Lp Marek Lind 21.02.2020 nr 7-2/188
Maanteeamet
[email protected]
Luunja aleviku liikluskorralduse ja –ohutuse analüüsi ning liikluskorraldusprojekti esitamine arvamuse
avaldamiseks
Luunja alevikus on koostamisel Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Planeeringu eesmärk on uue elamuala
kavandamine. Planeeringu elluviimisega on oodata olulist mõju aleviku ruumilisele üldilmele, liikuvusele ja olulist
aleviku elanike arvu kavu.
Et selgitada välja kavandatava tegevuse võimalik mõju ja arvestada neid planeeringulahenduse väljatöötamisel on
AB Artes Terrae OÜ poolt koostatud planeeringu eskiislahendusele antud eksperthinnang OÜ Hendrikson & Ko
poolt, mis lisaks ruumilistele ja sotsiaal-majanduslikele mõjudele käsitleb ka olemasolevat ja planeeritud
teedevõrku ja liikuvust laiemalt. OÜ Hendrikson & Ko eksperthinnang toob välja, et Luunja aleviku laienemisel
põhjapoole (Talli DP elluviimisel) Põvvatu-Luunja maantee roll aleviku siseselt mõnevõrra muutub. Töö toob välja,
et kui praegune aleviku raskuskese on teest lõunapool ning maantee toimibki liiklust läbilaskva autoteena, siis
aleviku arenedes põhja suunas tuleb panustada sellesse, et aleviku uus ja vana osa ei oleks seostamata alad
läbisõidutee ääres. Teisisõnu – maanteed tuleb enam mõtestada kui aleviku tänavat : nt tagades piisavalt ülekäike,
turvalised ja meeldivat liikumist pakkuvad kergliikus- ja jalgteed, kaaluda üldplaneeringu raames funktsionaalselt
mitmekülgsema ja tihedama maakasutuse võimalusi. Lisaks juhitakse tähelepanu, et ehitusseadustiku § 92 lg 3
järgi ongi antud maanteelõik tänav (tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mille kaitsevöönd on kuni 10
m).
Liikluslahendus OÜ poolt on koostatud Luunja aleviku liikluskorralduse ja –ohutuse analüüs ning
liikluskorraldusprojekt, mis käsitleb nii perspektiivseid liikluskoormusi seoses Talli DP väljaehitamisega, kui ka
aleviku olemasolevat liikluskorraldust ja ettepanekuid selle muutmiseks. Töö on valminud koostöös
liiklusekspertide, politsei ja alevikus paiknevate avalike asutuste juhtidega. Liikluslahendus OÜ koostatud Luunja
liikluskorralduse analüüsi ja –projekti raames on teostatud liiklusuuringud, esitatakse põhimõttelised ettepanekud
liikluskorralduse täiendamiseks ning koostatud liiklusmärkide paigaldusskeem.
Palume Maanteeameti seisukohta Liikluslahendus OÜ poolt koostatud Luunja aleviku liikluskorralduse ja –ohutuse
analüüsile ning liikluskorraldusprojektile. Esitame tutvumiseks ka planeeringu eskiisjoonise (mida ei ole veel
analüüside ja eksperthinnangu tulemuste põhjal täiendatud) ja OÜ Hendrikson & Ko eksperthinnangu. Vajadusel
oleme valmis korraldame nõupidamise teema arutamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
Planeeringute nõunik
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
7 417 217,
[email protected]
Lisad:
1. Luunja aleviku liikluskorralduse ja –ohutuse analüüs ning liikluskorraldusprojekt (Liikluslahendus OÜ),
kättesaadav: http://pilv.kood.ee/s/7xtDaMyi2ZOAAOt
2. Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eskiisjoonis (AB Artes Terrae OÜ);
3. Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eksperthinnang (OÜ Hendrikson & Ko).
5086350 0 Versioon 11 - 01 -201 9 /// TÖÖ NR 3186 /18 0 0 Versioon 11 - 01 -201 9 /// TÖÖ NR 3186 /18 LUUNJA ALEVIKUS TALLI MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DP EKSPERTHINNANG TÖÖ NR 3186/18 2018-2019 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc534361997 \h 3 2. DP elluviimise mõju valla haridusasutustele PAGEREF _Toc534361998 \h 3 2.1. Rahvastikusuundumused PAGEREF _Toc534361999 \h 4 2.1.1 Valla üldised rahvastikusuundumused PAGEREF _Toc534362000 \h 4 2.1.2. Laste arvukus ja paiknemine vallas PAGEREF _Toc534362001 \h 7 2.2. Valla haridustaristu ja selle suundumused PAGEREF _Toc534362002 \h 11 3. DP elluviimise mõju aleviku liikuvusele PAGEREF _Toc534362003 \h 14 4. DP elluviimise mõju aleviku linnaruumilisele ilmele PAGEREF _Toc534362004 \h 19 4.1. Aleviku väljakujunenud üldilme PAGEREF _Toc534362005 \h 19 4.2 DP ala avaliku ruumi kavandamine PAGEREF _Toc534362006 \h 20 4.3. DP alal kavandatav hoonestustihedus PAGEREF _Toc534362007 \h 20 4.3.1. DP ala üksikelamud PAGEREF _Toc534362008 \h 21 4.3.2. DP ala rida- ja korterelamud PAGEREF _Toc534362009 \h 23 4.4. Haljastus PAGEREF _Toc534362010 \h 26 5. Kokkuvõte PAGEREF _Toc534362011 \h 29 1. Sissejuhatus Luunja alevikus on Talli maaüksusele (10,29 ha) ja selle lähialale koostamisel üldplaneeringut muutev detailplaneering (DP) , millega kavandatakse uut elamukvartalit: 32 eramut, 9 kolmekorruselist korterelamut (maksimaalselt 135 korteriga) ning kolm ridaelamut (kokku 41 boksi). Aleviku kontekstis on tegemist suure arendusega, mis tõsta ks oluliselt aleviku elanike arvu ja laiendaks tiheasustusala: DP elluviimisel tõuseb elanike arv hinnanguliselt ~460 inimese võrra. Kuna 2018.a seisuga elab Luunja alevikus 552 inimest, on kasv peaaegu kahekordne. Luunja Vallavalitsus on detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate sotsiaalsete mõjude hindamiseks tellinud antud eksperthinnangu, mille eesmärgiks on analüüsida DP elluviimise mõju: haridusasutustele ja teenuse kättesaadavuse tagamisele (eelkooli, põhi- ja keskharidus) ; p iirkonna liikuvusele ; a leviku linnaruumilisele üldilmele . Analüüsi läbiviimiseks toetut i olemasolevale statistilistele andmekogudele, olemasolevatele arengu- ja planeeringudokumentidele, kohtvaatlusele ja fook us grupi intervjuule haridusasutuste juhtide ja spetsialistidega. Eksperthinnangu koostasid Ann Ideon (juhtiv planeerimisspetsialist, sotsiaalsete mõjude spetsialist) ja Pille Metspalu ( ü ld - ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja, juhtiv planeerimisspetsialist) , Hendrikson&K o . 2. DP elluviimise mõju valla haridusasutustele Talli DP mõju valla haridusasutustele tuleb vaadata koosmõjus teiste vallas toimuvate arengutega. Valla haridusasutustele avalduv mõju on otseselt seotud rahvastikuprotsessidega , mis omakorda tulenevad suures osas piirkonnas erinevate elamualade detailplaneeringute elluviimisest. H innanguliselt on vallas kehtestatud ca 200 detailplaneeringut (kõik ei ole ellu viidud), aktiivsel menetlemisel 30 ja peatunud planeeringuid 30. Detailplaneeringutega kavandatavad elamualad on erineva suurusega, hetkel puuduvad täpsemad andmed võimaliku lisanduva elanike arvu kohta . Käesoleva analüüsi jaoks eeldatakse, et arendustegevus vallas jätkub ning valdavalt koondub see juba praegu aktiivsemalt väljaarendatud piirkondadesse: Tartu linna piiril Lohkva ja Veibri külla, Luunja alevikku valla keskusena, Kakumetsa ja Põvvatu külla, mis on nii valla keskuse kui Tartu linna ga hästi ühendatud. Täpsemalt käsitl e takse j ärgnevates peatükkides rahvastikuprotsesse ning seejärel olemasolevat haridustaristut ja selle suundumusi. 2. 1 . Rahvastikusuundumused 2.1.1 Valla üldised rahvastikusuundumused Vaadeldes valla vanusjaotust 2018.a (joonis 1 ) on tegemist noore rahvastikuga : üle Eesti keskmise on nii lapsi kui ka tööealisi, väiksearvulised on eakate vanusrühmad. Samuti on väiksearvulisemad vanemas keskeas elanike kohordid. Vanuspüramiidi põhjal on tegemist klassikalise sisserändevallaga – püramiid ei ole ühtlane, vaid eristuvad „lained“: tööealised vanemad ja nende kuni põhikooliealised lapsed. Joonis 1. Luunja valla rahvastik 2018.a seisuga Luunja valla rahvastik on kasvav. Statistikaameti andmetel 2012-2018 on näha elanike arvu kõikumisi (vt joonis 2), kuid selle põhjuseks on eelkõige Statistikaameti 2016.a muutus elanike arvestuses (üleminek elukohapõhisele arvestusmeetodile), millest tulenevalt tekib ligi 400 inimeseline (9%) „kahanemine“. Antud suurusjärk inimesi on eeldatavalt need elanikud, kes elavad Luunja vallas, aga on registreeritud Tartu linna . 2017-2018. a on täiendava elamuehituse ja sisserände tõttu registreeritud elanike arvukus taaskord tõusnud. 2018.a seisuga on samuti tõenäoline, et ca 10% valla elanikest ei ole ametlikult valda registreeritud. Kuna Luunja valla elanikud on tihedalt se o tud nii Tartu linnas kui Luunja vallas tehtavate otsustega, siis sisseregistreerimise käitumine võib ka kiirelt muutuda. Joonis 2 . Luunja valla rahvastiku muutused 2012-2018 (Allikas: Statistikaamet) Rahvastiku juurdekasv on selgelt seotud ka majandustsüklitega : alates 2005. aastast on tõusuperioodil olnud rändesaldo (sisserände ja väljarände vahe) järjest suuremal määral positiivne, sellega on kaasnenud ka positiivne kasvav loomulik iive (vt joonis 3) . Majandussurutise järelmõju tõttu on rändesaldo le aastatel 2013-2014 nõrgalt positiivne ja langeb ka negatiivseks : kuna uute elamualade planeeringuid menetleti vähe, ei tekkinud ka uusi elupindu, kuhu kolida. Samas on 2013-2014 võrreldes teiste aastatega kõrgem loomulik iive , mis näitab, et surutise aastatel sisserännanud perede majanduslik kindlustatus ja valla toetusmeetodid ja uue lasteaia rajamine Lohkvas võimaldasid perede kasvamist. Joo nis 3 . Rändesaldo ja loomulik iive 2000-2017 Kuigi järgmise majanduslanguse toimumist ja sellega kaasnevad rändesaldo kõikumist on keeruline ette prognoosida, võib eelmise surutise tulemuste põhjal Luunja kontekstis eeldada, et püsivalt kõrge või kasvava sündimuse tõttu on nõudlus lasteaiakohtadele pidev . Statistikaameti koostatud klasteranalüüsi ja rahvastikuprognoosi põhjal (2015) kuulub Luunja vald seniste rahvastikuprotsesside ja prognoosi poolest Eesti omavalitsustest kõige soodsamate sekka ja ette on näha rahvastiku kasvu (vt tabel 1) . Laste osakaal on hea (üle 20%), positiivne on nii loomulik iive kui ka rändesaldo. Rahvastik on keskmiselt võrdlemisi noor, elanike keskmine vanus kasvab perioo d i 2015-2030 jooksul 36 eluaastast 39-le. Tabel 1. Rahvaarvu muutus 2015-2030 2 2015-2020 / ühes aastas 2020-2025 / ühes aastas 2025-2030 / ühes aastas 2015-2030 muutus kokku Loomulik iive 0,3% 0,2% 0,1% 3,4% Ränne 1,1% 0,9% 0,8% 14,5-16,4 % Rahvaarvu muutus 1,4% 1,1% 0,9% 17,9-19,8 % Uuringu prognoosi põhjal võib rahvastik aastaks 2030 kasvada 787…871 inimese võrra võrreldes 2015.a seisuga . Prognoosi kohaselt võiks seega vallas 2030.a elada 5186…5270 elanik ku . Kokkuvõtvalt: Luunja valla rahvastik on noor ja kasvav. Kasv jätkub ka tulevikus ja hinnanguliselt võib vaid rahvastikuprotsessidele tuginedes eeldada, et aastaks 2030 elab vallas kuni ~5300 inimest. Hinnanguliselt elab vallas ca 400 inimest, kes ei ole valda registreeritud , registreerimiskäitumine on pragmaatiline ning sõltub nii Tartu linna kui Luunja valla otsustest. Rahvastiku juurdekasv ei ole ühtlane, vaid „laineline“ ja sõltub majandustsüklitest: kasvuperioodidel kasvas rahvastik nii positiivse rändesaldo kui ka positiivse loomuliku iibe läbi. Surutiseaastate tulemusena kahanes arendustegevuse soikumise tõttu sisseränne, samas oli Luunja vallas märgata sündimuse kõrget taset ja isegi kasvu. Pidev rahvastikukasv eeldab kohapealse haridustaristu vastuvõtuvõimet või teenuse tarbimise suuremat suundumist Tartu linna . Luunja valla s on nõudlus lasteaiakohtade järele pidev, st säilib ka võimaliku uue surutise ajal. 2.1.2. Laste arvukus ja paiknemine vallas Valla haridusvõrgu seisukohast on oluline vaadelda erinevas vanuses laste arvukust vallas praegu ja tulevikus ning haridusteenust vajavate laste paiknemist. Tänane ja tulevane arvukus Statistikaameti andmetele on 2018.a seisuga vallas enim lasteaialapsi, igas järgnevas vanusrühmas on lapsi vähem, mis tuleneb sellest, et valla rahvastikukasv on olnud seotud noorte väikelastega perede kolimisega valda. Andmetele tuginedes on 2012-2018 perioodil pisut kahanenud lasteaiaealise arv, tõusnud algkooli- ja põhikooliealiste laste arv ja pisut langenud gümnaasiumiealiste arv . Kasv vanusrühmas 7-11 on selgitatav eelkõige sellega, et 2010. a kulmineerunud sisserände ajal sündinud lapsed on läinud algkooli. Tabel 2 . Laste arvu dünaamika Luunja vallas Vanus - rühm 2012 2013 2014 2015 2016 * 2017 2018 2012-201 8 0-6 480 492 500 479 423 444 462 -18 7-11 264 276 287 309 248 284 321 57 12-15 200 202 198 197 182 194 215 15 16-18 161 159 170 170 142 151 141 -20 * Muutus Statistikaameti arvestusmetodoloogias Erinevas vanusrühmas laste arvu prognoosides võib eeldada, et võrreldes 2018.a rahvastiku vanuspüramiidiga (vt joonis 1) muutub tulevikus püramiid kuni 18-aastaste osas ühtlasemaks: Sisseränne valda jätkub ning 0-6 vanusrühm on endiselt arvukas, kuna valda kolijad on noored pered, kellel on väikelaps ja/ või kelle laps sünnib Luunja vallas Vanemad koolirühmad muutuvad arvukamaks: praegused arvukamad vanusrühmad 0-6 ja 7-11 jõuavad põhikooli ja gümnaasiumi astmesse. Erinevas vanuses laste paiknemine vallas Erinevas vanuses laste paiknemine vallas 2018.a toob välja ka piirkondlikud nõudlused erinevas astmes haridusteenusele. Valla keskkooliealised paiknevad eelkõige Tartu linna lähialas (Lohkva ja Veibri külad) ja olemasolevates keskustes: Luunja alevikus ja Kavastu külas, kus paiknevad erinevaid kooliastmeid pakkuvad haridusasutused (joonis 4) . Praeguste keskkooliealiste paiknemine ilmestab ka sisserände esimest lainet, kus eelkõige asustati linnalähedasi alasid. Joonis 4 . Luunja valla keskkooliealiste paiknemine Põhikooliealised on arvukad samades piirkondades, kus keskkooliealised (vt joonis 5), elamuehituse aktiviseerumise tõttu paikneb põhikooliealisi enam ka Kabina ja Kakumetsa külas. Paiknemine peegeldab ka elamuehituse hajumist 2003-2006. aastatel. Joonis 5 . Luunja valla põhikooliealiste paiknemine Valla algkooliealised paiknevad valdavalt Lohkva-Veibri piirkonnas, samuti Luunja aleviku lähialas. Märgata on ka Kavastu olulisust. Joonis 6. Luunja valla algkooliealiste paiknemine Lasteaialapsi on enim Tartu linnaga piirnevatel aladel (Lohkva ja Veibri küla) ja olemasolevate keskuste piirkonnas (Luunja alevik) ja Tartu linnaga hästi ühendatud Kakumetsa piirkonnas (vt joonis 7). Teenuse olemasolu Kavastu külas peegeldab ka lasteaialaste suurem arvukus võrreldes teise valla äärealal asuvate küladega. Joonis 7. Luunja valla eelkooliealiste paiknemine Kokkuvõtvalt võib Luunja valla laste paiknemise kohta järeldada: igas vanuses lapsi on arvukalt Lohkva ja Veibri külades: hetkel on arvukaimad eelkooli- ja algkooliealised, tulevikus suureneb nendest küladest vajadus ka põhi- ja keskkoolihariduse järele. Kuna eeldatavalt on need külad enam seotud Tartu linnaga, võib kasvada laste arv, kes Luunja Keskkooli asemele käivad Tartu linnas koolis. Igas vanuses lapsi on arvukalt ka Luunja alevikus. Aastatega on laienenud elamuehitus Luunja alevikku ümbritsevates külades (eelkõige Kakumetsa ja Kabina külas) ning eeldatavalt kasutavad nende külade lapsed ka Luunja aleviku haridusteenuseid. Elamuehituse hajumise tõttu tuleb arvestada nendest küladest kasvava laste transpordivajadusega. Lasteaed-algkooli olemasolu Kavastus näitab, et selle tõttu on ka valla äärealal asuv küla võrdlemisi atraktiivne elupaik. Eeldatavalt on antud piirkonna põhi- ja keskkooliealised ruumiliselt seotud Luunja aleviku haridusteenustega. Kuna tulevikus kasvab eeldatavalt planeeringutegevus juba praegu aktiivsetes piirkondades, võib lisaks eeldada, et absoluutnumbrites suurenevad ka igas eelkooli ja kooliastmes teenuseid vajavate laste arvud. Talli DP elluviimisega kaasneb esmajärjekorras vajadus Luunja alevikus eelkoolihariduse järele , järkjärgult kasvab alg- ja põhikoolikohtade vajadus. 2. 2 . Valla haridustaristu ja selle suundumused Luunja valla haridustaristu osas koguti informatsiooni valla haridustöötajatelt ja haridusasutuste juhtidelt Luunja Vallavalitsuses 26.nov 2018. toimunud fookusgrupi raames. Järgnevalt on välja toodud olulisemad suundumused, probleemid ja võimalikud lahendused . Eelkooliharidus Valla eelkooliharidust pakutakse 3 kohas: Lohkva lasteaias (2018.a 107 last) , Luunja lasteaias (127 last) ja Kavastu lasteaed-algkoolis (lasteaias 20 last) . Kavandamisel on uue lasteaia rajamine Lohkvas. Täna käivad ligi pooled lapsed Tartus lasteaias, lasteaiatasu kompenseeritakse vallavalitsuse poolt. Laste suure juurdekasvu tõttu on suurim puudus teenuse järele Veibri külas (hinnanguliselt ca 6-7 rühma jagu lapsi käib Tartus) . Kohad on täis Kavastu lasteaias, Luunjas piirkonnas suudetakse teenuse pakkumisega napilt toime tulla. Rahvastikukasvuga samas tempos täiendavaid lasteaiakohti pakkuda ei suudeta ning vajaduse rahuldamiseks tuleb leida ka teisi teenuse pakkumise viise . Võimalikuks lahenduseks on lastehoiud: Tartu linnas on suurenenud nõudluse tõttu tekkinud toimivad kvaliteetset teenust pakkuvad lastehoiud, neid kasutavad ka Tartus töötavad Luunja lapsevanemad . Lastehoidude täiendav kavandamine on vajalik ka Luunja vallas. Talli DP alale tehakse seega ettepanek lastehoiu kavandamiseks (ärimaana). Nõudluse teenuse järele tagavad nii Talli DP enda elanikkond kui lähiümbruses arenevad elamualad (Kakumetsa, Kabina külad) . Alg-, põhi- ja keskkooliharidus Kavastu algkooliastmes õpib 2018.a 10 last, Luunja keskkoolis 406 last (neist põhikooli osas 354 ja gümnaasiumiastmes 52). Elanike eelistusi ja hinnangut koolidele ilmestavad õpiränne jt näita j ad. Hinnanguliselt on õpiränne Tartu ja Luunja valla vahel tasakaalus – sama palju lapsi käib vallast linna kooli kui vastupidi. Luunja Keskkooli vastu on usaldus tõusnud ning lapsi soovitakse panna kohalikku kooli. Kasvavalt soovivad kohalikku kooli panna lapsi ka venekeelsed pered (vähem soovitakse lapsi panna Tartu venekeelsetesse koolidesse vähenenud on ka erikoolide (nt Waldorfkool) eelistamine. Luunja Keskkooli erinevate kooliastmete praegune ja tulevane mahutavus on erinev. G ümnaasiumiast m e puhul on õpilaste arv olnud viimase l 5 aasta l võrdlemisi stabiil ne (vt tabel 3) , tulevikus on võimalik laienemine . Põhikooli astmes on märgata olulist suurenemist õpilaste arvus: kahe paralleelklassi asemel on tekkinud vajadus avada kolm paralleelklassi. L ähiaastatel on ette näha alg- ja põhikooli astme võimalikke ruumiprobleeme (järjest enam on vajalik kolme paralleelklassi moodustamine, mis omakorda tekitab ka uute klassiruumide vajaduse). Kooli ruumikitsikuse lahendamiseks ei ole koheselt rakendatavaid lihtsaid viise: kooli laiendamine ei ole valla eelarvevahenditest järgmise 3-4 aasta perspektiivis võimalik. Uusi klassiruume on võimalik tekitada samas majas asuvate lasteaiarühmade arvelt, see aga mõjutab omakorda lasteaia mahutavust . Tabel 3 . Luunja Keskkooli õpi laste arv 1. klassi astujaid 1.-9. kl ass 10.-12. kl ass 2000/2001 22 325 48 2001/2002 18 310 49 2002/2003 20 291 67 2003/2004 14 274 73 2004/2005 17 264 73 2005/2006 14 238 72 2006/2007 17 206 79 2007/2008 9 177 68 2008/2009 18 167 60 2009/2010 24 167 64 2010/2011 16 173 55 2011/2012 24 177 43 2012/2013 21 181 35 2013/2014 33 202 38 2014/2015 41 223 54 2015/2016 25 236 55 2016/2017 37 270 58 2017/2018 48 305 54 2018/2019 53 350 51 Kooli ruumipuuduse lahendust tuleb tõsiselt otsida koostöös valla uute elamualade arendajatega. Valla esmaseks ülesandeks on tagada koolikohad juba vallas elavate perede lastele. Kuna põhikooliastme kohtade arv vallas ammendub, on uute elamualade rajamise eelduseks koolikohtade teke, mis eeldab uusi koostöövorme arendajate ja valla vahel. Kuna Talli DP ala väljaarendamisel on ala lapsed piirkondlikult seotud Luunja aleviku haridusteenustega, siis on oluline eraldi kaaluda erinevaid koostöövõimalusi Luunja Keskkoolile puuduvate ruumide leidmiseks. Võimalikuks lahenduseks oleks algklassimaja rajamine Talli DP alal, kaaluda tuleb ka teisi ruumide tekitamise võimalusi ning erinevaid finantseerimisviise. Võttes aluseks valla praeguse rahvastikujaotuse, võiks DP alal 2030. aastal olla jaotus laste ja noorte osas järgmine (vt tabel 4), eeldusel, et DP ala realiseerub täies ulatuses (hinnanguliselt 460 elanikku). Tabel 4. DP ala laste hinnanguline arv 2030. aastal Vanusrühm Laste arv, 2018 Laste osatähtsus, 2018 (%) DP ala laste arv , 2030 0-6 462 10 48 7-11 321 7 33 12-15 215 5 22 16-18 141 3 15 3 . DP elluviimise mõju aleviku liikuvusele Funktsionaalsed seosed Talli DP ala on kavandatud elamu alana – alal ei kavandata täiendavaid avalikke funktsioone või ärifunktsiooni . Kavandatud on kodulähedane puhkeala tulevaste elanike teenindamiseks ning teed/kergliiklusteed, mis ühenduvad ümbritsevate olemasolevate ja kavandatavate teedega. Enamus olemasolevaid sihtkohti jääb Talli DP alast lõunasse jalakäigu kaugusele : DP ala keskosast on linnulennult koolini ja lasteaiani ca 300 m, kultuuri- ja vabaajakeskuseni ja poeni ca 500 m . Olemasolev ratsabaas jääb DP alast vahetult ida suunas ning kavandatav mitmekülgne spordikompleks piirneb DP alaga lääne st . DP alast põhjas ja läänes asuvad põllumajanduslikud tootmishooned. Kui seni on valdav osa aleviku siseseid igapäevaseid sihtkohti (teenused, puhkealad) ja ka elamualad koondunud Põvvatu-Luunja kõrval maanteest lõuna poole, siis Talli DP elluviimine tekitab suurema vajaduse Põvvatu-Luunja maantee ületamiseks. Samuti suurendab üle kõrvalmaantee liikumist Alevi maaüksusele kavandatava spordikompleksi väljaarendamine. Teedevõrk (autoliiklus) Talli DP alal on tänavate ligipääsud lahendatud olemasolevate teede kaudu: idast Peru tee ja läänest Papisaare tee kaudu . DP alalt uusi mahasõite Põvvatu-Luunja kõrvalmaanteele ei kavandata. DP lahenduses toodud teedevõrku võib pidada heaks selles osas, et kavandatud on läbivad teed, mis moodustavad teiste teedega sidusa ja pideva võrgustiku (nt ei kavandata tupikteid). Teedevõrgu kavandamisel on lähtutud Maanteeameti nõuetest , et riigiteedele uusi mahasõite ei kavandata ning juurdepääsud lahendatakse olemasolevate teede kaudu. Maanteeameti huvi on eelkõige riigiteede suur läbilaskvus, mida lisanduvad mahasõidud pärsiksid. Samuti on lähtutud maanteele nõutavast kaitsevööndist laiusega 30 m. Samas tuleb Luunja aleviku laienemisel põhjapoole arvestada, et Põvvatu-Luunja m aantee roll aleviku siseselt mõnevõrra muutub . K ui praegune aleviku raskuskese on teest lõunapool ning maantee toimibki liiklust läbilaskva auto teena, siis aleviku arenedes põhja suunas tuleb panustada sellesse, et aleviku uus ja vana osa ei oleks seostamata alad läbisõidutee ääres. Teisisõnu – maanteed tuleb enam mõtestada kui aleviku tänavat : nt tagades piisavalt ülekäike, turvalised ja meeldivat liikumist pakkuvad kergliikus- ja jalgteed, kaaluda üldplaneeringu raames funktsionaalselt mitmekülgsema ja tihedama maakasutuse võimalusi. Tänava asemel liikluse läbilaskvusele keskenduvast maanteest lähtuv lahendus loob hõreda maanteeäärse ruumi ja olemasolevast struktuurist äralõigatud uue hoonestatud ala. Et kavandatav tänavavõrk moodustaks olemasolevaga t erviklikuma tänavavõrgu , võiks seetõttu kaaluda Talli DP alalt väljapääsu rajamist Puiestee tänavaga ristmiku kohal . Talli DP alale on lahenduse järgi sissepääse näidatud kolm. Peru teele suubub kaks DP ala tänavat, mis võimalda vad autoliiklus e hajuta mist . Alevi maaüksuselt Papisaare tee kaudu on Talli DP alale juurdepääse üks. Papisaare tee peab perspektiivis teenindama ka kõrvalasuvale Alevi maaüksuse le spordikompleksi suunduvaid autosid (bussidele on Alevi mü-l kavandatud eraldi parkla). Võimalikuks probleemseks ajaks võib kujuneda Papisaare tee kasutus ja parkimine spordikompleksis toimuvate võistluste ajal: võimalik on tihedam liiklus, samuti Alevi DP ala parkla täitumisel parkimisprobleemid (nt parkimine Papisaare teel , võimalik liikluse ja parkimise valgumine Talli DP ala teedele). Kuigi tõenäoliselt sellised sündmused pigem erakordsed/harvad, tasub teedevõrgu kavandamisel siinkohal teadvustada erinevate funktsioonide ühendamise vastastikust mõju . Joonis 8. Papisaare tee juurdepääsud Alevi ja Talli DP alale. Jalgratta- ja jalgteed DP alal on jalgratta- ja jalgteed kavandatud kõikide tänavate äär es , sh Põvvatu-Luunja maantee ääres . Kergliiklustee on kavandatud Papisaare tee ääres Alevi DP raames ning selle väljaehitamine on oluline Talli DP ala toimimiseks. Kui seni on Luunja alevikus võrdlemisi vähe olnud uut elamuarendust, siis Talli DP elluviimisega tuleb alevikku enam noori peresid (lapsi, väikelastega vanemaid) , kes vajavad sidusaid jalg- ja rattateid igapäevaseks lastega jalutamiseks. Eraldise i svad jalgratta- ja jalgteed on kavandatud korterelamute vahelt põhja-lõunasuunalisena Põvvatu-Luunja maanteeni , nendest üks on pikendatud läbi eramute ala ka DP ala põhjaosani. Antud lahendus suunab kergliiklejad seega Põvvatu-Luunja maanteeni, kus on näidatud üks ülekäik bussipeatuse juures (liikumaks edasi Puiestee tn pidi) , Peru tee poolses osas on inimeste liikumine üle maantee jäänud DP alast välja. Jalgteede kavandamine võiks arvestada võimalikult otseste ühenduste loomisega. Ruumiliselt on Talli DP alalt vajalik liikuda aleviku väljakujunenud osas kolme põhilise teenuse juurde: kool, lasteaed ja aleviku südamik (pood jt teenused), vt j oonis 9 . DP alalt kooli jõudmiseks kujuneb oluliseks ühendus ja teeületuskoht bussipeatuse juures, mis on DP lahenduses ka tagatud. Aleviku südamikku jõudmiseks kujuneb teiseks olulise ks ületuskohaks Peru tee ja Põvvatu-Luunja ristmiku piirkond, siin oleks vajalik näidata ülepääsukoht ja jalgtee/jalgrattatee kulgemine Luunja südamikku. DP alalt kooli või mõisasüdamesse liikumise kõige otsemad teed ei ole valdavalt põhja-lõunasuunalised, vaid pigem diagonaalis läbi DP ala , millega võiks arvestada eelkõige jalgteede kavandamisel. Joonis 9. Otseteed linnulennult olulisemate sihtkohtadeni Kõige otse se mad teed Luunja lasteaiani jooksevad mitmest kohast üle Põvvatu-Luunja maantee . Kuna Puiestee ja Peru tn võimalike ülekäikude vahekaugus on 400 m, võib kaaluda s iin ka täiendava ülekäigu rajam i st . S el juhul on vajalik näidata ülepääsukoht ka DP lahenduses ning kavandada otsetee lasteaiani läbi praeguse haljasala (jääb DP alast lõunasse). Kui leitakse, et ka hest Luunja-Põvvatu mnt ülepääsu st piisab (Puiestee ja Peru tee kohal) , siis on otstarbekas muuta ka praegust DP lahendust ning mitte suunata jalakäijaid iga kortermaja ploki vahelt Luunja-Põvvatu maantee äärde (vt joonis 10 ) , vaid kavandada jalgteed diagonaalsemalt läbi DP ala (sh näiteks läbi korterelamute hoovialade) Puiestee ja Peru ülekäiguraja suunas. Jalakäijate tugev suunamine maantee äärde võib ka kaasa tuua uute mitteametlike ületuskohtade ja otseteede tekkimise. Joonis 10 . Väljavõte DP lahendusest Parkimine DP alal on parkimine lahendatud eramutel oma krundil. Ridaelamutele on ette nähtud igale boksile kaks parkimiskohta, ühe ridaelamu hoone parkla on liigendatud kõrghaljastusega, ülejäänutel mitte. Korterelamute elanikele mõeldud parklad on põhijoonisel lahendatud võrdlemisi suurte monotoonsete parklatena : 40-kohalist parklat liigendavad 2 puud. Kortelelamute juurde on kavandatud ka 7-kohalised külalisparklad. Suurte monotoonsete „automere“ tüüpi parklate asemel tuleks kaaluda osa parkimise lahendamist hoone koosseisus ( nt 1 korrusel) või väiksemate parkimisvarjualustena ning teha parkimisalad väiksemaks ja liigendatumaks : kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust, liigendada parkla ca 8-kohalise 3-5 parkimistasku kaupa (vt joonis 11 -1 3 ). Joonis 11 . Liigendatud ja haljastatud parkimislahendus elupiirkonnas ( Kartaankoski, Helsinki. Foto: Hendrikson & Ko ) Joonis 12. Parkimine on lahendatud 3 tasku kaupa ja hoone mahus (Kadaka piirkond, Tallinn. Foto: Hendrikson & Ko). Joonis 13. Varjualuste ja avaparkla lahendusega parkimislahendus (Kartaankoski, Helsinki. Foto: Hendrikson&Ko ) 4. DP elluviimise mõju aleviku linnaruumilisele ilmele 4.1. Aleviku väljakujunenud üldilme Luunja aleviku väljakujunenud osa on võrdlemisi hõre: aleviku südamiku moodustavad hõredalt paiknevad vanad mõisahooned, mille vahel paiknevad rohealad, südamiku idaosas ka Luunja park. Aleviku südamik on enamasti avatud ning väheste piirdeaedadega, võimaldades liikuda läbi aleviku ka otseteid pidi. Uue ja Pargi tn eramute piirkonnas on rajatud ka piirdeaedu-hekke. Aleviku eluhooneteks on eramud ja 2-kordsed korterelamud, rajatud on ka a jaloolise alevikuruumi ga mittesobivad 5-kordsed korterelamud . Uute väikeelamute piirkonnas südamikust lääne ja ida suunas on Känn u, Käbi ja Uus tänaval krun tide suuruseks min imaalselt ca 1400 m 2 , Pargi tn piirkonnas on krundid samuti valdavalt suuremad. Uued väikeelamupiirkonnad ei ole seega väga tihedad. Aleviku hoonestusjoon on selgeimalt välja kujunenud samuti Pargi piirkonnas, lõiguti moodustub hoonestusjoon mõne maja kaupa ka Puiestee tänaval, kuid pigem on hoonestusjoon fragmentaarne. Maa-alevikule iseloomulik una on alevikus ka aiamaad oma saaduste kasvatamiseks . 4.2 DP ala avalik u ruum i kavandamine Luunja alevikku arendatakse kui Luunja valla keskust. Vallakeskuse laienemine võiks lähtuda põhimõttest, et Talli DP ala oleks ka teistele Luunja aleviku elanikele sihtkoht. Läbijalutamise (teed) ruumi kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka nn viibimise ruumile (platsid, väljakud) . DP ala avaliku ruumi moodustavad hetkel avalikud teed ja haljasalad . Arvestades, et DP ala kavandatakse võrdlemisi suurele arvule inimestele, võiks alale kavandada ka avalikult kasutatava keskuskoha: avaliku platsi või väikese väljaku, mille äärde koondada ka nt sõimeteenus ja võimalusel algklasside maja (vt ettepanekuid ptk 2.1 ). DP alal on soovitatav näidata laste mänguväljakute ja täiskasvanute kodulähedaste spordiväljakute paiknemine ning nendele ligipääsud. DP ala kõrval Alevi maaüksusel kavandatakse mitmekülgset spordikompleksi, kuid DP ala võiks olla varustatud ka oma väikeste välispordiplatsidega (nt jõu- ja venitusjaam, palliplats). Kuna alevikus on väljakujunenud alad aiasaaduste kasvatamiseks, võiks sama võimaluse kavandada ka Talli maa-alal ning näha ette aiamaa maa-ala , mis eelkõige täidaks korter- ja ridaelamute vajadusi. DP alal kavandatud eramumaa krundid võimaldavad peenraid-aedu rajada soovi korral ka krundisiseselt. 4. 3 . DP alal k avandat av hoon e stustihedus DP ala hoonestustiheduse analüüsimisel hinnatakse ala hoonestustihedust ning tiheduse sobivust Luunja aleviku kontekstis. Alade hoonestustihedust väljendavad erinevad näitajad: krundi suuruse ja kavandatava hoonestuse suhet näitavad lubatu d suurim hoonete ehitisalune pind ja täisehitusprotsent , samuti hoonestustihedus ( FAR ehk floor area ratio – kogu hoone suletud brutopinna suuruse suhe krundi suuruse sse , vt joonis 1 4 ). Kavandatavate hoonete omavahelist paigutust näitab hoonete vahekaugus. Joonis 1 4 . Hoonestustiheduse (FAR) jaotumine krundil Tavapäraselt on kõrge hoonestustihedus õigustatud juhul, kui kavandatakse multifunktsionaalset linnalist ruumi, kus pööratakse suurt tähelepanu atraktiivse avaliku ruumi loomisele. 4. 3 .1. DP ala üksikelamud Talli DP ala kohta on toodud iga krundi suurim lubatud hoonete ehitisalune pindala (m 2 ). Talli DP ala l on 30 üksikelamu krundi l suurim lubatud hoonete ehitusalune pind 290 m 2 , krundid varieeruvad suuruses 1158…1412 m 2 . Kahel suuremal krundil on suurim lubatud hoonete ehitusalune pind 350 m 2 , krundid on 1481 ja 1828 m 2 . DP alal varieerub täisehitusprotsent seega valdavalt 20,5… 25% vahel, kahel suuremal krundil on täisehitusprotsent vastavalt 23,6% ja 19,1%. Üksikelamukruntide orienteeruv hoonestustihedus on leitud suurima lubatud hoonete ehitusaluse pinna ja korruste arvu järgi . Hoonestustihedus varieerub enamus kruntidel 0.41…0.5-ni , kahel suuremal krundil vastavalt 0.47 ja 0.38 . Tihedust ilmestab ka hoonete vahekaugus , mis DP joonise järgi on 8 m (4 m krundi piirini). Vahekaugus tuleneb üheselt tuleohutusnõuetest. DP ala eramute h oonestus e tiheduse võrdlemiseks on toodud erinevaid tihedus näit ajai d : Tallinnas on Nõmme linnaosa üldplaneeringuga lubatud 1001-1300 m 2 eramukruntidel täisehitusprotsent 18.5%...24% . Kuna enamus eramukrunte jääb Talli DP alal sarnasesse vahemikku, võib järeldada, et DP alal on üksikelamute hoonestus tihedus sarnane aedlinnalise Nõmme linnaosa ga . Tartus on Räni linnaosas kavandatavate väikeelamumaade hoonestustiheduse na (FAR) lubatud 0.1…0.3. Sobiva hoonestustiheduse leidmiseks analüüsiti Räni linnaosa lähiala ehk Tammelinna, kus valdavaks hoonestustiheduseks on analüüsi põhjal 0.3. Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering näeb eramupiirkondades (nt Kakumäe) ette hoonestustihedust 0 . 2…0 . 3. Esmase arvutuse põhjal on Talli DP-ga kavandatavad hoonestustihedused suuremad kui linnades väljakujunenud ja kavandatavatel väikeelamumaadel. Täpsema tulemuse saamiseks on soovitatav lisada DP lahendusse iga krundi kohta hoone suletud brutopinnad. Hoonete vahekaugust ei ole Eestis omavalitsuste tasandil enamasti reguleeritud, tuginetakse tuleohutusnõutest tulenevatele vahekaugustele. Kuna hoonete vahekaugus on DP alal reguleeritud vaid ühe näitaja kaudu, ei arvesta see tulevaste elanike muude sotsiaalsete vajadustega (nt privaatsus vajadus ). Teiste riikide näidetel varieerub eluhoonete minimaal n e vahekaugus: nt Austraalias peaks 12 m kõrguste hoonete vahekaugus vastastiku asetsevate eluruumide puhul olema 12 m, Suurbritannia mitmetes näidetes tuuakse 2-korruseliste hoonete vahekauguse miinimumina välja 22 m eluruumide puhul , suurema korruselisuse puhul peaks vahekaugus tõusma (nt 3 m iga lisanduva korrusega) . Eesti kontekstis võiks DP alal soovitada hoonete minimaalseks vahekauguseks hoone kõrgust: kavandades maksimaalselt 9 m kõrgust hoonet võiks hoonete omavaheline kaugus olla 9 m. Kokkuvõtvalt: DP alal kavandatav eramute hoonestustihedus on erinevate näitajate põhjal võrdlemisi kõrge ning võrreldav Tallinna ja Tartu tihedusega. DP alal on s oovitatav eramute vahekauguse tõstmine ja kruntide suurendamine ning väiksema arvu eramute kavandamine. 4. 3 .2. DP ala rida- ja korterelamud DP alal kavandatakse 5 ridaelamut (kokku 41 boksiga) ja 9 korterelamut (kuni 135 korteriga, st 15 korterit igas korterelamus). Ridaelamukruntide täisehitusprotsent varieerub 16% kuni 19,6%. Korterelamukruntide täisehitusprotsent varieerub 17,5% kuni 20,5%. Olemasolevate näitajate põhjal on arvutatud ridaelamute ja korterelamute hoonestustihedused. Ridaelamute puhul varieeruvad hoonestustihedused 0 . 32…0 . 39 vahel. Korterelamute h oonestustihedused varieeruvad 0 . 52…0 . 61 vahel. Ridaelamute vahekaugusi põhijoonisel välja toodud ei ole, korterelamute puhul on vähimaks kauguseks 8.8 m. Korterelamute ja ridaelamute hoonestus e tiheduse võrdluseks: Ränilinna linnaosa üldplaneering näeb korterelamumaade hoonestustiheduseks ette 0 . 35 , ridaelamute puhul kuni 0.7, tuginedes ümbritsevale väljakujunenud linnakeskkonnale. Haabersti üldplaneering näeb kavandatavate kuni 3-korruseliste korterelamute hoonestustiheduseks reeglina ette 0 . 4…0 . 6. DP ala korterelamukruntide esmane hoonestustihedus on võrdlemisi kõrge. Täpsema tulemuse saamiseks on soovitatav lisada DP lahendusse iga krundi kohta hoone suletud brutopinnad. Korterelamute vahekauguse hindamisel võib eeldada, korterelamute vähima vahekauguse kohtades on vastastikku eluruumid ja mitte-eluruumid. Toetudes taaskord Austraalia näitele , võiks 12 m kõrguste hoonete elu- ja mitte-eluruumi vahel 9 m . DP alal kavandatud korterelamud on maksimaalselt 11,5 m kõrgused, seega minimaalne soovituslik vahekaugus korterelamute vahel on tagatud. Kuna antud soovitused baseeruvad samuti linnakeskkonnale, võivad aleviku kontekstis olla hoonete vahekaugused ka suuremad. Kokkuvõtvalt: DP a lal kavandatavad korterelamukrundid on esmase arvutuse põhjal võrdlemisi kõrge hoonestustihedusega. Soovitatav on lisada DP lahendusse iga krundi suletud brutopinnad, et tiheduse arvutus oleks täpsem. Soovituslikult võiks aleviku s kavandatav hoonestustihedus mitte olla suurem kui näideteks Tartu linnas kavandatavad uued korterelamualad (s.o mitte üle 0.35): st Luunja aleviku, mis on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse alaks, hoonestustihedus võiks olla maksimaalselt võrdne linnakeskkonna tihedusega. 4.1.3. Hoonestuse tüüp ja arhitektuursed tingimused DP alal kavandatud hoonestus on mitmekülgne: kavandatakse nii eramuid, ridaelamuid kui ka korterelamuid, mistõttu DP ala võimaldab elukohta erinevate elupinnaeelistuste ja vajadustega elanikele. DP seletuskiri toob hoonete arhitektuurse lahenduse osas välja, et hooned tuleb tänava lõikes lahendada sarnases stiilis ning sarnase materjalikasutusega . Planeeritud ridaelamud on soovitav rajada sama arhitektuurse lahendusega. Planeeritud korterelamud tuleb rajada ühtse arhitektuurse lahendusega. Kui korterelamuid ehitatakse etappidena, siis tuleb esimese hoone projekteerimisel esitada kõigi planeeritud korterelamute arhitektuurne ning asendiplaaniline kavand. Antud tingimus loob eelduse, et arhitektuurselt moodustuvad DP alal sarnase välisilmega hoonekogumid ja erinevad stiilid varieeruvad hoonete tüüpide kaupa, mistõttu tulemus ei ole ei liialt monotoonne ega ka eklektiline. DP põhijoonisel on positiivse na välja toodud ka näiteid, milliste lahendustega hoonete kõrgusprofiile varieerida (vt joonis 1 5 ). Mitmekülgsemate ja huvitavamate fassaadilahenduste loomiseks on võimalik kasutada erinevaid värve ja fassaadimaterjale – DP alal on nendeks seletuskirja järgi l ubatud välisviimistlusmaterjalid on kivi, krohv, puit ja klaas. Erinevatest materjalidest fassaadiosad/paneelid, rõdud jms lahenduste kasutamine tõstab eluhoonete detailirohkust (vt nt joonis 1 6 ), mis eelkõige on oluline suuremate kortermajade monotoonsete fassaadide vältimiseks. DP seletuskiri võiks soovitavalt sisaldada näiteid fassaadilahenduste kohta, millest DP edasisel kavandamisel joondutakse. Näited aitavad paremini mõista Talli DP alal kavandatava hoonestuse sobivust Luunja alevikku. Joonis 1 5 . Väljavõte DP põhilahendusest Joonis 1 6 . Mitmekülgsem ilme on saavutatud erinevate materjalide, värvide, paneelida, rõdude ja väljaastete kasutamisega (Helsinki, foto Henrikson & Ko). 4. 4 . Haljastus DP ala lahenduses on toodud välja kõrghaljastus e kavandamine : k õikidele planeeritud tänavatele on sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee eraldamiseks planeeritud 3 m laiune haljasriba, kuhu on kavandatud ka puuderea istutamine. Samuti on puuderead planeeritud planeeringuala lõuna- ning idapiirile piki kõrvalmaanteed ning Peru teed ning planeeringuala põhjapiirile tootmishoonete visuaalseks eraldamiseks. Täiendava haljastuse rajamine on lubatud kõigil planeeritud elamukruntidel ning Pos 12, 22, 32 ja 44 planeeritud haljasaladel. Puuderivide rajamine toetub valla kõrghaljastuse kontseptsiooni: üldplaneering toob välja, et rajatud teede äärde planeerida alleesid, rõhutamaks Luunja vallas juba valitsevat puiesteede rohkust. Puuderivi on osaliselt ette nähtud ka DP ala lääneosas vastu Alevi maaüksust , osana ühe ridaelamu parkimisalast . Soovituslik on siin kogu ulatuses kõrghaljastuse rajamine: Alevi maaüksusele on kavandamisel visuaalselt domineeriv kuni 30 m kõrgu ne jalgpallihall. Peale kavandatavate puuderivide ei too DP lahendus välja muid haljastuse lahendusi. Piirdeaedade käsitlemisel on viidatud, et neid võib kombineerida ka hekkidega. Seletuskiri võimaldab täiendaval haljastuse rajamist: täiendava haljastuse rajamine on lubatud kõigil planeeritud elamukruntidel ning Pos 12, 22, 32 ja 44 planeeritud haljasaladel. Antud tingimuse puhul võib realiseeruda olukord, kus ala haljastuslahendus jääb ühekülgseks, kuna ei ole otseselt arendaja kohustuseks. Linnalise ala muudavad meeldivaks just ka madalad haljastusvormid – põõ sad ja puhmad, rohttaimed ja kõrrelised, mida saab kombineerida erinevate peenarde, konteinerite, postamentide vms lahendustega ( vt joonised 17- 20 ). DP lahenduses on soovitatav haljastuskontseptsioon täpsemalt välja tuua ning pakkuda viisid, kuidas DP alal tagatakse haljastuse mitmekülgsus. Joonis 17. Elamuala haljastus on mitmekülgne ja rikkalik, mõjudes lopsaka ja atraktiivsena (Stockholm, foto Hendrikson&Ko). Joonis 18. Jalgteede äärsetele haljastuslahendustele on olulist tähelepanu pööratud, sh on kasutatud ka tavalisi metsa- ja niidutaimi (Stockholm, foto Hendrikson&Ko). Joonis 19. Mitmekülgse haljastusega sisehoo vi lisab detaile erinevate katete kasutamine. Joonis 20. Õueala lahendus kombineerib nii kõrg- kui madalhaljastust kui ka haljastuskonteinereid. Valitud sordid ja liigid arvestavad ka sesoonsusega: ala on atraktiivne ka hilissügisel. 5. Kokkuvõte Talli DP ala analüüsi käigus ilmnesid erinevad mõjud nii valla haridustaristule, aleviku liikuvusele ja linnaruumilisele üldilmele-funktsionaalsusele. Kavandatav ala on ulatuslik monofunktsionaalne linnalise tihedusega elamurajoon, kuhu ei ole planeeritud teenuseid ega atraktiivset avalikku väliruumi . Järgnevalt on välja toodud ettepanekud, mida kaaluda DP ala lahenduse muutmiseks või täpsustamiseks: Kuna valla rahvastikukasv on kiirem kui haridusteenuse pakkumise võimalused, on Talli DP realiseerumise eelduseks kohapealse võimekuse suurendamine: ettepanek on rajada DP alale ärimaana lastehoiu teenus, Luunja põhikooliastmes ruumiprobleemi lahendamiseks tuleb Talli DP arendajal teha koostööd vallavalitsusega . P iirkonna liikuvus : DP ala teedevõrgu kavandamisel kaaluda alternatiivseid juurdepääsuteid . Kaaluda eraldiseisvate (mitte täna äärde rajatud) jalg- ja jalgrattateede kavandamist otseteede põhiselt – st pigem diagonaalselt läbi DP ala. Kaaluda täiendavate ülekäikude vajadusi ja näidata need DP lahenduses. Kaaluda korterelamute piirkonnast 6 jalgtee vajalikkust Põvvatu-Luunja maanteeni. Tagada kergliiklusteede ühtne võrgustik. Lahendada parkimine väiksemate ja rohkem liigendatud parklate kavandamisega, kaaluda parkimise osalist lahendamist hoonemahus. A leviku linnaruumilisele üldilme : K aaluda DP alal keskuskoha loomist (plats, väljak), kuhu võiksid koonduda ka vajalikud avalikud teenused . Näidata mängu- ja spordiväljakute paiknemine DP põhijoonisel . Kaaluda ala hoonestustiheduse vähendamist ja hoonete vahekauguse suurendamist . Lisada DP lahendusse hoonetüüpide fassaadinäiteid, millest DP edasisel kavandamisel joondutakse. Täiendada DP ala haljastuslikku kontseptsiooni, lisada puuderivi DP ala lääneosas. Kaaluda aiamaad maa kavandamist DP alal.
00
683
Y=6
bet Papi
saar
55
eA Peru tee 5
J alajaam
Papisaare
61
39.
H
.
39 43202:004:0092
39
.
56 43202:004:0041 39.
55
X=6472 3 39
39.
59
bet
3
PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PEAMISED ARHITEKTUURINÕUDED
300 9.
51
.
48 9.
59
TINGMÄRGID
00
39.
44
680
39.
53
A H
Y=6
A 39.
7
39 8
.
72
planeeringuala piir
39.
39.
5 3
4 9.
93
3 39.
4 39.
60
9.
25 8 66
3
40.
38. 9.
47 A
1
37.
3 3 39
2
.
40.
9 8
39.
.
3 0
76
.3
0
0
45
3
PAPISAARE
9.7
1
.4
39
71
39.
59
39.
40
89
39
4 3 3
8
9
.
5
. 9.
3 .
78
.3
9 8
39
3
01
39.
60 39 40
39
.
61 39.
7 .
01
5
38
38.
59
3 5 45
39.
45 3
39.
63 9
3.3
6 A 39.
58
40.
36 olemasolev krundipiir
38.
.
8
34 8.
85 38 .4 . 9.
67 39. 39
6
8.
75 .
85 39.
1
39.
25 39 39 39
4 .
59 A 0
9
3.48
7 .
5 5
.
53
38.63
38.85
2
39
39 39.45 39 X=6
38.
73 8
.5 .
63 .
70 40 472
38 4
.7 .
26 400
A
39.14 39.04 39 0 39 39 3
95
. 39. 39. .
35 .
49 9.
5
5
.7 38.90 39.36 3 64 44 9.0
5 8
40.
9
.2 38 3
38
planeeritud krundipiir
40.
67 39.18
40.
39.02
54
3
8. 88 . 39.47 9.6
7 39.35
8
4 38. 38 39.27 39.
72
3 39.
2 39.24 3
9.0
4
7
65
39
20
37 .42
.
9
1
9
50
39.08
kr
37.
.8
38. 3 38.90 38.95
39.
92 39. 39 39 3 8.
7
38
38. 38 38.57 39.02 21 .
20 .
23 9.
07 8
88 38.72
. 62
684
9 .
58
9 38.78 3 40
39.
9.
34
38.
16
kraav 37.52
16
97
37.57
Y=6
37.40 37.30
kraav kraav 37 kraav 37 kraav
3 .
4 . 39
7.
3 1 47 .
7
planeeritud ühepereelamu hoonestusala
ori
37.28 9 4
kraav 39.
3
net
8
3
39.
9.
47 kr
39.
29 H
61
3 39.30 38.99
.05 39
9.
49 39.14
39.
39.03 39.08 .
7 39.51
37 39.06
3 39.
3 39 39. 40.
5 .
59 47 17
66
39.76
3 40.
39.
60
40.
6 planeeritud ridaelamu hoonestusala
40.
38.
7 3 39 3 9.
5 15 1
8 9.
2 .
36 9.
4 3
6 6
77
39
40.
.
66 40 39
.
0 .
5
40.
0 7
av
43
3
39.
9. 3
38.
6 9
74
5 .
5
kra
i
rnet 3 4
o
38.
3 0.
08
9 22
23
.
51 39.
planeeritud korterelamu hoonestusala
96
39. 59 4
61 3 0.
3 9.
5 85
36.
9.
13 8
39 39 3 39.
5 3
. 3 9
ori
2 . 9 9
94
5 34 39 9.
4 .
54 3 .
60
.
33 1 9.
62
net
põ 39.
8
l
d 2
38.
3
ori
9.
77
39 39. 39
net
.
5 0
92
3 3 4 .
73 4
39.
6 9.
5 40.0 orinet 40 0.
9
5
5
39.
48 39.
58 39.
60
39.
61
6
40.
03
.
82 2
kohustuslik ehitusjoon
kraa
ori
v
40.
23
net
38.
90
08
.5
4
suurim lubatud hoone ehitisealune pindala krundil
ori
39.
85
net
.
40
39.
27
ori
36.
POS 4 POS 5 POS 6 POS 7 POS 8 POS 9 POS 10 POS 11
23
net
POS 3
82
39.
6
POS 12
ori
7
40.
7
40.
.9
net
40
planeeritud teede piirjooned
90
63
POS 2
39.
ori
29
net
ori
40.
7
38.
4
ori
net
ori
40
net
net
39.
40
39 3
planeeritud avalik / krundi sisene sõidutee ja parkla ala
0
9
40.
.
37 3 .
46 39.
3 9.
4 64
7.
3 9
39.
4
39.
46
9.
44 .
34
4.0
2
17.0 4.0 39.
66
37
2
39.
20
POS 44 39.
68 39.
69 39.
70 39
40.
29
40.
23
06
.4
POS 1 .
58 39.
6 4
40.
5
3
41.
43
9
39.
.
40.
69
4
39.
0.
09
40 66
39
.
9
planeeritud avalik / krundi sisene jalgratta- ja jalgtee ala
96
4
36.
34
83
40.
40.
4
40.
6 5
2
72
bet
39.
ahui
t
0
M
40.
26
t
17.
oruk 3
õr 8.
6 40.
70
gu 4 56
planeeritud võimalik juurdepääsusuund krundile / liiklussuunad
38.
s3
8.
64,4
40.
0
64
0b 40
et .
75
47
A
POS 39
39.
29
39.
33
PERU TEE 3 planeeritud lõikumine jalgratta- ja jalgteega / olemasolev ülekäigurada
39.
H
0
39.
7.
34
39.
2 39.
3 4 Peru tee 3
3 39 2 3 39.
4 0.
0
3 9. .
1 3 9
35
39 3 9.
2 22 3
36.
.
26 9.
2 39. 4 3 oi
rnet 43202:004:0061
5 2 9
Alevi
5 .
53
3
39.
63 39
39.
48
39.
93
planeeritud tõstetud ristmik
74
39. 9.
56 .
48
57 39.
51
43202:004:0018 39 3 397
40.
39.
.
58 9.
70 . 5
22
40.
41
49
39.
9
planeeritud tõstetud ülekäigurada
41.
7
40.
39.
50
07
4
89
40 0.1
.
86 6
3
P - 12
9.
29
POS 13 POS 14 POS 15 POS 16 POS 17 POS 18 POS 19 POS 20 POS 21
planeeritud avalik haljasala ja pargiala
39.
P-14
39.
5
.3
54
40
36.
33
40
83
.
78 6
.8
40.
40
41.
64
POS 22
39.
89
0.
planeeritud säiliv kraav
10
18
4
6
.6
4 0
põl
d 39.
0.
83 4
39 3 51
.
18 9.
5 40
kr
3 6 .
78
9
40.
39 .
52
38.
9 3 39 .
42
5 38. 38 8.
8 3 38.
9 38. .
40 3
92 .
8 0 8 6 9 9
85
3 8 . 6 .
ori
8.
8 87 71 3
ALEVI 3 9.
61 6
.0 4
ori
planeeritud privaatne / poolavalik haljasala elamukrundil
net
41 0.
73
net
40
41.
.
6
39.
40. 3
3 77
9
11
.
36
46
39.
9.
38
39.
0 70
36.
80
39. likvideeritav ehitis / puu
41.
72 40.07
.19
40.
11
4
39
40. 1
.04
89
41.02
84
e'
38.03-38.15
av
kr
kra
38.
1 600 Bet
3 5
8.
ar
POS 63
TALLI planeeritud puuderida / puu
38.
44
41.
sa
34 40.78 40.47 40.48
07
pi
4
55
39. 0.
veekogu ehituskeeluvööndi piir
.
3
Pa
1 89
39
38
40.61
3
.
9.
81
39
3
'
9.
RIDA-
66 3
POS 9
A
POS .
70 4
73
3 0
ol
9.
6 3 .
92
3 9.
.
9
ori
3 3 39. 3 2 41
.
36
5 0
Peru tee
9.
17 9.
06 3 0 9.
74 9 A
9.
0
net
6 38.
9 3
3 8 39 3
33 3 3 3
42
.
9 .
2 9.
kraav
38 8.
6 8.
7 3 8.
9 6 2 43
.
76
ELAMUD
8 4 8.
86 2 406
.8
veekogu piiranguvööndi piir
vo
09
.4
00
4
40
.
.7
P - 14 39 9
39
.
40.
63 4
01 0.
79
1.
es
91
4
Talli 40
2K
.
91
43202:004:0083
ie
39.
33
planeeritud teeservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus
ee .56
em
39
P-14
37
40.
.
9
et
4
39
40.
83
reformimata
ste
40.
.71
maantee teekaitsevööndi piir
59
36
varem planeeritud
39.
ar
ori
39.
net
sü
35
87
riigimaa
40.
79
.
teede piirjooned
38
97
38
us
sa
.
97
POS 31
41.
39
41.
.
84
POS 30
10
38.
9
maantee külgnähtavusala piir
04
3 5
17.
pi
9.
25
POS 29 4
ori
0.
nd
78
POS 28
net
39.
02
POS 23 POS 24 POS 25 POS 26 POS 27 39.
8
39.
85
5
38.
9 3 3 0
2 8 9
Pa
ra
.
78 38. 38 39. 39. 39. .
64
82 .
94 38 38 22 42 42 3
.
8 . 9
47
2 90 .
86 40.
83
.
39
Per
pa
maante nähtavuskolmnurga ala
25
41.
40.
.
39
06
4
ut
39 0.
7
93
.
73 40. 3
90
71
aa
ee
.
40.
36
net
0
85
4
P - 14 0.
5
9.
3
ori
38.
85
m
5.8 4.0 17.0 4.04.0
ori
kultuurimälestiste kaitsevööndi piir
.86
net
38
38
.
9
ori
2
39 kae
.
0 v
net
8 udl
40. oodu
ori
76 s
ori
39 esl
40.
39.
2 .
24 39 e
1 .
86 idma
kraa
net
t
net
3 39.
6 39 a
9
97
.
00 3 8 .
59
3 9.
9
41.
8 6
3.
.
7
ori
41.
2 4
v
3 0.
58
8.
X 8
11
= 5
net
6
05
4
ori
72 o
rin
et
0
1 38.
00 93
net
40
3.
38 .
63
40.
.
90
or
ori
46
ori
38
i
39.
.
ne
9
40.
.
2
63
ori
05.
41.
net
ori
net
3 3
39
9 9
29
.
t
.
12 56
3
66
9
97
.
.
net
3
net
09
2 4 4
39
00
0.
90 0.
59
39
18
.
38 3 40
9 .
PLANEERITUD HOONESTUSTÜÜBID
680
.
4
. 8
54
98 39 2
0.
40
3 .
87
.
39 9 3
13
.
0 .
39 9.
36
2 8
5
4 4
POS 40 39
0.
03
Y=6
ori
38 .
67
.
94
net
89
4 40.
7
3 0 4
.
9.
6 .
5o
0r 0.
7 6
3 in 6
38
et
3 39.
1
9.
02 3 40.
63
7.
39. 39. 4
03.
78 48 0.
0 4
4 6 0.
97
põl
d 39
0.01 40.
5
ÜHEPEREELAMUD RIDAELAMUD
40.
.
99 7
41.
3
97
9
11
.
12
39.
0
38.
78
39.
65
40.
41 41.03 TÜÜP 1 TÜÜP 2
41.
4 3
els
iedmahud edmahud
03.
38.
7
8.
84
.
1.2k
. r
or tv
us l
õii
i ud1-j
gendat k
a2- r
orus 2korus
r õi
tv i
lgendat
i a2-
ud1-j korus
r i
els
28
09
0 38
.
.
84 39.
6
39
4 Peru tee 1
12
3 3 39 2
0
8 9 . 7
. 43202:004:0072
7
õi0°
.
.
80 .
08 5 40 41
.1
5
õr
k gemal v
mahulik
l
iat .
us18.24°
. k gemal
õr mahul nek
ühepool us
at al
ek e10°v
l
39
r
oie
nt
36
ori
0.
63
3
4
9.
2
net
7 40
.
.
18
amal
madal v
mahulik
l
iat .
us18. õi
24°v
. 0° 0°
mahul
amal
madal
36
PERU TEE 2
39. 41.12 40.
9
39 A 2
0
40.52
A
14.
40.
99
ori
1
19
80
oonepool
.2
3 39.
3 3 .
j
har oonv
aj mahul
tpõhi
ähemal al
par eel
l s tt
el aga
änav õr
k gemal k
mahul dk
al us
at or
ek al
r madal ül
am k gk t
ohus l
usk
i us
t
uehi j
net
8 40
.
.
8 6 9.
40
2 70
38
38.
9 3
7 9
40.
38. 39.
8 .
63
85 3 39 0 39 41.12
8.
8 r
oie
nt 39.
4 .
94 39 .
75 4
0 7 .
5 0
96
39 9 .
79
.
76 4
3
0.
15
.
41
141.09
0 40.88
as
f s j
aadi al
oonpar l s
eel tt
el aga
änav
7
9.
85 40
.9
.
02
89
39
05
.
.
39
39
40.
9
3
98
9.
3 3 4
1 0.
5
.
41.
8
40.
38
38
3.0 17.5 3.0
08
.
83
PERU TEE 1
8
t
94
r
oie
n 40.
68
5
8.
7
.
36
38.
9 38
et 0 .
83
r
oin 38
kr
.
6
ori
8 38. 3
Põvvatu-Luunja kergliiklustee L1 38.
14.0 31.2 14.0 27.0 14.0 93
31.2 14.0 33.2 14.0 31.2 14.0 9.
95
net
59 39.
8
39 6
62
.
15
43201:001:1408
.
38
38
.
76 e
nt 3
r
oi 9
P - 14 3.0 39.
19
.
19
39.
49
39.
96
40. 40
40.
75
POS 32 POS 80 .
79
v
kraa
40.
97
80
38.
.
67 39
39
3 .
9
8
41 0
00
.
8
91
38. 0 3
7
.
7 9.
39.
5 3
5m
4 9
39
.
st
38 3 97
03
.
59 9.
33 4 3
0. 9.
POS 0 9
.
kuni8,
0 9
i
39
kuni7m sokl
ori
kuni9m
3 39. 40
net
9.
7 98 .
02
3
POS 36 POS 37
70
r
oie
nt
kr
35 POS 38
.
P - 44 40
36
.
08
40.
P - 48 40.
40.
15
Peru tee 2 4
80
4 0
P - 48 P - 48 3 0.
7 .
7
94
3 9.
3 8 40 7
9.
21 3 6 43202:004:0077 .
88
22
8.
5m
5m
62
.
1
.7
t
40
52
or e
nt
39
r
oi
st
0
i
.
40.
s
40.
kuni3.
kuni3.
ne
23
i
38
36.
i
t
l
39
.
.
sokl
9
14
8
00
39
ok
puurkaev
40.
3 39 38.
7
3 .
2 2 3
H
9. 9.
2 6 8.
9 39. L40. 4 401
.5 4 kae
2 3 1 0 0
ori
7 8 5 . . v
04
1 5 2 17 u
s
1 dl
o
38 38 odus
net
.
83 .
80 40. 40. esl
6
21
38. 39 13 2 eid
02 .
38 406
.3 ma
.
t
a
39
39.
2 39 4
kr
3 3 3 . o 0
69
8 0 r .
40.
39 9 39. .
80 8 inet 85
2 3 3
40.
. .
2 9 8 9 o
rin
.
12 3 .
94 .
32 et
PK
39
40.17
40.
94 4
39.
3 3
67
9.
2 9.
23 oi
rnt
e 4
39 3 4 0.
8
. 0
80
8 .
3 5
41
2 3 0 4
39.
39 7. 39. 0.
0.
.
84 59 22 69
ori
39 40 40
92
3 .
46 37 40.22 400
.5 .
0 .
7
92
9 . 4 4 8 40
39.
22251 Põvvatu-Luunja tee L1 .
9 500 36.64 0.
0
net
1 pl 3 67 5 .
9.
5 A 3 85
0 8
68
43201:001:1409 3 38. 3 .
76 40
39
9. 02 7 .
7 4
39
.
778 -37 .79 9 0.
68
4 .
59 39.
8 40.
3
.8
9.2 39 39 7 16
39 3 9 5 .
2 .
35
8
.
9 .
9 4 4
ori
9 3 2 36.7 r
oie
nt 38. 0.
05 4
9. 0-3. 8 83 39. 0.
7
93 3 39.8 6 6 0p
7 0
53 9 kr
KÜLGVAATES FRAGMENT TÄNAVAVAATES
net
9 l
.
59 0 39.
2
3 7 39. 3
40 9.
8 39 64 9.
75 40.
.
00 2 .
2 77 4 orinet
40.
0 3 38.
8 39.
8 0.
7
8.
6 0 38.
9 4 4 2
3 7 4 0.
7
9 1
85
39. .
97
54 3 38 39.
3
39 9 .
70 4
87
.
8 .
20 38
4 3 .
71
.
9.
0
40
5
kr
3 r
oie
nt
9.
8 39.
2 38 00
85
3 39.
9 3 .
66 40
9.
6 7 A 8 3 .
79
40.
1 3 . 8
40.
6 8 . 4
ori
.
67 1 5 1
0 3 0.
6
-36 000 8.
8 8
.
55 be 3
net
t 3
73
8.
7
39
7 4
39.
39.
64 38.
7
0.
18 40
KORTERELAMUD
.9
3 83 3 39. .
81
6. 88
2
55 38. 39
3 62 39 39.
9 .
87
9 3
39.
27 3 .
16 9.
16 3
38.
99
.
13 3
0
TÜÜP 3
39
9.
98 3 8.
8 9.
1
8 4 5 3 4
3 .
79 9.
8 0.
7
i
i
l ud2-j
gendat k
a3- r