dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Ekspertiisi teostamine kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile

Maanteeamet · 25. veebruar 2020
Viit
15-1/18-7454/9716-1
Registreeritud
25. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
L. p.
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc)
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa (sisaldab ka EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte)
Toimik
15-1/18-7454
Vastutaja
Raimo Kivi (MA, Teehoiuteenistus, Lõuna teehoiu osakond)

Failid

  • 📎15-118-74549716-1 25.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc21043 KB

Sisu (failidest)

HINNAPAKKUMUS Hankija nimi: Maanteeamet Hanke nimetus: Ekspertiisi teostamine kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile . Käesolev pakkumus on esitatud järgneva pakkuja poolt: Jrk. nr. Pakkuja nimi Registrikood Aadress 1. Võttes arvesse hinnaküsimises sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud ekspertiisi alljärgneva hinna eest: Töö nimetus Pakkumuse maksumus (eurot) Ekspertiisi teostamine kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile Käibemaks 20% (20% rida 1 ) Kokku koos KM- ga (rida 1 + 2 ) Kinnitame käesolevaga kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest [1]. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle tagasi, siis hüvitame hankija nõudmisel: Meie pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe. Riigihangete seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud kulud. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele osalevad hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest), täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud nõusolekul alltöövõtja kasutamiseks. Käesolev pakkumus on jõus 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on [2]: Pakkuja kontaktandmed: Pakkuja nimi Aadress Telefon e-post Kontaktisiku nimi Telefon e-post Kuupäev:______________________ Esindaja nimi ja allkiri:_____________________ TÜÜPPROFIIL 1 TÜÜPPROFIIL 2 Rekonstrueeritav mahasõit Rekonstrueeritav mahasõit Rekonstrueeritav mahasõit Perspektiivne mahasõit 2213 Kure0p1:006:0655 Rekonstrueeritav 4 alu tee al KAASIKU TEE 0T mahasõit mnt15:0391 94901:001:0393 1a Tartu mnt 51b kan RINGRISTMIK artu - 1 mnt 5 Tartu1:006:0306 Rekonstrueeritav :00 949 9490 mahasõit 94901 Tartu Ülen Kurepalu tee 2 Kurepalu tee 1 Kasela Rekonstrueeritav su 94901:001:0248 94901:006:0692 94901:001:0287 mahasõit urme Karli Rekonstrueeritav Kon 94901:001:0288 mahasõit Rekonstrueeritav Tartu mnt 49 Kuslapuu tn 1 mahasõit 94901:006:0173 Ülenurme gaasireguleerpunkt 94901:006:0203 94901:006:0236 Rekonstrueeritav mahasõit 94901:001:0544 Põllu Kaasiku tn Poldri Likvideeritav Põllusaare 94901:001:0485 22140 Tõrvandi - Roiu - Uniküla tee T2 94901:001:0545 bussipeatus Likvideeritav Likvideeritav mahasõit mahasõit Aardlapalu mahasõit 84 001:01 Kaasiku tn 35 bussipeatus 47 94901:001:0226 14 :05 Villa tn 1:0 12 94901: Poldri 01 Villa tn 18 R3000 90 tn 94901:001:0565 94901:006:0784 94 illa Villa tn 16 V 94901:001:0564 18501:001:0060 jõe Rekonstrueeritav 18501:001:1304 18501:001:0684 18501:001:1305 18501:001:0583 83 18501:001:1056 R2800 Suurekivi 01:02 18501:001:0655 mahasõit :1057 Väike-Laksi 1:0284 Villa 18501:001:0602 18501:001:0712 00 Lõosilma Kurepesa vkt 4 bussipeatus :0599 i Likvideeritav 6 94901:007:1160 Niiduserva Lõopesa vkt 8 Kaigu Sav 01:0 18501:001:06 se Kurepesa vkt 18501:001 Liivaku Saaremaa Kurepesa vkt 2 Rukkilille Hõbekuuse mahasõit 185ru 18501:001:0591 18501:001:0677 18501:00 Ratasepa 18501:001 Kurepesa Ka 94901:007:0823 Krooni Suve Liivaaugu Aardlapalu luht 94901:006:0708 Kurepesa vkt 1 Savijõe 28301:001:0114 18501:001:0621 Kurepesa vkt 10 94901:007:1169 18501:001:0598 Männi põik 296 i :0807 d 806 18501:001:0856 01:0 ldrihun Villa Hortensia 1850nni tee 3 :001:0 18501i tee 1 LAANE RINGRISTMIK 07:0 18501:001:0513 1:001 10 9 PARANDATAKSE RISTUMISE NÄHTAVUST 80 Rekonstrueeritav Po 001:08 808 01:0 01:0 7 e9 1 Männ 18501:001:0811 6 084 185nni tee e4 0 mahasõit Mä Liivamäe Olivia01:0886 :001:0 i tee 5 888 Olivia01:0884 Männi te Ratasepa Oliv 01:089 ee 1: Männi tee 11 949 tee :0867 tee 2 18501:001:0391 tee 1 i t:00 Sepa te 18501: tee 3 94901:007:0824 Tuule Villa Astra n :001:0 än 01 ia te 18501:001:0713 18501:001:0651 Mä Ratasepa Männ 18501 Lokku M 85 1:001 Ansi 01:0 Mä :0 1 1:0 18501:001:0479 M n Olivia Tenso 185 nni tee 1 18501:001:0106 Logina 18501:001:0547 18ä 50n 18501 i Palupealse vkt 2 1:0te0e 8 01:001:0 18501 e 18501:001:0223 Risti 18501:001:0486 0 1850 18501:001:0464 Palupealse vkt 10 185 1:08 8 Palupealse vkt 1 Oliv5ia 18 0 18501:001:0222 Män37 52 39 M 18501:001:1517 18501:001:0231 ni te 185ä0n1ni tee 1 :0851 185 1:00 5 Männi tee 13 :1277 1:08 01:0 Männ e 12 :001:0 4 1850nni tee 1 18501:001:0853 01:0 833 1850ni tee 17 50 i tee 1 835 M R1950 185ä0nni tee 1 Lageda tee 1:00e 19 1:08 1:001 9 18501:001 MÖÖDASÕIDU LAIEND 1:001 6 1:084 848 :0831 Männi tee 18 21 7 158 ni te Mä 185n0n1i tee 23 18501:001:0829 1:084 R2900 Män :001:0 1:00e 25 6 Männi tee 20 i te 1:084 :001:1 18501:001:0827 Män 1850 tee 01:0te0e 27 :0845 1:00e Männi tee 37 Männ te 1850 4 18501:001:0826 1:001 9 Nurme 1:084 Rekonstrueeritav i 1850 i tee 2 Männ 001:0843 18501 01:0te0e 31 Mä 1850 i Mä n e 33 mahasõit 185n Männ Siimu Anikva i 18501:te Mä n 13 18501:001:0080 29101:001:0212 185n Männi :02 Vä 185ik0e Nurm 1:0 ee 01 Männi tee 35 Rekonstrueeritav 10 e t 18501:001:0842 1:001 e tee 770 Rekonstrueeritav :0742 730 29aan 01:0768 mahasõit 185H0e1ki tee 3 Nurme :001:0 729 mahasõit 01:0 e 7 Raamatu L 01:0 Rekonstrueeritav tee 8 18501:001:0528 1 e 4 771 01:0 e 5 72 73 01:0 185rme te 18501:001:0769 27 :0775 tee 18501:0tee Heki Nurme tee 9 01:0 e 3 31 2 mahasõit 01:0 18501:001:07 01:017 Likvideeritav 185rme te tee 161 :001:0 18501:001:0731 e tee1:116 18u5rme te Heki e 29 Heki tee 6 18501:001 Heki tee 8 Heki tee 2 Nu me 1:1 01e:0te mahasõit Nu 1:00 Heki0te Nu5r 01:00 185 1 185rm AARDLAPALU N Nu5rm Nu 2214 18 0 RINGRISTMIK Anikva 18 18501:001:0520 Jõe tänava haljasala Olemasolev truup 1 Ha 18501:001:0781 Ø 1,25m Olemasolev truup asla Ø 1,0m Anikiva 18501:001:0280 va - Kaasiku 18501:001:0052 Rekonstrueeritav Van Aluskaart: Maa-amet 2018 mahasõit a-Ku TINGMÄRGID PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA RIIGITEE OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV MAHASÕIT uste TÖÖ NR: JOONIS NR: LEHT NR: PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA KOHALIK TEE PERSPEKTIIVNE MAHASÕIT KATASTRIÜKSUSE PIIR T01518 TL-1 1 PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA ÜHISKASUTATAV KOHALIK TEE PROJEKTEERITAVA RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖNDOBJEKT: 30 m JOONIS: ASENDIPLAAN VÕIMALIK KOHALIK ÜHENDUSTEE PROJEKTEERITAVA TEEGA KÜLGNEVA VABA RUUMI PIIR PROJEKTEERITAV TEE TELG Riigitee nr 22140 PK 0+00 - PK 49+00 OLEMASOLEV A/B KATTEGA JALG- JA JALGRATTATEE PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA JALG- JA JALGRATTATEE SULETAVAD MAHASÕIT, RISTUMINE Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 KOOSTAS: EHITAMISE RAHASTAB KOV LOODUSKAITSEALA R.Loorens M.Mikk PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA KÕNNITEE EHITAMISE RAHASTAB KOV põhiprojekt ESKIIS KP: 10.04.19 MÕÕT: 1:5000 Uue-Kalda bussipeatus Likvideeritav Rekonstrueeritav mahasõit mahasõit Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav mahasõit mahasõit 11 Rekonstrueeritav :10 14 13 006 tee :1 :10 001 0 13 ja 01 mahasõit 001 5 Vil 01:0 18il5ja tee 01: tee 01: 5 01:1 012 01:0 e 3 18 18501:001:0290 308 015 :0309 185rve 185 ve te tee 31:0294 01:1 01:0tee 1 V 23 Pa 01:0 e 2 01:0 185n0g1a tee 2 e 5 296 :001:1 24 1850 e tee 4 Kurepalu 1:001:10 Võsu tee 1 1:001 Par 185rve te 001:10 2 u te 1:0 d2 e 85 1850 00 bussipeatus 185rv 1 1 on 1 18501:tee 3 :02 ee 02 tsk 13 Võs501:00 Pa 3 a t 1:1 Võsu 1: su 01 Parv Õie e 2 029 me 1:01 Pa Võ01:0 1850te tee 01: ng :00 Pu Pu 501 r e 0 su :0 85 st :0 Õie Võ8501 1 1 8 Ka 501 18 18 e 1 Ka Haaslava 7 la 28 rajõ ma ja bussipeatus iigi 1:0 ret 00 Ku501: Rekonstrueeritav Perve tee 2 27 85 58 nd 47 mahasõit e tee 128 001 tn 1 :05 18 rve1:001:01 0 18501:001:01 Pe5 :00 i te 1 ktee :013 :00 18 0 R970 Perv1:001:0 Oja501 01: lda R700 e 4 5 33 55 Rekonstrueeritav 18 õ 1:0 tee 137 Kes01:001 18u5e-Ka 3 ee :01 lda 00 146 Ka 501: mahasõit M lda 1:0 skt1:001 7 6 1850 18 01:0 01:0 lda U Ka 01:00 185 16 45 R500 18u5e-Ka 0 tee 1:01 Ke5 lda 00 tee 18 7 185 48 Ka 501: 1:0 d2 3 rve 0 18 U lda Jä 01:0 rv on 9 5 isjä 7 tsk 00 7 Ka 4 18 me 1:01 75 ku 05 ee 93 pa :128 03 va 1: a t 1:01 u al 01 re st 0 0 inu 1: Sil 1:00 rik 0 rep 1:0 Ka 501: Va 1:00 85 0 Ee 01:0 Ku 850 50 1 18 R301 1 85 1 18 4 a 0 70 ets 045 lda na 1: 0 ka 044 An01:00 em 01: rve rits01:0 Jä 01:0 18 5 a N 85 6 90 1 :0 1 ee 01 50 sima ja 08 a t 1: 18 e selt 09 :00 erik 1:00 10 Priiu0s1:001:09 re :0 01 Kure E 50 89 ja 09 185 Ku 502 ma 1: 1 18 rve :04 Jä :001 1 Rekonstrueeritav lla :00 Va8501 ike Vä 1:001 :05 5 18 bussipeatus JÕE RINGRISTMIK 8 89 ee :01 185 0 mahasõit 1 85 0 01 7 Rekonstrueeritav a t 01 Rekonstrueeritav ure 1 e E 85 rik01:0 e 247 oja 1:0 rep :00 Ku 502 MÖÖDASÕIDU LAIENDIGA mahasõit mahasõit 1:0672 lus :0 -K 248 1 3-HARULINE RISTMIK up 01 18 Ka 01:0 222 10 055 :001:0 5 3 1850n1nioksa ru e 18 5 e a t:001 :1 88 ni :00 sta 01 18501:00 4 oo k i rve 1:0 62 r Ka 02:0 Ee8501 Jä1:00 Likvideeritav Käbi 5 i 044 :0069 9S 1 0 8 9 1 03 8 070 kiv 1:1 85 3 Mä Ha ure 00 1 mahasõit 1:0 ko 00 1850ike-Kure bi 0 Lo 1: Su501: Ro 02:0 re- :00 02:0 bi 26 01:0 2:001 as Ku8502 185 ännikä 18 5 18 22 5 1 49 lav 076 1:0 7 e 06 e i Vä os 00 es 1:0 Lo 501: M i te rek 00 a- 01:0 Ku502: 18 Haaslava 8 Rekonstrueeritav 185Kopra Rekonstrueeritav os 1 02:0 Aa R600 mahasõit 75 Lo :04 96 bussipeatus mahasõit 1:00 dam i os 1 Lo01:00 Kurepesa 6 Rekonstrueeritav oja 001 18502:00 R450 5 u 18 rep 1: Rekonstrueeritav i-U õll 73 Ku 02:00 ep :01 mm 001 mahasõit 18 5 Nõ 101: mahasõit nik 29 55 09 Jõ e la 1:0 1 n 1 11 1 HAASLAVA 1 :00 a 0 ets 1:0 85 Rekonstrueeritav ü tsa :00 a t :1 re :00 tän Me501 ldj 001 37 Ku 502 em :00 mahasõit la 71 ko av 1 8 3 13 tn 1:11 Ha501: 1 8 RINGRISTMIK Rekonstrueeritav ru 00 reo 01: Ku02:0 Lo :00 re- 01 Ku 02:0 18 Ag8502 1 mahasõit 75 5 ldja :00 85 18 e 83 ee :07 Ha 501 1 te ge :00 3 18 6 :077 79 tsa 001 ki t 01 ki :07 8 n 1 01 Me 502: Rekonstrueeritav 770 He 501:0 1 He 5 tee 01 e t :0 tn 1115 77 Jõ8501 18 06 011 ldja 1: 00 ki 1:0 4 1:0 6 01:0 ri 1: mahasõit 9 1 Ha 1:00 0 u :008 2 :076 1 õll ve :00 18 H 850 ee:00 00 ep 001 01:0 0 Iso8502 5 ku 1: 13 Ag 502: 02:0 a 18 01:0 Lo 2:00 e ki 01 4 tee 01 1 185 tsatuk 1 25 1 6 :00 185Kases 1:005 185 lsaa 0015 t 3 t n 97 90 0 18 He85 Rekonstrueeritav 5 14 ki01:0 185ukkilil 1:002 iku 1:0 18 6 :00 05 185 1 :00 040 01 as 00 iku :0 :00 R 2:00 alu Ka501: 012 02:0 ri la nn 001 001 : 041 mahasõit 2:0 Me H 85 sa 001 001 185 Seed 0 02: re 02: le Kurepalu-Roiu Mä 502: 18 nni lja 01:0 18 e 001 :0007 01: li 1 ha 1 18502:001:00 kergliiklustee L1 01:0 50 iu 29a1mue 02: 18 185lva 01:0 va :078 3 Mä a 88 32 185 lda 185inilille mu :0 e - Ro 02:0 02:0 u ä n 01 0 Nõ Sii :003 Poo e t :0 185 lapu 02:0 2:001 Jõ 8501 52 a S iku 00 02 tsa 81 k 1 as 1: :00 85 Oja S Kus Ka1:00 ge 1 1850o ua 01 Mäe 0 Or 02:0 1 85 -Kastr 5 14 62 18 tn u 49 ite :00 Rekonstrueeritav õll 13 sp 01: Ee 01:0 2 ee 14 3 4 5 ee 14 istr 001 Me 502: e t 3:0 mahasõit 5 Ag 2:00 e t 3:0 18 2b 1 05 Vana Liivaku 18 Ag 2:00 6 7 n1 4 rite :01 50 0 ee 14 e t 006 ist 03 18 18 5 e t 3:0 8 ee 14 9 s trit 003: Me 02:0 Ag 2:00 e t 3:0 i bussipeatus Rekonstrueeritav 18 50 Ag 2:00 5 0 Me 502: 18 18 5 mahasõit 22260 18 10 51 ee 01 ROIU RINGRISTMIK e t 03: Ag 02:0 a 78 18 5 ald :00 Töökoja rak 03 Likvideeritav Mõ02:0 18501:001:13 R650 5 73 1 8 Vin m jaa mahasõit 185 kli 01: 0 12 ala 003 iku 3:0 5 0 i tn 3:0 65 Rekonstrueeritav 89 01: te 2 nn2:00 nn :00 n 1 00 1357 as 3:0 ä Mä 502 Rekonstrueeritav a t 3: Oj 2:00 50 nn :00 Mä 502 M 50 18 1 8 mahasõit 8 18 67 1 86 mahasõit 01 :00 66 3: 2: 1d 18502:003:0032 03 2:0 a 18502:003:0019 00 :01 50 1 18502:003:0133 Puurkaevu 97 50 tn Kesktänav 10 18 ja tn 1 00 18502:003:0061 18502:003:0301 03 2:01b i tn 3: 18 ja Rekonstrueeritav 8 Kesktänav 8 08 nn :00 v 2 01 2 Kesktänav 4 O sanitaarkaitsevöönd 1c :0 50 n O Mä8502 na 3:0 Rekonstrueeritav 18502:003:0329 Kesktänav 6 tn :003 t Männi tn 1a ktä:00 mahasõit 18 a Oja502 1 Oj es502 05 50m mahasõit 18 K 2 8 m jaa :00 Roiu-r av 1011 ala003 is 18502ti puurkae tän :0 oiu502: e sk :003 R :003:0 vu K 02 18 18502:003:0107 116 5 18502:003:0047 18502:003:0046 Oja te1:e001:1443 18 Oja tn 3 22140 Tõrvandi - Roiu - Uniküla 68 18502:003:0021 Rekonstrueeritav Kesktänav 3 Kesktänav 1 18502:003:0165 av 11 003:01 08 TÜÜPPROFIIL 1 Oja tn 4 Kesktänav 11a 5 Kesktänav 7 av 058 Kesktänav 9 mahasõit 18502:003:01 Likvideeritav tän :0 sk 03 18502:än Ke 02:0 Oja tn 6 1850 mahasõit Keskt 5 18 Puurkaevu la Olemasolev truup sanitaarkaitsevöönd mp 4 TÜÜPPROFIIL 2 3:0 336 u i : pu 011 üle003: 7 :00 66 Ø 1,0m 9 65 30m n5 Ro 502 tn :003 av 1 a t :00 18 57 än 3:0 Oj 502 j a 2 00 skt :00 18 O 50 n 8 3: 18 a t :00 Ke 502 Rekonstrueeritav Oj 502 Roiu 18 18 mahasõit Aluskaart: Maa-amet 2018 a-Kastre - TINGMÄRGID PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA RIIGITEE OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV MAHASÕIT TÖÖ NR: JOONIS NR: LEHT NR: PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA KOHALIK TEE PERSPEKTIIVNE MAHASÕIT KATASTRIÜKSUSE PIIR T01518 TL-1 2 22260 Van PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA ÜHISKASUTATAV KOHALIK TEE PROJEKTEERITAVA RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖNDOBJEKT: 30 m JOONIS: ASENDIPLAAN VÕIMALIK KOHALIK ÜHENDUSTEE PROJEKTEERITAVA TEEGA KÜLGNEVA VABA RUUMI PIIR Riigitee nr 22140 PK 49+00 - PK 100+00 OLEMASOLEV A/B KATTEGA JALG- JA JALGRATTATEE PROJEKTEERITAV TEE TELG PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA JALG- JA JALGRATTATEE SULETAVAD MAHASÕIT, RISTUMINE Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 EHITAMISE RAHASTAB KOV LOODUSKAITSEALA KOOSTAS: R.Loorens M.Mikk PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA KÕNNITEE põhiprojekt KP: MÕÕT: EHITAMISE RAHASTAB KOV ESKIIS 10.04.19 1:5000 KORRALDUS 16.04.2019 nr 1-3/19/066 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi- Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks RESOLUTSIOON Võttes aluseks majandus-ja kommunikatsiooniministri 1. märtsi 2013 määrusega nr 16 kehtestatud „Maanteeameti põhimääruse“ § 9 punkti 1 ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõiked 1 ja 2 Maanteeamet otsustab:  Anda projekteerimistingimused riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu põhiprojekti koostamiseks vastavalt lisale.  Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus projekteerimistingimuste menetluses kooskõlastuse andnud asutustele ja arvamuse avaldanud isikutele.  Projekteerimistingimuste andmise korralduse peale võib esitada Maanteeametile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 1. Menetluse sisu ja asjaolud 1.1 EhS § 99 lg 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet 03.10.2018 projekteerimistingimuste menetluse riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. 1.2 Vastavalt EhS § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on jäetud algatamata 12.04.2019 Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja otsusega nr 15-7/19/100, kuna tegevuse elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 1.3 Vastavalt EhS § 31 lg-le 2 koostas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu ja korraldas selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. 1.4 Maanteeamet esitas riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimuste eelnõu EhS § 31 lg 2 4 p 1 ja 2 kohaselt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: 1.4.1 Keskkonnaametile (Maanteeameti kiri 09.10.2018 nr 15-1/18-7454/47646-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest projekteeritava lõigu läheduses asub Ropka-Ihaste looduskaitseala ja on järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: hall käpp (Orchis militaris), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), valge vesiroos (Nymphaea alba), roomav öövilge (Goodyera repens), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), siberi võhumõõk (Iris sibirica), vingerjas (Misgurnus fossiilis) ja valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons). Lisaks asuvad projekteeritava lõigu lähedal karupuktede kolooniad, mis Karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava kohaselt tuleb hävitada. 1.4.2 Muinsuskaitseametile (Maanteeameti kiri 10.10.2018 nr 15-1/18-7454/47888-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest projekteeritava lõigu lähedal asuvad järgmised kultuurimälestised: maapäranduse mälestuskivi, Potimägi, Aardla poldri pumbajaam, Vabadussõja monument, kaitseliidu seltsimaja. 1.4.3 Põllumajandusametile (Maanteeameti kiri 09.10.2018 nr 15-1/18-7454/47793-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest projekteeritava lõigu läheduses asuvad maaparandussüsteemi objektid. 1.4.4 Maa-ametile (Maanteeameti kiri 10.10.2018 nr 15-1/18-7454/47894-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest projekteeritava lõigu kõrval asuvad reformimata riigimaad. 1.4.5 Kastre Vallavalitsusele (Maanteeameti kiri 10.10.2018 nr 15-1/18-7454/47885-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest koos projekteeritava lõiguga on kavandatud valla territooriumile kogujateede ja jalgtee projekteerimine. 1.4.6 Kambja Vallavalitsusele (Maanteeameti kiri 10.10.2018 nr 15-1/18-7454/47896-1), kui asutusele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, sest projekteeritav lõik asub Kambja vallas. 1.4.7 Kinnistute omanikele, kui isikutele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, sest nimetatud kinnistute omanikud on projekteeritava lõigu piirinaabrid: 94901:006:0173; 94901:001:0485; 94901:007:1790; 94901:001:0544; 94901:001:0545 94901:001:0226; 94901:001:0547; 94901:001:0209; 94901:001:0184; 94901:001:0564 94901:001:0565; 94901:007:1160; 94901:007:0823; 94901:007:1169; 94901:007:0296 94901:007:0824; 18501:001:0106; 18501:001:1517; 18501:001:0486; 18501:001:0464 18501:001:0547; 18501:001:0713; 29101:001:0027; 18501:001:0651; 18501:001:0867 18501:001:0884; 18501:001:0886; 18501:001:0888; 18501:001:0890; 18501:001:0479 18501:001:0231; 18501:001:0230; 18501:001:0223; 18501:001:0222; 18501:001:1277 18501:001:0080; 18501:001:0528; 18501:001:0048; 18501:001:0520; 18501:001:0280 18501:001:0052; 18501:001:0974; 18501:001:0976; 18501:001:1115; 18501:001:0488 18501:001:0026; 18501:001:0489; 18501:001:0672; 18502:001:0053; 18502:001:0039 18502:001:0069; 18502:001:0070; 18502:001:0067; 18502:001:0076; 18502:001:0075 18502:001:0016; 18502:001:0037; 18502:001:0011; 18502:001:0013; 18502:001:0025 29101:001:0090; 18502:001:0054; 18502:001:0023; 18502:001:0015; 18502:001:0014 18502:001:0040; 18502:001:0012; 18502:001:0041; 18502:001:0007; 18502:001:0044 3 18502:001:0081; 18501:001:1349; 18502:003:0143; 18502:003:0145; 18502:003:0147 18502:003:0149; 18502:003:0151; 18502:003:0078; 18502:003:0089; 18502:003:0086 18502:003:0166; 18502:003:0167; 18502:003:0088; 18502:003:0116; 18502:003:0107 18502:003:0021; 18502:003:0047; 18501:001:1443; 18502:003:0046; 94901:006:0692 94901:001:0287; 94901:001:0288; 94901:006:0236; 94901:006:0203; 94901:006:0236 94901:006:0784; 94901:006:0708; 18501:001:0583; 18501:001:0684; 18501:001:0655 18501:001:1056; 18501:001:1057; 18501:001:0712; 18501:001:0060; 18501:001:0283 18501:001:0284; 18501:001:0577; 18501:001:0591; 18501:001:0513; 18501:001:0391 18501:001:0806; 18501:001:0807; 18501:001:0808; 18501:001:0809; 18501:001:0856 18501:001:0810; 18501:001:0811; 18501:001:0853; 18501:001:0852; 18501:001:0851 18501:001:0850; 18501:001:0849; 18501:001:0848; 18501:001:0847; 18501:001:0855 18501:001:0846; 18501:001:0845; 18501:001:0844; 18501:001:0843; 18501:001:0842 29101:001:0212; 29101:001:0213; 18501:001:0742; 18501:001:0731; 18501:001:0730 18501:001:0729; 18501:001:0728; 18501:001:0727; 18501:001:1158; 18501:001:1162 18501:001:1161; 18501:001:0781; 18501:001:1492; 18501:001:0155; 18501:001:0495 18501:001:1044; 18501:001:1055; 18501:001:0189; 18501:001:0487; 18501:001:0585 18501:001:0287; 18501:001:0289; 18501:001:0285; 18501:001:0288; 18501:001:1014 18501:001:1013; 18501:001:1012; 18501:001:1015; 18501:001:1018; 18501:001:1491 18501:001:1020; 18501:001:1021; 18501:001:1023; 18501:001:1024; 18501:001:0113 18501:001:0375; 18501:001:0579; 18501:001:0704; 18501:001:0909; 18502:001:0038 18502:003:0212; 18502:003:0097; 18502:003:0301; 18502:003:0011; 18502:003:0012 18502:003:0005 (Maanteeameti kiri 10.10.2018 nr 15-1/18-7454/47887-1). 2. Menetlusse kaasatud isikute ja kooskõlastuse andnud asutuste seisukohad 2.1 Kooskõlastused ja arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta riigitee 22140 Tõrvandi- Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu põhiprojekti koostamiseks on alljärgnevad: 2.2 Keskkonnaamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 18.10.2018 nr 15-1/18- 7454/47646-2) andis teada, et Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS andmetel piirneb tööde alaga Ropka-Ihaste looduskaitseala(keskkonnaregistri kood KLO1000633), mis kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Ropka-Ihaste loodusala (RAH0000504) ja Ropka-Ihaste linnualana RAH0000070). Lisaks jääb kavandatava tegevuse alast 150 m kaugusele lõunasse Kurepalu külas Age oru hoiuala (KLO2000234), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Age oru loodusalana (RAH0000139). Lisaks on tööde piirkonnas registreeritud järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: rohunepp (Gallinago media), hall käpp (Orchis militaris), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), valge vesiroos (Nymphaea alba), roomav öövilge (Goodyera repens), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), siberi võhumõõk (Iris sibirica), vingerjas (Misgurnus fossiilis) ja valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons). Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav jalg-ja jalgrattatee on planeeritud asukohta aktsepteeritav, kui tee rajatakse ainult teemaa piirides. Ropka-Ihaste looduskaitseala Poldri piiranguvööndisse ei saa tee rajamist lubada (alus: kaitse-eeskirja § 15 lg2p 5). Projekteerimisel tuleb arvestada ka kaitsealale planeeritud juurdepääsuteede projektiga „Ropka-Ihaste looduskaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalike teede ehitusprojekt“ (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töö nr 181246). Projekteerimisel tuleb arvestada ka kaitsealale planeeritud juurdepääsuteede projektiga „Ropka-Ihaste looduskaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalike teede ehitusprojekt“ (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töö nr 181246). 4 Projekti raames truupide rekonstrueerimisel keskkonnaregistris registreeritud veekogudel näha ette tingimus, et tuleb taotleda vee erikasutusluba (edaspidi veeluba) veeseaduse § 8 lg 2 lähtudes. Truupide rekonstrueerimine teha madalvee perioodil vastavalt veeloaga seatavatele tingimustele. 2.3 Muinsuskaitseamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 24.10.2018 nr 15-1/18- 7454/50085-1) andis teada, et Tõrvandi-Roiu projekteerimistingimustega hõlmatud alale jää ühtegi kaitsealust mälestist, kuid tee vahetus läheduses on Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade registri järgi kaitsealune arheoloogia objekt-kääbaskalmistu (A30924) Kurepalu kääbastik (ID 5619). 2.4 Põllumajandusamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 18.10.2018 nr 15-1/18- 7454/47646-2) kooskõlastas projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et kavandatava Aardlapalu ringristmiku alla jääva Haaslava (kood 2102360601001/001) ja kergliiklustee alla jääva Aardla poldri (kood 2102360010250/001) maaparandusehitiste osad rekonstrueeritakse. Põllumajandusamet juhtis tähelepanu, et rekonstrueeritava tee pk 9+50 kuni 28+00 tee tamm on ka Aardla poldri tammiks, mille kavandatavad ehitustööd ning konstruktsioon peavad funktsionaalselt koos toimima viisil, et oleks tagatud Aardla poldri maa-ala kaitse Emajõe üleujutuste eest. Projekteerimisel tuleb tagada eelkõige Tammi parameetrite säilimine (tammi harja kõrgus, tammi ristprofiil) tee ja tammi vahele koguneva vee ära juhtimiseks loodud kollektorite toimimine jne. Projektis kajastada info olemasolevate maaparandusehitiste kohta ning esitada tulevasest võimalikust ehitustegevusest tingitud meetmed maaparandussüsteemi edasiseks nõuete kohaseks toimimiseks. 2.5 Maa-amet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 18.10.2018 nr 15-1/18- 7454/47894-2) andis teada, et Tõrvandi-Roiu projekteerimistingimustega hõlmatud alal on Eesti Vabariigile kuuluv Risti kinnistu (katastritunnus 18501:001:1517, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 20,06 ha, registriosa nr 10719050), mille riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet. Risti kinnistule on projekteeritud jalg-ja jalgrattatee. Lisaks avaldab projekteeritav tee mõju riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1507310007 hõlmatud maaüksusele (projektis olemasolev rekonstrueeritav mahasõit) ning sellega idast piirnevale reformimata maa-alale, millele on projekteeritud ühiskasutatav kohalik tee. Saaremaa kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0591) piirnevale reformimata maa-alale on projekteeritud jalg -ja jalgrattatee. Põhiprojekt kooskõlastada Maa-ametiga, tuua eraldi välja väljalõikevajaduse teemaa moodustamise tarbeks Maa-ameti volitusalas olevast maaüksusest. Projektdokumentatsioonile lisada kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud õiendid eelpool nimetatud reformimata maadele ning riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1507310007hõlmatud maaüksusele õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluste ning ostueesõigusega erastamise taotluste olemasolu kohta ning lisada ka kohaliku omavalitsuse seisukoha kirjeldatud maa-alade perspektiivse munitsipaalomandisse taotlemise osas. 2.6 Kastre Vallavalitsus (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 18.10.2018 nr 15-1/18- 7454/47646-2) tegi järgmised ettepanekud: 2.6.1 Kergliiklustee projekteerida Kaasiku tee ristmikust kuni Aardlapalu ringristmikuni vasakule poole teed (paralleelselt gaasitrassiga). 2.6.2 Riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja kohaliku tee 1850002 Männiusalu tee ristmik projekteerida reformimata riigimaale (km 3,3) ning seejärel projekteerida riigitee 22140 5 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ristmiku likvideerimine Männisalu teele (km 3,44). Kui sellise lahenduse projekteerimine ei ole mõistlik, siis projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla km 3,44 Kurepesa kinnistule mahasõidu säilitamine. 2.6.3 Projekteerida riigiteelt 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla mahasõidu säilitamine Männi tee 1 kinnistule (katastritunnus 18501:001:0806). 2.6.4 Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 4,0-4,2 teemaa-alale. 2.6.5 Mitte projekteerida ühendusteed Männi tee ja Arteesia elurajooni vahele. 2.6.6 Projekteerida kohaliku tee Nurme tee (katastritunnus 18501:001:1158) ja Arteesia tänava vahelise tee äärde müratõkkesein. 2.6.7 Projekteerida Jõe tänava algusesse ringristmik, olemasolevast Jõeääre arendusest teisele poole maanteed jääva planeeringualaga. Ringristmiku asukoha valikul eelistada Jõe tänava poolset äärt. 2.6.8 Projekteerida Haaslava bussipeatuse (Kurepalu poole suunduva) jätmine praegusesse asukohta, sest Tuigole pöörav buss saaks ka Haaslava peatuses bussist väljujad välja lasta. 2.6.9 Projekteerida täiendavad bussipeatused Uue-Kalda arenduse juurde, sest mõlemal pool 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla asuvad elamupiirkonnad ning valla koolibussi peatus on Uue-Kalda tee otsas. 2.6.10 Võimalusel projekteerida Kurepalu bussipeatused praegustesse asukohtadesse, arvestada sellega, et Roiu suunale projekteeritava peatuse asukohas on vallamaja kinnistu elektriliitumiste ja valguskaabli baasvõrgu kilbid. 2.6.11 Projekteerida juurdepääs riigiteelt 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla Oruage kinnistulele (katastritunnus 18502:001:0081). 2.6.12 Projekteerimisel arvestada, et Roiu ristmikul asuvale Männaste kinnistule (katastritunnus 18502:003:0212) on planeeritud kauplusehoone. 2.6.13 Projekteerimise käigus hinnata võimalust vasakpöörderaja projekteerimiseks enne projekteeritavat Roiu ringristmikku. 2.7 Kambja Vallavalitsus tähtajaks arvamust ei avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. 2.8 Kinnistuomanikud esitasid oma arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu osas: 2.8.1 Loosi kinnistu (katastritunnus 18501:001:0495) omanik tegi ettepaneku projekteerida Loosi kinnistul kasvava kuuseheki, suure kuuse ja õunapuu aia säilitamine või kui need peaks ette jääma, siis projekteerida kuuseheki, suure kuuse ja õunapuu asendamine. 2.8.2 Palupealse 2 kinnistu (katastritunnus 18501:001:0223) omanik tegi ettepaneku Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja Palupealse 1, Palupealse 2 ja Lageda tee 1 kinnistu vahele müratõkkesein ja/või haljastuse säilitamine. Kaaluda piirkiiruse 90 km/h langetamist 70 km/h. 2.8.3 Männi tee 17 kinnistu (katastritunnus 18501:001:0851) omanik tegi ettepaneku projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja Männi tee 17 kinnistu vahele 3 meetri kõrgune müratõkkesein ja projekteerida jalgratta- ja jalgtee maantee poole (kinnistu piirist väljapoole maantee serva) ning vältida sellega kinnistu osalist võõrandamist. Kaaluda alternatiivseid lahendusi jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ilma kinnistu osalise võõrandamiseta. 2.8.4 Männi tee 7 kinnistu (katastritunnus 18501:001:0809) omanik tegi järgmised ettepanekud: projekteerida 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ja kohaliku tee 1850002 Männisalu tee ristmiku säilitamine. Kui nimetatud ristmik jääb alles, siis projekteerida vasakpöörderada 6 või kehtestada sellel lõigul möödasõidu keeld; projekteerida 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla ja Palupealse vkt 2 (katastritunnus 18501:001:0223) juurde ohutu lahendus. 2.8.5 Männi tee 15 kinnistu (18501:001:0852) omanik tegi ettepaneku projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja Männi tee 15 kinnistu vahele 3 meetri kõrgune müratõkkesein. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee maantee poole (kinnistu piirist väljapoole maantee serva) ning vältida sellega kinnistu osalist võõrandamist. Kaaluda alternatiivseid lahendusi jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ilma kinnistu osalise võõrandamiseta. 2.8.6 Oja 1 kinnistu (katastritunnus 18502:003:0089) ja Oja 6 kinnistu (katastritunnus 18502:003:0021) omanik ei nõustunud projekteeritud juurdepääsulahendusega Oja 6 kinnistule, sest see takistab ärihuvisid ja tegi ettepaneku projekteerida Oja 1 kinnistule juurdepääsu säilitamine. 2.8.7 Haaslava küla/Aardlapalu küla, Männi, Männisalu ja Kurepesa elurajoonide 80 elanikku tegid järgmised ettepanekud: 2.8.7.1 Projekteerida mahasõitude säilitamine riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla teelt ( Kurepesa kinnistuid läbivalt pinnaseteelt, Männi tee Tartupoolsest otsast ja planeeritava Aardlapalu ringristmiku kaudu). 2.8.7.2 Mitte projekteerida ühendusteed Männi tee ja Arteesia elurajooni vahele. 2.8.7.3 Rajada ringristmik kinnistu (katastritunnus 18501:001:0583) nurgale. 2.8.7.4 Projekteerida Jõe tänava ja Loosi tee elamurajoonist väljuvale teele ringristmik. 2.8.7.5 Paigaldada müratõkkesein Männi tee ja sellega piirnevate kinnistute ja riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 3,6-4,4 kinnistute vahele. 2.8.7.6 Projekteerida kergliiklusteele toimiv sade- ja pinnasevete äravool ja kraavide toimimine. 2.8.8 Nurme elamurajooni 15 elanikku tegid järgmise ettepaneku: 2.8.8.1 Jätta alles praegune, detailplaneeringu järgi rajatud ja kehtiv sisse- ja väljasõit Nurme teelt maanteele, rajades väljasõiduks Nurme teelt maanteele kiirendusraja ja keelates vasakpööre. 2.8.9 Arliten OÜ tegi ettepaneku säilitada Laane tee ristmik, et mitte halvendada juurdepääsu Laane tee ja Pargi tee äärsetele elamumaadele. 2.9 Ülejäänud kinnistute omanikud tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust ei avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. EhS § 31 lg 6 alusel loetakse, et kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. 3. Maanteeameti seisukohad ja põhjendused 3.1 Keskkonnaameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: 3.1.1 Arvestada projekteerimisel Keskkonnaameti poolt nimetatud kaitsealade ja Natura 2000 võrgustiku alade ning kaitsealuste liikide leiukohtadega. 3.1.2 Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla vasakule poole Ropka-Ihaste looduskaitseala Poldri piiranguvööndisse. Poldri piiranguvöönd piirneb vahetult riigiteega ning asub teekatte servast 1,22 meetri kaugusel, teemaa ala laius teekatte servast on 7,3 meetrit. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine teemaa piirides ja ilma Poldri piiranguvööndisse sisenemata ei ole võimalik. Jalgratta- ja jalgtee on vajalik jalgratturite ja jalakäijate eraldamiseks sõiduteest ja nende liiklusohutuse tagamiseks. 7 Jalgratta- ja jalgtee ei avalda Poldri piiranguvööndile suuremat mõju, kui juba olemasolev mõju riigiteelt 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla. 3.1.3 Projekteerimisel tuleb arvestada kaitsealale planeeritud juurdepääsuteede projektiga „Ropka-Ihaste looduskaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalike teede ehitusprojekt“ (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töö nr 181246). 3.1.4 Täiendada projekteerimistingimusi. Truupide rekonstrueerimisel näha ette tingimus, et tuleb taotleda vee erikasutusluba veeseaduse § 8 lg 2 lähtudes ja truupide rekonstrueerimine teha madalvee perioodil vastavalt veeloaga seatavatele tingimustele. 3.1.5 Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. 3.2 Muinsuskaitseameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: 3.2.1 Projekteerimisel arvestada, et Tõrvandi-Roiu lõigu läheduses on kaitsealune arheoloogia objekt-kääbaskalmistu (A30924) Kurepalu kääbastik (ID 5619). 3.2.2 Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. 3.3 Põllumajandusameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: 3.3.1 Rekonstrueerida Aardlapalu ringristmiku alla jääva Haaslava (kood 2102360601001/001) ja jalgratta- ja jalgtee alla jääva Aardla poldri (kood 2102360010250/001) maaparandusehitiste osad. 3.3.2 Projekteerimisel tagada tammi parameetrite säilimine (tammi harja kõrgus, tammi ristprofiil) tee ja tammi vahele koguneva vee ära juhtimiseks loodud kollektorite toimimine jne. Projektis kajastada info olemasolevate maaparandusehitiste kohta ning esitada tulevasest võimalikust ehitustegevusest tingitud meetmed maaparandussüsteemi edasiseks nõuete kohaseks toimimiseks. 3.3.3 Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks. 3.4 Maa-ameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: 3.4.1 Projekteerimisel arvestada riigile kuuluvate ja reformimata riigimaadega ning projektiga lahendada maaküsimused. 3.4.2 Põhiprojektis tuua eraldi välja väljalõikevajadused teemaa moodustamise tarbeks Maa- ameti volitusalas olevast maaüksusest. 3.4.3 Projektdokumentatsioonile lisada kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud õiendid eelpool nimetatud reformimata maadele ning riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1507310007 hõlmatud maaüksusele õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluste ning ostueesõigusega erastamise taotluste olemasolu kohta ning lisada ka kohaliku omavalitsuse seisukoht kirjeldatud maa-alade perspektiivse munitsipaalomandisse taotlemise osas. 3.4.4 Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti poolt kooskõlastatuks. 3.5 Kastre Vallavalitsuse ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: 3.5.1 Arvestada Kastre Vallavalitsuse järgmiste ettepanekutega ja täiendada projekteerimistingimusi: 3.5.1.1 Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla vasakule poole. 3.5.1.2 Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 3,3 ristmik. Ristmik ühendada Männisalu teega (tee nr 1850002), Männi tee kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0855) Saaremaa kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0591), Juhani kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0577) ja Krooni kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0284). Ristmiku ja Krooni kinnistu vahele projekteerida ühiskasutatav tee, mille kaudu tagatakse Saaremaa, Juhani ja Krooni kinnistutele ühendus avalikult kasutatava teega. Riigitee 22140 Tõrvandi- Roiu-Uniküla km 3,44 ristmikku mitte projekteerida. Männisalu, Kurepesa ja Männi tee 8 elurajoonidele juurdepääs on tagatud läbi Haaslava ringristmiku, Männisalu ristmiku ja riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 3,3 projekteeritava ristmiku. 3.5.1.3 Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 3,6 asuva kohaliku tee (1850002, Männisalu) ristmiku säilitamine. 3.5.1.4 Projekteerida jalgratta- ja jalgtee riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 4,0-4,2 teemaa-alale. 3.5.1.5 Mitte projekteerida Männi tee ja Laane tee kohalikku ühendusteed (Männi tee ja Arteesia elurajoonide vahele). 3.5.1.6 Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla, kohaliku tee 1850003 Nõmme tee ja perspektiivse kohaliku tee Kaasiku tänav (katastritunnus 18501:001:0974) ristumiskohta ringristmik. 3.5.1.7 Projekteerida riigitee 22262 Haaslava-Aadami-Uniküla paremale poole bussipeatus. Bussipeatuse asukoht selgitada projekteerimise käigus. 3.5.1.8 Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja Uue-Kalda tänava ristmiku piirkonda bussipeatused. 3.5.2 Järgmiseid Kastre Vallavalitsuse ettepanekuid mitte arvestada: 3.5.2.1 Ettepanekuga mitte arvestada ja müraseina riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja maanteega külgnevate kinnistute vahele mitte projekteerida. Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra vähendamisel järgneva viie aasta jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-tegevuskava-maanteeloikudes-mida ). Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki aastas 2014.aasta põhjal) ning põhineb „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“. Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu liiklussagedus 2018.a on 4146 sõidukit ööpäevas ja tulenevalt sellest müratõkkeid ei rajata. 3.5.2.2 Juurdepääs Oruage kinnistule on tagatud kohaliku tee 1850034 Haage tee, Eespõllu kinnistu (katastritunnus 18501:001:1349) Kuslapuu kinnistu (katastritunnus 18502:001:0041) ja Mäeotsa kinnistu (katastritunnus 18502:001:0007) kaudu. Eespõllu, Kuslapuu, Mäeotsa ja Oruage kinnistu moodustavad suure põllumassiivi, seega on juurdepääs Oruage kinnistule tagatud ja täiendavat juurdepääsu Oruage kinnistule mitte projekteerida. 3.5.3 Arvestada järgmiste Kastre Vallavalitsuse ettepanekutega: 3.5.3.1 Kurepalu bussipeatuste asukoht selgitada projekteerimise käigus. Arvestada sellega, et Vallamaja kinnistul (katastritunnus 18501:001:0910) on elektriliitumiste ja valguskaabli baasvõrgu kilbid. 3.5.3.2 Projekteerimisel arvestada, et Männaste kinnistule on planeeritud ehitada kauplusehoone. 3.5.3.3 Projekteerimise käigus hinnata võimalust vasakpöörderaja projekteerimiseks enne projekteeritavat Roiu ringristmikku. 3.5.4 Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Kastre Vallavalitsuse poolt kooskõlastatuks. 3.6 Kambja Vallavalitsuse ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: 3.6.1 Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Kambja Vallavalitsuse poolt kooskõlastatuks 9 3.7 Kinnistuomanike ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: 3.7.1 Alljärgnevad ettepanekud kuuluvad täpsustamisele projekteerimise käigus ning nende osas otsust projekteerimistingimuste menetluse ajal ei tehta: 3.7.1.1 Kaaluda km 3,0-5,5 piirkiiruse 90 km/h langetamist 70 km/h. 3.7.1.2 Jalgratta- ja jalgtee projekteerida vastavalt „Tee projekteerimise normidele“ (Majandus- ja taristuministri määrus 05.08.2015 nr 106). Jalgratta- ja jalgtee täpne asukoht selgitada välja projekteerimise käigus. Kaaluda alternatiivseid lahendusi ilma Männi tee 15 ja Männi tee 17 kinnistutest osaliselt võõrandamata. 3.7.1.3 Projekteerimise käigus lahendada Oja 1 (katastritunnus 18502:003:0089) ja Oja 6 kinnistutele (katastritunnus 18502:003:0021) juurdepääs riigiteelt. 3.7.1.4 Sademe- ja pinnasevete äravool ja kraavide toimimine lahendada projekteerimise käigus. 3.7.1.5 Riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 2,8 ristmiku lahendus selgub projekteerimise käigus. 3.7.2 Arvestada järgmiste ettepanekutega: 3.7.2.1 Kui projekteerimise käigus selgub, et Loosi (katastritunnus 18501:001:0495) kinnistule rajatud kuusehekk, õunapuuaed ja suur kuusk jäävad tee ehitamisele ette, siis projekteerida uue kuuseheki ja õunapuude istutamine. Suure kuuse asendamine ei ole võimalik. 3.7.2.2 Projekteerimise käigus võimalusel säilitada kõrghaljastus Palupealse 1 (18501:001:0222), Palupealse 2 (18501:001:0223) ja Lageda tee 1 (18501:001:1277) kinnistutel. Kui projekteerimise käigus selgub, et kõrghaljastus jääb ette, siis projekteerida kõrghaljastuse likvideerimine ja asendamine hekiga. 3.7.3 Arvestada järgmiste ettepanekutega ja täiendada projekteerimistingimusi: 3.7.3.1 Projekteerida riigiteele 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 3,3 ristmik. Ristmik ühendada Männisalu teega (tee nr 1850002), Männi tee kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0855), Saaremaa kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0591) Juhani kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0577) ja Krooni kinnistuga (katastritunnus 18501:001:0284). Ristmiku ja Krooni kinnistu vahele projekteerida ühiskasutatav tee, mille kaudu tagatakse Saaremaa, Juhani ja Krooni kinnistutele ühendus avalikult kasutatava teega. 3.7.3.2 Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 3,6 asuva kohaliku tee (1850002, Männisalu) ristmiku säilitamine. Hinnata ristmiku liiklusohutust projekteerimise käigus. 3.7.3.3 Mitte projekteerida Männi tee ja Laane tee kohalikku ühendusteed (Männi tee ja Arteesia elurajoonide vahele). 3.7.3.4 Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla, kohaliku tee 1850003 Nõmme tee ja perspektiivse kohaliku tee Kaasiku tänav (katastritunnus 18501:001:0974) ristumiskohta ringristmik. 3.7.3.5 Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 4,75 asuva kohaliku tee (Nurme tee) ristmiku säilitamine. Parandada ristmikul nähtavust kergliiklusteele. 3.7.3.6 Projekteerida riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 4,45 asuva kohaliku tee (Laane tee) ristmiku säilitamine ning projekteerida nimetatud asukohta ringristmik. 3.7.4 Mitte arvestada järgmiste ettepanekutega: 3.7.4.1 Müraseina/plankaeda riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja Männi tee 17 (18501:001:0851) kinnistu vahele mitte projekteerida. 3.7.4.2 Müraseina/plankaeda riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja Männi tee 15 (18501:001:0852) kinnistu vahele mitte projekteerida. 10 3.7.4.3 Müraseina/plankaeda riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja Palupealse 1 (18501:001:0222) , Palupealse 2 (18501:001:0223) ning Lageda tee 1 (18501:001:1277) kinnistute vahele mitte projekteerida. 3.7.4.4 Müraseina riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla ja maanteega külgnevate kinnistute vahele km 3,6-4,4 mitte projekteerida. 3.7.4.4.1 Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra vähendamisel järgneva viie aasta jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise- tegevuskava-maanteeloikudes-mida ). Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki aastas 2014.aasta põhjal) ning põhineb „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“. Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu liiklussagedus 2018.a on 4146 sõidukit ööpäevas ja tulenevalt sellest müratõkkeid ei rajata. 3.7.4.5 Riigiteele 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 2,8 mitte projekteerida ringristmikku. Ritsmiku lahendus selgitada projekteerimise käigus. Ringristmiku projekteerimine ei ole põhjendatud, sest km 2,8 on kolmeharuline ristmik, mille kõval harul pole märkimisväärset liiklussagedust. Seetõttu pole ringristmiku projekteerimine otstarbekas. 3.7.4.6 Riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 3,44 ristmikku mitte projekteerida. Männisalu, Kurepesa ja Männi tee elurajoonidele juurdepääs on tagatud läbi Haaslava ringristmiku, Männisalu ristmiku ja riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 3,3 projekteeritava ristmiku. 3.7.4.7 Riigiteele 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 4,75 kiirendusrada mitte projekteerida. Lähtudes eelnevast otsustas Maanteeamet anda projekteerimistingimused riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu põhiprojekti koostamiseks. Lisa: Riigitee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht /kinnitatud digitaalselt/ Janar Taal Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Projekteerimistingimused Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. Olemasolev olukord Lõik asub Tartu maakonnas, Kambja ja Kastre vallas, Soinaste, Reola, Aardlapalu, Haaslava, Aardla, Kurepalu, Kõivu, Metsanurga külas, Roiu ja Ülenurme alevikus. Veekogu ületav Savijõe torusild km 2,525 ja Mõrajõe torusild km 6,029 ehitati 2007. aastal ja Konsu kanalile km 0,914 ehitati 2005. aastal torusild. Konsu kanalil olevad gabioonid on kalurite poolt rikutud. Aardlapalu ja Haaslava lõigus km 3,2-5,9 on palju ristmikke, millest mõned on halva nähtavusega. Maantee serva on rajatud kergliiklusteed lõigul km 0-0,4 ja km 4,2-10. Lõigul km 0,4-4,2 kergliiklustee puudub. Lõigu algusesse ehitati 2015. aastal ringristmik. Kõrvalmaantee 22260 ja kõrvalmaantee 22140 ristmik on ohtlik, sest tee 22260 on sirge ja liiklejad kipuvad suure hooga asulast läbi sõitma. Liiklust rahustavad meetmed puuduvad. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal loendusandmete järgi oli kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla lõigul liiklussagedused lõiguti erinevad.  km 0-4,153 lõigul 4453 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 2% ja autorongid 4%.  km 4,153-5,834 lõigul 3678 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 6% ja autorongid 3%.  km 5,834-8,103 lõigul 2319 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 1% ja autorongid 2%.  km 8,103-9,900 lõigul 1746 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 1% ja autorongid 1%. Kõrvalmaanteele 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla lõikudele paigaldati kate:  km 0-6,790 lõigule ehitati mustkate aastal 1977 teel segamisega. Viimati pinnati lõiku 2016. aastal km 0,72-6,790.  km 6,790–9,900 lõigule ehitati tihe asfaltbetoonist kate aastal 1989, mida pinnati viimati 2016. aastal km 6,790-7,768 ja 2012. aastal km 7,768-9,900. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha. 3.2. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 3.3. Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et Konsu kanal, Savijõe ja Mõrajõe torusillad on ehitatud hiljuti ja käesoleva projektiga pole vaja projekteerida uusi lahendusi. Konsu kanalile tuleb projekteerida torusilla nõlvade kindlustus. 3.4. Projekti koostamisel võtta aluseks eskiisjoonised (lisa 2-4). 3.5. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.5.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.5.2. Sõiduradade arv – 2; 3.5.3. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m; 3.5.4. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda testkasutuses olevast juhisest „Sõiduradade laiuse valimise juhis 1+1 sõiduradadega teedel“. 3.5.5. Muud parameetrid valida lähtuvalt kiirusepiirangust 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam). 3.5.6. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.5.7. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 3.6. Projekteerimisel tuleb arvestada kaitsealale planeeritud juurdepääsuteede projektiga „Ropka-Ihaste looduskaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalike teede ehitusprojekt“ (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töö nr 181246). 3.7. Truupide rekonstrueerimisel näha ette tingimus, et tuleb taotleda vee erikasutusluba veeseaduse § 8 lg 2 lähtudes ja truupide rekonstrueerimine teha madalvee perioodil vastavalt veeloaga seatavatele tingimustele. 3.8. Rekonstrueerida Aardlapalu ringristmiku alla jääva Haaslava (kood 2102360601001/001) ja jalgratta- ja jalgtee alla jääva Aardla poldri (kood 2102360010250/001) maaparandusehitiste osad. 3.9. Põhiprojektis tuua eraldi välja väljalõikevajadused teemaa moodustamise tarbeks Maa- ameti volitusalas olevast maaüksusest. 3.10. Projektdokumentatsioonile lisada kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud õiendid eelpool nimetatud reformimata maadele ning riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1507310007 hõlmatud maaüksusele õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluste ning ostueesõigusega erastamise taotluste olemasolu kohta ning lisada ka kohaliku omavalitsuse seisukoht kirjeldatud maa-alade perspektiivse munitsipaalomandisse taotlemise osas. 4. Uurimistööd 4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 4.2. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 4.2.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 4.3. Teostada geotehnilised uurimustööd: 4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002 kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 4.4. Teostada liiklusuuringud: 4.4.1. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 4.5. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.5.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 4.5.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.5.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.6. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5. Krundijaotuskava 5.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 5.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 6. Põhiprojekti osad 6.1. Koostada kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 6.2. Koostada katendi aruanne. 6.3. Tehnovõrkude eelprojektid. 6.4. Valgustuse eelprojekt. 6.5. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 6.6. Krundijaotuskava. 6.7. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 7. Projektide koostamise üldised nõuded 7.1. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 7.1.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 7.1.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 7.1.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 7.1.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 7.1.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 7.2. Kõrvalmaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. 7.3. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 8. Bussipeatused 8.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 8.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid). 9. Tee valgustus 9.1. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: 9.1.1. EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded 9.1.2. EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised 9.1.3. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard 9.1.4. Riigimaanteede valgustamise juhis 10. Tehnovõrkude ümbertõstmine 10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 10.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Lisad: 1. Üldskeem 1 2. Üldskeem 2 Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Joonis Koostas: Raimo Kivi, Maanteeamet, [email protected] /kinnitatud digitaalselt/ Janar Taal Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Tehniline kirjeldus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhi projekti koostamine Projekti eesmärk Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla km 0-10 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehnil iselt vajaliku teemaa määramine . Olemasolev olukord Lõik asub Tartu maakonnas, Kambja ja Kastre vallas, Soinaste , Reola, Aardlapalu, Haaslava, Aardla, Kurepalu, Kõivu, Metsanurga külas , Roiu ja Ülenurme alevikus. Veekogu ületav Savijõe toru sild km 2,525 ja Mõrajõe toru sild km 6,029 ehitati 2007 . aastal ja Konsu kanalile km 0,914 ehitati 2005 . aastal toru sild. Konsu ka nalil olevad gabioonid on kalurite poolt rikutud. Aardlapalu ja Haaslava lõigus km 3,2-5,9 on palju ristmikke, millest mõned on halva nähtavusega. Maantee serva on rajatud kergliiklusteed lõigul km 0-0,4 ja km 4,2-10. Lõigul km 0,4-4,2 kergliiklustee puudub. Lõigu algusesse e hitati 2015. aastal ringristmik . Kõrval maantee 22260 ja kõrval maantee 22140 ristmik on ohtlik, sest tee 22260 on sirge ja liiklejad kipuvad suure hooga asulast läbi sõitma. Liiklust rahustavad meetmed puuduvad. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal loendusandmete järgi oli kõrvalmaante e 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla lõigul liiklussagedused lõiguti erinevad. km 0-4,153 lõigul 4453 sõidukit ööpäevas, neist veoa utod ja autobussid moodustasid 2 % ja autorongid 4 %. km 4,153-5,834 lõigul 3678 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 6% ja autorongid 3%. km 5,834-8 , 103 lõigul 2319 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 1% ja autorongid 2%. km 8 , 103- 9,900 lõigul 1746 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 1% ja autorongid 1%. Kõrvalmaanteele 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla lõikudele paigald ati kate: km 0-6,790 lõigule ehitati mustkate aastal 1977 teel segamisega. Viimati pinnati lõiku 2016. aastal km 0,72- 6,79 0 . km 6,790 – 9,900 lõigule ehitati tihe asfaltbetoonist kate aastal 1989 , mida pinnati viimati 2016. aastal km 6,790-7,768 ja 2012 . aastal km 7,768- 9,900 . Lähteülesanne Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et Konsu kanal, Savijõe ja Mõrajõe toru sillad on ehitatud hiljuti ja käesoleva projektiga pole vaja projekteerida uusi lahendus i . Konsu kanalile tuleb projekteerida torusilla nõlvade kindlustu s. Projekteerida kogujateed lõigule Aardlapalu ja Haaslava km 3,2-5,9 eesmärgiga vähendada ristmike arvu ja sulgeda ohtlikud ristmikud . P rojekteerida bussipeatustele laiendused, ooteplatvormid ja vajadusel olemasolevate ootekodade ümbertõstmine . Projekteerida kergliiklustee km 0,4-4,2 asuvale Soinaste -Aardlapalu lõigule . Jalgtee täpne asukoht ja pool selgub projekteerimise käigus. Käesoleva projekti kooseisu mitte arvestada lõigu algusesse ehitatud ringristmik k u. Projekteerida kõrvalmaantee 22260 ja kõrvalmaantee 22140 ristmikule ringristmik. Projekteerida kõrvalmaantee 22140 ja Kaasiku tänava ristmikule ringristmik. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Sõiduradade arv – 2; Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m; Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda testkasutuses olevast juhisest „Sõiduradade laiuse valimise juhis 1+1 sõiduradadega teedel“ . Muud parameetrid valida lähtuvalt kiirusepiirangust 90 km/h (põhjen datud juhtudel lõiguti madalam). Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Uurimistööd Töövõtja peab arvestama, et geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute teostamist on lubatud alustada peale seda kui on läbi viidud projekteerimistingimuste menetlus. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. N ivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustad a l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100 m ulatuses a lates ristmikust. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100 m laiuselt ( 50 m ulatuses mõl emalt poolt alates tee teljest). Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkud e sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal . Koostada piiriandmete aruanne. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress ), mõõdistusviisi ( L-Est , plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohaliku omavalitsusega. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinna ta lahenduse sobivust keskkonda. K oostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal ) . Teostada geotehnilised uurimustööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002 kinnitatud juhendist „ Geotehni liste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). P uuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. EH2000 kõrgussüsteemi lähteandmed küsida Maa-ameti geodeesia osakonnast. G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmi ke ja rajatiste projekteerimist. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning pi ki teed soise ala algus ja lõpp. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvup innase paksuse määramine iga 50 m tagant. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 ek semplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). Teostada l iiklusuuring ud : Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; Määrata koormussagedus. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: liikluse prognoosi; liikluskoosseisu ja koormussagedust; teenindustaset; liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; aruande kokkuvõtet . Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „ Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040 “ keskmise kasvuga. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse , millise liikluskasvuga tuleb kat endi projekteerimisel arvestada. Koostada liiklusuuringute ja -prognoosi aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). Nõuded liiklusuuringu koostajale : l iiklusuuringu koostajal peab olema vähemalt 5 aastane liiklusuuringute koostamise kogemus ja peab olema teostanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt ühe riigitee liiklusuuringu . Koostada k atendi projekt : Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehit ustehnoloogiliste kirjeldustega. Teostada katendi arvutus vähemalt k olme le katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. Ühe variandina tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale ( ~ 50 km raadiuses ). Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutami se uues katendikonstruktsioonis. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine : Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Kõrval maantee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija poolt aktsepteeri tud hindamissüsteemi põhjal; Kõrval maantee osas e sitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase se i sukorraga (defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid ( min 5tk ) ; Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projekti de koostamisel arvestada. Tuua v älja võimalikud remondi-meetmed; Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaad e 50 km raadiuses ( Maa -ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti (de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused, materjalide o m adused , saadaolevad kogused (esitada koondtabelina) ; Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega , millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada , et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus) . Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 a a sta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele . Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. Peale katendiarvutust tuleb pinnaste nimetused ehitajale kirjeldada projektis EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud , mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee- ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Eskiis projekt Koostada kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise eskiis projekt. Eskiis projekt pea b vastama määruses „Tee ehitusprojekti le esitatavad nõuded“ toodud eskiis projekti koostamise nõuetele. Eskiis projektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: Kõrval maantee lahendus, s.h keskpiirdega lõigud, piirete katkestused, tagasipöördekohad ja ristmikud ; R ajatavate kraavide asukohad ; J uurdepääsud kinnistutele , võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed ; B ussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega ; K oostada ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega) . KMH eelhinnang. Keskkonnamõjude eelhinnang Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhinnang koostada eskiisprojekti koostamise faasis , mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste ligikaudne asukoht . Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on k eskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu ( KeHJS §14 tähenduses). Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. P rojekteerimistingimuste menetlus Projekteerija valmistab ette Tellijale kõik projekteerimis tingimuste kehtestamise menetluse läbiviimiseks vajalikud kirjad (ettepanekud, vastused, vaiete põhjendus ed, projektlahenduse selgitused jne) koos lisadega (joonised, jms ). Projekteerija kohustub koostama vastuse projekteer imis tingimuste menetluse raames es itatud ettepanekutele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt edastatud vastava sisulist kirjalikul kujul esitatud korraldust. Projekteerija kohust ub korrigeerima projekteerimis tingimuste kehtestamiseks koostatud projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida esitatud vaided, ettepanekud või Tell ija muutunud nägemus projektist jne . Põhiprojekti osad Koostada k õrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla km 0- 10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele . Koostada katendi aruanne . Tehnovõrkude eelprojektid. V algustuse eel projekt. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. K rundijaotuskava . * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. P rojekti de koostami s e üldised nõuded Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehitus lõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. T ruupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truu pide asemele projekteerida uued. S elgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maapara ndussüsteemi funktsioneerimise. V ajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuri ngud olemasoleva veekuivenduss üs teemi (kraavid/jõed) seisukorra kindla kstegemiseks ja renoveerimiseks. M aaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna võ i maaparandussüsteemi valdajaga. V ältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Kõrval maantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede /ühendusteede abil. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitus tööde kirjeldustega. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide k aupa). Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Koostada töömahuloend (kululoend). Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, r istmike, mahasõitude , rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline ) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga ; Bussipeatused Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „ Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted “ (leitav Maanteeam eti koduleheküljelt: Ametist/Juh e n did /P rojekteerimisjuhendid ). Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Liikluskorraldu svahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard Riigimaanteede valgustamise juhis Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda . Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldu sjuhendi koostamise põhimõtted “. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuu jooksul, asukohaga Veski 23 Tartus . Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Töövõtja peab arvestama, et juhul , kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sageduse ga kuni 1 kord kahe kuu jooksul: Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Vormistusnõuded Eskiisprojekt vormistada eesti keeles 1 eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 4 eksemplaris paberkandjal ja 4 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) Krundijaotuskava vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 1 eksemplar elektroonsel andmekandjal. (tööristprofiilid ja mahasõitude pikiprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal ). Mahutabelis ja kululoendis tuua eraldi välja Roiu ringristmiku ehitusega seotud mahud ja km 3,2-5,9 ehitatavate kogujateedega seotud mahud. Soinaste -Aardlapalu kergliiklustee põhiprojekt vormistada iseseisva projektina eraldi köites. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (. dgn või . dwg ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xls või . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . doc või . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: Projekteeritava lõigu asukoha skeem . Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem 6259830 4091305 0 0 5203622 25387 0 0 left 10795 0 0 5974079 151129 Projekteeritav lõik 0 Projekteeritav lõik 2100643 61321 Kergliiklustee 0 0 Kergliiklustee 434126 61951 Ringristmik 0 Ringristmik 2835696 161163 0 0 479946 66625 0 0 7204366 79366 0 0 507365 163195 0 0 91066 164545 0 0 624972 77205 0 0 2967990 75565 0 0 1760219 69850 0 0 1355671 18201 0 0 1866964 87481 0 0 2073275 71120 0 0 1736263 104613 0 0 3225583 9920 0 0 5332922 76846 0 0 left 6986 0 0 2053689 102254 0 0 7841614 173355 0 0 6298564 133350 Roiu ringristmik 0 0 Roiu ringristmik Joonis Koostas: Raimo Kivi , Maanteeamet, raimo.kivi @mnt.ee Lp pakkuja Meie 25.02.2020 nr 15-1/18-7454/9716-1 Hinnapakkumusel osalemise kutse Maanteeamet kutsub Teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumuse ekspertiisi teostamiseks järgmisele projektile: 1) Ekspertiisi teostamine kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile (Projekteerija Teedeprojekt OÜ) Ekspertiisi teostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusest nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. - Töö algusaeg määratakse tellija vastava korraldusega. Tellija annab alustamiskorralduse peale projekti valmimist. Projektile ekspertiisi teostamiseks antakse alustamiskorraldus orienteeruvalt Aprilli kuus. - Töö teostamiseks on aega 15 kalendripäeva. - Lisaks tuleb arvestada, et ekspert peab vajadusel osalema ekspertiisi käigus tekkinud märkuste teemalisel nõupidamisel Tartus. - Peale projekti korrigeerimist projekteerija poolt tuleb projektile teostada täiendav kontroll, mille eesmärk on kindlaks teha, millised märkused on korrigeeritud ja millised mitte ning koostada vastavasisuline aruanne. - Ekspertiisiaruanded tuleb esitada ühes eksemplaris digitaalselt. - Ekspertiisiaruanded vormistada tabeli kujul (.xls või .xslx). Hinnapakkumine esitada hinnapakkumuse vormis (Lisa 1) digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 05.03.2020 [email protected]. Hankija sõlmib madalaima hinnaga pakkumuse esitajaga lepingu. Kui kaks või enam madalaimate maksumustega pakkumust on võrdväärsete maksumustega, siis toimub eduka pakkumuse välja selgitamine „kulli või kirja“ viskamise teel metallist rahamündiga, hankija poolt määratud ajal ja kohas ning kus osalevad võrdväärsete maksumustega pakkumused esitanud pakkujate seadusjärgsed või volitatud esindajad. „Kulli“ või „kirja“ valimiseks on õigus pakkujal, kelle pakkumus esitati hankijale ajaliselt varem. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Täiendav info: Raimo Kivi, Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna projektijuht, +372 53335340, [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõnurist ehituse juhtivinsener lõuna teehoiu osakond Lisad: Lisa 1: Hinnapakkumuse vorm Lisa 2: Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti projekteerimistingimused Lisa 3: Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti tehniline kirjeldus Lisa 4: Lepingu projekt Raimo Kivi 53335340 [email protected] 2 (2) TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn, mida volituse alusel esindab lõuna teehoiu osakonna ehituse juhtivinsener osakonna juhataja ülesannetes Toomas Tõnurist (edaspidi Tellija) ja …., registrikoodiga …., asukohaga …., mida esindab … (edaspidi Töövõtja) Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1.Lepingu esemeks on „Ekspertiisi teostamine kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile“ (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Hinnapakkumuses osalemise kutse – Maanteeameti kiri … 2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus; 2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm; 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud avatud lihtmenetlusega riigihanke „Ekspertiisi teostamine kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile“ tulemusena. Pakkumuse avamise protokoll …. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt alates Tellija poolt antud alustamiskorraldusest. 3.2. Töövõtja esitab Tellijale Töö 15 päeva jooksul alates alustamiskorraldusest. 3.3. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 3.4. Tellija peab Töö üle vaatama 7 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. 3.5. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 3 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale. 3.6. Kui Töö kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine; 4.4.3. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; 4.4.4. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; 4.4.5. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Autoriõigused 5.1 Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2 Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 5.3 Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori (te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4 Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor (id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5 Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Töö teostamise maksumus on ….eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). 6.2. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale ühes osas pärast Lepingu punktis 3 toodud kohustuste täitmist. 6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile (https://www.pangaliit.ee/arveldused/e-arve) ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. 6.5. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. 7. Poolte vastutus 7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 7.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2 % tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10 % Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. 7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. 7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 7.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud aegumistähtaja jooksul. 8. Poolte kontaktisikud 8.1. Töövõtja kontaktisik: 8.2. Tellija kontaktisik: Raimo Kivi, +372 53335340 [email protected] 9. Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 9.2. Tellija võib Lepingust taganeda, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Lepingust taganemisel Töövõtja süül tasub Töövõtja Tellijale leppetrahvi 10% Lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest (käibemaksuga). Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 9.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 9.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 9.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 9.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 10. Teated 10.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 10.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval.. 10.4. Lepingu üks Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisele järgnevast päevast lugedes, kui teates ei ole ette nähtud vastamiseks pikemat tähtaega. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 12. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Maanteeamet Töövõtja Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel