dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile

Maanteeamet · 25. veebruar 2020
Viit
15-1/18-7451/9715-1
Registreeritud
25. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
L. p.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa (sisaldab ka EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte)
Toimik
15-1/18-7451
Vastutaja
Raimo Kivi (MA, Teehoiuteenistus, Lõuna teehoiu osakond)

Failid

  • 📎15-118-74519715-1 25.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc7221 KB

Sisu (failidest)

HINNAPAKKUMUS Hankija nimi: Maanteeamet Hanke nimetus: Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile . Käesolev pakkumus on esitatud järgneva pakkuja poolt: Jrk. nr. Pakkuja nimi Registrikood Aadress 1. Võttes arvesse hinnaküsimises sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud ekspertiisi alljärgneva hinna eest: Töö nimetus Pakkumuse maksumus (eurot) Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile Käibemaks 20% (20% rida 1 ) Kokku koos KM- ga (rida 1 + 2 ) Kinnitame käesolevaga kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest [1]. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle tagasi, siis hüvitame hankija nõudmisel: Meie pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe. Riigihangete seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud kulud. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele osalevad hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest), täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud nõusolekul alltöövõtja kasutamiseks. Käesolev pakkumus on jõus 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on [2]: Pakkuja kontaktandmed: Pakkuja nimi Aadress Telefon e-post Kontaktisiku nimi Telefon e-post Kuupäev:______________________ Esindaja nimi ja allkiri:_____________________ Olemasolev truup Ø 0,75m Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Likvideeritav Veekaitsevöönd 10m mahasõit mahasõit mahasõit Rekonstrueeritav mahasõit Rekonstrueeritav Ehituskeeluvöönd 25m mahasõit Rekonstrueeritav mahasõit 88 a Ruus 5 d8 R895 tskon d4 me tskon erpalu me Sõm Sõmerpalu R380 R973 Rekonstrueeritav Linda la 6 87 mahasõit 89 M etsa Rekonstrueeritav mahasõit Olemasolev truup Alternatiivne Ø 0,75m R99 Rekonstrueeritav trassikoridor 2 mahasõit R 800 Olemasolev truup Rekonstrueeritav Ø 1,0m Vajalik õgvendus mahasõit Rekonstrueeritav e mahasõit Ristte Rekonstrueeritav äe Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav 90 mahasõit Kurik m mahasõit Likvideeritav mahasõit Rekonstrueeritav puu mahasõit Põllu 86 Pärna mahasõit Vajalik õgvendus 83 7 Likvideeritav Rekonstrueeritav salu äe mahasõit mahasõit Taga o o Kirsim Likvideeritav 4 Kurks 84 mahasõit mäe Uue-Antsla Kurik 85 R76 Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav mahasõit bussipeatus mahasõit 9 R381 91 Likvideeritav tipõllu 8 i tee 1 Kuiva Keldr mahasõit 3 oo Kurks R758 imäe 10 Keldr Poe 2 L1 ala 9 Likvideeritav R3171 92 11 Kalev li tee i mahasõit ilomb Pruu 12 Parts 14 Aire 13 oidu Rekonstrueeritav 15 K mahasõit Rekonstrueeritav Ol.olev mahasõit LA Uue-Antsla bussipeatus Rekonstrueeritav NTS mahasõit Olemasolev truup A - A Ø 1,0m N - VA N T S LA A E- TINGMÄRGID U U Olemasolev truup Aluskaart: Maa-amet 2017 Vana 4 Ø 1,0m 2512 PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA RIIGITEE KATASTRIÜKSUSE PIIR PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA JALGTEE PROJEKTEERITAVA TEEGA KÜLGNEVA VABA RUUMI PIIR TÖÖ NR: T02518 JOONIS NR: TL-1 LEHT NR: 1 PROJEKTEERITAV TEE TELG OBJEKT: JOONIS: ASENDIPLAAN OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV MAHASÕIT PROJEKTEERITUD/OL.OLEV KRAAVI TUGIMAANTEE 69 VÕRU - KUIGATSI - PK 220+00 - PK 265+00 Möödasõidu laiendiga 3 KINNISTU POSITSIOONI NUMBER PUHASTAMINE/KAEVAMINE TÕRVA km 22,07 - 34,664 3-haruline ristmik SULETAVAD MAHASÕIT, RISTUMINE VAABINA - SARAPUU LÕIGU KOOSTAS: M.Mikk KP: MÕÕT: REKONSTRUEERIMISE PROJEKT ESKIIS 02.11.18 1:5000 Rekonstrueeritav mahasõit assi bussipeatus Rekonstrueeritav mahasõit Rekonstrueeritav mahasõit Rekonstrueeritav -Savi Rekonstrueeritav mahasõit Väike Olemasolev truup 125 mahasõit Ø 0,75m Kuldre 124 Rekonstrueeritav bussipeatus mahasõit 123 Kõivu Oti 63 DRE iisa ni Ala-K 122 J oha KUL lja Olemasolev truup Otivä 62 Hans i Ø 1,0m Rekonstrueeritav - Mäe- 1 A mahasõit L 12 IS E R2273 di Lage Jaug i V e 120 119 Kuldr R1297 115 25101 61 Kiisa 114 Olemasolev truup R596 118 Kiisa ahron i iima Mäe- K Ø 1,0m Ku ldrep 60 117 116 113 e koo l Kuldr 2 Olemasolev truup 59 11 Ol.olev Ø 0,6m Olemasolev truup Ø 1,0m R1108 a lme li 50 Kuldre bussipeatus epiim Muhk 48 R380 Kuldr 52 1 Sa 111 58 amaja 5 49 iaida 0 Välli Rekonstrueeritav 57 Pumb Maga s 11 mahasõit ku e Kiisa Kiisa 56 andre plus 53 46 Mäe- uvälja EPI 47 Tom 54 e Kau 55 ni Kuldr 45 44 43 109 Rekonstrueeritav Likvideerita 25183 ANTSLA-KAN Mäng -Kiis a Kahro e Tamm Taavi 42 108 mahasõit Likvideeritav mahasõit Väike mahasõit R956 Tähe Rekonstruee Rekonstrueeritav 40 re mahasõit 39 107 Tom and 99 mahasõit Koljo ado Lomb i Piiri Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav 106 101 mahasõit 42 38 mahasõit Kolja 105 Re ili Pedja 100 98 Rekonstrueeritav 37 36 104 em bitu ugu mahasõit Kolja 103 L Savia Savi Osaliselt kanaliseeritud a 102 n duki äe Puurkaevu Vaarik 35 97 Ke 96 95 Savim Rekonstrueeritav 3-haruline ristmik 34 94 Kalev ala R3171 sanitaarkaitsevöönd lu 33 mahasõit õl llu 93 50m lap ala 32 31 Mihkalipõ 29 Olemasolev truup rika Vaarik ni ansi 26 Vaa Värto se-H 30 vi 28 27 ani Ø 1,0m Vare ali Antso Joh i Vesk 25 22 Reili A Mihk Kõlbi- itu 1 -TAGUL Rekonstrueeritav Kana Lemb 2 18 Savi mahasõit Väike-Andrejaani 24 19 äe Kultuurimälestis uki a ngrom 20 Kend 17 K ULDRE Asulakoht 16 23 Reg. nr: 13669 Koidu Andrejaani Uue- Rekonstrueeritav Osaliselt kanaliseeritud 25118 K mahasõit 4-haruline ristmik EPI tsa Ristte e Sillao 25183 ANTSLA-KAN Rekonstrueeritav mahasõit Rekonstrueeritav mahasõit Rekonstrueeritav mahasõit Rekonstrueeritav mahasõit Ole Vana Osaliselt kanaliseeritud Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav 4-haruline ristmik mahasõit mahasõit TINGMÄRGID Aluskaart: Maa-amet 2017 PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA RIIGITEE KATASTRIÜKSUSE PIIR PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA JALGTEE PROJEKTEERITAVA TEEGA KÜLGNEVA VABA RUUMI PIIR TÖÖ NR: T02518 JOONIS NR: TL-1 LEHT NR: 2 PROJEKTEERITAV TEE TELG OBJEKT: JOONIS: ASENDIPLAAN OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV MAHASÕIT PROJEKTEERITUD/OL.OLEV KRAAVI TUGIMAANTEE 69 VÕRU - KUIGATSI - PK 265+00 - PK 308+00 3 KINNISTU POSITSIOONI NUMBER PUHASTAMINE/KAEVAMINE TÕRVA km 22,07 - 34,664 SULETAVAD MAHASÕIT, RISTUMINE VAABINA - SARAPUU LÕIGU KOOSTAS: M.Mikk KP: MÕÕT: REKONSTRUEERIMISE PROJEKT ESKIIS 02.11.18 1:5000 Likvideeritav Rekonstrueeritav mahasõit mahasõit Olemasolev truup Silva Ø 1,0m SSI Kassi bussipeatus Rekonstrueeritav KA mahasõit A- ISEL Ol.olev Kassi bussipeatus V Rekonstrueeritav 25107 mahasõit 126 127 a -Savi -Kald Väike 5 128 Ala 12 põllu 129 L aane 124 aoti ets Oti 63 Olemasolev truup ane 65 M 0 La 64 R992 Ø 0,75m 13 ik u67 i Tamm Mõks Otivä lja ike Härm R1262 68 Liiva 62 66 70 85 kond mets d 19 er palu e tskon 69 Sõm alu m Rekonstrueeritav õmerp di Lepa salu mahasõit 13 1 S i-Mär Rimm 71 Rekonstrueeritav Olemasolev truup mahasõit ni Ø 0,75m Rekonstrueeritav -And rejaa Osaliselt kanaliseeritud mahasõit Väike 72 3-haruline ristmik 132 nd 88 Rekonstrueeritav i metsko tee Mats rpalu mahasõit dner i Sõme Krüü ki sives uu ve kalda Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Sarap Sepa mahasõit Ol.olev ni Olemasolev truup mahasõit 137 Eha Kassilaane bussipeatus ejaa Ø 1,0m kond 20 e-Andr mets d2 4 Väik Rekonstrueeritav palu tskon 73 rga Sõmer lu me Põllu nu mahasõit 133 me rpa Paju a inga Rekonstrueeritav nd 90Sõ 74 Siili Nurg Toom mahasõit metsko Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav rpalu mahasõit 82 Sõme mahasõit R455 Piiri Kassilaane 75 iiri bussipeatus Olemasolev truup R630 136 P 134 Niid u nd 23 Ø 1,0m Piiri 81 etsko alu m R590 rp R685 Sõme R1436 tsa aneo 76 135 La Õie 77 78 Aru 0 Olemasolev truup Piiriä äre 8 79 Ø 1,0m Aru a enurg Laan Olemasolev truup Ø 1,0m TINGMÄRGID Rekonstrueeritav Aluskaart: Maa-amet 2017 mahasõit PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA RIIGITEE KATASTRIÜKSUSE PIIR PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA JALGTEE PROJEKTEERITAVA TEEGA KÜLGNEVA VABA RUUMI PIIR TÖÖ NR: T02518 JOONIS NR: TL-1 LEHT NR: 3 PROJEKTEERITAV TEE TELG OBJEKT: JOONIS: ASENDIPLAAN Olemasolev truup OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV MAHASÕIT PROJEKTEERITUD/OL.OLEV KRAAVI TUGIMAANTEE 69 VÕRU - KUIGATSI - Ø 1,0m PK 308+00 - PK 346+66 3 KINNISTU POSITSIOONI NUMBER PUHASTAMINE/KAEVAMINE TÕRVA km 22,07 - 34,664 SULETAVAD MAHASÕIT, RISTUMINE VAABINA - SARAPUU LÕIGU KOOSTAS: M.Mikk KP: MÕÕT: REKONSTRUEERIMISE PROJEKT ESKIIS 02.11.18 1:5000 KORRALDUS 17.01.2019 nr 1-3/19/012 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 69 Võru- Kuigatsi-Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina- Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks RESOLUTSIOON Võttes aluseks majandus-ja kommunikatsiooniministri 1. märtsi 2013 määrusega nr 16 kehtestatud „Maanteeameti põhimääruse“ § 9 punkti 1 ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõiked 1 ja 2 Maanteeamet otsustab: Anda projekteerimistingimused riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks vastavalt lisale. 1. Menetluse sisu ja asjaolud 1.1. EhS § 99 lg 1 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu (edaspidi Vaabina-Sarapuu) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. 1.2. Vastavalt EhS § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on jäetud algatamata 09.01.2019 Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja otsusega nr 15-7/19/015, kuna tegevuse elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 1.3. Vastavalt EhS § 31 lg-le 2 koostas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu ja korraldas selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Kooskõlastuste ja arvamuste esitamise tähtaeg oli 10.12. 2018. 1.4. Maanteeamet esitas riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimuste eelnõu EhS § 31 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: 1.4.1 Keskkonnaametile (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56429-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest Vaabina-Sarapuu lõigu lähenduses asuvad veekaitselised objektid: „Ermeli lump“ (tunnus VEE2121640), „Paluoja“ (tunnus VEE1009702), „Vahtsõ- Antsla oja„ (tunnus VEE1009700), „Jaanustõ oja“ (tunnus VEE1009800), „Ojalepä oja“ (tunnus VEE1009900), „Aetu kraav“ (tunnus VEE1009202). 2 1.4.2 Muinsuskaitseametile (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56432-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest Vaabina-Sarapuu lõigu läheduses asub kinnismälestis Asulakoht (mälestiste registri number 13669). 1.4.3 Põllumajandusametile (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56433-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest Vaabina-Sarapuu lõigu läheduses asuvad maaparandussüsteemid. 1.4.4 Antsla Vallavalitsusele (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56431-1), kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest Vaabina-Sarapuu lõigul on projekteerimistingimustega ette nähtud bussipeatuste ning riigiteede ja kohalike teede ristumiskohtade projekteerimine. 1.4.5 Kinnistute omanikele (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56181-1), kui isikutele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, sest nimetatud kinnistute omanikud on projekteeritava lõigu piirinaabrid: 84301:004:1261; 84301:004:0690; 84301:004:0301; 84301:004:0990; 84301:004:1030 84301:003:0083; 84301:003:1581; 84301:001:0258; 84301:001:0256; 84301:001:0257 84301:003:0217; 84301:003:0033; 14201:001:0091; 84301:003:0032; 84301:003:1080 84301:003:0158; 84301:003:0512; 84301:003:1062; 84301:001:0014; 84301:001:0144 84301:003:1343; 84301:001:0360; 84301:001:0024; 84301:001:0081; 84301:001:0840 84301:004:0241; 84301:004:0640; 84301:004:0400; 84301:001:0215; 84301:001:0216 84301:001:0212; 84301:003:0382; 84301:003:0215; 84301:003:1842; 84301:003:1841 84301:003:0702; 84301:003:1300; 84301:003:0219; 84301:003:0219; 84301:003:1061 84301:003:0130; 84301:003:0086; 84301:001:0072; 84301:003:0302; 14201:001:0105 84301:003:0138; 84301:003:1344; 84301:003:0720; 84301:003:0044; 84301:003:0147 84301:003:1400 2. Menetlusse kaasatud isikute ja kooskõlastuse andnud asutuste seisukohad 2.1 Kooskõlastused ja arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu põhiprojekti koostamiseks on alljärgnevad: 2.2 Keskkonnaamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 07.12.2018 15-1/18- 7451/56429-2): 2.2.1 Keskkonnaregistri andmetel asub teelõigu läheduses (u 200 m kaugusel) I kategooria kaitsealuse liigi Kassi väike-konnakotka püsielupaik (Aquila pomarina, keskkonnaregistri kood KLO3001514). 2.2.2 70 m kaugusel teest paikneb Uue-Antsla park (keskkonnaregistri kood KLO1200088). 2.2.3 Vahetult rekonstrueeritava tee lõiguga piirneb II kategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis, keskkonnaregistri kood KLO9122603) elupaik. 2.2.4 Kassi väike-konnakotka püsielupaiga ja Uue-Antsla pargi osas Keskkonnaametil täiendavaid ettepanekuid ei ole, kuna need jäävad rekonstrueeritava lõigu töötsoonist eemale. 2.2.5 Täiendada projekteerimistingimusi ning arvestada projektis, et Piirivariku ristimetsaga külgneval alal tuleb vältida ristipuude juuri kahjustada võivaid kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses tsoonis. Ristipuud on osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusekombestikust, mille käigus lõigatakse lahkunu mälestuseks puu koorde üks või mitu 3 risti. Kohalike inimeste jaoks on ristipuud pühad ning tegemist on tunnusmärgiga inimese ja looduse pikaajalisest religioossest suhtest. 2.3 Muinsuskaitseamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 12.12.2018 15-1/18- 7451/56432-2): 2.3.1 Vaabina-Sarapuu lõigu vahetusse lähedusse jäävad järgmised kultuurimälestised: Kalmistu (13659), Ohvrikivi (13660), Linnamäe mõisa ait, 19. saj (14105) , Linnamäe mõisa park (14103). 2.3.2 Lisaks on nimetatud tee juures veel Muinsuskaitseametile teada olevaid arheoloogia objekte, mis ei ole küll kaitse all, kuid registreeritud Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade registris: Piirivariku ristimets (ID 12870) maantee ääres kinnistutel Sõmerpalu metskond 4 ja Sõmerpalu metskond 8, kantud Maa-ameti kaardi ristipuude kaardirakenduse kaardile; Kõlbi külakalme (ID 2832) Võru-Kuigatsi-Tõrva teest lõuna pool Varese-Hansi kinnistul. 2.3.3 Projekti seletuskirjas tuleb muinsuskaitset käsitlevas peatükis esitada info mälestiste ja Muinsuskaitseametile teada olevate arheoloogiaobjektide kohta. Mälestised, nende kaitsevööndid ning Muinsuskaitseametile teada olevad arheoloogiaobjektid tuleb kanda ka projekti joonistele. Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) tuleb kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine (meetod: jälgimine, vajadusel väljakaevamised). Arheoloogilised uuringud toimuvad tellija kulul (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). 2.3.4 Ristimetsa puid tee rekonstrueerimisel ning teega seotud rajatiste rajamisel mitte kahjustada. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku ning ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Muinsuskaitseamet on alustamas ristimetsade kaitse alla võtmist ning Piirivariku ristimets on üks võimalikest tulevastest mälestistest. 2.3.5 Linnamäe mõisa lähistel arvestada, et tegu on paigaga, kus keskajal on asunud vasallilinnus või mõis, mistõttu võib maapinna sees leiduda seni mitte teada müüre. Kui teeehitusel satutakse kivikonstruktsioonidele, on kohustuslik teavitada Muinsuskaitseametit, kellega koostöös otsustatakse müüride edasine saatus. 2.3.6 Enne tööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamise loa (MuKS § 24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks). 2.3.7 Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude (sh inimluude) ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 2.4 Põllumajandusamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 10.12.2018 15-1/18- 7451/56433-2): 2.4.1 Olemasoleva maantee teemaal asuvad maaparandussüsteemid tuleb enne projekti koostamist kanda geoalusele ja geoalus kooskõlastada Põllumajandusametiga. 2.4.2 Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastame tingimustel, et planeeritud ehitustegevusega välditakse maaparandussüsteemide toimimise halvenemine. 4 2.4.3 Projekteerimise käigus tuleb vajadusel ette näha maaparandussüsteemide rekonstrueerimine. 2.4.4 Juhul kui planeeritakse teemaalt lisavee juhtimine maaparandussüsteemi, tuleb see enne põhiprojekti kooskõlastamist kooskõlastada Põllumajandusametiga. 2.4.5 Projekti koostamisel arvestada 01.01.2019 kehtima hakkava uue maaparandusseaduse nõuetega. 2.5 Antsla Vallavalitsus (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 17.12.2018 15-1/18- 7451/56431-2): 2.5.1 Uue-Antsla bussipeatus. Antsla Vallavalitsus (endine Urvaste Vallavalitsus) on projekteerinud olemasoleva peatuseni jalgtee koos valgustusega, mille plaanime 2 aasta jooksul rajada. Teeme ettepaneku, et olukord ei halveneks, siis projekteerida jalgtee koos valgustusega ja ehitada peatuse uue asukohani. Valgustatud peaks olema ka teisel pool teed projekteeritav bussipeatus koos varjualusega. 2.5.2 Ühtlasi on Antsla Vallavalitsus ühe võimaliku jalgtee ehituse planeerinud Kuldre-Antsla vahel pikkusega 2,8 km. Antud lõik on lisatud teemaplaneeringusse "Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad", põhjendusega tagada ohutu liiklemine ja ohutu koolitee. Palume ette näha võimalus antud lõiku projekteerida kergliiklustee 2.6 Kinnistuomanikud esitasid oma arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu osas (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 10.12.2018 15-1/18-7451/56181-3; 04.12.2018 15-1/18- 7451/56181-5; 12.12.2018 15-1/18-7451/56181-4): 2.6.1 Tammiku kinnistu (katastritunnus 84301:001:0072) omanik juhtis tähelepanu, et tugimaantee ja Tammiku põllumaa servas puudub sademevee kraav, mille tulemusena tekivad põllumaa serva märgalad; mahasõidu (PK 319+00) all puudub truup, mis takistab sademevee äravoolu; kuivendustorustik asub maanteetammist kaugemal ja pinnas on savine ning ei toimu looduslikku äravoolu. 2.6.2 Riigimetsa Majandamise Keskus andis teada, et Vastavalt krundijaotuskava tabelile hõlmavad projekteerimistingimused Sõmerpalu metskond 4, Sõmerpalu metskond 8 ja Sõmerpalu metskond 23 maaüksuseid, mille valitseja on Keskkonnaministeeriumi ja haldaja RMK. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on plaanitud eespool nimetatud maaüksustel rekonstrueerida 6 mahasõitu ja sulgeda 3 mahasõitu. Ligipääs kinnistutele tagatakse 6 rekonstrueeritava mahasõidu kaudu. Projekteerimistingimused näevad ette äralõiget riigimetsamaast Kassilaane bussipeatuse ümberehituseks ja vajadusel raadamist. Kasvavate puude raie vajadusel tuleb pöörduda RMK Võrumaa metskonna poole raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt kaks kuud enne ehitustöödega alustamist. Raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga dwg. formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Kagu regioonile [email protected] raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt. Maantee rekonstrueerimiseks vajalike äralõigete jaoks riigimetsast palume esitada avaldus Riigimetsa Majandamise Keskusele. Riigimetsa Majandamise Keskus on tutvunud projekteerimistingimuste eelnõuga ja täiendavaid küsimusi eelnõu osas ei ole . 5 2.7 Ülejäänud kinnistute omanikud tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust ei avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. EhS § 31 lg 6 alusel loetakse, et kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. 3. Maanteeameti seisukohad ja põhjendused 3.1 Keskkonnaameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. Täiendada projekteerimistingimusi ja lisada projekteerimistingimuste keskkonnakaitseliste objektide peatükki info: Projekteerida lahendus, millega vältida Piirivariku ristimetsaga külgneval alal ristipuude juuri kahjustada võivad kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses tsoonis. 3.2 Muinsuskaitseameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. Täiendada projekteerimistingimusi ja arvestada projekteerimisel mälestistega: Kalmistu (13659), Ohvrikivi (13660), Linnamäe mõisa ait, 19. saj (14105) , Linnamäe mõisa park (14103). Täiendada projekteerimistingimusi ja arvestada projekteerimisel Piirivariku ristimetsa (ID 12870, kantud Maa-ameti kaardi ristipuude kaardirakenduse kaardile) ja Kõlbi külakalmega (ID 2832). Projekti seletuskirja muinsuskaitset käsitlevas peatükis esitada info mälestiste ja Muinsuskaitseametile teada olevate arheoloogiaobjektide kohta. Arheoloogiaobjektid kanda ka projekti joonistele. Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) tagada arheoloogiline uurimine (meetod: jälgimine, vajadusel väljakaevamised). Projekteerida lahendus, millega vältida Piirivariku ristimetsaga külgneval alal ristipuude juuri kahjustada võivad kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses tsoonis. Linnamäe mõisa lähistel arvestada projekteerimisel, et tegemist on paigaga, kus keskajal on asunud vasallilinnus või mõis, mistõttu võib maapinna sees leiduda seni mitte teadaolevaid müüre. 3.3 Põllumajandusameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks. Projekteerimistingimustega on ette nähtud geoaluse koostamine. Projekteerimistööde teostajal on kohustus välja selgitada teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Projekti koostamisel arvestada 01.01.2019 kehtima hakkava uue maaparandusseaduse nõuetega. 3.4 Antsla Vallavalitsuse ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Antsla Vallavalitsuse poolt kooskõlastatuks. Projekteerimise käigus võimaldada jalakäijate liikumine Uue-Antsla bussipeatusete ja omavalitsuse poolt projekteeritud jalgtee vahel. Hinnata bussipeatuste ja teeületuskoha valgustamise vajadust ning vajadusel projekteerida valgustus. Projekteerimise käigus arvestada teemaplaneeringus "Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad" projekteeritavale riigitee lõigule jäävate jalgteedega. 3.5 Kinnistuomanike ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: 6 3.5.1 Tammiku kinnistu (katastritunnus 84301:001:0072) ulatuses arvestatakse sadevete ära juhtimisega teemaa alalt. Projekteeritakse vajalikud piki- ja põikkraavid ning truubid. Tammiku ja Härmike kinnistu piirile projekteeritakse kraav, mis kogub liigveed ja väldib märgalade tekkimist. 3.5.2 Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnistute osas täiendada projekteerimistingimusi järgmiste nõuetega: Raadamise vajadusel koostada raadamist vajava ala plaan dwg või dgn. formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97) Raieala piirid märkida projekti joonisele ja projektis näidata ära raietööde mahud. Riigitee aluse maa raadamisel lähtutakse RMK ja Maanteeameti vahel sõlmitud koostöö kokkuleppest. 3.6 Kinnistute omanike suhtes, kes projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust ei avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist otsustas Maanteeamet EhS § 31 lg 6 alusel eeldada, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Lähtudes eelnevast otsustas Maanteeamet anda projekteerimistingimused riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu põhiprojekti koostamiseks. 4. Projekteerimistingimuste andmise korralduse peale võib esitada Maanteeametile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. 5. Maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonnal edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus projekteerimistingimuste menetluses kooskõlastuse andnud asutustele ja arvamuse avaldanud isikutele. Lisa: Riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Projekteerimistingimused Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. Olemasolev olukord Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 Vaabina – Sarapuu lõik asub peamiselt Võru maakonnas, Antsla vallas. Lühike osa lõigu lõpust asub Valga maakonnas, Otepää vallas. Teelõigul on aastatel 1986-1988 rajatud asfaltbetoonist kate, mida on viimati graniitkillustikuga pinnatud 2013 ja 2016 aastal. Kuldre külas km 29,039-29,457 kulgeb sõidutee ääres jalgratta- ja jalgtee. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal oli projekteeritaval lõigul 773-970 a/ööp. sh. raskeliiklust 9-12%. Teekate on ebaühtlase laiusega ning ebatasane. Tee plaanilahenduse ja pikiprofiili tõttu on halva nähtavusega lõikude rakendatud möödasõidu keelamist. Kuldre küla läbival lõigul on kehtestatud tiheda asustuse tõttu kiiruspiirangut kuni 50 km/h. Km 27,9 asub tee ääres 2012 aastal paigaldatud teekaamera. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolev muldkeha. 3.2. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.2.2. Sõiduradade arv – 2; 3.3. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhise“ OSA III peatükist 1. 3.4. Muud parameetrid valida lähtuvalt piirkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam). 3.5. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 3.7. Projekteerimise käigus võimaldada jalakäijate liikumine Uue-Antsla bussipeatusete ja omavalitsuse poolt projekteeritud jalgtee vahel. Hinnata bussipeatuste ja teeületuskoha valgustamise vajadust ning vajadusel projekteerida valgustus. Projekteerimise käigus arvestada teemaplaneeringus "Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad" projekteeritavale riigitee lõigule jäävate jalgteedega. 4. Krundijaotuskava 4.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 4.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 5. Põhiprojekti osad 5.1. Koostada tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 5.1.1. Tagada vete äravool teemaalt. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid. 5.1.2. Tugimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. 5.1.3. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 5.1.4. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.1.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused. 5.2.1. Teelõik ristub km 27,2 maaparandussüsteemi osaga „UHTJÄRVE (Vastse- Antsla oja)“ (tunnus 31009700100100012E) 5.2.2. Teelõik piirneb lõigus km 29,6-32,2 maaparandussüsteemi osaga „PEETRI- JAANI“ (tunnused 3100950030010001 ja 3100950021020003). 5.2.3. Teelõik piirneb lõigus km 31,6-32,0 maaparandussüsteemi osaga „KASSIMÕISA JA KUPARI“ (tunnus 3100950021020002). 5.2.4. Teelõik ristub km 30,1 maaparandussüsteemi osaga „PEETRI-JAANI“ (tunnus 31009500300100012M). 5.2.5. Teelõik piirneb lõigus km 30,4-31,5 maaparandussüsteemi osadega „MÖLDRIOJA I“ ja „PEETRI-JAANI“ (tunnused 3100950021020005 ja 3100950021020003). 5.2.6. Teelõik piirneb lõigus km 30,4-31,5 ja 32,3-32,45 maaparandussüsteemi osaga „OJALEPA JA JAANUSTE“ (tunnus 3100950021020004). 5.2.7. Teelõik piirneb lõigus km 33,5-34,45 maaparandussüsteemi osaga „KASSIMÕISA JA KUPARI“ (tunnus 3100920010050004). 5.2.8. Teelõik ristub km 34,45 maaparandussüsteemi osaga „LAANEMETSA“ (tunnus 31009200100500021E). 5.2.9. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Vajadusel teostada lisauuringud olemasolevate kraavide seisukorra kindlakstegemiseks ning puhastusvajaduste määramiseks. 5.2.10. Amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued ning korrasolevad puhastada settest, et oleks tagatud maaparandussüsteemide äravool. 5.2.11. Projektlahendused peavad tagama maaparandussüsteemide tervikliku toimimise. 5.2.12. Projekti koostamisel arvestada maaparandusseaduse nõuetega. 5.3. Teostada geodeetilised uurimistööd. 5.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 5.4. Teostada geotehnilised uurimistööd. 5.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002 kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 5.4.2. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 5.5. Teostada liiklusuuring. 5.5.1. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 5.5.2. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustase. Leida koormussagedus. 5.6. Koostada katendi aruanne. Projekteeritav katend tuleb tõestada katendi arvutusega. 5.7. Koostada tehnovõrkude eelprojektid. 5.8. Koostada ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 5.9. RMK maaüksuste puhul tuua projektis välja raadamise alad (koordinaatide süsteem, L-EST97) ning projekti lisada nõue looduses raieala piiride tähistamise kohta. Raadamise vajadusel koostada raadamist vajava ala plaan dwg või dgn. formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Raieala piirid märkida projekti joonisele ja projektis näidata ära raietööde mahud. 6. Muinsuskaitselised objektid 6.1. Projekteerimisel arvestada mälestistega: Kalmistu (13659), Ohvrikivi (13660), Linnamäe mõisa ait, 19. saj (14105), Linnamäe mõisa park (14103), Piirivariku ristimets (ID 12870, kantud Maa-ameti kaardi ristipuude kaardirakenduse kaardile) ja Kõlbi külakalme (ID 2832). Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §24 ja §25 tulenevad kitsendused. 6.2. Projekteerida lahendus, millega vältida Piirivariku ristimetsaga külgneval alal ristipuude juuri kahjustada võivad kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses tsoonis. Linnamäe mõisa lähistel projekteerida lahendus, millega arvestada, et tegemist on paigaga, kus keskajal on asunud vasallilinnus või mõis, mistõttu võib maapinna sees leiduda seni mitte teadaolevaid müüre. 6.3. Projekti seletuskirja viia sisse järgmine info: 6.3.1. Muinsuskaitset käsitlevas peatükis esitada info esitada mälestiste ja Muinsuskaitseametile teada olevate arheoloogiaobjektide kohta. Arheoloogiaobjektid kanda ka projekti joonistele. 6.3.2. Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) tagada arheoloogiline uurimine (meetod: jälgimine, vajadusel väljakaevamised). 6.3.3. Avatud kaeviste, mis ulatuvad olemasolevast teetammist välja (ka teetammist madalamale), juures peab mälestiste ja nende kaitsevööndite alal olema tagatud arheoloogiline uurimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel – in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi, sh ehituskonstruktsioonid, inimluud – ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised). Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Enne tööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamise loa (MuKS § 24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks). 6.3.4. Kui kaevetööd toimuvad olemasoleva teetammi sees, ei ole arheoloogilised uuringud vajalikud. 6.3.5. Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 44³) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 6.3.6. Ristimetsa puid tee rekonstrueerimisel ning teega seotud rajatiste rajamisel mitte kahjustada. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku ning ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Muinsuskaitseamet on alustamas ristimetsade kaitse alla võtmist ning Piirivariku ristimets on üks võimalikest tulevastest mälestistest. 6.3.7. Linnamäe mõisa lähistel arvestada, et tegu on paigaga, kus keskajal on asunud vasallilinnus või mõis, mistõttu võib maapinna sees leiduda seni mitte teada müüre. Kui teeehitusel satutakse kivikonstruktsioonidele, on kohustuslik teavitada Muinsuskaitseametit, kellega koostöös otsustatakse müüride edasine saatus. 7. Keskkonnakaitselised objektid 7.1. Teelõik läbib km 25,2-25,8 ja 26,26 veekaitseliste objektide „Ermeli lump“ (tunnus VEE2121640) ja „Paluoja“ (tunnus VEE1009702) veekaitsevööndeid. 7.2. Teelõik ristub järgmiste veekaistseliste objektidega: 7.2.1. km 26,26 „Paluoja“ (tunnus VEE1009702); 7.2.2. km 27,2 „Vahtsõ-Antsla oja„ (tunnus VEE1009700); 7.2.3. km 29,0 „Jaanustõ oja“ (tunnus VEE1009800); 7.2.4. km 31,875 „Ojalepä oja“ (tunnus VEE1009900_); 7.2.5. km 33,57 „Aetu kraav“ (tunnus VEE1009202); 7.3. Kaitsealade sihtkaitsevööndi poolsetesse teeservadesse mitte kavandada uute kraavide ja drenaažide rajamist, et säilitada sihtkaitsevööndi veerežiimi. Kui olemasolevate kraavide hooldus sihtkaitsevöönditega piirnevates lõikudes on vajalik, tuleb projektis välja tuua hoolduse vajadus, täpsed hooldustööde mahud ning setete ladestamise kohad. Sauniku ojal asuva silla rekonstrueerimisel pole lubatud oja veerežiimi muutmine ning ojasängi süvendamine. 7.4. Projekteerida lahendus, millega vältida Piirivariku ristimetsaga külgneval alal ristipuude juuri kahjustada võivad kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses tsoonis 7.5. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Lisa 1: Projekteeritava lõigu eskiis Koostas: Andre Säre Maanteeamet [email protected] /kinnitatud digitaalselt/ Janar Taal Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Tehniline kirjeldus Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. Olemasolev olukord Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 Vaabina – Sarapuu lõik asub peamiselt Võru maakonnas, Antsla vallas. Lühike osa lõigu lõpust asub Valga maakonnas, Otepää vallas. Teelõigul on aastatel 1986-1988 rajatud asfaltbetoonist kate, mida on viimati graniitkillustikuga pinnatud 2013 ja 2016 aastal. Kuldre külas km 29,039-29,457 kulgeb sõidutee ääres jalgratta- ja jalgtee. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal oli projekteeritaval lõigul 773-970 a/ööp. sh. raskeliiklust 9-12%. Teekate on ebaühtlase laiusega ning ebatasane. Tee plaanilahenduse ja pikiprofiili tõttu on halva nähtavusega lõikude rakendatud möödasõidu keelamist. Kuldre küla läbival lõigul on kehtestatud tiheda asustuse tõttu kiiruspiirangut kuni 50 km/h. Km 27,9 asub tee ääres 2012 aastal paigaldatud teekaamera. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolev muldkeha. 3.2. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.2.2. Sõiduradade arv – 2; 3.3. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhise“ OSA III peatükist 1. 3.4. Muud parameetrid valida lähtuvalt piirkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam). 3.5. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 4. Eskiisprojekt 4.1. Koostada tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekt. 4.2. Eskiisprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eskiisprojekti koostamise nõuetele. 4.3. Eskiisprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: 4.3.1. Tugimaantee lahendus, s.h piirete katkestused, tagasipöördekohad ja ristmikud; 4.3.2. Rajatavate kraavide asukohad; 4.3.3. Juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed; 4.3.4. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega; 4.3.5. Koostada ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega). 4.4. KMH eelhinnang. 5. Keskkonnamõjude eelhinnang 5.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. 5.2. Eelhinnang koostada eskiisprojekti koostamise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste ligikaudne asukoht. 5.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 6. Projekteerimistingimuste menetlus 6.1. Projekteerija valmistab ette Tellijale kõik projekteerimistingimuste kehtestamise menetluse läbiviimiseks vajalikud kirjad (ettepanekud, vastused, vaiete põhjendused, projektlahenduse selgitused jne) koos lisadega (joonised, jms) 6.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse projekteerimistingimuste menetluse raames esitatud ettepanekutele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt edastatud vastavasisulist kirjalikul kujul esitatud korraldust. 6.3. Projekteerija kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste kehtestamiseks koostatud projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida esitatud vaided, ettepanekud või Tellija muutunud nägemus projektist jne. 7. Uurimistööd 7.1. Töövõtja peab arvestama, et geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute teostamist on lubatud alustada peale seda kui on läbi viidud projekteerimistingimuste menetlus. 7.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 7.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 7.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 7.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 7.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 2 7.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 7.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 7.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 7.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 7.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 7.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 7.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 7.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 7.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 7.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 7.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 7.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 7.3.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 7.3.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 7.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 7.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 7.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002 kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 3 nõuded. 7.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 7.4.3. Puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. EH2000 kõrgussüsteemi lähteandmed küsida Maa-ameti geodeesia osakonnast. 7.4.4. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 7.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 7.4.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 7.5. Teostada liiklusuuringud: 7.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: 7.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; 7.5.1.2. Määrata koormussagedus. 7.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 7.5.1.3.1. liikluse prognoosi; 7.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust; 7.5.1.3.3. teenindustaset; 7.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; 7.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet. 7.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 7.5.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 7.5.4. Koostada liiklusuuringute ja -prognoosi aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 7.5.5. Nõuded liiklusuuringu koostajale: liiklusuuringu koostajal peab olema vähemalt 5 aastane liiklusuuringute koostamise kogemus ja peab olema teostanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt ühe riigitee liiklusuuringu. 7.6. Koostada katendi projekt: 7.6.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. 7.6.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. 4 7.6.3. Ühe variandina tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses). 7.6.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis. 7.6.5. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine: 7.6.5.1. Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Tugimaantee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija poolt aktsepteeritud hindamissüsteemi põhjal; 7.6.5.2. Tugimaantee osas esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga (defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5tk); 7.6.5.3. Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projektide koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondi- meetmed; 7.6.5.4. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50 km raadiuses (Maa-ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti(de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused, materjalide omadused, saadaolevad kogused (esitada koondtabelina); 7.6.5.5. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega, millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada, et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega. 7.6.6. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas. 7.6.7. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele. 7.6.8. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. 7.6.9. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. 7.6.10. Peale katendiarvutust tuleb pinnaste nimetused ehitajale kirjeldada projektis EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt. 7.6.11. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. 7.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 7.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 7.7.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 7.7.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 5 7.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 8. Krundijaotuskava 8.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 8.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 9. Põhiprojekti osad 9.1. Koostada tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 9.2. Koostada katendi aruanne. 9.3. Tehnovõrkude eelprojektid. 9.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 9.5. Krundijaotuskava. 9.6. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 10. Projektide koostamise üldised nõuded 10.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 10.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 10.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, tugimaantee ja kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 10.4. Koostada maanteelõigu asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 10.5. Koostada projekteeritava lõigu pikiprofiil ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 10.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 10.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 10.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 10.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 10.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 10.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 6 10.9.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 10.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 10.9.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 10.10. Tugimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. 10.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 10.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 10.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 10.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 10.15. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 10.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 10.17. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 10.18. Koostada töömahuloend (kululoend). 10.19. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 10.20. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 10.20.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 10.20.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga. 11. Bussipeatused 11.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 11.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja - paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid). 12. Liikluskorraldusvahendid 12.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldus- vahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 7 12.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 12.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 12.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 12.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 13. Tehnovõrkude ümbertõstmine 13.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 13.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 14. Haljastus ja hooldus 14.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 14.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 15. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 15.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuu jooksul, asukohaga Veski 23 Tartus. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 15.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul: 15.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; 15.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). 15.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 15.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 15.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 15.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 15.7. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. 15.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt 8 kättesaamisteade. 15.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 15.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 16. Vormistusnõuded 16.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 4 eksemplaris paberkandjal ja 4 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) Krundijaotuskava vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 1 eksemplar elektroonsel andmekandjal. (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 16.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 16.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 16.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 16.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 16.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 16.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 16.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 16.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisa 1: Projekteeritava lõigu asukoha skeem Koostas: Andre Säre Maanteeamet [email protected] 9 Lisa 1: Projekteeritava tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 lõigu asukoha skeem km 34,664 km 22,07 Lp pakkujad Meie 10.03.2020 nr 15-1/18-7451/9715-1 Hinnapakkumusel osalemise kutse Maanteeamet kutsub Teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumuse ekspertiisi teostamiseks järgmisele projektile: 1) Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile (Projekteerija Teedeprojekt OÜ) Ekspertiisi teostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusest nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. - Töö algusaeg määratakse tellija vastava korraldusega. Tellija annab alustamiskorralduse peale projekti valmimist. Projektile ekspertiisi teostamiseks antakse alustamiskorraldus orienteeruvalt Mai kuus. - Töö teostamiseks on aega 15 kalendripäeva. - Lisaks tuleb arvestada, et ekspert peab vajadusel osalema ekspertiisi käigus tekkinud märkuste teemalisel nõupidamisel Tartus. - Peale projekti korrigeerimist projekteerija poolt tuleb projektile teostada täiendav kontroll, mille eesmärk on kindlaks teha, millised märkused on korrigeeritud ja millised mitte ning koostada vastavasisuline aruanne. - Ekspertiisiaruanded tuleb esitada ühes eksemplaris digitaalselt. - Ekspertiisiaruanded vormistada tabeli kujul (.xls või .xslx). Hinnapakkumine esitada hinnapakkumuse vormis (Lisa 1) digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 16.03.2020 [email protected]. Hankija sõlmib madalaima hinnaga pakkumuse esitajaga lepingu. Kui kaks või enam madalaimate maksumustega pakkumust on võrdväärsete maksumustega, siis toimub eduka pakkumuse välja selgitamine „kulli või kirja“ viskamise teel metallist rahamündiga, hankija poolt määratud ajal ja kohas ning kus osalevad võrdväärsete maksumustega pakkumused esitanud pakkujate seadusjärgsed või volitatud esindajad. „Kulli“ või „kirja“ valimiseks on õigus pakkujal, kelle pakkumus esitati hankijale ajaliselt varem. Hankija arvestab ainult nende pakkujate pakkumusi, kellele on hankija saatnud pakkumuse esitamise ettepaneku. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Täiendav info: Raimo Kivi, Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna projektijuht, +372 53335340, [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõnurist ehituse juhtivinsener lõuna teehoiu osakond Lisad: Lisa 1: Hinnapakkumuse vorm Lisa 2: Tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti projekteerimistingimused Lisa 3: Tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti tehniline kirjeldus Lisa 4: Lepingu projekt Raimo Kivi 53335340 [email protected] 2 (2) TÖÖVÕTULEPING nr Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna ehituse juhtivinsener osakonna juhataja ülesannetes Toomas Tõnurist ja …., registrikoodiga …., asukohaga …., mida esindab … (edaspidi Töövõtja) Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese Lepingu esemeks on „Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile“ (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Hinnapakkumuses osalemise kutse – Maanteeameti kiri …. 2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. 2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.2.1. Leping on sõlmitud avatud lihtmenetlusega riigihanke „Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile“ tulemusena. Pakkumuse avamise protokoll ………... 2.3. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.4. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. 2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt alates Tellija poolt antud alustamiskorraldusest. 3.2. Töövõtja esitab Tellijale Töö 15 päeva jooksul alates alustamiskorraldusest. 3.3. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 3.4. Tellija peab Töö üle vaatama 7 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. 3.5. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab 1 Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 3 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.6. Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Töö vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; 4.4.3. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; 4.4.4. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; 4.4.5. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 2 5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5. Lepingu punktis 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Töö teostamise maksumus on ………. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ……. eurot, kokku ……… eurot (edaspidi Tasu). 6.2. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale ühes osas pärast Lepingu punktis 3 toodud kohustuste täitmist. 6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf- formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. 7. Poolte vastutus 7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 7.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma Lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. 7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 7.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. 3 8. Poolte kontaktisikud 8.1. Töövõtja kontaktisik: 8.2. Tellija kontaktisik: Raimo Kivi, tel: (+372) 53335340, e-post: [email protected] 9. Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 9.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 9.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 9.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 9.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 9.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 10. Teated 10.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 10.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 12. Isikuandmete töötlemine 12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid). 12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 12.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid. 12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused. 12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 4 12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; 12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 12.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; 12.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 12.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 13. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 5 TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt 6
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →