dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Võrumaa Võru vald Konnametsa piirkond vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd

Maanteeamet · 26. veebruar 2020
Viit
15-2/20/9826-2
Registreeritud
26. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ Akvalius
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Peeter Uibo (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2209826-2 26.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc12236 KB

Sisu (failidest)

Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 SISUKORD: 1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................................. 2 1.1 Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................................... 2 1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................................... 2 2. VEETORUSTIK................................................................................................................................................. 5 2.1 Olemasolev veevarustus ........................................................................................................................ 5 2.2 Projekteeritud veevarustus .................................................................................................................... 5 2.3 Väline tuletõrjeveevarustus ................................................................................................................... 5 2.4 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 5 2.5 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped ..................................................................................... 6 2.6 Veetorustiku paigaldusnõuded .............................................................................................................. 7 3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ......................................................................................... 7 3.1 Olemasolev ............................................................................................................................................ 7 3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 7 3.3 Torustikud ja kaevud ............................................................................................................................. 7 3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded ........................................................................................... 8 4. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK .............................................................................................................. 8 4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon ....................................................................................................... 8 4.2 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 8 4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded ........................................................................................................... 8 5. REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA .............................................................................................................. 9 5.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplad ...................................................................................... 9 5.2 Pumpla korpuse materjalid ................................................................................................................... 9 5.3 Pumpla ankurdamine ............................................................................................................................ 9 5.4 Pumpla luugistik ja soojustus .............................................................................................................. 10 5.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon.............................................................................. 10 5.6 Nõuded pumba valikule ....................................................................................................................... 11 5.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed............................................................. 11 5.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga ............................................................................. 11 5.9 Reoveepumplate katsetamine ............................................................................................................. 11 5.10 Nõuded haljastusele, teedele .............................................................................................................. 12 6. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD .................................................................................................................... 12 6.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks .......................................................................... 12 6.2 Üldist.................................................................................................................................................... 12 6.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................................... 13 6.4 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................................... 13 6.5 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ................................................. 13 6.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................................... 14 6.7 Kaeviku mõõdud .................................................................................................................................. 14 6.8 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ................................................................................................... 15 6.9 Torustiku soojustamine ....................................................................................................................... 16 6.10 Veetõrje ehituskaevikust ..................................................................................................................... 16 6.11 torustike rajamine kinnisel meetodil ................................................................................................... 16 6.12 Ehitustööde kvaliteet ........................................................................................................................... 17 6.13 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ................................................................................................... 17 7. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ........................ 18 8. ELA SA SIDEKANALISATSIOON...................................................................................................................... 19 9. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ............................................................................................................ 19 9.1 Survetorude katsetamine .................................................................................................................... 19 9.2 Isevoolsete torude katsetamine .......................................................................................................... 19 9.3 Teostusmõõdistamine ......................................................................................................................... 20 10. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................ 20 10.1 Asfaltkatte taastamine ........................................................................................................................ 20 10.2 Haljastuse taastamine ......................................................................................................................... 20 11. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA ...................................................................................... 21 11.1 Jäätmekäitlus....................................................................................................................................... 21 Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 1/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 1. ÜLDANDMED 1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga on koostatud Võru vallas Võrumõisa küla vee- ja kanalisatsiooni (VK) välisvõrkude projekteerimise tööprojekt Nöörimaa tee ja Konnametsa tee piirkonnas AS Võru Vesi tellimusel. Projekteeritav ala asub Võrumõisa külas, Võru vallas, Võru maakonnas. Asukoha skeem 1.2 Alusdokumendid 1.2.1 Lähtematerjalid  Riigihange: „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd“ hankedokumendid OSA III Tellija tingimused.  Võru Vesi AS ja Keskkonnalahendused OÜ poolt koostatud Tehniline projekt „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt  Maanteeameti poolt väljastatud nõuded Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamisele riigiteede nr 2, 65 ja 25238 teemaal ja kaitsevööndis. 26.11.2019 nr 15- 2/19/54841-2. 1.2.2 Ehitusuuringud  Topo-geodeetilised uurimistööd. Geodeesia24 OÜ. 01.2020 a. Töö nr 3468-19. 1.2.3 Normdokumendid Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015 nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja  Ehitusseadustik - Riigi Teataja Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 2/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja  Jäätmeseadus - Riigi Teataja  Veeseadus – Riigi Teataja  Muinsuskaitseseadus – Riigi Teataja  Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 26.07.2013 nr.49 Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja  Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja  Keskkonnaministri määrus 16.12.2005 nr.76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus – Riigi Teataja  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 25.06.2015 nr.73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi Teataja  EVS 843:2016 „Linnatänavad“  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“  EVS 835:2014 „Hoone veevärk“  EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“  EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“  EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“  EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“ Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest:  Hoone tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“  InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laaduvaatimukset. Vesihuolto”  RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend”  MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“  EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“ Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks: vee- ja kanalisatsioonitorustikud 40 aastat reoveepumpla korpused 40 aastat pumbad ja seadmed 10 aastat Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus- ja kinnisvarahooldus- tavadel. 1.2.4 Täiendavad kriteeriumid  Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 3/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020  Olemasolevate teadmata kõrgusega reoveetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.5 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega soojatorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,3 m toru/küna alla.  Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m kaablite peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse 10 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,1 m toru peale. Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul. 1.2.5 Kitsendused Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järrgi jäävad projekteeritud torustikud osaliselt Keskkonnaregistri maardlate nimistusse kuuluva maardla „Võru“ (tunnuskood M580) alasse. Lisaks jäävad torustikud osaliselt ka projektpiirkonna vahetusläheduses oleva Poti oja piiranguvööndisse. 1.2.6 Juhised maantee alas ehitamisel Projektiga kavandatakse tehnovõrkude ehitust teekaitsevööndis järgnevas ulatuses: 1. Riigitee nr 65 Võru – Räpina tee:  Paralleelselt maanteega teemaa ääres kaitsevööndis km-l 2,34-2,47 – veetorustiku rajamine kinnisel meetodil  Paralleelselt maanteega teemaa ääres kaitsevööndis km-l 2,59-2,67 – veetorustiku rajamine lahtise kaevemeetodiga Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega:  Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.  Töövõtja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist teehoiuväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt.  Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.  Peale tööde lõppu anda Maanteametile üle teostusdokumentatsioon vastavalt Maanteeameti tingimustele. Lisaks eeltoodule järgida Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimis- ja ehitustööde nõudeid. Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Maanteeameti juhiseid ja nõudeid. Torustike ehitamisel teealal eelistada kitsast toestusega kaevikut ning ehitustöödega asfalteeritud/pinnatud teele võimalusel mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada ehitustööde käigus. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 4/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 2. VEETORUSTIK 2.1 Olemasolev veevarustus Võru linna ja Võru valla Võrumõisa küla ühisveevarustussüsteemide omanikuks on AS Võru Vesi. Võrumõisa küla Konnametsa ja Nöörimaa piirkonnas ühisveevärgitorustikud puuduvad. Piirkonna ühisveevärgiga ühendamiseks on varasemalt rajatud Võru linnast tulev ühisveevärgitorustik De110 Räpina mnt ja Nöörimaa tee ristmikul Räpina mnt 30 juures. Antud projektiga lahendatavatel kinnistutel liitumisühendused ühisveevärgitorustikuga puuduvad. Piirkonna kinnistud saavad olme- ja joogivee isiklikest salv- või puurkaevudest. 2.2 Projekteeritud veevarustus Projektpiirkonna kõigile tänavatele on projekteeritud ühisveevärgitorustik läbimõõduga De32- De110. Kinnistute ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga on projekteeritud peatorustikust sadulühendusega veetorustik PE De32 mm koos maakraaniga. Maakraan (koos spindlipikenduse ja kapega) paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele. Kui peatorustik asub kinnistute sees, siis on liitumisühendus koos liitumispunktga üldjuhul kuni 1m peatorustikust. Perspektiivsed veeühenduse otsad lõpetatakse elekterkeevis otsakorgiga. Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04, veesõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-01. 2.3 Väline tuletõrjeveevarustus Välise tulekustutusvee jaoks on projekteeritud piirkonda 7 uut maapealset hüdranti. Hüdrantide täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04 ning piirkonna hüdrantidest ülevaate saab üldjooniselt VK-4-00. Samaaegsete tulekahjude arvuks piirkonnas on arvestatud 1. Kustutusvee kogus ühele hüdrandile on 10l/s. Hüdrantide surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga, automaatse tühjendusklapi ja siibriga varustatud maa-pealset hüdranti vastavalt EVS-EN 14384:2005 nõuetele 2.3.1 Projekteeritud veetorustiku siibrikaev Veetorustiku suurematesse sõlmedesse on ette nähtud torustike siibrikaevud PE Di1500. Täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04. 2.3.2 Projekteeritud läbipesukaev Veetorustiku tupiklõigu lõppudesse on ette nähtud torustike läbipesuks läbipesukaev (vt. joonis nr VK-7-03). Täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04. 2.4 Torustiku materjal ja seadmed Veetoru materjaliks on PE100 survetorud PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 5/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 2.5 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped 2.5.1 Nõuded maakraanidele DN20-DN50:  Kasutada PE-otste ja elektrikeevisühendusega maakraane;  Surveklass vähemalt PN10;  Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;  Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;  Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG50;  Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;  Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;  Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit: a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest; b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel; c) EPDM kummist mansett ehk survetihend.  Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2;  Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: a) Tootja nimi või logo; b) Toote number; c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm); d) Surveklass (PN); e) Korpuse materjal.  Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla korgiga. 2.5.2 Kummikiilsiibrid DN50 – DN600:  Surveklass vähemalt PN10;  Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;  Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;  Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500);  Äärikute konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10);  Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4);  Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;  Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N;  Kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;  Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit: a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest; b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel; c) EPDM kummist mansett ehk survetihend;  Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2 ja omama GSK heakskiitu;  Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: a) Tootja nimi või logo; b) Toote number; c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm); d) Surveklass (PN); Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 6/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 2.6 Veetorustiku paigaldusnõuded Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale. Kõik ristumised maanteedega tuleb teostada kinnisel meetodil ning kasutada A-tugevusklassi (standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi 750N vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Torustiku ristumisel maanteega lähtuda Maanteeameti poolt esitatud tingimustest. Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. 3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK 3.1 Olemasolev Võru linna ja Võru valla Võrumõisa küla ühiskanalisatsioonisüsteemide omanikuks on AS Võru Vesi. Võrumõisa küla Konnametsa ja Nöörimaa tee piirkonnas ühiskanalisatsioonitorustikud puuduvad. Piirkonna ühiskanalisatisooniga ühendamiseks on varasemalt rajatud Võru linnast tulev isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC De160 Räpina mnt ja Nöörimaa tee ristmikul Räpina mnt 30 juures. Piirkonna majapidamistes toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. 3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon Projektpiirkonna kõigile tänavatele on projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik De160, et tagada võimalus piirnevatel kinnistutel liituda ühiskanalisatsiooniga. Seoses piirkonna maapinna kõrgusliku eripäraga pole võimalik kõikidele kinnistutele tagada isevoolse kanalisatsiooniga liitumist, seetõttu on piirkonna madalamatesse punktidesse jäävatele kinnistutele projekteeritud survekanalisatsiooni De63 liitumisühendused (kokku 20 kinnistut). Kinnistute jaoks rajatakse alates tänavakollektorist kuni kinnistu piirini reoveekanalisatsiooni ühendustorustik läbimõõduga PVC SN8 De160 mm. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril otsakorgiga. Kui tänava kontrollkaevust kinnistu piirini on ühendustorustiku lõigu pikkus suurem kui 2m, siis on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud teleskoopiline kontrolltoru De200/160 mm koos malm luugiga 25T/40T. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul 10‰ kui pole asendiplaanil märgitud teisiti. Survekanalisatisooni liitumisühendused lõpetatakse DN50 maakraani ja elekterkeevis otsakorgiga. Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04. 3.3 Torustikud ja kaevud Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. Torustike materjal Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1401. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 7/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 Kaevud Kontrollkaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE-kaevud, mis vastavad standardile EVS-EN 13598 nõuetele ja katta malmluukidega tugevusklass D400 või C250 (vastavalt EVS-EN124). Kõik kaevukaante raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad”). Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on De400/315 ning ühendus- ja kinnistutorustikul kontrolltoru De200/160. 3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11. Reoveekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus ilma toru pealse soojustuseta on 1,2m toru peale. Ehitatava torustiku kohale 30...40cm kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni nimega. 4. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK 4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon Käesoleva tööga on projekteeritud survekanalisatsioonitorustik kahes lõigus: 1) RP Lõokese reoveepumplast kuni Nöörimaa teel (Nöörimaa ja Lodjapuu tee tn ristmiku lähedal) asuva projekteeritud isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikuni (L=299m). 2) RP Kaku reoveepumplast kuni Nöörimaa teel (Nöörimaa ja Lodjapuu tee tn ristmiku lähedal) asuva projekteeritud isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikuni (L=544m). Survekanalisatsiooni lõppu, enne ühendamist isevoolsesse kanalisatsiooni, on projekteeritud voolurahustuskaev KK-208 (vt. joonis VK-7-04 - Voolurahustuskaevu tüüpskeem). Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku läbimõõduks on PE De110. Lisaks on projekteeritud nendele kinnistutele, kus pole võimalik isevoolse kanalisatsioonitorustiku liitumist tagada, survekanalisatsiooni liitumisühendused PE De63. Torustiku paiknemine on näidatud joonisel VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04, survekanalisõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-02. 4.2 Torustiku materjal ja seadmed Survetoru materjaliks on PE-100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema paigaldatud kaitsehülssi või olema PE RC materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. 4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale. Projekteeritud piirkonna survetorustik rajatakse osaliselt kinnisel meetodil suundpuurimise teel vastavalt asendiplaanil näidatule. Eeldatav stardi-/lõppkaeviku asukoht on näidatud asendiplaanil. Sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast Töövõtja võib muuta stardi- ja lõppkaevikute asukohtasid. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 8/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 Kõik ristumised maanteedega tuleb teha kinnisel meetodil ja kasutada metallist või A- tugevusklassi (standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Ristumiste rajamisel lähtuda maanteeameti poolt esitatud tingimustest. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. 5. REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA 5.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplad 5.1.1 Üldist Kanalisatsioonipumplad peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis. Reoveepumpla tootejoonised tuleb kooskõlastada Tellija ja Inseneriga enne pumpla valmistamist. 5.1.2 RP Lõokese Lõokese tee lõppu Ala-Hollo kinnistule (katastri tunnus 91701:001:0875) on projekteeritud reoveepumpla siseläbimõõduga Di1600. Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 9,5 m ning minimaalseks tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump. RP Heina pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=9,5 m. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt DN80. 5.1.3 RP Kaku Kaku tee äärde tiigi juurde reformimata riigimaale on projekteeritud reoveepumpla siseläbimõõduga Di1600. Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 9 m ning minimaalseks tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump. RP Kaku pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=9 m. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt DN80. 5.2 Pumpla korpuse materjalid Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpuse lubatud materjalid on PEHD. Korpus peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. Pumpla teenidusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaablite riputamiseks. Õhukeseseinalise pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste (kruvid jne) tegemine ei ole aktsepteeritav. Pumpla plastikust korpus peab omama piisavat rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile. Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m. 5.3 Pumpla ankurdamine Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele. Ankurdusplaadi laius ja pikkus peavad olema vähemalt 600 mm pumpla välisläbimõõdust suuremad (300 mm igast pumpla servast), millest piisab kuni 2000 mm läbimõõduga pumpla ankurdamiseks. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 9/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 Betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses. 5.4 Pumpla luugistik ja soojustus Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist. Pumpla korpus tuleb soojustada minimaalselt 1000 mm sügavuseni loetuna maapinnast. Soojustusmaterjal peab olema täielikult kaetud veekindla kattega. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt 50 mm. 5.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon Hooldusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316) restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest AISI 316. Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri ja pumpade hooldustööde tegemist. Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud (libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316. Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast. Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla. Survetorustik: Pumpla survetorustik peab olema valmistatud PE plasttorudest või roostevabast terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest. Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava. Õhutustorud: Iga uus pumpla peab olema varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Torude otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Juhtmete kaitsetorud tuleb ehitada veekindlatest torudest PVC muhvtorudest. Torudesse ei tohi sattuda vett. Siseneva torustiku sulgemine: Reovee pealevool pumplasse peab olema suletav väljaspool pumplat kaevus paikneva nugasiibriga (peab olema kergesti vahetatav, st kaev peab olema piisava suurusega) või pumplas paikneva nugasiibriga, mille spindli pikendus on toodud läbi pumpla korpuse maapinnale. Kaevus paikneva siibri pikendus peab olema toodud kaevukaane alla. Liiklusalal paikneva pumpla korral peab siiber paiknema eraldi kaevus. Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 6x18 mm (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust). Siibrid ja tagasilöögiklapid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber. Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 10/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all). Käsipuud: Käsipuud peavad olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 316. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist. Tõsteaasad: Plastkorpusega pumpla konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid, mille materjaliks on PE. Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema vähemalt De63 mm. 5.6 Nõuded pumba valikule Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – Flygt, Grundfos, ABS. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Reoveepumpadele esitatavad nõuded: • paigaldatavad pumbad peavad olema vastavalt Tellija soovile eesmärgiga vähendada vajalike tagavaraosade nomenklatuuri Tellija laos ning lihtsustada pumplate hooldust kusjuures kõik käesoleva projekti käigus paigaldatavad pumbad peavad olema sama tootja poolt. Paigaldatava pumba Tootja tuleb täiendavalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga. • pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C; • pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis; • töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil; • asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi. 5.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed Pumpla tarnida koos AS Vrõu Vesi tingimustele vastavate elektri- ja automaatikaseadmetega. Reoveepumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja jälgida SCADA süsteemist. Pumplate elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga. 5.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga Töövõtja taotleb elektrivõrguettevõttest liitumistingimused ning korraldab kõik vajalikud toimingud kuni liitumislepingute sõlmimiseni. Liitumislepingud sõlmitakse Töövõtja poolt. Liitumislepingus toodud liitumise maksumuse tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja. 5.9 Reoveepumplate katsetamine Enne vee laskmist pumplasse: • kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone; • kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad; • teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud instruktsioone; • teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll: - erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi) külge; - kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 11/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb tööprojektis määratud tootlikusest üle 10%, on Inseneril õigus nõuda uusi seadmeid. 5.10 Nõuded haljastusele, teedele Pumpla ümbruse teenindusplats rajada kruuskattega. Ühendus olemasoleva teega rajada kruuskattega. Pumpla teenindusplatsi ümbruses taastada olemasolev olukord – vajadusel planeerida maapind pumpla teenindusplatsi ümber ja lisada haljastus. 6. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD 6.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtjal tuleb tööde teostamisel kasutada kvalifitseeritud tööjõudu ja esmalt põhjalikult tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga. Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha küsimiseks. Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud, pumplad jne) õigsuses ja sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse. 6.2 Üldist Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni. Tagasitäite tegemisel on töövõtupiiriks taastatava/ rajatava katendi konstruktsiooni alumine pind. Selles ülevalpool olev katendi konstruktsioon kuulub taastamistööde mahu hulka, mis kuulub samuti Töövõtja tööülesannete hulka. Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt VÕS § 218 ja 642 lõige 2.1 Tellija võib nõuda Töövõtjalt kahe aasta jooksul ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldada Töövõtja omal kulul. Paigaldatavate seadmete minimaalne garantiiaeg peab olema vähemalt 6 kuud kui ei ole teist kokkulepet. Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:  EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“  RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud“  RIL 194-1992 „Putkikaivanto-ohje“  InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laatuvaatimukset“  Torutootjate paigaldusjuhised  Tootjate paigaldusjuhised  Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” (RT I, 08.04.2016, 4) – Riigi Teataja Töövõtja on kohustatud:  enne ehitustööde alustamist fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste, haljastuse jne olukorrast.  dokumenteerima ehitustööd (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid) Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 12/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020  enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate teavitamine  enne kaevetöödega alustamist erakinnistute peal tuleb kooskõlastada tööde aeg kinnistu omanikuga.  olemasolevate torustikega ümberühendamise asukohad kinnistutel täpsustada ehitustööde ajal koostöös kinnistu omaniku ja kohaliku vee-ettevõttega.  jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni kooskõlastuste koondtabelist  jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse  ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses 08.12.1999 nr.377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ - Riigi Teataja  tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale 6.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises postkastidesse, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Teede, tänavate ja kõnniteede sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Inseneri ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kiirabi ning kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale. Vastav info tuleb edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavetele isikutele kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamiseks teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. 6.4 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Avatud kaevik tuleb piirata aedadega (lint ei ole kaeviku piire). Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 6.5 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemasolevaid torustikke haldab AS Võru Vesi. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 13/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 6.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit. alajaamad jne). Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks mitte enam kui 10 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut (va riigiteel ja tee kaitsevööndis). Riigitee piiridesse ja tee kaitsevööndisse ei tohi jätta lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a juhul, kui on olemas vastav luba. Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud tänavale väljasõidud), ilma sobivate liiklusekorralduslike meetmeteta. Töövõtja vastutab, et tema poolt teostatud tööd, materjalid ja seadmed oleksid kogu projekti elluviimise perioodil kaitstud vandalismi, varguse ja tahtliku kahjustamise eest. Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. avatud kaevikud, ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,5 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega (kaitsetõkete, ohutusiltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate oranžide tulede, öiste tulede, jms). Kõik hoiatavad sildid on eesti keelsed ning vastavad kohalike organite poolt esitatud nõuetele. 6.7 Kaeviku mõõdud Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja ohutu paigaldamise. Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale seada ajutised reeperid asukohtadele, kus neid tõenäoliselt ei rikuta. Torude kaeviku minimaalne laius on 1,2 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1m toestatud kaevikuga. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude/ sõlmede kohal. Kaevikute seinad peavad olema vähemalt 200mm kaugusel torustiku või kaevu seinast, et saaks teostada nõuetekohaselt tihendamist. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt tüüpilise Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 14/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil. Ehituskaeviku toestamine tuleb töövõtjal määrata vastavalt vajadusele tööohutusnõudeid järgides. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 juhistest. Kaevik tuleb toestada kahepoolse sulundseinaga juhul kui kaevik on sügavam kui 3,5 m. Kõik kulud, mis on seotud kaevikute toestamisega, on Töövõtja kanda. Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru +3m (orienteeruvalt 15m). Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike puhul minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb vältida kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 meetri. Kui tööd katkestatakse kogu kaeviku või teatud osa ulatuses ja kaevik jääb avatuks kümneks (10) või rohkemaks tööpäevaks, siis täidab Töövõtja kaeviku või selle osa ja rajab ajutise teekatte omal kulul, kui Insener sellise korralduse annab. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 6.8 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610:2015 nõuetele. Arvestada täiendavalt tootja nõudeid. Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liiva/killustiku kihiga, mille paksus on vähemalt 200 mm. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Kui toru paigaldatakse väikese kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas ja muud orgaanilised pinnased jne) või suure pinnasevee pealevooluga tingimustes, siis tuleb killustik ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili kasutamise vajaduse otsustab Insener. Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda, vajaduse korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid kogu ulatuses aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude paigaldamise katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt märgistada. Ehituse ajal kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt tekitavate vigastuste eest. Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant. Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 15/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat. Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise kvaliteedile, siis kaevab Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku uuesti vastavalt nõutud standarditele. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt. joonis VK-5-01. 6.9 Torustiku soojustamine Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid, siis tuleb torustik soojustada. Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m mõõdetuna toru pealispinnast ja isevoolsed kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru põhjast, tuleb soojustada. Survetorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,8m. Isevoolse kanalitorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1m. Torustiku ristumisel olemasoleva/ projekteeritud truubiga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku põhja ja truubi põhja vahe on väiksem kui 1,2m. Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate paksusega 50 mm, mis asetada torust kuni 0,3 m kõrgusele. Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus liiklusalal min 400 kN/m² ning väljaspool liiklusala 300 kN/m², maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860. 6.10 Veetõrje ehituskaevikust Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid. Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil. Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Keelatud on ilma vastava loata alaliste kuivatuskraavide süsteemi kasutamine, Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavidesse) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata settest piisava sagedusega ning sademevee kanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama kanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Pumpamise koht tuleb kommunikatsiooni valdajaga (kohalik omavalistus või kohalik vee- ettevõte) kooskõlastada. 6.11 torustike rajamine kinnisel meetodil Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja Insenerile tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus käesolevas seletuskirjas toodud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 16/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega). 6.12 Ehitustööde kvaliteet Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavalt tootjate paigaldusjuhendeid. 6.12.1 Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid:  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 20mm  Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0%  Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm  Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta  Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm  Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm madalamal, asfaltpinnast 3 ÷ 10mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda  Veetoru maakraanide kaped ja kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma riigiteemaa haljasalal 200 mm allpool maapinda ning asfaltkattega mahasõitudel asfaldiga samasse tasapinda ja mitte rattajälge. Seejuures tuleb järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas nr.2 esitatud nõudeid.  Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla suurem kui 10mm/1m. Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada uuesti. Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus, väljaõppetunnistus jne.) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada. 6.13 Mahajäetavad torustikud ja kaevud Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel betoonkaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Plastkaevu likvideerimisel tuleb eemaldada kaevu lagi, täita kaev puistematerjaliga ning see viimane siis tihendada. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 17/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale. Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale hargnemisele paigaldada pimeäärik. AS Võru Vesi kuuluvatel torustikel tagastada malmist kaevuluuk, demonteeritavad sulgseadmed jms AS Võru Vesi-le. 7. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja mõõt teada ning Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada tööde käigus. Olemasolevate hoonete/rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult teatada ja viga võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud kanda. Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse 25.06.2015 nr. 73 nõudeid. Side liinirajatise kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni. Töötamine liinirajatise kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on keelatud. Lahtikaevatud sideehitise säilimise tagamiseks ette näha kaablite täiendav mehhaaniline kaitsmine ja toestamine (nt. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms). Tugikonstruktsioonide ehitamine lahtikaevatud kaablikanalisatsiooni säilimise tagamiseks teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sidesideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. Ebastabiilse pinnase ja sügavate kaevikute toestamiseks näha ette standardsete toestuskilpide, sulundseinte, terastugede kasutamine koos raketispaneelidega vms. Vt. joonis VK-5-02-01 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise skeem proj. torustikuga ristumisel. Vt. joonis VK-5-02-02 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise skeem proj. torustikuga paralleelsel kulgemisel. Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis tuleb võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja kulul. Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 18/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 Kaugkütte kaitsetsooni ulatus torudel DN >200 on 3m ja ristumisel teiste tehnovõrkudega vahekaugus 0,2m. Enne kaevetöödega alustamist täpsustada koos võrguvaldajaga kaugkütte torustiku asukoht. Kaitsetsoonis võib töid teha ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. 8. ELA SA SIDEKANALISATSIOON Räpina mnt ääres on olemasolev ELA SA sidekanalisatsiooni multitoru. ELA SA võrgu kaitsevööndis ehitustööd tuleb teostada koostöös võrguvaldajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. 9. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt vara ette teatada. Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha. Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja toimub tema kulul. 9.1 Survetorude katsetamine Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja kohaliku vee- ettevõtte ettekirjutistele. Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või mõne lõigu ehituse lõppu. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri (erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri). Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Manomeeter peab olema katsetuse täpsusele vastav jaotustäpsusega ja mitte suurema maksimumnäiduga kui 20 baari. Manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab olema vähima jaotusega 0,1 baari. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 9.2 Isevoolsete torude katsetamine Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja igale kaevudevahelisele torulõigule videouuringu. Videouuringute tegemisest tuleb ette teatada ja Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneri kohaloleku. Lõplik videouuring tuleb teha läbipestud torudes, kus vee voolamist videouuringu ajal ei toimu. Videouuringu kohta peetakse päevikut. Videokaamerad peavad olema varustatud kaldemõõtjaga ning tarkvaraga, mis võimaldab mõõtetulemuste põhjal koostada iga torulõigu kohta kallete graafiku. Kallete mõõtja peab olema Tootja nõuetekohaselt kalibreeritud. Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud „Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“. Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le kasutades vett. Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga. Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 19/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 9.3 Teostusmõõdistamine Teostusmõõdistused, joonistel esitatavad andmed ja torustike kujutamine plaanil peavad vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 10. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Asfaltkatte, kruusapinnase ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 03.08.2015.a. määrus nr 101, RT I 08.04.2016, 4); • Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord (MKM 22.09.2014.a. määrus nr 74, RT I 08.04.2016, 5); • KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314); • KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHEND (MA peadirektori 22.11.2016.a. käskkiri nr 0215); • PINDAMISJUHIS (MA peadirektori 28.12.2017.a. käskkiri nr 0326); • Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkiri nr. 264); • Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RT I 15.07.2015, 5). Tööde teostamine tuleb kokku leppida teerajatise ja kinnistute omanikega. Tööde käigus teisaldatud liikluskorraldusvahendid tuleb paigaldada nende algsetesse asukohtadesse. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee piiridesse ja tee kaitsevööndisse ei tohi jätta. Katte taastamine on näidatud katete taastamise asendiplaani joonistel TL-4-01- kuni TL-4-04. Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte taastamise ristlõiked vt. joonis TL-6-01 ja VK-5-01. 10.1 Asfaltkatte taastamine Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Maanteeameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale (± 3 mm) ning sama kaldega. Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm, temperatuur) tingivad ebakvaliteetse tulemi. 10.2 Haljastuse taastamine Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast pinna mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 20/21 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181 Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020 minimaalse kihipaksuse 0,15 m. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive või muid võõrkehi suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning vältida pinnavee sissevoolu kaevudesse. Haljasalal kasvanud muru taastamiseks tuleb alale külvata omavalitsuse heakorraspetsialisti või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme, külvinormiga 20...30 g/m2. Muruseemne külvamiseks sobilikuks ajavahemikuks loetakse perioodi 1. maist 1. septembrini. Kokkuleppel kohaliku omavalitsuse või kinnistuomanikuga võib muru taastamiseks kasutada ka mätastust. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni selle täieliku tärkamiseni kogu haljastatud ala ulatuses. Esimese muru niitmise teostab Töövõtja. 11. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA Keskkonnakaitse alaste õigusaktid loetletud seletuskirja peatükis 1.2.3. Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Kaevetööde tegemisel juhinduda:  Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.  Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.  Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.  Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.  Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.  Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.  Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Võru Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. 11.1 Jäätmekäitlus Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida Võru valla jäätmehoolduseeskirja. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba. Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt kohaliku vee-ettevõtte nõuetest. Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel vormistada Keskkonnaameti jäätmehoolduse osakonnas jäätmeõiend, mis lisada ehitise ülevaatusdokumentidele. Koostas ja kontrollis: /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Erm Vastutav spetsialist Akvalius OÜ Vastutav spetsialist: Janno Erm 218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 21/21 De i=0.032 De110 L=11.0m De160 L=12.2m .0m 160 10 =11 60 L 60 i=0.0450 L= De .6m L= 0 De1 i=0.00 K1 V1 K11 3 V V1 3.9 .1m 1 =12 m 1 V1 10 L 23.4m K11 3 De1 V 2 0 L= 2 De16i=0.0060 K1 De32 De32 K1 K11 L=0.9m 1 V 1 V L=4.0m KS1 K11 1 De1i=0.010 V 2 K11 4 2 2 De110 L=20.8m 1 V De160 L=1.9m De110 L=8.8m K11 .0m 60 L 0 22.4m De160 L=2.7m 3 V =43 K11 1 0 L= K11 i=0.0100 60 L 60 V De11 i=0.0383 3 i=0.0554 V L=3 De1 i=0.00 =3.4 De160 L=7.7m De3 m K1V1 2 m 42.7 V1 i=0.0450 K11 K1 = .3 L 2 m KS1 K1V1 1 V 6 3 0.4m D e 0 L=3 2 De160 L=1.9m De16 0.0060 K1V1 2 K11 V i=0.0100 i= 1 1 0.4m De32 2 .1m K1V1 L=5.9m 0 L=5 0 L=3 K11 De110 2 De11 L=0.8m De16 0.03060 1 V 3 K1V1 2 i= 1 L=3.3 .3m K11 De160 L=210 1 De32m V1 2 De160 L=20.3m 3 1 V 0 De11 m 1 i=0.0060 i=0.006 K1 KS1 1 K1 K1 V1 2 V1 L=7.0 K1 K1 2 V1 K1 3 1 K1 V1 V1 0 V1 De11 m De160 L=8.3m De63 L=11.8m De160 L=11.7m De40 L=20.3m V1 V1 .3m L=6.1 2 De40 L=21 De32 L=8.1m 2 i=0.0600 De160 L=7.7m i=0.0500 L=3.8 .0m De32m De32 L=7.5m K2 i=0.0600 De16 0.0100 V2 0 L=4 K1 K2 V1 V2 KS1 V1_1 K1 uv i= 1 V1 Kinnselt rajatava torustiku r ee De110 L=26.5m 1 nt De110 L=28.9m De160 L=28.9m rie puurimiskaeviku asukoht 2 De160 L=1.5m o i=0.0471 1 i=0.0100 i=0.0450 2 2 3 De32 KS1 L=1.0m V1_1 K1 V1 K1 V1 V1_1 4.8m 2 KS1 K1 0 L= V1 De160 L=1.9m De11 De160 L=33.5m K1 i=0.0100 V1 De160 L=2.3m 2 i=0.0200 i=0.0100 1 14 2 De63 L=33.5m 2 1 De32 De110 L=8.9m 3 De160 L=10.0m L=3.5m De32 De110 L=14.9m L=7.3m L=0.8m i=0.0060 KS1 K1 i=0.0202 De110 V1_1 V1 K1 V1 De32 KS1 L=3.3m 1 K1 2 13 V1 L=5.4m De110 2 De160 L=4.3m De160 L=2.1m V1_1 i=0.0060 i=0.0100 V1_1e110 L=16.0m 2 1 2 De160 L=1.9m De32 i=0.0100 1 K1 3 V1 L=0.9m De160 L=1.0m De160 L=2.0m 2 3 i=0.0100 i=0.0100 K1 KS1 De160 L=1.5m D V1 2 3 De160 L=6.2m De160 L=8.7m De32 1 1 i=0.0100 2 L=1.5m i=0.0060 1 De32 L=5.4m 3 De160 L=26.3m De63 De32 K1 L=1.5m De110 L=26.3m L=1.0m i=0.0060 De160 L=17.9m De160 L=1.5m De63 L=17.9m 2 i=0.0100 K1 3 V1 K1 i=0.0060 KS1 V1 De32 K1 1 V1 L=1.0m De63 L=8.7m i=0.0060 K1 V1_1 V1 K1 V1 K1 V1 KS1 K1 V1 3 De110 L=42.0m De63 L=21.4m De160 L=22.4m De160 L=1.0m 2 i=0.0100 i=0.0119 i=0.0070 1 V1_1 De32 De160 L=2.1m L=4.7m De63 K1 De160 L=8.7m V1 K1 L=1.5m i=0.0100 V1 1 KS1 2 i=0.0060 K1 =37.8m 3 De32 De32 De32 1 L=1.0m L=1.0m L=1.6m De160 L=2.0m 3 3 i=0.0100 2 De160 L=1.0m De110 L 2 4 2 V1_1 V1 3 De160 L=1.5m De160 L=1.5m K1 i=0.0100 De32 L=12.7m De32 V1 1 i=0.0100 i=0.0100 1 De32 De63 L=12.2m KS1 L=3.0m V2 L=1.5m K1 De160 L=15.6m V1 KS2 K1 De110 L=15.6m i=0.0060 De63 L=32.5m V1 K1 De160 L=32.5m V1 V1_1 K1 V1 i=0.0060 De63 L=22.1m De160 L=23.1m KS1 De63 L=30.0m V2 De160 L=26.0m i=0.0070 K1 i=0.0060 V1 2 3 K1 4 De160 L=1.4m De32 V1 K1 i=0.0100 V1 1 K1 L=1.0m V1_1 2 De160 L=2.0m V1 De63 L=9.6m 1 i=0.0100 1 2 2 De160 L=9.6m 1 De32 i=0.0060 3 L=1.2m K1 V1 K1 De110 L=15.6m KS1 K1 V1 De160 L=1.1m V1 K1 i=0.0100 V1 i=0.0060 K1 De160 L=15.6m De32 V1 3 2 L=3.0m De32 L=1.0m De63 1 De160 L=1.5m De32 L=1.5m V1_1 i=0.0100 3 L=1.5m K1 2 2 4 3 De160 L=1.5m De160 L=1.0m KS1 V1 i=0.0100 1 i=0.0100 K1 De63 L=10.7m 1 De32 De160 L=1.5m V1 De110 L=26.8m K1 De160 L=1.0m V1 3 De160 L=10.7m L=1.0m 2 4 i=0.0100 i=0.0100 i=0.0168 De32 De160 L=2.0m i=0.0070 K1 De160 L=13.7m De32 1 L=1.0m 1 i=0.0100 V1 De63 L=13.7m V1 V1_1 2 De160 L=1.8m K1 L=1.5m i=0.0060 1 3 De32 i=0.0100 3 KS1 L=1.5m De32 2 De110 L=9.4m K1 De32 L=2.9m De160 L=9.4m V1 L=1.0m i=0.0060 3 K1 K1 2 V1 V1 V1_1 K1 De160 L=1.5m 1 V1 De160 L=10.0m De63 L=10.0m i=0.0100 KS1 De160 L=1.0m 3 orienteeruv 2 i=0.0070 i=0.0100 K1 V1 De32 De160 L=1.7m De160 L=2.1m V1 1 1 K1 4 21 2 L=1.5m i=0.0100 i=0.0100 K1 De160 L=27.4m V1 2 De160 L=14.9m 3 De32 De63 L=27.4m De32 V1_1 =44.7m i=0.0060 L=1.3m K1 De32 L=2.8m i=0.0060 1 V1 De160 L=39.5m De63 L=14.9m L=1.0m V1 De63 L=39.5m 3 K1 2 V1 i=0.0060 De110 L K1 De160 L=1.5m 1 K1 i=0.0100 V1 KS1 V1_1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 V1 De160 L=24.4m De160 L=1.5m De110 L=24.3m De110 L=24.7m K1 De160 L=28.5m i=0.0100 De63 L=25.4m 2 K1 i=0.0070 3 V1 i=0.0101 De32 KS1 i=0.0060 De160 L=1.5m K1 V1 1 L=1.0m 2 V1_1 3 De160 L=16.9m i=0.0100 De63 L=16.9m De160 L=5.2m V1 De160 L=5.1m 1 i=0.0060 De32 De63 L=14.7m De160 L=14.7m i=0.0100 i=0.0100 L=1.0m K1 De160 L=5.4m i=0.0060 De160 L=2.5m K1 K1 V1 V1 i=0.0100 K1 i=0.0100 KS1 V1 V1 K1 L=6.1m V1_1 De32 L=5.9m De32 V1 2 2 K1 2 L=4.6m De110 K1 K1 L=6.0m L=6.1m De110 L=16.8m V1 De110 L=18.0m 1 V1 De32 De32 1 K1 1 De160 L=2.0m 2 L=4.2m Kinnselt rajatava torustiku V1 i=0.0208 De110 i=0.0000 K1 V1 2 i=0.0060 De110 L=38.1m De160 L=10.8m De160 L=6.0m 1 V2 De De110 De160 L=16.5m De110 L =3. V2 De110 L=1.5m De110 L=15.6m i=0.0306 3m i=0.0066 i=0.0060 2 puurimiskaeviku asukoht 110 De160 L=29.2m De160 L=25.2m De160 L=24.1m De160 L=23.0m L=3.1m 21 i=0.0070 2 2 i=0.0100 1 1 m De160 L=49.2m De160 L=18.8m De160 L=10.2m De160 L=17.7m 3 2 De110 L=45.3m 1i=0.4262 i=0.0000 De160 L=40.2m 2 KS1 KS1 2 2 1 7.2 De160 L=18.1m De160 L=8.3m i=0.0060 1 1 1 1 2 1 KS1 KS1 2 De110 V1 1 1 3 2 2 i=0.0060 K1 i=0.0060 1 2 i=0.0060 1 3 2 4 1 2 2 2 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 K1 L= 0 2 2 i=0.0060 1 2 KS1 L= i=0.0060 2 i=0.0060 i=0.0060 K1 1 3 2 i=0.0060 K1 1 3 1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 KS1 KS1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 i=0.0060 2 1 3 i=0.0060 1 2 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 1600.0016 V1 2 1 K1 K1 3 V1 V1 KS1 2 V1 V1 KS1 De160 L=5.3m 1 1 3 K1 K1 K1 V1 V1 V1 1 KS1 KS1 KS1 1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 5 3KS1 3 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 2 K1 V1 KS1 1 2 KS1 9.5 e K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 3 4 1 KS1 KS1 KS1 D i= V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 De110 L=10.2m 3 De110 L=18.7m De110 L=28.2m 3 De110 L=25.2m De110 L=24.0m De110 L=21.9m De110 L=77.3m De110 L=10.8m De110 De110 L=5.4m 4 3 De110 L=8.3m 3 De110 L=39.2m De110 L=15.4m m De110 L=46.9m De110 L=18.1m De110 L=19.9m 1 L=5.7m De32 1 De110 L=17.7m L=6.8m i=0.0100 K1 i=0.0019 De32 m De160 L=4.1m 2 K1 V1 8.0 K1 2 3 V1 De40 L=12.1m K V2 L= 1 1 De110 L=21.8m V1 K1 2 1 i=0.0100 0 2 e11 1 1 i=0.0413 1 Olemasolev 1 1 De160 L=13.1m D 1 V1 2 2 2 K1 L=5.3m 2 i=0.0060 De160 L=5.3m kanalikaev 2 V1 De32 De160 L=2.3m 2 2 L=2.8m L=5.4m L=5.3m L=4.8m De110 2 De160 L=5.5m 010 m De32 De32 De32 De160 L=5.9m L=5.1m i=0.0100 De160 L=5.2m De160 L=1.0m i=0.0100 i=0. L=6.3 De32 likvideerida De63 L=16.7m i=0.0100 K1 V1 De160 L=16.7m i=0.0100 0 i=0.0100 i=0.0100 De160 L=2.8m De63 L V1 K1 De32 K1 i=0.0060 De160 L=1.7m 60 i=0.0100 L=1.1m V1 De1 i=0.0100 1 De160 L=31.2m K1 2 De160 L=1.6m De63 L=30.2m V1 =23.1m i=0.0060 i=0.0100 3 De160 .0060 De160 L=1.5m V1 K1 K1 i=0 i=0.0100 K2 V2 1 3 V1 L=32.1 2 De32 De160 L=14.9m L=1.0m m De63 L=14.9m i=0.0060 K1 V1 K1 K1 V1 K2 V2 De32 L=33.3m De160 L=32.2m De63 L i=0.0070 V1K1 =14.5m V1 K1 K1 De32 V1 K2 V2 L=1.0m De160 L=1.5m 1 1 De160 L=1.0m i=0.0100 3 2 i=0.0100 L=6.0m 2 V1K1 De63 3 V1 De32 De160 L=1.0m De32 K2 V2 De63 L=12.7m i=0.0100 L=1.5m 1 L=1.0m K1 De160 L=12.7m 2 De32 V1 1 L=1.5m 2 i=0.0060 3 =1.5m De160 L=8.0m De160 L0100 De63 L=6.9m 3 i=0. i=0.0060 De63 L V1 De160 L0060 V1 K1 K2 V2 i=0. K1 De160 L=1.5m V1 =17.3m K1 De32 =16.3m i=0.0100 1 L=1.5m 1 1 L=2.4m 2 De63 3 3 De160 L=1.0m De32 2 De32 1 i=0.0100 2 3 L=1.0m L=1.0m De63 L=8.2m De160 L=9.2m De160 L=0.5m De160 L=1.5m De160 L=8.5m 2 De63 L=9.6m V11 K i=0.0060 i=0.0100 i=0.0099 i=0.0060 =1.5m V1 K1 De160 L0100 i=0. V1 K1 De32 De32 L=1.0m 1 4 1 2 L=1.0m 3 1 De160 L=1.5m 1 32 De160 L=1.5m 2 6 2 De160 L=1.0m 6 De160 L=7.2m i=0.0100 3 De63 L.1216 5 3 i=0.0100 5 i=0.0100 De32 De63 L=7.2m 4 4 De32 L=15.114.0m i=0.0060 De32 L=1.5m i=0 De63 V1 L=1.0m L=1.5m K1 De32 KS2 KS = V1 KS2 De63 L10 L=1.5m m De63 L=17.8m KS2 V1KS2 KS KS2 De63 L=16.8m i=0. 23 1 De63 L=17.8m KS i=0.1485 2 22 2 i=0.1488 =23.5m 3 De160 L=1.0m i=0.0100 KS2 KS V1 V1 K1 KS2 KS2 KS KS2 De63 L=1.4m KS222 KS V1 2 1 2 i=0.0000 De32 De160 L=26.0m L=1.0m De63 L=27.0m R10 De63 V1 Olemasolevad kommunikatsioonid : i=0.0060 V1 K1 De63 L= - Proj. reoveepumpla KS K KS i=0.0950 KS De32 22 S22 L=9 L=1.0m De32 - Ol.olev reoveekanalisatsioon koos kujaga L=2.0m 28.4m .8m KS2 - Ol.olev sademeveekanalisatsioon V2 De63 L=30.5m 1 V1 K1 - Ol.olev veetorustik 2 i=0.1195 De63 L=0.7m De32 L=13.1m i=0.0000 L=5.0m - Proj. pumpla kruuskattega De32 De63 L=1.8m 2. Torustike pikiprofiilid vt. joonis VK-6-01. - Ol.olev madalpingekaabel teenindusplats KS2 1 V2 De63 L=1.3m K KS 2 - Ol.olev keskpingekaabel S22 i=0.0000 V1 K1 De32 L=1.0m De160 L=1.5m i=0.0100 4 1 esindajaga. L=9.4m 2 De63 De32 3 L=4.6m K KS V122 De63 De160 L=1.3m S L=1.0m De63 L08 i=0.0100 1 - Ol.olev sidekaabel i=0. 43 2 - Ol.olev sidekanal VK-4-01-04 De32 =50.4m De63 L 45 De63 L=17.3m L=1.8m - Kinnistu piir i=0.1222 i=0.08 De63 L= 2 V1 Projekteeritud kommunikatsioonid : =50.3m KS2 V2 KS KS2 12.6mV1 K1 - Proj. isevoolne reoveekanalisatsioon L=12.3 De32 K2 De63 L=1.5m KS1 - Proj. survekanalisatsioon i=0.0000 m VK-4-01-03 11 KS2 =1.4m 2 De63 L 000 2 V1 - Proj. veetorustik i=0.0 De32 L=1.2m V1_1 - Proj. veetorustik - kinniselt rajatav De32 Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus L=2.0m V2 SK1 - Proj. truubitoru Projekteerija X X X - likvideeritav torustik - torustiku sulgemiskoht - likvideeritav objekt - Proj. torustiku soojustus VK-4-01-01 - Rajatava puurimiskaeviku piirjooned Joonise nimetus De160 L=26.5 m i=0.01 - Proj. kanalisatsiooni kontrollkaev Asendiplaan 18.02.2020 A: Aruheina tee 11 Luunja vald Veibri k. Tartumaa 62211 VK-4-01-02 - Proj. kanalisatsiooni kontrolltoru (liitumispunkt) - Proj. kanalisatsiooni otsakork (liitumispunkt) T: +372 513 1489 E: [email protected] Joonise digiaadress MTR reg nr EEP004069 - Proj. survekanalisatsiooni maakraan (liitumispunkt) Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium - Proj. maakraan/siiber /allkirjastatud - Proj. maakraan (liitumispunkt) Janno Erm digitaalselt/ TP 2181 Projekteeris Allkiri Joonise number - Proj. veetorustiku siibrikaev /allkirjastatud Janno Erm digitaalselt/ 1:500 VK-4-01-01 De160 L=9.8m De63 L=9.8m De110 L=42.0m De160 L0060 De160 L=22.4m De63 L= i=0.0119 i=0.0070 i=0. =19.2m V1 K1 V1 De160 L=1.7m KS1 19.5m i=0.0100 V1 2 2 2 i=0.0100 3 1 3 De32 1 2 13 De32 De160 L=5.9m De160 L=2.0m 3 1 De160 L=1.7m 1 L=2.2m L=1.6m 2 2 i=0.0100 i=0.0060 4 De160 L=1.0m i=0.0100 2 De32 K1 L=5.9m V1 1 K1 V1 De32 De63 i=0.0100 L=2.1m 3 =1.4m K De32 V1 De160 L 00 De110 L=18.3m De32 L=2.2m KS1 L=3.0m i=0.01 De160 L=19.8m L=1.5m K1 De110 L=18.7m De160 L=1.9m KS1 De63 L=19.8m V1 1 1 K1 2 De160 L=15.6m 12 2 i=0.0100 i=0.0060 V1 De32 i=0.0322 De110 L=15.6m 3 i=0.0060 3 L=1.9m De63 L=32.5m De32 De160 L0060 De160 L=32.5m K1 K1 L=2.7m V1 V1 i=0.0060 i=0. K1 De63 L=22.1m KS1 V1 De160 L=13.0m K1 De63 L=13.0m De63 L= =10.6m V1 V1 1 KS1 K1 De160 L=18.3m K i=0.0060 V1 K1 i=0.0060 K1 V1 10.5m 2 De160 L=2.0m V1 1 K1 1 2 2 i=0.0100 1 V1 De32 2De160 L K1 1 =1. i=0.0100 5m 2 V1 De160 L=1.4m 1 3 L=1.2m De160 L=2.3m 3 2 1 i=0.0100 2 13 1 De160 L=2.0m i=0.0100 De32 1 De110 L=15.6m 3 2 i=0.0100 De32 KS1 De32 L=2.0m De160 L=7.3m 2 De63 L=7.3m L=2.0m De160 L=31.8m De63 L=23.3m K1 L=2.0m 3 De32 De63 L=17.6m V1 i=0.0060 De160 L=23.2m i=0.0060 K1 De160 L=15.6m L=2.5m De110 L=17.6m V1 i=0.0060 K1 K1 i=0.0060 K1 V1 i=0.0000 KS1 V1 De32 De160 L=1.9m K1 V1 L=1.5m i=0.0100 V1 4 De160 L=1.0m 1 Olemasoleval mastil tagada KS1 12 2 i=0.0100 K1 V1 De32 De110 L=26.8m K1 3 V1 K1 De160 L=10.7m L=2.7m K1 i=0.0168 De160 L=15.6m V1 De160 L=2.0m i=0.0070 KS1 1 i=0.0100 i=0.0060 K1 V1 De160 L=1.8m De63 L=15.6m 2 V1 K1 De32 1 i=0.0100 V1 3 3 KS1 L=1.5m De32 2 De110 L=9.4m L=2.9m De160 L=9.4m K1 K1 2 V1 i=0.0060 K1 V1 K1 1 K1 V1 De110 L=26.8m K1 De160 L=1.7m V1 V1 De160 L=10.0m i=0.0100 KS1 De160 L=26.8m orienteeruv i=0.0110 KS1 1 De63 L=13.2m i=0.0070 De110 L=13.7m 2 V1 K1 i=0.0060 De160 L=1.7m 1 De160 L=2.1m De32 4 21 2 1 3 i=0.0100 i=0.0100 De160 L=1.9m L=2.3m K1 2 14 12 2 De160 L=8.9m V1 2 K1 De63 L=8.9m 3 De32 i=0.0100 V1 De32 i=0.0060 3 L=2.8m L=1.3m De32 De160 L=2.2m 1 De160 L=10.6m K1 L=2.7m De160 L=39.5m V1 i=0.0100 KS1 De32 De63 L=10.6m V1 De63 L=39.5m 3 V1 1 K1 i=0.0060 De32 L=2.9m i=0.0060 2 De160 L=1.6m De160 L=2.0m K1 1 L=1.9m i=0.0100 i=0.0100 K1 K1 3 V1 1 V1 2 KS1 2 13 2 1 De32 1 m De160 L=2.2 2 2 L=2.1m 1 De32 i=0.0100 K1 De110 L=17.0m 3 V1 1 De160 L=1.9m L=1.7m De110 L=17.4m K1 De160 L=24.4m De160 L=12.9m De160 L=31.9m 12 2 i=0.0100 V1 V1 V1 De110 L=24.3m De110 L=24.7m K1 De63 L=12.8m De160 L=28.5m De32 374 K1 i=0.0070 i=0.0060 i=0.0060 3 V1 K1 De63 L=17.0m i=0.0101 KS1 L=2.7m De160 L=17.0m KS1 De63 L=18.7m.0m i=0.0060 i=0.0 i=0.0060 i=0.0060 De160 L=15 K1 De160 L=5.2m V1 De160 L=5.1m K1 K1 i=0.0100 KS1 V1 i=0.0100 V1 V1 V1 K1 K1 V1 K1 1 De160 L=1.9m KS1 K1 2 31 i=0.0100 K1 De32 2 V1 L=4.5m 96 5m 1 L=1.7m De63 K1 2 3. 10 2 V1 01 2. V1 6m K1 De160 L=1.8m L= e1 2 0. = 1 L=4.6m L=5.0m De110 i= 10 L De110 K1 D 2 2 L=6.0m i=0.0100 L=6.1m De110 L=16.8m V1 De110 L=18.0m 1 De32 De32 1 De160 L=2.0m 2 L=4.2m K1 1 i=0.0208 3 De110 i=0.0000 1 De 2 K1 De i=0.0060 De110 L=38.1m De3.9m =3.4m 1 De160 L=10.8m De160 L=6.0m 1 V2 De110 De160 L=16.5m De110 L De160 L=19.2m De160 L=26.4m De110 L=50.6m V1 V1 2 16 =3. V1 De32 i=0.0306 3m i= 0 L= De110 L=1.5m De110 L=15.6m i=0.0066 2 De110 L=34.2m V1 i=0.0060 L=4160 L 100 K1 De160 L=23.0m L=3.1m 21 i=0.0100 i=0.0060 1 i=0.0060 V1 V1 V1 KS1 KS1 KS1 De110 i=0.0070 2 2 1 1 4 2 1 V1 1V1 2 KS1 KS1 KS1 L=2.4m K1 2 De110 L=45.3m 1 V1 KS1 L=3.7m De6 V1 K0.00 14.7 3 1i=0.4262 i=0.0000 De i=0.0 2 KS1 KS1 2 K1 K1 V1 2 i=0.0060 1 1 1 1 2 K1 K1 K1 K1 K1 1 KS1 KS1 L=59.1m V1 De160 L=12.8m 1 2 De110 V1 3 1 2 4 1 2 2 2 V1 KS1 De63 L=11.8m 3 K1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 K1 V1 2 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 L=4.8m KS1 KS1 K1 V1 V1 V1 1 De110 L=43.7m 3 L 1 60 m 2 K1 K1 V1 V1 KS1 1 K1 V1 V1 V1 2 De110 L=40.2m 1 2 V1 V1 V1 V1 V1 3 KS1 KS1 De63 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 2 KS1 KS1 KS1 KS1 2 V1 3 V1 V1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 De160 L=5.3m 1 2 V1 V1 KS1 KS1 KS1 2 1 3KS1 3 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 1 KS1 =9 1 2 KS1 De110 L=27.4m 2 KS1 KS1 i=0.0060 4 De110 L=21.9m 1 KS1 KS1 De110 De110 L=56.6m De110 L=18.2m De110 L=24.1m i=0.0087 i=0.0240 .3m 1 De110 L=77.3m De110 L=10.8m L=5.4m De110 L=15.4m V1 i=0.0104 1 L=5.7m 2 De32 De110 L=17.7m L=6.8m i=0.0221 De110 L=19.7m i=0.0100 i=0.0019 De32 K1 V1 K1 i=0.0229 De40 L=12.1m 1 1 1 De110 L=21.8m SK1 K1 3 1 1 K1 i=0.0413 K1 1 De160 L=13.1m V1 1 2 V1 2 De160 L=5.5m V11 De160 L=5.3m 2 2 De32 L=5.2m K L=5.3m L=7.1 L=5.3m De160 L=1.9m De63m 2 i=0.0060 De160 L=5.3m L=5.5m De63 De32 De32 i=0.0100 2 L=2.1m i=0.0100 1 De32 2 i=0.0100 De160 L=5.5m 1 2 De160 L=5.9m i=0.0100 2 13 De160 L=1.0m i=0.0100 1 V1 K1 i=0.0100 2 3 2 De160 L=2.3m i=0.0100 De32 De160 L=1.5m De63 L De32 K1 i=0.0100 L=5.6m K1 L=1.1m L=2.5m i=0.0100 De63 V1 V1 V1 K1 1 V1 2 De160 L=1.6m =23.1m De63 L=19.0m De160 L=13.2m De63 L=35.0m De63 L=13.2m De32 De160 L=35.0m i=0.0100 De160 L=18.0m 3 K1 L=2.0m i=0.0060 De160 .0060 i=0.0060 i=0.0060 K1 i=0 K2 K1 V2 V1 V1 V1 K1 L=32.1 V1 De160 L=1.9m K1 1 m V1 12 2 i=0.0100 K1 3 De32 K2 K1 V2 L=2.7m V1 De32 L=33.3m V1 De160 L=32.2m De160 L=1.9m De63 L 1 i=0.0100 De63 L=17.6m 14 2 De160 L=2.3m 2 De63 L=23.8m i=0.0070 V1 K1 V1K1 i=0.0100 3 =14.5m V1 De32 De32 K2 K1 V2 L=2.1m L=2.4m V1 De160 L=17.6m K1 De63 L=14.6m V1 i=0.0060 V1 De160 L=1.5m De160 L=14.6m V1K1 K1 1 V1 4 2 i=0.0100 De32 i=0.0060 K2 V2 De32 3 L=1.0m L=1.5m De160 L=1.2m De32 i=0.0100 K1 1 V1 2 L=1.0m De160 L=1.7m De160 L=1.4m De63 L=10.5m De160 L=10.5m 2 =1.5m 1 3 De160 L 00 4 12 2 i=0.0100 i=0.0100 i=0.01 i=0.0060 1 De63 L V1 K1 De160 L0060 3 De32 De32 V1 1 De160 L=2.7m2 De160 L=12.9m 1 3 K2 L=1.9m V2 De32 L=2.7m i=0.0100 i=0. K1 L=0.6m i=0.0060 2 V1 K1 =17.3m De160 L=1.0m De32 De63 L=14.4m K1 V1 De63 L=12.9m =16.3m 1 i=0.0100 1 L=2.3m De160 L=14.4m 3 K1 De63 L=19.4m De160 L=19.4m i=0.0060 V1 2 De32 2 i=0.0060 L=1.5m K1 De160 L=0.5m V1 K1 V1 K1 K1 V1 i=0.0099 V1 =1.5m De160 L 00 De63 L=20.0m 1 De160 L=20.0m De160 L=1.8m K1 i=0.01 e32 2 V1 D i=0.0100 i=0.0060 1 2 L=1.0m 3 De32 4 De160 L=1.9m K1 L=2.3m V1 De160 L=12.0m 1 1 De63 L=12.0m i=0.0100 K1 K1 6 32 12 2 V1 V1 3 De32 De63 L.1216 De160 L=6.4m 5 i=0.0060 De32 4 2 De160 L=1.4m 3 L=2.7m L=6.4m L=15.114.0m 3 i=0.0060 i=0.0100 i=0 L=1.5m De63 De63 K1 1 KS2 KS De32 V1 KS2 = V1 De63 L= 23 m L=1.9m KS L=1.9m K1 i=0.10 K1 2 De160 1 K2S22 V1 V1 De160 L=1.4m 12 i=0.0100 i=0.0100 3 23.5m De160 L=1.5m 1 De32 V1 K1 De160 L=10.3m De63 L=10.3m 2 1 i=0.0100 2 L=2.7m KS2 K i=0.0060 V1 3 De160 L=23.6m De63 L=8.3m De32 De160 L=8.3m i=0.0060 3 L=2.0m De63 L=22.5m KS i=0.0060 De32 K1 KS De63 L=1.4m K2S2 V1 S22 1 L=0.9m K1 2 i=0.0000 i=0.00 14.5m V1 V1K1 De160 L=5.2m De32 V1 K1 .8m L=1.0m 60 i=0.0100 De160 L=1.5m De160 L=1.5m 0 L= De160 L=2.4m 1 1 De63 L L=14 i=0.0100 4 2 i=0.0100 12 2 De160 L=1.9m De63 L= 50 L=2.1m i=0.0100 De32 i=0.0100 KS De16 De160 L=7.6m De32 De63 L=6.6m 3 K 3 KS i=0.09 KS2S2 V1 De63 De32 L=2.1m 22 i=0.0060 =9.8m 2 De32 V1K1 L=1.0m V1 K1 De16 28.4m L=2.7m K1 V1 0L i=0.0 =1.0m L=5.0m 1 2 De32 1 100 1 De63 L=14.4m K1 2 4 De63 L=0.7m V1 De63 L=17.8m 1 1 2 De63 L=12.1m 3 3 D De63 L=33.5m V1 V1 L=5.0m i=0.0000 De V1 2 1 L=1e32 3 1 V1 K1 De63 16 3 4 V1 V1 V1 V1 3 K1 K1 K1 De32 L=1.8m V1 V1 3 1 V1 K1 K1 K1 De160 L=15.5m i= 0 L= .5m 1 K1 K1 2 K1 De160 L=33.5m 2 De160 L=17.8m D 0.0 1.5 i=0.0070 De160 L=23.9m De160 L=11.1m K1 2 i=0.0070 De63 L=23.9m L= e32 100 m 2 1 De63 L=11.6m 1 i=0.0060 .00 .3m 1 De63 L=1.3m De160 L=10.6m K KS 2 1.0 i=0.0060 i=0.0060 S22 i=0.0000 m i=0 L=18 De160 L=2.8m K1 2 i=0.0060 L=3.6m 60 L=3.4m De32 2 V1 De32 De160 L=2.6m V1 K1 De32 i=0.0100 V1 L=1.0m i=0.0100 60 .0m V1 K1 De1 K1 =18 L=9.4m De63 De160 L=1.8m K KS V122 3L 1 S 12 2 i=0.0100 K1 De6 De63 L08 V1 De32 V1 3 i=0. 43 L=2.7m V1 K1 De160 L=12.7m De160 L=2.0m K1 De63 L=12.7m =50.4m K1 i=0.0100 0 V1 De63 L 45 i=0.006 1 2 De160 1 De32 L=1.7m i=0.08 2 De63 L=10.8m De63 L= 2 L=2.5m V1 i=0 De32 .0100 3 De40 L=35.8m De160 L=8.2m De160 L=34.8m 3 =50.3m De160 L=14.0m De63 L=7.0m L=1.1m i=0.0060 K1 V1 i=0.0060 K KS i=0.0060 S2 K1 K1 12.6mV1 V1 De32 K1 V1 L=1.5m V1 1 De63 L=1.5m 1 De160 L=3.4m 2 1 3 i=0.0000 3 11
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel