Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
SISUKORD:
1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................................. 2
1.1 Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................................... 2
1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................................... 2
2. VEETORUSTIK................................................................................................................................................. 5
2.1 Olemasolev veevarustus ........................................................................................................................ 5
2.2 Projekteeritud veevarustus .................................................................................................................... 5
2.3 Väline tuletõrjeveevarustus ................................................................................................................... 5
2.4 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 5
2.5 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped ..................................................................................... 6
2.6 Veetorustiku paigaldusnõuded .............................................................................................................. 7
3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ......................................................................................... 7
3.1 Olemasolev ............................................................................................................................................ 7
3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 7
3.3 Torustikud ja kaevud ............................................................................................................................. 7
3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded ........................................................................................... 8
4. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK .............................................................................................................. 8
4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon ....................................................................................................... 8
4.2 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 8
4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded ........................................................................................................... 8
5. REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA .............................................................................................................. 9
5.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplad ...................................................................................... 9
5.2 Pumpla korpuse materjalid ................................................................................................................... 9
5.3 Pumpla ankurdamine ............................................................................................................................ 9
5.4 Pumpla luugistik ja soojustus .............................................................................................................. 10
5.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon.............................................................................. 10
5.6 Nõuded pumba valikule ....................................................................................................................... 11
5.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed............................................................. 11
5.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga ............................................................................. 11
5.9 Reoveepumplate katsetamine ............................................................................................................. 11
5.10 Nõuded haljastusele, teedele .............................................................................................................. 12
6. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD .................................................................................................................... 12
6.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks .......................................................................... 12
6.2 Üldist.................................................................................................................................................... 12
6.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................................... 13
6.4 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................................... 13
6.5 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ................................................. 13
6.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................................... 14
6.7 Kaeviku mõõdud .................................................................................................................................. 14
6.8 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ................................................................................................... 15
6.9 Torustiku soojustamine ....................................................................................................................... 16
6.10 Veetõrje ehituskaevikust ..................................................................................................................... 16
6.11 torustike rajamine kinnisel meetodil ................................................................................................... 16
6.12 Ehitustööde kvaliteet ........................................................................................................................... 17
6.13 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ................................................................................................... 17
7. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ........................ 18
8. ELA SA SIDEKANALISATSIOON...................................................................................................................... 19
9. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ............................................................................................................ 19
9.1 Survetorude katsetamine .................................................................................................................... 19
9.2 Isevoolsete torude katsetamine .......................................................................................................... 19
9.3 Teostusmõõdistamine ......................................................................................................................... 20
10. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................ 20
10.1 Asfaltkatte taastamine ........................................................................................................................ 20
10.2 Haljastuse taastamine ......................................................................................................................... 20
11. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA ...................................................................................... 21
11.1 Jäätmekäitlus....................................................................................................................................... 21
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 1/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
1. ÜLDANDMED
1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projektiga on koostatud Võru vallas Võrumõisa küla vee- ja kanalisatsiooni (VK)
välisvõrkude projekteerimise tööprojekt Nöörimaa tee ja Konnametsa tee piirkonnas AS Võru
Vesi tellimusel.
Projekteeritav ala asub Võrumõisa külas, Võru vallas, Võru maakonnas.
Asukoha skeem
1.2 Alusdokumendid
1.2.1 Lähtematerjalid
Riigihange: „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt: Võru valla vee- ja
kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd“ hankedokumendid OSA III Tellija
tingimused.
Võru Vesi AS ja Keskkonnalahendused OÜ poolt koostatud Tehniline projekt „Võru
reoveekogumisala veemajandusprojekt
Maanteeameti poolt väljastatud nõuded Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti
koostamisele riigiteede nr 2, 65 ja 25238 teemaal ja kaitsevööndis. 26.11.2019 nr 15-
2/19/54841-2.
1.2.2 Ehitusuuringud
Topo-geodeetilised uurimistööd. Geodeesia24 OÜ. 01.2020 a. Töö nr 3468-19.
1.2.3 Normdokumendid
Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite
loetelu:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015 nr.97 Nõuded ehitusprojektile
– Riigi Teataja
Ehitusseadustik - Riigi Teataja
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 2/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja
Jäätmeseadus - Riigi Teataja
Veeseadus – Riigi Teataja
Muinsuskaitseseadus – Riigi Teataja
Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 26.07.2013 nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi
Teataja
Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja
Keskkonnaministri määrus 16.12.2005 nr.76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus – Riigi Teataja
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 25.06.2015 nr.73 Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded –
Riigi Teataja
EVS 843:2016 „Linnatänavad“
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
EVS 835:2014 „Hoone veevärk“
EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“
EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“
EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“
EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“
Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest:
Hoone tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“
InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laaduvaatimukset. Vesihuolto”
RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend”
MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“
EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“
Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks:
vee- ja kanalisatsioonitorustikud 40 aastat
reoveepumpla korpused 40 aastat
pumbad ja seadmed 10 aastat
Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja
normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus- ja kinnisvarahooldus-
tavadel.
1.2.4 Täiendavad kriteeriumid
Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8
m toru peale.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 3/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Olemasolevate teadmata kõrgusega reoveetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse
1.5 m toru peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1.8 m toru peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega soojatorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,3
m toru/küna alla.
Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast
arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m kaablite peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse
10 m toru peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustiku sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1,1 m toru peale.
Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel
asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel
projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul.
1.2.5 Kitsendused
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järrgi jäävad projekteeritud torustikud osaliselt
Keskkonnaregistri maardlate nimistusse kuuluva maardla „Võru“ (tunnuskood M580) alasse.
Lisaks jäävad torustikud osaliselt ka projektpiirkonna vahetusläheduses oleva Poti oja
piiranguvööndisse.
1.2.6 Juhised maantee alas ehitamisel
Projektiga kavandatakse tehnovõrkude ehitust teekaitsevööndis järgnevas ulatuses:
1. Riigitee nr 65 Võru – Räpina tee:
Paralleelselt maanteega teemaa ääres kaitsevööndis km-l 2,34-2,47 – veetorustiku
rajamine kinnisel meetodil
Paralleelselt maanteega teemaa ääres kaitsevööndis km-l 2,59-2,67 – veetorustiku
rajamine lahtise kaevemeetodiga
Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile
vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu
ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete
tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.
Töövõtja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist teehoiuväliste
tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku
ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse
osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest
nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Peale tööde lõppu anda Maanteametile üle teostusdokumentatsioon vastavalt Maanteeameti
tingimustele.
Lisaks eeltoodule järgida Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimis- ja ehitustööde
nõudeid.
Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Maanteeameti juhiseid ja nõudeid. Torustike
ehitamisel teealal eelistada kitsast toestusega kaevikut ning ehitustöödega
asfalteeritud/pinnatud teele võimalusel mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada
ehitustööde käigus.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 4/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
2. VEETORUSTIK
2.1 Olemasolev veevarustus
Võru linna ja Võru valla Võrumõisa küla ühisveevarustussüsteemide omanikuks on AS Võru Vesi.
Võrumõisa küla Konnametsa ja Nöörimaa piirkonnas ühisveevärgitorustikud puuduvad.
Piirkonna ühisveevärgiga ühendamiseks on varasemalt rajatud Võru linnast tulev
ühisveevärgitorustik De110 Räpina mnt ja Nöörimaa tee ristmikul Räpina mnt 30 juures.
Antud projektiga lahendatavatel kinnistutel liitumisühendused ühisveevärgitorustikuga
puuduvad.
Piirkonna kinnistud saavad olme- ja joogivee isiklikest salv- või puurkaevudest.
2.2 Projekteeritud veevarustus
Projektpiirkonna kõigile tänavatele on projekteeritud ühisveevärgitorustik läbimõõduga De32-
De110.
Kinnistute ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga on projekteeritud peatorustikust
sadulühendusega veetorustik PE De32 mm koos maakraaniga. Maakraan (koos spindlipikenduse
ja kapega) paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele. Kui peatorustik asub kinnistute
sees, siis on liitumisühendus koos liitumispunktga üldjuhul kuni 1m peatorustikust.
Perspektiivsed veeühenduse otsad lõpetatakse elekterkeevis otsakorgiga.
Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04,
veesõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-01.
2.3 Väline tuletõrjeveevarustus
Välise tulekustutusvee jaoks on projekteeritud piirkonda 7 uut maapealset hüdranti.
Hüdrantide täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04 ning
piirkonna hüdrantidest ülevaate saab üldjooniselt VK-4-00.
Samaaegsete tulekahjude arvuks piirkonnas on arvestatud 1. Kustutusvee kogus ühele
hüdrandile on 10l/s.
Hüdrantide surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga,
automaatse tühjendusklapi ja siibriga varustatud maa-pealset hüdranti vastavalt EVS-EN
14384:2005 nõuetele
2.3.1 Projekteeritud veetorustiku siibrikaev
Veetorustiku suurematesse sõlmedesse on ette nähtud torustike siibrikaevud PE Di1500. Täpsed
asukohad vaata asendiplaani joonistelt VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04.
2.3.2 Projekteeritud läbipesukaev
Veetorustiku tupiklõigu lõppudesse on ette nähtud torustike läbipesuks läbipesukaev (vt. joonis
nr VK-7-03). Täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04.
2.4 Torustiku materjal ja seadmed
Veetoru materjaliks on PE100 survetorud PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201.
Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC materjalist toru PP kaitsekattega, mis
omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud
kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega
ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 5/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
2.5 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped
2.5.1 Nõuded maakraanidele DN20-DN50:
Kasutada PE-otste ja elektrikeevisühendusega maakraane;
Surveklass vähemalt PN10;
Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;
Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;
Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG50;
Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;
Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või
CW626N ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;
Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:
a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;
b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja
tempermalmist korpuse vahel;
c) EPDM kummist mansett ehk survetihend.
Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2;
Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:
a) Tootja nimi või logo;
b) Toote number;
c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm);
d) Surveklass (PN);
e) Korpuse materjal.
Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või
veekindla korgiga.
2.5.2 Kummikiilsiibrid DN50 – DN600:
Surveklass vähemalt PN10;
Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;
Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;
Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500);
Äärikute konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10);
Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4);
Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;
Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või
CW626N;
Kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;
Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:
a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;
b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja
tempermalmist korpuse vahel;
c) EPDM kummist mansett ehk survetihend;
Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2 ja omama GSK
heakskiitu;
Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:
a) Tootja nimi või logo;
b) Toote number;
c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm);
d) Surveklass (PN);
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja
maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 6/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
2.6 Veetorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11.
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale.
Kõik ristumised maanteedega tuleb teostada kinnisel meetodil ning kasutada A-tugevusklassi
(standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi 750N vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Torustiku ristumisel maanteega lähtuda Maanteeameti poolt esitatud tingimustest.
Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks
min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga
maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli
otsad tuua tänaval kape alla.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega.
3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK
3.1 Olemasolev
Võru linna ja Võru valla Võrumõisa küla ühiskanalisatsioonisüsteemide omanikuks on AS Võru
Vesi. Võrumõisa küla Konnametsa ja Nöörimaa tee piirkonnas ühiskanalisatsioonitorustikud
puuduvad. Piirkonna ühiskanalisatisooniga ühendamiseks on varasemalt rajatud Võru linnast
tulev isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC De160 Räpina mnt ja Nöörimaa tee ristmikul Räpina
mnt 30 juures.
Piirkonna majapidamistes toimub reovee kogumine kogumismahutitesse.
3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon
Projektpiirkonna kõigile tänavatele on projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik
De160, et tagada võimalus piirnevatel kinnistutel liituda ühiskanalisatsiooniga. Seoses
piirkonna maapinna kõrgusliku eripäraga pole võimalik kõikidele kinnistutele tagada isevoolse
kanalisatsiooniga liitumist, seetõttu on piirkonna madalamatesse punktidesse jäävatele
kinnistutele projekteeritud survekanalisatsiooni De63 liitumisühendused (kokku 20 kinnistut).
Kinnistute jaoks rajatakse alates tänavakollektorist kuni kinnistu piirini reoveekanalisatsiooni
ühendustorustik läbimõõduga PVC SN8 De160 mm. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril
otsakorgiga. Kui tänava kontrollkaevust kinnistu piirini on ühendustorustiku lõigu pikkus suurem
kui 2m, siis on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud
teleskoopiline kontrolltoru De200/160 mm koos malm luugiga 25T/40T. Kanalisatsiooni
majaühenduse lang on üldjuhul 10‰ kui pole asendiplaanil märgitud teisiti.
Survekanalisatisooni liitumisühendused lõpetatakse DN50 maakraani ja elekterkeevis
otsakorgiga.
Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04.
3.3 Torustikud ja kaevud
Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid
peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse
juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud
tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga.
Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja
käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt
kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja
asendada.
Torustike materjal
Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1401.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 7/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Kaevud
Kontrollkaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE-kaevud, mis vastavad standardile EVS-EN
13598 nõuetele ja katta malmluukidega tugevusklass D400 või C250 (vastavalt EVS-EN124). Kõik
kaevukaante raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega
(„ujuvad”). Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt
sobivate voolurennidega.
Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on De400/315 ning ühendus- ja kinnistutorustikul
kontrolltoru De200/160.
3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11.
Reoveekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus ilma toru pealse soojustuseta on
1,2m toru peale.
Ehitatava torustiku kohale 30...40cm kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni
nimega.
4. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon
Käesoleva tööga on projekteeritud survekanalisatsioonitorustik kahes lõigus:
1) RP Lõokese reoveepumplast kuni Nöörimaa teel (Nöörimaa ja Lodjapuu tee tn ristmiku
lähedal) asuva projekteeritud isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikuni (L=299m).
2) RP Kaku reoveepumplast kuni Nöörimaa teel (Nöörimaa ja Lodjapuu tee tn ristmiku
lähedal) asuva projekteeritud isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikuni (L=544m).
Survekanalisatsiooni lõppu, enne ühendamist isevoolsesse kanalisatsiooni, on projekteeritud
voolurahustuskaev KK-208 (vt. joonis VK-7-04 - Voolurahustuskaevu tüüpskeem). Projekteeritud
survekanalisatsioonitorustiku läbimõõduks on PE De110.
Lisaks on projekteeritud nendele kinnistutele, kus pole võimalik isevoolse
kanalisatsioonitorustiku liitumist tagada, survekanalisatsiooni liitumisühendused PE De63.
Torustiku paiknemine on näidatud joonisel VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04, survekanalisõlmede
skeemid on toodud joonisel VK-7-02.
4.2 Torustiku materjal ja seadmed
Survetoru materjaliks on PE-100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN
12201.
Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema paigaldatud kaitsehülssi või olema PE RC
materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud
kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11.
Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale.
Projekteeritud piirkonna survetorustik rajatakse osaliselt kinnisel meetodil suundpuurimise teel
vastavalt asendiplaanil näidatule. Eeldatav stardi-/lõppkaeviku asukoht on näidatud
asendiplaanil. Sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast Töövõtja võib muuta stardi- ja
lõppkaevikute asukohtasid.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 8/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Kõik ristumised maanteedega tuleb teha kinnisel meetodil ja kasutada metallist või A-
tugevusklassi (standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Ristumiste rajamisel lähtuda maanteeameti poolt esitatud tingimustest.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega.
5. REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA
5.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplad
5.1.1 Üldist
Kanalisatsioonipumplad peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis.
Reoveepumpla tootejoonised tuleb kooskõlastada Tellija ja Inseneriga enne pumpla
valmistamist.
5.1.2 RP Lõokese
Lõokese tee lõppu Ala-Hollo kinnistule (katastri tunnus 91701:001:0875) on projekteeritud
reoveepumpla siseläbimõõduga Di1600. Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks
tõstekõrguseks on 9,5 m ning minimaalseks tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on
arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump.
RP Heina pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=9,5 m. Pumba vaba
läbivooluava peab olema vähemalt DN80.
5.1.3 RP Kaku
Kaku tee äärde tiigi juurde reformimata riigimaale on projekteeritud reoveepumpla
siseläbimõõduga Di1600. Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 9 m
ning minimaalseks tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on arvestatud, et korraga
töötab ainult 1 pump.
RP Kaku pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=9 m. Pumba vaba läbivooluava
peab olema vähemalt DN80.
5.2 Pumpla korpuse materjalid
Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks
(rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpuse lubatud
materjalid on PEHD.
Korpus peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub
deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas,
pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust.
Pumpla teenidusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaablite
riputamiseks. Õhukeseseinalise pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla
sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste
kinnituste (kruvid jne) tegemine ei ole aktsepteeritav.
Pumpla plastikust korpus peab omama piisavat rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile.
Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m.
5.3 Pumpla ankurdamine
Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist
tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Pumpla plastkorpus tuleb
kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud
korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil.
Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt
kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele.
Ankurdusplaadi laius ja pikkus peavad olema vähemalt 600 mm pumpla välisläbimõõdust
suuremad (300 mm igast pumpla servast), millest piisab kuni 2000 mm läbimõõduga pumpla
ankurdamiseks.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 9/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud
killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui
tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda
lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses.
5.4 Pumpla luugistik ja soojustus
Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima
pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis
takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist.
Pumpla korpus tuleb soojustada minimaalselt 1000 mm sügavuseni loetuna maapinnast.
Soojustusmaterjal peab olema täielikult kaetud veekindla kattega. Kasutatava
soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt 50
mm.
5.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon
Hooldusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316)
restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad
ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest
AISI 316. Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri
ja pumpade hooldustööde tegemist.
Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama
teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud
vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab
redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon
peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm,
astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma
tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud (libisemiskindlus peab olema
saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste
ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt.
Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316.
Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast.
Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja
juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii
jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla.
Survetorustik: Pumpla survetorustik peab olema valmistatud PE plasttorudest või roostevabast
terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast
terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest.
Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava.
Õhutustorud: Iga uus pumpla peab olema varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Torude
otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning
suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja
tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge.
Juhtmete kaitsetorud tuleb ehitada veekindlatest torudest PVC muhvtorudest. Torudesse ei
tohi sattuda vett.
Siseneva torustiku sulgemine: Reovee pealevool pumplasse peab olema suletav väljaspool
pumplat kaevus paikneva nugasiibriga (peab olema kergesti vahetatav, st kaev peab olema
piisava suurusega) või pumplas paikneva nugasiibriga, mille spindli pikendus on toodud läbi
pumpla korpuse maapinnale. Kaevus paikneva siibri pikendus peab olema toodud kaevukaane
alla. Liiklusalal paikneva pumpla korral peab siiber paiknema eraldi kaevus.
Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 6x18 mm (kontrollida
ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust).
Siibrid ja tagasilöögiklapid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber.
Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Tagasilöögiklapid
peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 10/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º
nurga all).
Käsipuud: Käsipuud peavad olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 316. Konstruktsioon
peab lähtuma ohutuse seisukohtadest.
Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks
pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist.
Tõsteaasad: Plastkorpusega pumpla konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks
vajalikke tõsteaasasid, mille materjaliks on PE.
Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema
vähemalt De63 mm.
5.6 Nõuded pumba valikule
Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud
projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt
lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz.
Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste
tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – Flygt, Grundfos,
ABS. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab
olema vähemalt 80 mm.
Reoveepumpadele esitatavad nõuded:
• paigaldatavad pumbad peavad olema vastavalt Tellija soovile eesmärgiga vähendada vajalike
tagavaraosade nomenklatuuri Tellija laos ning lihtsustada pumplate hooldust kusjuures kõik
käesoleva projekti käigus paigaldatavad pumbad peavad olema sama tootja poolt. Paigaldatava
pumba Tootja tuleb täiendavalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga.
• pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;
• pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis;
• töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti
Vabariigi territooriumil;
• asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi.
5.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed
Pumpla tarnida koos AS Vrõu Vesi tingimustele vastavate elektri- ja automaatikaseadmetega.
Reoveepumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja jälgida SCADA süsteemist.
Pumplate elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga.
5.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga
Töövõtja taotleb elektrivõrguettevõttest liitumistingimused ning korraldab kõik vajalikud
toimingud kuni liitumislepingute sõlmimiseni. Liitumislepingud sõlmitakse Töövõtja poolt.
Liitumislepingus toodud liitumise maksumuse tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja.
5.9 Reoveepumplate katsetamine
Enne vee laskmist pumplasse:
• kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone;
• kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;
• teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud
instruktsioone;
• teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll:
- erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi)
külge;
- kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 11/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle
eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba
võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule.
Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb tööprojektis
määratud tootlikusest üle 10%, on Inseneril õigus nõuda uusi seadmeid.
5.10 Nõuded haljastusele, teedele
Pumpla ümbruse teenindusplats rajada kruuskattega. Ühendus olemasoleva teega rajada
kruuskattega. Pumpla teenindusplatsi ümbruses taastada olemasolev olukord – vajadusel
planeerida maapind pumpla teenindusplatsi ümber ja lisada haljastus.
6. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD
6.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks
Töövõtjal tuleb tööde teostamisel kasutada kvalifitseeritud tööjõudu ja esmalt põhjalikult
tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga.
Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt omal algatusel viivitamatult avastatud
vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja
paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha
küsimiseks.
Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud, pumplad
jne) õigsuses ja sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.
6.2 Üldist
Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega
seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni
teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni. Tagasitäite tegemisel on töövõtupiiriks taastatava/
rajatava katendi konstruktsiooni alumine pind. Selles ülevalpool olev katendi konstruktsioon
kuulub taastamistööde mahu hulka, mis kuulub samuti Töövõtja tööülesannete hulka.
Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt VÕS § 218 ja 642 lõige 2.1
Tellija võib nõuda Töövõtjalt kahe aasta jooksul ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldada Töövõtja
omal kulul.
Paigaldatavate seadmete minimaalne garantiiaeg peab olema vähemalt 6 kuud kui ei ole teist
kokkulepet.
Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“
RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud“
RIL 194-1992 „Putkikaivanto-ohje“
InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laatuvaatimukset“
Torutootjate paigaldusjuhised
Tootjate paigaldusjuhised
Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 “Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded” (RT I, 08.04.2016, 4) – Riigi Teataja
Töövõtja on kohustatud:
enne ehitustööde alustamist fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid
tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste,
haljastuse jne olukorrast.
dokumenteerima ehitustööd (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute
protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid)
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 12/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate
teavitamine
enne kaevetöödega alustamist erakinnistute peal tuleb kooskõlastada tööde aeg kinnistu
omanikuga.
olemasolevate torustikega ümberühendamise asukohad kinnistutel täpsustada ehitustööde
ajal koostöös kinnistu omaniku ja kohaliku vee-ettevõttega.
jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni
kooskõlastuste koondtabelist
jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse
ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses
08.12.1999 nr.377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ - Riigi Teataja
tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale
6.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel
Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete
panemises postkastidesse, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale.
Teede, tänavate ja kõnniteede sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi,
ametkondi, Inseneri ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kiirabi
ning kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine
liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see
asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale.
Vastav info tuleb edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavetele isikutele
kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu
takistamiseks teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi
rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses
parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms.
6.4 Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate
piirangutega mürale, tolmule jms.
Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani
peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu.
Avatud kaevik tuleb piirata aedadega (lint ei ole kaeviku piire). Veetõrjetöödega peab olema
välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema
kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).
Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse
korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku
omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.
6.5 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Olemasolevaid torustikke haldab AS Võru Vesi. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et
olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike
töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni
täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine
veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale
vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi
teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale),
v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse
katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul
peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja
ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 13/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse
katkestamise algust.
6.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri
13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt
vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid
teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt
omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile.
Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,
ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide
eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega.
Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest
tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb
paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele
objektidele (näit. alajaamad jne).
Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks mitte enam kui 10 m teega
paralleelselt kulgevat kaevikut (va riigiteel ja tee kaitsevööndis). Riigitee piiridesse ja tee
kaitsevööndisse ei tohi jätta lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu. Teega risti olevad ja
kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a juhul, kui on olemas vastav luba.
Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega
eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks
liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud tänavale väljasõidud),
ilma sobivate liiklusekorralduslike meetmeteta. Töövõtja vastutab, et tema poolt teostatud
tööd, materjalid ja seadmed oleksid kogu projekti elluviimise perioodil kaitstud vandalismi,
varguse ja tahtliku kahjustamise eest.
Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. avatud kaevikud, ladustusalad,
ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks
kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks
loetakse vähemalt 1000mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub
tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,5 kN/m piki piirde ülaserva. Muid
piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt
ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma
kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse.
Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni.
Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate
liikluskorraldusvahenditega (kaitsetõkete, ohutusiltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate
oranžide tulede, öiste tulede, jms). Kõik hoiatavad sildid on eesti keelsed ning vastavad
kohalike organite poolt esitatud nõuetele.
6.7 Kaeviku mõõdud
Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja
ohutu paigaldamise.
Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale
seada ajutised reeperid asukohtadele, kus neid tõenäoliselt ei rikuta.
Torude kaeviku minimaalne laius on 1,2 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1m toestatud
kaevikuga. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam
nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused
kaevude/ sõlmede kohal.
Kaevikute seinad peavad olema vähemalt 200mm kaugusel torustiku või kaevu seinast, et saaks
teostada nõuetekohaselt tihendamist. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt tüüpilise
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 14/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool põhjaveekihi
taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja määrab kindlaks
tingimused ehitusplatsil.
Ehituskaeviku toestamine tuleb töövõtjal määrata vastavalt vajadusele tööohutusnõudeid
järgides. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind
on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole
piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud
tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede
parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 juhistest. Kaevik tuleb
toestada kahepoolse sulundseinaga juhul kui kaevik on sügavam kui 3,5 m. Kõik kulud, mis on
seotud kaevikute toestamisega, on Töövõtja kanda.
Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises
pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru +3m (orienteeruvalt 15m).
Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike
puhul minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb
vältida kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral
kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks
redelini jõudmiseks liikuma üle 10 meetri.
Kui tööd katkestatakse kogu kaeviku või teatud osa ulatuses ja kaevik jääb avatuks kümneks
(10) või rohkemaks tööpäevaks, siis täidab Töövõtja kaeviku või selle osa ja rajab ajutise
teekatte omal kulul, kui Insener sellise korralduse annab.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast
tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.
6.8 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide
Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610:2015 nõuetele.
Arvestada täiendavalt tootja nõudeid.
Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas,
ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02
mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning
savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.
Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liiva/killustiku kihiga, mille paksus on vähemalt 200 mm.
Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on teraline materjal, mille terade
suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Kui toru paigaldatakse väikese kandevõimega pinnasesse (märg
pinnas, savi, liivsavi, turvas ja muud orgaanilised pinnased jne) või suure pinnasevee
pealevooluga tingimustes, siis tuleb killustik ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili kasutamise
vajaduse otsustab Insener.
Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda,
vajaduse korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid
kogu ulatuses aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude
paigaldamise katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt
märgistada. Ehituse ajal kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt
tekitavate vigastuste eest.
Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele
mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama
oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte
paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste
saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest,
kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute
teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub
Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant.
Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse.
Torude puhul, mille välisläbimõõt on 200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm
kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm.
Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 15/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas
oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast
tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud
kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis
tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat.
Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise kvaliteedile, siis kaevab
Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku uuesti vastavalt nõutud
standarditele. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele.
Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt. joonis VK-5-01.
6.9 Torustiku soojustamine
Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid, siis
tuleb torustik soojustada.
Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale
kui 1,8 m mõõdetuna toru pealispinnast ja isevoolsed kanalisatsioonitorustikud, mis
paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru põhjast, tuleb soojustada.
Survetorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku ja
kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,8m.
Isevoolse kanalitorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud
torustiku ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1m.
Torustiku ristumisel olemasoleva/ projekteeritud truubiga tuleb paigaldada soojustus kui
projekteeritud torustiku põhja ja truubi põhja vahe on väiksem kui 1,2m.
Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate paksusega 50 mm, mis asetada
torust kuni 0,3 m kõrgusele. Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse
paigutamiseks, survetugevus liiklusalal min 400 kN/m² ning väljaspool liiklusala 300 kN/m²,
maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile
EVS 860.
6.10 Veetõrje ehituskaevikust
Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et
ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid.
Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil.
Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Keelatud
on ilma vastava loata alaliste kuivatuskraavide süsteemi kasutamine, Kaevikust väljapumbatava
vee juhtimine reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavidesse) on lubatav
ainult vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning
ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste
nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada.
Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei
tühjendata settest piisava sagedusega ning sademevee kanalisatsioonisüsteemi satub
pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama
kanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud
reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne)
taastab Töövõtja omal kulul.
Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Pumpamise koht tuleb kommunikatsiooni valdajaga (kohalik omavalistus või kohalik vee-
ettevõte) kooskõlastada.
6.11 torustike rajamine kinnisel meetodil
Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja Insenerile
tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus
käesolevas seletuskirjas toodud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 16/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve
all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile
heakskiitmiseks.
Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute
ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse
läbiviimist suurema katsesurvega).
6.12 Ehitustööde kvaliteet
Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavalt tootjate
paigaldusjuhendeid.
6.12.1 Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid:
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde
viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde
viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde viga
0,1% ja tasemetolerants ± 20mm
Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0%
Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm
Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle
horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta
Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm
Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm madalamal,
asfaltpinnast 3 ÷ 10mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda
Veetoru maakraanide kaped ja kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma riigiteemaa
haljasalal 200 mm allpool maapinda ning asfaltkattega mahasõitudel asfaldiga samasse
tasapinda ja mitte rattajälge. Seejuures tuleb järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas
nr.2 esitatud nõudeid.
Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla
suurem kui 10mm/1m. Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada uuesti.
Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus,
väljaõppetunnistus jne.) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada.
6.13 Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb
likvideerida.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja
kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad
kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga.
Likvideeritavatel betoonkaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale
jäävate kaevukonstruktsioonidega.
Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja
tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.
Plastkaevu likvideerimisel tuleb eemaldada kaevu lagi, täita kaev puistematerjaliga ning see
viimane siis tihendada.
Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et
vältida pinnase sattumist torusse.
Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 17/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid
(sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad
betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale.
Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures.
Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on
veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli
eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada
remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale
hargnemisele paigaldada pimeäärik.
AS Võru Vesi kuuluvatel torustikel tagastada malmist kaevuluuk, demonteeritavad sulgseadmed
jms AS Võru Vesi-le.
7. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE
Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad
täpsustada ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja
mõõt teada ning Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud
torustike ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada
tööde käigus. Olemasolevate hoonete/rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv
tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult
teatada ja viga võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud
kanda.
Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruse 25.06.2015 nr. 73 nõudeid.
Side liinirajatise kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole sideehitisest või sideehitise
välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni. Töötamine liinirajatise kaitsetsoonis on
lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses
olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine
kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata
parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on
keelatud.
Lahtikaevatud sideehitise säilimise tagamiseks ette näha kaablite täiendav mehhaaniline
kaitsmine ja toestamine (nt. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali
karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms). Tugikonstruktsioonide ehitamine
lahtikaevatud kaablikanalisatsiooni säilimise tagamiseks teostatakse viisil, mis tagab side
maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sidesideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
Ebastabiilse pinnase ja sügavate kaevikute toestamiseks näha ette standardsete toestuskilpide,
sulundseinte, terastugede kasutamine koos raketispaneelidega vms.
Vt. joonis VK-5-02-01 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise
skeem proj. torustikuga ristumisel.
Vt. joonis VK-5-02-02 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise
skeem proj. torustikuga paralleelsel kulgemisel.
Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti
AS sideehitisi teisaldamata, siis tuleb võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste
projekteerimiseks. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega
sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel
projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja
kulul.
Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne
kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades
kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa
alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel
nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 18/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
Kaugkütte kaitsetsooni ulatus torudel DN >200 on 3m ja ristumisel teiste tehnovõrkudega
vahekaugus 0,2m. Enne kaevetöödega alustamist täpsustada koos võrguvaldajaga kaugkütte
torustiku asukoht. Kaitsetsoonis võib töid teha ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel.
8. ELA SA SIDEKANALISATSIOON
Räpina mnt ääres on olemasolev ELA SA sidekanalisatsiooni multitoru.
ELA SA võrgu kaitsevööndis ehitustööd tuleb teostada koostöös võrguvaldajaga. Hiljemalt 3
tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik
tegutsemisluba.
9. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED
Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja
inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt
vara ette teatada. Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha.
Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud
seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui
kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel
juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja
toimub tema kulul.
9.1 Survetorude katsetamine
Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja kohaliku vee-
ettevõtte ettekirjutistele.
Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad
kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või
mõne lõigu ehituse lõppu. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri
(erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri).
Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku
töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba
(kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida
nõutud tasemel. Manomeeter peab olema katsetuse täpsusele vastav jaotustäpsusega ja mitte
suurema maksimumnäiduga kui 20 baari. Manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab
olema vähima jaotusega 0,1 baari. Inseneril on õigus kinnisel meetodil
rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid,
näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni,
kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja
vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt.
Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.
9.2 Isevoolsete torude katsetamine
Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja
igale kaevudevahelisele torulõigule videouuringu. Videouuringute tegemisest tuleb ette
teatada ja Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneri kohaloleku. Lõplik videouuring tuleb
teha läbipestud torudes, kus vee voolamist videouuringu ajal ei toimu. Videouuringu kohta
peetakse päevikut. Videokaamerad peavad olema varustatud kaldemõõtjaga ning tarkvaraga,
mis võimaldab mõõtetulemuste põhjal koostada iga torulõigu kohta kallete graafiku. Kallete
mõõtja peab olema Tootja nõuetekohaselt kalibreeritud.
Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud
„Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“.
Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le
kasutades vett.
Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga.
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 19/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
9.3 Teostusmõõdistamine
Teostusmõõdistused, joonistel esitatavad andmed ja torustike kujutamine plaanil peavad
vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
10. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond
tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna
endise välisilme ja kvaliteedi.
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus
fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt.
Asfaltkatte, kruusapinnase ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest
õigusaktidest:
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 03.08.2015.a. määrus nr 101, RT I 08.04.2016,
4);
• Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord (MKM 22.09.2014.a. määrus nr 74, RT I 08.04.2016, 5);
• KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314);
• KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHEND (MA peadirektori 22.11.2016.a.
käskkiri nr 0215);
• PINDAMISJUHIS (MA peadirektori 28.12.2017.a. käskkiri nr 0326);
• Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori
29.12.2006.a. käskkiri nr. 264);
• Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RT I
15.07.2015, 5).
Tööde teostamine tuleb kokku leppida teerajatise ja kinnistute omanikega.
Tööde käigus teisaldatud liikluskorraldusvahendid tuleb paigaldada nende algsetesse
asukohtadesse.
Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee piiridesse ja tee kaitsevööndisse ei tohi jätta.
Katte taastamine on näidatud katete taastamise asendiplaani joonistel TL-4-01- kuni TL-4-04.
Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte taastamise ristlõiked vt. joonis TL-6-01 ja VK-5-01.
10.1 Asfaltkatte taastamine
Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Maanteeameti ning
kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest.
Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada
tolmust ja porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva
asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv
peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata
asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta
bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel
paigaldada teepinnaga samale tasapinnale (± 3 mm) ning sama kaldega.
Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm,
temperatuur) tingivad ebakvaliteetse tulemi.
10.2 Haljastuse taastamine
Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale
alale viisil ning paksuses, mis pärast pinna mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 20/21
Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt:
Võru valla vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd.
OSA 1-1 KONNAMETSA PIIRKOND. Tööprojekt. Töö nr. 2181
Aadress: Võrumõisa küla, Võru vald, Võru maakond 19.02.2020
minimaalse kihipaksuse 0,15 m. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive või muid võõrkehi suurusega
üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga samale
tasapinnale ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Maapind tuleb planeerida
kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning vältida
pinnavee sissevoolu kaevudesse.
Haljasalal kasvanud muru taastamiseks tuleb alale külvata omavalitsuse heakorraspetsialisti või
kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme, külvinormiga 20...30 g/m2. Muruseemne
külvamiseks sobilikuks ajavahemikuks loetakse perioodi 1. maist 1. septembrini. Kokkuleppel
kohaliku omavalitsuse või kinnistuomanikuga võib muru taastamiseks kasutada ka mätastust.
Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni selle täieliku
tärkamiseni kogu haljastatud ala ulatuses. Esimese muru niitmise teostab Töövõtja.
11. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA
Keskkonnakaitse alaste õigusaktid loetletud seletuskirja peatükis 1.2.3.
Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse
Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete
käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud.
Kaevetööde tegemisel juhinduda:
Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva
pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise
tagajärjel.
Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku
kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö
tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb
otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.
Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse
kuivamise vältimiseks.
Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind
viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Võru Vallavalitsuse
keskkonnaspetsialisti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
11.1 Jäätmekäitlus
Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed
tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida Võru valla jäätmehoolduseeskirja.
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti
kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba.
Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt kohaliku vee-ettevõtte nõuetest.
Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel
vormistada Keskkonnaameti jäätmehoolduse osakonnas jäätmeõiend, mis lisada ehitise
ülevaatusdokumentidele.
Koostas ja kontrollis:
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Erm
Vastutav spetsialist
Akvalius OÜ
Vastutav spetsialist: Janno Erm
218101_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 21/21
De i=0.032
De110 L=11.0m
De160 L=12.2m
.0m
160 10
=11
60 L 60
i=0.0450
L=
De .6m
L= 0
De1 i=0.00 K1 V1 K11
3
V
V1
3.9
.1m
1 =12
m
1
V1 10 L
23.4m
K11
3
De1
V
2
0 L= 2
De16i=0.0060 K1 De32 De32
K1
K11 L=0.9m
1 V 1 V L=4.0m
KS1
K11 1
De1i=0.010
V 2 K11 4 2
2
De110 L=20.8m 1
V
De160 L=1.9m
De110 L=8.8m
K11 .0m
60 L 0
22.4m De160 L=2.7m 3
V =43
K11
1
0 L= K11 i=0.0100
60 L 60
V
De11 i=0.0383
3
i=0.0554
V
L=3
De1 i=0.00
=3.4
De160 L=7.7m
De3 m
K1V1 2 m
42.7
V1
i=0.0450
K11
K1
=
.3
L
2
m
KS1
K1V1 1 V 6 3
0.4m D e
0 L=3
2
De160 L=1.9m
De16 0.0060 K1V1 2 K11
V i=0.0100
i=
1
1
0.4m De32
2
.1m K1V1
L=5.9m
0 L=5 0 L=3 K11
De110
2
De11 L=0.8m
De16 0.03060 1 V
3
K1V1
2 i=
1
L=3.3
.3m K11
De160 L=210
1
De32m
V1
2 De160 L=20.3m 3
1 V
0
De11 m 1 i=0.0060 i=0.006 K1
KS1
1 K1 K1 V1 2
V1 L=7.0 K1
K1
2 V1 K1 3 1 K1 V1
V1
0 V1
De11 m
De160 L=8.3m
De63 L=11.8m
De160 L=11.7m
De40 L=20.3m V1 V1
.3m
L=6.1
2
De40 L=21
De32 L=8.1m
2
i=0.0600
De160 L=7.7m
i=0.0500
L=3.8
.0m
De32m
De32 L=7.5m
K2
i=0.0600
De16 0.0100
V2
0 L=4
K1
K2
V1
V2
KS1
V1_1
K1
uv
i=
1
V1
Kinnselt rajatava torustiku
r
ee
De110 L=26.5m
1
nt
De110 L=28.9m
De160 L=28.9m
rie
puurimiskaeviku asukoht 2 De160 L=1.5m
o
i=0.0471
1 i=0.0100
i=0.0450
2 2
3
De32
KS1
L=1.0m
V1_1
K1
V1
K1
V1
V1_1 4.8m
2
KS1
K1
0 L=
V1
De160 L=1.9m
De11
De160 L=33.5m
K1
i=0.0100
V1
De160 L=2.3m
2
i=0.0200
i=0.0100 1
14 2
De63 L=33.5m
2
1
De32
De110 L=8.9m
3
De160 L=10.0m
L=3.5m De32
De110 L=14.9m
L=7.3m
L=0.8m
i=0.0060
KS1
K1
i=0.0202
De110 V1_1
V1
K1
V1
De32
KS1
L=3.3m 1
K1
2 13
V1
L=5.4m
De110
2
De160 L=4.3m
De160 L=2.1m
V1_1
i=0.0060
i=0.0100
V1_1e110 L=16.0m
2
1
2 De160 L=1.9m
De32 i=0.0100
1
K1
3
V1
L=0.9m
De160 L=1.0m De160 L=2.0m
2 3
i=0.0100 i=0.0100
K1
KS1
De160 L=1.5m
D
V1
2 3
De160 L=6.2m De160 L=8.7m
De32 1
1 i=0.0100 2
L=1.5m
i=0.0060
1
De32
L=5.4m
3
De160 L=26.3m
De63
De32
K1
L=1.5m
De110 L=26.3m
L=1.0m
i=0.0060
De160 L=17.9m
De160 L=1.5m
De63 L=17.9m
2
i=0.0100
K1
3
V1
K1
i=0.0060
KS1
V1
De32
K1
1
V1
L=1.0m
De63 L=8.7m
i=0.0060
K1
V1_1
V1
K1
V1
K1
V1
KS1
K1
V1
3
De110 L=42.0m
De63 L=21.4m
De160 L=22.4m
De160 L=1.0m 2
i=0.0100
i=0.0119
i=0.0070
1
V1_1
De32 De160 L=2.1m
L=4.7m
De63
K1
De160 L=8.7m
V1
K1
L=1.5m i=0.0100
V1
1
KS1
2
i=0.0060
K1
=37.8m
3
De32 De32 De32 1
L=1.0m L=1.0m L=1.6m De160 L=2.0m 3
3 i=0.0100
2 De160 L=1.0m
De110 L
2 4 2
V1_1
V1
3
De160 L=1.5m De160 L=1.5m
K1
i=0.0100
De32 L=12.7m
De32
V1
1 i=0.0100 i=0.0100 1
De32
De63 L=12.2m
KS1
L=3.0m
V2
L=1.5m
K1
De160 L=15.6m
V1
KS2
K1
De110 L=15.6m
i=0.0060
De63 L=32.5m
V1
K1
De160 L=32.5m
V1
V1_1
K1
V1
i=0.0060
De63 L=22.1m
De160 L=23.1m
KS1
De63 L=30.0m
V2
De160 L=26.0m
i=0.0070
K1
i=0.0060
V1
2 3
K1
4
De160 L=1.4m
De32
V1
K1
i=0.0100
V1
1
K1
L=1.0m
V1_1
2 De160 L=2.0m
V1
De63 L=9.6m
1 i=0.0100
1
2 2
De160 L=9.6m
1
De32
i=0.0060
3 L=1.2m
K1
V1
K1
De110 L=15.6m
KS1
K1
V1
De160 L=1.1m
V1
K1
i=0.0100
V1
i=0.0060 K1
De160 L=15.6m
De32
V1
3
2
L=3.0m
De32 L=1.0m
De63
1 De160 L=1.5m De32
L=1.5m
V1_1
i=0.0100 3 L=1.5m
K1
2 2 4
3 De160 L=1.5m De160 L=1.0m
KS1
V1
i=0.0100 1 i=0.0100
K1
De63 L=10.7m
1
De32 De160 L=1.5m
V1
De110 L=26.8m
K1
De160 L=1.0m
V1
3
De160 L=10.7m
L=1.0m 2 4 i=0.0100
i=0.0100
i=0.0168
De32 De160 L=2.0m
i=0.0070
K1
De160 L=13.7m
De32 1 L=1.0m 1
i=0.0100
V1
De63 L=13.7m
V1
V1_1
2 De160 L=1.8m
K1
L=1.5m
i=0.0060
1
3
De32 i=0.0100 3
KS1
L=1.5m De32
2
De110 L=9.4m
K1
De32 L=2.9m
De160 L=9.4m
V1
L=1.0m
i=0.0060
3
K1
K1
2
V1
V1
V1_1
K1
De160 L=1.5m 1
V1
De160 L=10.0m
De63 L=10.0m
i=0.0100
KS1
De160 L=1.0m 3 orienteeruv
2
i=0.0070
i=0.0100
K1
V1
De32 De160 L=1.7m De160 L=2.1m
V1
1 1
K1
4 21 2
L=1.5m i=0.0100 i=0.0100
K1
De160 L=27.4m
V1
2
De160 L=14.9m
3 De32
De63 L=27.4m
De32
V1_1
=44.7m
i=0.0060
L=1.3m
K1
De32 L=2.8m
i=0.0060
1
V1
De160 L=39.5m
De63 L=14.9m
L=1.0m
V1
De63 L=39.5m
3
K1
2
V1
i=0.0060
De110 L
K1
De160 L=1.5m 1
K1
i=0.0100
V1
KS1
V1_1
V1
K1
K1
V1
V1
K1
V1
De160 L=24.4m
De160 L=1.5m
De110 L=24.3m
De110 L=24.7m
K1
De160 L=28.5m
i=0.0100
De63 L=25.4m
2
K1
i=0.0070
3
V1
i=0.0101
De32
KS1
i=0.0060
De160 L=1.5m
K1
V1
1 L=1.0m 2
V1_1
3
De160 L=16.9m
i=0.0100
De63 L=16.9m
De160 L=5.2m
V1
De160 L=5.1m
1
i=0.0060
De32
De63 L=14.7m
De160 L=14.7m
i=0.0100
i=0.0100
L=1.0m
K1
De160 L=5.4m
i=0.0060
De160 L=2.5m
K1
K1
V1
V1
i=0.0100
K1
i=0.0100
KS1
V1
V1
K1
L=6.1m
V1_1
De32
L=5.9m
De32
V1
2 2
K1
2
L=4.6m
De110
K1
K1
L=6.0m
L=6.1m
De110 L=16.8m
V1
De110 L=18.0m 1
V1
De32
De32
1
K1
1 De160 L=2.0m 2
L=4.2m
Kinnselt rajatava torustiku
V1
i=0.0208
De110
i=0.0000
K1
V1
2 i=0.0060 De110 L=38.1m De160 L=10.8m De160 L=6.0m 1
V2
De
De110 De160 L=16.5m De110 L
=3.
V2
De110 L=1.5m De110 L=15.6m i=0.0306 3m i=0.0066 i=0.0060 2
puurimiskaeviku asukoht
110
De160 L=29.2m De160 L=25.2m De160 L=24.1m De160 L=23.0m L=3.1m 21 i=0.0070 2 2 i=0.0100 1 1
m De160 L=49.2m De160 L=18.8m De160 L=10.2m De160 L=17.7m 3 2 De110 L=45.3m
1i=0.4262 i=0.0000
De160 L=40.2m 2 KS1 KS1 2
2
1
7.2 De160 L=18.1m De160 L=8.3m i=0.0060 1 1 1 1 2
1
KS1 KS1 2 De110
V1
1
1
3
2 2
i=0.0060 K1 i=0.0060 1 2 i=0.0060 1 3 2 4
1 2 2 2
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 K1
L= 0 2 2 i=0.0060 1 2 KS1
L=
i=0.0060 2 i=0.0060 i=0.0060 K1 1 3 2 i=0.0060 K1 1 3 1
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 KS1 KS1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
i=0.0060 2 1 3 i=0.0060 1 2 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
1600.0016
V1
2
1 K1 K1 3 V1 V1 KS1
2
V1 V1 KS1
De160 L=5.3m 1
1 3 K1 K1 K1 V1 V1 V1 1 KS1 KS1 KS1
1
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 5 3KS1 3 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
2
K1 V1 KS1
1
2
KS1
9.5
e K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 3 4 1 KS1 KS1 KS1
D i= V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
De110 L=10.2m 3 De110 L=18.7m De110 L=28.2m 3 De110 L=25.2m De110 L=24.0m De110 L=21.9m De110 L=77.3m De110 L=10.8m De110 De110
L=5.4m
4 3 De110 L=8.3m 3 De110 L=39.2m De110 L=15.4m
m
De110 L=46.9m De110 L=18.1m De110 L=19.9m 1
L=5.7m
De32
1 De110 L=17.7m L=6.8m
i=0.0100
K1 i=0.0019
De32
m
De160 L=4.1m
2
K1
V1
8.0
K1
2 3
V1
De40 L=12.1m
K
V2
L= 1 1 De110 L=21.8m
V1
K1
2 1
i=0.0100
0 2
e11 1 1 i=0.0413
1
Olemasolev 1 1
De160 L=13.1m
D 1
V1
2 2 2
K1
L=5.3m
2
i=0.0060
De160 L=5.3m
kanalikaev 2
V1
De32
De160 L=2.3m
2 2
L=2.8m
L=5.4m
L=5.3m
L=4.8m
De110
2
De160 L=5.5m
010 m
De32
De32
De32
De160 L=5.9m
L=5.1m
i=0.0100
De160 L=5.2m
De160 L=1.0m
i=0.0100
i=0. L=6.3
De32
likvideerida
De63 L=16.7m
i=0.0100
K1
V1
De160 L=16.7m
i=0.0100
0
i=0.0100
i=0.0100
De160 L=2.8m
De63 L
V1
K1
De32
K1
i=0.0060
De160 L=1.7m
60
i=0.0100
L=1.1m
V1
De1
i=0.0100
1
De160 L=31.2m
K1
2
De160 L=1.6m
De63 L=30.2m
V1
=23.1m
i=0.0060
i=0.0100
3
De160 .0060
De160 L=1.5m
V1
K1
K1
i=0
i=0.0100
K2
V2
1
3
V1
L=32.1
2
De32
De160 L=14.9m
L=1.0m
m
De63 L=14.9m
i=0.0060
K1
V1
K1
K1
V1
K2
V2
De32 L=33.3m
De160 L=32.2m
De63 L
i=0.0070
V1K1
=14.5m
V1
K1
K1
De32
V1
K2
V2
L=1.0m
De160 L=1.5m 1
1 De160 L=1.0m i=0.0100 3
2 i=0.0100
L=6.0m
2
V1K1
De63
3
V1
De32 De160 L=1.0m De32
K2
V2
De63 L=12.7m
i=0.0100
L=1.5m 1 L=1.0m
K1
De160 L=12.7m
2 De32
V1
1
L=1.5m 2
i=0.0060
3
=1.5m
De160 L=8.0m
De160 L0100
De63 L=6.9m
3
i=0.
i=0.0060
De63 L V1
De160 L0060
V1
K1
K2
V2
i=0.
K1
De160 L=1.5m
V1
=17.3m
K1
De32
=16.3m
i=0.0100 1 L=1.5m 1
1
L=2.4m 2
De63
3
3
De160 L=1.0m
De32 2
De32 1 i=0.0100 2
3
L=1.0m L=1.0m
De63 L=8.2m
De160 L=9.2m
De160 L=0.5m
De160 L=1.5m
De160 L=8.5m
2
De63 L=9.6m
V11
K
i=0.0060
i=0.0100
i=0.0099
i=0.0060
=1.5m
V1
K1
De160 L0100
i=0.
V1
K1
De32 De32
L=1.0m 1 4
1
2 L=1.0m
3 1
De160 L=1.5m 1 32
De160 L=1.5m 2
6 2 De160 L=1.0m 6
De160 L=7.2m
i=0.0100 3
De63 L.1216
5 3 i=0.0100 5
i=0.0100 De32
De63 L=7.2m
4 4
De32
L=15.114.0m
i=0.0060
De32
L=1.5m
i=0
De63
V1
L=1.0m L=1.5m
K1
De32
KS2 KS
=
V1 KS2
De63 L10
L=1.5m
m
De63 L=17.8m
KS2
V1KS2
KS
KS2
De63 L=16.8m
i=0. 23
1
De63 L=17.8m
KS
i=0.1485
2
22
2
i=0.1488
=23.5m
3 De160 L=1.0m
i=0.0100
KS2 KS
V1
V1
K1
KS2
KS2
KS
KS2
De63 L=1.4m
KS222
KS
V1
2
1
2 i=0.0000
De32
De160 L=26.0m
L=1.0m
De63 L=27.0m
R10
De63 V1
Olemasolevad kommunikatsioonid :
i=0.0060
V1
K1
De63 L=
- Proj. reoveepumpla
KS
K
KS
i=0.0950
KS
De32
22
S22
L=9
L=1.0m De32 - Ol.olev reoveekanalisatsioon koos kujaga
L=2.0m
28.4m
.8m
KS2
- Ol.olev sademeveekanalisatsioon
V2
De63 L=30.5m
1
V1
K1
- Ol.olev veetorustik 2
i=0.1195
De63 L=0.7m
De32 L=13.1m
i=0.0000
L=5.0m
- Proj. pumpla kruuskattega De32
De63
L=1.8m
2. Torustike pikiprofiilid vt. joonis VK-6-01.
- Ol.olev madalpingekaabel teenindusplats
KS2
1
V2
De63 L=1.3m
K
KS
2
- Ol.olev keskpingekaabel
S22
i=0.0000
V1
K1
De32
L=1.0m
De160 L=1.5m
i=0.0100 4
1
esindajaga.
L=9.4m
2
De63
De32 3
L=4.6m
K
KS
V122
De63
De160 L=1.3m
S
L=1.0m
De63 L08
i=0.0100
1 - Ol.olev sidekaabel
i=0. 43
2
- Ol.olev sidekanal
VK-4-01-04
De32
=50.4m
De63 L 45
De63 L=17.3m
L=1.8m - Kinnistu piir
i=0.1222
i=0.08
De63 L= 2
V1
Projekteeritud kommunikatsioonid :
=50.3m
KS2
V2
KS
KS2
12.6mV1
K1 - Proj. isevoolne reoveekanalisatsioon
L=12.3
De32
K2
De63 L=1.5m
KS1 - Proj. survekanalisatsioon i=0.0000
m
VK-4-01-03
11
KS2 =1.4m 2
De63 L 000
2
V1 - Proj. veetorustik i=0.0
De32
L=1.2m
V1_1 - Proj. veetorustik - kinniselt rajatav De32 Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
L=2.0m
V2
SK1 - Proj. truubitoru Projekteerija
X X X - likvideeritav torustik
- torustiku sulgemiskoht
- likvideeritav objekt
- Proj. torustiku soojustus
VK-4-01-01 - Rajatava puurimiskaeviku piirjooned Joonise nimetus
De160 L=26.5 m i=0.01
- Proj. kanalisatsiooni kontrollkaev
Asendiplaan 18.02.2020
A: Aruheina tee 11 Luunja vald Veibri k. Tartumaa 62211
VK-4-01-02 - Proj. kanalisatsiooni kontrolltoru (liitumispunkt)
- Proj. kanalisatsiooni otsakork (liitumispunkt)
T: +372 513 1489
E:
[email protected]
Joonise digiaadress
MTR reg nr EEP004069
- Proj. survekanalisatsiooni maakraan (liitumispunkt)
Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
- Proj. maakraan/siiber /allkirjastatud
- Proj. maakraan (liitumispunkt)
Janno Erm digitaalselt/ TP 2181
Projekteeris Allkiri Joonise number
- Proj. veetorustiku siibrikaev /allkirjastatud
Janno Erm digitaalselt/ 1:500 VK-4-01-01
De160 L=9.8m
De63 L=9.8m
De110 L=42.0m
De160 L0060
De160 L=22.4m
De63 L=
i=0.0119
i=0.0070
i=0.
=19.2m
V1
K1
V1
De160 L=1.7m
KS1
19.5m
i=0.0100
V1
2 2
2 i=0.0100
3 1 3
De32 1 2 13 De32
De160 L=5.9m
De160 L=2.0m 3 1 De160 L=1.7m 1 L=2.2m
L=1.6m 2 2 i=0.0100
i=0.0060
4 De160 L=1.0m i=0.0100 2 De32
K1
L=5.9m
V1 1
K1
V1
De32
De63
i=0.0100 L=2.1m 3
=1.4m
K
De32
V1
De160 L 00
De110 L=18.3m
De32 L=2.2m
KS1
L=3.0m i=0.01
De160 L=19.8m
L=1.5m
K1
De110 L=18.7m
De160 L=1.9m
KS1
De63 L=19.8m
V1
1 1
K1
2
De160 L=15.6m
12 2 i=0.0100
i=0.0060
V1
De32
i=0.0322
De110 L=15.6m
3
i=0.0060
3
L=1.9m
De63 L=32.5m
De32
De160 L0060
De160 L=32.5m
K1
K1
L=2.7m
V1
V1
i=0.0060
i=0.
K1
De63 L=22.1m
KS1
V1
De160 L=13.0m
K1
De63 L=13.0m
De63 L=
=10.6m
V1
V1 1
KS1
K1
De160 L=18.3m
K
i=0.0060
V1
K1
i=0.0060
K1
V1
10.5m
2 De160 L=2.0m
V1
1
K1
1
2 2 i=0.0100 1
V1
De32 2De160 L
K1
1 =1.
i=0.0100 5m
2
V1
De160 L=1.4m
1
3 L=1.2m De160 L=2.3m 3
2
1
i=0.0100 2 13 1 De160 L=2.0m i=0.0100 De32
1
De110 L=15.6m
3
2 i=0.0100 De32
KS1
De32 L=2.0m
De160 L=7.3m
2
De63 L=7.3m
L=2.0m
De160 L=31.8m
De63 L=23.3m
K1
L=2.0m 3 De32
De63 L=17.6m
V1
i=0.0060
De160 L=23.2m
i=0.0060 K1
De160 L=15.6m
L=2.5m
De110 L=17.6m
V1
i=0.0060
K1
K1
i=0.0060
K1
V1
i=0.0000
KS1
V1
De32 De160 L=1.9m
K1
V1
L=1.5m i=0.0100
V1
4
De160 L=1.0m 1
Olemasoleval mastil tagada
KS1
12 2
i=0.0100
K1
V1
De32
De110 L=26.8m
K1
3
V1
K1
De160 L=10.7m
L=2.7m
K1
i=0.0168
De160 L=15.6m
V1
De160 L=2.0m
i=0.0070
KS1
1
i=0.0100
i=0.0060
K1
V1
De160 L=1.8m
De63 L=15.6m
2
V1
K1
De32 1
i=0.0100
V1
3 3
KS1
L=1.5m De32
2
De110 L=9.4m
L=2.9m
De160 L=9.4m
K1
K1
2
V1
i=0.0060
K1
V1
K1
1
K1
V1
De110 L=26.8m
K1
De160 L=1.7m
V1
V1
De160 L=10.0m
i=0.0100
KS1
De160 L=26.8m
orienteeruv
i=0.0110 KS1
1
De63 L=13.2m
i=0.0070
De110 L=13.7m
2
V1
K1
i=0.0060
De160 L=1.7m 1 De160 L=2.1m De32
4 21 2 1 3
i=0.0100 i=0.0100 De160 L=1.9m L=2.3m
K1 2 14 12 2
De160 L=8.9m
V1
2
K1
De63 L=8.9m
3 De32 i=0.0100
V1
De32
i=0.0060
3
L=2.8m L=1.3m De32
De160 L=2.2m
1
De160 L=10.6m
K1
L=2.7m
De160 L=39.5m
V1
i=0.0100
KS1
De32
De63 L=10.6m
V1
De63 L=39.5m
3
V1
1
K1
i=0.0060
De32 L=2.9m
i=0.0060
2 De160 L=1.6m De160 L=2.0m
K1
1 L=1.9m i=0.0100 i=0.0100
K1
K1
3
V1
1
V1
2
KS1
2 13
2
1
De32 1
m
De160 L=2.2
2
2
L=2.1m 1 De32
i=0.0100
K1
De110 L=17.0m
3
V1
1 De160 L=1.9m L=1.7m
De110 L=17.4m
K1
De160 L=24.4m
De160 L=12.9m
De160 L=31.9m
12 2
i=0.0100
V1
V1
V1
De110 L=24.3m
De110 L=24.7m
K1
De63 L=12.8m
De160 L=28.5m
De32
374
K1
i=0.0070
i=0.0060
i=0.0060
3
V1
K1
De63 L=17.0m
i=0.0101
KS1
L=2.7m
De160 L=17.0m
KS1
De63 L=18.7m.0m
i=0.0060
i=0.0
i=0.0060
i=0.0060
De160 L=15
K1
De160 L=5.2m
V1
De160 L=5.1m
K1
K1
i=0.0100
KS1 V1
i=0.0100
V1
V1
V1
K1
K1
V1
K1
1
De160 L=1.9m
KS1
K1
2 31
i=0.0100
K1
De32 2
V1
L=4.5m
96 5m
1 L=1.7m
De63
K1
2
3. 10
2
V1
01 2.
V1
6m
K1
De160 L=1.8m
L= e1
2
0. =
1
L=4.6m
L=5.0m
De110
i= 10 L
De110
K1
D
2 2
L=6.0m
i=0.0100
L=6.1m
De110 L=16.8m
V1
De110 L=18.0m 1
De32
De32
1
De160 L=2.0m 2
L=4.2m
K1
1
i=0.0208 3
De110
i=0.0000 1 De 2
K1
De
i=0.0060 De110 L=38.1m De3.9m =3.4m
1
De160 L=10.8m De160 L=6.0m 1
V2
De110 De160 L=16.5m De110 L De160 L=19.2m De160 L=26.4m De110 L=50.6m V1 V1 2 16
=3. V1 De32
i=0.0306 3m i= 0 L=
De110 L=1.5m De110 L=15.6m i=0.0066 2 De110 L=34.2m V1
i=0.0060 L=4160 L 100
K1
De160 L=23.0m L=3.1m 21 i=0.0100 i=0.0060 1
i=0.0060 V1 V1 V1 KS1 KS1 KS1 De110
i=0.0070 2 2 1 1 4 2 1 V1 1V1 2
KS1 KS1 KS1 L=2.4m
K1
2 De110 L=45.3m 1 V1 KS1
L=3.7m De6 V1 K0.00 14.7
3
1i=0.4262 i=0.0000 De i=0.0
2 KS1 KS1 2 K1 K1 V1
2
i=0.0060 1 1 1 1 2 K1 K1 K1 K1 K1
1
KS1 KS1 L=59.1m V1
De160 L=12.8m
1 2 De110 V1
3
1
2 4
1 2 2 2 V1 KS1
De63 L=11.8m
3 K1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 K1 V1 2 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1
L=4.8m
KS1 KS1 K1 V1 V1 V1 1 De110 L=43.7m 3 L 1 60 m
2
K1 K1 V1 V1 KS1
1
K1 V1 V1 V1 2
De110 L=40.2m
1
2
V1 V1 V1 V1 V1 3 KS1 KS1
De63
V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 2 KS1 KS1 KS1 KS1
2
V1 3 V1 V1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
De160 L=5.3m 1
2
V1 V1 KS1 KS1 KS1 2
1
3KS1 3 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 1 KS1 =9
1
2
KS1 De110 L=27.4m
2
KS1 KS1
i=0.0060
4
De110 L=21.9m 1 KS1 KS1
De110 De110 L=56.6m De110 L=18.2m De110 L=24.1m i=0.0087 i=0.0240 .3m 1
De110 L=77.3m De110 L=10.8m
L=5.4m
De110 L=15.4m
V1
i=0.0104
1
L=5.7m
2
De32
De110 L=17.7m L=6.8m i=0.0221 De110 L=19.7m
i=0.0100
i=0.0019
De32
K1
V1
K1
i=0.0229
De40 L=12.1m
1 1
1 De110 L=21.8m SK1
K1
3
1
1
K1
i=0.0413
K1
1
De160 L=13.1m
V1
1 2
V1
2
De160 L=5.5m
V11
De160 L=5.3m
2 2 De32
L=5.2m
K
L=5.3m
L=7.1
L=5.3m
De160 L=1.9m
De63m
2
i=0.0060
De160 L=5.3m
L=5.5m
De63
De32
De32
i=0.0100
2 L=2.1m
i=0.0100
1
De32
2 i=0.0100
De160 L=5.5m
1
2
De160 L=5.9m
i=0.0100
2 13
De160 L=1.0m
i=0.0100
1
V1
K1
i=0.0100
2
3 2
De160 L=2.3m
i=0.0100
De32 De160 L=1.5m
De63 L
De32
K1
i=0.0100
L=5.6m
K1
L=1.1m L=2.5m i=0.0100
De63
V1
V1
V1
K1
1
V1
2
De160 L=1.6m
=23.1m
De63 L=19.0m
De160 L=13.2m
De63 L=35.0m
De63 L=13.2m
De32
De160 L=35.0m
i=0.0100
De160 L=18.0m
3
K1
L=2.0m
i=0.0060
De160 .0060
i=0.0060
i=0.0060
K1
i=0
K2
K1
V2
V1
V1
V1
K1
L=32.1
V1
De160 L=1.9m
K1
1
m
V1
12 2 i=0.0100
K1
3 De32
K2
K1
V2
L=2.7m
V1
De32 L=33.3m
V1
De160 L=32.2m
De160 L=1.9m
De63 L
1 i=0.0100
De63 L=17.6m
14 2
De160 L=2.3m 2
De63 L=23.8m
i=0.0070
V1
K1
V1K1
i=0.0100 3
=14.5m
V1
De32 De32
K2
K1
V2
L=2.1m L=2.4m
V1
De160 L=17.6m
K1
De63 L=14.6m
V1
i=0.0060
V1
De160 L=1.5m
De160 L=14.6m
V1K1
K1
1
V1
4 2 i=0.0100
De32
i=0.0060
K2
V2
De32 3
L=1.0m L=1.5m
De160 L=1.2m
De32 i=0.0100
K1
1
V1
2 L=1.0m De160 L=1.7m De160 L=1.4m
De63 L=10.5m
De160 L=10.5m
2
=1.5m 1
3 De160 L 00 4 12 2 i=0.0100 i=0.0100
i=0.01
i=0.0060
1
De63 L V1
K1
De160 L0060
3 De32 De32
V1
1
De160 L=2.7m2
De160 L=12.9m
1 3
K2
L=1.9m
V2
De32 L=2.7m i=0.0100
i=0.
K1
L=0.6m
i=0.0060
2
V1
K1
=17.3m
De160 L=1.0m De32
De63 L=14.4m
K1
V1
De63 L=12.9m
=16.3m
1 i=0.0100 1 L=2.3m
De160 L=14.4m
3
K1
De63 L=19.4m
De160 L=19.4m
i=0.0060
V1
2 De32 2
i=0.0060
L=1.5m
K1
De160 L=0.5m
V1
K1
V1
K1
K1
V1
i=0.0099
V1
=1.5m
De160 L 00
De63 L=20.0m
1
De160 L=20.0m
De160 L=1.8m
K1
i=0.01 e32 2
V1
D i=0.0100
i=0.0060
1
2 L=1.0m 3 De32
4 De160 L=1.9m
K1
L=2.3m
V1
De160 L=12.0m
1 1
De63 L=12.0m
i=0.0100
K1
K1
6 32 12 2
V1
V1
3 De32
De63 L.1216
De160 L=6.4m
5
i=0.0060
De32 4 2 De160 L=1.4m 3 L=2.7m
L=6.4m
L=15.114.0m
3
i=0.0060
i=0.0100
i=0
L=1.5m
De63
De63
K1
1
KS2 KS
De32
V1 KS2
=
V1
De63 L= 23
m
L=1.9m
KS
L=1.9m
K1
i=0.10
K1
2 De160
1
K2S22
V1
V1
De160 L=1.4m 12
i=0.0100
i=0.0100 3
23.5m
De160 L=1.5m 1
De32
V1
K1
De160 L=10.3m
De63 L=10.3m
2
1 i=0.0100
2 L=2.7m
KS2 K
i=0.0060
V1
3
De160 L=23.6m
De63 L=8.3m
De32
De160 L=8.3m
i=0.0060
3
L=2.0m
De63 L=22.5m
KS
i=0.0060
De32
K1
KS
De63 L=1.4m
K2S2
V1
S22
1 L=0.9m
K1
2 i=0.0000
i=0.00 14.5m
V1
V1K1
De160 L=5.2m
De32
V1
K1
.8m
L=1.0m
60
i=0.0100
De160 L=1.5m De160 L=1.5m
0 L=
De160 L=2.4m
1 1
De63 L
L=14
i=0.0100 4 2 i=0.0100 12 2 De160 L=1.9m
De63 L= 50
L=2.1m
i=0.0100
De32
i=0.0100
KS
De16
De160 L=7.6m
De32
De63 L=6.6m
3
K
3
KS
i=0.09
KS2S2
V1
De63
De32 L=2.1m
22
i=0.0060
=9.8m
2 De32
V1K1
L=1.0m
V1
K1
De16
28.4m
L=2.7m
K1
V1
0L
i=0.0 =1.0m
L=5.0m
1 2
De32
1 100
1 De63 L=14.4m
K1
2 4
De63 L=0.7m
V1
De63 L=17.8m 1 1
2 De63 L=12.1m 3 3
D De63 L=33.5m V1 V1
L=5.0m
i=0.0000 De V1 2 1
L=1e32
3 1 V1 K1
De63
16 3 4 V1 V1 V1 V1 3
K1 K1 K1
De32 L=1.8m V1 V1 3 1 V1 K1 K1 K1 De160 L=15.5m
i= 0 L=
.5m 1 K1 K1 2
K1
De160 L=33.5m 2 De160 L=17.8m
D 0.0 1.5 i=0.0070
De160 L=23.9m
De160 L=11.1m
K1
2 i=0.0070
De63 L=23.9m
L= e32 100 m
2 1
De63 L=11.6m
1 i=0.0060
.00 .3m
1
De63 L=1.3m
De160 L=10.6m
K
KS
2
1.0 i=0.0060
i=0.0060
S22
i=0.0000 m
i=0 L=18
De160 L=2.8m
K1
2
i=0.0060
L=3.6m
60
L=3.4m
De32 2
V1
De32
De160 L=2.6m
V1
K1
De32
i=0.0100
V1
L=1.0m
i=0.0100
60
.0m
V1
K1
De1
K1
=18
L=9.4m
De63
De160 L=1.8m
K
KS
V122
3L
1
S
12 2 i=0.0100
K1
De6
De63 L08
V1
De32
V1
3
i=0. 43
L=2.7m
V1
K1
De160 L=12.7m
De160 L=2.0m
K1
De63 L=12.7m
=50.4m
K1
i=0.0100
0
V1
De63 L 45
i=0.006
1
2 De160 1 De32
L=1.7m
i=0.08
2
De63 L=10.8m
De63 L= 2
L=2.5m
V1
i=0
De32 .0100
3
De40 L=35.8m
De160 L=8.2m
De160 L=34.8m
3
=50.3m
De160 L=14.0m
De63 L=7.0m
L=1.1m
i=0.0060
K1
V1
i=0.0060
K
KS
i=0.0060
S2
K1
K1
12.6mV1
V1
De32
K1
V1
L=1.5m
V1
1
De63 L=1.5m 1 De160 L=3.4m 2 1 3
i=0.0000 3
11