NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
547
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla,
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheksateistkümnendal veebruaril kahe tuhande
kahekümnendal aastal (19.02.2020) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood
36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali ja käesolevas lepingus
viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise
päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana
tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood
48108043713, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Õigustatud isiku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel
ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi
kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 25194 Antsla-Haabsaare tee L9, Antsla linn,
Antsla vald, Võru maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 15753150 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 14201:001:0251, pindala 292 m², aadress 25194 Antsla-Haabsaare tee
L9, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(19.02.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme I
koosseisu kuuluva maaüksusega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud
asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas ranna või kalda
ehituskeeluvööndid, ranna või kalda piiranguvööndid, sideehitise kaitsevööndid,
elektripaigaldise kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, tee avalik
kasutus, geodeetilise märgi kaitsevöönd, tiheasustusala (Antsla valla üldplaneering)),
mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud
tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 25194 Antsla-Haabsaare tee L8, Antsla linn,
Antsla vald, Võru maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 15730950 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 14201:001:0250, pindala 375 m², aadress 25194 Antsla-Haabsaare tee
L8, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.9.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(19.02.2020).
1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme II
koosseisu kuuluva maaüksusega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud
asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.13. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
2
1.14. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas ranna või kalda
piiranguvööndid, elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitise kaitsevööndid, avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd, tee avalik kasutus, tiheasustusala (Antsla valla
üldplaneering)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.15. Lepingu esemeks III on aadressil 25194 Antsla-Haabsaare tee L10, Antsla linn,
Antsla vald, Võru maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.16. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 15819050 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 14201:001:0252, pindala 55 m², aadress 25194 Antsla-Haabsaare tee
L10, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.16.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.16.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.16.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.17. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(19.02.2020).
1.18. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme III
koosseisu kuuluva maaüksusega ehitisi (hooneid ega rajatisi) seotud. Nimetatud
asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.19. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme III koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.20. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese III
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.21. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas ranna või kalda
ehituskeeluvööndid, ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda
veekaitsevööndid, veekogu kallasrada, veekogu avalik kasutus, tee avalik kasutus,
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, tiheasustusala
(Antsla valla üldplaneering)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning
mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
Lepingu ese I kuni lepingu ese III edaspidi koos ühiselt nimetatud lepingu ese/lepingu
esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
3
suhtes ei ole vaidlusi, lepingu esemeid ei ole koormatud kolmandate isikute
õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega,
nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud
isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti koodid: lepingu ese
I – KV83872, lepingu ese II – KV83870, lepingu ese III – KV83873). Lepingu
esemete suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas
lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja §
96 lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga
nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks
vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise
ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 13.02.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/145.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/1/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt
31.10.2019.a. registri nr 2523 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja
piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega
ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused ja
kasutusõiguse alad ning on teadlik kasutusõiguse alade suurustest ja piiridest.
2.2.2. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse
(avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeteks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja
vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.3. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole
4
kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse alad.
2.3.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I) side õhuliini multitoru omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise
ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele
I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 15753150 sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II) side õhuliini multitoru omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise
ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele
II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosasse nr 15730950 sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.7. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele III tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus III) side õhuliini multitoru omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise
ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.8. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala III).
5
3.9. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu
esemele III seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosasse nr 15819050 sisse kandmisel esimese järjekoha.
Kasutusõiguse ala I, kasutusõiguse ala II ja kasutusõiguse ala III eelnevalt ja edaspidi koos
nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus I, isiklik
kasutusõigus II ja isiklik kasutusõigus III eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik
kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti kohustub
mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
tehnovõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab
Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
6
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.3.6. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud Stromtec OÜ tööle nr VT1034
„Passiivne elektrooniline juurdepääsuvõrk“ ja selle muudatusele. Projekti
realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr
25194 km 0,000-1,200 on Maanteeameti rekonstrueerimisobjekt.
4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut,
kus asub käesoleva lepingu lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lisadeks olevatel
plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.6. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
7
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
15753150 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tasuta ja tähtajatu side õhuliini multitoru isiklik kasutusõigus Elektrilevi
OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 19.02.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli kolm
(4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
15730950 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tasuta ja tähtajatu side õhuliini multitoru isiklik kasutusõigus Elektrilevi
OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 19.02.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli kolm
(4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
6.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme III isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
15819050 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581
järgne tasuta ja tähtajatu side õhuliini multitoru isiklik kasutusõigus Elektrilevi
OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 19.02.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli kolm
(4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
7.1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või
ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt
tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud
kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja
jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi
tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb
koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
7.2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt
õigustatud isiku vajadustele.
8
7.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja
omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku
kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad
kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest
solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole
isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek
vajalik.
7.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle
rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku
nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole
sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks
vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
7.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis
või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
7.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise
omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse
tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
7.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu
või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
7.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui
tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva
isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -
rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat
teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse §
65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka
siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise
vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
9
7.9. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning
kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut
tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on
kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
7.10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus
aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja
sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on
kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse
olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud
katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse
pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse
kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on
võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks
käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul
õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on
koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks
kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu
suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui
selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse
arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
7.11. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata
ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
7.12. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise
ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis
käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes
mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid,
istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale
ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma
tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või
raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada
veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees
paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille
üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina
rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või
tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti
ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45
meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
7.13. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise
asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik
seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on
10
keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil
märgistuse nähtavust halvendada.
7.14. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73
„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool
sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1
meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad
mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi
välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25
meremiili sideehitise keskjoonest.
8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osalejate soovil
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele
riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi ›
notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte
tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada käesoleva lepingu ühe kinnitatud
ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
9.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
9.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati
osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 40,80
eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).
Käibemaks 8,16 eurot. Kokku 48,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
11
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele III isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
12