Hr Nikolai Pitšugov
AS Omakodumaja
[email protected]
Meie 26.02.2020 nr 15-2/19/45450-5
Riigitee 11115 Kurna-Tuhala ning detailplaneeringute järgsete juurdepääsuteede (Pindle tee
ja Sepamäe tee) ristumiskoha tehniline kirjeldus ehitusprojekti koostamiseks
Väljastame tehnilise kirjelduse riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 6,35-6,65 ristmike põhiprojekti
koostamiseks.
Maanteeameti poolne kontaktisik projekteerimisega seotud küsimustes on põhja teehoiu osakonna
ehituse projektijuht Ave Ots, kelle kontaktid leiate käesoleva kirja lõpust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Viktor Kisseljov
ehituse juhtivinsener
põhja teehoiu osakond
Lisa: Tehniline kirjeldus riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 6,35-6,65 ristmike põhiprojekti
koostamiseks
Ave Ots
5223872
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Tehniline kirjeldus
Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 6,35-6,65 ristmike põhiprojekti koostamiseks
1. Eesmärk
Koostada põhiprojekt osaliselt kanaliseeritud ristmike ehitamiseks riigiteest paremal asuva
Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute planeeringuala ning riigiteest vasakul asuva Välja ja
Teeääre kinnistute planeeringuala ühendamiseks riigiteega nr 11115 Kurna-Tuhala.
Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute planeeringuala uue juurdepääsutee asukoht läbi Tormi
kinnistu on määratud nende kinnistute detailplaneeringu lahenduses. Sama planeeringu mahus
on kavandatud Pindle tee ristmiku sulgemine ja Pindle tee ühendamine Tormi kinnistut läbivale
uuele juurdepääsuteele.
Planeeritava Välja ja Teeääre kinnistute planeeringuala juurdepääs kavandatakse olemasoleva
Sepamäe tee ristmikult, mis asub uuest Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute planeeringuala
juurdepääsuteest ca 80m kaugusel. Kahe arendusala juurdepääsude läheduse tõttu on vaja
mõlemad ühendused riigiteega koostada ühtse terviklahendusena. Terviklahenduse mahus
kavandada riigiteele ohutu jalakäijate teeületuskoht ja jalgtee lõigud, mis teeületuskoha kaudu
hakkavad olemasolevat jalg- ja jalgrattateed ühendama Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistutele
kavandatava jalgteevõrgustikuga.
Ristmiku terviklahenduse projekteerimiseks vajalik riigitee lõigu täpne pikkus tuleb määrata
põhiprojekti koostajal (edaspidi ka Töövõtja), sh arvestada Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute
detailplaneeringus määratud uue juurdepääsutee ning olemasoleva Sepamäe tee asukohtadega,
mõlemale ristmikule kavandatavate normikohaste vasakpöörde lisaradade pikkustega ja
teeületuskoha ohutussaare parameetritega.
Ristmiku terviklahenduse põhimõtteline skeem
2. Olemasolev olukord
2.1. Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala projektiga käsitletav lõik paikneb Harju maakonnas Kiili
vallas Kiili alevis.
2.2. Lubatud sõidukiirus riigitee kõnealuses lõigus on 70 km/h.
2.3. Aasta keskmine liiklussagedus 2019 aasta loenduse andmetel oli 3835 autot ööpäevas, millest
95% olid sõiduautod, 4% veoautod ja bussid ning 1% autorongid.
2.4. Riigiteega ristuvad kohalikud teed: km 6,538 paremal Pindle tee ja km 6,552 vasakul
Sepamäe tee.
2.5. Riigitee nr 11115 laiused: mulde laius 9,1 m, katte laius 8,1 m ja sõidutee laius 7 m.
2.6. Katted: riigiteel on 2009 a ehitatud asfaltbetoonist kate kompleksstabiliseeritud alusel, km
5,378-6,573 tehti 2019 aastal taastusremont (kuumtaastusmeetodil).
2.7. Truubid: km 6,545 betoontruup läbimõõduga 1 m.
2.8. Sõiduteest vasakul paikneb jalg- ja jalgrattatee.
2.9. Kitsenduste kohta on info kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduste kaudu. Projektiga
hõlmatud alal paiknevad tehnovõrgud selgitada välja geodeetiliste uurimistööde käigus.
2.10. Käesoleva tehnilise kirjelduse koostamisel on kasutatud informatiivsel eesmärgil Teeregistri
andmeid. Käesolevas tehnilises kirjelduses fikseeritud kilomeetrid täpsustada projekteerimise
käigus! Täiendavalt tuleb tee seisukorda iseloomustavad andmed koguda objekti visuaalsel
ülevaatusel. Maa-ameti erinevate kaardirakenduste kaudu on kättesaadav informatsioon
kitsenduste jmt piirkonda iseloomustavate andmete kohta.
Asukohaskeem (väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest)
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused:
3.1.1. Projekteerimisel arvestada 20.06.2011 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 54
kehtestatud Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu lahendusega.
3.1.2. Ristmiku tüüp – osaliselt kanaliseeritud ristmik. Riigiteele kavandada vasakpöörde
lisarajad mõlema arendusala juurdepääsuteele.
3.1.3. Projekteerida Pindle tee likvideerimine ning selle ühendamine Torni kinnistut läbiva
juurdepääsuteega vastavalt Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu
lahendusele.
3.1.4. Projekteerida asfaltkattega jalgtee Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute
planeeringualast kuni olemasoleva jalg- ja jalgrattateeni ning ohutussaarega
teeületuskoht.
3.1.5. Ristmike projektis lahendada kõik ristmike ja teeületuskoha ehitusega kaasnevad
tööd (muldkeha laiendamine ja katendi rajamine laiendustele ning vajadusel
olemasoleva katendi uuendamine ja/või katte taastamine, ja lahenduse kokku viimine
olemasoleva situatsiooniga, sadevete ärajuhtimine, truubid, vajadusel tehnovõrkude
kaitsmine või ümbertõstmine, ohutussaar, kattemärgistus, liikluskorraldusvahendite
asendamine jmt).
3.2. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
3.3. Riigitee osas arvestada järgmiste parameetritega:
3.3.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.3.2. Sõiduradade arv – 2; lisaks vasakpöörete lisarajad;
3.3.3. Sõiduraja laius – 3,0 m, viia sujuvalt kokku olemasolevate 3,25 m
laiuselt markeeritud sõiduradadega enne ja peale ristmikku;
3.3.4. Kindlustatud peenra laius – 0,5 m;
3.3.5. Tugipeenra laius – 0,5 m;
3.3.6. Jalgtee ristlõige – vähemalt 2,5 m;
3.3.7. Sõiduradade markeerimisel lähtuda Riigiteede liikluskorralduse juhise 3. osa
punktist 1.
3.3.8. Jalgtee eraldada sõiduteest vähemalt 3 m laiuse eraldusribaga.
3.3.9. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50 km/h .
3.3.10. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase
seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uurimistööd
4.1. Maanteeametil on õigus esitada uuringute ja analüüside osas täpsustavaid küsimusi või
nõuda uuringute ja aruannete täiendamist peale nende esitamist, kui uuringute täiendamine
osutub projekti koostamisel või projektijärgse ehituse teostamisel vajalikuks.
4.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti
juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede
ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab ristumiskoha terviklahenduse
põhiprojekti koostamist:
4.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud
juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
4.3.2. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada
nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja
nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses,
mis säiliksid kuni tee-ehituse alguseni (vähemalt 2 aastat).
4.3.3. Koostama 3-mõõtmeline digitaalne maastikumudel (DTM). 3D maapinna mudel
koostada LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation
tarkvaraga).
4.3.4. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema ristmike terviklahendust hõlmava põhiprojekti
koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.3.5. Riigiteega ristuvad kohalikud teed mõõdistada: Sepamäe tee vähemalt 25 m ulatuses
ja Pindle tee vähemalt 80 m ulatuses alates riigitee teljest. Kohalike teede laiuse
määramisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka teedega külgnevad kraavid.
4.3.6. Mõõdistus teostada riigitee koridoris vähemalt 50 m laiuselt (25 m ulatuses mõlemalt
poolt alates tee teljest). Tormi kinnistul tuleb mõõdistada uue juurdepääsutee ala kuni
Pindle teega kokkuviimiseni.
4.3.7. Mõõdistusala pikkus on eelduslikult riigitee nr 11115 lõik km 6,35-6,65 kuid täpse
pikkuse määrab Töövõtja sõltuvalt projektlahendusest.
4.3.8. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi
(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 50 m üles- ja
100 m allavoolu).
4.3.9. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine projektiga hõlmatud alal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada tehnovõrkude tehniliste andmete aruanne.
Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile.
4.3.10. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu
kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema
koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.
4.3.11. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi
asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja
tähistada ka plaanil.
4.3.12. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti
kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud
L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja
võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne.
4.3.13. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number,
katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal
jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta.
4.3.14. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja
äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks.
4.3.15. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
4.3.16. Teostatud uuringud vormistada geodeetiliste uurimustööde aruandena.
4.4. Geotehnilised pinnaseuuringud:
4.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhistest” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006
Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
4.4.2. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab ristmike
põhiprojekti koostamist, sh riigitee laienduste, Tormi kinnistule uue juurdepääsutee
rajamist kuni ühenduseni Pindle teega ja jalgtee projekteerimist.
4.4.3. Töövõtjal tuleb koostada geotehniliste uuringute kava ja esitada see enne uuringute
läbiviimist Maanteeametile ettepanekute tegemiseks.
4.4.4. Teostatud uuringud vormistada geotehniliste uurimustööde aruandena.
4.5. Koostada katendi projekt:
4.5.1. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel
koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste
ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5.2. Katend tuleb projekteerida ja arvutada riigiteele ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve
kinnistute juurdepääsuteele.
4.5.3. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette katte
kulumisvaru 1 cm.
4.5.4. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega.
4.5.5. Koormussageduse määramiseks vajaliku liiklusprognoosi koostamisel võib kasutada
olemasolevate liiklusloenduste andmeid.
4.5.6. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2 T3 järgselt.
4.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad
detailplaneeringud ning arvestada nendega projekti koostamisel.
4.6.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama andmed planeeringutes toodud teede ja
tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.6.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud detailplaneeringute
põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas.
4.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5. Krundijaotuskava
5.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise
protsessi läbiviimiseks koostada vajadusel krundijaotuskava. Krundijaotuskava on tee
ehitusprojekti realiseerimiseks vajaliku kinnisasja omandamise või piiratud asjaõiguse
seadmise plaan.
6. Põhiprojekti osad
6.1. Koostada riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 6,35-6,65 ristmike põhiprojekt vastavalt
määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
6.2. Katendi projekt.
6.3. Tehnovõrkude põhiprojektid.
6.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
6.5. Krundijaotuskava.
6.6. * Maanteeamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti
ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis
tehtud märkustele, kui Maanteeamet on otsustanud parandamise vajaduse.
7. Projekti koostamise üldised nõuded
7.1. Töövõtja peab koostama normidekohase tervikliku ristmiku põhiprojekti, mis peab
sisaldama kõiki riigitee ümberehitusega, uue juurdepääsutee ja jalgtee ehitusega seotud
lahendusi, selgitusi, jooniseid ja töömahtusid, mis on vajalikud projektiga kavandatud
ehitustööde teostamiseks. Töövõtja peab kasutama optimaalseid liiklust sulgemata
realiseeritavaid lahendusi, mis tagavad projekti alusel tehtava töö kvaliteedi.
7.2. Töövõtja peab Töö tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud
Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega
seotud seaduste, määruste, standardite normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti
peadirektori käskkirjade, terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi
Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehel www.evs.ee ning
Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee.
7.3. Töövõtja peab projekti koostamisel ning vormistamisel järgima etteantud lähteandmete
alusel „Tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid“ (Majandus- ja taristuministri 09.01.2020
määrus nr 2) ja „Tee projekteerimise norme“ (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015
määrus nr 106).
7.4. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse liiklusohutuse parandamiseks.
7.5. Koostada projekteeritava ala asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti
asukohta Eesti mastaabis.
7.6. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem ortofotol, kuhu kanda ülevaatlik info
projekti kohta (projekteeritavad ristmikud, piketaaž, kohalike teede numbrid ja nimetused,
katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, teeületuskoht, jalgteed, jne).
7.7. Koostada asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi
vertikaalplaneerimise joonised.
7.8. Koostada projekteeritava lõigu pikiprofiil ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada
ristmiku kõikidele harudele.
7.9. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav
tüüp projekteeritud.
7.10. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
7.11. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude puhastamine,
sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel.
7.11.1. Hinnata olemasoleva truubi seisukorda ja pikendamise võimalusi. Vajadusel näha
ette olemasoleva truubi vahetamine ja uute truupide rajamine.
7.11.2. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud
olemasoleva sadevete ärajuhtimissüsteemi seisukorra kindlakstegemiseks ja
renoveerimiseks.
7.11.3. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga.
7.11.4. Vältida pinnasevee sattumist riigitee katendikonstruktsiooni.
7.12. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti kavandada tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
7.13. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud.
7.14. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
7.15. Näha ette tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
7.16. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik
teostada ümbersõite vältides.
7.17. Kui lahendusega kavandatud teerajatisele (materjalid vmt) on vaja kohaldada erinõudeid
hooldusele ja/või kasutusele, siis koostada kasutus- ja hooldusjuhend.
7.18. Koostada töömahtude aruanded (kui mahud ei ole jooniselt üheselt arusaadavad, siis anda
mahud pikettide kaupa).
7.19. Kõikide projektiga kavandatavate tööde kohta koostada töömahuloend (kululoend)
vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele koos eeldatava ehitusmaksumuse
kalkulatsiooniga. Tööde mahud tuleb anda kogu terviklahendusele.
7.20. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
8. Liikluskorraldusvahendid
8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering, piirded jms).
8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
8.4. Vajadusel koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
9. Tehnovõrkude ümbertõstmine
9.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümbertõstmiseks tuleb koostada
põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
9.2. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende
tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga.
10. Haljastus ja hooldus
10.1. Lähtuda Maanteeameti Riigiteede haljastustööde juhisest.
10.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
11. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
11.1. Põhiprojekti koostamisega seotud koosolekud korraldab ja protokollib Töövõtja.
11.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega
ja Maanteeametiga. Kooskõlastused ja kooskõlastuste koondtabel (kuhu on lisatud
kooskõlastuse tingimused ja märkus kooskõlastuse tingimustega arvestamise kohta või
põhjendus mittearvestamise kohta) tuleb esitada põhiprojekti mahus.
11.3. Projektiga kavandatavate võimalike maavõõranduste kohta küsib maaomanikelt seisukoha
Tellija, kes korraldab ka riigitee laiendamiseks vajalikud maavõõrandused ning omandatud
maade üleandmise Maanteeametile.
11.4. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva).
11.5. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus anda seisukoht ja põhjendused tingimustega
arvestamise võimalikkuse kohta ning vajadusel, sh Maanteeameti ettepanekuid arvestades
täiendada või parandada põhiprojekti vastavalt esitatud tingimustele.
12. Vormistusnõuded
12.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik uuringute aruanded ja projekti osad vormistada
ja esitada kooskõlastamiseks digitaalselt. Vajadusel koostab Töövõtja oma kulul
täiendavad projektide pabereksemplarid Tellijale, kohalikule omavalitsusele ja
kommunikatsioonide valdajatele.
12.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
12.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
12.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
12.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
12.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
12.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
12.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised
peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
12.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused) 1 eksemplaris .xls
või .xlsx (koos maksumustega). Kululoendi päises märkida kasutatud teetööde tehnilise
kirjelduse versiooni kuupäev.
Koostas: Ave Ots, Maanteeamet,
[email protected]