Kiri

Saatja: Enna Juhkam <[email protected]> Saadetud: 25.02.2020 13:49 Adressaat: Enna Juhkam <[email protected]> Teema: FW: [KOOSKÕLASTUS] FW: Projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamine riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektile Manused: Riigitee 11310 Aruvalla – Jägala, Perila-Tõhelgi lõigu rek.asice From: Eleringi Liinide käidu talitus <[email protected]> Sent: Tuesday, February 25, 2020 12:38 PM To: [email protected] Subject: RE: [KOOSKÕLASTUS] FW: Projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamine riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektile Tere edastan Elering AS tehnilised tingimused nr: 12-9/2019/338 Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60- 17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamiseks. Lugupidamisega Jalus Irina Ivanova Käiduanalüütik | Operation and Maintenace Analyst +372 715 1304 Elering AS [email protected] Kadaka tee 42, 12915 Tallinn www.elering.ee Twitter LinkedIn Youtube See e-kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Kui saite selle e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage saatjat ja kustutage teade kohe ja lõplikult oma süsteemist. This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient or have received this e-mail in error please notify the sender immediately and destroy this e-mail. From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, January 30, 2020 5:03 PM To: Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Telia Eesti AS <[email protected]>; Raven OÜ <[email protected]>; Eleringi INFO <[email protected]>; AKTSIASELTS TALLINNA VESI <[email protected]> Subject: Projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamine riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektile Tere! Teile on saadetud Maanteeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasamine riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojektile Registreerimise kuupäev: 30.01.2020 Registreerimise number: 15-1/20-0109/5714-1. Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn kliendiinfo (sõiduk, juhiload) 620 1200, [email protected] teedealased küsimused 611 9300, [email protected] http://www.mnt.ee ELERING AS TEHNILISED TINGIMUSED NR: 12-9/2019/338 12.08.2019 Tehniliste tingimuste taotleja: Tuulekaru OÜ Taotleja aadress: Hiireotsa tee 1, Leppneeme küla Viimsi vald Harjumaa 74009 Taotleja telefon: 502 5245 Taotleja E-Mail: [email protected] Objekti iseloomustus: Riigitee 11310 Aruvalla – Jägala, Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimine Elering AS tehnilised tingimused Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila- Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamiseks. 1. Projekteeritavale alale ulatub Elering AS 110kV kaheahelalise õhuliinide Aruküla-Kehra L194 /L195 visang 46Y-47Y kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole. 2. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud üldplaneeringut, tehnovõrkude detailplaneeringuid ja servituudialasid. 3. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi). 4. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C 5. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest juhtmest minimaalselt 5 meetri kaugusele. Valgusti konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kuikonstruktsioon kukub liini suunas (juhtme temperatuuri +60° juures). 6. Kommunikatsioonide projekteerimisel võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone paigaldada mitte lähemale kui 5 m masti vundamendist. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV ÕL masti maanduskontuuri. 7. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete kohta piirkonna käidukorraldajalt tel. 715 1310, 539 44581. 8. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid saata aadressile [email protected]; 9. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. 10. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected] Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Autalu Elering AS Põhja piirkonna liinide käidukorraldaja tel. 715 1310, 539 44581 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  /kinnitatud digitaalselt/ HD III Tehniline kirjeldus Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk 1.1. Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila – Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt, mille alusel on võimalik teostada maantee rekonstrueerimine, sh parandada külgnähtavust, korrastada vete ärajuhtimissüsteemid ja bussipeatused ning liikluskorraldusvahendid. Tee ehitusprojekt tuleb koostada ehitushanke läbiviimiseks vajalikus põhiprojekti staadiumis ja mahus vastavalt käesolevale tehnilisele kirjeldusele. 1.2. Antud projekti puhul on tegemist Maanteeameti BIM (Building Information Management) pilootprojektiga, mille laiem eesmärk on minna tulevikus teede projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel üle mudelipõhisele lähenemisele. Käesoleva projekti raames on eesmärkideks: 1.2.1. Koostada projekteerimistööd ehitusinfomudelis nii eelprojekti kui ka põhiprojekti staadiumis; 1.2.2. Piloteerida ühtse infokeskkonna (CDE; vt EVS-EN ISO 19650-1:2018 ja 2:2018) põhimõtteid, rakendades selleks Autodesk BIM 360 Docs tarkvaraplatvormi võimalusi. Põhirõhk on konkreetse tarkvaralahenduse katsetamisel: 1.2.2.1. Ühtse infokeskkonna rakendamine nii andmete talletamiseks, kui ka infovahetuse korraldamiseks (tööfailide esitamiseks, ülevaatuste ja tagasiside korraldamiseks); 1.2.3. Rakendada kaasaegseid meetodeid projekti loomisel, hilisemal haldamisel ning ka avalikustamisel, kasutades selleks Autodesk InfraWorks tarkvara võimalusi: 1.2.3.1. Lähteinfo ja projektinfo kokku koondamine koondmudelisse; 1.2.3.2. Alternatiivlahenduste loomine, esitlemine ning võrdlemine koos visualiseeringute koostamisega; 1.2.3.3. koostöö korraldus ja kommentaaride lisamine; 1.2.3.4. Projekteerimistingimuste menetluse käigus projektlahenduse avalikustamine. 1.2.4. Omandada kogemus geotehnilise info haldamiseks kasutatava AGS formaadi kasutamise osas (geotehniliste andmete masinloetavuse tagamiseks); 1.2.5. Selgitada välja tänased BIM lahenduse probleemid ja kitsaskohad, mis seonduvad mudelipõhise projekteerimisprotsessiga. 1.3. Projekteerimise protsessis on ette nähtud kasutada Usesoft OÜ poolt konkreetse pilootprojekti koostamiseks pakutud BIM 360 Docs ja InfraWorks lahendusi. Tellija tagab vastavad litsentsid ja koolitused järgnevas mahus:  1.3.1. Koolitused – 4 akadeemilist tundi InfraWorksi ja 4 akadeemilist tundi BIM 360. Koolitus tagatakse ca kümnele inimesele. Koolituse aeg ja osavõtjate arv täpsustatakse projekteerimistööde avakoosolekul; 1.3.2. Tarkvaralitsentsid: 1.3.2.1. Autodesk BIM 360 Docs – projekteerijale on kasutamiseks vähemalt neli litsentsi; 1.3.2.2. Autodesk InfraWorksi litsentsid – projekteerijale tagatakse kasutamiseks üks litsents; 2. Olemasolev olukord 2.1. Maantee paikneb Harju maakonnas Raasiku vallas, algab Perila külas ja lõpeb Tõhelgi külas enne Tõhelgi bussipeatusi. 2.2. Liiklussagedus 2018 a loenduse andmetel oli: 2.2.1. km 11,648 – 16,374 1231 a/ööpäevas, sh. raskeliiklus 4%; 2.2.2. km 16,374 – 18,008 362 a/ööpäevas, sh. raskeliiklus 5%; 2.3. Ristmikud ja mahasõidud: 2.3.1. Km 11,602 teravnurk paremale – Perila (riigitee 11125 Perila-Jäneda); 2.3.2. Km 16,340 vasakule – Peningi (riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi); 2.3.3. Lisaks ristumisi kohalike teede ja mahasõitudega. 2.4. Teeregistris registreeritud bussipeatused: 2.4.1. Rätla – vasakule km 12,678 ja paremale km 12,899; 2.4.2. Retimäe – vasakule km 13,872 ja paremale km 13,920; 2.4.3. Peningi – paremale km 16,060. 2.5. Katte liik ja ehituse aeg: 1973 a. mustkate, bituumenstabil. kate. 2.6. Pindamised on tehtud lõigul km 11,602-15,085 ja 16,452-17,800 2012 aastal ja km 15,085-16,452 aastal 2010. 2.7. Katte laius on 6,2-6,5 m, mulde laius 8,2-8,5, sõiduraja laiused kokku 6,0 m ja tugipeenarde laius 1,0 m. 2.8. Maanteel asub 3 üheavalist ja 1 kaheavaline truupi, lisaks võimalikud truubid mahasõitudel ja ristumisetel teiste teedega. 2.9. Teadaolevad kitsendused Maa-ameti kaardilt: 2.9.1. Elektriõhuliinid ja elektrimaakaabelliinid; 2.9.2. Kaunissaare - Patika kanal (Keskkonnaregistri veekogude nimistu VEE1089205); 2.9.3. Sideehitised; 2.9.4. Silmsi oja (veekaitseline objekt VEE1088400) jt maaparandussüsüteemid (kraavid); 2.10. Maantee seisukord: Esineb piki- ja põikpragusid, ebatasasusi ning katte serva defekte. Andmed kandevõime, teekatte tasasuse, roobaste sügavuse ja muude defektide kohta on kättesaadavad Teeregistrist. 2.11. Täiendavalt on võimalik maanteed iseloomustavaid andmeid saada Teeregistrist ja Maa-ameti XGIS kaardirakendustest. Töövõtjal on kohustuslik teostada objekti visuaalne ülevaatus. 2.12. Lõigu alg- ja lõppkilomeeter, samuti muude andmete asukohad ja käesoleva tehnilise kirjelduse punktides fikseeritud kilomeetrid täpsustada ja vajadusel parandada projekti koostamise käigus. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha. 2  3.2. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 3.3. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.3.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.3.2. Sõiduradade arv – 2; 3.3.3. Sõiduraja laius – 3,25 m; 3.3.4. Kindlustatud peenra laius – 0,75 m; 3.3.5. Tugipeenra laius – 0,5 m; 3.3.6. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda Riigiteede liikluskorralduse juhisest Maanteeameti peadirektori 30.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/496. 3.3.7. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam). 3.3.8. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.3.9. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 4. Uurimistööd 4.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale eelprojekti valmimist ja avalike arutelude läbiviimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eelprojekti valmimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule). 4.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ ning MKM määrusele nr 13 19.07.2018 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. 4.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 4.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 4.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 4.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 4.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 4.3.5. Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud kogu näidatud mõõdistusala piirides. Mõõdistusala (tööpiiri) piirav suletud murdjoon kihil MOOTPIIR peab moodustuma reaalselt mõõdistatud punktidest. 4.3.6. M 1:500 plaanil on kõrguspunktide suurim samm 20 meetrit. 4.3.7. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 4.3.8. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 4.3.9. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 50m laiuselt (25 m ulatuses 3  mõlemalt poolt alates tee teljest). 4.3.10. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 4.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 4.3.12. Kaevude olemasolul esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). Igast mõõdistusalal uuritavast tehnovõrgu kaevu sisemusest tuleb teha fotod. Foto faili nimi peab andma infot, millisest kaevust on foto tehtud. Fotod lisada InfraWorks mudelisse ning siduda vastava kaevu asukohaga. 4.3.13. Mõõdistada tuleb kõikide teega ristuvate õhuliinide madalaima rippe absoluutkõrgus tee kohal ning kanda need alusplaanile. Alusplaanile tuleb kanda õhuliinide mõõdistamise kuupäev ning temperatuur mõõdistamise ajal. 4.3.14. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 4.3.15. Alusplaanil eristada tingmärkidega võsa ja mets. Võsa alla määratleda puud, mille tüve läbimõõt on alla 6 cm. Kui võsa sees on suurem puu, siis märkida ja mõõta puu eraldi alusplaanile. 4.3.16. Mõõdistusalal tuleb suured üksikud puud (tüve läbimõõt suurem kui 0,5 m) mõõdistada plaanile 3-4 punktiga, et oleks üheselt arusaadav tüve läbimõõt ja puu paiknemine looduses. 4.3.17. Mõõdistusalal tuleb muud rajatised ja suured postid (läbimõõt suurem kui 0,5 m) mõõdistada alusplaanile 3-4 punktiga, et oleks üheselt arusaadav rajatise mõõtmed ja paiknemine looduses. 4.3.18. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 4.3.19. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 4.3.20. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress,), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 4.3.21. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 4.3.22. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 4.3.23. Nõuded maapinnamudeli vormistamiseks: 4.3.23.1. Esitatav maapinnamudeli faili formaat peab olema .dwg/dgn (ühilduv nii AutoCAD või Microstation tarkvaraga). 4  4.3.23.2. Lisaks esitada eraldi maapinnamudel LandXML formaadis. 4.3.23.3. Maapinnamudeli fail peab sisaldama mõõdistusala piiri. 4.3.23.4. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. 4.3.23.5. Maapinnamudeli fail peab sisaldama mõõdistatud punktidest koostatud kolmnurkmudelit. 4.3.23.6. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv, truubid ja nende päised, hooned, hoonete vundamendid, hoonete juurdepääsud, trepid, ja muude rajatiste vundamendid jms). 4.3.23.7. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. 4.3.23.8. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. 4.3.24. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus Autodesk BIM 360 keskkonda. 4.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 4.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud juhendist „Geotehniliste uuringute juhis“ ning EVS-EN 1997- 1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 4.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 4.4.3. Puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. 4.4.4. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 4.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 4.4.6. Geotulpade info esitada lisaks ka AGS-formaadis (http://www.agsdataformat.com/datatransferv4/intro.php): 4.4.6.1. Geotehniliste uuringute informatsioon tuleb *.ags faili alusel esitada pikiprofiilil analoogselt Geotehniliste uuringute juhis, Lisa 1 toodud detailsuses (katendiarvutusteks vajalikud: kihtide paksused, materjalide legendid, A…D pinnased värvidega; proovivõtu asukohad, veepinna tase, jms). Pikiprofiil tuleb esitada ka katendiarvutuste kaustas. 4.4.6.2. Juhul kui CAD tarkvara ei võimalda katendiarvutuste jaoks vajalikku informatsiooni automaatselt esitada vajalikus mahus, tuleb Töövõtjal teha *.xls failina abiprogramm, mis võimaldab *.ags formaadist automaatselt välja lugeda geoloogiliste lõigete profiilid (vt. Kehtiv Geotehniliste uuringute juhis, Lisa 1). 4.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile Autodesk BIM 360 keskkonda ning lisaks ka 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.5. Teostada liiklusuuringud: 5  4.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: 4.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; 4.5.1.2. Määrata koormussagedus. 4.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 4.5.1.3.1. liikluse prognoosi; 4.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust; 4.5.1.3.3. teenindustaset; 4.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; 4.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet. 4.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui ka „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 4.5.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 4.6. Koostada katendi projekt: 4.6.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. 4.6.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. 4.6.3. Ühe variandina tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses). 4.6.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis. 4.6.5. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine: 4.6.5.1. Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Riigitee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija poolt aktsepteeritud hindamissüsteemi põhjal; 4.6.5.2. Riigitee osas esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga (defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5tk); 4.6.5.3. Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projektide koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondi- meetmed; 4.6.5.4. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50 km raadiuses (Maa-ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti(de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused, materjalide omadused, saadaolevad kogused (esitada koondtabelina); 4.6.5.5. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega, millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada, et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse 6  massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega. 4.6.6. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas. 4.6.7. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele. 4.6.8. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. 4.6.9. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. 4.6.10. Peale katendiarvutust tuleb pinnaste nimetused ehitajale kirjeldada projektis EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt. 4.6.11. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. 4.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 4.7.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.7.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5. Eelprojekt 5.1. Koostada riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila – Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise eelprojekt. 5.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eelprojekti koostamise nõuetele. 5.3. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: 5.3.1. Riigitee lahendus ja ristmikud; 5.3.2. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused; 5.3.3. Rajatavate kraavide asukohad; 5.3.4. Juurdepääsud kinnistutele; 5.3.5. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega; 5.3.6. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine. 5.3.7. InfraWorksis koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega). 5.4. Valgustuse eelprojekt. 5.5. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 75 % täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist). 5.6. Koostada katendi aruanne eelprojekti mahus, mida täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus. 5.7. Krundijaotuskava, mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise 7  käigus. 5.8. KMH eelhinnang. 6. Keskkonnamõjude eelhinnang 6.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. 6.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 6.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 7. Krundijaotuskava 7.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 7.2. Krundijaotuskava koostamisel lähtuda 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-st 33. Krundijaotuskava väljavõtte lehel mitte kajastada kinnistute omanike andmeid ega kooskõlastuse teksti osa. 8. Projekteerimistingimuste menetlus 8.1. Projekteerimistingimuste menetlus viiakse läbi koostöös Tellijaga peale eelprojekti valmimist. 8.2. Töövõtjal tuleb ette valmistada ning esitada Tellijale projekteerimistingimuste eelnõu lisad: lühikirjeldus projektlahendusest, plaanilahenduse väljavõtted iga puudutatud kinnistu kohta, kui ei ole kavandatud äralõiget, ja krundijaotuskava väljavõtted kinnistute kaupa, kui on kavandatud äralõiked. Projekti kirjeldus peab sisaldama projektiga kavandatavate ning asutusi või isikuid puudutavate tööde selgitusi (sh kraavide kaevamine, juurdepääs kinnistule, maa võõrandus, piirimärkide säilimisega seonduv jne). Projekteerimistingimuste lisad peavad olema vormistatud digitaalselt originaalfailides ja koopiad .pdf failidena kujul, mida saab välja trükkida A3 või A4 formaadis. 8.3. Töövõtjal koostada vastused koos vajalike põhjendustega projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamise, arvamuse avaldamise ja avalikustamise käigus esitatud märkustele, ettepanekutele ja vastuväidetele 10 päeva jooksul alates Tellija poolt esitatud kirjalikust korraldusest. 8.4. Projekteerimistingimuste andmise menetluse käigus tuleb Töövõtjal vajadusel viia läbi projektlahenduse avalikustamine (avalik koosolek koostöös Maanteeameti ja kohaliku omavalitsusega, kui selline vajadus ilmneb arvamuste esitamise käigus) ja koostada avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõigu ning ristmike lahendusi illustreerivad joonised. 8.5. Projekteerija korraldab eelprojekti avalikustamise kasutades Infraworksi tarkvara lahendust. 8.6. Töövõtjal on kohustus arvestada projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud ettepanekutega ja kooskõlastustingimustega ning muuta põhiprojekti koostamise käigus eelprojekti lahendust juhul, kui ettepanekutega arvestamisest tulenevad muudatused on Tellija poolt heaks kiidetud. . 8  8.7. Projekteerimistingimuste menetlusega seotud ülesannete täitmise tulemuseks on Tellija poolt välja antavad projekteerimistingimused, mille lisaks on koondtabel projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste kohta koos Tellija seisukohtadega. . 9. Põhiprojekti osad 9.1. Koostada riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila – Tõhelgi lõigu põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 9.2. Koostada katendi aruanne (täpsustatakse eelprojektis koostatud katendi aruannet). 9.3. Tehnovõrkude eelprojektid. 9.4. Valgustuse põhiprojekt. 9.5. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 9.6. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine. 9.7. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 10. Projektide koostamise üldised nõuded 10.1. Töövõtja peab koostama normide kohase tervikliku maantee rekonstrueerimise põhiprojekti, mis peab sisaldama kõiki ehitusega seotud lahendusi, selgitusi, jooniseid, mudeleid ja töömahtusid, mis on vajalikud projektiga kavandatud ehitustööde teostamiseks. 10.2. Töövõtja peab kasutama optimaalseid liiklust sulgemata realiseeritavaid lahendusi, mis tagavad projekti alusel tehtava töö kvaliteedi ning arvestavad Tellija rahaliste võimalustega. 10.3. Töövõtja peab Töö tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade, terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehel www.evs.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee. 10.4. Töövõtja peab projekti koostamisel ning vormistamisel järgima Tellija poolt etteantud lähteandmete alusel „Tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid“ (Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 82) ja „Tee projekteerimise norme“ (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106). 10.5. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, s.h mida tehakse ohutuse parandamiseks. 10.6. Koostada projekteeritava maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 10.7. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem ortofotol, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 10.8. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega (ristike osas esitada joonised koos pöörderaadiuste šabloonidega). Koostada eraldi vertikaalplaneerimise ja raadamisalade joonised. 10.9. Bussipeatused projekteerida vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele. 10.10. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 10.11. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi 9  konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 10.12. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, bussipeatused, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 10.13. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 10.14. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 10.14.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 10.14.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 10.14.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 10.14.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 10.14.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 10.15. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. Olemasolevate mahasõitude korrastamine projekteerida erilahendusena vastavalt olemasolevatele laiustele. 10.16. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 10.17. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 10.18. Näha ette tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd 10.19. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 10.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 10.21. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 10.22. Koostada töömahuloend (kululoend). 10.23. Kõikide projektiga kavandatavate tööde kohta koostada töömahuloend (kululoend) vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele koos eeldatava ehitusmaksumuse kalkulatsiooniga. Tööde mahud tuleb jagada Tellija poolt projekteerimise käigus määratud etappideks ja kululoendid vormistada iga etapi kohta eraldi. Näiteks eraldi töömahud tuleb anda jalgteele ja bussipeatustele. 10.24. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. 10.25. Nõuded projektmudeli vormistamiseks: 10.25.1. 3D mudelis tuleb koostada nii eelprojekt kui ka põhiprojekt. Kasutades Autodesk BIM 360 lahenduse kataloogipuu Lisa 2 näitel. 10.25.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D 10  joontega (3D polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). 10.25.3. Eraldi tuua välja kõik tee konstruktsiooni kihid (kõik kihid eraldi mudelitena sh katendikihid, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, lihtsustatud kujul geoloogia). Kihtidest koostada eraldi LandXML failid (sh kraavid, peenrad, nõlvad, äärekivid, piirded, laiendused, mahasõidud, ristmikud jne), mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 10.25.4. Kasutada maksimaalselt asjakohase informatsiooni (näiteks kasutavate materjalide nimetused, omadused jne) lisamist projektmudelitele 10.25.5. Projekti tuleb lisada ka kõik tehnovõrgud kolmemõõtmeliselt. Kui mingi tehnovõrgu kohta pole võimalik piisavalt täpseid andmeid tuvastada, tuleb esitada 3D mudel lihtsustatud kujul (nt sügavuse põhjal maapinnast vms) ja vastav märge selle kohta lisada mudeli juurde; 10.25.6. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps. 10.25.7. Töövõtja vastutab projekteerimiseks piisava uurimistööde mahu eest. 10.25.8. Töövõtja esitab projektmudelitega kaasa ka kaaskirja, mis vastab järgmistele nõuetele 10.25.8.1. Ehitushanke nimetus ja objekti asukoht 10.25.8.2. ehitusprojekti/töömudeli koostaja 10.25.8.3. projekteerimistarkvara, millega töömudel on tehtud 10.25.8.4. töömudeli kõrvalekalded esitatud nõuetest ja kõrvalekallete põhjused 10.25.8.5. töömudeli formaat 10.25.8.6. kasutatud koordinaat- ja kõrgussüsteem 10.25.8.7. töömudeli failide nimed 10.25.8.8. töömudeli sisu kirjeldus 10.26. Töövõtja ülesandeks on koostada ka ülevaatlik video (.mpg või .avi laiendiga), tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata pindade katted - haljastus, katend ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid. Antud video tehakse eelprojekti lahendusele ja eelprojekti detailsusega. Bussipeatused 10.27. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 10.28. Bussipeatused projekteerida vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele (Maanteeameti koduleheküljelt: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid). 11. Liikluskorraldusvahendid 11.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 11.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 11.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 11.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 12. Tee valgustus 12.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. 12.2. Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. 11  12.3. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: 12.3.1. EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded 12.3.2. EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised 12.3.3. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard 12.3.4. Riigimaanteede valgustamise juhis 12.4. Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 12.5. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 12.6. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 12.7. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 12.8. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 13. Tehnovõrkude ümbertõstmine 13.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 13.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 14. Haljastus ja hooldus 14.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 14.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 15. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 15.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukohaga Teelise 4Tallinnas. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 15.2. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 15.3. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 15.4. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 15.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 12  15.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ja nende ametitega, kes on kooskõlastamist nõudnud projekteerimistingimuste menetluse käigus. Kooskõlastused ja kooskõlastuste koondtabel (kuhu on lisatud kooskõlastuse tingimused ja märkus kooskõlastuse tingimustega arvestamise kohta või põhjendus mittearvestamise kohta) tuleb esitada põhiprojekti mahus. 15.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 15.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 15.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 15.10. Valminud eel- ja põhiprojekt kanda BIM 360 Docs töökeskonnda. Seejuures tuleb arvestada järgmisega: 15.10.1. Kanda üle pinnamudelid LandXML ja dwg/dgn formaadis; 15.10.2. Nõutud kihtidest teljed LandXML ja dwg/dgn formaadis; 15.10.3. Kõik mudelid tuleb üles laadida (k.a masinate omad) vastavate kaustade alla süsteemis (selleks on loodud vastav kausta puu); 15.10.4. Kanda keskkonda üle muud asjakohast infot, mida programm võimaldab. Kasutada Tellija poolt edastatud katalogipuud (Lisa 2), mida Töövõtja võib vajadusel täiendada. 15.11. Töövõtja projekteerija peab osalema kogu ehitusprotsessis konsultandina. 15.12. Lisainfo: 15.12.1. Töövõtjal on võimalik pakkumist tehes mõelda läbi oma vajadused ja osta tarkvara valdajalt enda tarbeks litsentse lisaks. Maanteeameti poolt tagatavate litsentside kohta on sõlmitud tarkvara valdajaga eraldi leping ja tegevus litsentside kasutamisel tuleb Maanteeametiga kooskõlastada. Kogu vajalik tarkvara valdaja tehniline paigalduse, koolituse ja konsulteerimise tugi tagatakse Maanteeameti poolt; 15.12.2. Töövõtjal arvestada koolituste ajakuluga. Töövõtjal on võimalus kokkuleppel tarkvara valdajaga juurde tellida koolitusi ja/või konsultatsioone, juhul kui Tellija poolt tagatud mahust ei piisa. 16. Vormistusnõuded 16.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 16.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 16.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul. Autodeski failid (.dwg) salvestada versiooni, mida on võimalik avada 2013 aasta versiooniga; 16.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 16.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 16.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 13  16.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 16.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 16.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Projekteeritava lõigu asukoha skeem; 2. BIM 360 kataloogi struktuur 3. Nõuded Töövõtjale. Koostas: Kristi Rahu, Maanteeamet, [email protected] 14 Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Lõigu lõpp km 17,80 Lõigu algus km 11,60  PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING nr 1-9/19/1554-1 Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk ja Tuulekaru OÜ, registrikoodiga 12310533, asukohaga Hiireotsa tee 1, Viimsi vald, Leppneeme küla, 74009 Harju maakond (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige Jaanus Laanes, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese Lepingu esemeks on riigitee 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila – Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. 2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm. 2.1.4. Lisa 4 – Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik. 2.1.5. Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm. 2.1.6. Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud avatud menetlusega riigihanke „Riigitee 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila – Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ (viitenumber 208836) tulemusena. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.2. Tellijal on kohustus: 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.4. Töövõtjal on kohustus: 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13¹ ja § 13² nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5. Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 7. Tagatised ja Töövõtugarantii 8. Poolte vastutus 9. Poolte kontaktisikud 9.1. Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) ning nende kontaktandmed on toodud Töövõtja poolt esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1. 9.2. Tellija kontaktisik (projektijuht): Kristi Moisto, tel: (+372) 5340 0540, e-post: [email protected] 10. Lepingu kehtivus 11. Teated 12. Isikuandmete töötlemine 13. Muud tingimused 13.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 13.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 13.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 13.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 14. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/