Ehitusluba nr 2012271/03662 (eelnõu)
Kuupäev 11.02.2020
Ehitustegevuse liik
Püstitamine, rajamine,Hoone,Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone,Jah,Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2
Ehitusloa väljastaja Elva Vallavalitsus 77000170
Elva vald, Elva linn, Kesk tn 32, 61507
Telefon 730 9880 , e-post
[email protected]
RIINA SIREL ehitusspetsialist
Seotud dokumendi andmed
Liik Ehitusloa taotlus
Number 2011271/02054
Kuupäev 05.02.2020
Ehitise andmed
Ehitisregistri kood 121325204
Ehitise nimetus Üksikelamu
Ehitise asukoht
Ehitise koha-aadress
Tartu maakond, Elva vald, Vellavere küla, Raini
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
33101:003:0155 Tartu maakond, Elva vald, Vellavere küla, Raini
Ehitise koordinaadid
X Y X Y X Y
1. 6460636.09 641015.18 2. 6460633.93 641023.09 3. 6460637.79 641024.15
4. 6460637.39 641025.59 5. 6460642.02 641026.86 6. 6460642.41 641025.42
7. 6460646.27 641026.47 8. 6460648.44 641018.56 9. 6460644.58 641017.51
10. 6460644.98 641016.06 11. 6460640.35 641014.79 12. 6460639.95 641016.24
13. 6460636.09 641015.18
Ehitise tehnilised andmed
Ehitisealune pind (m²) 119,4
Maapealse osa alune pind (m²) 119,4
Maapealsete korruste arv 2
1/4 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2012271/03662 (eelnõu), 11.02.2020
Maa-aluste korruste arv 0
Absoluutne kõrgus (m) 97,3
Kõrgus (m) 8,3
Pikkus (m) 12,8
Laius (m) 11,2
Sügavus (m) 0
Suletud netopind (m²) 170,3
Köetav pind (m²) 170,3
Maht (m³) 768
Maapealse osa maht (m³) 768
Üldkasutatav pind (m²) 0
Tehnopind (m²) 7.6
Kasutamise otstarve ja pinnad
Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide
(m²) pind (m²)
11101 Üksikelamu 162.7
KOKKU (m²) 162.7
Elektrisüsteemi liik võrk
Veevarustuse liik lokaalne, puurkaev
Kanalisatsiooni liik lokaalne, puhasti
Soojusvarustuse liik lokaalküte, kohtküte
Soojusallikas soojuspump, ahi, kamin, pliit
Energiaallikas tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul,
saepuru vmt), maasoojus + elekter
Ventilatsiooni liik soojustagastusega ventilatsioon
Jahutussüsteemi liik puudub
Võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub
Täiendavad andmed
Liftide arv 0
Konstruktsioonid ja materjalid
Vundamendi liik madalvundament
Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal monoliitne raudbetoon, monteeritav
raudbetoon, puit, väike- või suurplokk,
näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg,
betoon
Välisseina välisviimistluse materjal puit (vooder)
Välisseina liik väike- või suurplokk (vaht, mull,
kergkruus, kärg, betoon jms)
Katuste ja katuselagede kandva osa materjal puit
Vahelagede kandva osa materjal monteeritav raudbetoon
Katusekatte materjal katusekivi
2/4 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2012271/03662 (eelnõu), 11.02.2020
Eluruumi Eluruumi Eluruumi rõdude
Elu- Eluruumi Eluruumi Eluruumi
sisse- Eluruumi avatud ja lodžade pind
ruumi tubade arv köetav pind köökide arv
pääsu pind (m²) köökide arv (m²)
nr (m²)
korrus
Gaasi-
paigaldise Soojus-
Pesemis- Soojus- Energia-
olemasolu Tualett varustuse Aadress
võimalus allikas allikas
liik
1 5 162.7 162.7 1
tahke (puit,
turvas,
brikett,
soojuspump
vann/dušš, lokaalküte, puitgraanul,
puudub vesiklosett , ahi, kamin, Raini
saun kohtküte saepuru
pliit
vmt),
maasoojus
+ elekter
Kokku eluruumide pind
(m²) 162.7
Kokku eluruume 1
Esitatavad dokumendid
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
Registrisse_kan
dmata_hoone_e Registrisse
nergiaarvutusel_ kandmata hoone
põhinev_energia energiaarvutusel
märgise_teatis_ põhinev
Nr_2011569/001 energiamärgise
59_Koondvaade teatis 2011569/00159
.asice 23.01.2020
Ehitusloa_taotlu
s_Nr_2011271/0
2054_Koondvaa Ehitusloa taotlus 2011271/02054
de.pdf 05.02.2020
Eramu RAINI_EP_2020
ehitusprojekt -01-10.asice Ehitusprojekt 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
RAINI_EP_AA-
3-
01_SELETUSKI Fail konteinerist
RI.pdf 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
RAINI_EP_AR-
3-
01_AVATAITED. Fail konteinerist
pdf 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
RAINI_EP_AR-
5-
01_1KORRUS.p Fail konteinerist
df 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
RAINI_EP_AR-
5-
02_2KORRUS.p Fail konteinerist
df 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
RAINI_EP_AR-
6-
01_VAATED1.p Fail konteinerist
df 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
RAINI_EP_AR-
6-
02_VAATED2.p Fail konteinerist
df 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
3/4 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2012271/03662 (eelnõu), 11.02.2020
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
RAINI_EP_AR-
6- Fail konteinerist
03_LOIGE1.pdf 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
RAINI_EP_AS-
1-
01_ASENDIPLA Fail konteinerist
AN.pdf 4 10.01.2020 Gabriel Leppik
4/4 Allkiri ____________________
Tellija, Omanik: GABRIEL LEPPIK, tel 39002032776,
[email protected]
Objekti aadress: RAINI, VELLAVERE KÜLA, ELVA VALD, TARTU MAAKOND
ERAMU
ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA
EELPROJEKT 4
Seletuskiri ja joonised
Koostaja, idee, omanik: Gabriel Leppik, Ave Zäuram
Kontrollis: Disainprojekt OÜ (11135163),
Ragnar Joosep, EEP000376
10.01.2020
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
SISUKORD
Tekstiline osa.
Seletuskiri
1. Tehnilised näitajad .............................................................................................................. 5
2. Asendiplaaniline lahendus .................................................................................................. 6
3. Arhitektuurne lahendus ....................................................................................................... 8
4. Elamu konstruktiivne lahendus ........................................................................................... 9
5. Tuleohutus......................................................................................................................... 12
6. Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 14
7. Küte ja ventilatsioon ......................................................................................................... 15
8. Elektrivarustus .................................................................................................................. 16
9. Haljastus ............................................................................................................................ 18
10. Keskkonnakaitse............................................................................................................ 18
11. Tervisekaitse.................................................................................................................. 19
12. Energiatõhusus .............................................................................................................. 19
Graafiline osa.
Asendiplaan 1:500 GL -1
1 korruse plaan 1:100 GL -2
2 korruse plaan 1:100 GL -3
Vaated I 1:100 GL -4
Vaated II 1:100 GL -5
Lõige 1-1 1:100 GL-6
Avatäited 1:50 GL -7
2/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
SELETUSKIRI
Seletuskiri on koostatud Elva vallas, Vellavere külas, Raini (katastriüksus 33101:003:0155)
ehitatavale eramule.
Projekt on koostatud Elva vallavalitsuselt elamu püstitamiseks ehitusloa taotlemiseks.
Geodeetilise aluse koostas OÜ GPK Partnerid, töö G-102-19, 25.04.2019.
Detailplaneering on koostatud Ruumi igrupp OÜ poolt, töö DP-21/02-2017, 2018 aastal
„Vellavere külas asuva Raini kinnistu detailplaneering“
Projekti on koostanud omanik. Vastavalt Ehitusseadustiku § 24 lg 1 järgi on kvalifikatsioon
nõutav vaid majandustegevuse raames tegutseval ettevõttel. Ehitusseadustiku § 19 lg 2
sätestab, et kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva
seadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö
nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.
Sama kehtib ka omanikujärlevalve teostamisel – kui teeb majandustegevuse raames tegutsev
ettevõte, siis on vajalik kvalifikatsioon aga kui omanik ise, siis mitte. Projekti on üle
vaadanud ja nõuetele vastavust kontrollinud ning vormistanud Disainprojekt OÜ/Ragnar
Joosep.
Vastavalt Heale Ehitustavale tuleb ehituskonstruktsioonidele, sisemisele
külmaveevarustusele, kanalisatsioonile, küttele elueaks arvestada minimaalselt 50 aastat;
ventilatsioonisüsteemidele ja soojaveetorustikele 20 aastat. Elektrisüsteeme tuleb kontrollida
iga 10 aasta järel.
Eelprojekti koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest projekteerimis- ja ehitusala
reguleerivatest seadustest, määrustest, Eesti standarditest ja normidest.
Kui käesolevas seletuskirjas viidatud alusdokument on täiendatud, muudetud või asendatud,
lähtuda täiendatud, muudetud või asendatud dokumendist.
Vastava dokumendi puudumisel Eesti Vabariigis võib lähtuda, kooskõlastatult Tellijaga, teise,
soovitavalt Euroopa Liidu liikmesriigi vastavast dokumendist.
Käesoleva projekti joonised, seletuskiri jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse
terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi
ulatust/ ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne
tööde teostamist pöörduma projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni
hankimiseks.
Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras,
arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.
Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel kasutatavate
ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja kasutusjuhenditega. Need tuleb hankida
ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt. Kasutatavatel materjalidel või
nende pakenditel/saatedokumentidel peab olema märge, mille alusel on võimalik kontrollida
toodete vastavust kehtivatele nõuetele/projektile.
Enne ehituse tööettevõtulepingu sõlmimist Tellijaga kohustub ehitaja esitama Tellijale
nimekirja projektis esinevate vastuolude, vigade (kaasa arvatud tööde mahud), ebakõlade ja
muudatusettepanekute kohta.
3/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
Pärast ehituse töövõtulepingu allkirjastamist ehitaja poolt eeldatakse, et:
ehitaja on piisavalt tutvunud projektiga;
kontrollinud projektis esitatud töömahtusid;
võrrelnud tabelites, skeemidel ja plaanidel esitatud dimensioone, materjalide ja seadmete
koguseid ning
tal ei ole selle teostatavuse/lahenduste õigsuse ning toode mahtude suhtes pretensioone.
Hiljem avastatud erinevused ja ehitaja töövõtetest sõltuvad tegelikult vajalike materjalide
kogused ei anna õigust pretensioonide esitamiseks.
Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL 2010 kvaliteediklassi 2 nõuetele.
KAETUD TÖÖD
Ehituse kaetud tööde aktid koostatakse kõikide oluliste ehitise üleandmise hetkeks kaetud
olevate konstruktsiooniosade kohta. Järgida seaduses kehtetatud nõudeid. Kindlasti tuleb
kaetud toode aktid koostada järgmiste tarindite osade kohta:
- soojustus;
- aurutõke;
- tuuletõke;
- vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustikud;
- hüdroisolatsioon.
SEADUSED
Ehitusseadustik; 11.02.2015
Tuleohutuse seadus; 05.05.2010
M ÄÄRUSED (teised on iga peatüki juures)
Ehitise kasutamise otstarvete loetelu; MTM nr 51, 02.06.2015
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele; Siseminister nr 17,
30.03.2017
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid; SM nr 42 04.03.2002
Hoone energiatõhususe miinimumnõuded; EIM nr 63, 11.12.2018
Nõuded ehitusprojektile; MTM nr 97, 17.07.2015
NORMID
Hea ehitustava (ET-1 0207-0068)
Projekti koostamisel on arvestatud järgmisi tingimusi:
Arvestuslik välistemperatuur -30 °C
Maapinna külmumissügavus -1,3 m
Lumekoormus maapinnal 1,5 kN/ m²
4/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
1. Tehnilised näitajad
Projektijärgne Detailplaneeringus lubatud
1. Ehitisealune pind 119,4 m² kuni 364 m2
2. Suletud netopind 170,3m²
3. Eluruumide pind 162,7 m²
4. Köetav pind 170,3 m2
5. Tehnopind 7,6 m2
6. Üldkasutatav pind 0 m2
7. Hoone maht 768 m3
8. Maapealse osa maht 768 m3
9. Krundi pind 10000 m2
10. Kõrgus 8,3 m kuni 9 m
11. Absoluutne kõrgus 97,3 m
12. Sügavus 0m
13. Pikkus 12,8 m
14. Laius 11,2 m
Vundamendi liik: madalvundament
Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik: monoliitne raudbetoon, plokk,
monteeritav raudbetoon, puit
Välisseina välisviimistlus: puit, laudis
Välisseina liik: plokk
Katuste kandva osa materjal: puit
Vahelagede kandva osa materjal: monteeritav raudbetoon
Katusekatte materjal: kivi
Elektrisüsteemi liik: võrk
Veevarustuse liik: lokaalne, puurkaev
Kanalisatsiooni liik: lokaalne, puhasti
Soojusvarustuse liik: kohtküte, lokaalne küte
Soojusallika liik: ahi, kamin või pliit, soojuspump
Energiaallika liik: tahke, elekter ja maasoojus
Ventilatsioonisüsteemi liik: soojustagastusega ventilatsioon
5/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
2. Asendiplaaniline lahendus
Rajatav hoone paikneb olemasoleva hoone vareme asukohas. Kaugus teest 34m ja
naaberkinnistust 21m
Alusena on kasutatud OÜ GPK Partnerid, töö G-102-19, 25.04.2019 koostatud geodeetilist
alusplaani.
Veevarustus on planeeritud rajatavast puurkaevust, kanalisatsioon rajatavasse imbväljakusse,
elektrivarustuseks on olemasolev liitumiskilp kinnistu piiril. Kütteks on maasoojuspump koos
horisontaalse välikontuuriga hoone taga.
Vertikaalplaneeringut ei muudeta. Hoone asub ümbritsevast veidi kõrgemal (endise
hoonestuse asukoht). Maja ette rajatakse kruusakattega sissesõidutee ja parkmisala vähemalt
kolmele autole.
Sissepääsu juurde paigutatakse regulaarselt tühjendatav prügikonteiner.
Asendiskeem
6/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
Kitsendused (avalikult kasutatav tee, elektripaigaldis)
7/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
3. Arhitektuurne lahendus
Hoone on ristikujulise põhiplaaniga. Põhikorrusel paiknevad esik, koridor, elutuba,
köök/söögituba, tehnoruum, wc ja leiliruumiga pesemisruum. Koridoris paikneva trepi kaudu
pääseb teisele korrusele.
Teisel korrusel paiknevad trepihall, wc/dushiruum, kolm magamistuba.
Välisseina viimistluseks on vertikaalne laudis, katusekatteks katusekivi.
Vundamendiks on raudbetoonist C30/37 taldmik (esialgne laius 600mm), millele laotakse
240mm paksused betoon-õõnesplokid, mis betoneeritakse C20/25.
Hoone sokli moodustab 240mm paksune täisbetoneeritud õõntega betoon-õõnesplokkidest
sein. Sokliseina peale paigaldatakse vahtpolüstüreen XPS 150mm ja maapealne osa sellest
krohvitakse võrgul.
Sokli soojajuhtivus 0,23 W/m2K
Pinnasel põranda moodustab tihendatud alusel (min 300mm kruusa või killustikku) dreeniv
kandekoht, 250mm vahtpolüstürool (EPS 100 või kui killustiku paksus on alla 300mm, siis
XPS), ehituskile ja 100mm betoonplaat koos armatuuriga. Betoonplaadi sisse paigaldatakse
ka põrandaküttetorustik. Plaadi peal on põrandakate.
Põranda soojajuhtivus 0,143 W/m2K
Hoone välisseinad on Bauroc Universal 200mm plokkidest, millele lisatakse väljapoole SPU-
Pir (nt Therma TW50) soojustus 150mm, kahes kihis roov 25x50mm ja seejärel vertikaalne
laudis.
Välisseinte soojajuhtivus 0,109 W/m2K
Vahelae kandvaks osaks on 220mm paksune eelpingestatud õõnespaneel, sele peal 30mm jäik
vill (nt Isover FLO), ehituskile ja 80mm betoonplaat koos armatuuriga. Betoonplaadi sisse
paigaldatakse ka põrandaküttetorustik. Plaadi peal on põrandakate.
Katuse moodustavad 50x200mm ristlõikega ja 600mm sammuga puitsarikad. Sarikate vahel
on soojustus (soojuserijuhtivusega 0,033 või parem), tuuletõkkeplaat 30mm (nt Isover RKL
Facade), 50x50 distantsliist distantspuksidel, katuse aluskate, 50x50 distantsliist, roovitis
50x50 vastavalt katusekivi mõõdule ning katusekivi
Sarikate all on ehituspaber, laeroov 50x100 sammuga 600mm, mille vahe täidetud
soojutusega (soojuserijuhtivusega 0,033 või parem). Laeroovi alla paigaldada tyvek aurutõke
koos vastava teibiga, seejärel 50x50mm lae roov sammuga 400mm ning 2xkipsplaat koos
viimistlusega.
Katuse soojajuhtivus 0,115 W/m2K
Sise ja väliskeskkonna parameetrid Hoone projekteerimisel arvesse võetud sisekliima
parameetrid: Eluruumid: +21±3oC Pesuruumid: +22±2 oC Suhteline õhuniiskus: 40-60%
8/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
Hoone akustikale ehitatavad nõuded
- Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus nr 42, 04.03.2002.
- EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
Hoone vastab määruses toodud nõuetele:
Eluruumides: Päeval/Öösel – 40/30 LpA,eq,T (dB)
Magamistubades: Öösel – 45 LpA,eq,T (dB)
Hoone viimistlusmaterjalid Siseviimistlusmaterjalide lahendus antakse sisearhitektuuriprojektis,
põhiprojekti mahus. Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass
B. Kasutatavatel materjalidel on nõutav Riigi Tervisekaitseinspektsiooni sertifikaat.
Esik/ Köök: PÕRANDAD - Põrandakatteks libisemisvastase kattega keraamiline plaat paksusega
kuni 12mm SEINAD - Seinte viimistluseks näha ette toonitud värvkate koormusklassiga 3. LAED
- Laed peavad olema tasandatud ja viimistletud värviga.
Duširuumid / Vannitoad: PÕRANDAD –Põrandakatteks libisemisvastase kattega keraamiline
plaat paksusega kuni 12mm. SEINAD - Seinte viimistluseks näha ette keraamilistest plaatidest
seinakate ruumi ripplaeni, LAED - Laed peavad olema valgetest/hallist metallprofiilidest ripplaed
Tehnoruum: PÕRANDAD - Põranda-katteks näha keraamilistest plaatidest libisemiskindel kate.
SEINAD - Seinte viimistluseks näha ette toonitud akrüüllateks värvkate koormusklassiga 3,
LAED - Laed peavad olema tasandatud ja viimistletud värviga.
Eluruumid: PÕRANDAD - Põrandakatteks parkett. Põrandaliist: puit, h=6 cm SEINAD - Seinte
viimistluseks näha ette toonitud akrüüllateks värvkate koormusklassiga 3. LAED - Laed peavad
olema tasandatud ja viimistletud värviga.
Magamisruumid: PÕRANDAD - Põrandakatteks parkett . Põrandaliist: puit, h=6 cm SEINAD -
Seinte viimistluseks näha ette toonitud akrüüllateks värvkate koormusklassiga 3. LAED - Laed
peavad olema tasandatud ja viimistletud värviga.
4. Elamu konstruktiivne lahendus
EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1:
Üldkoormused Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;
Normatiivne kasuskoormus põrandatele ja vahelagedele on võetud järgmiselt:
Põrandad: kasutusklass A 2,0 kN/m2
Horisontaalkoormus barjääridele, piiretele qk=1,0kN/m
Normatiivne lumekoormus hoone konstruktsioonidele vastavalt EVS EN 1991-1-3:2006
Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused Lumekoormus
nõuetele.
Lumekoormus maapinnal 1,5 kN/m2
avatustegur ce=1
soojustegur ct=1
lumekoormuse kujutegur 0,4
tuule mõjul kuhjuva lumehange kujutegur vastavalt standardi pt 5.36
lumekoormuse arvutusolukord - juhtum A järgi
9/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
Normatiivne tuulekoormus vastavalt EVS EN 1991-1-4+NA:2007 Eurokoodeks 1:
Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus;
Tuulekoormuse arvutamisel on võetud:
tuulekiiruse baasväärtus vb= 21m/s
maastikutüüp IV
keskmine tuule baaskiirusrõhk qb=275,6 N/m2
tippkiirusrõhk qp=331...386 N/m2
Välirõhutegurid seinte erinevatele tsoonidele tabel 7.1 ja katusele tabel 7.2
Osavarutegurid:
Koormuste arvutusväärtused (STR/GEO – konstruktsiooni või elemendi purunemine,
stabiilsuskadu jms., kus määrav on materjali tugevus):
- alaliskoormused koormuskombinatsioonis: 1,2
- alaliskoormused eraldi 1,35
- muutuvkoormused 1,5
Koormuste arvutusväärtused (STR/GEO – vundamendid ja muud pinnasega seonduvad
konstruktsioonielemendid, kui määravaks saab nende vajumine):
- alaliskoormused koormuskombinatsioonis: 1,0
- muutuvkoormused 1,3
Pinnas
Geoloogilisi uuringuidantud objektil tehtud pole. Vundamendi piisava kandevõime tagab ja selle
eest vastutab omanik, kes vajadusel tellib geoloogilise uuringu. Projektis on arvestatud piirkonna
pinnase keskmiste näitajatega.
- EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
- Tuleohutusnõuded vastavalt standardile EVS 812-6:2012 "Ehitiste tuleohutus"
- EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus; Osa 7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Raudbetoonkonstruktsioonid:
- EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
- EVS-EN 1992-1-2:2006 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:
Üldreeglid. Tulepüsivus
Katusekonstruktsioonid:
- EVS 920-1:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldreeglid
- EVS 920-4:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 4: Kivikatused
- Puitkonstruktsioonid: -EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
- EVS-EN 1995-1-2:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:
Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus
Kivikonstruktsioonid:
- EVS-EN 1996-1-1:2005 Eurokoodeks 6. Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks
- EVS-EN 1996-1-2:2005 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:
Üldreeglid.
Vundamendid:
- EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:
Üldeeskirjad
10/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
Vundamendiks on raudbetoonist C30/37 taldmik (esialgne laius 600mm), millele laotakse
240mm paksused betoon-õõnesplokid, mis betoneeritakse C20/25.
Hoone sokli moodustab 240mm paksune täisbetoneeritud õõntega betoon-õõnesplokkidest
sein. Sokliseina peale paigaldatakse vahtpolüstüreen XPS 150mm ja maapealne osa sellest
krohvitakse võrgul.
Pinnasel põranda moodustab tihendatud alusel (min 300mm kruusa või killustikku) dreeniv
kandekoht, 250mm vahtpolüstürool (EPS 100 või kui killustiku paksus on alla 300mm, siis
XPS), ehituskile ja 100mm betoonplaat koos armatuuriga. Betoonplaadi sisse paigaldatakse
ka põrandaküttetorustik. Plaadi peal on põrandakate.
Hoone välisseinad on Bauroc Universal 200mm plokkidest, millele lisatakse väljapoole SPU-
Pir (nt Therma TW50) soojustus 150mm, kahes kihis roov 25x50mm ja seejärel vertikaalne
laudis.
Vahelae kandvaks osaks on 220mm paksune eelpingestatud õõnespaneel, selle peal 30mm
jäik vill (nt Isover FLO), ehituskile ja 80mm betoonplaat koos armatuuriga. Betoonplaadi
sisse paigaldatakse ka põrandaküttetorustik. Plaadi peal on põrandakate.
Katuse moodustavad 50x200mm ristlõikega ja 600mm sammuga puitsarikad. Sarikate vahel
on soojustus (soojuserijuhtivusega 0,033 või parem), tuuletõkkeplaat 30mm (nt Isover RKL
Facade), 50x50 distantsliist distantspuksidel, katuse aluskate, 50x50 distantsliist, roovitis
50x50 vastavalt katusekivi mõõdule ning katusekivi
Sarikate all on ehituspaber, laeroov 50x100 sammuga 600mm, mille vahe täidetud
soojutusega (soojuserijuhtivusega 0,033 või parem). Laeroovi alla paigaldada tyvek aurutõke
koos vastava teibiga, seejärel 50x50mm lae roov sammuga 400mm ning 2xkipsplaat koos
viimistlusega.
Avatäited
Hoone avatäideteks on puit-alumiiniumraamidega aknad ja metalluksed. Kasutada 3-kordseid
klaaspakette (u=<0,9).
11/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
5. Tuleohutus
Eramu tuleohutusosa on projekteeritud vastavalt:
1. Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele“
2. Riigikogu 05.05.2010 „Tuleohutuse seadus“
3. EVS 812-3:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3:Küttesüsteemid".
4. EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
Lisaks EVS 812-6:2012+A1:2013, EVS 865-1:2013, EVS 812-6:2012+A1:2013, EVS 812-
7:2008/AC:2011 jne.
Hoone tuleb varustada nõuetekohaselt 6 kg pulberkustutitega mis kinnitatakse seinale.
Pulberkustutite arv peab vastama normidele 1 kustuti 150 m2 põrandapinna kohta.
Projekteeritav eramu on tuleohutusest tulenevalt I kasutusviigiga hoone (üksikelamu).
Elamu kuulub tulepusivuse seisukohalt TP 3 klassi (tuldkartev - ehitise kandekonstruktsioonile ei
seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepusivuse suhtes).
Projekteeritava elamu kõrgus on 8,3 m.
Eraldi tuletõkkesektsioone pole. Eripõlemiskoormus on alla 600MJ/m2.
Hoones on üks ühe lõõriga korsten – kamina tarvis. Kütte- ja ventilatsioonisüsteem tuleb
projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja
tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja
oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Küttesüsteem
peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab
materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu.
Ahju kuni T400 korstna ja põlevmaterjalist ehitisosa vahele paigaldatakse üldjuhul vähemalt 100
mm paksune kiht mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3
Tulekollete esised kaetakse mittepõlevast materjalist tulekaitsega (plekk, keraamiline plaat,
spetsiaalne klaasplaat).
Küttesüsteemi hooldamiseks tagatakse vajalike puhastus- ja tahmaluukide olemasolu
Hoonet köetakse maasoojuspumbaga ja kamin on pigeb dekoratiivseks elemendiks ja vajadusel
lisakütteks.
Pööningu kõrgus on 600mm kõige kõrgemas kohas. Pööningule pääsu pole seega planeeritud.
Vajadusel võib selle teha teise korruse trepihalli lakke.
Seinte ja lae nõutav tuletundlikkus peab olema vähemalt Ds2,d2, põrandale nõudeid ei esitata.
Välisseinte välispinna nõutav tuletundlikkuse klass on Ds2,a2
Välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks piki välisseina välispinda, välisseina konstruktsioonis
ega välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu.
Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis
BROOF). Katusekatteks on katusekivi. Korstna juurde pääsemiseks on katsel nõuetekohane redel ja
platvorm.
PIKSEKAITSE
Kuna elamu kõrgus on vaiksem kui 15,0 m, ei ole piksekaitseseade kohustuslik.
Elamu kõik metallkonstruktsioonid ühendatakse omavahel ühtse potentsiaaliga süsteemiks.
Eelpool nimetatud potentsiaaliühtlustusseade ühendatakse ringmaanduriga.
12/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
MEETMED TULEOHUTUSE TAGAMISEKS
Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 m laiune ning kaetud ilmastikukindla kattega, mis
võimaldab tuletõrjevahenditele piisava juurdepääsu hoonele.
Elamu eluruumidesse paigaldatakse vähemalt üks autonoomne
tulekahjusignalisatsiooniandur.
Suitsu eemaldamine toimub avade (uksed, aknad) kaudu.
Elamus viibivate inimeste evakuatsioon on tagatud välisuste kaudu. Hädaväljapääsuna saab
kasutada ka avatavaid aknaid, mille: min kõrgus on 1000 mm; min laius 800 mm ning kõrguse ja
laiuse summa on vähemalt 1500 mm.
Kustutusvee vooluhulk peab olema piisav. Vajaliku vooluhulga saab vaadata EVS 812-6
standardist Tabel 1 (põlemiskoormus alla 600MJ/m2 ja pindala alla 800m2) -> (10l/s, 3h jooksul).
Krunt jääb hajaasustuse piirkonda. Lähim tuletõrje veevõtukoht on Külajärv, mis on teed
mööda ca 500m kaugusel. Lisaks on Volkmanni kinnistul, Raini kinnistust ülejärgmine,
tehisveekogu, mis on teed mööda ca 200m kaugusel (vastavalt kooskõlastatud
detailplaneeringule).
13/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
6. Veevarustus ja kanalisatsioon
Projekteerimisel on lahtutud määrustest ja standarditest
EVS 848:2013 Valiskanalisatsioonivõrk;
EVS 846:2013 Hoonekanalisatsioon;
EVS 921:2014 Veevarustuse valisvõrk
EVS 835:2014 Hoone veevärk;
EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri;
Vee tarbimisnormid, Keskkonnaministeeriumi määrus Nr. 24, 28.09.93;
Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 (23.09.2006): Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded;
Elamu veevarustuse tehnilised naitajad:
• Qkd=0,45 m3/d;
• Qmaxh=0,2 m3/h.
Veevarustus
Veevarustus on rajatavast puurkaevust.
Ühendustorustikule ja veemõõdusõlmele esitatavad tingimused:
1. veetoru minimaalne läbimõõt De32mm (DN25 mm);
2. veetoru materjal PE;
3. veetoru ja veetoru ühendusliitmikud peavad olema vähemalt PN10 surveklassiga;
4. veetoru minimaalne rajamissügavus maapinnast 1,80 m toru peale;
5. enne veemõõdusõlme on ühendustes keelatud kasutada plastist mehaanilisi surveliitmikke;
6. veetorude ühendamiseks tuleb kasutada elekterkeevisliitmike.
Hoonesisene vesi rajatakse uponor kihtplastik torudega ning pressliitmikega. Vett tarbivad
vannitubam köök ja wc.
Elamusse on kavandatud külmavee ja soojavee ringlustorustik. Torustik monteeritakse
plasttorudest põrandateaalusena või süvistatult seintesse. Torustik kaetakse toruisolatsiooniga.
WC pottide ühendused tehakse kroomitud vasktorudest. Kõik seadmete ühendused varustatakse
sulgarmatuuriga. Veevõtuarmatuurina on soovitatav kasutada kangsegisteid. Soojaveevarustus
planeeritud maaküttekatlaga, mis asub tehnoruumis.
Reoveekanalisatsioon
Kinnistule rajatakse septiku ja imbväljakuga puhastussüsteem. Imbväljak asub puurkevust
10+50=60m kaugusel.
Ühendustorustikule ja kaevudele esitatavad tingimused:
1. reoveekanalisatsioonitoruna kasutada vastavat sertifikaati omavaid SN8 rõngasjäikusega
torusid (PVC, PP);
2. ühendustorustik liitumispunktist kuni kinnistu sees asuva esimese kaevuni rajada PVC SN8
De160 mm torudest;
3. ühendustorustikul kasutada PE kontrollkaevusid, minimaalne läbimõõt De400/315 mm;
4. igasse torustiku pöörde- ja hargnemiskohta tuleb paigaldada kaev.
Hoonete kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega
torustikus. Allpool paisutustaset asuvatest veeneeludest ja põrandatrappidest tuleb reovesi ära
juhtida ülepumpamise teel. Hallvee puhul võib kasutada ka tagasilöögiklapp
Kanalisatsioonitorustike lang min 5 mm/m.
14/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
Hoone sisekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest dn32 – dn110, mis paigaldatakse põrandasse.
Süsteem on ventileeritav omaette püstiku kaudu. Hoonesisesed torud paigaldatakse 1-3 % languga
põrandasisesed, peenemad hargnemised (dn32-50) valamuteni võib ehitada seinapealsed.
Sanitaarseadmetena kasutatakse hoones vastavaid nõuetekohase vesilukuga varustatud
standardseid seadmeid.
Kinnistu drenaažisüsteem. Sademevesi kogutakse vihmaveerennide abil kokku ning suunatakse
torustiku hoonest eemale. Sademevesi immutatakse pinasesse omal kinnistul. Krundil asuvatel
teedel ja platsidel kogunev sademevesi immutatakse pinnases teede ja platside äärsel alal (pinnase
täitel paigaldatakse vastavates kohtades heade filtratsiooniomadustega pinnasekihid), nii, et
juhitav sadevesi ei kahjustaks naabrite krunte. .
Trasside asukohad on asendiplaanil.
7. Küte ja ventilatsioon
Projekteerimisel on lahtutud määrustest ja standarditest
EVS 812-3:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesusteemid;
EVS-EN 15251:2007 Nouded sisekliimale;
EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine;
EVS 860:2015 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed.
Soojusisolatsiooni teostus EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
EVS 845-1:2004; EVS 845-2:2004; EVS 845-3:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine
Arvutuslikud välisõhu parameetrid:
talvel VAT=-25,5°C 80%RH;
suvel +27 °C, 50% RH.
Sisekliima klass II vastavalt EVS-EN 15251:2007 ja EVS 916:2012. Max ohu liikumiskiirus suvel
0,22 m/s ja talvel 0,18m/s, keskmiselt 0,2 m/s. C02 maksimaalseks konsentratsiooniks on lubatud
500 ppm (mg/m3) ule valisohu. Siseohu maks lubatud C02 konsentratsioon 1080 mg/m3.
Kuttesusteemi tootamine peab olema okonoomne, automaatika peab kindlustama
soojavarustuse reguleeritavuse soltuvalt valisohu temperatuurist ning peab toimuma
ruumikohane temperatuuri reguleerimine. Ruumide siseohu temperatuurid voivad perioodiliselt
erineda arvutuslikest temperatuuridest, tingitud soojuseraldustest, infiltratsioonist jms
pohjustest.
Küte Hoone soojavarustus on lahendatud maasoojuspumbaga. Hoonesse paigaldatakse
maasoojuspumba katel asukohaga tehnoruum, näidatud põhiplaanil. Soojuspumpa kasutatakse
vesipõrandaküttesüsteemi kütmiseks. Vesipõrandaküte ulatub hoone kõikidesse ruumidesse.
Maaküttesüsteemi väliskontuur paigaldatakse 1,2 m sügavusele vastavalt tootjapoolsetele
spetsifikatsioonidele. Väliskontuuri ala näidatud asendiplaanil. Soojusvarustuse kavandamisel
lähtutakse seadmetootjate juhendidest ja ettekirjutistest. Maasoojuspump peab omama sõltumatute
laborite sertifikaati. Põrandaküttekollektorid ühendatakse magistraalküttetorudega ringluse
põhimõttel. Magistraaltorustikud paigaldatakse pressitavatest terastorudest ja –liitmikest
(survetugevusklass PN 16). Põrandaküttetorud peavad olema Pe-Xa materjalist
(survetugevusklassiga PN 10, temperatuuritaluvusega 20º - 80º C, toru karedusega 0,0005mm).
Torustiku kinnitamisel tuleb juhinduda torude valmistajatehase soovitustest.
Põrandaküttekollektorite materjal kas plast või roostevaba teras. Moodulite arv vastavalt
vajadusele.
Tehnosüsteemide aastane energiavajadus vastavalt energiamärgise arvutusele Projekteeritava
maasoojuspumba küttevõimsus: 4-16 kW
15/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
Ventilatsioon Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel lähtuda järgmistest normatiivarvudest:
Vannituba -15 l/s WC -10 l/s
Köök -20 l/s
Magamistuba +6 l/s(in)
Elutuba +1 l/sm2
Hoonesse projekteeritakse sundsissepuhke ja –väljatõmbega soojustagastusega sundventilatsiooni
süsteem, mille soojustagasti kasutegur on vähemalt 80%. Ventilatsiooniseadme SFP 2 kW/(m 3/s).
Ventilaatori erivõimsus 2,0 W/(l/s). Ventilatsiooniagregaat paigaldatakse hoone tehnoruumi.
Köögi pliidi kohalt on ettenähtud kohtäratõmme või söefiltril baseeruv kubu. Alarõhulistes
ruumides tagada siirdeõhu liikumine uste alt spetsiaalse lävepaku või ilma lävepakuta ja või
paigaldada mürasummutavad siirdeõhurestid ukselehe alla äärde. Ventilatsiooni lahendus ja
torustike paiknemine täpsustatakse eraldiseisvas ventilatsiooni põhiprojektis.
8. Elektrivarustus
Projekteerimisel on lahtutud maarustest ja standarditest
EVS-HD 60364/384 Ehitiste elektripaigaldised;
EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektriloogi eest;
EVS-EN 50110:2005 Elektripaigaldiste kait;
Elektriseadmete Ehituse Eeskiri
Hoone Tehnosusteemide RYL 2002
Kinnistu piiril on olemasolev liitumiskilp. Elektrisüsteem peab vastama Elektrilevi OÜ väljastatud
tüüptingimustele .
Elamu varustatakse elektrienergiaga vastavalt võrguvaldaja tehniliste tingimuste järgi koostatud
elektripaigaldise ehitusprojektile. Hoone elektriga varustamine toimub maakaabli abil krundi
elektrikilbist, elamu kilp paigaldatakse tehnoruumi seinale. Majas olevas saunas on elektrikeris.
Liitumiskaabel paigaldatakse pinnasesse ja kogu trassi ulatuses B klassi 50mm välimise
läbimõõduga kaitsetorusse. Kaabel paigaldada pinnasesse vähemalt 0,7m sügavusele. Kivises
pinnases vajadusel teha toru ümber liiva- või kruusapadi. Pinnases paiknevast kaablist 0,3m
kõrgusele paigaldada hoiatuslint. Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud
painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Trassi paiknemine looduses kanda teostusjoonisele. Enne
sisestuskaabli kaevise tagasitäidet lisada projektile vastavad fotod.
Madalpinge peajaotussüsteemid
Peajaotuskeskus PJK paigaldatakse 1. korrusele tehnoruumi. Peajaotuskeskusest saavad toite kõik
hoones asuvad elektriseadmed. Jaotuskeskused peavad vastama Eestis kehtestatud standarditele,
Euroopa madalpingedirektiivile ja elektromagnetilise ühilduvuse direktiivile. Sellised jaotuskilbid
on tähistatud CE-märgiga. Tugevvoolu elektrivarustuses olevad kaitseaparaadid peavad
katkestama vooluahela juhtides kulgeva liigvoolu enne seda, kui see võiks liigvoolu soojusliku
või mehaanilise toime tõttu põhjustada ohtu isolatsioonile, liidetele, klemmidele või juhtide
ümbrusele. Jaotuskeskuse paigaldus kõrgus põrandast 1,8 m ülemise serva järgi. Kilp paigaldada
selliselt, et selle uks avaneks vähemalt 120º. Kilbi ette peab jääma vähemalt 0,8 m ruumi.
Jaotuskeskuste montaaž tehakse nii et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile
minimaalne. Töövõtja peab kontrollima enne ehitustöö algust, et jaotuskeskuste paigaldamiseks
on reserveeritud piisavalt ruumi ning selgitab võimalikud transporditeed paigalduskohta.
Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1- ja 3-faasilised kaitselülitid, mis on
16/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
varustatud lühis- ja liigkoormusvabastitega. Keskuses kasutada valdavalt DIN-liistule
kinnitatavaid moodul tüüpi komponente. Samatüübilised komponendid peavad olema sama
valmistaja toodang. Keskuste põhi, abi- ning alamvooluahelate ühendamine teostada
lahtiühendavate klemmliistude kaudu. Keskus koostada selliselt, et magistraalkaablitel jäetakse
piisavalt ruumi ampertangidega koormuse mõõtmiseks. Jaotuskeskus dimensioneeritakse ca 25%
võimsus- ja ruumivaruga.
Kaitseaparatuur peab taluma 6 kA lühisvoolu.
Kaitsmete enimalt lubatud rakendumisajad:
- 0,4 s – pistikupesa liinid, valgustuspaigaldised;
- 5,0 s – pea ja toiteliinid, kohtkindlate seadmete toiteliinid.
Maanduspaigaldis ja potentsiaalühtlustus
Hoone lähedusse pinnasesse liitumiskaabliga ühisesse kaevikusse paigaldatakse tsingitud terasest
10mm läbimõõduga horisontaalmaandur. Maanduri minimaalne kaugus liitumiskaablist on 10 cm.
Horisontaalmaanduri külge paigaldatakse vertikaalsed maandusvardad pikkusega 1,5 meetrit.
Varraste vaheline minimaalne kaugus on 3m. Maanduspaigaldise paigaldamise järel tuleb mõõta
maandustakistust. Hoone maanduspaigaldise impedantsi väärtus peab tagama, et rikke korral ei
ületaks suurim võimalik puutepinge 50 V. Enamasti tagab piisava ohutuse maandustakistuse
väärtus 30 oomi. Kui maandustakistus mõõtmisel ei saavutata piisavalt väikest takistuse väärtust,
siis tuleb lisada täiendavad elektroodid. Elektripaigaldise potentsiaaliühtlustus seisneb kõigi
pingealdiste ja kõrvaliste voolujuhtivate osade omavahelises galvaanilises ühendamises.
Potentsiaaliühtlustuslatiga tuleb ühendada peamaandusjuht, hoonesse sisenevad vee- ja
kanalisatsioonitorud, hoonesisene ventilatsioonitorustik ning muud kõrvalised voolu juhtivad
osad. Kõrge töökindluse tagamiseks nähakse iga ühendatava osa jaoks ette eraldi juht, mis
ühendatakse teiste juhtidega kokku potentsiaaliühtlustuslatil. Ühendamine teostatakse kolla-
rohelist värvi plastmassisolatsiooniga vasksoontega (Cu) juhtmete abil. Ühendusjuhtmed tuleb
otsastada ja tähistada.
Kaabelliinid
Hoone sisemine elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile
3x230/400 V, 50 Hz. Hoone juhistikusüsteem on TN-S, magistraal- ja rühmaliinide puhul
kasutatakse 5-juhtmelist toitesüsteemi, kus kõigis liinides on peale neutraaljuhi (N-sinine) ka
kaitsejuht (PEkollaroheline), mille kaudu maandatakse valgustite, elektriaparatuuri jms.
metallosad.
Elektripaigaldise juhistik ehitatakse välja kahekordse plastmassisolatsiooniga kaablitega.
Kasutatavad kaablid peavad vastama antud tüüpilisi kaableid käsitlevate standardite nõuetele,
kaabli soote värvid ja/või tähistus peavad vastama standardi EVS-HD 308 S2:2007 „Kaablite ja
paindjuhtmete soonte tähistamise“ nõuetele. Põrandate betoonvalusse paigaldatavate kaablite
tarbeks tuleb enne valutöid paigaldada kaablite jaoks plasttorud. Paigaldavate kaablite torud ei
tohi mõjutada konstruktsioonide tugevust ega mõjutada heliisolatsiooni mittesoovitavas suunas.
Torud, harutoosid jms tuleb hoolikalt kinnitada, et vältida nende lahtitulekut valutööde ajal.
Paigaldatavad torud varustada väikese paindevaruga, et need ei murduks ega tuleks lahti
valutööde ajal. Torusid mitte paigaldada kõrvuti suurte „vaipadena“. Juhistik ja kaabliteed tuleb
paigaldada paralleelselt ehitise konstruktsioonidega (horisontaal-ja vertikaalsuunas).
Paigaldamine tuleb teostada otstarbekalt ja ülevaatlikult, et käidul oleks välditud nende juhuslik
vigastamine ning tagatud samas juurdepääs nende kontrollimiseks ja hooldamiseks. Kaablite
hargnemised ja ühendamised teostada vastavalt nõuetele. Juhtide omavahelised ühendused peavad
tagama töökindla elektrilise kontakti ja vajaliku mehhaanilise tugevuse ja kaitse. Harukarpide
katete siseküljele märkida vastavad märked, mis näitab toiteahela rühma ja vajadusel lisa
andmeid. Paigaldatud kaablid ja juhtmed tähistatakse jaotuskeskuses selgete ning ümbritsevatele
mõjudele vastupidavate kaablimärkidega, vastavalt töövõtja kaabliloetelule, et juhistik oleks
kontrollimisel ning hooldamisel äratuntav.
17/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
Läbiviigud:
Läbiviikude tegemisel jälgida, et ei kahjustataks hoone kandvaid konstruktsioone. Läbiviigu avad
peale kaablite paigaldamist tihendada. Läbiviikudesse paigaldatakse vastavad kaitsetorud.
Vahelagedes ja seintes võivad olla ette nähtud kaablipaigutustorud. Nagu pinnases, nii ka siin
peavad torude otsad olema selgelt tähistatud, kättesaadavad ning ehitusprahi ja betooni
sissesattumise eest töökindlalt kaitstud. Elektrikaablite läbiminekul hoone seintest on vaja tagada
seinte konstruktsiooniline nõuetekohane tulepüsivus. Läbiviigu avad peale kaablite paigaldamist
tihendada spetsiaalse tootega (tulekindel vaht, silikoonid ja elastsed krohvisegud). Levinud variant
on temperatuuri käes paisuvate materjalide kasutamine.
Elektritoite ühendussüsteemid
Lülitite nimiandmed:
- Vool amprites 10 A
- Pinge voltides 230 V
- Pinge liik AC
Pistikupesade nimiandmed:
- Vool amprites 16 A
- Pinge voltides 230 V
- Pinge liik AC –
Kaitseaste Märgitud vastavalt plaanile
- Kaitsemaanduse olemasolu PE
Kui paiknemisplaanil ei ole märgitud teisiti, siis on paigalduskomponentide paigalduskõrgus
järgmine:
- Lülitid 1,0 m põrandast
- Pistikupesad 0,2 m põrandast
Paigalduskomponentide paiknemiskohta ja paigalduskõrgust võib elektritöövõtja korrigeerida,
lähtudes Tellija täiendavatest ettepanekutest, kui see ei lähe vastuollu normdokumentide nõuetega.
Kõik muudatused kanda teostusjoonistele. Paigalduskomponentide täiendav valik ja/või
asendamine elektritöövõtja poolt on lubatud üksnes Tellija heakskiidul. Asendatavate
komponentide tehnilised andmed (kaitseklass, jt.) peavad vastama projektis ja normdokumentides
toodud nõuetele. Enne töödega alustamist täpsustada töövõtupiirid Tellijaga.
Valgustussüsteemid
Valgustid tarnib ja paigaldab tellija. Ehituse käigus paigaldatakse lülitid ja valgustite toitekaablid.
Kaablid lõpetatakse klemmidega.
9. Haljastus
Krundi pind on kaetud muruga. Hoone esine ala on ühtlasi ka parkimisalaks (kaetakse
vajadusel killustikalusel ja sõelmekihil tänavakiviga. Kõrghaljastust ja muud projektis
nimetatamata elemente pole plaanis lisada.
10. Keskkonnakaitse
Olmejäätmed kogutakse prügikonteinerisse. Jäätmete äraveoks sõlmitakse liitumisleping.
Ehitusjäätmed sorteeritakse liikide kaupa ja transporditakse prügilasse.
Krundi vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sadeveed (sealhulgas ka sadeveed katuselt) juhitakse
hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse samal krundil. Krundil olev haljastus tuleb
maksimaalselt säilitada. Peale ehitustoode lõppu ehitusala haljastatakse ja heakorrastatakse
taielikult.
18/19
ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel
Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020
11. Tervisekaitse
Igale toale on ette nähtud vähemalt üks avatav aken . Magamisruumides on akna pinda vähemalt
10% ruumi põrandapinnast ja magamisruumide põrandapindala on vähemalt 8 m².
Kasutatavad üldehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad vastama tervisekaitse normatiividele elamute
osas (klass “A”).
“Niiskete ruumide” (sanitaarsõlmed, WC ja vannitoad) põrandates on ette nähtud hüdroisolatsioon,
põrandakatteks keraamiline plaat, seinad katta keraamilise plaadiga.
Hoone on kindlustatud sooja ja külma veega, küttega, ventilatsiooniga, loomuliku ja kunstiliku
valgustusega. Eluruumide valgustus on projekteeritud valgustustugevusega vähemalt 300 luksi.
Hoone ehitamiseks kasutatakse ainult hoonele sobivaid ja Eesti Vabariigi Tervisekaitsetalituse
poolt sertifitseeritud ehitus- ja viimistlusmaterjale.
Olmejäätmed on ette nähtud koguda tugevale alusele paigutatavasse konteinerisse, kust see
vastavalt lepingule prügikäitlusfirma poolt ära veetakse.
12. Energiatõhusus
Ruumide ülekuumenemise vältimiseks on kasutatud ehituslikke lahendusi (väiksemad aknad,
laiad räästad, tarindite soojapidavus) ja ruumide tuulutamise võimalust. Elu- ja
magamistubade lääne- ja lõunapoolsete akende klaasiosa pind on maksimaalselt 30% ruumi
lääne- ja lõunapoolsete välisseinte pinnast, elu- ja magamistubades on avatavate akende pind
vähemalt 5% nende ruumide põrandapinnast. Kui siiski ruumitemperatuur ületab 27°C
rohkem kui 150 kraadtunni võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini, siis tuleb paigaldada
jahutussüsteem arvestatuna 0,15 kW/m2.
Projekteerimisel on arvestatud, et hoone välispiirded oleks pikaajaliselt õhkupidavad ja
piisavalt soojustatud. Otstarbeka soojustuse määramisel on lähtutud hoone energiatõhususe
nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest
külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või
piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 W/m2K. Sellest väärtusest kõrgema
soojajuhtivusega akende puhul tagatakse soojuslik mugavus küttelahendusega. Hallituse,
kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks on üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega
sõlmed soojustatud väljastpoolt piisava soojustusega. Soojustuse valikul on lähtutud sellest, et
ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega.
Väikemajade soojustuse valikul soovitatakse aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte
soojajuhtivus 0,12-0,22 W(m2K), katuste soojajuhtivus 0,1-0,15, akende ja uste soojajuhtivus
0,6-1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja
ventilatsioonilahendustest.
Köetav pind: 170,3 m2
Konstruktsioonid on projekteeritud (ehitatud) järgmiselt:
U [W/m2K]
Katus 0,115
Välisseinad 0,109
Põrandad 0,143
Hoonet köetakse maasoojuspumbaga ja hoonel on soojustagastusega ventilatsioon.
19/19
D
RI
NE
PA R T
Elva Vallavalitsus Teie 11.02.2020
[email protected]
Kesk 32 Meie 19.02.2020 nr 15-2/20/7694-2
Elva vald, 61507, Elva, Tartu
maakond
Nõusolek Elva vallas Vellavere külas Raini
kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest kõrvale kaldumiseks
Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Tartu maakonnas Elva vallas Vellavere külas
riigitee nr 22153 Vapramäe - Vellavere km 4,36-4,473 kaitsevööndis paiknevale Raini kinnistule
(katastritunnusega 33101:003:0155) kavandatava elamu projekti. Projekteeritav elamu paikneb
väljaspool riigitee kaitsevööndit, kuid kaitsevööndisse ulatub olemasolev juurdepääsutee.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2
tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Disainiprojekt OÜ tööle „Elamu. Eelprojekt
nr 4. Raini, Vellavere küla, Elva vald, Tartu maakond“.
Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
1. EL_Nr_2012271-03662_eelnõu
2. RAINI_EP_AA-3-01_SELETUSKIRI
3. RAINI_EP_AS-1-01_ASENDIPLAAN
Tuuli Tsahkna
58508024
[email protected]
2 (2)