Maanteeamet · 25. veebruar 2020
Sisu (failidest)
Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon
Taavi Aas 25.02.2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise
ekspertkomisjoni tööst 2019. aastal
1. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni töö korraldus
Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon (edasiselt komisjon) on tegutsenud
alates 2001. aastast. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on liiklusõnnetuste põhjuste
väljaselgitamine, üldistamine ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamine. Kuni
2016. aasta detsembrini uuriti vaid Harjumaal ja Tallinnas juhtunud õnnetusi. Majandus- ja
taristuministri 23. septembri 2016. a käskkirjaga nr 16-0283 nimetati komisjon ümber, uuendati
komisjoni töö korraldust ning volitati Maanteeameti peadirektorit kinnitama ekspertkomisjoni
koosseis, töökord ning komisjoni liikmetele makstav tasu. Liiklusõnnetuste põhjuste
väljaselgitamise ekspertkomisjoni tegevuspiirkond laienes üle-eestiliseks.
Harju maakonnas ja Tallinnas juhtunud komisjoni uurimispädevusse kuuluvaid liiklusõnnetusi1
menetlevad komisjoni liikmed tegutsevad nn „pideva väljasõidukohustusega“, st et valves olev
ekspertide grupp on valmis operatiivselt sõitma liiklusõnnetuse sündmuskohale 24/7.
Ülejäänud komisjoni liikmed, kes tegutsevad mujal Eestis, sõidavad operatiivselt
liiklusõnnetuse sündmuskohale vaid tööpäevadel ja tööajal ning juhul, kui see ei takista
edasilükkamatute tööülesannete täitmist. Juhul, kui operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohal
ei käidud, alustakse juhtunu menetlust esimesel võimalusel järgmisel tööpäeval.
Seisuga 01.01.2020. a kuulus komisjoni koosseisu 67 eksperti, sh 25 politseiametnikku, 17
teedeala spetsialisti (neist 14 Maanteeameti töötajat), 17 autoala spetsialisti (11 Maanteeameti
töötajat), kaks psühholoogi, kolm Maanteeameti strateegilise planeerimise ning kaks
eksamiosakonna töötajat.
2019. aastal vahetus komisjoni töökeskkond, seniselt Sharepoint keskkonnalt mindi üle
Confluence´le. Uues keskkonnas loobuti seni andmete kogumiseks kasutatud Word ja Exel
vormidest. Nende asemele on loodud andmestike mallid, mis on hõlpsalt täidetavad ja
võimaldavad kogutud andmeid lihtsamini töödelda.
1
Komisjon uurib liiklusõnnetusi, milles oli hukkunuid või milles sai vigastada viis või rohkem inimest.
1
Seoses töökeskkonna vahetumisega viidi 3. oktoobril läbi ühepäevane koolitus, mille põhirõhk
oli uue töökeskkonna tutvustamisel ja selle praktilisel kasutamisel. Kõikidel osalejatel oli
reaalselt võimalik kogu tööprotsess uues keskkonnas läbi teha, alates juhtumi kaustas
andmestiku malli loomisest kuni selle täitmiseni. Koolitusel arutati ka töö käigus esile kerkinud
jooksvaid probleeme andmete kogumisel ja andmestike täitmisel. Praktilise harjutusena määrati
kolme liiklusõnnetuse kohta etteantud faktide põhjal õnnetuste riskifaktorid ja esiletoomist
väärivad muud faktid.
2. Komisjoni tegevus 2019. aastal
2019. aastal võttis komisjon menetlusse 63 (2018. a 85) liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud
liiklusõnnetusi võeti menetlusse 51 (64), neis hukkus kokku 52 (67) inimest, sh oli ühes
(kolmes) õnnetuses hukkunuid kaks. Lisaks hukkunutele oli 15 (21) liiklusõnnetuses ka
vigastatuid, kokku sai neis vigastada 35 (54) inimest.
Ainult vigastatutega liiklusõnnetusi võeti menetlusse 9 (18), vigastatuid oli kokku 77 (101), sh
ühes õnnetuses oli vigastatuid 22, ühes 14, ühes 9, ühes 7 ja viie vigastatuga õnnetusi juhtus
viis (11).
Kolme menetlusse võetud õnnetuse puhul selgus menetluse käigus, et surma põhjuseks ei ole
liiklusõnnetuse käigus saadud vigastus, vaid terviserike ning neid ei ole hukkununa
liiklusõnnetuste statistikas arvestatud.
Menetlusse võetud juhtumid maakondade lõikes:
Maakond 2019 2018 2017
Harju 22 29 8
sh Tallinn 12 15 5
Hiiu 1 2 1
Ida-Viru 6 5 11
Jõgeva 5 6 1
Järva 4 1 2
Lääne 1 - 2
Lääne-Viru 1 6 4
Põlva - 1 1
Pärnu 4 5 4
Rapla 5 7 3
Saare - 7 2
Tartu 9 10 6
Valga - - 2
Viljandi 5 4 1
Võru - 2 2
Kokku 63 85 50
Eelmise aasta jooksul lõpetati 68 (79) liiklusõnnetuse menetlus, neist 19 (12) juhtus 2018.
aastal. Ühe juhtumi keskmine menetlemise aeg oli 91 (59) päeva.
Seisuga 1. jaanuar 2020 on lõpetamata 14 (18) juhtumi menetlus.
2
Lühiülevaade 2019. aastal menetlusse võetud hukkunutega liiklusõnnetustest on toodud lisas 1
ning avaldatud Maanteeameti veebilehel2.Tuginedes isikuandmete kaitse reeglitele suurema
detailsusega infot ei avaldata, kuid seda kasutatakse igapäevaselt liiklusohutusalaste tegevuste
planeerimisel.
2019. aastal muutus komisjoni liikmetele makstava tasu juhtumite menetlemise eest, kui
sündmuskohale operatiivselt ei sõidetud. Grupi juhile makstav tasu suurenes 70, grupi liikmele
ja teedeala spetsialistile makstav tasu 30 eurot. Pideva operatiivse väljasõidukohustuseta grupi
juhi ja liikmete tasu suurenes 40 eurot.
Liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni tegevuskulu 2019. aastal oli kokku 40 185,3 (42 088) eurot,
sh kulud koolitusele 1616,4 (4861) eurot ja ohutusvestide soetamine 2641,92 eurot. Kulu
juhtumite menetlemisele ehk komisjoni liikmete töötasu oli 35 640 (36 800) eurot. Ühe
liiklusõnnetuse menetlemise keskmine maksumus oli 524,1 (466) eurot.
3. Ettepanekute esitamine
Lõpetatud juhtumite arvamustes toodud ettepanekud liikluskeskkonna ohutumaks muutmise
kohta on edastatud seisukoha võtmiseks tee valdajatele – Maanteeametile ning Tallinna, Tartu,
Kohtla-Järve, Maardu ja Viljandi linnavalitsusele.
Liiklusohutuse tagamisele suunatud ettepanekutes on peetud vajalikuks jätkata liiklusreeglite
ja nende järgimise vajalikkuse selgitamist ja sellealast ennetustööd ning rõhutatud
liiklusjärelevalve olulist rolli liiklejate liikluskäitumise kujundamisel, parandamisel ning
liiklusohutuse tagamisel. Ennetustöö ja liiklusjärelevalve teatud teemad, nagu näiteks joobes
juhtimine, lubatud sõidukiirusest kinnipidamine või teeoludele vastava kiiruse valik ning
turvavarustuse kasutamine, korduvad küll aastast aastasse, kuid nende jätkuv käsitlemine on
liiklusohutuse tagamiseks vajalik ja oluline.
Ekspertkomisjoni liikmete poolt tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks on toodud
lisas 2.
Lugupidamisega,
Villu Vane
komisjoni esimees,
strateegilise planeerimise osakond
Maanteeamet
/allkirjastatud digitaalselt/
2
https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-ulevaade-2019/ulevaade-2019-aasta-surmaga-
loppenud
3
Lisad:
1. Surmaga lõppenud liiklusõnnetused 2019. aastal, 4 lehel.
2. Ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks 2019. aasta, 7 lehel.
Teadmiseks:
Maanteeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
4
Lisa 1
Ülevaade 2019. aasta surmaga lõppenud liiklusõnnetustest
2019. aastal juhtus 51 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 52 inimest. Õnnetusi,
kus lisaks hukkunutele oli ka vigastatuid, oli 15 ning neis sai vigastada 33 inimest. Ühes
liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat.
Enamus, 35 (69%) surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel1, asulas2 juhtus 16
liiklusõnnetust, sh suurlinnades3 10, sh Tallinnas kaheksa, Tartus ja Narvas üks.
Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim kokkupõrkeid, mida oli kokku 20 (39%
kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) ning nendest ühes kokkupõrkes hukkus kaks inimest.
Ühesõidukiõnnetuste puhul oli valdavalt tegemist teelt väljasõiduga, kokku oli neid 16 (31%)
ja 13 (26%) õnnetust juhtus jalakäijatega. Kaks inimest hukkus muus liiklusõnnetuses – ühel
juhul suri bussis kukkunud sõitja ning teisel juhul hukkus üks autos olnud sõitja põdrale
otsasõidu tagajärjel.
Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 19 (37,3%) õnnetuse puhul üks osalejatest
joobes. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidest oli tarvitanud alkoholi 13 juhti, sh kahel
juhil tuvastati ka narkootilise aine tarvitamine, neist üheksa (69,2%) sõidukijuhti olid
kriminaalses joobes.
Sõidukite kokkupõrked
Kokkupõrkeid oli mullu kokku 20, neist 18 mootorsõidukite vahel ja kahes asulas toimunud
kokkupõrkes oli üks osapool jalgrattur. Kokkupõrgetes hukkus 21 liiklejat. Maanteel juhtus 16
ja asulas kaks mootorsõidukite kokkupõrget. Joobes juhi osalusel toimus kolm kokkupõrget.
Mootorsõidukite kokkupõrked maanteel
Suurem osa maanteel juhtunud kokkupõrkeid oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest
vastassuunavööndisse. Selliseid kokkupõrkeid juhtus kokku 10, sh ka kahe hukkunuga õnnetus.
Viie kokkupõrke puhul oli põhiliseks riskifaktoriks talvised teeolud (lörtsi- või lumekiht,
libedus), neist ühe õnnetuse puhul lisaks joove. Märg tee ja oludele mittevastav kiirus, kitsal
teel osaliselt vastassuunavööndis sõitmine, tõenäoliselt magama jäämine ning ühe õnnetuse
puhul kas tähelepanu hajumine või magama jäämine põhjustasid igaüks ühe kokkupõrke. Ühe
kokkupõrke põhjuseks oli tõenäoliselt suitsiid.
1
Maantee all on siin ja edaspidi mõeldud asulavälist teed, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli valdavalt 90
km/h.
2
Asula all on siin ja edaspidi mõeldud liiklusmärgi 571 „Asula“ mõjupiirkonnas asuvat teed, kus suurimaks
lubatud sõidukiiruseks oli valdavalt 50 km/h.
3
Suurlinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu
Ristmikel juhtus viis kokkupõrget, kusjuures nelja õnnetuse puhul oli tegemist kõrvalteelt
peateele sõitmisega, sh oli üks õnnetuse põhjustanud juht joobes ja teine väsinud. Üks ristmikul
juhtunud õnnetus oli seotud vasakpöördega.
Üks maanteel juhtunud kokkupõrge oli seotud ettevaatamatu möödasõiduga.
Mootorsõidukite kokkupõrked asulas
Asulas juhtus kaks mootorsõidukite kokkupõrget, milles mõlemas hukkus inimene. Ühel juhul
sõitis veoauto ristmikul külje pealt otsa liinibussile ning teises õnnetuses põrkasid kokku
vasakpööret teinud sõiduauto ja otse liikunud mootorrattur.
Ühesõidukiõnnetused
Eelmisel aastal toimus 16 ühesõidukiõnnetust, milles hukkus inimene. Neist 15 juhtus
mootorsõidukitega, ühel juhul oli tegemist jalgrattaga. Valdavalt juhtusid ühesõidukiõnnetused
maanteel (12), kolm ühesõidukiõnnetust juhtus asulas, sh ka jalgrattaga toimunud õnnetus.
Joobes oli kümme õnnetuse põhjustanud juhti.
Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega maanteedel
Maanteedel toimunud 12-st ühesõidukiõnnetusest oli sõiduki juht seitsmel juhul joobes,
sealhulgas ei kasutatud viie õnnetuse puhul turvavarustust ja kolmes õnnetuses oli üheks
riskifaktoriks suur kiirus. Kahe joobes juhi osalusel juhtunud ühesõidukiõnnetuse puhul tegeles
sõiduki juht suure tõenäosusega juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega ning ühe õnnetuse puhul
oli tegemist arvatava suitsiidiga.
Kaheteistkümnest viies maanteel juhtunud ühesõidukiõnnetustest oli ühe õnnetuse põhiliseks
riskifaktoriks talvised teeolud (lörts, lobjakas, kohati libe) ja valesti valitud kiirus, ühe õnnetuse
puhul tegeles juht tõenäoliselt juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega ning ühel juhul võis
õnnetust soodustada tee seisund (ebatasasused, pikiroopad, jm). Kahe teelt väljasõidu põhjus
on teadmata.
Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega asulas
Kõigi kolme asulas juhtunud ühesõidukiõnnetuse puhul oli juht joobes. Kaks õnnetust juhtusid
kinnistu territooriumil, kus ühel juhul sõitis joobes juht traktoriga, teisel juhul sõiduautoga,
kinnistul asuvasse tiiki ja uppus. Kolmas õnnetus juhtus mootorratturiga, kes sõitis asulas teelt
välja.
Liiklusõnnetused jalakäijatega
Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustest 13 jalakäijat. Neist seitse sattusid õnnetusse asulas ja
kuus maanteel. Pimeda ajal juhtunud õnnetustes hukkus seitse jalakäijat, kusjuures viis neist ei
kasutanud helkurit ega muud valgusallikat. Hukkunud jalakäijatest viis olid joobes.
2
Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas
Asulas juhtunud liiklusõnnetuses hukkus mullu seitse jalakäijat, kõik nad sattusid õnnetusse
teed ületades. Seitsmest kuus olid eakad, sh nelja vanus oli üle 80 aasta.
Viis jalakäijat hukkus ülekäigurajal, neist kolm reguleerimata ülekäigurajal teed ületades,
kusjuures kolm õnnetust ülekäigurajal juhtus pimeda ajal ja kolmest hukkunust kaks helkurit ei
kasutanud. Kaks jalakäijat hukkusid, ületades ülekäigurajal teed foori punase tule ajal.
Üks jalakäija hukkus tiheasustusalas ristmike vahelisel alal teed ületades ning üks jalakäija
hukkus joostes teed ületades asula piiril. Antud juhul oli tegu ainukese joobes asulas
liiklusõnnetusse sattunud jalakäijaga.
Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel
Maanteedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal kuus jalakäijat.
Neli õnnetust juhtus pimeda ajal. Kolm pimeda ajal hukkunud jalakäijat olid raskes joobes, kaks
neist lamasid teel ja üks liikus keset sõidurada, keegi neist helkurit ei kasutanud. Neljandale
pimedal ajal hukkunud jalakäijale, kes kandis helkurit ja liikus sõidutee vasaku ääre lähedal,
sõitis otsa joobes juht.
Kaks maanteel hukkunud jalakäijat sattusid õnnetusse valges teed ületades – ühel juhul astus
jalgratast käekõrval lükanud raskes joobes jalakäija ette veoautole, teisel juhul sai seisva
sõiduki varjust teele jooksnud laps löögi mööduvalt sõiduautolt.
Liiklusõnnetused kaherattaliste sõidukitega
Kaherattaliste sõidukitega juhtus eelmisel aastal kokku seitse liiklusõnnetust (arvuliselt eespool
kajastatud), kolm õnnetust oli mootorrattaga, üks mopeediga ning kolm õnnetust jalgrattaga.
Kaks mootorratturit hukkus teelt väljasõidu tagajärjel, üks õnnetus oli asulas, rattur oli joobes,
teine õnnetus juhtus maanteel, juhil tuli õnnetuse käigus kiiver peast. Kolmas mootorrattur
hukkus asulas toimunud kokkupõrkes. Liiklusõnnetus, milles osales mopeed, juhtus
asulavälisel teel, mopeed põrkas kokku vastassuunavööndis sõitnud sõiduautoga.
Kõik kolm eelmisel aastal hukkunud jalgratturit sattusid õnnetusse asulas. Üks jalgrattur sõitis
ette reisirongile, üks kukkus mäest alla sõites ning ühel juhul tagurdas kaubik otsa jalgrattal
sõitnud lapsele. Ükski kolmest hukkunud jalgratturist kiivrit ei kasutanud.
Juhtumid, mis ei ole registreeritud liiklusõnnetustena
Liiklusõnnetuste statistikast on välja jäetud juhtumid, kus liikleja surma põhjuseks ei ole
õnnetuses saadud vigastused vaid muud tervislikud põhjused. Selliseid õnnetusi juhtus
möödunud aastal kolm: veoauto teelt väljasõit, autolt löögi saanud jalakäija ja kukkunud
jalgrattur.
3
Kokkuvõte
Eelmisel aastal oli surmaga lõppenud jalakäijaõnnetuste puhul põhiliseks riskifaktoriks asulas
juhtunud õnnetuste puhul vanus ning valdavalt naissoost jalakäijad sattusid õnnetusse teed
ületades. Maanteedel oli jalakäijaõnnetuste põhiline riskifaktor joobeseisund ja pime aeg,
õnnetustesse sattusid peamiselt mehed. Pooled õnnetustest juhtusid asulas ja pooled maanteel.
Mootorsõidukitega juhtunud ühesõidukiõnnetuste peamiseks riskifaktoriks oli joobes juht ning
valdavalt juhtusid õnnetused maanteel.
Maanteel juhtunud mootorsõidukite kokkupõrked olid peamiselt seotud vastassuunavööndisse
kaldumisega ning poolte nende õnnetustest peamiseks riskifaktoriks olid talvised teeolud.
Kolmandiku kokkupõrgete puhul oli tegemist eksimusega ristmikul manöövri sooritamisel.
Hukkunutega liiklusõnnetuste põhilised riskifaktorid
Riskifaktorite puhul tuleb arvestada, et ühes õnnetuses võib olla tegemist mitme faktoriga.
Riskifaktorid 2019
Hukkunutega liiklusõnnetusi 51
Hukkus 52
Turvavarustuse mittekasutamine (turvavöö, kiiver, helkur või 21
valgusallikas)*4
Joove, (sh narkootilise aine tarvitamine)* 19 (2)
Kiirus (kiiruse ületamine, teeolude või -geomeetria kohta liiga suur kiirus)* 8
Võimalik tähelapanu hajumine (telefon ja nutiseadmed, muu kõrvaline 4
tegevus) **5
Talvised teeolud (kohatine libedus, lumi või lörts teel, lume- või lörtsisadu, 6
tuisk)***6
Liikluskeskkonna erinevad puudused*** 8
Rehvid (rehvide vanus, rehvi mustri sügavus, rehvid erinevas 9
seisukorras)***
Koostas
Villu Vane
liiklusekspert, strateegilise planeerimise osakond
liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees
Andmed seisuga: 10.02.2020
4
* Riskifaktorid, millel oli otsene mõju liiklusõnnetuse toimumisele või selle tagajärgedele.
5
** Suure tõenäosusega, kuid üldjuhul oletuslik, kuna ei ole 100% tõendatud. Siiski mitmel juhul pea ainuke
riskifaktor.
6
*** Soodustas või siis võis soodustada liiklusõnnetuse teket.
4
Lisa 2
Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni poolt
2019. aastal menetletud juhtumites toodud ettepanekud meetmete
rakendamiseks liiklusohutuse tagamisel
Komisjoni poolt uuritud iga liiklusõnnetuse kohta koostatud kokkuvõttes on ekspertide poolt
toodud välja riskifaktorid ja asjaolud, mis võisid omada mõju antud liiklusõnnetuse
toimumisele ja tagajärgede raskusele. Samuti on tehtud ettepanekud analoogsete õnnetuste
vältimiseks tulevikus. Ettepanekud on tehtud lähtuvalt õnnetuse toimumist või selle raskusastet
mõjutanud riskifaktoritest ning seejuures ei ole hinnatud meetmete rakendamisega kaasnevaid
muid aspekte, näiteks ettepaneku majanduslikku mõju või tasuvust, sotsiaalset mõju jms.
Sageli on liiklusõnnetuste puhul tegemist riskifaktoritega, mis korduvad aasta-aastalt. Sellisteks
faktoriteks on:
• juhtide puhul sõiduki juhtimine joobeseisundis, lubatud sõidukiiruse ületamine või
kiiruse valikul tee- ja ilmaoludega mittearvestamine, turvavarustuse mittekasutamine
juhi või sõitjate poolt ning sõiduki juhtimine, omamata vastava kategooria sõiduki
juhtimisõigust;
• jalakäijate puhul sõidutee ületamine selleks mitte ettenähtud kohas, sõidutee ületamine
veendumata teeületamise ohutuses ning pimeda ajal teel liikudes helkuri või
valgusallika mittekasutamine.
Tulenevalt samasugustest ja korduvastest riskifaktoritest, korduvad ka ettepanekud, mis
puudutavad juhtidele ja jalakäijatele suunatud ennetustööd ning jätkuvat suurendatud
tähelepanu pööramise vajadust liiklusjärelevalve käigus korduvate riskifaktoritena märgitud
liiklusnõuete eirajate väljaselgitamiseks.
Järgnevalt on toodud need ettepanekud, mis on 2019. aastal koostatud ekspertarvamustes
esitatud lisaks aasta-aastalt korduvatele. Ettepanekud on teemade ja liiklejarühmade järgi
grupeeritud ning üldistatud.
Selgitustöö
Mootorsõidukijuhid
• Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et:
o tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, seisundi halvenedes tuleb peatuda,
vajadusel tuleb sõiduk hädapeatada;
o väsinuna sõiduki juhtima asumine on ohtlik ja sellest tuleks hoiduda. Juhul, kui sõitu
ei ole võimalik edasi lükata või kui juht tunneb sõidu ajal väsimust, siis tuleb teha
puhkepause.
• Enne sõidu alustamist tuleb kontrollida visuaalselt sõiduki tehnilist seisukorda ja rehvide
seisundit.
• Sõiduki juhtimise ajal:
o tuleb olla tähelepanelik ning keskenduda sõiduki juhtimisele ja liiklusolude
jälgimisele, suunates tähelepanu teele ja selle vahetus läheduses toimuvale ning
olema hoolikas ja ettevaatlik;
o ei tohi lasta tähelepanul hajuda ka väikese liiklussagedusega teel ning igapäevaselt
tuttavas liikluskeskkonnas liigeldes;
o ei tohi tegeleda toimingutega, mis võivad segada sõiduki juhtimist või liiklusolude
tajumist;
o tuleb hoiduda riskeerivast käitumisest, sh väljakutsuvast sõidustiilist ning -
juhtimisvõtetest. Kiirendades, driftides jms manöövreid tehes sõiduki „proovimine“
on teel liikudes lubamatu, seda ka siis, kui tegemist on väikse liiklussagedusega
teega.
• Halva nähtavuse korral tuleb sõiduki juhtimisel olla eriti ettevaatlik.
• Lisaks eeltoodud lubatud sõidukiiruse järgimise nõudele ja sõidukiiruse valikul tee- ja
ilmoludega arvestamise vajadusele tuleb kiiruse valikul arvestada:
o oma juhtimiskogemuse ja tervisliku seisundiga;
o sõiduki ja veose iseärasustega;
o rehvide seisukorraga;
o tee geomeetria ja muude oludega;
o liikluskeskkonnaga, et vajadusel õigeaegselt ja adekvaatselt reageerida;
o kaugtuledelt lähituledele üleminekul kiiruse vähendamise vajadusega, et
peatumisteekond oleks vastavuses nähtavuse ulatusele;
o asulaid- või teeäärse asustusega piirkondi läbides võimalusega, et sõidutee ääres võib
suure tõenäosusega liikuda jalakäijaid või jalgrattureid;
o peatuses seisvast bussist möödudes võimalusega, et selle varjust võivad hakata
jalakäijad teed ületama;
o et suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustuslik.
• Liiklusmärgil „sobiv kiirus“ on näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus heades
ilmastiku- ja teeoludes.
• Vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmaoludele tuleb hoida ohutut pikivahet.
• Juht peab oleme eriti tähelepanelik vanuri, lapse ja liikumispuudega inimese suhtes.
• Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt
väike, et anda teed jalakäijale, kes on astumas ülekäigurajale või on juba teed ületamas.
Ülekäigurajale ei tohi sõita, kui teistel sõiduradadel on sõidukid peatunud.
• Enne manöövri sooritamist tuleb veenduda selle ohutuses, vajadusel tuleb manööverdamisel
ohutuse tagamiseks kasutada teiste isikute abi.
• Enne tagurdamist ja tagurdamise ajal tuleb veenduda selle ohutuses, vajadusel tuleb ohutuse
tagamiseks kasutada teiste isikute abi.
• Ristmikule lähenedes peab juht arvestama:
o ristmiku geomeetria, nähtavustingimuste ja liiklusoludega ning sõitma sellise
kiirusega, et vajaduse korral on võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust
omavale liiklejale;
o et riskeerimine ristmiku ületamisel on lubamatu;
2
o kahtluse korral, et soovitud manöövriks jääb napilt aega, tuleks sellest loobuda ning
oodata sobivamat võimalust.
• Ristmiku lähedal asuva reguleeritava ülekäiguraja jalakäijafoorid ei juhi sõidukite liiklust
ristmikul.
• Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal.
• Hoiatusmärkidega „Metsloomad“ tähistatud teelõikudel ja selliste lõikude läheduses tuleb
olla tähelepanelik teele sattuvate metsloomade suhtes, seda eriti kevadel ja sügisel.
• Ühissõiduki juhil tuleks võimalusel enne peatusest liikuma hakkamist veenduda, et eakad
sõitjad on jõudnud istuda või hoiavad käsipuudest kinni.
• Pakkudes sõidukiga taksoteenust peab juht olema puhanud. Vähese kogemuse puhul tuleb
olla eriti tähelepanelik, kuna sõidetakse mitte tavapäraseid marsruute ning ka kliendid
võivad tähelapanu hajutada. Kindlasti ei tohi sõidu ajal tegeleda klientide otsimisega läbi
nutiseadme.
• Liikluses tohib osaleda vaid sõidukiga, mis on tehniliselt korras ning mis on läbinud
tehnoülevaatuse. Tuleb arvestada, et:
o eriti talviselt keerukates teeoludes on kulumise piirmäära lähedaste või normidele
mittevastavate rehvide kasutamine ohtlik;
o esi- ja tagasillal erineva kulumisastmega rehvide kasutamisel tuleks paigutada vähem
kulunud rehvid tagasillale;
o teekatte haardetegur võib olla erinev sõidujälgedes ja nende kõrval.
• Sõiduki peatamisel ja parkimisel pimeda aja või halva nähtavuse tingimustes tuleb kinni
pidada tulede kasutamise nõuetest.
• Hädapeatamise korral pimeda ajal peab juht autost sõiduteele väljumisel ja sõiduteel
viibimisel kandma ohutusvesti.
• Liikurmasinaga töötades ja sellega teeliikluses osaledes tuleb kinni pidada liiklusreeglitest
ning ohutusjuhistest ning neid ei tohi kasutada mittesihipäraselt (nt laaduriga ei tohi teostada
vedu).
• Vaimsete probleemide ilmnemisel tuleks abi saamiseks pöörduda vastava eriala
spetsialistide poole.
Mootorratturid
• Mootorrattur ja kaassõitja peavad kandma motokiivrit, kaitseriietus ja kaitsmed suurendavad
mootorratturi ohutust.
• Motohooaja alguses on mootorratturil soovitav läbida mootorratturi täiendkoolitus.
• Mootorratturil on ohutuse tagamiseks oluline enda nähtavaks tegemine kaasliiklejatele, enne
manöövri sooritamist tuleb veenduda, et teised on teda märganud.
Jalgratturid
• Joobeseisundis on jalgratta juhtimine keelatud.
• Jalgrattaga sõites:
o tuleks kanda kinnirihmatud jalgrattakiivrit. Alaealised jalgratturid peaksid kandma
kiivrit ka väljaspool teed jalgrattaga sõites;
o ei tohi tegeleda kõrvaliste toimingutega, sh kasutada mobiiltelefoni;
o tuleb valida liikumiseks ohutu kiirus ja vältida liigsete riskide võtmist.
3
• Enne jalgrattaga sõidutee ületamist tuleb veenduda teeületamise ohutuses.
• Raudtee ületamine jalgrattaga ülekäigukohal sõites on keelatud.
Jalakäijad
• Alkoholi tarvitanuna liikluses osaledes tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, joobeseisundis
liikluses osalemist tuleks võimalusel vältida.
• Tagantpoolt lähenevatest sõidukitest tuleneva liiklusohu vältimiseks ning eestpoolt
lähenevate sõidukite varaseks märkamiseks ja ohutu möödumise võimaldamiseks peab
jalakäija liikuma asulavälise tee vasakus ääres.
• Helkur tuleb kinnitada riietele nii, et see oleks sõidukijuhtidele nähtav võimalikult mitmest
suunast.
• Sõiduteed ei tohi ületada kiirustades.
• Reguleerimata ülekäigurajal teed ületades peab olema tähelepanelik ja arvestama
ülekäiguraja eripäradega ning veenduma, et kõik lähenenud sõidukid on kiirust vähendanud
või peatunud, et turvaliselt teed ületada.
• Mitte asuda sõiduteed ületama sõidukijuhiga silmside puudumisel ning ülekäigurajale juba
välja sõitnud sõiduki eest.
• Ka õuealal peab veenduma, et seal liikuvad sõidukijuhid on jalakäijat märganud ning
annavad talle teed. Eriti tähelepanelik peaks olema õuealal liikuvate eriotstarbeliste sõidukite
läheduses.
Laiem üldsus
• Joobes juhi sattumist sõidukirooli tuleb võimalusel takistada ning joobekahtlusega juhtidest
tuleb teavitada politseid häirekeskuse telefonil 112.
• Kõik sõitjad peavad olema turvavööga kinnitatud.
• Sõiduki juht peab omama vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust,
juhtimisõiguseta isiku sõidukit juhtima lubamine, ka madala liiklussagedusega teel, on
keelatud.
• Raudtee ületamine raudteeülekäigukohal on lubatud ainult jalakäijana. Raudtee ületamisel
ei tohi tegeleda kõrvaliste tegevustega ja enne ületamist tuleb olla veendunud, et lähenemas
ei ole rongi.
• Sõiduki omanik peab tagama, et sõiduki omavoliline kasutamine ei oleks võimalik.
• Ühissõiduki (buss, troll, tramm) kasutamisel:
o peale sisenemist tuleks vabade istekohtade olemasolul istuda, seistes sõites tuleb
käsipuust kõvasti kinni hoida ja võimalusel vältida sõidu ajal ühissõidukis liikumist;
o kaassõitjad võiksid abistada vanemaealisi ja teisi nõrgemaid sõitjaid istekoha
leidmisel ja sinna jõudmisel.
• Julgustada inimesi, kes tunnevad, et vaimse tervisega seotud probleemid nende elu häirima
hakkavad, pöörduma abi saamiseks spetsialistide poole.
• Liikleja peab arvestama vanusest tingitud ealiste iseärastustega ning muutma vastavalt
vajadusele oma käitumist.
4
Järelevalve
Liiklusjärelevalve
• Liiklusjärelevalve käigus pöörata senisest suuremat tähelepanu:
o jalakäijate poolt liiklusreeglite täitmisele, sh fooritulede nõuetest kinnipidamisele;
o veoste veol kehtestatud nõuete, sh töö- ja puhkeaja nõuete järgimise kontrollile, seda
ka laadimiskohtades;
o rehvide seisukorra kontrollimisele.
• Suunata rohkem järelevalvet maapiirkondadesse ja väiksematele teedele.
• Järelevalve käigus selgitada jalakäijatele teel ohutu paiknemise nõudeid. Teel valesti
paiknev jalakäija suunata tema liikumissuunast lähtuvalt tee õigesse äärde.
• Ohuolukorda mittetajuv, raskes joobes jalakäija tuleb tema ohutuse tagamiseks liiklusest
eemaldada.
Teejärelevalve
• Tõhustada kontrolli teetööde üldise korralduse ja ajutise liikluskorralduse üle.
Sõidukite tehnoseisund
• Tõhustada kontrolli tehnoülevaatuspunktide töö üle, et liiklusesse ei satuks tehniliselt
mittekorras sõidukeid.
• Töötada välja regulatsioon, mis välistaks liiklusõnnetuse järgselt ulatuslikult kahjustatud ja
taastamisele mittekuuluvate sõidukite edaspidise liikluses osalemise.
Liikluskeskkond
Projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine
• Teede rekonstrueerimise ja säilitusremondi planeerimisel arvestada teekatte seisukorra
näitajatega, kavandada halvemate mõõtmistulemustega ja vanade, ca 30+ teekatete
rekonstrueerimine ajaliselt varem.
• Teede remondi ja rekonstrueerimise käigus likvideerida võimalusel tee nõlvadel asuvad
liiklusmärkide kupitsad.
• Vastassuunavööndisse kaldumisest põhjustatud kokkupõrgete vältimiseks suure
liiklussagedusega maanteedel:
o jätkata 2+2 ja 2+1 teelõikude rajamist;
o 1+1 maanteedel rajada ohtlikesse kohtadesse keskpiirdega lõike.
• Näha ette vasakpöörderajad ristmikel, kus liiklussagedusest tingitult on reaalne
kokkupõrkeoht pööret ootava või pöördel oleva sõidukiga.
• Ulukite söötmiskohti ja soolakuid mitte planeerida maanteede lähedusse vaid maanteest
eemale. Keskkonna- ja jahindusspetsialistide kaasabil hinnata, kus soolakud teede suhtes
paiknevad, soovitades neid mõnda olulisse piirkonda lisaks (nt rajada mõlemale poole teed)
või ulukiõnnetuste piirkondadest eemale viia.
Teeolud, hooldus ja liikluskorraldus
• Kaaluda madalama klassi ja väikese liiklussagedusega teedel suurima lubatud sõidukiiruse
üldist alandamist, kuna teed enamasti ei vasta tehnilistelt parameetritelt tingimustele, mille
puhul oleks üldine piirkiirus 90 km/h liiklemiseks ohutu.
5
• Teede talvine hooldus:
o operatiivsemalt reageerida teeolude muutustele;
o Riigi Ilmateenistuse poolt teeolude halvenemise (jäide, kiilasjää) kohta antud
hoiatuste, samuti teeilmajaamade analoogsete prognooside olemasolul, tuleb suure
liiklussagedusega teedel, millele on kehtestatud kõrgendatud seisundinõuded, teha
ennetavat libeduse tõrjet;
o pidava lumesaju ajal jälgida lumekihi paksust ning teha lumetõrjet õigeaegselt,
vältides lumekihi kriitilise paksuse ületamist, vajadusel teha lumetõrjet koos
libedusetõrjega;
o püüda tagada võimalikult ühtlast haardeteguri väärtust terve tee ristlõike ulatuses;
o nõuda teehooldajalt GPS seadmete paigaldamist kõikidele hooldesõidukitele.
Seadusandlus
Juhtide mõjutamine
• Vähendamaks joobes juhtide osalemist liikluses tuleks leida võimalusi, et juba esmakordsel
roolist kõrvaldamisel ei piirduks „vahelejäämine“ ainult määratud karistusega, vaid
rakendatakse ka muid meetmeid, näiteks läbi nn veapunktisüsteemi vastavalt vajadusele kas
rehabilitatsioon, ravi, koolitus, alkolukk vms.
• Algatada mootorsõiduki juhile kehtestatud tervisenõuete karmistamine, kus sõiduki
korduval joobeseisundis juhtimisel peatatakse koheselt isiku juhtimisõigus ja suunatakse ta
uuesti tervisekontrolli.
• Isikud, kes on korduvalt joobeseisundis sõidukijuhtimiselt kõrvaldatud, ei peaks enam
saama oma nimele sõidukeid registreerida.
• Rakendada täiendavaid sekkumismeetodeid suure liiklussüütegude arvuga sõidukijuhtide
liikluskäitumise mõjutamiseks.
Liiklusseadus
• Täiendada liiklusseadust, viies sisse mõiste „raudteeülekäigukoht“.
• Kaaluda nn “vedaja vastutuse“ seadustamist - juriidilise isiku vastutus temale kuuluva
sõiduki juhi poolt toime pandud õiguserikkumise korral.
Juhi tervis
• Kutseliste ja eakate juhtide tervisekontrolli kvaliteedi tõstmiseks kontrollida pisteliselt
tervisetõendite väljastamist, sh ka tõendite sisulist vastavust isiku terviseseisundile.
Juhtide koolitamine
• AM-kategooria mootorsõidukijuhtide ettevalmistamisel pöörata tähelepanu turvavarustuse,
sh motokiivri kasutamise olulisusele ja turvavarustuse vale kasutamise või
mittekasutamisega seotud ohtudele.
• Kutseliste juhtide koolitusel pöörata tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete järgimise
vajalikkuse selgitamisele.
• D-kategooria mootorsõidukijuhtide koolitamisel pöörata tähelepanu vajadusele jälgida
bussist väljunud sõitjate edasist käitumist ning võimalusele mõjutada jalakäija käitumist
helisignaali andmisega, kui see peaks vajalik olema. Lapse väljumisel bussist – olenevalt
6
liiklusoludest ja liikluskeskkonna keerukusest võimalusel hoiatada teda, et ta veenduks
sõidutee ületamise ohutuses ning ei ületaks teed bussi varjust.
Muud ettepanekud
• Jalakäijate ja sõidukite ühisliiklusega teel, kus prioriteet on jalakäijatel (näiteks õuealad,
pargid, kalmistud, jalakäijate tänavad jt) kasutada piiratud manööverdusomadustega ning
sõidukijuhi kohalt piiratud nähtavusega sihtotstarbelistel sõidukitel nende sõidukite
manööverdamisel ja tagurdamisel jalakäijate ohutuse tagamiseks autost väljas viibivat
abilist.
• Viia prügikonteinerid elumajadest välja spetsiaalsetesse prügimajadesse.
Komisjon pidas vajalikuks ennetus- ja järelevalvetegevuste käigus, taristu ehitamisel ja
hooldamisel, liiklusreeglite kujundamisel ning sõidukijuhtide koolituse korraldamisel silmas
pidada eespool toodud ettepanekuid ja põhimõtteid.
Ekspertide hinnangul võib esitatud ettepanekute ja põhimõtetega arvestamine mõjutada
liiklusõnnetuste toimumist või nende tagajärgi.
Villu Vane
liiklusekspert, liiklusohutuse osakond
liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees
Koostatud: 21.02.2020
7