Viljandimaa Viljandi vald Jämejala küla passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine

TELLIJA: Elektrilevi OÜ EELPROJEKT Kadaka tee 63, 12915 Tallinn Tel: +372 777 1545 E-post: [email protected] Registrikood: 11050857 Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond SELETUSKIRI Projekteerija: Kaupo Maaten Nr VT1109 Viljandi mai 2019 LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 Tallinn EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 2/15 ENERGY AS maakond Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Projektijuht ja Janek Lõhmus vastutav projekteerija [email protected] GSM +372 53 477 135 Pädevustunnistuse nr EL-029-16 Projekteerija Kaupo Maaten [email protected] GSM +372 51 27 053  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 3/15 ENERGY AS maakond Sisukord 1. Üldosa ......................................................................................................................................4 1.1. Asukohaplaan ...................................................................................................................4 1.2. Normdokumendid ..............................................................................................................4 2. Sidevõrk ...................................................................................................................................5 2.1. Olemasolev olukord...........................................................................................................5 2.2. Sidevõrgu paiknemine riigimaanteedel ..............................................................................5 2.3. Liitumispunkt(id) baasvõrguga – ELA SA ..........................................................................5 2.4. Sidevõrk maaliinina ...........................................................................................................5 2.5. Sidevõrk õhuliinina ............................................................................................................6 2.6. Tähistused ........................................................................................................................6 3. Demontaaž ja jäätmete käitlemine ............................................................................................6 4. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine ...........................................................7 5. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve...........................................................................7 6. Spetsifikatsioon ........................................................................................................................7 7. Lisad ........................................................................................................................................8 7.1 Tehnilised nõuded sideliinide projekteerimisel ja paigaldamisel ühisriputusena kesk- ja madalpinge õhuliinidele ...............................................................................................................8 7.2 Võrgu tehniline kirjeldus, tehnilised nõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks ...................9  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 4/15 ENERGY AS maakond 1. Üldosa Käesoleva projekti eesmärgiks on ühendada kõik lähteandmetes toodud aadressid operaatori neutraalse sidevõrguga, mis omakorda ühendatakse baasvõrguga. Projekteeritakse ehitatavale passiivsele elektroonilisele side juurdepääsuvõrgule multitorustiku trassid, kaevude, jaotus-, vahejaotus- ja lõpp-punktide asukohad ning kliendiliinid vastavalt tellija juhenditele Jämejala külas, Viljandi vallas, Viljandi maakonnas. 1.1. Asukohaplaan Joonis 1.1. Projekteeritud objekti asukohaplaan 1.2. Normdokumendid Siderajatise projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Eesti Standardikeskuse poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest ja juhendmaterjalidest. Projekti koostamisel aluseks võetud olulisemad standardid ja normid: - EVS 843:2016 Linnatänavad - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS-EN 50341-1:2013 Elektriliinid vahelduvpingega üle 1 kV, Osa 1: Üldnõuded, Ühised eeskirjad EVS-EN 50341-2-20:2017 Elektriliinid vahelduvpingega üle 1 kV, Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded - EVS-EN 61936-1:2010+A1:2014 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV, Osa 1: Üldnõuded - P339 (0,4-20) kV Võrgustandard – 20 kV õhuliinid - P341 (0,4…20) kV Võrgustandard – 0,4 kV õhuliinid - J3127 Juhend madalpinge õhuliinil paljasjuhtme asendamiseks rippkeerdkaabliga - Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ - Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ - Maanteeameti juhendid (www.mnt.ee rubriigis “Juhendid“) - Telia Eesti AS-i juhendmaterjal: „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid liinirajatiste säilitamiseks“ - Ehitusseadustik  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 5/15 ENERGY AS maakond - Elektrilevi OÜ kehtivad normdokumendid, sealhulgas võrgustandard, juhendid, eeskirjad, protseduurid, teenindusreeglid, eetika- ja keskkonnanõuded ning nende muudatused, mis avalduvad tellija veebilehel https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView 2. Sidevõrk 2.1. Olemasolev olukord Projekteeritav sidetrass paikneb Peetrimõisa ja Jämejala külades hajaasustusega piirkondades peamiselt tänavatel ja eramute piirkonnas. Projekteeritud on nii õhu- kui ka maaliine. Sidevõrk rajatakse betoon- ja puitmastidele, milledest mõned tuleb asendada. Mõnedel mastidel paiknevad ka tänavavalgustuse ja/või sideliinid. 2.2. Sidevõrgu paiknemine riigimaanteedel Tööd toimuvad 24147 Jämejala tee kaitsevööndis kilomeetritel 0,4 - 0,5. Tööd toimuvad 50 Viljandi tee maas kilomeetril 2,31 ja kaitsevööndis kilomeetritel 1,70 – 1,84 ning 2,31 – 2,44. Tööd toimuvad 24138 Karula tee maas kilomeetriltel 0,74 - 0,79 ja kaitsevööndis 0,22 – 0,74. Tööd toimuvad 24137 Peetrimõisa-Karula-Kile tee maas kilomeetril 1,51 - 1,52. 24138 Karula tee on pinnatud ja 24137 Peetrimõisa-Karula-Kile tee on plaanis pinnata 2019 a, suurte masinatega töid tehes ei tohi rikkuda tee katendit. Tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. NB! Vaadata Maanteeameti tehnilisi tingimusi ja kooskõlastust. 2.3. Liitumispunkt(id) baasvõrguga – ELA SA Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tehnilistest tingimustest väljavõte: • Liitumispunkt - ELA SA sidekaev 087K11, milles jätkumuhv 087M11 • Rajada sidetoru ELA SA sidekaevuni 087K12. • Vähemalt 24-kiuline kaabel puhuda sidekaevude 087K11 ja 087K12 vahelise ELA SA 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 087L02YH02. • Sidekaevust 087K12 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta. • Sidekaevu 087K11 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 087K12 jätta kaablivaru 30m. • ELA SA sidekaevudes ja mikrotorus olev kaabel jääb ELA SA omandisse. • Piiritluspunkt on sidekaevu 087K12 kaevusein. • Kaabli ühendamiseks jätkumuhvi 087M11 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt arendustöö tellimus A. • Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos arendustööga A). • ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis edastada ELA SA’le koos arendustööga A andmebaasi ELA-12 vahendusel. 2.4. Sidevõrk maaliinina Asulate sisesed maaliinid rajada üldjuhul lahtise kaevamise teel. Seal, kus on magistraaltrasside pikad rajatavad maaliinid ning puuduvad maa-alused tehnovõrgud, on mõistlik mikutorustik rajada maasse kündmise teel (nt Maleva, Musta ja Jämejala puiestee kinnistutel).  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 6/15 ENERGY AS maakond Projekteeritud mikotorud paigaldada üldjuhul pinnasesse 0,8m sügavusele, kuid mitte vähem kui 0,7m sügavusele. Sissesõidu- ja kruusateel ning haritaval maal paigaldada trassid min. 1 m sügavusele kui pole asendiplaanil välja toodud erijuhtu. Ristumised maanteedega teostada kinniste läbindamistega. Kohtades, kus mikrotorustik paigaldatakse kinnisel meetodil paigaldatavatel lõikudel, tuleb ette näha täiendav kattetoru (multitoru puhul läbimõõduga vähemalt 110mm, tugevusklass A). Lahtisel kaevel teha trasside ümber liivapadi ja tihendada vastavalt kaevise joonisele. Multitoru paigaldusel pidada kinni tootja poolt ette antud väikseimast lubatud painderaadiusest. Ristumisel kõrvalteede ja kraavidega vältida järske nurki. Paigaldatava trassi ja täiendava kaitsetoru vahed tihendada montaaživahu abil. Drenaažkuivendusega kõlvikute puhul võtta maaomaniku allkiri kaetud tööde aktile enne kaeviku sulgemist. Tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine (MaaParS § 48 lg 2). Maakaabli paigaldamisel drenaaži läheduses teostada tööd lahtise kaeviku meetodil, et selgitada välja drenaaži tegelik asukoht. Drenaaži vigastamise korral asendada vigastatud torud kaeve ulatuses sobiva läbimõõduga toruga, ühenduskohad tihendada geotekstiiliga. Parandatud drenaažitoru läbivajumise vältimiseks pinnas eelnevalt tihendada ja toru alla paigaldada puitalus. Teha fotoülesvõtted suletavast kaevikust ja asendatud uutest torudest, esitada need koos teostusjooniste ja teostusandmetega Põllumajandusametile. Ristumisel soojatrassidega paigaldada multitoru soojatrasside alt. Soojatrasside lahti kaevamiste juurde kutsuda AS Esro esindaja, tel. 5063778, 5022327. Ristumistel teiste maakaablite vee- ja kanalisatsioonitorudega, tuleb trassi paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes kindlaks nende täpse asukoha ja suuna. Minimaalsed püstvahekaugused ristumisel maa-aluste objektidega on järgmised: • vee- ja kanalisatsioonitoru 0,3 m; • kaugküttetorustik (kanali või toru välispind) 0,2 m; • alla 1000 V elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,2 m; • 1 - 110 kV elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • sidekaabel või - kanalisatsioon (olemasolev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • drenaaž 0,3 m. Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks. 2.5. Sidevõrk õhuliinina Õhuliinide paigaldamisel järgida ettenähtud normikohaseid liinijuhtmete ja liinide omavahelisi vahekaugusi ning liinide minimaalseid vahekauguseid ristuvate liinidega, looduslike objektidega, teedega. Vt punkt 7.1. Õhuliini mastide numbrid joonisel on saadud Elektrilevi andmebaasist ja need ei pruugi olla vastavuses looduses olevate mastinumbritega. Projekti koosseisu kuuluvate fotode andmetes on kasutatud joonise numbreid (sulgudes looduses leitu). Asendada joonisel tähistatud mastid, et tagada minimaalselt vajalik gabariit teega või vahejaotuskapi DP paigaldamisele esitatud masti vanusekriteerium. 2.6. Tähistused Sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. 3. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Demonteeritavad mastid, kilbid ja muud objekti piirkonnas on näidatud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 7/15 ENERGY AS maakond Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. 4. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Taastamise mahud on ära näidatud asendiplaanil ja töömahtude tabelis. Peale tööde või töölõigu lõpetamist tuleb töövõtjal taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud kinnistute piirimärgid. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Nendes kohtades, kus on oht mehhanismiga puud vigastada, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. 5. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikus toodud kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult. 6. Spetsifikatsioon Nr Nimetus Mark1) MÜ VT1109 KOKKU MÄRKUSED 1 Puitpost (koos mastimütsiga) 10 m kl 3 tk 2 2 Cu-immutus 2 Mastitugi tk 1 1 Cu-immutus 3 Puitpost (koos mastimütsiga) 11 m kl 3 tk 3 3 Cu-immutus 4 Tõmmits kmp 1 1 5 Kaitsetoru Ø110 1250 N m 232 232 6 Kaitsetoru Ø110 450 N m 14 14  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 8/15 ENERGY AS maakond 7. Lisad 7.1 Tehnilised nõuded sideliinide projekteerimisel ja paigaldamisel ühisriputusena kesk- ja madalpinge õhuliinidele Liinide projekteerimisel ja paigaldusel tuleb arvestada kõigi kehtivate nõuete ja standarditega. Käesolev juhend toob välja olulisemad kriteeriumid, millega arvestada metallivabade optiliste sideliinide (kaablite) paigaldusel olemasolevatele Elektrilevi OÜ-le (ELV) kuuluvatele õhuliinidele. Elektriliinidele sideliini projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ELV dokumendiga „Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhend“ ning sellest tulenevate kitsendustega pingelähedastele paigaldustöödele. Projektides tuleb seetõttu vajadusel tuua välja nõuded paigalduspersonali kvalifikatsioonile. Õhuliinide projekteerimisel tuleb välja selgitada olemasolevate liinide tegelikud paigalduskõrgused mastidel, gabariidid ja visangud ning muud liini iseloomustavad asjaolud (nt. visangute pikkused, maapinna kõrguse muutused, ristumised teiste liinide, teede ja muude objektidega, suuregabariidiliste põllutöömasinate töötamisalad jne). Sideõhuliinide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada standardis prEVS-EN 50341-2-20:2017 esitatud õhkvahemikega sideliini ja maa vahel: Suuregabariidiliste Maani Sõiduteeni Kergliiklusteeni töömasinate töötamisaladel 4,0 [m] 7,0* [m] 4,5 [m] 5,0 [m] *Teeomaniku kooskõlastusel võib vahekaugust vähendada 1,5 m võrra vastavalt standardile prEVS-EN 50341-2- 20:2017. See vähendus on kooskõlas ka standardis EVS 843:2016 toodud õhkvahemikega. Projektis tuleb esitada projekteeritavate sideliinide ripped, gabariidid ja elektri- ning sideliinide vahekaugused arvutatuna piirkoormusjuhtumitel ning arvestades elektriliinide juhtmete tegelike ripete ning sideliini juhtme paigaldamisjärgse püsiva pikenemisega. Ühispaigaldus kuni 1 kV rippkeerdõhukaablitega Paljasjuhtmelisele õhuliinile sideliinide paigaldamine ei ole lubatud. Samuti ei ole ühisriputus lubatud SN-2M tüüpi nn. künamastidel. Madalpingeõhukaabli ja sideliinide kinnituskohtade vahe mastil peab olema vähemalt 0,3 m. Vähim vertikaalvahemik madalpingeõhukaabli ristumisel sideliiniga peab visangus olema 0,3 m. Ühistel tarinditel paiknevate rööpsete madalpingeõhukaablite ja metallivabade sideliinide õhkvahemikke visangus ei normita. Projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb välistada nende omavaheline kokkupuutumine arvutatuna kõikidel piirkoormusjuhtumitel ja arvestades seejuures olemasoleva elektriliini tegelikke rippeid. Piirkoormusjuhtumid on kirjeldatud standardis prEVS-EN 50341-2-20:2017. Mastide tugevuse kontrollarvutuse vajaduse määrab projekteerija. Otsustamisel tuleb erinevat tüüpi raudbetoonmastide puhul juhinduda ka ELV dokumendis J3127 „Juhend madalpinge õhuliinil paljasjuhtme asendamiseks rippkeerdkaabliga“ toodud visangute pikkusest. Madalpingeõhuliinide ühisriputuse korral peab kinnitama vähemalt 20 mm laiuse kollase hoiatuslindi madalpinge- ja sidekaablite (sh. microduct) vahele madalpingekaablist allapoole. Erijuhul, kui sideliin paikneb madalpingeliinist kõrgemal, siis hoiatuslinti ei paigaldata. Ühispaigaldus kuni 20 kV keskpinge õhuliinidega Kuni 20 kV liini mastidel peab kõrgepingeliini isolaatorite ja sideliini (juhtme) kinnituskohtade vahe, mõõdetuna piki masti, olema vähemalt 1,0 m, kaetud juhtmetega kõrgepingeliini puhul 0,5 m. Seejuures tuleb arvestada, et keskpingeliini mastidele sideõhuliini paigaldamine pingelähedases töötsoonis (6-20 kV puhul on pingelähedase tsooni kaugus Dv=1,22 m ja sinna ei tohi siseneda montöör sh kehaosa, tööriist, -seade või -vahend) on lubatud ainult pingevaba tööna. Seega tuleb minimeerida sideliini paigaldamist pingelähedasse töötsooni (paigaldades sidekaabli pingestatud faasijuhtmetest vähemalt 1,5 m kaugusele) või kaaluda alternatiivseid lahendusi nt. paigaldus maakaablisse. Pingelähedase töötsooni piirile tuleb mastile paigaldada 100 mm laiune kollane hoiatuslint. 20 kV liini ja kiudoptilise metallivaba sidekaabli (juhtme) vaheline kaugus tuleb määrata lähtuvalt elektriliini faasjuhtmete kui sidekaabli maksimaalsest rippest ja kõrvalekaldest standardis prEVS-EN 50341-2-20:2017 määratud erikoormusjuhtumitel, mille korral peab olema tagatud faasjuhtme ja metallivaba kiudoptįlise sidekaabli vaheline minimaalne õhkvahemik ristumisel visangus vähemalt 1,0 (0,5) m, rööpsel kulgemisel ühistel tarinditel visangus vähemalt 0,5 (0,3) m. Sulgudes esitatud õhkvahemike minimaalseid väärtuseid on lubatud kasutada juhul  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 9/15 ENERGY AS maakond kui ühisriputuse projekteerimiseks on olemasolevale kuni 20 kV liinile tehtud eelnev põhjalik ja usaldusväärne mõõdistus. Sideliini projekteerimisel tuleb piirkoormusjuhtumitel kontrollida mastide püsivust täiendavale tuule ja jäitekoormusele ning sideliini võimalikule ühepoolsele tõmbele ühisriputuse algus- ja lõpumastides. Kõik raudbetoonist nurga- ankru- ja lõpumastid tuleb projekteerida ja asendada puitmastidega arvestades seejuures perspektiivse üleminekuga kaetud juhtmetele ristlõikega 99 mm² tüviliinidel ning 62 mm² haruliinidel. Mastile paigaldatud seadmete ja seadmeühenduste (juhtide) pingestatud osade ja sidekaabli vaheline õhkvahemik peab olema vähemalt 0,22 m. Kui juhid liiguvad tuule toimel, ei tohi õhkvahemikud minna väiksemaks kui 75 % sellest väärtusest. Sidekaablite õhkvahemikke mastielementidest ja mastile paigaldatud seadmete maandatud osadest ning juhtvarrastest ei normita. Peab aga hoolitsema, et nad mehaaniliste vigastuste vältimiseks omavahel kokku ei puutu. Üle 80 - 100 m pikkuste visangute puhul tuleb sidekaablile paigaldada vibratsioonisummutid. Nende täpsema kasutusvajaduse ja paigalduse kohta peab andma nõuded kaabli tootja. Kaasnevad normdokumendid: EVS-EN 50341-1:2013 Elektriliinid vahelduvpingega üle 1 kV, Osa 1: Üldnõuded, Ühised eeskirjad pr EVS-EN 50341-2-20:2017 Elektriliinid vahelduvpingega üle 1 kV, Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (projekt) P339 (0,4-20) kV Võrgustandard – 20 kV õhuliinid P341 (0,4…20) kV Võrgustandard – 0,4 kV õhuliinid J3127 Juhend madalpinge õhuliinil paljasjuhtme asendamiseks rippkeerdkaabliga EVS-EN 61936-1:2010+A1:2014 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV, Osa 1: Üldnõuded 05.06.18 Koostasid: Raivo Rebane, Mario Vee 7.2 Võrgu tehniline kirjeldus, tehnilised nõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks 1. Sissejuhatus Elektrilevi ehitab passiivset optilist sidevõrku. Saavutamaks maksimaalset paindlikust ja edasiarendamise võimalust paiknevad puhutavad valguskaablid reeglina multitorudes. Tagamaks operaatorineutraalsust on võrku planeeritud jaotuskapid, kus teenuspakkujate signaal jaotatakse kliendiliinidesse läbi optiliste jagurite (edaspidi splitter). Vastavalt lõpp-klientide soovile saab aadressiobjekti suunduva liini ühendada vastava teenusepakkuja splitterisse ja seeläbi ta vahetada teenusepakkujat. Jaotuskapist edasi on igale majapidamisele reserveeritud oma sidekanal (optiline point-to-point ühendus). Võrku kirjeldav skeem: 1.1. Jaotuskapp- on kapp, kuhu on paigaldatud splitterid, kuhu on toodud operaatorite sisendkaablid ja väljuvad magistraalliinid (erandjuhul ka alamkliendiliinid). Igale operaatorile on reserveeritud splitter(id), mis ühendatakse operaatori tellimusel kliendikiududega läbi pistikühenduse (reeglina LC-APC tüüpi). Jaotuskapp koosneb:  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 10/15 ENERGY AS maakond 1.1.1.Sisendpaneel –keevituspaneel, kus otsastatakse operaatorite sisendkaablid, ning ühendatakse nummerdatud pistikupaneelis asuvatele adapteritele, mille külge omakorda ühendatakse läbi pistikliite splitteri(te) sisendkiud. Sisendpaneele võib olla kapis mitu. 1.1.2.Splitterite sektsioon- sektsioon, kuhu paigaldatakse splitterid. 1.1.3.Väljundpaneel - keevituspaneel, kus otsastatakse kliendi poole suunduvad liinid ning ühendatakse nummerdatud pistikupaneelis asuvatele adapteritele, mille külge omakorda ühendatakse läbi pistikliite splitteri(te) väljundkiud. Väljundpaneele võib olla kapis mitu. 1.2. Vahejaotuskapp – on kapp, kus ühendatakse suurema kiudude arvuga magistraalkaablid väiksema kiudude arvuga alamkliendiliinidega. Ühendused teostatakse keevituse teel (splicing). 1.3. Lõpp-punkt – koht, kus otsastatakse alamkliendiliin(id) ning ühendatakse adapteri(te)sse (reeglina SC-APC), kuhu ühendatakse kliendiliin(id) (patch). 1.4. Kiupunt – valguskaablis ühisesse kesta (tube) grupeeritud kiud 1.5. Multitoru – ühisesse kesta paigaldatud mikrotorude kogum 1.6. Magistraalvõrk – rohkem kui ühe aadressipunkti ühendamiseks tarvilik võrguelementide kogum (sh kogu jaotuskapi sisu). 1.7. Alamkliendiliin – ainult ühe aadressipunkti lõpp-punkti ühendamiseks tarvilike võrguelementide kogum 1.8. Kliendiliin – lõpp-punktist hoonesse paigaldatav passiivne optiline kaabel 1.9. Mikrotorusüsteem – mikrotoru võrk koos kõigi elementidega (sh konnektorid, hargmikud, kaevud, kapid, karbid jne), kuhu paigaldatakse ja kus ühendatakse valguskaablid 2. Sidevõrgu projekteerimisel ja ehitamisel järgitavad põhimõtteid: 2.1. Multitorusüsteem 2.1.1.Multitorude valikul lähtuda Tellija poolt heaks kiidetud materjalide nomenklatuurist. 2.1.1.1. Enne heaks kiidetud nomenklatuuri avalikustamist lähtuda lähteülesandes esitatud parameetritest ja kooskõlastada materjalide valik ELV-ga. 2.1.2.Mitme paralleelselt kulgeva multitoru asemel eelistada ühte suurema mikrotorude arvuga multitoru 2.1.2.1. Juhul kui maasse paigaldataval trassile paigaldatakse kaks ühesugust toru (sama marki), siis tuleb kasutada erinevaid väliskestade värve. 2.1.2.2. Toru väliskest peab olema pinnasest eristuvates erksates toonides 2.1.3.Mikrotorudesse peab olema võimalik paigaldada kaableid puhumismeetodil. 2.1.3.1. Multitorude valikul veenduda, et valitud konfiguratsiooniga torustikku on võimalik projekteeritud/projekteeritavat kaablit paigaldada. 2.1.3.2. Arvestades võrgu konfigusatsiooni, torude sisediameetrit ja puhumistehnika võimekust projekteerida trassile vajadusel puhumiseks tarvilikud vahekaevud/kapid. 2.1.4.Igale lõpp-punktile tuleb vahejaotuskapist reserveerida eraldi mikrotoru. 2.1.4.1. Mikrotoru on mitme aadressiobjekti peale ühine kui aadressiobjektid jagavad ühist lõpp- punkti (otsastuskarp, kuhu ühendatakse kliendiliin). 2.1.5.Mikrotorusüsteem paigaldada vastavalt tootja poolsetele juhistele jälgides paigaldustemperatuure, kasutades ettenähtud töövahendeid ja -meetodeid, järgides nii paigaldusaegseid kui ka puhumiseks sobivaid painderaadiuseid (painderaadiused teostada soovitavalt vähemalt 1,5 m) jne. 2.1.6.Maasse paigaldatav multitoru paigaldada sirgelt, ilma laineteta- vastasel korral võib märkimisväärselt väheneda hilisem kaablite paigalduspikkus. 2.1.6.1. Minimeerida torude üles-alla kõikumisi trassil 2.1.7.Paigaldamise käigus ei tohi torusid tõmmata üle teravate servade, venitada ega muljuda.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 11/15 ENERGY AS maakond 2.1.8.Kaevikutagasitäide teha hoolikalt, tagasitäide ei tohi sisaldada suure fraktsioonilisi (d>6mm) elemente 10 cm ulatuses ning tihendamise käigus ei tohi torusid deformeerida. 2.1.9.Multitorude torukimbud tuleb alati paigaldada ühes suunas, et hilisemal ühendamisel liitmikega satuksid samasugust värvi toruotsad kohakuti. 2.1.10. Mikrotorusüsteem peab olema korralikult dokumenteeritud ja mikrotorud peavad olema standardi kohaselt tuvastatavad ka hilisemaks kaablite puhumiseks. 2.1.11. Värvikood peab olema nähtav ja torustik peab olema standardsete meetoditega puhumistööks ligipääsetav. 2.1.12. Kui materjalide tootja ei sea lisanõudeid, juhinduda maasse paigaldatavate sidekaablite ja multitoru projekteerimisel madalpinge maakaablite projekteerimisele ja paigaldamisele esitatavatest nõuetest, mis on toodud dokumendis P342 „0,4 - 20 kV võrgustandard - 0,4 kV kaabelliinid“. 2.1.12.1. Erandina ei nõuta sideliinidele eraldi kaitselindi paigaldamist. 2.1.13. Sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 2.1.13.1. Maasisene sidetrass (sh multitoru) tähistada märkelindiga, millele on kirjutatud: „ETTEVAATUST VALGUSKAABEL“ 2.1.13.2. Maasisese multitoru puhul kasutatada tuvastustraati, mis peab olema mõlemast toru otsast ligipääsetav, generaatoriga ühendatav ja otste vahelises lõigus metalliliselt ühendatud, kuid maast isoleeritud elektriahel. 2.1.13.2.1. Tuvastustraadi mõlemad otsad maandada ja maandusühendus teostada selliselt, et tuvastustraati oleks võimalik tuvastussignaal genereerida (maandusühendus peab olema korduvalt taasavatav). 2.1.14. Üldjuhul side ja keskpinge (U>1 kV) kaablite (sh multitorud) paigaldamine ühisesse kaitsetorusse lubatud ei ole. 2.1.15. Madalpinge kaablitega (U≤1kV) ühise kaitsetoru kasutamiseks veenduda, et elektrikaabli jahutamiseks piisav ruum on tagatud ning et paigaldus oleks praktikas rajatisi kahjustamata teostatav. 2.1.16. Sõltumata sellest, kas multitoru on eraldi kaitsetorus või otse pinnases, kasutatakse maapinda paigaldatava multitoruna alati otse pinnasesse paigaldatavat materjali (direct buried)- ei kasutata torusse paigaldamiseks ettenähtud multitoru (duct installation). 2.1.17. Vältida tuleb mustuse ja vee sattumist mikrotorudesse nii paigalduse käigus kui peale installatsiooni.. 2.1.18. Installatsioonijärgselt tuleb tagada kõigi ühenduste ja lõppude hermeetilisus 2.1.18.1. Mikrotorude puhul kasutatakse selleks nõuetekohaseid gas blocke, otsakorke, jätkuliitmike või üleminekuid. 2.1.18.2. Liitmike ja korkide paigaldus korrektne paigaldus eeldab 90° nurga all lõigatud toru. 2.1.18.3. Pinnasesse jäävad liitmikud tuleb kaitsa eraldi liitmiku tootja poolt soovitatud katetega, et vältida pinnase sattumist liitmike liikuvate osade vahele. 2.1.18.4. Vältimaks gaaside liikumist hoone väliste ja siseste mikrotorude vahel, kasutada üleminekul välistelt mikrotorudelt hoonesisetele mikrotorudele gas block tüüpi liitmike. 2.1.18.5. Multitorude puhul võib torude otstes kasutada hermeetikuna paigalduskohale sobivat muhvi, õhuliinile tehtavates hargnemiskohtades tuleb kasutada spetsiaalseid muhve või klambreid. 2.1.19. Multi- ja mikrotorude jätkud teha toru sirgele lõigule, toru painutatud osale jätke teha lubatud ei ole.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 12/15 ENERGY AS maakond 2.1.20. Mikro- või multitoru maast välja toomisel (nt mastil) paigalda torudele spetsiaalsed kaitsekarbikud kõrgusega maapinnast 2 [m]. 2.1.21. Sideõhuliinidel kasutada ainult metallivabasid materjale (ADSS figure-8 tüüpi, edaspidi ADSS /all-dielectric-self-support/) 2.1.21.1. ADSS ja maasse paigaldava torutüübi üleminekul teostada ühendused antud karbiku all ja paigaldada ühendustele termokahanev muhv või spetsiaalne klamber. 2.1.22. Mikrotorusüsteemi või sidekaabli projekteerimisel olemasoleva elektriõhuliiniga ühistele mastidele juhinduda dokumendis „Tehnilised nõuded sideliinide projekteerimisel ja paigaldamisel ühisriputusena õhuliinidele“ sätestatust 2.1.23. Enne multitoru paigaldamist peab veenduma, et torusid või kaablit on võimalik paigaldada ettenähtud kõrgusele ning seoses pingelähedase töötsooniga tuleb eriti tähelepanelikult järgida tööohutusnõudeid. 2.1.24. Paigaldusel kasutada sobivaid töövahendeid: piisava suurusega rullikud, sobivad kaablikonnad, piduritega trummlid, lõikeriistad jne. Vajadusel täpsustada vahendite sobivus torustiku tootjaga. 2.1.25. ADSS-tüüpi multitoru paigaldamisel nurgamastidel eelistada liini sisenurkasid. Välisnurkasid kasutada ainult erandina põhjendatud juhtudel. 2.1.26. ADSS-tüüpi multitorudele jätta sideliini lõpumastidel tulevaste ühenduste tarbeks või ripete korrigeerimiseks 1 meetri pikkune varu. 2.2. Vahejaotuskapid 2.2.1.Mastile paigaldatavad vahejaotuskapid paigaldada kuni 10 a vanustele puitmastidele, vajadusel tuleb mast vahetada. 2.2.2.Vahejaotuskapid paigaldada ja ühendada vastavalt tootja juhistele 2.2.3.Vahejaotuskappide asukoht valida võimalikult vandalismikindel (nähtav, valgustatud jne) ja hilisema käideldavusega arvestades ligipääsetav, samas minimeerides õnnetuse riski (nt lumekoristusmasinad, otsasõidud jne). 2.2.4.Magistraalliinide puhul suunata vahejaotuskappi üksnes mikrotorud, milledesse projekteeritud kaablid konkreetses kapis katkestatakse/ühendatakse. 2.2.4.1. Nt. kui vahejaotuskapp asub mastil, millel kulgeb multitoru 4x12/10, kuid kappi on vaja suunata ainult üks mikrotoru, siis katkestatakse üksnes see konkreetne mikrotoru ja ühendatakse kapiga läbi mastile paigaldatava 1x12/10 mikrotoru. Multitoru katkestamiseks kasutada selleks ette nähtud tarvikuid (nt klambrid). 2.3. Lõpp-punktid 2.3.1.Lõpp-punktiks loetakse otsastuskarpi, milles alamkliendiliin ühendatakse läbi pistikliite (tavaliselt SC-APC) kliendiliiniga; 2.3.2.Kui Tellimus ei ütle teisiti, siis jääb kliendi ja Elektrilevi omandi piiriks just Lõpp-punkti adapter, adapterist kliendipoolsed seadmed sh. kliendiliin jäävad kliendile kuuluma. 2.3.3.Lõpp-punktide asukohaks valida ligipääsetav koht:: 2.3.3.1. Maasisese võrgu puhul määratakse lõpp-punktide eeldatavad asukohad lähteülesandes; 2.3.3.2. Õhuliinivõrgus on lõpp-punkti asukoht mastil (eelsitatult) või hoone välisfassaadil; 2.3.3.2.1. Välisfassaadile paigaldatud lõpp-punkti kõrgus maapinnast ei tohi ületada 4.5 [m] v.a. juhul kui sinna on tagatud redelita juurdepääs. 2.3.3.2.2. Mastile paigaldatud lõpp-punkti kõrgus maapinnast valida 2,8 (mitte üle 3,5) [m]. 2.3.3.2.3. Lõpp-punktide ühendamine teostada viisil, mis võimaldab hiljem mastile ronimist kasutades ronimisraudasid (kasutada distantsnaelu). 2.3.3.2.4. Lõpp-punktide asukoha valikul tuleb arvestades ka perspektiivset kliendiliini trassi vältida/minimeerida kitsendusi kolmandatele osapooltele (nt  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 13/15 ENERGY AS maakond maaomanikud), kui täiendavad kitsendused on vältimatud, tuleb need kitsendusi taluva osapoolega kooskõlastada.. 2.3.3.2.5. Lõpp-punkti asukoha valikul eelistada kohti, kuhu aadressiobjekti omanikul on vaba ligipääs (nt aadressiobjektil või üldkasutataval maal) 2.3.3.2.6. Kui kliendiliini paigaldamine lõpp-punktist aadressiobjektini eeldab kasutusõiguse seadmist (va. konkreetse kliendi enda kinnistule või KOV kuuluvale maale) või kaevetöid, siis tuleb see/need eelnevalt Tellijaga kooskõlastada. 2.3.3.3. Lõpp-punkti ja kliendiliini trassi asukohad kooskõlastatakse kliendiga peale liitumislepingu sõlmimist, kliendiliinide ehitamise käigus, Lõpp-punkti üleandmisakti vormil. 2.3.3.4. Magistraalliinide projekteerimise käigus tuleb veenduda, et lõpp-punkti ja kliendiliini paigaldamiseks on olemas kõik vajalikud kooskõlastused (va konkreetse aadressiobjekti omanik). 2.4. Optikavõrk: 2.4.1.Igasse jaotus- või vahejaotuskappi tuleb projekteerida vastavalt kapi tootja ettekirjutustele kaablile tehnoloogiline varu. Juhul kui tootja poolsed ettekirjutused puuduvad, kooskõlastada tehnoloogilise varu pikkus Tellijaga. Kohtades, kus ruumi jagub peaks tehnoloogiline varu olema 15 m. 2.4.2.Ühe kiupundi (tube) kõik kiud projekteerime ühele keevitusplaadile- plaatide vahelisi keevitusi teha ei tohi. 2.4.3.Jaotuskapi sisendpaneelis otsastame ja ühendame adapteritega iga operaatori kohta vastavalt operaatori esitatud skeemile 12 kiudu. Operaatorite kiud ühendame pistikupaneelis järgnevalt: 2.4.3.1. Operaator nr.1 - pesad 1…12 2.4.3.2. Operaator nr.2 – pesad 13…24 2.4.3.3. Jne 2.4.4.Splitterite sektsiooni projekteerime algselt iga operaatori kohta ühe splitteri (1:32). Splitterid paigaldame pesadesse järgmiselt: 2.4.4.1. Operaator nr.1 – positsioon nr.1 2.4.4.2. Operaator nr.2 – positsioon nr.6 2.4.4.3. Operaator nr.3 – positsioon nr.11 jne 2.4.5.Jaotuskapi väljundpaneelis reserveerime igale kliendile ühe konkreetse adapterikoha. St. igale majapidamisele projekteerime ühe kiu ühendamise- kui tellimus ei ütle teisiti. 2.4.6.Jaotuskapis otsastame ning ühendame adapterile kõikidele LÜ-s esitatud klientidele projekteeritud kiud (sõltumata sellest, kas nad kohe liitumistaotluse on esitanud või mitte) 2.4.6.1. Vahejaotuskappidesse suunduvaid kiupunte võtame kasutusele vastavalt sihtpunktis olevatele klientide arvule. Nt. kui vahejaotuskappi X on projekteeritud 20 kliendiühendust ja projekteeritud kaablis on 12-kiulised kiupundid, siis tuleb kasutusele võtta kaks kiupunti, milledel jääb summaarselt neli reservkiudu. 2.4.6.2. Juhul kui vahejaotuskappi suunduvasse kiupunti jääb reservkiudusid, siis keevitame jaotuskapis reservkiududena ära ka need. St. kiupundis, milles vähemalt üks kiud tuleb otsastada, otsastame ning ühendame adapterile antud kiupundi kõik kiud. 2.4.7.Jaotuskapi väljundpaneelidele ühendame kiupundid, millele on projekteeritud kliendid. St. täielikult reservi jäävaid kiupunte väljundpaneelil ei otsasta ega adapterile ei ühenda. 2.4.8.Vahejaotuskapis projekteerime igale LÜ-s esitatud aadressile ühenduse ning reserveerime konkreetse kiu. Reaalselt ühendame magistraalliinid kliendiliinidega kliendiühenduste teostamise raames. St reaalselt teostatakse magistraal-ja alamkliendiliinide ühendamine peale liitumislepingu sõlmimist, seega ühendused vahejaotuskapis arvestatakse kliendiühenduste mahtu. 2.4.9.Reeglina ühendatakse iga majapidamise kohta üks kiud.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 14/15 ENERGY AS maakond 2.4.10. Vahejaotuskapi keevitusplaatidel vahel jagada alamkliendiliinid võrdselt. Nt. kui keevitusplaadile mahub 24 keevitust, vahejaotuskapis on kaks keevitusplaati, sisenevas magistraalkaablis on 12-kiulised kiupundid ning kappi on projekteeritud 40 aadressi ühendamine. Siis tuleks aadressid jagada kiupuntide vahel selliselt, et mõlemale keevitusplaadile jääks 20 ühendust ja igasse kiupunti vastavalt 10. 2.4.11. Võrgu projekteerimisel ja ehitamisel teha jätkud ainult hädavajalikel juhtudel, pigem eelistada kappidest edasi suunamist (midspan), pikemat kaablit jne. 2.4.11.1. Nt. Juhul kui vahejaotuskapist projekteeritakse magistraalkaabel edasi järgmis(t)esse vahejaotuskappi(desse), siis järgmis(t)esse kappi(desse) suunatakse kiud otse, ilma keevitusi tegemata (midspan). 2.4.11.1.1. Konkreetses vahejaotuskapis katkestatakse ainult kiupunt, millele antud kapis ühendused projekteeritud on. 2.5. Kaablite valik, paigaldus ja kiudude arvu määramine: 2.5.1.Mikrokaablid paigaldatakse mikotorudesse puhumismeetodil 2.5.1.1. Enne kaablite paigaldamist tuleb veenduda mikotoru puhtuses, puhudes läbi kaks svammipalli koos nende vahel oleva mikrotorudele sobiliku liugainega. 2.5.1.2. Vajadusel tuleb enne kaablite paigaldust teha ka torustiku läbitavuse testid. 2.5.2.Kiudude arv valida Tellija poolt heaks kiidetud materjalide nomenklatuuri hulgast 2.5.3.Alamkliendiliinid: 2.5.3.1. Juhul kui aadressipunktis paikneb üks majapidamine, projekteeritakse alamkliendiliin 4- kiulisena 2.5.3.2. Juhul kui aadressipunktis paikneb rohkem kui üks majapidamine ja need majapidamised saavad ühenduse samast otsastuskarbist (neil on ühine lõpp-punkt), siis projekteerida alamkliendiliinid selliselt, et igale majapidamisele jääks vähemalt kaks kiudu. 2.5.4.Magistraalliinid 2.5.4.1. Magistraalliinides püüda säilitada vähemalt 20% reservikiude. Nt. kui plaanitud on ühendada 75 klienti, siis tuleks valida 96-kiuline kaabel. 2.6. Valguskaabli jätkamine 2.6.1.Pistikliite puhul on Töövõtja kohustus tagada, et pistikühendused oleksid puhtad (pistikutel ei oleks tolmuosakesi). 2.6.2.Muhvides ja kappides tuleb keevitada kiud vastavalt skeemile. 2.6.3.Pistikliite puhul tuleb on Töövõtja kohustus tagada, et pistikühendused oleksid puhtad (pistikutel ei oleks tolmuosakesi). 2.6.4.Võrgu projekteerimisel ja ehitamisel teha jätkud ainult hädavajalikel juhtudel, pigem eelistada kappidest edasi suunamist (midspan), pikemat kaablit jne. 2.6.5.Kõik kiudude ühendused tehakse võrgus keevitusmeetodil (sulatamise teel). Keevitused teostada ühendatavate kiudude tüüpidele ettenähtud seadmega. 2.6.6.Keevituskaitsehülsid valida vastavalt keevitusplaadi tootja poolt ettenähtud mõõtudele (nt kui keevitusplaat on ettenähtud hülssidele diameetriga 2mm, siis tuleb kasutada hülsse diameetriga 2 mm) 2.6.7.Keevitused teostada selliselt, et ühendused oleksid minimaalse sumbuvusega (ükski ühendus ei tohi ületada 0,2 dB). 2.6.8.Võrgus ei tohi kasutata külmühendusi 2.6.9.Ühe kiupundi kõik kiud tuleb keevitada ühel keevitusplaadil sh. ka arvestada ka perspektiivseid keevitusi- keevitusplaatide vahelisi keevitusi teha ei tohi. 2.6.10. Installatsioonil juhinduda tootja poolsetest juhistest; kaablid, kiud ja keevitused paigaldada selleks ettenähtud kohtadele, kammida, grupeerida/siduda, sorteerida; vältida sõlmesid ja vigastusohtu. Installatsiooni tulemusena paigaldatud võrk peab olema võimalikult lihtsasti käideldav, edasi arendatav ja korrektne.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu LEONHARD WEISS VT1109 rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi 30.05.2019 lk 15/15 ENERGY AS maakond 2.6.11. Üksikuid kiude ei tohi kunagi vabalt kaablikaevu, kappi või maha kerida, sest nii võib kiud puruneda ja saada niiskuskahjustusi. Mikrokaablit saab kerida samamoodi nagu tavalist kaablit. 2.6.12. Valguskaabli paigaldamise andmed esitatakse täitedokumentatsiooni koosseisus.  Elektrilevi OÜ Teie 20.02.2020 [email protected] Kadaka tee 63 Meie 26.02.2020 nr 15-2/20/7961-2 12915, Tallinn Jämejala küla sideprojekti kooskõlastuse muudatus Olete esitanud kooskõlastamise uuendamiseks projekti, mis on koostatud 2019. a ja mille eelmine versioon on Maanteeameti poolt kooskõlastatud 03.06.2019 kirjaga nr 15-2/19/21170-4. Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud siderajatiste paigaldamine järgmiste riigiteede maaüksuste piires ja teede kaitsevööndites. Tehnoloogilisi muudatusi projektis ei ole tehtud. Riigitee nr 24137 Peetrimõisa-Karula-Kile km 1,51 maakaabli ristumine kinniselt. Riigitee nr 24138 Karula tee 0,74-0,79 maakaabli ristumine kinniselt, km 0,22-0,74 kulgemine tee kaitsevööndis. Riigitee nr 50 Viljandi tee km 2,31 maakaabli ristumine kinniselt, km 1,70-1,84; 2,31-2,44 olemasolevatele elektripostidele multitoru õhuliini paigaldus tee kaitsevööndis. Riigitee nr 24147 Jämejala tee km 0,40-0,50 kulgemine tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, ning 29.05.2019 kirjaga nr 15-2/19/21170-3 esitatud nõuded kooskõlastame LEONHARD WEISS ENERGY AS töö nr VT1109 „Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandimaa“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastus ei kehti projektis toodud perspektiivsete ristumiste kohta, nende osas tuleb projektlahendus Maanteeametiga täiendavalt kooskõlastada. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Juhime tähelepanu, et projekt kattub osaliselt riigiteede ehitusobjektidega: - Riigitee nr 24137 km 0,110-3,830 Teekatendi pindamise objekt 2019. a. Täpsem informatsioon: Toomas Magus [email protected] Maanteeameti Lääne teehoiu osakonna projektijuht. - Riigitee nr 24138 km 0,000-1,656 Teekatendi pindamise objekt 2019. a. Täpsem informatsioon: Toomas Magus [email protected] Maanteeameti Lääne teehoiu osakonna projektijuht. - Riigitee nr 50 km 1,800-2,644 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2016. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2016. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. - km 2,042-2,644 Teekatendi pindamise objekt 2016. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. - Riigitee nr 24147 km 0,118-2,121 Teekatendi pindamise objekt 2016. Tööle kehtib garantii. Siin tuleb säilitada olemasolev olukord. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 2. Juhime tähelepanu, et samal ajal sidetöödega kavandatakse Jämejala külas kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist, töö nr P1812, projekteerijaks Reaalprojekt OÜ. 3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 4.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri, ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja IKÕ ala leping. 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus lugeda projekti lahutamatuks osaks. Kooskõlastus asendab eelmist kooskõlastust ning seega tuleb Maanteeameti 03.06.2019 kirjaga nr 15-2/19/21170-4 antud kooskõlastus lugeda kehtetuks. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: VT1109 Asendiplaanid, Seletuskiri Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2)