dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 19. veebruar 2020
Viit
15-2/20/7694-2
Registreeritud
19. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Elva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2207694-2 19.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc1376 KB

Sisu (failidest)

Ehitusluba nr 2012271/03662 (eelnõu) Kuupäev 11.02.2020 Ehitustegevuse liik Püstitamine, rajamine,Hoone,Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone,Jah,Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitusloa väljastaja Elva Vallavalitsus 77000170 Elva vald, Elva linn, Kesk tn 32, 61507 Telefon 730 9880 , e-post [email protected] RIINA SIREL ehitusspetsialist Seotud dokumendi andmed Liik Ehitusloa taotlus Number 2011271/02054 Kuupäev 05.02.2020 Ehitise andmed Ehitisregistri kood 121325204 Ehitise nimetus Üksikelamu Ehitise asukoht Ehitise koha-aadress Tartu maakond, Elva vald, Vellavere küla, Raini Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 33101:003:0155 Tartu maakond, Elva vald, Vellavere küla, Raini Ehitise koordinaadid X Y X Y X Y 1. 6460636.09 641015.18 2. 6460633.93 641023.09 3. 6460637.79 641024.15 4. 6460637.39 641025.59 5. 6460642.02 641026.86 6. 6460642.41 641025.42 7. 6460646.27 641026.47 8. 6460648.44 641018.56 9. 6460644.58 641017.51 10. 6460644.98 641016.06 11. 6460640.35 641014.79 12. 6460639.95 641016.24 13. 6460636.09 641015.18 Ehitise tehnilised andmed Ehitisealune pind (m²) 119,4 Maapealse osa alune pind (m²) 119,4 Maapealsete korruste arv 2 1/4 Allkiri ____________________ Ehitusluba nr 2012271/03662 (eelnõu), 11.02.2020 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus (m) 97,3 Kõrgus (m) 8,3 Pikkus (m) 12,8 Laius (m) 11,2 Sügavus (m) 0 Suletud netopind (m²) 170,3 Köetav pind (m²) 170,3 Maht (m³) 768 Maapealse osa maht (m³) 768 Üldkasutatav pind (m²) 0 Tehnopind (m²) 7.6 Kasutamise otstarve ja pinnad Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide (m²) pind (m²) 11101 Üksikelamu 162.7 KOKKU (m²) 162.7 Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik lokaalne, puurkaev Kanalisatsiooni liik lokaalne, puhasti Soojusvarustuse liik lokaalküte, kohtküte Soojusallikas soojuspump, ahi, kamin, pliit Energiaallikas tahke (puit, turvas, brikett, puitgraanul, saepuru vmt), maasoojus + elekter Ventilatsiooni liik soojustagastusega ventilatsioon Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub Täiendavad andmed Liftide arv 0 Konstruktsioonid ja materjalid Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal monoliitne raudbetoon, monteeritav raudbetoon, puit, väike- või suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon Välisseina välisviimistluse materjal puit (vooder) Välisseina liik väike- või suurplokk (vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon jms) Katuste ja katuselagede kandva osa materjal puit Vahelagede kandva osa materjal monteeritav raudbetoon Katusekatte materjal katusekivi 2/4 Allkiri ____________________ Ehitusluba nr 2012271/03662 (eelnõu), 11.02.2020 Eluruumi Eluruumi Eluruumi rõdude Elu- Eluruumi Eluruumi Eluruumi sisse- Eluruumi avatud ja lodžade pind ruumi tubade arv köetav pind köökide arv pääsu pind (m²) köökide arv (m²) nr (m²) korrus Gaasi- paigaldise Soojus- Pesemis- Soojus- Energia- olemasolu Tualett varustuse Aadress võimalus allikas allikas liik 1 5 162.7 162.7 1 tahke (puit, turvas, brikett, soojuspump vann/dušš, lokaalküte, puitgraanul, puudub vesiklosett , ahi, kamin, Raini saun kohtküte saepuru pliit vmt), maasoojus + elekter Kokku eluruumide pind (m²) 162.7 Kokku eluruume 1 Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Registrisse_kan dmata_hoone_e Registrisse nergiaarvutusel_ kandmata hoone põhinev_energia energiaarvutusel märgise_teatis_ põhinev Nr_2011569/001 energiamärgise 59_Koondvaade teatis 2011569/00159 .asice 23.01.2020 Ehitusloa_taotlu s_Nr_2011271/0 2054_Koondvaa Ehitusloa taotlus 2011271/02054 de.pdf 05.02.2020 Eramu RAINI_EP_2020 ehitusprojekt -01-10.asice Ehitusprojekt 4 10.01.2020 Gabriel Leppik RAINI_EP_AA- 3- 01_SELETUSKI Fail konteinerist RI.pdf 4 10.01.2020 Gabriel Leppik RAINI_EP_AR- 3- 01_AVATAITED. Fail konteinerist pdf 4 10.01.2020 Gabriel Leppik RAINI_EP_AR- 5- 01_1KORRUS.p Fail konteinerist df 4 10.01.2020 Gabriel Leppik RAINI_EP_AR- 5- 02_2KORRUS.p Fail konteinerist df 4 10.01.2020 Gabriel Leppik RAINI_EP_AR- 6- 01_VAATED1.p Fail konteinerist df 4 10.01.2020 Gabriel Leppik RAINI_EP_AR- 6- 02_VAATED2.p Fail konteinerist df 4 10.01.2020 Gabriel Leppik 3/4 Allkiri ____________________ Ehitusluba nr 2012271/03662 (eelnõu), 11.02.2020 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus RAINI_EP_AR- 6- Fail konteinerist 03_LOIGE1.pdf 4 10.01.2020 Gabriel Leppik RAINI_EP_AS- 1- 01_ASENDIPLA Fail konteinerist AN.pdf 4 10.01.2020 Gabriel Leppik 4/4 Allkiri ____________________ Tellija, Omanik: GABRIEL LEPPIK, tel 39002032776, [email protected] Objekti aadress: RAINI, VELLAVERE KÜLA, ELVA VALD, TARTU MAAKOND ERAMU ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA EELPROJEKT 4 Seletuskiri ja joonised Koostaja, idee, omanik: Gabriel Leppik, Ave Zäuram Kontrollis: Disainprojekt OÜ (11135163), Ragnar Joosep, EEP000376 10.01.2020 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 SISUKORD Tekstiline osa. Seletuskiri 1. Tehnilised näitajad .............................................................................................................. 5 2. Asendiplaaniline lahendus .................................................................................................. 6 3. Arhitektuurne lahendus ....................................................................................................... 8 4. Elamu konstruktiivne lahendus ........................................................................................... 9 5. Tuleohutus......................................................................................................................... 12 6. Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 14 7. Küte ja ventilatsioon ......................................................................................................... 15 8. Elektrivarustus .................................................................................................................. 16 9. Haljastus ............................................................................................................................ 18 10. Keskkonnakaitse............................................................................................................ 18 11. Tervisekaitse.................................................................................................................. 19 12. Energiatõhusus .............................................................................................................. 19 Graafiline osa. Asendiplaan 1:500 GL -1 1 korruse plaan 1:100 GL -2 2 korruse plaan 1:100 GL -3 Vaated I 1:100 GL -4 Vaated II 1:100 GL -5 Lõige 1-1 1:100 GL-6 Avatäited 1:50 GL -7 2/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 SELETUSKIRI Seletuskiri on koostatud Elva vallas, Vellavere külas, Raini (katastriüksus 33101:003:0155) ehitatavale eramule. Projekt on koostatud Elva vallavalitsuselt elamu püstitamiseks ehitusloa taotlemiseks. Geodeetilise aluse koostas OÜ GPK Partnerid, töö G-102-19, 25.04.2019. Detailplaneering on koostatud Ruumi igrupp OÜ poolt, töö DP-21/02-2017, 2018 aastal „Vellavere külas asuva Raini kinnistu detailplaneering“ Projekti on koostanud omanik. Vastavalt Ehitusseadustiku § 24 lg 1 järgi on kvalifikatsioon nõutav vaid majandustegevuse raames tegutseval ettevõttel. Ehitusseadustiku § 19 lg 2 sätestab, et kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima. Sama kehtib ka omanikujärlevalve teostamisel – kui teeb majandustegevuse raames tegutsev ettevõte, siis on vajalik kvalifikatsioon aga kui omanik ise, siis mitte. Projekti on üle vaadanud ja nõuetele vastavust kontrollinud ning vormistanud Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep. Vastavalt Heale Ehitustavale tuleb ehituskonstruktsioonidele, sisemisele külmaveevarustusele, kanalisatsioonile, küttele elueaks arvestada minimaalselt 50 aastat; ventilatsioonisüsteemidele ja soojaveetorustikele 20 aastat. Elektrisüsteeme tuleb kontrollida iga 10 aasta järel. Eelprojekti koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest projekteerimis- ja ehitusala reguleerivatest seadustest, määrustest, Eesti standarditest ja normidest. Kui käesolevas seletuskirjas viidatud alusdokument on täiendatud, muudetud või asendatud, lähtuda täiendatud, muudetud või asendatud dokumendist. Vastava dokumendi puudumisel Eesti Vabariigis võib lähtuda, kooskõlastatult Tellijaga, teise, soovitavalt Euroopa Liidu liikmesriigi vastavast dokumendist. Käesoleva projekti joonised, seletuskiri jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust/ ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks. Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras, arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid. Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel kasutatavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja kasutusjuhenditega. Need tuleb hankida ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt. Kasutatavatel materjalidel või nende pakenditel/saatedokumentidel peab olema märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust kehtivatele nõuetele/projektile. Enne ehituse tööettevõtulepingu sõlmimist Tellijaga kohustub ehitaja esitama Tellijale nimekirja projektis esinevate vastuolude, vigade (kaasa arvatud tööde mahud), ebakõlade ja muudatusettepanekute kohta. 3/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 Pärast ehituse töövõtulepingu allkirjastamist ehitaja poolt eeldatakse, et: ehitaja on piisavalt tutvunud projektiga; kontrollinud projektis esitatud töömahtusid; võrrelnud tabelites, skeemidel ja plaanidel esitatud dimensioone, materjalide ja seadmete koguseid ning tal ei ole selle teostatavuse/lahenduste õigsuse ning toode mahtude suhtes pretensioone. Hiljem avastatud erinevused ja ehitaja töövõtetest sõltuvad tegelikult vajalike materjalide kogused ei anna õigust pretensioonide esitamiseks. Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL 2010 kvaliteediklassi 2 nõuetele. KAETUD TÖÖD Ehituse kaetud tööde aktid koostatakse kõikide oluliste ehitise üleandmise hetkeks kaetud olevate konstruktsiooniosade kohta. Järgida seaduses kehtetatud nõudeid. Kindlasti tuleb kaetud toode aktid koostada järgmiste tarindite osade kohta: - soojustus; - aurutõke; - tuuletõke; - vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustikud; - hüdroisolatsioon. SEADUSED Ehitusseadustik; 11.02.2015 Tuleohutuse seadus; 05.05.2010 M ÄÄRUSED (teised on iga peatüki juures) Ehitise kasutamise otstarvete loetelu; MTM nr 51, 02.06.2015 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele; Siseminister nr 17, 30.03.2017 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; SM nr 42 04.03.2002  Hoone energiatõhususe miinimumnõuded; EIM nr 63, 11.12.2018  Nõuded ehitusprojektile; MTM nr 97, 17.07.2015 NORMID Hea ehitustava (ET-1 0207-0068) Projekti koostamisel on arvestatud järgmisi tingimusi: Arvestuslik välistemperatuur -30 °C Maapinna külmumissügavus -1,3 m Lumekoormus maapinnal 1,5 kN/ m² 4/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 1. Tehnilised näitajad Projektijärgne Detailplaneeringus lubatud 1. Ehitisealune pind 119,4 m² kuni 364 m2 2. Suletud netopind 170,3m² 3. Eluruumide pind 162,7 m² 4. Köetav pind 170,3 m2 5. Tehnopind 7,6 m2 6. Üldkasutatav pind 0 m2 7. Hoone maht 768 m3 8. Maapealse osa maht 768 m3 9. Krundi pind 10000 m2 10. Kõrgus 8,3 m kuni 9 m 11. Absoluutne kõrgus 97,3 m 12. Sügavus 0m 13. Pikkus 12,8 m 14. Laius 11,2 m Vundamendi liik: madalvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik: monoliitne raudbetoon, plokk, monteeritav raudbetoon, puit Välisseina välisviimistlus: puit, laudis Välisseina liik: plokk Katuste kandva osa materjal: puit Vahelagede kandva osa materjal: monteeritav raudbetoon Katusekatte materjal: kivi Elektrisüsteemi liik: võrk Veevarustuse liik: lokaalne, puurkaev Kanalisatsiooni liik: lokaalne, puhasti Soojusvarustuse liik: kohtküte, lokaalne küte Soojusallika liik: ahi, kamin või pliit, soojuspump Energiaallika liik: tahke, elekter ja maasoojus Ventilatsioonisüsteemi liik: soojustagastusega ventilatsioon 5/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 2. Asendiplaaniline lahendus Rajatav hoone paikneb olemasoleva hoone vareme asukohas. Kaugus teest 34m ja naaberkinnistust 21m Alusena on kasutatud OÜ GPK Partnerid, töö G-102-19, 25.04.2019 koostatud geodeetilist alusplaani. Veevarustus on planeeritud rajatavast puurkaevust, kanalisatsioon rajatavasse imbväljakusse, elektrivarustuseks on olemasolev liitumiskilp kinnistu piiril. Kütteks on maasoojuspump koos horisontaalse välikontuuriga hoone taga. Vertikaalplaneeringut ei muudeta. Hoone asub ümbritsevast veidi kõrgemal (endise hoonestuse asukoht). Maja ette rajatakse kruusakattega sissesõidutee ja parkmisala vähemalt kolmele autole. Sissepääsu juurde paigutatakse regulaarselt tühjendatav prügikonteiner. Asendiskeem 6/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 Kitsendused (avalikult kasutatav tee, elektripaigaldis) 7/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 3. Arhitektuurne lahendus Hoone on ristikujulise põhiplaaniga. Põhikorrusel paiknevad esik, koridor, elutuba, köök/söögituba, tehnoruum, wc ja leiliruumiga pesemisruum. Koridoris paikneva trepi kaudu pääseb teisele korrusele. Teisel korrusel paiknevad trepihall, wc/dushiruum, kolm magamistuba. Välisseina viimistluseks on vertikaalne laudis, katusekatteks katusekivi. Vundamendiks on raudbetoonist C30/37 taldmik (esialgne laius 600mm), millele laotakse 240mm paksused betoon-õõnesplokid, mis betoneeritakse C20/25. Hoone sokli moodustab 240mm paksune täisbetoneeritud õõntega betoon-õõnesplokkidest sein. Sokliseina peale paigaldatakse vahtpolüstüreen XPS 150mm ja maapealne osa sellest krohvitakse võrgul. Sokli soojajuhtivus 0,23 W/m2K Pinnasel põranda moodustab tihendatud alusel (min 300mm kruusa või killustikku) dreeniv kandekoht, 250mm vahtpolüstürool (EPS 100 või kui killustiku paksus on alla 300mm, siis XPS), ehituskile ja 100mm betoonplaat koos armatuuriga. Betoonplaadi sisse paigaldatakse ka põrandaküttetorustik. Plaadi peal on põrandakate. Põranda soojajuhtivus 0,143 W/m2K Hoone välisseinad on Bauroc Universal 200mm plokkidest, millele lisatakse väljapoole SPU- Pir (nt Therma TW50) soojustus 150mm, kahes kihis roov 25x50mm ja seejärel vertikaalne laudis. Välisseinte soojajuhtivus 0,109 W/m2K Vahelae kandvaks osaks on 220mm paksune eelpingestatud õõnespaneel, sele peal 30mm jäik vill (nt Isover FLO), ehituskile ja 80mm betoonplaat koos armatuuriga. Betoonplaadi sisse paigaldatakse ka põrandaküttetorustik. Plaadi peal on põrandakate. Katuse moodustavad 50x200mm ristlõikega ja 600mm sammuga puitsarikad. Sarikate vahel on soojustus (soojuserijuhtivusega 0,033 või parem), tuuletõkkeplaat 30mm (nt Isover RKL Facade), 50x50 distantsliist distantspuksidel, katuse aluskate, 50x50 distantsliist, roovitis 50x50 vastavalt katusekivi mõõdule ning katusekivi Sarikate all on ehituspaber, laeroov 50x100 sammuga 600mm, mille vahe täidetud soojutusega (soojuserijuhtivusega 0,033 või parem). Laeroovi alla paigaldada tyvek aurutõke koos vastava teibiga, seejärel 50x50mm lae roov sammuga 400mm ning 2xkipsplaat koos viimistlusega. Katuse soojajuhtivus 0,115 W/m2K Sise ja väliskeskkonna parameetrid Hoone projekteerimisel arvesse võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: +21±3oC Pesuruumid: +22±2 oC Suhteline õhuniiskus: 40-60% 8/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 Hoone akustikale ehitatavad nõuded - Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus nr 42, 04.03.2002. - EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest Hoone vastab määruses toodud nõuetele: Eluruumides: Päeval/Öösel – 40/30 LpA,eq,T (dB) Magamistubades: Öösel – 45 LpA,eq,T (dB) Hoone viimistlusmaterjalid Siseviimistlusmaterjalide lahendus antakse sisearhitektuuriprojektis, põhiprojekti mahus. Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B. Kasutatavatel materjalidel on nõutav Riigi Tervisekaitseinspektsiooni sertifikaat. Esik/ Köök: PÕRANDAD - Põrandakatteks libisemisvastase kattega keraamiline plaat paksusega kuni 12mm SEINAD - Seinte viimistluseks näha ette toonitud värvkate koormusklassiga 3. LAED - Laed peavad olema tasandatud ja viimistletud värviga. Duširuumid / Vannitoad: PÕRANDAD –Põrandakatteks libisemisvastase kattega keraamiline plaat paksusega kuni 12mm. SEINAD - Seinte viimistluseks näha ette keraamilistest plaatidest seinakate ruumi ripplaeni, LAED - Laed peavad olema valgetest/hallist metallprofiilidest ripplaed Tehnoruum: PÕRANDAD - Põranda-katteks näha keraamilistest plaatidest libisemiskindel kate. SEINAD - Seinte viimistluseks näha ette toonitud akrüüllateks värvkate koormusklassiga 3, LAED - Laed peavad olema tasandatud ja viimistletud värviga. Eluruumid: PÕRANDAD - Põrandakatteks parkett. Põrandaliist: puit, h=6 cm SEINAD - Seinte viimistluseks näha ette toonitud akrüüllateks värvkate koormusklassiga 3. LAED - Laed peavad olema tasandatud ja viimistletud värviga. Magamisruumid: PÕRANDAD - Põrandakatteks parkett . Põrandaliist: puit, h=6 cm SEINAD - Seinte viimistluseks näha ette toonitud akrüüllateks värvkate koormusklassiga 3. LAED - Laed peavad olema tasandatud ja viimistletud värviga. 4. Elamu konstruktiivne lahendus EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused; Normatiivne kasuskoormus põrandatele ja vahelagedele on võetud järgmiselt: Põrandad: kasutusklass A 2,0 kN/m2 Horisontaalkoormus barjääridele, piiretele qk=1,0kN/m Normatiivne lumekoormus hoone konstruktsioonidele vastavalt EVS EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused Lumekoormus nõuetele. Lumekoormus maapinnal 1,5 kN/m2 avatustegur ce=1 soojustegur ct=1 lumekoormuse kujutegur 0,4 tuule mõjul kuhjuva lumehange kujutegur vastavalt standardi pt 5.36 lumekoormuse arvutusolukord - juhtum A järgi 9/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 Normatiivne tuulekoormus vastavalt EVS EN 1991-1-4+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus; Tuulekoormuse arvutamisel on võetud: tuulekiiruse baasväärtus vb= 21m/s maastikutüüp IV keskmine tuule baaskiirusrõhk qb=275,6 N/m2 tippkiirusrõhk qp=331...386 N/m2 Välirõhutegurid seinte erinevatele tsoonidele tabel 7.1 ja katusele tabel 7.2 Osavarutegurid: Koormuste arvutusväärtused (STR/GEO – konstruktsiooni või elemendi purunemine, stabiilsuskadu jms., kus määrav on materjali tugevus): - alaliskoormused koormuskombinatsioonis: 1,2 - alaliskoormused eraldi 1,35 - muutuvkoormused 1,5 Koormuste arvutusväärtused (STR/GEO – vundamendid ja muud pinnasega seonduvad konstruktsioonielemendid, kui määravaks saab nende vajumine): - alaliskoormused koormuskombinatsioonis: 1,0 - muutuvkoormused 1,3 Pinnas Geoloogilisi uuringuidantud objektil tehtud pole. Vundamendi piisava kandevõime tagab ja selle eest vastutab omanik, kes vajadusel tellib geoloogilise uuringu. Projektis on arvestatud piirkonna pinnase keskmiste näitajatega. - EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused - Tuleohutusnõuded vastavalt standardile EVS 812-6:2012 "Ehitiste tuleohutus" - EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus; Osa 7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Raudbetoonkonstruktsioonid: - EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele - EVS-EN 1992-1-2:2006 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus Katusekonstruktsioonid: - EVS 920-1:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldreeglid - EVS 920-4:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 4: Kivikatused - Puitkonstruktsioonid: -EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks - EVS-EN 1995-1-2:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus Kivikonstruktsioonid: - EVS-EN 1996-1-1:2005 Eurokoodeks 6. Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks - EVS-EN 1996-1-2:2005 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Vundamendid: - EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 10/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 Vundamendiks on raudbetoonist C30/37 taldmik (esialgne laius 600mm), millele laotakse 240mm paksused betoon-õõnesplokid, mis betoneeritakse C20/25. Hoone sokli moodustab 240mm paksune täisbetoneeritud õõntega betoon-õõnesplokkidest sein. Sokliseina peale paigaldatakse vahtpolüstüreen XPS 150mm ja maapealne osa sellest krohvitakse võrgul. Pinnasel põranda moodustab tihendatud alusel (min 300mm kruusa või killustikku) dreeniv kandekoht, 250mm vahtpolüstürool (EPS 100 või kui killustiku paksus on alla 300mm, siis XPS), ehituskile ja 100mm betoonplaat koos armatuuriga. Betoonplaadi sisse paigaldatakse ka põrandaküttetorustik. Plaadi peal on põrandakate. Hoone välisseinad on Bauroc Universal 200mm plokkidest, millele lisatakse väljapoole SPU- Pir (nt Therma TW50) soojustus 150mm, kahes kihis roov 25x50mm ja seejärel vertikaalne laudis. Vahelae kandvaks osaks on 220mm paksune eelpingestatud õõnespaneel, selle peal 30mm jäik vill (nt Isover FLO), ehituskile ja 80mm betoonplaat koos armatuuriga. Betoonplaadi sisse paigaldatakse ka põrandaküttetorustik. Plaadi peal on põrandakate. Katuse moodustavad 50x200mm ristlõikega ja 600mm sammuga puitsarikad. Sarikate vahel on soojustus (soojuserijuhtivusega 0,033 või parem), tuuletõkkeplaat 30mm (nt Isover RKL Facade), 50x50 distantsliist distantspuksidel, katuse aluskate, 50x50 distantsliist, roovitis 50x50 vastavalt katusekivi mõõdule ning katusekivi Sarikate all on ehituspaber, laeroov 50x100 sammuga 600mm, mille vahe täidetud soojutusega (soojuserijuhtivusega 0,033 või parem). Laeroovi alla paigaldada tyvek aurutõke koos vastava teibiga, seejärel 50x50mm lae roov sammuga 400mm ning 2xkipsplaat koos viimistlusega. Avatäited Hoone avatäideteks on puit-alumiiniumraamidega aknad ja metalluksed. Kasutada 3-kordseid klaaspakette (u=<0,9). 11/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 5. Tuleohutus Eramu tuleohutusosa on projekteeritud vastavalt: 1. Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 2. Riigikogu 05.05.2010 „Tuleohutuse seadus“ 3. EVS 812-3:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3:Küttesüsteemid". 4. EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid Lisaks EVS 812-6:2012+A1:2013, EVS 865-1:2013, EVS 812-6:2012+A1:2013, EVS 812- 7:2008/AC:2011 jne. Hoone tuleb varustada nõuetekohaselt 6 kg pulberkustutitega mis kinnitatakse seinale. Pulberkustutite arv peab vastama normidele 1 kustuti 150 m2 põrandapinna kohta. Projekteeritav eramu on tuleohutusest tulenevalt I kasutusviigiga hoone (üksikelamu). Elamu kuulub tulepusivuse seisukohalt TP 3 klassi (tuldkartev - ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepusivuse suhtes). Projekteeritava elamu kõrgus on 8,3 m. Eraldi tuletõkkesektsioone pole. Eripõlemiskoormus on alla 600MJ/m2. Hoones on üks ühe lõõriga korsten – kamina tarvis. Kütte- ja ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. Ahju kuni T400 korstna ja põlevmaterjalist ehitisosa vahele paigaldatakse üldjuhul vähemalt 100 mm paksune kiht mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 Tulekollete esised kaetakse mittepõlevast materjalist tulekaitsega (plekk, keraamiline plaat, spetsiaalne klaasplaat). Küttesüsteemi hooldamiseks tagatakse vajalike puhastus- ja tahmaluukide olemasolu Hoonet köetakse maasoojuspumbaga ja kamin on pigeb dekoratiivseks elemendiks ja vajadusel lisakütteks. Pööningu kõrgus on 600mm kõige kõrgemas kohas. Pööningule pääsu pole seega planeeritud. Vajadusel võib selle teha teise korruse trepihalli lakke. Seinte ja lae nõutav tuletundlikkus peab olema vähemalt Ds2,d2, põrandale nõudeid ei esitata. Välisseinte välispinna nõutav tuletundlikkuse klass on Ds2,a2 Välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks piki välisseina välispinda, välisseina konstruktsioonis ega välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu. Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekatteks on katusekivi. Korstna juurde pääsemiseks on katsel nõuetekohane redel ja platvorm. PIKSEKAITSE Kuna elamu kõrgus on vaiksem kui 15,0 m, ei ole piksekaitseseade kohustuslik. Elamu kõik metallkonstruktsioonid ühendatakse omavahel ühtse potentsiaaliga süsteemiks. Eelpool nimetatud potentsiaaliühtlustusseade ühendatakse ringmaanduriga. 12/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 MEETMED TULEOHUTUSE TAGAMISEKS Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 m laiune ning kaetud ilmastikukindla kattega, mis võimaldab tuletõrjevahenditele piisava juurdepääsu hoonele. Elamu eluruumidesse paigaldatakse vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Suitsu eemaldamine toimub avade (uksed, aknad) kaudu. Elamus viibivate inimeste evakuatsioon on tagatud välisuste kaudu. Hädaväljapääsuna saab kasutada ka avatavaid aknaid, mille: min kõrgus on 1000 mm; min laius 800 mm ning kõrguse ja laiuse summa on vähemalt 1500 mm. Kustutusvee vooluhulk peab olema piisav. Vajaliku vooluhulga saab vaadata EVS 812-6 standardist Tabel 1 (põlemiskoormus alla 600MJ/m2 ja pindala alla 800m2) -> (10l/s, 3h jooksul). Krunt jääb hajaasustuse piirkonda. Lähim tuletõrje veevõtukoht on Külajärv, mis on teed mööda ca 500m kaugusel. Lisaks on Volkmanni kinnistul, Raini kinnistust ülejärgmine, tehisveekogu, mis on teed mööda ca 200m kaugusel (vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringule). 13/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 6. Veevarustus ja kanalisatsioon Projekteerimisel on lahtutud määrustest ja standarditest EVS 848:2013 Valiskanalisatsioonivõrk; EVS 846:2013 Hoonekanalisatsioon; EVS 921:2014 Veevarustuse valisvõrk EVS 835:2014 Hoone veevärk; EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri; Vee tarbimisnormid, Keskkonnaministeeriumi määrus Nr. 24, 28.09.93; Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 (23.09.2006): Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; Elamu veevarustuse tehnilised naitajad: • Qkd=0,45 m3/d; • Qmaxh=0,2 m3/h. Veevarustus Veevarustus on rajatavast puurkaevust. Ühendustorustikule ja veemõõdusõlmele esitatavad tingimused: 1. veetoru minimaalne läbimõõt De32mm (DN25 mm); 2. veetoru materjal PE; 3. veetoru ja veetoru ühendusliitmikud peavad olema vähemalt PN10 surveklassiga; 4. veetoru minimaalne rajamissügavus maapinnast 1,80 m toru peale; 5. enne veemõõdusõlme on ühendustes keelatud kasutada plastist mehaanilisi surveliitmikke; 6. veetorude ühendamiseks tuleb kasutada elekterkeevisliitmike. Hoonesisene vesi rajatakse uponor kihtplastik torudega ning pressliitmikega. Vett tarbivad vannitubam köök ja wc. Elamusse on kavandatud külmavee ja soojavee ringlustorustik. Torustik monteeritakse plasttorudest põrandateaalusena või süvistatult seintesse. Torustik kaetakse toruisolatsiooniga. WC pottide ühendused tehakse kroomitud vasktorudest. Kõik seadmete ühendused varustatakse sulgarmatuuriga. Veevõtuarmatuurina on soovitatav kasutada kangsegisteid. Soojaveevarustus planeeritud maaküttekatlaga, mis asub tehnoruumis. Reoveekanalisatsioon Kinnistule rajatakse septiku ja imbväljakuga puhastussüsteem. Imbväljak asub puurkevust 10+50=60m kaugusel. Ühendustorustikule ja kaevudele esitatavad tingimused: 1. reoveekanalisatsioonitoruna kasutada vastavat sertifikaati omavaid SN8 rõngasjäikusega torusid (PVC, PP); 2. ühendustorustik liitumispunktist kuni kinnistu sees asuva esimese kaevuni rajada PVC SN8 De160 mm torudest; 3. ühendustorustikul kasutada PE kontrollkaevusid, minimaalne läbimõõt De400/315 mm; 4. igasse torustiku pöörde- ja hargnemiskohta tuleb paigaldada kaev. Hoonete kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus. Allpool paisutustaset asuvatest veeneeludest ja põrandatrappidest tuleb reovesi ära juhtida ülepumpamise teel. Hallvee puhul võib kasutada ka tagasilöögiklapp Kanalisatsioonitorustike lang min 5 mm/m. 14/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 Hoone sisekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest dn32 – dn110, mis paigaldatakse põrandasse. Süsteem on ventileeritav omaette püstiku kaudu. Hoonesisesed torud paigaldatakse 1-3 % languga põrandasisesed, peenemad hargnemised (dn32-50) valamuteni võib ehitada seinapealsed. Sanitaarseadmetena kasutatakse hoones vastavaid nõuetekohase vesilukuga varustatud standardseid seadmeid. Kinnistu drenaažisüsteem. Sademevesi kogutakse vihmaveerennide abil kokku ning suunatakse torustiku hoonest eemale. Sademevesi immutatakse pinasesse omal kinnistul. Krundil asuvatel teedel ja platsidel kogunev sademevesi immutatakse pinnases teede ja platside äärsel alal (pinnase täitel paigaldatakse vastavates kohtades heade filtratsiooniomadustega pinnasekihid), nii, et juhitav sadevesi ei kahjustaks naabrite krunte. . Trasside asukohad on asendiplaanil. 7. Küte ja ventilatsioon Projekteerimisel on lahtutud määrustest ja standarditest EVS 812-3:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesusteemid; EVS-EN 15251:2007 Nouded sisekliimale; EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine; EVS 860:2015 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 845-1:2004; EVS 845-2:2004; EVS 845-3:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine Arvutuslikud välisõhu parameetrid: talvel VAT=-25,5°C 80%RH; suvel +27 °C, 50% RH. Sisekliima klass II vastavalt EVS-EN 15251:2007 ja EVS 916:2012. Max ohu liikumiskiirus suvel 0,22 m/s ja talvel 0,18m/s, keskmiselt 0,2 m/s. C02 maksimaalseks konsentratsiooniks on lubatud 500 ppm (mg/m3) ule valisohu. Siseohu maks lubatud C02 konsentratsioon 1080 mg/m3. Kuttesusteemi tootamine peab olema okonoomne, automaatika peab kindlustama soojavarustuse reguleeritavuse soltuvalt valisohu temperatuurist ning peab toimuma ruumikohane temperatuuri reguleerimine. Ruumide siseohu temperatuurid voivad perioodiliselt erineda arvutuslikest temperatuuridest, tingitud soojuseraldustest, infiltratsioonist jms pohjustest. Küte Hoone soojavarustus on lahendatud maasoojuspumbaga. Hoonesse paigaldatakse maasoojuspumba katel asukohaga tehnoruum, näidatud põhiplaanil. Soojuspumpa kasutatakse vesipõrandaküttesüsteemi kütmiseks. Vesipõrandaküte ulatub hoone kõikidesse ruumidesse. Maaküttesüsteemi väliskontuur paigaldatakse 1,2 m sügavusele vastavalt tootjapoolsetele spetsifikatsioonidele. Väliskontuuri ala näidatud asendiplaanil. Soojusvarustuse kavandamisel lähtutakse seadmetootjate juhendidest ja ettekirjutistest. Maasoojuspump peab omama sõltumatute laborite sertifikaati. Põrandaküttekollektorid ühendatakse magistraalküttetorudega ringluse põhimõttel. Magistraaltorustikud paigaldatakse pressitavatest terastorudest ja –liitmikest (survetugevusklass PN 16). Põrandaküttetorud peavad olema Pe-Xa materjalist (survetugevusklassiga PN 10, temperatuuritaluvusega 20º - 80º C, toru karedusega 0,0005mm). Torustiku kinnitamisel tuleb juhinduda torude valmistajatehase soovitustest. Põrandaküttekollektorite materjal kas plast või roostevaba teras. Moodulite arv vastavalt vajadusele. Tehnosüsteemide aastane energiavajadus vastavalt energiamärgise arvutusele Projekteeritava maasoojuspumba küttevõimsus: 4-16 kW 15/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 Ventilatsioon Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel lähtuda järgmistest normatiivarvudest: Vannituba -15 l/s WC -10 l/s Köök -20 l/s Magamistuba +6 l/s(in) Elutuba +1 l/sm2 Hoonesse projekteeritakse sundsissepuhke ja –väljatõmbega soojustagastusega sundventilatsiooni süsteem, mille soojustagasti kasutegur on vähemalt 80%. Ventilatsiooniseadme SFP 2 kW/(m 3/s). Ventilaatori erivõimsus 2,0 W/(l/s). Ventilatsiooniagregaat paigaldatakse hoone tehnoruumi. Köögi pliidi kohalt on ettenähtud kohtäratõmme või söefiltril baseeruv kubu. Alarõhulistes ruumides tagada siirdeõhu liikumine uste alt spetsiaalse lävepaku või ilma lävepakuta ja või paigaldada mürasummutavad siirdeõhurestid ukselehe alla äärde. Ventilatsiooni lahendus ja torustike paiknemine täpsustatakse eraldiseisvas ventilatsiooni põhiprojektis. 8. Elektrivarustus Projekteerimisel on lahtutud maarustest ja standarditest EVS-HD 60364/384 Ehitiste elektripaigaldised; EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektriloogi eest; EVS-EN 50110:2005 Elektripaigaldiste kait; Elektriseadmete Ehituse Eeskiri Hoone Tehnosusteemide RYL 2002 Kinnistu piiril on olemasolev liitumiskilp. Elektrisüsteem peab vastama Elektrilevi OÜ väljastatud tüüptingimustele . Elamu varustatakse elektrienergiaga vastavalt võrguvaldaja tehniliste tingimuste järgi koostatud elektripaigaldise ehitusprojektile. Hoone elektriga varustamine toimub maakaabli abil krundi elektrikilbist, elamu kilp paigaldatakse tehnoruumi seinale. Majas olevas saunas on elektrikeris. Liitumiskaabel paigaldatakse pinnasesse ja kogu trassi ulatuses B klassi 50mm välimise läbimõõduga kaitsetorusse. Kaabel paigaldada pinnasesse vähemalt 0,7m sügavusele. Kivises pinnases vajadusel teha toru ümber liiva- või kruusapadi. Pinnases paiknevast kaablist 0,3m kõrgusele paigaldada hoiatuslint. Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Trassi paiknemine looduses kanda teostusjoonisele. Enne sisestuskaabli kaevise tagasitäidet lisada projektile vastavad fotod. Madalpinge peajaotussüsteemid Peajaotuskeskus PJK paigaldatakse 1. korrusele tehnoruumi. Peajaotuskeskusest saavad toite kõik hoones asuvad elektriseadmed. Jaotuskeskused peavad vastama Eestis kehtestatud standarditele, Euroopa madalpingedirektiivile ja elektromagnetilise ühilduvuse direktiivile. Sellised jaotuskilbid on tähistatud CE-märgiga. Tugevvoolu elektrivarustuses olevad kaitseaparaadid peavad katkestama vooluahela juhtides kulgeva liigvoolu enne seda, kui see võiks liigvoolu soojusliku või mehaanilise toime tõttu põhjustada ohtu isolatsioonile, liidetele, klemmidele või juhtide ümbrusele. Jaotuskeskuse paigaldus kõrgus põrandast 1,8 m ülemise serva järgi. Kilp paigaldada selliselt, et selle uks avaneks vähemalt 120º. Kilbi ette peab jääma vähemalt 0,8 m ruumi. Jaotuskeskuste montaaž tehakse nii et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Töövõtja peab kontrollima enne ehitustöö algust, et jaotuskeskuste paigaldamiseks on reserveeritud piisavalt ruumi ning selgitab võimalikud transporditeed paigalduskohta. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1- ja 3-faasilised kaitselülitid, mis on 16/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 varustatud lühis- ja liigkoormusvabastitega. Keskuses kasutada valdavalt DIN-liistule kinnitatavaid moodul tüüpi komponente. Samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang. Keskuste põhi, abi- ning alamvooluahelate ühendamine teostada lahtiühendavate klemmliistude kaudu. Keskus koostada selliselt, et magistraalkaablitel jäetakse piisavalt ruumi ampertangidega koormuse mõõtmiseks. Jaotuskeskus dimensioneeritakse ca 25% võimsus- ja ruumivaruga. Kaitseaparatuur peab taluma 6 kA lühisvoolu. Kaitsmete enimalt lubatud rakendumisajad: - 0,4 s – pistikupesa liinid, valgustuspaigaldised; - 5,0 s – pea ja toiteliinid, kohtkindlate seadmete toiteliinid. Maanduspaigaldis ja potentsiaalühtlustus Hoone lähedusse pinnasesse liitumiskaabliga ühisesse kaevikusse paigaldatakse tsingitud terasest 10mm läbimõõduga horisontaalmaandur. Maanduri minimaalne kaugus liitumiskaablist on 10 cm. Horisontaalmaanduri külge paigaldatakse vertikaalsed maandusvardad pikkusega 1,5 meetrit. Varraste vaheline minimaalne kaugus on 3m. Maanduspaigaldise paigaldamise järel tuleb mõõta maandustakistust. Hoone maanduspaigaldise impedantsi väärtus peab tagama, et rikke korral ei ületaks suurim võimalik puutepinge 50 V. Enamasti tagab piisava ohutuse maandustakistuse väärtus 30 oomi. Kui maandustakistus mõõtmisel ei saavutata piisavalt väikest takistuse väärtust, siis tuleb lisada täiendavad elektroodid. Elektripaigaldise potentsiaaliühtlustus seisneb kõigi pingealdiste ja kõrvaliste voolujuhtivate osade omavahelises galvaanilises ühendamises. Potentsiaaliühtlustuslatiga tuleb ühendada peamaandusjuht, hoonesse sisenevad vee- ja kanalisatsioonitorud, hoonesisene ventilatsioonitorustik ning muud kõrvalised voolu juhtivad osad. Kõrge töökindluse tagamiseks nähakse iga ühendatava osa jaoks ette eraldi juht, mis ühendatakse teiste juhtidega kokku potentsiaaliühtlustuslatil. Ühendamine teostatakse kolla- rohelist värvi plastmassisolatsiooniga vasksoontega (Cu) juhtmete abil. Ühendusjuhtmed tuleb otsastada ja tähistada. Kaabelliinid Hoone sisemine elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 3x230/400 V, 50 Hz. Hoone juhistikusüsteem on TN-S, magistraal- ja rühmaliinide puhul kasutatakse 5-juhtmelist toitesüsteemi, kus kõigis liinides on peale neutraaljuhi (N-sinine) ka kaitsejuht (PEkollaroheline), mille kaudu maandatakse valgustite, elektriaparatuuri jms. metallosad. Elektripaigaldise juhistik ehitatakse välja kahekordse plastmassisolatsiooniga kaablitega. Kasutatavad kaablid peavad vastama antud tüüpilisi kaableid käsitlevate standardite nõuetele, kaabli soote värvid ja/või tähistus peavad vastama standardi EVS-HD 308 S2:2007 „Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamise“ nõuetele. Põrandate betoonvalusse paigaldatavate kaablite tarbeks tuleb enne valutöid paigaldada kaablite jaoks plasttorud. Paigaldavate kaablite torud ei tohi mõjutada konstruktsioonide tugevust ega mõjutada heliisolatsiooni mittesoovitavas suunas. Torud, harutoosid jms tuleb hoolikalt kinnitada, et vältida nende lahtitulekut valutööde ajal. Paigaldatavad torud varustada väikese paindevaruga, et need ei murduks ega tuleks lahti valutööde ajal. Torusid mitte paigaldada kõrvuti suurte „vaipadena“. Juhistik ja kaabliteed tuleb paigaldada paralleelselt ehitise konstruktsioonidega (horisontaal-ja vertikaalsuunas). Paigaldamine tuleb teostada otstarbekalt ja ülevaatlikult, et käidul oleks välditud nende juhuslik vigastamine ning tagatud samas juurdepääs nende kontrollimiseks ja hooldamiseks. Kaablite hargnemised ja ühendamised teostada vastavalt nõuetele. Juhtide omavahelised ühendused peavad tagama töökindla elektrilise kontakti ja vajaliku mehhaanilise tugevuse ja kaitse. Harukarpide katete siseküljele märkida vastavad märked, mis näitab toiteahela rühma ja vajadusel lisa andmeid. Paigaldatud kaablid ja juhtmed tähistatakse jaotuskeskuses selgete ning ümbritsevatele mõjudele vastupidavate kaablimärkidega, vastavalt töövõtja kaabliloetelule, et juhistik oleks kontrollimisel ning hooldamisel äratuntav. 17/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 Läbiviigud: Läbiviikude tegemisel jälgida, et ei kahjustataks hoone kandvaid konstruktsioone. Läbiviigu avad peale kaablite paigaldamist tihendada. Läbiviikudesse paigaldatakse vastavad kaitsetorud. Vahelagedes ja seintes võivad olla ette nähtud kaablipaigutustorud. Nagu pinnases, nii ka siin peavad torude otsad olema selgelt tähistatud, kättesaadavad ning ehitusprahi ja betooni sissesattumise eest töökindlalt kaitstud. Elektrikaablite läbiminekul hoone seintest on vaja tagada seinte konstruktsiooniline nõuetekohane tulepüsivus. Läbiviigu avad peale kaablite paigaldamist tihendada spetsiaalse tootega (tulekindel vaht, silikoonid ja elastsed krohvisegud). Levinud variant on temperatuuri käes paisuvate materjalide kasutamine. Elektritoite ühendussüsteemid Lülitite nimiandmed: - Vool amprites 10 A - Pinge voltides 230 V - Pinge liik AC Pistikupesade nimiandmed: - Vool amprites 16 A - Pinge voltides 230 V - Pinge liik AC – Kaitseaste Märgitud vastavalt plaanile - Kaitsemaanduse olemasolu PE Kui paiknemisplaanil ei ole märgitud teisiti, siis on paigalduskomponentide paigalduskõrgus järgmine: - Lülitid 1,0 m põrandast - Pistikupesad 0,2 m põrandast Paigalduskomponentide paiknemiskohta ja paigalduskõrgust võib elektritöövõtja korrigeerida, lähtudes Tellija täiendavatest ettepanekutest, kui see ei lähe vastuollu normdokumentide nõuetega. Kõik muudatused kanda teostusjoonistele. Paigalduskomponentide täiendav valik ja/või asendamine elektritöövõtja poolt on lubatud üksnes Tellija heakskiidul. Asendatavate komponentide tehnilised andmed (kaitseklass, jt.) peavad vastama projektis ja normdokumentides toodud nõuetele. Enne töödega alustamist täpsustada töövõtupiirid Tellijaga. Valgustussüsteemid Valgustid tarnib ja paigaldab tellija. Ehituse käigus paigaldatakse lülitid ja valgustite toitekaablid. Kaablid lõpetatakse klemmidega. 9. Haljastus Krundi pind on kaetud muruga. Hoone esine ala on ühtlasi ka parkimisalaks (kaetakse vajadusel killustikalusel ja sõelmekihil tänavakiviga. Kõrghaljastust ja muud projektis nimetatamata elemente pole plaanis lisada. 10. Keskkonnakaitse Olmejäätmed kogutakse prügikonteinerisse. Jäätmete äraveoks sõlmitakse liitumisleping. Ehitusjäätmed sorteeritakse liikide kaupa ja transporditakse prügilasse. Krundi vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sadeveed (sealhulgas ka sadeveed katuselt) juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse samal krundil. Krundil olev haljastus tuleb maksimaalselt säilitada. Peale ehitustoode lõppu ehitusala haljastatakse ja heakorrastatakse taielikult. 18/19 ERAMU. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, elva vald, Tartu maakond (Koostas Gabriel Leppik, kontrollis Disainprojekt OÜ/Ragnar Joosep). 10.01.2020 11. Tervisekaitse Igale toale on ette nähtud vähemalt üks avatav aken . Magamisruumides on akna pinda vähemalt 10% ruumi põrandapinnast ja magamisruumide põrandapindala on vähemalt 8 m². Kasutatavad üldehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad vastama tervisekaitse normatiividele elamute osas (klass “A”). “Niiskete ruumide” (sanitaarsõlmed, WC ja vannitoad) põrandates on ette nähtud hüdroisolatsioon, põrandakatteks keraamiline plaat, seinad katta keraamilise plaadiga. Hoone on kindlustatud sooja ja külma veega, küttega, ventilatsiooniga, loomuliku ja kunstiliku valgustusega. Eluruumide valgustus on projekteeritud valgustustugevusega vähemalt 300 luksi. Hoone ehitamiseks kasutatakse ainult hoonele sobivaid ja Eesti Vabariigi Tervisekaitsetalituse poolt sertifitseeritud ehitus- ja viimistlusmaterjale. Olmejäätmed on ette nähtud koguda tugevale alusele paigutatavasse konteinerisse, kust see vastavalt lepingule prügikäitlusfirma poolt ära veetakse. 12. Energiatõhusus Ruumide ülekuumenemise vältimiseks on kasutatud ehituslikke lahendusi (väiksemad aknad, laiad räästad, tarindite soojapidavus) ja ruumide tuulutamise võimalust. Elu- ja magamistubade lääne- ja lõunapoolsete akende klaasiosa pind on maksimaalselt 30% ruumi lääne- ja lõunapoolsete välisseinte pinnast, elu- ja magamistubades on avatavate akende pind vähemalt 5% nende ruumide põrandapinnast. Kui siiski ruumitemperatuur ületab 27°C rohkem kui 150 kraadtunni võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini, siis tuleb paigaldada jahutussüsteem arvestatuna 0,15 kW/m2. Projekteerimisel on arvestatud, et hoone välispiirded oleks pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Otstarbeka soojustuse määramisel on lähtutud hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 W/m2K. Sellest väärtusest kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tagatakse soojuslik mugavus küttelahendusega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks on üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed soojustatud väljastpoolt piisava soojustusega. Soojustuse valikul on lähtutud sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega. Väikemajade soojustuse valikul soovitatakse aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12-0,22 W(m2K), katuste soojajuhtivus 0,1-0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6-1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest. Köetav pind: 170,3 m2 Konstruktsioonid on projekteeritud (ehitatud) järgmiselt: U [W/m2K] Katus 0,115 Välisseinad 0,109 Põrandad 0,143 Hoonet köetakse maasoojuspumbaga ja hoonel on soojustagastusega ventilatsioon. 19/19 D RI NE PA R T Elva Vallavalitsus Teie 11.02.2020 [email protected] Kesk 32 Meie 19.02.2020 nr 15-2/20/7694-2 Elva vald, 61507, Elva, Tartu maakond Nõusolek Elva vallas Vellavere külas Raini kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Tartu maakonnas Elva vallas Vellavere külas riigitee nr 22153 Vapramäe - Vellavere km 4,36-4,473 kaitsevööndis paiknevale Raini kinnistule (katastritunnusega 33101:003:0155) kavandatava elamu projekti. Projekteeritav elamu paikneb väljaspool riigitee kaitsevööndit, kuid kaitsevööndisse ulatub olemasolev juurdepääsutee. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Disainiprojekt OÜ tööle „Elamu. Eelprojekt nr 4. Raini, Vellavere küla, Elva vald, Tartu maakond“. Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. EL_Nr_2012271-03662_eelnõu 2. RAINI_EP_AA-3-01_SELETUSKIRI 3. RAINI_EP_AS-1-01_ASENDIPLAAN Tuuli Tsahkna 58508024 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel