HINNAPAKKUMUS Hankija nimi: Maanteeamet Hanke nimetus: Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile . Käesolev pakkumus on esitatud järgneva pakkuja poolt: Jrk. nr. Pakkuja nimi Registrikood Aadress 1. Võttes arvesse hinnaküsimises sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud ekspertiisi alljärgneva hinna eest: Töö nimetus Pakkumuse maksumus (eurot) Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile Käibemaks 20% (20% rida 1 ) Kokku koos KM- ga (rida 1 + 2 ) Kinnitame käesolevaga kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest [1]. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle tagasi, siis hüvitame hankija nõudmisel: Meie pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe. Riigihangete seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud kulud. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele osalevad hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest), täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud nõusolekul alltöövõtja kasutamiseks. Käesolev pakkumus on jõus 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on [2]: Pakkuja kontaktandmed: Pakkuja nimi Aadress Telefon e-post Kontaktisiku nimi Telefon e-post Kuupäev:______________________ Esindaja nimi ja allkiri:_____________________
Olemasolev truup
Ø 0,75m
Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Likvideeritav
Veekaitsevöönd 10m mahasõit mahasõit mahasõit
Rekonstrueeritav
mahasõit
Rekonstrueeritav
Ehituskeeluvöönd 25m mahasõit Rekonstrueeritav
mahasõit
88 a
Ruus
5 d8
R895
tskon d4
me tskon
erpalu me
Sõm
Sõmerpalu
R380
R973
Rekonstrueeritav Linda
la
6
87
mahasõit 89 M etsa Rekonstrueeritav
mahasõit
Olemasolev truup
Alternatiivne Ø 0,75m
R99
Rekonstrueeritav trassikoridor
2
mahasõit R 800
Olemasolev truup Rekonstrueeritav
Ø 1,0m Vajalik õgvendus mahasõit Rekonstrueeritav e
mahasõit Ristte
Rekonstrueeritav äe
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav 90
mahasõit Kurik
m mahasõit
Likvideeritav mahasõit Rekonstrueeritav puu
mahasõit Põllu 86
Pärna
mahasõit Vajalik õgvendus
83
7
Likvideeritav Rekonstrueeritav salu äe
mahasõit mahasõit Taga o o Kirsim
Likvideeritav 4 Kurks 84
mahasõit mäe
Uue-Antsla Kurik 85
R76
Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav
mahasõit bussipeatus mahasõit
9
R381
91
Likvideeritav tipõllu
8 i tee 1 Kuiva
Keldr mahasõit 3
oo
Kurks
R758
imäe
10 Keldr
Poe 2
L1
ala 9 Likvideeritav
R3171
92 11
Kalev
li tee
i
mahasõit
ilomb
Pruu
12
Parts
14
Aire
13
oidu Rekonstrueeritav
15 K mahasõit
Rekonstrueeritav
Ol.olev mahasõit
LA
Uue-Antsla bussipeatus Rekonstrueeritav
NTS
mahasõit
Olemasolev truup
A - A
Ø 1,0m
N - VA
N T S LA
A E-
TINGMÄRGID
U U
Olemasolev truup Aluskaart: Maa-amet 2017
Vana
4
Ø 1,0m
2512
PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA RIIGITEE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA JALGTEE PROJEKTEERITAVA TEEGA KÜLGNEVA VABA RUUMI PIIR TÖÖ NR:
T02518
JOONIS NR:
TL-1
LEHT NR:
1
PROJEKTEERITAV TEE TELG OBJEKT: JOONIS:
ASENDIPLAAN
OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV MAHASÕIT PROJEKTEERITUD/OL.OLEV KRAAVI TUGIMAANTEE 69 VÕRU - KUIGATSI -
PK 220+00 - PK 265+00
Möödasõidu laiendiga 3 KINNISTU POSITSIOONI NUMBER PUHASTAMINE/KAEVAMINE TÕRVA km 22,07 - 34,664
3-haruline ristmik SULETAVAD MAHASÕIT, RISTUMINE VAABINA - SARAPUU LÕIGU
KOOSTAS: M.Mikk
KP: MÕÕT:
REKONSTRUEERIMISE PROJEKT ESKIIS 02.11.18 1:5000
Rekonstrueeritav
mahasõit
assi bussipeatus Rekonstrueeritav
mahasõit Rekonstrueeritav
mahasõit
Rekonstrueeritav
-Savi Rekonstrueeritav mahasõit
Väike Olemasolev truup
125 mahasõit
Ø 0,75m Kuldre
124 Rekonstrueeritav bussipeatus
mahasõit
123
Kõivu
Oti 63
DRE
iisa ni
Ala-K 122 J oha
KUL
lja Olemasolev truup
Otivä
62 Hans
i Ø 1,0m Rekonstrueeritav
-
Mäe- 1
A
mahasõit
L
12
IS E
R2273
di
Lage Jaug
i
V
e
120 119 Kuldr
R1297
115
25101
61 Kiisa 114 Olemasolev truup
R596
118 Kiisa ahron
i
iima Mäe- K Ø 1,0m
Ku ldrep 60 117 116
113 e koo
l
Kuldr 2 Olemasolev truup
59
11 Ol.olev Ø 0,6m Olemasolev truup
Ø 1,0m
R1108
a lme li 50 Kuldre bussipeatus
epiim Muhk 48
R380
Kuldr 52 1 Sa 111
58 amaja 5
49 iaida 0 Välli Rekonstrueeritav
57 Pumb Maga
s
11 mahasõit
ku
e
Kiisa Kiisa 56 andre
plus
53 46
Mäe-
uvälja
EPI
47 Tom
54 e
Kau
55 ni Kuldr 45 44 43 109 Rekonstrueeritav Likvideerita
25183 ANTSLA-KAN
Mäng
-Kiis a Kahro e
Tamm Taavi 42
108 mahasõit Likvideeritav mahasõit
Väike mahasõit
R956
Tähe Rekonstruee
Rekonstrueeritav 40
re
mahasõit 39 107 Tom
and 99 mahasõit
Koljo
ado
Lomb
i Piiri Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav 106 101 mahasõit
42 38
mahasõit Kolja 105 Re
ili Pedja 100
98
Rekonstrueeritav 37 36 104 em bitu ugu
mahasõit Kolja 103 L Savia Savi
Osaliselt kanaliseeritud a 102 n duki äe
Puurkaevu Vaarik 35 97 Ke 96 95 Savim
Rekonstrueeritav 3-haruline ristmik 34 94
Kalev
ala
R3171
sanitaarkaitsevöönd lu 33
mahasõit õl llu 93
50m lap ala 32 31 Mihkalipõ 29
Olemasolev truup rika Vaarik ni ansi 26
Vaa Värto se-H
30 vi 28 27
ani
Ø 1,0m Vare ali Antso Joh i
Vesk 25 22 Reili
A
Mihk Kõlbi- itu 1
-TAGUL
Rekonstrueeritav Kana Lemb 2 18 Savi
mahasõit
Väike-Andrejaani
24 19 äe
Kultuurimälestis uki a ngrom
20 Kend 17 K
ULDRE
Asulakoht 16
23
Reg. nr: 13669 Koidu
Andrejaani
Uue-
Rekonstrueeritav Osaliselt kanaliseeritud
25118 K
mahasõit 4-haruline ristmik
EPI
tsa
Ristte
e Sillao
25183 ANTSLA-KAN
Rekonstrueeritav
mahasõit Rekonstrueeritav
mahasõit
Rekonstrueeritav
mahasõit Rekonstrueeritav
mahasõit Ole
Vana
Osaliselt kanaliseeritud Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav 4-haruline ristmik mahasõit
mahasõit
TINGMÄRGID Aluskaart: Maa-amet 2017
PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA RIIGITEE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA JALGTEE PROJEKTEERITAVA TEEGA KÜLGNEVA VABA RUUMI PIIR TÖÖ NR:
T02518
JOONIS NR:
TL-1
LEHT NR:
2
PROJEKTEERITAV TEE TELG OBJEKT: JOONIS:
ASENDIPLAAN
OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV MAHASÕIT PROJEKTEERITUD/OL.OLEV KRAAVI TUGIMAANTEE 69 VÕRU - KUIGATSI -
PK 265+00 - PK 308+00
3 KINNISTU POSITSIOONI NUMBER PUHASTAMINE/KAEVAMINE TÕRVA km 22,07 - 34,664
SULETAVAD MAHASÕIT, RISTUMINE VAABINA - SARAPUU LÕIGU
KOOSTAS: M.Mikk
KP: MÕÕT:
REKONSTRUEERIMISE PROJEKT ESKIIS 02.11.18 1:5000
Likvideeritav Rekonstrueeritav
mahasõit mahasõit Olemasolev truup
Silva Ø 1,0m
SSI
Kassi bussipeatus Rekonstrueeritav
KA
mahasõit
A-
ISEL
Ol.olev
Kassi bussipeatus
V
Rekonstrueeritav
25107
mahasõit 126
127
a -Savi
-Kald Väike 5
128 Ala 12
põllu
129 L
aane 124
aoti
ets Oti 63
Olemasolev truup ane 65 M
0 La 64
R992
Ø 0,75m 13
ik u67 i
Tamm Mõks Otivä
lja
ike
Härm
R1262
68 Liiva 62
66
70
85
kond
mets d 19
er palu e tskon 69
Sõm alu m
Rekonstrueeritav õmerp di Lepa
salu
mahasõit 13 1 S i-Mär
Rimm
71
Rekonstrueeritav Olemasolev truup
mahasõit ni Ø 0,75m
Rekonstrueeritav -And rejaa Osaliselt kanaliseeritud
mahasõit Väike 72 3-haruline ristmik
132 nd 88 Rekonstrueeritav
i metsko
tee Mats rpalu mahasõit
dner i Sõme
Krüü ki
sives
uu ve kalda Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav
Sarap Sepa mahasõit Ol.olev ni Olemasolev truup mahasõit
137 Eha Kassilaane bussipeatus ejaa Ø 1,0m
kond
20
e-Andr
mets d2 4 Väik Rekonstrueeritav
palu tskon 73 rga
Sõmer lu me Põllu
nu mahasõit
133 me rpa
Paju a inga
Rekonstrueeritav nd 90Sõ 74
Siili Nurg Toom mahasõit metsko Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav
rpalu mahasõit
82 Sõme mahasõit
R455
Piiri Kassilaane 75
iiri bussipeatus Olemasolev truup
R630
136 P 134 Niid
u nd 23 Ø 1,0m
Piiri
81 etsko
alu m
R590
rp
R685
Sõme
R1436
tsa
aneo 76
135 La
Õie
77
78 Aru
0
Olemasolev truup Piiriä
äre 8 79
Ø 1,0m Aru
a
enurg
Laan
Olemasolev truup
Ø 1,0m TINGMÄRGID
Rekonstrueeritav Aluskaart: Maa-amet 2017
mahasõit PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA RIIGITEE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PROJEKTEERITAV A/B KATTEGA JALGTEE PROJEKTEERITAVA TEEGA KÜLGNEVA VABA RUUMI PIIR TÖÖ NR:
T02518
JOONIS NR:
TL-1
LEHT NR:
3
PROJEKTEERITAV TEE TELG OBJEKT: JOONIS:
ASENDIPLAAN
Olemasolev truup OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV MAHASÕIT PROJEKTEERITUD/OL.OLEV KRAAVI TUGIMAANTEE 69 VÕRU - KUIGATSI -
Ø 1,0m PK 308+00 - PK 346+66
3 KINNISTU POSITSIOONI NUMBER PUHASTAMINE/KAEVAMINE TÕRVA km 22,07 - 34,664
SULETAVAD MAHASÕIT, RISTUMINE VAABINA - SARAPUU LÕIGU
KOOSTAS: M.Mikk
KP: MÕÕT:
REKONSTRUEERIMISE PROJEKT ESKIIS 02.11.18 1:5000
KORRALDUS
17.01.2019 nr 1-3/19/012
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 69 Võru-
Kuigatsi-Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina-
Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamiseks
RESOLUTSIOON
Võttes aluseks majandus-ja kommunikatsiooniministri 1. märtsi 2013 määrusega nr 16 kehtestatud
„Maanteeameti põhimääruse“ § 9 punkti 1 ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõiked 1 ja 2
Maanteeamet otsustab:
Anda projekteerimistingimused riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva
Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks vastavalt lisale.
1. Menetluse sisu ja asjaolud
1.1. EhS § 99 lg 1 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse riigitee
69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu (edaspidi
Vaabina-Sarapuu) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.
1.2. Vastavalt EhS § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse.
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on jäetud algatamata 09.01.2019
Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja otsusega nr 15-7/19/015, kuna tegevuse
elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
1.3. Vastavalt EhS § 31 lg-le 2 koostas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu ja
korraldas selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Kooskõlastuste ja
arvamuste esitamise tähtaeg oli 10.12. 2018.
1.4. Maanteeamet esitas riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina
– Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimuste
eelnõu EhS § 31 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
järgmistele asutustele ja isikutele:
1.4.1 Keskkonnaametile (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56429-1), kui
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
esemega, sest Vaabina-Sarapuu lõigu lähenduses asuvad veekaitselised objektid:
„Ermeli lump“ (tunnus VEE2121640), „Paluoja“ (tunnus VEE1009702), „Vahtsõ-
Antsla oja„ (tunnus VEE1009700), „Jaanustõ oja“ (tunnus VEE1009800), „Ojalepä
oja“ (tunnus VEE1009900), „Aetu kraav“ (tunnus VEE1009202).
2
1.4.2 Muinsuskaitseametile (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56432-1), kui
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
esemega, sest Vaabina-Sarapuu lõigu läheduses asub kinnismälestis Asulakoht
(mälestiste registri number 13669).
1.4.3 Põllumajandusametile (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56433-1), kui
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
esemega, sest Vaabina-Sarapuu lõigu läheduses asuvad maaparandussüsteemid.
1.4.4 Antsla Vallavalitsusele (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56431-1), kui
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
esemega, sest Vaabina-Sarapuu lõigul on projekteerimistingimustega ette nähtud
bussipeatuste ning riigiteede ja kohalike teede ristumiskohtade projekteerimine.
1.4.5 Kinnistute omanikele (Maanteeameti kiri 29.11.2018 15-1/18-7451/56181-1), kui
isikutele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, sest nimetatud
kinnistute omanikud on projekteeritava lõigu piirinaabrid:
84301:004:1261; 84301:004:0690; 84301:004:0301; 84301:004:0990; 84301:004:1030
84301:003:0083; 84301:003:1581; 84301:001:0258; 84301:001:0256; 84301:001:0257
84301:003:0217; 84301:003:0033; 14201:001:0091; 84301:003:0032; 84301:003:1080
84301:003:0158; 84301:003:0512; 84301:003:1062; 84301:001:0014; 84301:001:0144
84301:003:1343; 84301:001:0360; 84301:001:0024; 84301:001:0081; 84301:001:0840
84301:004:0241; 84301:004:0640; 84301:004:0400; 84301:001:0215; 84301:001:0216
84301:001:0212; 84301:003:0382; 84301:003:0215; 84301:003:1842; 84301:003:1841
84301:003:0702; 84301:003:1300; 84301:003:0219; 84301:003:0219; 84301:003:1061
84301:003:0130; 84301:003:0086; 84301:001:0072; 84301:003:0302; 14201:001:0105
84301:003:0138; 84301:003:1344; 84301:003:0720; 84301:003:0044; 84301:003:0147
84301:003:1400
2. Menetlusse kaasatud isikute ja kooskõlastuse andnud asutuste seisukohad
2.1 Kooskõlastused ja arvamused projekteerimistingimuste eelnõu kohta riigitee 69 Võru –
Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu põhiprojekti koostamiseks
on alljärgnevad:
2.2 Keskkonnaamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 07.12.2018 15-1/18-
7451/56429-2):
2.2.1 Keskkonnaregistri andmetel asub teelõigu läheduses (u 200 m kaugusel) I kategooria
kaitsealuse liigi Kassi väike-konnakotka püsielupaik (Aquila pomarina, keskkonnaregistri
kood KLO3001514).
2.2.2 70 m kaugusel teest paikneb Uue-Antsla park (keskkonnaregistri kood KLO1200088).
2.2.3 Vahetult rekonstrueeritava tee lõiguga piirneb II kategooria kaitsealuse liigi kanakulli
(Accipiter gentilis, keskkonnaregistri kood KLO9122603) elupaik.
2.2.4 Kassi väike-konnakotka püsielupaiga ja Uue-Antsla pargi osas Keskkonnaametil
täiendavaid ettepanekuid ei ole, kuna need jäävad rekonstrueeritava lõigu töötsoonist
eemale.
2.2.5 Täiendada projekteerimistingimusi ning arvestada projektis, et Piirivariku ristimetsaga
külgneval alal tuleb vältida ristipuude juuri kahjustada võivaid kaeve- ja mullatöid
ristimetsast 20 m laiuses tsoonis. Ristipuud on osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti
matusekombestikust, mille käigus lõigatakse lahkunu mälestuseks puu koorde üks või mitu
3
risti. Kohalike inimeste jaoks on ristipuud pühad ning tegemist on tunnusmärgiga inimese
ja looduse pikaajalisest religioossest suhtest.
2.3 Muinsuskaitseamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 12.12.2018 15-1/18-
7451/56432-2):
2.3.1 Vaabina-Sarapuu lõigu vahetusse lähedusse jäävad järgmised kultuurimälestised: Kalmistu
(13659), Ohvrikivi (13660), Linnamäe mõisa ait, 19. saj (14105) , Linnamäe mõisa park
(14103).
2.3.2 Lisaks on nimetatud tee juures veel Muinsuskaitseametile teada olevaid arheoloogia
objekte, mis ei ole küll kaitse all, kuid registreeritud Tartu Ülikooli muististe ja
pärimuspaikade registris: Piirivariku ristimets (ID 12870) maantee ääres kinnistutel
Sõmerpalu metskond 4 ja Sõmerpalu metskond 8, kantud Maa-ameti kaardi ristipuude
kaardirakenduse kaardile; Kõlbi külakalme (ID 2832) Võru-Kuigatsi-Tõrva teest lõuna
pool Varese-Hansi kinnistul.
2.3.3 Projekti seletuskirjas tuleb muinsuskaitset käsitlevas peatükis esitada info mälestiste ja
Muinsuskaitseametile teada olevate arheoloogiaobjektide kohta. Mälestised, nende
kaitsevööndid ning Muinsuskaitseametile teada olevad arheoloogiaobjektid tuleb kanda ka
projekti joonistele. Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid
praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) tuleb
kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine (meetod: jälgimine, vajadusel
väljakaevamised). Arheoloogilised uuringud toimuvad tellija kulul (MuKS § 35 lg 7, § 40
lg 5).
2.3.4 Ristimetsa puid tee rekonstrueerimisel ning teega seotud rajatiste rajamisel mitte
kahjustada. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti
matusekombestikku ning ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku
surmakultuuri tunnusmärgid. Muinsuskaitseamet on alustamas ristimetsade kaitse alla
võtmist ning Piirivariku ristimets on üks võimalikest tulevastest mälestistest.
2.3.5 Linnamäe mõisa lähistel arvestada, et tegu on paigaga, kus keskajal on asunud vasallilinnus
või mõis, mistõttu võib maapinna sees leiduda seni mitte teada müüre. Kui teeehitusel
satutakse kivikonstruktsioonidele, on kohustuslik teavitada Muinsuskaitseametit, kellega
koostöös otsustatakse müüride edasine saatus.
2.3.6 Enne tööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamise loa
(MuKS § 24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismälestisel,
selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks).
2.3.7 Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude (sh inimluude) ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama,
jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
2.4 Põllumajandusamet (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 10.12.2018 15-1/18-
7451/56433-2):
2.4.1 Olemasoleva maantee teemaal asuvad maaparandussüsteemid tuleb enne projekti
koostamist kanda geoalusele ja geoalus kooskõlastada Põllumajandusametiga.
2.4.2 Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastame tingimustel, et planeeritud
ehitustegevusega välditakse maaparandussüsteemide toimimise halvenemine.
4
2.4.3 Projekteerimise käigus tuleb vajadusel ette näha maaparandussüsteemide
rekonstrueerimine.
2.4.4 Juhul kui planeeritakse teemaalt lisavee juhtimine maaparandussüsteemi, tuleb see enne
põhiprojekti kooskõlastamist kooskõlastada Põllumajandusametiga.
2.4.5 Projekti koostamisel arvestada 01.01.2019 kehtima hakkava uue maaparandusseaduse
nõuetega.
2.5 Antsla Vallavalitsus (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris 17.12.2018 15-1/18-
7451/56431-2):
2.5.1 Uue-Antsla bussipeatus. Antsla Vallavalitsus (endine Urvaste Vallavalitsus) on
projekteerinud olemasoleva peatuseni jalgtee koos valgustusega, mille plaanime 2 aasta
jooksul rajada. Teeme ettepaneku, et olukord ei halveneks, siis projekteerida jalgtee koos
valgustusega ja ehitada peatuse uue asukohani. Valgustatud peaks olema ka teisel pool teed
projekteeritav bussipeatus koos varjualusega.
2.5.2 Ühtlasi on Antsla Vallavalitsus ühe võimaliku jalgtee ehituse planeerinud Kuldre-Antsla
vahel pikkusega 2,8 km. Antud lõik on lisatud teemaplaneeringusse "Võrumaa
kergliiklusteed ja loodusrajad", põhjendusega tagada ohutu liiklemine ja ohutu koolitee.
Palume ette näha võimalus antud lõiku projekteerida kergliiklustee
2.6 Kinnistuomanikud esitasid oma arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu osas (registreeritud
Maanteeameti dokumendiregistris 10.12.2018 15-1/18-7451/56181-3; 04.12.2018 15-1/18-
7451/56181-5; 12.12.2018 15-1/18-7451/56181-4):
2.6.1 Tammiku kinnistu (katastritunnus 84301:001:0072) omanik juhtis tähelepanu, et
tugimaantee ja Tammiku põllumaa servas puudub sademevee kraav, mille tulemusena
tekivad põllumaa serva märgalad; mahasõidu (PK 319+00) all puudub truup, mis takistab
sademevee äravoolu; kuivendustorustik asub maanteetammist kaugemal ja pinnas on
savine ning ei toimu looduslikku äravoolu.
2.6.2 Riigimetsa Majandamise Keskus andis teada, et Vastavalt krundijaotuskava tabelile
hõlmavad projekteerimistingimused Sõmerpalu metskond 4, Sõmerpalu metskond 8 ja
Sõmerpalu metskond 23 maaüksuseid, mille valitseja on Keskkonnaministeeriumi ja
haldaja RMK. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on plaanitud eespool nimetatud
maaüksustel rekonstrueerida 6 mahasõitu ja sulgeda 3 mahasõitu. Ligipääs kinnistutele
tagatakse 6 rekonstrueeritava mahasõidu kaudu. Projekteerimistingimused näevad ette
äralõiget riigimetsamaast Kassilaane bussipeatuse ümberehituseks ja vajadusel raadamist.
Kasvavate puude raie vajadusel tuleb pöörduda RMK Võrumaa metskonna poole raieks
vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt kaks
kuud enne ehitustöödega alustamist. Raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata
avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga dwg. formaadis failina (koordinaatide süsteem
L-EST97) RMK Kagu regioonile
[email protected] raieks vajaliku dokumentatsiooni
vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid peavad olema looduses
tähistatud taotleja poolt.
Maantee rekonstrueerimiseks vajalike äralõigete jaoks riigimetsast palume esitada avaldus
Riigimetsa Majandamise Keskusele.
Riigimetsa Majandamise Keskus on tutvunud projekteerimistingimuste eelnõuga ja
täiendavaid küsimusi eelnõu osas ei ole .
5
2.7 Ülejäänud kinnistute omanikud tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust ei
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. EhS § 31 lg 6 alusel loetakse, et kui arvamuse
andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
3. Maanteeameti seisukohad ja põhjendused
3.1 Keskkonnaameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: Lugeda
projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. Täiendada
projekteerimistingimusi ja lisada projekteerimistingimuste keskkonnakaitseliste objektide
peatükki info: Projekteerida lahendus, millega vältida Piirivariku ristimetsaga külgneval alal
ristipuude juuri kahjustada võivad kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses tsoonis.
3.2 Muinsuskaitseameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: Lugeda
projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks.
Täiendada projekteerimistingimusi ja arvestada projekteerimisel mälestistega: Kalmistu
(13659), Ohvrikivi (13660), Linnamäe mõisa ait, 19. saj (14105) , Linnamäe mõisa park
(14103). Täiendada projekteerimistingimusi ja arvestada projekteerimisel Piirivariku
ristimetsa (ID 12870, kantud Maa-ameti kaardi ristipuude kaardirakenduse kaardile) ja Kõlbi
külakalmega (ID 2832). Projekti seletuskirja muinsuskaitset käsitlevas peatükis esitada info
mälestiste ja Muinsuskaitseametile teada olevate arheoloogiaobjektide kohta.
Arheoloogiaobjektid kanda ka projekti joonistele. Arheoloogiaobjektidel, kus tee
rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide
süvendamine-laiendamine) tagada arheoloogiline uurimine (meetod: jälgimine, vajadusel
väljakaevamised). Projekteerida lahendus, millega vältida Piirivariku ristimetsaga külgneval
alal ristipuude juuri kahjustada võivad kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses tsoonis.
Linnamäe mõisa lähistel arvestada projekteerimisel, et tegemist on paigaga, kus keskajal on
asunud vasallilinnus või mõis, mistõttu võib maapinna sees leiduda seni mitte teadaolevaid
müüre.
3.3 Põllumajandusameti ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: Lugeda
projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks.
Projekteerimistingimustega on ette nähtud geoaluse koostamine. Projekteerimistööde teostajal
on kohustus välja selgitada teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja
taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt
tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks
maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Projekti koostamisel arvestada 01.01.2019 kehtima
hakkava uue maaparandusseaduse nõuetega.
3.4 Antsla Vallavalitsuse ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt: Lugeda
projekteerimistingimuste eelnõu Antsla Vallavalitsuse poolt kooskõlastatuks.
Projekteerimise käigus võimaldada jalakäijate liikumine Uue-Antsla bussipeatusete ja
omavalitsuse poolt projekteeritud jalgtee vahel. Hinnata bussipeatuste ja teeületuskoha
valgustamise vajadust ning vajadusel projekteerida valgustus.
Projekteerimise käigus arvestada teemaplaneeringus "Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad"
projekteeritavale riigitee lõigule jäävate jalgteedega.
3.5 Kinnistuomanike ettepanekute suhtes otsustas Maanteeamet järgmiselt:
6
3.5.1 Tammiku kinnistu (katastritunnus 84301:001:0072) ulatuses arvestatakse sadevete ära
juhtimisega teemaa alalt. Projekteeritakse vajalikud piki- ja põikkraavid ning truubid.
Tammiku ja Härmike kinnistu piirile projekteeritakse kraav, mis kogub liigveed ja väldib
märgalade tekkimist.
3.5.2 Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnistute osas täiendada projekteerimistingimusi
järgmiste nõuetega: Raadamise vajadusel koostada raadamist vajava ala plaan dwg või dgn.
formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97) Raieala piirid märkida projekti
joonisele ja projektis näidata ära raietööde mahud. Riigitee aluse maa raadamisel lähtutakse
RMK ja Maanteeameti vahel sõlmitud koostöö kokkuleppest.
3.6 Kinnistute omanike suhtes, kes projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust ei avaldanud
ega ole taotlenud tähtaja pikendamist otsustas Maanteeamet EhS § 31 lg 6 alusel eeldada, et
arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Lähtudes eelnevast otsustas Maanteeamet anda projekteerimistingimused riigitee 69 Võru
– Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu põhiprojekti
koostamiseks.
4. Projekteerimistingimuste andmise korralduse peale võib esitada Maanteeametile vaide
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest
teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või
esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30
päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
5. Maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonnal edastada projekteerimistingimuste andmise
korraldus projekteerimistingimuste menetluses kooskõlastuse andnud asutustele ja
arvamuse avaldanud isikutele.
Lisa: Riigitee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu
põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Taal
Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht
Projekteerimistingimused
Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu
lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 lõigu sõidumugavuse ning
liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2. Olemasolev olukord
Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 Vaabina – Sarapuu lõik asub
peamiselt Võru maakonnas, Antsla vallas. Lühike osa lõigu lõpust asub Valga maakonnas,
Otepää vallas. Teelõigul on aastatel 1986-1988 rajatud asfaltbetoonist kate, mida on viimati
graniitkillustikuga pinnatud 2013 ja 2016 aastal.
Kuldre külas km 29,039-29,457 kulgeb sõidutee ääres jalgratta- ja jalgtee.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal oli projekteeritaval lõigul 773-970
a/ööp. sh. raskeliiklust 9-12%.
Teekate on ebaühtlase laiusega ning ebatasane. Tee plaanilahenduse ja pikiprofiili tõttu on
halva nähtavusega lõikude rakendatud möödasõidu keelamist. Kuldre küla läbival lõigul on
kehtestatud tiheda asustuse tõttu kiiruspiirangut kuni 50 km/h. Km 27,9 asub tee ääres 2012
aastal paigaldatud teekaamera.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolev muldkeha.
3.2. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.2.2. Sõiduradade arv – 2;
3.3. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhise“
OSA III peatükist 1.
3.4. Muud parameetrid valida lähtuvalt piirkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti
madalam).
3.5. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,
mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
3.7. Projekteerimise käigus võimaldada jalakäijate liikumine Uue-Antsla bussipeatusete ja
omavalitsuse poolt projekteeritud jalgtee vahel. Hinnata bussipeatuste ja teeületuskoha
valgustamise vajadust ning vajadusel projekteerida valgustus. Projekteerimise käigus
arvestada teemaplaneeringus "Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad"
projekteeritavale riigitee lõigule jäävate jalgteedega.
4. Krundijaotuskava
4.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa
võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
4.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja
taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.
5. Põhiprojekti osad
5.1. Koostada tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina –
Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
5.1.1. Tagada vete äravool teemaalt. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras
rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid.
5.1.2. Tugimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja
ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate
mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil.
5.1.3. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
5.1.4. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd
ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.1.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes
ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata
joonisel).
5.2. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused.
5.2.1. Teelõik ristub km 27,2 maaparandussüsteemi osaga „UHTJÄRVE (Vastse-
Antsla oja)“ (tunnus 31009700100100012E)
5.2.2. Teelõik piirneb lõigus km 29,6-32,2 maaparandussüsteemi osaga „PEETRI-
JAANI“ (tunnused 3100950030010001 ja 3100950021020003).
5.2.3. Teelõik piirneb lõigus km 31,6-32,0 maaparandussüsteemi osaga
„KASSIMÕISA JA KUPARI“ (tunnus 3100950021020002).
5.2.4. Teelõik ristub km 30,1 maaparandussüsteemi osaga „PEETRI-JAANI“ (tunnus
31009500300100012M).
5.2.5. Teelõik piirneb lõigus km 30,4-31,5 maaparandussüsteemi osadega
„MÖLDRIOJA I“ ja „PEETRI-JAANI“ (tunnused 3100950021020005 ja
3100950021020003).
5.2.6. Teelõik piirneb lõigus km 30,4-31,5 ja 32,3-32,45 maaparandussüsteemi osaga
„OJALEPA JA JAANUSTE“ (tunnus 3100950021020004).
5.2.7. Teelõik piirneb lõigus km 33,5-34,45 maaparandussüsteemi osaga
„KASSIMÕISA JA KUPARI“ (tunnus 3100920010050004).
5.2.8. Teelõik ristub km 34,45 maaparandussüsteemi osaga „LAANEMETSA“ (tunnus
31009200100500021E).
5.2.9. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusametiga. Vajadusel teostada lisauuringud olemasolevate kraavide
seisukorra kindlakstegemiseks ning puhastusvajaduste määramiseks.
5.2.10. Amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued ning korrasolevad
puhastada settest, et oleks tagatud maaparandussüsteemide äravool.
5.2.11. Projektlahendused peavad tagama maaparandussüsteemide tervikliku
toimimise.
5.2.12. Projekti koostamisel arvestada maaparandusseaduse nõuetega.
5.3. Teostada geodeetilised uurimistööd.
5.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“
5.4. Teostada geotehnilised uurimistööd.
5.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002
kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN
1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
nõuded.
5.4.2. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus
ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
5.5. Teostada liiklusuuring.
5.5.1. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede
projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti
riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.
5.5.2. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustase. Leida koormussagedus.
5.6. Koostada katendi aruanne. Projekteeritav katend tuleb tõestada katendi arvutusega.
5.7. Koostada tehnovõrkude eelprojektid.
5.8. Koostada ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
5.9. RMK maaüksuste puhul tuua projektis välja raadamise alad (koordinaatide süsteem,
L-EST97) ning projekti lisada nõue looduses raieala piiride tähistamise kohta.
Raadamise vajadusel koostada raadamist vajava ala plaan dwg või dgn. formaadis
failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Raieala piirid märkida projekti joonisele ja
projektis näidata ära raietööde mahud.
6. Muinsuskaitselised objektid
6.1. Projekteerimisel arvestada mälestistega: Kalmistu (13659), Ohvrikivi (13660),
Linnamäe mõisa ait, 19. saj (14105), Linnamäe mõisa park (14103), Piirivariku
ristimets (ID 12870, kantud Maa-ameti kaardi ristipuude kaardirakenduse kaardile) ja
Kõlbi külakalme (ID 2832). Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §24 ja §25 tulenevad kitsendused.
6.2. Projekteerida lahendus, millega vältida Piirivariku ristimetsaga külgneval alal
ristipuude juuri kahjustada võivad kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses
tsoonis. Linnamäe mõisa lähistel projekteerida lahendus, millega arvestada, et
tegemist on paigaga, kus keskajal on asunud vasallilinnus või mõis, mistõttu võib
maapinna sees leiduda seni mitte teadaolevaid müüre.
6.3. Projekti seletuskirja viia sisse järgmine info:
6.3.1. Muinsuskaitset käsitlevas peatükis esitada info esitada mälestiste ja
Muinsuskaitseametile teada olevate arheoloogiaobjektide kohta.
Arheoloogiaobjektid kanda ka projekti joonistele.
6.3.2. Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest
teekehandist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) tagada
arheoloogiline uurimine (meetod: jälgimine, vajadusel väljakaevamised).
6.3.3. Avatud kaeviste, mis ulatuvad olemasolevast teetammist välja (ka teetammist
madalamale), juures peab mälestiste ja nende kaitsevööndite alal olema tagatud
arheoloogiline uurimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel – in situ
ladestunud arheoloogilise kultuurkihi, sh ehituskonstruktsioonid, inimluud –
ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised). Uuringutega seotud kulud kannab
tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia
Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36).
Enne tööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde
alustamise loa (MuKS § 24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus
kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks
töödeks).
6.3.4. Kui kaevetööd toimuvad olemasoleva teetammi sees, ei ole arheoloogilised
uuringud vajalikud.
6.3.5. Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool
mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33,
44³) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
6.3.6. Ristimetsa puid tee rekonstrueerimisel ning teega seotud rajatiste rajamisel mitte
kahjustada. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti
matusekombestikku ning ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed
piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Muinsuskaitseamet on alustamas
ristimetsade kaitse alla võtmist ning Piirivariku ristimets on üks võimalikest
tulevastest mälestistest.
6.3.7. Linnamäe mõisa lähistel arvestada, et tegu on paigaga, kus keskajal on asunud
vasallilinnus või mõis, mistõttu võib maapinna sees leiduda seni mitte teada
müüre. Kui teeehitusel satutakse kivikonstruktsioonidele, on kohustuslik
teavitada Muinsuskaitseametit, kellega koostöös otsustatakse müüride edasine
saatus.
7. Keskkonnakaitselised objektid
7.1. Teelõik läbib km 25,2-25,8 ja 26,26 veekaitseliste objektide „Ermeli lump“ (tunnus
VEE2121640) ja „Paluoja“ (tunnus VEE1009702) veekaitsevööndeid.
7.2. Teelõik ristub järgmiste veekaistseliste objektidega:
7.2.1. km 26,26 „Paluoja“ (tunnus VEE1009702);
7.2.2. km 27,2 „Vahtsõ-Antsla oja„ (tunnus VEE1009700);
7.2.3. km 29,0 „Jaanustõ oja“ (tunnus VEE1009800);
7.2.4. km 31,875 „Ojalepä oja“ (tunnus VEE1009900_);
7.2.5. km 33,57 „Aetu kraav“ (tunnus VEE1009202);
7.3. Kaitsealade sihtkaitsevööndi poolsetesse teeservadesse mitte kavandada uute kraavide
ja drenaažide rajamist, et säilitada sihtkaitsevööndi veerežiimi. Kui olemasolevate
kraavide hooldus sihtkaitsevöönditega piirnevates lõikudes on vajalik, tuleb projektis
välja tuua hoolduse vajadus, täpsed hooldustööde mahud ning setete ladestamise
kohad. Sauniku ojal asuva silla rekonstrueerimisel pole lubatud oja veerežiimi
muutmine ning ojasängi süvendamine.
7.4. Projekteerida lahendus, millega vältida Piirivariku ristimetsaga külgneval alal
ristipuude juuri kahjustada võivad kaeve- ja mullatöid ristimetsast 20 m laiuses tsoonis
7.5. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Lisa 1: Projekteeritava lõigu eskiis
Koostas:
Andre Säre
Maanteeamet
[email protected]
/kinnitatud digitaalselt/
Janar Taal
Maanteeameti lõuna regiooni
ehitusvaldkonna juht
Tehniline kirjeldus
Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu
lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 lõigu sõidumugavuse ning
liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2. Olemasolev olukord
Tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 Vaabina – Sarapuu lõik asub
peamiselt Võru maakonnas, Antsla vallas. Lühike osa lõigu lõpust asub Valga maakonnas,
Otepää vallas. Teelõigul on aastatel 1986-1988 rajatud asfaltbetoonist kate, mida on viimati
graniitkillustikuga pinnatud 2013 ja 2016 aastal.
Kuldre külas km 29,039-29,457 kulgeb sõidutee ääres jalgratta- ja jalgtee.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal oli projekteeritaval lõigul 773-970
a/ööp. sh. raskeliiklust 9-12%.
Teekate on ebaühtlase laiusega ning ebatasane. Tee plaanilahenduse ja pikiprofiili tõttu on
halva nähtavusega lõikude rakendatud möödasõidu keelamist. Kuldre küla läbival lõigul on
kehtestatud tiheda asustuse tõttu kiiruspiirangut kuni 50 km/h. Km 27,9 asub tee ääres 2012
aastal paigaldatud teekaamera.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolev muldkeha.
3.2. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.2.2. Sõiduradade arv – 2;
3.3. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhise“
OSA III peatükist 1.
3.4. Muud parameetrid valida lähtuvalt piirkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti
madalam).
3.5. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,
mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Eskiisprojekt
4.1. Koostada tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina –
Sarapuu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekt.
4.2. Eskiisprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
eskiisprojekti koostamise nõuetele.
4.3. Eskiisprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
4.3.1. Tugimaantee lahendus, s.h piirete katkestused, tagasipöördekohad ja ristmikud;
4.3.2. Rajatavate kraavide asukohad;
4.3.3. Juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed;
4.3.4. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
4.3.5. Koostada ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega).
4.4. KMH eelhinnang.
5. Keskkonnamõjude eelhinnang
5.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang,
lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §
61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti
andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.
5.2. Eelhinnang koostada eskiisprojekti koostamise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki
projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja
teerajatiste ligikaudne asukoht.
5.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents
või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).
6. Projekteerimistingimuste menetlus
6.1. Projekteerija valmistab ette Tellijale kõik projekteerimistingimuste kehtestamise
menetluse läbiviimiseks vajalikud kirjad (ettepanekud, vastused, vaiete põhjendused,
projektlahenduse selgitused jne) koos lisadega (joonised, jms)
6.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse projekteerimistingimuste menetluse raames
esitatud ettepanekutele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt edastatud
vastavasisulist kirjalikul kujul esitatud korraldust.
6.3. Projekteerija kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste kehtestamiseks
koostatud projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad
tingida esitatud vaided, ettepanekud või Tellija muutunud nägemus projektist jne.
7. Uurimistööd
7.1. Töövõtja peab arvestama, et geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute teostamist on
lubatud alustada peale seda kui on läbi viidud projekteerimistingimuste
menetlus.
7.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse
korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
7.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
7.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
7.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
7.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik
rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide
ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada
looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat).
2
7.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
7.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM).
Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii
AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga).
7.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja
olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
7.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates
ristmikust.
7.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
7.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete
ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus
(vähemalt 100m üles- ja allavoolu).
7.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
7.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate
kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile;
7.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu
kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab
olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse
projekteerimist.
7.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma
märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis
numbriga ja tähistada ka plaanil.
7.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti
kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on
tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist
välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne.
7.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number,
katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est,
plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta.
7.3.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
7.3.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb
arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi
saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
7.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise
käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks
USB mälupulgal).
7.4. Teostada geotehnilised uurimustööd:
7.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002
kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN
1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
3
nõuded.
7.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks
Tellijale).
7.4.3. Puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele
alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel
on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. Mõõdistamisel
kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. EH2000 kõrgussüsteemi
lähteandmed küsida Maa-ameti geodeesia osakonnast.
7.4.4. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab
maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.
7.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus
ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
7.4.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 eksemplaris
paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
7.5. Teostada liiklusuuringud:
7.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
7.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
7.5.1.2. Määrata koormussagedus.
7.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt
järgmist:
7.5.1.3.1. liikluse prognoosi;
7.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
7.5.1.3.3. teenindustaset;
7.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi;
7.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet.
7.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede
projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti
riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.
7.5.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi
projekteerimisel arvestada.
7.5.4. Koostada liiklusuuringute ja -prognoosi aruanne, mis esitada projekteerimise
käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks
USB mälupulgal).
7.5.5. Nõuded liiklusuuringu koostajale: liiklusuuringu koostajal peab olema
vähemalt 5 aastane liiklusuuringute koostamise kogemus ja peab olema
teostanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt ühe riigitee liiklusuuringu.
7.6. Koostada katendi projekt:
7.6.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
7.6.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele katendikonstruktsiooni variandile
(KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust
katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga.
Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud
ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide
hinnavõrdlust.
4
7.6.3. Ühe variandina tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt
kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).
7.6.4. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.
7.6.5. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine:
7.6.5.1. Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate
teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid.
Tugimaantee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või
mõne muu Tellija poolt aktsepteeritud hindamissüsteemi põhjal;
7.6.5.2. Tugimaantee osas esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis
viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga
(defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal
tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5tk);
7.6.5.3. Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks,
millega projektide koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondi-
meetmed;
7.6.5.4. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50 km
raadiuses (Maa-ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega
objekti(de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa.
Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused, materjalide omadused,
saadaolevad kogused (esitada koondtabelina);
7.6.5.5. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega,
millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel
eelistada, et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida
kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse
massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega.
7.6.6. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide
võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia
kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning
kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont,
rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning
Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas.
7.6.7. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
7.6.8. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette
kulumisvaru 1 cm.
7.6.9. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega.
7.6.10. Peale katendiarvutust tuleb pinnaste nimetused ehitajale kirjeldada projektis
EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt.
7.6.11. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab
katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale.
7.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
7.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld-
ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel
(perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee
ehituse mahtudesse).
7.7.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes
toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
7.7.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja
detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti
seletuskirjas.
5
7.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
8. Krundijaotuskava
8.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa
võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
8.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja
taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.
9. Põhiprojekti osad
9.1. Koostada tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina –
Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
9.2. Koostada katendi aruanne.
9.3. Tehnovõrkude eelprojektid.
9.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
9.5. Krundijaotuskava.
9.6. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi.
Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud
märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
10. Projektide koostamise üldised nõuded
10.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
10.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
10.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti
kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, tugimaantee ja kõrvalteede numbrid ja
nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
10.4. Koostada maanteelõigu asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
10.5. Koostada projekteeritava lõigu pikiprofiil ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb
koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
10.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on
vastav tüüp projekteeritud.
10.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning
ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel
näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded,
erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate
kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv
informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt.
10.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
10.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
10.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
10.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja
taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti
koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
6
10.9.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad
lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra
kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks.
10.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajaga.
10.9.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
10.10. Tugimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja
ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega
kogujateede/ühendusteede abil.
10.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
10.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
10.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja
kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
10.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse
projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks
võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada
projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja
eelnevate ehitustööde kirjeldustega.
10.15. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
10.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
10.17. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
10.18. Koostada töömahuloend (kululoend).
10.19. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja
jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide
ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju
leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja
ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
10.20. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses:
10.20.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel;
10.20.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D
joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg,
katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde
pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja
joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks
kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga.
11. Bussipeatused
11.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
11.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -
paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt:
Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid).
12. Liikluskorraldusvahendid
12.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldus-
vahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
7
12.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
12.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning
liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
12.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
12.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Tellijale.
13. Tehnovõrkude ümbertõstmine
13.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
13.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Tellijaga.
14. Haljastus ja hooldus
14.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi
koostamise põhimõtted“.
14.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
15. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
15.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike
omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega,
detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid
sagedusega vähemalt üks kord kuu jooksul, asukohaga Veski 23 Tartus.
Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt
kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud
peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või
juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
15.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis
toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord
kahe kuu jooksul:
15.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi;
15.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste
koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek
kokku lepitud asukohas).
15.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
15.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub
arutelu projektis esile kerkinud teemadel.
15.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku
päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
15.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
15.7. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide
valdajatega.
15.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt
isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks
projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
8
kättesaamisteade.
15.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt
30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
15.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija
oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
16. Vormistusnõuded
16.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 4 eksemplaris
paberkandjal ja 4 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal)
Krundijaotuskava vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 1 eksemplar elektroonsel
andmekandjal. (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal).
16.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
16.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
16.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
16.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
16.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
16.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
16.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning
joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
16.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma
maksumusteta ja 1 maksumustega).
Lisa 1: Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Koostas:
Andre Säre
Maanteeamet
[email protected]
9
Lisa 1: Projekteeritava tugimaantee 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,07-34,664 lõigu asukoha skeem
km 34,664
km 22,07
Lp pakkujad
Meie 10.03.2020 nr 15-1/18-7451/9715-1
Hinnapakkumusel osalemise kutse
Maanteeamet kutsub Teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumuse
ekspertiisi teostamiseks järgmisele projektile:
1) Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva
Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile (Projekteerija Teedeprojekt OÜ)
Ekspertiisi teostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusest nr 62 „Nõuded
ehitusprojekti ekspertiisile“.
- Töö algusaeg määratakse tellija vastava korraldusega. Tellija annab alustamiskorralduse
peale projekti valmimist. Projektile ekspertiisi teostamiseks antakse alustamiskorraldus
orienteeruvalt Mai kuus.
- Töö teostamiseks on aega 15 kalendripäeva.
- Lisaks tuleb arvestada, et ekspert peab vajadusel osalema ekspertiisi käigus tekkinud
märkuste teemalisel nõupidamisel Tartus.
- Peale projekti korrigeerimist projekteerija poolt tuleb projektile teostada täiendav kontroll,
mille eesmärk on kindlaks teha, millised märkused on korrigeeritud ja millised mitte ning
koostada vastavasisuline aruanne.
- Ekspertiisiaruanded tuleb esitada ühes eksemplaris digitaalselt.
- Ekspertiisiaruanded vormistada tabeli kujul (.xls või .xslx).
Hinnapakkumine esitada hinnapakkumuse vormis (Lisa 1) digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt
16.03.2020
[email protected].
Hankija sõlmib madalaima hinnaga pakkumuse esitajaga lepingu. Kui kaks või enam madalaimate
maksumustega pakkumust on võrdväärsete maksumustega, siis toimub eduka pakkumuse välja
selgitamine „kulli või kirja“ viskamise teel metallist rahamündiga, hankija poolt määratud ajal ja
kohas ning kus osalevad võrdväärsete maksumustega pakkumused esitanud pakkujate
seadusjärgsed või volitatud esindajad. „Kulli“ või „kirja“ valimiseks on õigus pakkujal, kelle
pakkumus esitati hankijale ajaliselt varem.
Hankija arvestab ainult nende pakkujate pakkumusi, kellele on hankija saatnud pakkumuse
esitamise ettepaneku.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Täiendav info:
Raimo Kivi, Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna projektijuht, +372 53335340,
[email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõnurist
ehituse juhtivinsener
lõuna teehoiu osakond
Lisad:
Lisa 1: Hinnapakkumuse vorm
Lisa 2: Tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu
lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti projekteerimistingimused
Lisa 3: Tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu
lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti tehniline kirjeldus
Lisa 4: Lepingu projekt
Raimo Kivi
53335340
[email protected]
2 (2)
TÖÖVÕTULEPING nr
Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija),
mida volituse alusel esindab Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna ehituse juhtivinsener osakonna
juhataja ülesannetes Toomas Tõnurist
ja
…., registrikoodiga …., asukohaga …., mida esindab … (edaspidi Töövõtja)
Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
Lepingu esemeks on „Ekspertiisi teostamine tugimaantee nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva
km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile“
(edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades
toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata
töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti
Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.
2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Hinnapakkumuses osalemise kutse – Maanteeameti kiri ….
2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus.
2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm.
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava
valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.2.1. Leping on sõlmitud avatud lihtmenetlusega riigihanke „Ekspertiisi teostamine tugimaantee
nr 69 Võru – Kuigatsi – Tõrva km 22,070-34,664 asuva Vaabina – Sarapuu lõigu
rekonstrueerimise põhiprojektile“ tulemusena. Pakkumuse avamise protokoll ………...
2.3. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale
tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on
kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu
sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab,
võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.4. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu
allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.
2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
3. Tähtajad ja Töö üleandmine
3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt alates Tellija poolt antud alustamiskorraldusest.
3.2. Töövõtja esitab Tellijale Töö 15 päeva jooksul alates alustamiskorraldusest.
3.3. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja
vastuvõtmisakti.
3.4. Tellija peab Töö üle vaatama 7 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja
vastuvõtmisakti saamist.
3.5. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule
vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab
1
Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning
puudused likvideerima 3 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest
ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.6. Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt
üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö
vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö
tegemise käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi
kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest,
samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud
kohustusi.
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule;
4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha Töö vastavalt Lepingule;
4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete
tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada
isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis
tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade,
tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö
tegemiseks;
4.4.3. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt;
4.4.4. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest;
4.4.5. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule.
4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele
isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis.
Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded
ja/või kohustused üle andnud Pool.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu
alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse §
131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu
hinna tasumisega.
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste
realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose
kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
2
5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei
pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö
tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele
teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi,
uusi osasid jms).
5.5. Lepingu punktis 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse
kehtivusaja jooksul.
6. Tasumine
6.1. Töö teostamise maksumus on ………. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas
……. eurot, kokku ……… eurot (edaspidi Tasu).
6.2. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale ühes osas pärast
Lepingu punktis 3 toodud kohustuste täitmist.
6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti
alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist.
6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt,
masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr
24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle
Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-
formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e-arvena
rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu
number.
7. Poolte vastutus
7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega
Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud
kulutused.
7.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu
rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses
tehtud kulutused.
7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt
tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10%
Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma Lepingulisi
kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija
Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt
leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate
leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul
kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises
punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär.
7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus
tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat
Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh
kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
7.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud
aegumistähtaja jooksul.
3
8. Poolte kontaktisikud
8.1. Töövõtja kontaktisik:
8.2. Tellija kontaktisik: Raimo Kivi, tel: (+372) 53335340, e-post:
[email protected]
9. Lepingu kehtivus
9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni.
9.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja
rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu
üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha
arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
9.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel
juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud
kulutused.
9.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui:
9.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb;
9.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot.
10. Teated
10.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja
arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
10.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel
antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil.
Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile,
loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks.
11. Muud tingimused
11.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu
muudatused on tühised.
11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada
Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse
vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi
vastavatest õigusaktidest.
11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt.
12. Isikuandmete töötlemine
12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi
ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse
üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos:
Isikuandmete õigusaktid).
12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava
töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
12.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid.
12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud
tulemused.
12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal.
4
12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus
kokkulepitud teenuse osutamiseks;
12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
12.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning
kaasaegseid kaitsemeetmeid;
12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse
isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
12.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab
olemasolevad koopiad;
12.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28
sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema
poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja
kaasamiseks.
13. Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa 3
5
TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT
Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”,
mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö:
___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele:
Üleantavate eksemplaride arv:
Digitaalselt esitatud andmed:
Märkused:
Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
6