15-7/20/057
Riigitee 23184 Asu–Soe km 1,22-1,7 asuva Hummuli
jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigitee nr
23184 Asu–Soe km 1,22-1,7 Hummuli jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) §
42 lg 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse.
Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajamineva teemaa
määramine.
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p
10, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lg 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma
eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8. Projektiga rajatakse uus jalgratta- ja jalgtee. Seaduse §
6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse,
lähtudes eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 10, § 9, § 11 lg-d 2, 22, 23, 24, 4, 8 ja 81, §
12 lg 11 p 2, EhS § 2 lg 6, § 42 lg 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015 käskkirja nr
0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas
vastuväited, otsustan:
1. Jätta algatamata riigitee nr 23184 Asu–Soe km 1,22-1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja
jalgtee ehituse põhiprojektiga kavandatavate keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS §
61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile
ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid:
2.1. Ehitustegevusekäigus ei tohiks kahjustada valge-toonekure pesasid – vt KMH
eelhinnangu joonised 4.4-4.6 peatükis 4.
2
2.2.Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
3
muinsuskaitseseaduse § 44 (1) alusel tööd peatada, säilitada leiukoht muutumatul
kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule
omavalitsusele.
2.3.Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla
tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumist pinnasese ja vesikeskkonda.
2.4.Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
2.5.Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleks vältida ehitusaegse tolmu
levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.6.Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
2.7.Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele.
2.8.Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ette nähtud kohti on
keelatud.
2.9.Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade rist välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
3. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu
osakonna ehituse projektijuhi Antti-Armin Pärna.
4. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti taristu arendamise osakonna
projekteerimise talituse projektijuhil Anni Luhtil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva
jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
3
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
juhataja
Lisad:
Lisa 1. Hummuli jalgratta- ja jalgtee KMH eelhinnang
Lisa 2. Asendiplaan