Hr Taniel Vain
Harku Vallavalitsus Teie 24.01.2020 nr 12-1/328-1
[email protected]
Kallaste tn 12 Meie 21.02.2020 nr 15-2/20/4791-2
Tabasalu, 76901, Harju maakond
Ettepanekud Harku valla teede ja juurdepääsude
teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH
algatamata jätmise eelnõule
Olete pöördunud Maanteeameti poole ettepanekute saamiseks Harku valla teede ja juurdepääsude
teemaplaneeringu lähteseisukohtadele. Ühtlasi olete teavitanud keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) algatamata jätmise kavatsusest ja võimaldanud tutvuda KSH eelhinnanguga.
Teemaplaneering on algatatud Harku Vallavolikogu 29.12.2016 otsusega nr 156 ning
teemaplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et kehtiva Harku valla üldplaneeringus ei
ole lahendatud avalikult kasutatavate teede ja radade temaatikat ning vastav küsimus on määratud
lahendada eraldi teemaplaneeringuga.
Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Maanteeameti põhimääruse
(PM), esitab Maanteeamet Harku valla teede ja juurdepääsude (edaspidi planeering)
lähteseisukohtadele ettepanekud.
Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool
viidatut vastavalt planeeringu täpsusastmele ja teha planeeringu koostamise protsessis sisulist
koostööd Maanteeameti taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega.
1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:
1.1. Kanda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede
perspektiivsed trassid, sh ristumiskohad, kogujateed jms järgnevalt:
1.1.1. Riigi põhimaantee 8 Tallinn – Paldiski maantee näidata lõigus Tallinn – Keila
„oluliselt muudetava teelõiguna“.
1.1.2. Põhimaantee 11 Tallinna ringtee Valingu-Keila eskiislahendus vastavalt
Reaalprojekt töö nr P17001c „Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee km 34-38
Valingu-Keila lõik eskiisprojekt“ koos kogujateede ja eritasandiliste ristmike ja
ristete asukohtadega.
1.1.3. Juuliku-Tabasalu ühendustee (perspektiivne 2+2 ristlõikega tee rajamine) kanda
planeeringusse vastavalt koostamisel olevale uuele eskiisile „Juuliku-Tabasalu
ühendustee (Laagri ümbersõit – Harku liiklussõlm ja Harku liiklussõlm – Tallinn –
Rannamõisa – Kloogaranna maantee) ning riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa -
Kloogaranna km 5,0 – 9,0 eskiisprojekti koostamine“ Selektor Projekt OÜ töö nr
P19017.
1.2 Kanda planeeringusse perspektiivne riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa - Kloogaranna
km 5,0 – 9,0 lõigu 2+2 liikluslahendus vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P19017.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
1.3 Kanda planeeringusse Maanteeameti tellimusel koostatav riigitee 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 põhiprojekti lahendus.
1.4 Planeeringus tingimuste määramisel tuleb tagada nimetatud teeprojektide (sh
eritasandilise ristmiku, kogujatee, jalakäijate- ja jalgrattatee jne) realiseeritavus, sh
ruumivajadus.
2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,
riigitee kaitsevööndi vähendamine:
2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama
paragrahvi lõikest 3.
2.2. Euroopa teedevõrgu teedel (põhimaanteed 8 ja 11) määrata linnas, alevis ja alevikus riigitee
kaitsevööndi ulatuseks 50m lähtudes asjaolust, et tegemist on Euroopa teedevõrgu teedega.
2.3. Põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski laiendamisvõimaluse säilitamiseks lõigus Harku sõlmest
kuni Keilani näha ette lisaks 30 m laiusele teekaitsevööndile täiendav ehituskeeluvöönd
laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Maanteeameti loal. Analoogse ettepaneku
esitas Maanteeamet Saue valla üldplaneeringu menetluses.
2.4. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna, alevit ja alevikku, kaalub
Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva
kaitsevööndi laiuse vähendamist. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi
laiuseid kajastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis.
3. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ja planeeringuala üldiste kasutus- ja
ehitustingimuste määramine:
3.1. Riigiteedelt uute juurdepääsude kavandamise korral lähtuda Majandus- ja taristuministri 5.
augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisas „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) ptk 5 sätestatud nõuetest (sh ristumiskohtade arv
km kohta, ristmike ja mahasõitude minimaalne vahekaugus jne).
3.2. Riigitee 11390 lõigus km 8,0-15,0, kus riigitee liiklussagedus on 2018.a andmetel
vahemikus 8800-12100 a/ööp riigiteelt uusi juurdepääse üldjuhul mitte kavandada.
Normide joonise 5.1 kohaselt eeldab antud liiklussageduse juures uue ristumiskoha
rajamine kanaliseeritud ristmiku, ringristmiku või eritasandilise ristmiku rajamist.
Arendusalade juurdepääsud antud lõigul lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on
ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata
perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale
teele.
3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mitut kinnistut teenindava eratee
avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt
EhS-le teeregistrisse kandmiseks.
3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et kinnistute maakorralduslikul
jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt
ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu
saamiseks riigiteelt.
3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu
koostamise kohustuseta alal tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja
olemasolevaid ristumisi riigiteega.
3.6. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva
rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks
eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee
rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.
3.7 Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust
ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise
2 (4)
kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja
elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud
uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku
arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel
lähtuda põhimõttest eelistada ja arendada väga hea ühistransporditeenindusega alasid ja
rakendada säästlikke transpordilahendusi. Eriti oluline arenduste puhul, mis eeldavad suure
hulga inimeste liikumist.
3.8 Oluliselt muudetava teelõiguna (riigitee 8 Tallinn-Paldiski vastavalt punktile 1.1.1)
tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks,
liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme
järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi
eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate
ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine.
Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna
teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.
Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud
kirjeldus.
3.9 EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke
hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda
kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et
ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud
liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul
või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane
omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)
kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad
keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on
arendaja või KOVi kohustus.
4 Liikuvus ja ühistransport
4.1 Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu
koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja
mõisted planeeringu koostamisel.
4.2 Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja
reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu
ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes
olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed
piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal
ühistranspordi arendamiseks.
Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link
allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie
kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise
kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt
põhjendada.
Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama
käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt
sobivaimaid lahendusi.
KSH eelhinnangu osas märgime järgmist:
3 (4)
1. KSH eelhinnang toob välja, et peamised planeeringulahenduse mõjud on seotud uute
teekoridoride kavandamisega. Kuna uued teekoridorid määratakse alles
planeeringulahenduse koostamise käigus, on ennatlik eeldada, et olulisi mõjusid ei kaasne.
Oleme seisukohal, et asjakohaselt on võimalik kaasnevate mõjude kohta hinnanguid anda
planeeringulahenduse alusel, algatades ja viies läbi KSH.
2. Eelhinnangus on viidatud KeHJS § 6 lg 1 p 13, asjakohane oleks viidata ka KeHJS § 6 lg
2 p 10 ja VV määrus nr 244 § 13 p 8.
3. Eelhinnangus nimetada riigiteid vastavalt nende ametlikele nimedele ja numbritele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Juhime tähelepanu Maanteeameti veebilehelt leitavale asjakohasele teabele:
Transpordi arengukava
Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid
Riigiteede liigid (www.mnt.ee/Tee/Eesti teedevõrk)
Riiklik teeregister (www.mnt.ee/et/Tee/Teeregister)
Liiklussageduse statistika (www.mnt.ee/Ametist/Statistika/Liiklussageduse ...)
Liiklusloendus kergliiklusteedel (www.mnt.ee/Tee/Liiklussagedus)
Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus)
Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus/Käsiraamat ...)
Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010)
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf
Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“:
https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork
Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Skepast&Puhkim OÜ
Elle Tamm
6119384
[email protected]
4 (4)