dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
OtsusAvalik

Riigitee 23184 Asu–Soe km 1,22-1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Maanteeamet · 18. veebruar 2020
Viit
15-7/20/057
Registreeritud
18. veebruar 2020
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-7 Keskkonnamõjude hindamise otsused
Toimik
15-7/2020
Vastutaja
Anni Luht (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-720057 18.02.2020 Otsus.bdoc3994 KB

Sisu (failidest)

Versioon 15.04.2019 /// TÖÖ NR 9003322 Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 9003322 Tartu-Tallinn 2019 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg KMH litsents KMH 0127 Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID....................................................................... 4 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 8 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 14 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 14 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 14 5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 15 5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 16 5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 17 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 17 5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 17 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED.............................................................................. 18 Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja jalgtee projekti koosseisu. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekti asendiplaan (Tinter Projekt OÜ, 2011). Lisaks jalgratta- ja jalgteele rajatakse projektiga ka tänavavalgustus. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Projekteeritava kergliiklustee kohtvaatlus viidi läbi 30. märtsil 2019. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande Lisa1 - Asukoha skeem: Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 5 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtim issüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise võ i kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus - ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, ob jekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul“. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa tao tlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mu lla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 6 keskkonnamõjude eelhinnang (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22- 1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja jalgtee projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Projekti eesmärgiks on projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuvale lõigule (vt joonis 3.1). Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud projekti asendiplaanile (Tinter Projekt OÜ, 2011) nähakse lõigu algusesse (riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22) ette ka reguleerimata ülekäigurada . Samuti rajatakse projekteeritava kergliiklustee juurde tänavavalgustus. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse m aardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Paratamatult tekib tee -ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Joonis 3.1 Projekteeritava kergliiklustee skeem. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande Lisa 2 - Asendiskeem: Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 8 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projekteeritav lõik asub Valga maakonnas Tõrva vallas Hummuli asulas. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2017.a. teeregistri andmetel 358 a/ööp, millest 4% moodustab raskeliiklus. Kavandatava kergliiklustee algust (km 1,22) ümbritseb enamjaolt tootmismaa ning lõigu lõpupool (km 1,7) ümbritsevad teed elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Projekteeritavale kergliiklusteele lähimad kultuurimälestised on kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel Hummuli mõisa park (reg. nr 23087), Hummuli mõisa peahoone (reg. nr 23086), kalmistu "Rootslaste matusepaik" (reg. nr 13076) ja Kääbaskalmistu (reg. nr 13077), mis kõik jäävad teest vähemalt ~200 m kaugusele. Keskkonnaregistri andmetel jääb kavandatava tegevuse piirkonda mitmeid pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt Soe kõrts jääb kavandatavast kergliiklusteest ~ 20 m kaugusele (vt joonis 4.3). Samuti jääb kavandatava tegevuse lähedusse Soe pritsimaja, millest on säilinud ainult hoone vundament (vt joonis 4.2). Projekteeritava kergliiklustee vahetusse lähedusse jääb keskkonnaregistri andmetel 3 valge- toonekure (III kategooria kaitsealuse liigi) leiukohta (vt joonis 4.4). Kohtvaatlusel selgus, et projekteeritava kergliiklustee vahetusse lähedusse jääb tegelikult 2 valge-toonekure pesa (vt joonis 4.5 ja 4.6). Kavandatava kergliiklustee algusesse jäävat valge-toonekure pesa seal enam ei leidu / vt joonis 4.7). Lähimad II kategooria kaitsealuste liikide nattereri lendlase (KLO9108767), suurkõrva (KLO9108818), põhja-nahkhiire (KLO9108815) ja veelendlase (KLO9108820) leiukohad jäävad kavandatavast tegevusest ~ 230 m kaugusele, nende asukohti käesolevas eelhinnangus täpsemalt ei esitata.4 EELIS andmetel on lähimaks looduskaitse all olevaks alaks Hummuli mõisa park (KLO1200584), mis jääb kavandatavast tegevusest ~200 m kaugusele. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala Koorküla loodusala (registrikood: RAH0000240) jääb kavandatavast tegevusest ~ 9,7 km kaugusele. Lähim vääriselupaik (VEP201034) asub Hummuli mõisa pargi alal. Kavandatav kergliiklustee ristub lõigu lõpuosas (km 1,7) kraaviga, mis kuulub maaparandussüsteemide registri andmetel PÄNDA-1 (kood: 3100820010230003) maaparandussüsteemi eesvoolu hulka (vt joonis 4.4 ja joonis 4.8). Antud eesvoolule on moodustatud vastavalt looduskaitseseaduse § 37 alusel 50 m ulatuses piiranguvöönd ning § 38 alusel 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd. (Samas, teest veidi eemal, asub ka väike tiik.) Projekteeritav kergliiklustee jääb täienisti Soetaguse Maaparandusühistu (tunnus: 80404941) alale. Projekteeritavale kergliiklusteele lähim puurkaev (PRK0010977) asub ~ 50 m kaugusel. Antud puurkaevule on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Piirkonda jäävad teised puurkaevud on teest enam kui 300 m kaugusel (vt joonis 4.4). 4 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 9 keskkonnamõjude eelhinnang Kavandatava tegevus paikneb kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.9). Hetkel kehtiva Hummuli valla üldplaneeringu „Hummuli ja Soe“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus tootmismaale, korterelamumaale ning perspektiivsele elamumaale (vt joonis 4.10). Üldplaneeringu alusel ei jää kavandatav tegevus väärtuslikule maastikule ega rohevõrgustiku alale. Joonis 4.1 Väljavõte maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduselt. Projekteeritav kergliiklustee on tähistatud punase joonega. Joonis 4.2 Väljavõte maa-ameti pärandkultuuri objektide kaardirakenduselt. Projekteeritav kergliiklustee on tähistatud punase joonega. Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 10 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Vaade projekteeritava kergliiklustee lõpus olevale pärandkultuuri objektile – Soe kõrts. Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019 Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste ja looduskaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019 Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 11 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Vaade projekteeritava kergliiklustee keskosas olevale valge-toonekure pesale. Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019 Joonis 4.6 Vaade projekteeritava kergliiklustee läheduses olevale teisele (Soe kõrtsi poolsele) valge-toonekure peasele. Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019 Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 12 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.7 Vaade projekteeritava kergliiklustee algusesse jääva valge-toonekure pesale. Vasakul pool on väljavõte Google Maps tänavavaatelt (pildistatud juuli 2011) ja paremal pool kohtvaatluse tehtud pilt. Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019 Joonis 4.8 Vaade projekteeritava kergliiklusteega ristuvale kraavile. Allikas: Hendrikson & Ko 30.03.2019 Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.9 Kavandatava tegevuse ala (ligikaudne asukoht tähistatud punase joonega) põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000 Joonis 4.10 Väljavõte kehtivast Hummuli valla üldplaneeringu “Hummuli ja Soe” kaardist. Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 14 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja jalgtee projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte riigiteel juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga tõstetakse kergliiklejate turvalisust ning seetõttu on projektil ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Kehtiva Hummuli valla üldplaneeringu „Hummuli ja Soe“ kaardi kohaselt jääb kavandatav tegevus tootmismaale, korterelamumaale ning perspektiivsele elamumaale. Samuti nähakse üldplaneeringuga ette antud alale kergliiklustee rajamist. Kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Lisaks ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub. 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Projekteeritava kergliiklustee vahetusse lähedusse jääb keskkonnaregistri andmetel 3 valge- toonekure (III kategooria kaitsealuse liigi) leiukohta (vt joonis 4.4, ptk 4), kuid kohtvaatlusel selgus, et kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse jääb 2 pesakohta (vt joonis 4.5-4.7, ptk 4). Projektlahendusega ning hilisema ehitustegevuse käigus ei tohiks valge-toonekure pesasid kahjustada. Kui projektlahendus võib mõjutada pesade säilimist või neid oluliselt häirida, tuleks lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga. Ülejäänud kaitsealustele loodusobjektidele (ja vääriselupaikadele) projektiga mõju ei kaasne, kuna need asuvad kavandatavast tegevusest piisavalt kaugel (vt täpsem loetelu ja paiknemine ptk 4). Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 15 keskkonnamõjude eelhinnang 5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Projekteeritava kergliiklustee lähedusse jäävad Soe kõrtsu ja Soe pritsimaja pärandkultuuri objektid (vt joonis 4.2). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus5. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuri objektide kahjustamist. Projekteeritavale kergliiklusteele lähimad kultuurimälestised jäävad teest vähemalt ~200 m kaugusele ning neile mõju puudub. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.9, ptk 4) ning lähtuvalt kavandatava tegevuse olemusest (kergliiklustee ehitamine olemasoleva autotee kõrvale) puudub projektil eeldatavalt oluline mõju pinna- ja põhjaveele. Lähim puurkaev (PRK0010977) jääb olemasolevast teest ~50 m kaugusele (vt joonis 4.4, ptk 4). Antud puurkaevule moodustatud 50 m raadiusega sanitaarkaitseala ulatub olemasoleva teeni (ja võimalik, et vähesel määral ka tee asfaltkattele). Antud asukohas rahatakse kergliiklustee aga puurkaevust teisele poole sõiduteed, mistõttu konflikti puurkaevu sanitaarkaitsealaga eeldatavalt ei teki, ka pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist puurkaevule. Projekteeritav kergliiklustee ristub nimeta kraaviga, mis kuulub maaparandussüsteemi eesvoolude hulka (vt joonis 4.4, ptk 4). Lisaks jääb kavandatava tegevuse täienisti Soetaguse Maaparandusühistu (tunnus: 80404941) alale. Eelnevast lähtuvalt on projekt vajalik kooskõlastada Põllumajandusametiga. Uus jalgratta- ja jalgtee viiakse üle eelmainitud kraavi truubi abil. Veesängis tööde teostamiseks on vaja eelnevalt taotleda Keskkonnaametilt vee-erikasutusluba. Sademeveed juhitakse teeäärsetesse kraavidesse. Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks 5 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 16 keskkonnamõjude eelhinnang võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 6 Antud juhul rajatakse jalgratta- ja jalgtee, aga ka sõidutee liiklussagedus on suurusjärgu võrra väiksem, kui 15 000 (2017.a. teeregistri andmetel 358 a/ööp), seega võib järeldada, et saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sadevees ei ole suur ning seda on ohutu juhtida teekraavidesse. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. 5.5. MÜRA Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist sõidutee ei nihku lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.6. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 6 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 17 keskkonnamõjude eelhinnang 5.7. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega nähakse ette tänavavalgustuse lisamist. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 18 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: ◼ Projektlahendusega ei tohiks kahjustada tee ääres paiknevaid valge-toonekure pesasid (vt joonised 4.4-4.6, ptk 4). Kui projektlahendus võib mõjutada pesade säilimist või neid oluliselt häirida, tuleks lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga. ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. ◼ Kuna projekteeritav kergliiklustee ristub maaparandussüsteemi eesvooluga on vajalik projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga. ◼ Veesängis tööde teostamiseks (kraaviga ristumisel truubi rajamine) on vaja eelnevalt taotleda Keskkonnaametilt vee-erikasutusluba. Meetmed ehitustegevuseks: ◼ Ehitustegevuse käigus ei tohiks valge-toonekure pesasid (vt joonised 4.4-4.6, ptk 4) kahjustada. ◼ Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuv Hummuli jalgratta- ja jalgtee 19 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 2 N E 1 W S 7 PK 16+50 PK 16+25 PK 16+00 PK 15+75 PK 15+50 PK 15+25 PK 15+00 PK 14+75 PK 14+50 PK 14+25 PK 14+00 PK 13+75 PK 13+50 PK 13+25 PK 13+00 PK 12+75 PK 12+50 PK 12+25 PK 12+15 7.00 PK 16+75 63 A-1 0 .10 P 7+0 2.50 3 1 0 R5.00 3.0 PK R3 .00 .00 0 0 0 6.0 .0 3.0 14 R40 R2.00 R PK 0+25 10 9 .00 R8.00 .00 .00 R15 R10 R10 5.40 6.10 2 25 .00 .00 1 3 + R6 R6 17 PK .00 .00 00 00 .00 R5 61 A-8 R5. R5 R2.00 PK 0+00 0 R8. .00 2.5 R5 2.50 63 A-2 R8 .80 R2.00 .00 P R8.50 0 0 0.5 .0 .70 R3 R3 P 0 0.0 2.50 0 6.0 R9 2.50 2.50 2.50 61 -10 63 A-3 0 00 .85 9 R5.0 R5. 0 61 A-7 R27.5 - R2 .70 PA 63 A-5 .80 .00 PA 63 A-6 .75 4 P R10.00 .00 R10.00 R2 63 -1R3.00 .90 6.50 - R10.00 P PA .25 .05 P 8 3.50 P 5+1 61 .00 1 2 PK 63 1 PA 3.50 0 2.50 R8.0 8.00 4 Olev valge-toonekure pesa 3 8 PK 4+50 PK 4+75 Pesa ja mast säilitada 0 PK 4+25 5+0 Masti tugi demonteerida PK 4+00 Olev valge-toonekure pesa PK 3+50 PK 3+00 PK 2+50 PK 2+00 PK 1+50 PK 1+00 PK 0+50 PK 3+75 PK 3+25 PK 2+75 PK 2+25 PK 1+75 PK 1+25 PK 0+75 PK säilitada 6 5 Projekteeritud graniitäärekivi (h=4 cm) Koordinaadid: L-EST97 Projekteeritud torupiire Geoalus Autor: Raxoest OÜ Töö nr: GE-45-19 TINGMÄRGID Projekteeritud graniitäärekivi (h=0 cm) Projekteeritud truup Projekteeritud graniitkividest katend Likvideeritavad objektid Välisvalgustus (OÜ Priimus-Projekt) Elektriliinid (OÜ Priimus-Projekt) Kõrgused: EH2000 Katastriüksuse piir Projekteeritud tee servajooned (Konstruktsioon 3) Tellija Töö nimetus Töö nr Projekteeritud sõidutee ab-katend Kaabel 75mm 450N torus Demonteeritav Perspektiivne kinnistu piir (Konstruktsioon 1) Projekteeritud kruuskatend Ümbertõstetavad objektid Kaabel 75mm 750N torus Riigitee 23184 Asu-Soe km 1,22-1,7 asuva Projekteeritud tugipeenar (Konstruktsioon 4) Sideliinid (OÜ Priimus-Projekt) Hummuli jalgratta- ja jalgtee ehituse projekt 19050 Projekteeritud sõidutee ab-ülekate Reg kood: 12432118 Teelise 4 Projekteeritud tee telgjoon Valgustusmast 8m ja 5m Projekteeritud kraav (Konstruktsioon 1a) Projekteeritud haljasalade murukatte Nihutatav trass Tiigi 78, 50410 Tartu 10916 Tallinn Raadatav ala [email protected] [email protected] Joonise nimetus Joonise nr Olemasoleva tee telgjoon taastamine Lülituskilp Kaablikaitsetoru www.roadplan.ee www.mnt.ee Projekteeritud kraavi põhja kindlustamine Projekteeritud sõidutee ab-katend Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 Projekteeritud nõlvakindlustus Nihutatav jaotuskapp (h=10cm) killustikuga (Konstruktsioon 1b) munakividest geotekstiilil 1 Kinnistu positsiooni number Kordusmaandus Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan 3.1 Projekteeritud jalgtee ab-katend Demonteeritav Pallmarker Projekteeritud olemasoleva kraavi Tehnik Tormis Lilleväli (allkirjastatud digitaalselt) Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (Konstruktsioon 2) Projekteeritud tekstuurplaatidest kivisillutis puhastamine - - (allkirjastatud digitaalselt) Staadium Mõõtkava Kuupäev (h=2cm) ülekäiguradade ees (braikivi) Põhiprojekt 1:500 09.12.2019 - - (allkirjastatud digitaalselt) OTSUS 18.02.2020 nr 15-7/20/057 Riigitee 23184 Asu–Soe km 1,22-1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigitee nr 23184 Asu–Soe km 1,22-1,7 Hummuli jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajamineva teemaa määramine. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 10, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lg 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8. Projektiga rajatakse uus jalgratta- ja jalgtee. Seaduse § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 10, § 9, § 11 lg-d 2, 22, 23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lg 11 p 2, EhS § 2 lg 6, § 42 lg 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015 käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustan: 1. Jätta algatamata riigitee nr 23184 Asu–Soe km 1,22-1,7 asuva Hummuli jalgratta- ja jalgtee ehituse põhiprojektiga kavandatavate keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: 2.1. Ehitustegevusekäigus ei tohiks kahjustada valge-toonekure pesasid – vt KMH eelhinnangu joonised 4.4-4.6 peatükis 4. 2 2.2.Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb 3 muinsuskaitseseaduse § 44 (1) alusel tööd peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 2.3.Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasese ja vesikeskkonda. 2.4.Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 2.5.Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleks vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 2.6.Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. 2.7.Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. 2.8.Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ette nähtud kohti on keelatud. 2.9.Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade rist välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 3. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna ehituse projektijuhi Antti-Armin Pärna. 4. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuhil Anni Luhtil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud 3 korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk juhataja Lisad: Lisa 1. Hummuli jalgratta- ja jalgtee KMH eelhinnang Lisa 2. Asendiplaan
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel