Lp Ave Kallo
Maanteeamet
[email protected]
tel 5594 4304
Hinnapakkumine 07.02.2020 nr 1-2/53/PA
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul
sh Tuisu tänava läbimurde keskkonnamõju eelhinnangu koostamine
Meie litsentsid, load ja registreeringud:
Vt aadressilt kobras.ee/litsentsid/
Lähteandmed
Maanteeameti 05.02.2020. a hinnaküsimine nr 12-1/20/6872-1.
Töö sisu:
Koostatakse põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul sh Tuisu
tänava läbimurde keskkonnamõju eelhinnang vastavalt lähteandmetele.
Eelhinnang koostatakse vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
(KeHJS) toodud nõuetele ning juhendmaterjalile „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2015, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt).
Vastavalt viimati nimetatud juhendile põhineb eelhindamise läbiviimine ja teabe kogumine
olemasolevatel ja kättesaadavatele andmetel, st eelhindamise raames ei teostata täiendavaid
uuringuid.
Töö antakse üle digitaalselt.
Töö maksumus on esitatud etteantud vormil hinnapakkumise lisas 1.
Lisainfo:
Töö teostamise tähtaeg lepitakse kokku töö tellimisel. Hinnapakkumine ei sisalda müra- ega
õhusaaste modelleerimist (levikukaartide koostamist).
Lisad
Lisa 1. Hinnapakkumus.
Hinnapakkumine kehtib 90 päeva. Lähteandmete muutumisel täpsustame hinnapakkumist. Loodame,
et meie pakkumine on sobiv ja palume Teil meiega ühendust võtta ka sel juhul, kui meie pakkumine ei
osutunud parimaks.
Lugupidamisega
Urmas Uri
Kobras AS juhataja /allkirjastatud digitaalselt/
Koostas:
Reet Lehtla
Kobras AS juhiabi
tel 7300 310, 5566 2920
[email protected]
AS KOBRAS 1/3
Riia 35, Tartu linn Telefon 730 0310
50410 Tartu linn
[email protected]
Registrikood 10171636 www.kobras.ee
Lisa 1.
AS Kobras 07.02.2020 hinnapakkumise
nr 1-2/53/PA juurde
HINNAPAKKUMUS
Hankija nimi: Maanteeamet
1. Hanke nimetus: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu -
Sauga lõigul sh Tuisu tänava läbimurde keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine
1. Käesolev pakkumus on esitatud järgneva pakkuja poolt:
Jrk. nr. Pakkuja nimi Registrikood Aadress
Riia 35
1. AS Kobras 10171636
50410 Tartu linn
2. Võttes arvesse hinnaküsimises sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud töid
alljärgneva hinna eest:
Töö nimetus Pakkumuse maksumus (eurot)
1. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6
– 125,2 Pärnu - Sauga lõigul sh Tuisu tänava 1488,00
läbimurde keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine
2. Käibemaks 20% 297,60
3. Kokku 1785,60
3. Kinnitame käesolevaga kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
4. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija
on soovinud võistlevaid pakkumusi.
5. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid.
6. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle tagasi,
siis hüvitame hankija nõudmisel:
a. Meie pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe.
b. Riigihangete seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud kulud.
7. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma
tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele osalevad
hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase
pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele.
8. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest),
täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud nõusolekul
alltöövõtja kasutamiseks.
9. Käesolev pakkumus on jõus 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
10. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja
kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on[2]:
[2]
Esitada ühe isiku kontaktandmed.
Teelise 4 Tel +372 740 8100 Kodulehekülg www.mnt.ee
10916 Tallinn Faks +372 740 8102 Registrikood 70001490
E-post
[email protected]
Lisa 1.
AS Kobras 07.02.2020 hinnapakkumise
nr 1-2/53/PA juurde
Pakkuja kontaktandmed:
Pakkuja nimi AS Kobras
Aadress Riia 35, 50410 Tartu linn
Telefon 7300310
e-post
[email protected]
Kontaktisiku nimi Reet Lehtla
Telefon 5566 2920
e-post
[email protected]
Kuupäev: 07.02.2020. a
Esindaja nimi ja allkiri: Urmas Uri /allkirjastatud digitaalselt/
Teelise 4 Tel +372 740 8100 Kodulehekülg www.mnt.ee
10916 Tallinn Faks +372 740 8102 Registrikood 70001490
E-post
[email protected]
Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas tellimiskirjaga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö : ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele : Üleantavate eksemplaride arv : Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
PERSPEKTIIVSED
2,36
2
R1200
7
105
4
4
9,5
1
R6
3,5
8,25
4
8,9
0,5 3,25
1,15
1,3
0,5
3,25
8,9
8,25
R8
5,09
3,5
,5
R39
2,49
6
Nr. Muudatus projektis Muutja
10916 Tallinn Estonia
tel +372 608 11 00
www.reaalprojekt.ee alternatiivsete trassikoridoride eskiisid
[email protected]
Tellija Asukoht
Maanteeamet
Joonise nimetus
Insener: Variant 1
Insener:
M 1:1000
Insener:
Asendiplaan
Projektijuht: Staadium Joonise nr
Liina Lipre
P17103TL_ES_V1.dwg / 15.01.2020 P17103 ES TL V1-001
03.10.2019 /// Töö Nr 3027/18
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla
km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu
eelprojekt
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 3027/18 Tartu 2019
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127
Martin Ruul
Keskkonnaspetsialist, projektijuht
Veiko Kärbla
Keskkonnaspetsialist, müra ja õhusaaste
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 3
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 7
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 10
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 12
5. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ....................................................................... 14
6. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 17
6.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 17
6.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja elusloodusele ................................... 18
6.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 20
6.4. Müra ja vibratsioon ...................................................................................... 21
6.5. Õhukvaliteet ................................................................................................ 25
6.6. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 27
6.7. Valgus ......................................................................................................... 27
6.8. Avariiolukorrad ............................................................................................ 27
7. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 28
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelh innang 5
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-
Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti kooseisu.
Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine projekteeritaval lõigul.
Projekteeritav teelõik asub Pärnu maakonnas, Tori vallas (haldusreformi eelselt Sauga
vallas) ja Pärnu linnas (vt joonis 1.1).
Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks olev teelõik on osaks riigimaantee 4 (E67) Tallinn -
Pärnu – Ikla maanteest, mille vastavusse viimiseks I klassi maanteega esitatavatele
nõuetele on Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas koostatud teemaplaneeringud.
Pärnu-Sauga lõik asub Pärnumaal, kus Pärnu maavanema 27.02.2009.a korraldusega nr
32 algatati Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4
(E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“
koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH) . Teemaplaneering on kehtestatud
Pärnu maavanema 1. oktoobri 2012 korraldusega nr 529. Teemaplaneeringu KSH
(edaspidi Via Baltica KSH) kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 02.06.2014 kirjaga
nr HRJ 6-8/14/8326-3. Kui kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat
keskkonnamõju on nimetatud KSH-s juba asjakohaselt hinnatud, siis käesolevas
eelhinnangus hindamist ei korrata, vaid viidatakse eelnevale hinnangule. Vajadusel on
aga käesolevas eelhinnangus asjakohaseid keskkonnaaspekte täpsustatud, arvestades
eelprojektiga kavandatavat.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat
aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Lisaks on käesoleva eelhinnangu peatükis 5 võrreldud omavahel kahte alternatiivset
lahendust ning toodud välja eelistus keskkonnamõjude seisukohast.
Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse
kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid
(sh joonised) seisuga aprill 2018.
6 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelh innang
Joonis 1.1 Projektiga käsitletava Pärnu - Sauga teelõigu asukoht. Aluskaart: Maa-ameti avalik kaardirakendus 20.04.2018
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 7
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks ots eselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripäran dile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “ 2.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
8 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste , mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Tegemist on tee
laiendamisega, mis kuulub VV määruse täpsustatud tegevuste hulka ning mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust (koostada KMH
eelhinnang).
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 9
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
(6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab
otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et
kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või
keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal
on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-
Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti koosseisus ning seda on
otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3, 4, 6 ja 7 on info esitamisel lähtutud
Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
10 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse taseme tõstmine projekteeritaval lõigul.
Projekteeritava lõigu pikkuseks on ca 2,6 km.
Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica)
teemaplaneeringutega kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega põhimaantee
projekteerimist. Tegemist on linnalise lõiguga. Projekti koostamisel lähtuti Pärnus
Ehitajate tee põhimõttest ning viidi kokku Ehitajate tee 2+2 lahendusega.
Projekteerimisel on lähtutud alljärgnevatest parameetritest:
Projekteerimise lähtetase rahuldav
Sõiduradade arv 2 +2
Piirkiirus väljaspool asulat 70 km/h
Sõiduraja laius 3,25/3,5 m
Kindlustatud peenra laius 1,0 m
Tugipeenra laius 0,5 m
Jalg- ja jalgrattatee ristlõige 2,5 (0,25+2,5+0,5) m
Käeoleva eelhinnangu koostamisel ajal on valiku s kaks alternatiivset lahendusvarianti,
mida võrreldakse omavahel peatükis 5.
Kahe variandi vahe on selles, et alternatiiv 2 puhul läheb uus 2+2 tee tänasest rohkem
kaugemale ja olemasolev tee muudetakse poolest saadik kogujateeks. Esimese variandi
puhul kasutatakse ära pool olemasolevast muldest maante e jaoks ning kogujatee on
kõnnitee kõrval. Ühe variandina on kaalumisel Sauga ringristmiku asemel foorjuhitav a
ristmiku rajamine.
Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt
on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid. Korrastatakse,
puhastatakse või rajatakse kraavide eesvoolud. Objekti lõpuosas, Pärnu linna
territooriumil, juhitakse sadevesi sadeveekanalisatsiooni.
Kõik põhitee alla jäävad truubid vahetatakse uute vastu vä lja.
Raadamist suures mahus kavandatud ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse olulisel määral loodusvarasid (nt liiv,
kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest,
millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala
piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne
mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette.
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 11
Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade
aladele.
Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.
Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud täpsemalt peatükis 6, koos mõju
hindamisega.
12 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projekteeritav teelõik asub Pärnu maakonnas, Tori vallas (haldusreformi eelselt Sauga
vallas) ja Pärnu linnas (vt joonist 1.1 peatükis 1).
Projekteeritava lõigu pikkuseks on 2,6 km.
Antud lõigul on mitmeid ristmikke ja mahasõite, mis tekitavad põhimaantee l liiklusohtu.
Projekteeritava teelõigu olemasolevad (2018. a) ja perspektiivsed (hinnanguliselt aasta
2040) liiklussagedused vastavalt liiklusuuringu 4 tulemustele on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus).
Raskeliikluse
Tee Aasta AKÖL Sõidukiirus
osakaal
Põhimaantee nr 4 (E67) 2018 10 212 70 km/h 22,1%
Tallinn-Pärnu-Ikla km
122,4-122,7 2040 14 007 70 km/h 22,2%
Põhimaantee nr 4 (E67) 2018 11 599 70 km/h 20,8%
Tallinn-Pärnu-Ikla km
122,7-123,3 2040 15 910 70 km/h 21,0%
Põhimaantee nr 4 (E67) 2018 11 743 70 km/h 22,9%
Tallinn-Pärnu-Ikla km
123,3-124,6 2040 16 103 70 km/h* 23,0%
Põhimaantee nr 4 (E67) 2018 11 694 50 km/h 24,5%
Tallinn-Pärnu-Ikla km
124,6-125,2 2040 16 041 50 km/h 24,6%
*alates Pärnu linna piirist (km 124,5) 50 km/h
Liikluse ööpäevase jaotumise puhul võib iseloomulikuna välja tuua keskmisest suurema
raskeveokite osakaalu öisel ajal. Lisaks võib mainida, et teeprojekti raames teostatud
liiklusuuringus on raskeliikluse osakaal mõnevõrra suurem (vahemikus 20..24% kogu
liiklusest) kui Maanteeameti viimaste aastate loendustule mustes (16…17%).
Projekteeritava lõigu ümbruses asub tiheasustus. Enamus tee läheduses paiknevaid
eluhooneid asub paremal pool teed (teest läänepool). Kavandatava tee ehitus- ning
kasutusaegses mõjupiirkonnas asub oluline hulk inimesi (>100). Teelõigu vasakul pool
on rohkem metsa- ja rohumaad.
Projekteeritava lõigu lähipiirkonnas looduskaitse aluseid objekte keskkonnaregistri
andmetel ei asu, lähimad on III kaitsekategooria linnuliikide (9 erinevat liiki, vt täpsemalt
ptk 6.2) leiukohad, mis hõlmavad ulatusliku Rääma raba piirkonna, liikide registreeritud
leiukoha kõige lähem serv asub olemasoleva tee servast ca 190 m kaugusel.
Km 123,47 juures ületab tee maaparandussüsteemi eesvoolu (kood 6114870010011).
4
Mnt 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Sauga - Pärnu lõigu rekonstrueerimise eelprojekt. Lisa 1.
Liiklusuuring, Reaalprojekt OÜ, 2018
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 13
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi ( 1:400 000) kohaselt paikneb
projekteeritav teelõik looduslikult suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.
Registreeritud puurkaevusid tee vahetus läheduses ei asu (ühegi puurkaevu
sanitaarkaitseala teetööde alale ei ulatu).
Sauga üldplaneeringu 5 kohaselt projektiala vahetus naabruses väärtuslike maastikke või
rohevõrgustiku alasid ei asu. Rääma raba rohelise võrgustiku ala asub tees t ca 100 m
kaugusel.
Kultuurimälestisi tee läheduses ei asu.
5 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97
14 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
5. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE
Kahe variandi vahe lõigul Pk 10+50 – 23+00 on selles, et esimese variandi puhul
kasutatakse ära pool olemasolevast muldest maantee jaoks ni ng kogujatee on kõnnitee
kõrval – vt joonis 5.1. Teise variandi puhul läheb uus 2+2 tee tänasest rohkem kaugemale
ja olemasolev tee muudetakse poolest saadik kogujateeks – vt joonis 5.2.
Peamiseks erinevuseks kahe alternatiivi vahel on 2+2 maantee asukoha muutus ca 5,5-
6,0 m võrra , mis mõjutab teatud määral müra, õhusaaste ja vibratsiooni olukorda tee
läheduses olevate eluhoonete juures. Teiste keskkonnavaldkondade osas tee sellisel
määral nihutamine olulisi mõju avaldumise erisusi kaasa ei too .
Esimese variandi puhul asub 2+2 maantee ning kogujatee ca 5,5-6,0 m lääne pool, mis
tähendab seda, et müra, vibratsiooni ja õhusaaste mõju suureneb sellest tulenevalt
maanteest paremal (lääne) pool asuvatele majapidamistele ja vähene b teest vasakul pool
paiknevatel kinnistutel. Kuna teest paremal pool asub oluliselt rohkem majapidamisi, siis
on eelistatud variant kaks, mille puhul 2+2 maante e ja kogujatee asuvad nendest ca 5
kaugemal.
Lisaks tee asukohale on kaalumisel ka Sauga ringristmiku asemel foorjuhitava ristmiku
rajamine. Eelduslikult tagab ringristmik sujuvama liikluse, kui fooriga ristmik, mistõttu on
ringristmiku variandi puhul väiksem müra ja õhusaaste teke. Sellest tulenevalt oleks
ringristmik keskkonnamõju osas eelistatud lahendus.
Kuna aga erinevused mõjude osas esinevad eelkõige vaid seoses müra, vibratsiooni ja
õhusaastega, ei ole alust kirjeldatud erinevusi oluliseks lugeda, juhul kui leevendavate
meetmetega tagatakse müra, vibratsiooni ja õhusaaste vastavus normväärtustele (vt ka
ptk 6.4 ja 6.5).
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 15
Joonis 5.1 Esimese lahenduse järgne teede paiknemine Tallinna maantee 118, 120, 122
ja 124 juures.
16 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
Joonis 5.2 Teise lahenduse järgne teede paiknemine Tallinna maantee 118, 120, 122 ja
124 juures.
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 17
6. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS,
HINNANG MÕJU OLULISUSELE
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 7.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonn aministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
Olulisemad mõjurid, mis mõjutavad inimese tervist ning heaolu, on kavandava tegevuse
iseloomu arvesse võttes müra, õhusaaste ning valgusreostus. Neid teemasid on eraldi
käsitletud vastavates alapeatükkides.
Piiriülest mõju 6 projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
6.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Pärnu-Sauga lõik asub Pärnumaal, kus Pärnu maavanema 27.02.2009.a korraldusega
nr 32 algatati Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaa ntee
nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine
km 92,0 – 170,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega ( edaspidi Via Baltica
KSH). Teemaplaneering on kehtestatud Pärnu maavanema 1. oktoobri 2012 korraldusega
nr 529. Teemaplaneeringu KSH kiideti heaks Keskkonnaameti poolt heaks 02.06.2014
kirjaga nr HRJ 6-8/14/8326-3. Eelnimetatud teemaplaneering on peamine strateegiline
planeerimisdokument, mille alusel edasised tegevused, sh projekteerimine, läbi viiakse.
Projektiga kavandatava tee maht (2+2 sõidurajaga maantee) ning asukoht on
teemaplaneeringuga kooskõlas .
Projektis on arvestatud käimasoleva Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala
detailplaneeringuga.
Vajalikud maaeraldused tehakse krundijaotuskava alusel. Lõikudel, kuhu rajatakse
müratõkkeseinad ja piirded, kaotatakse teeäärsete kinnistute ligipääs otse peateele, kuid
ligipääsud jäävad alles kohalike tänavate ja uue kogujatee kaudu . Kavandatava
tegevusega hõlmatakse tee ja selle raj atistega uusi maa-alasid. Projekt mõjutab
maakasutust, kuid tee rajatakse strateegilistes planeeringudokumentides sätestatud
asukohas ning selle mõjusid on strateegilisel tasandil juba hinnatud. Seetõttu ei saa seda
lugeda oluliseks ebasoodsaks mõjuks maakasutusele.
6 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri üles t mõju.
18 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
Via Baltica KSH seab maakasutusega seoses järgmise meetme :
Suuremate nõlvuste korral tuleb rakendada erosiooni pidurdavaid meetmeid
nagu näiteks nõlvade katmine kookoskiu mattidega.
Eeltoodud põhimõtet tuleb projekti käigus järgida.
6.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE JA
ELUSLOODUSELE
Projekteeritava lõigu lähipiirkonnas looduskaitse aluseid objekte keskkonnaregistri
andmetel ei asu. Lähimad on III kaitsekategooria linnuliikide leiukohad , mis asuvad
Rääma raba piirkonnas, kus on registreeritud järgmised liigid: teder, punaselg-õgija,
väikekoovitaja, hänilane, sookurg, mudatilder, punajalg-tilder, rüüt, suurkoovitaja.
Elupaik on suur, ulatudes teest 6-7 km kauguseni, teele lähimas punktis jääb elupaik
olemasoleva tee servast ca 190 m kaugusele.
Arvestades, et Rääma raba näol on tegemist ulatusliku elupaigaga, mille teepoolsem,
võimaliku häiriva mõju piirkonda jääv serv ei ole linnuliikide jaoks unikaalne ega olulisima
tähtsusega (pigem vastupidi) ning et tegemist on juba olemasolev a teega (ei tekitata uut
häiringuobjekti), pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitstavatele
linnuliikidele.
Via Baltica KSH seab elusloodusega seoses järgmise meetmed:
Suurte sõraliste ja teiste suurte imetajate sattumise vältimiseks m aanteele tuleb
projekteerimise staadiumis ette näha maantee äärte tarastamine lõigus Pärnu - ja
Raplamaa piirilt kuni Ehitajate tee alguseni Pärnu linnas. Metsaloomatara tuleb
paigutada mõlemale poole Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde, va Sauga vallas
Sauga alevikus ja Pärnu linnas.
Väikeulukite liikumisteede ristumised maanteega tuleb vajalike uuringutega ning
koostöös selle ala spetsialistidega välja selgitada, sest need ei pruugi kattuda
suuremate metsloomade liikumiskoridoridega ning nõuded ülepääsude
rajamiseks on teistsugused. Oluline on see, et projekteerimisel tuleb lahendada
nii suur- kui ka väikeulukite pääs üle tee.
Projektiga loomatara rajamist ette ei nähta. Projekteeritava lõigu paremal poole
paiknevad enamjaolt kas elamukrundid (Pärnu poolses o sas) või tööstus- ja
kaubandusasutused (Sauga poolses osas). Looduslikke või põllumajanduslike alasid on
vähesel määral, mistõttu ei ole suurulukitel tõenäoliselt erilist motivatsiooni Rääma raba
poolselt tee küljelt üle tee liikuda. Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole teelõigul
rohekoridore, mis on määratletud kui loomade olulised liikumisteed. Ka Maanteeameti
kaardirakenduse Eesti maanteed ja loomaohtlikkus 7 kohaselt ei ole projekteeritavas
lõigus ohtlikke teelõike, kus oleks tavapärases t rohkem loomadega seotud liiklusõnnetusi
registreeritud. Eeltulenevast on loomatarade mitte ehitamine õigustatud.
7
http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7e
b54
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 19
Väikeulukite seisukohalt on lõigul üks piirkond, kus läbipääsu tagamine on oluline – km
123,47 juures asuv maaparandussüsteemi eesvoolu (ko od 6114870010011) kraav. Teest
vasakul kulgeb kraav mööda metsamassiivi, mis on Rääma rabaga ühendatud (vt foto
6.1) ning paremal pool teed asub kraavi kaldal samuti mets. Kraavi näol võib seega olla
tegemist potentsiaalse liikumiskoridoriga kahel pool tee d asuvate elupaikade vahel.
Foto 6.1 Km 123,47 juures vasakul pool teed asuv kraav ja mets. Foto: Google Maps,
juuli 2014
Foto 6.2 Km 123,47 juures paremal pool teed asuv maastik. Foto: Google Maps, juuli
2014
Arvestades, et tiheasustatud alal on tee ä ärde tõenäoliselt vaja ette näha ka müratõkked,
mis on loomadele täiendavaks barjääriks, on soovitatav võimalusel ette näha läbipääs
väikeulukitele mööda km 123,47 asuva kraavi kuivi kallasradasid. Täpsed lahendused
selleks tuleks välja töötada edasise projekteerimise käigus, kaasates töösse ka
ulukiekspert.
20 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
6.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Km 123,47 juures ületab tee maaparandussüsteemi eesvoolu (kood 6114870010011).
Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist ning vastavalt
maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3 tuleb valminud projekt kooskõlastada
Põllumajandusametiga.
Kõik põhitee alla jäävad truubid vahetatakse uute vastu välja.
Truupide rekonstrueerimise käigus tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava
pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse ei satuks
ehitusjäätmeid ning et vette sattuva heljumi kogus oleks minimaalne. Tööd veekogudes
tuleks võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on väike ja
võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju
veekogule ja vee-elustikule.
Vooluveekogudel paiknevate truupide vahetamiseks on vajalik taotleda vee -
erikasutusluba.
Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt
on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid. Korrastatakse,
puhastatakse või rajatakse kraavide eesvoolud. Objekti lõpuosas, Pärnu linna
territooriumil, juhitakse sadevesi sadeveekanalisatsiooni.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem
naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olu lisemad Cd,
Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus
sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest.
Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike.
Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse
mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge.
Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Liiklusummikute ja paljude
pidurdustega alalt tekib sademevette r ohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel.
Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus.
Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linnasisestel teedel
tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on ots eselt seotud linna heakorra tasemega
(tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees
kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite
kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogu mis- ja
ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka
väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi).
Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee
võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga
aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaadu ste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni,
As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud
sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole
ületatud, pigem jäävad näitajad kordades all apoole lubatust. Arvestades uurimistöödes
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 21
toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine)
alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 8
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 201 8 aastal oli Pärnu-Sauga lõigus ligi 12 000
a/ööp ning liiklusuuringu kohane liiklusprognoos aastaks 2040 prognoosis teelõigule kuni
ca 16 000 sõidukit ööpäevas.
Seetõttu ei ole soovitatav vee suunamine otse suublasse. Saastainete (eelkõige
raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada märg alade kaudu, mis on võimelised
siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned
märgalataimed, näiteks harilik pilliroog.
Kus võimalik, on soovitatav lasta veel valguda ja hajutatult imbuda teeäärsele haljasalale,
mitte koguda kraavidesse. Kui teekraavid on siiski vajalikud, rajada need võimalikult
aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei
tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud
vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht - ja
puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja
puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest.
Sarnaned tingimused on välja toodud ka Via Baltica KSH aruandes:
Veekogude kvaliteedi säilitamiseks tuleb tähelepanu pöörata ärajuhitavale
sadeveele. Aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse puhul üle 20 000
auto/ööpäevas ei tohi maantee külg- ega põikkraavi suunata vahetult veekogusse
(jõkke, ojja, magistraalkraavi, järve, tiiki, jne), vaid vesi tuleb hajutada kas
looduslikule või pool-looduslikule luhale ja/või puhastada tehispuhastites.
Vastavalt aastaks 2040 tehtud liiklusprognoosi aruandele puudutab see Tallinn -
Pärnu-Ikla maanteed Sauga alevikus.
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb
projekteeritav teelõik looduslikult suhte liselt kaitstud põhjaveega alal. Siiski on oluline
vältida reostus sattumist pinnasesse või veekeskkonna. Selleks on ehitustegevuse ajal
vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
6.4. MÜRA JA VIBRATSIOON
Kavandatava tegevuse mõju müraolukorrale on projekti käigus analüüsitud eraldiseisva
mürauuringu raames. Mürauuringus anti liiklusmüra hinnang (koos modelleeritud
liiklusmüra leviku kaartidega) ning hinnati liiklusmüra vähendamise meetmete vajadust
uuritavas teelõigus.
Liiklusmüra levikut modelleeriti teeprojekti realiseerimise järgselt olemasolevate
liikluskoormuste korral (2018. a liiklusuuringu alusel ning eraldi leevendusmeetmete
rakendamise korral) ning teeprojekti realiseerimise järgselt perspektiivsete
liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning eraldi leevend usmeetmete
rakendamise korral).
8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
22 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
Müra arvutustulemused näitasid, et liiklusmüra piirväärtuse (II kategooria aladel 65 dB
päeval/60 dB öösel, III kategooria aladel 70 dB päeval/60 dB öösel) ületamist esineb
kahes lõigus:
Sauga aleviku territooriumil asuvate Tallinna mnt äärsete eluhoonete (km
123,59…124,56 – II kategooria alad teest paremal (läänes)) teepoolsel küljel;
Pärnu linnas asuvate eluhoonete (km 124,6…125,1 – III kategooria alad
mõlemal pool teed) teepoolsel küljel.
Tabel 2. Müra hinnatud tase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (piirväärtuse
ületamine on esile toodud punast värvi kirjaga; v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed).
Katastriüksuse Ala 2018 2040
Nr KM Aadress
tunnus kategooria Ld 9 L n 10 Ld Ln
122,78
1 Hirvela tn 22 73001:001:0453 II 56 51 57 52
v
122,85
2 Hirvela tn 18 73001:001:0450 II 55 50 56 51
v
122,89
3 Hirvela tn 16 73001:001:0449 II 56 51 57 52
v
122,95
4 Hirvela tn 14 73001:001:0448 II 56 51 57 52
v
122,99
5 Hirvela tn 12 73001:001:0447 II 56 51 57 52
v
123,07
6 Hirvela tn 10 73001:001:0445 II 56 51 57 52
v
123,08
7 Kuldnoka tn 2 73001:001:0065 II 57 52 59 53
p
123,09
8 Kuldnoka tn 2 73001:001:0065 II 55 49 56 51
p
123,12
9 Hirvela tn 8 73001:001:0444 II 56 51 57 52
v
123,13
10 Tallinna mnt 168 73001:001:0732 II 57 51 58 53
p
123,17
11 Tallinna mnt 166 73001:001:1282 II 58 53 60 54
p
123,18
12 Hirvela tn 6 73001:001:0443 II 56 51 58 52
v
13 123,2p Tallinna mnt 164 73001:001:0078 II 59 53 60 54
123,23
14 Hirvela tn 4 73001:001:0442 II 56 51 57 52
v
123,28
15 Peoleot n 1 73001:001:0079 II 60 55 62 56
p
123,35
16 Peoleot n 2 73001:001:0305 II 59 54 61 55
p
17 123,4p Siisikese tn 2 73001:001:0855 II 61 56 63 57
123,59
18 Tallinna mnt 162 73001:001:0708 II 65 59 67 60
p
123,62
19 Tallinna mnt 160 73001:001:0746 II 64 58 65 60
p
9 L
d - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00)
10 L
n - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00)
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 23
Katastriüksuse Ala 2018 2040
Nr KM Aadress
tunnus kategooria Ld 9
Ln 10
Ld Ln
123,65
20 Tallinna mnt 158 73001:001:0744 II 65 59 66 60
p
123,68
21 Tallinna mnt 156 73001:001:0707 II 64 58 65 59
p
123,72
22 Tallinna mnt 154 73001:001:0004 II 65 59 66 60
p
123,75
23 Tallinna mnt 152 73001:001:0706 II 64 58 65 59
p
123,78
24 Tallinna mnt 150 73001:001:0704 II 65 59 66 60
p
123,82
25 Tallinna mnt 148 73001:001:0787 II 66 60 67 61
p
123,87
26 Tallinna mnt 146 73001:001:0740 II 66 60 67 61
p
123,89
27 Tallinna mnt 144 73001:001:0739 II 66 60 68 61
p
123,93
28 Tallinna mnt 142 73001:001:0778 II 66 60 67 61
p
124,01
29 Tiigi tn 19 73001:001:0061 II 60 54 61 56
p
124,03
30 Tiigi tn 17 73001:001:0258 II 61 55 62 56
p
124,07
31 Tiigi tn 15 73001:001:0783 II 63 57 64 58
p
124,12
32 Tallinna mnt 140 73001:001:0005 II 66 60 67 61
p
124,17
33 Tallinna mnt 138 73001:001:0730 II 67 61 68 62
p
124,22
34 Tallinna mnt 136 73001:001:0754 II 67 60 68 62
p
124,24
35 Tallinna mnt 134 73001:001:0729 II 66 60 68 61
p
124,27
36 Tallinna mnt 132 73001:001:0424 II 67 60 68 62
p
124,29
37 Salu tn 1a 73001:001:0425 II 61 55 63 57
p
124,33
38 Tallinna mnt 130 73001:001:0728 II 67 60 68 62
p
124,36
39 Tallinna mnt 128 73001:001:0705 II 67 60 68 62
p
124,39
40 Tallinna mnt 126 73001:001:0727 II 66 60 68 61
p
124,43
41 Tallinna mnt 124 73001:001:0726 II 66 60 68 62
p
124,46
42 Tallinna mnt 122 73001:001:0752 II 67 60 68 62
p
124,48
43 Tallinna mnt 120 73001:001:0725 II 67 61 68 62
p
124,51
44 Tallinna mnt 118 73001:001:0724 II 67 61 68 62
p
124,56
45 Tallinna mnt 116 73001:001:0712 II 67 61 69 63
p
124,59
46 Tallinna mnt 121 62503:067:0100 III 74 67 75 69
v
124,61
47 Tallinna mnt 119 62501:001:0705 III 73 67 74 68
v
124,64
48 Tallinna mnt 114 62503:073:0090 III 71 64 72 66
p
24 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
Katastriüksuse Ala 2018 2040
Nr KM Aadress
tunnus kategooria Ld 9
Ln 10
Ld Ln
124,68
49 Tallinna mnt 112 62503:073:0290 III 72 65 73 67
p
124,71
50 Tallinna mnt 115 62503:067:0190 III 72 66 74 67
v
124,75
51 Tallinna mnt 106 62503:073:0001 III 71 65 73 67
p
124,79
52 Tallinna mnt 102 62503:073:0006 III 72 65 73 67
p
124,82
53 Tallinna mnt 100 62503:072:0420 III 72 66 73 67
p
124,87
54 Tallinna mnt 109 62503:067:0210 III 72 66 74 67
v
124,92
55 Tallinna mnt 92 62503:072:0006 III 72 66 74 67
p
124,95
56 Tallinna mnt 88 62503:072:0005 III 72 66 74 67
p
124,96
57 Tallinna mnt 105 62503:067:0460 III 72 66 74 67
v
124,97
58 Tallinna mnt 103 62503:067:0500 III 69 63 70 64
v
124,98
59 Tallinna mnt 86 62503:072:0230 III 72 66 74 68
p
60 125,1v Tallinna mnt 101 62503:067:0440 III 72 66 73 67
Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgselt uuringualas piirväärtuse ületamist
esineda 36 eluhoone puhul, perspektiivses olukorras 39 eluhoone puhul.
Detailsed müra vähendamise meetmed (müratõkete asu kohad ja parameetrid) esitati
Sauga aleviku territooriumil (km 123,59…124,56) asuvate ning projektlahenduse
realiseerimise järgselt liiklusmüra piirväärtust ületavate hoonete puhul. Kogu ala kaitseks
on võimalik rajada üks katkematu müratõke, mis tagab efektiivse müra vähenemise.
Soovituslik müratõkkeseina pikkus on ca 1090 m . Neid meetmeid tuleb projektlahenduse
koostamisel arvesse võtta.
Pärnu linna territooriumil raskendavad optimaalsete m üra vähendamise meetmete
(müratõkked) rakendamist mitmed tegurid sh piisava vaba ruumi puudumine (müratõkete
kavandamisel muutuks problemaatiliseks kavandatud tee väljaehitamine planeeritud
kujul), elamukruntidelt väljasõitude ning vajaliku nähtavuse tagam ine, samuti esteetilised
ning visuaalsed aspektid (müratõkked jääks kohati vahetult eluhoonete fassaadi
lähedusse).
Samas, tee laiendamise ning elamutele lähemale nihkumise tõttu müraolukord siiski
halveneks, mistõttu tuleb kavandatud kujul projekti realis eerimise korral leida Pärnu linna
siseselt mürabarjääridele alternatiivseid võimalusi müratasemete vähendamiseks.
Linnasiseses lõigus ei anna märkimisväärset efekti täiendav kiiruspiirang, kuna selles
lõigus on juba ette nähtud suhteliselt madal piirkiirus (50 km/h) ning sõidukiiruse täiendav
piiramine ei oma märkimisväärset positiivset mõju (eriti arvestades suurt raskeliikluse
osakaalu).
Ühe võimalusena on võimalik kaaluda uusi teekoridore, mis suunaksid Pärnu linna läbiva
(raske-)liikluse kõige probleemsema müraolukorraga eluhoonete piirkonnast (km
124,6…125,1) kaugemalt mööda, mis tooks kaasa nimetatud piirkonna müraolukorra
paranemisega ka võrreldes olemasoleva olukorraga.
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 25
Juhul, kui uusi teekoridore ei kavandata ning tee rajatakse planeeritud kujul olemasolevas
asukohas (sh teed oluliselt laiendades) ja selgub, et linnasiseses lõigus ei ole ka
müratõkete rajamine tehniliselt teostatav, tuleb kaaluda välisõhu (hoonete teepoolsel
küljel) müra normväärtuse tagamisest loobumise võimalusi ning kokkuleppel
maaomanikuga kompensatsioonimeetmena tagada head tingimused ainult teeäärsete
hoonete siseruumides (nt vajadusel suurendades hoonete välispiirde helipidavust) ja/või
hoovipoolsel õuealal.
Linnakeskkonnas (nt vahetult linnatänavate äärde jäävatel III kategooria aladel) ei ole
müratõkete rajamine sageli soovitatav just visuaalsetel ja esteetilistel kaalutlustel ning
juhul, kui hoone asub vahetult tänava ääres (ehk kinnistu on ilma teeäärse õuealata, kus
inimesed püsivalt viibiksid) on välisõhu müra norm väärtuse tagamiseks müratõkete
rajamise otstarbekus ka kaheldav.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikule ehitustöödest põhjustatud vibratsioonile.
Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt
veenduda, et need ei kahjustaks lähed al asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed
kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid , näiteks seada tingimused
vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; vältida liigniiske pinnase teket, kus
vibratsioon paremini levib jne).
Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse
täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.
Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle
väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida
hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas
enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate
hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna
reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest,
kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas
mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra
fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku
fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust
ja kooskõlastab selle tellijaga.
6.5. ÕHUKVALITEET
Projekteeritaval lõigul on tavatingimustel ühtlane liiklusvoog, mille korral on õh ku
paisatavate heitgaaside kogused oluliselt väiksemad kui tihedate seisakute või ummikute
korral. Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub
reeglina tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse
ületamist ette näha ei ole. Ühtlasi toimivad müratõkkeseinad ka õhusaaste levikut piirava
meetmena.
Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr
75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“.
26 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
Olulisematest liiklusest tingitud saasteainetest võib välja tuua eelkõige lämmastikdioksiidi
(NO 2 ), peenosakesed (PM 10 ) ja ülipeened tahked osakesed (PM 2,5 – eriti peened
osakesed). Tervisele ohtlikuks loetaksegi eelkõige ülipeeneid tahkeid osakesi (sh
mootoriheitmetest pärinevad põlemisosakesed ehk tahm diameetriga al la 2,5 µm), mille
kontsentratsioonid jäävad liikluses siiski oluliselt väiksemaks kui summaarsed
tolmuosakesed tervikuna (PM 10 – rehvipuru, teetolm). Eriti peened osakesed (PM 2,5 )
moodustavad summaarsetest peenosakestest maksimaalselt 5-10% ning
normilähedasem on reeglina siiski saasteaine PM 10 .
Teised saasteained, nt lenduvad orgaanilised ühendid (põlemata bensiinijäägid,
aurustunud kütusejäägid) ja raskmetallid jäävad reeglina normväärtustest oluliselt
madalamale ning iga uuringu raames eraldi kajastamis t ei vaja.
Tabel 3. Olulisemate saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused µg/m 3
1 tunni 8 tunni 24 tunni Aasta
Saasteaine
keskmine keskmine keskmine keskmine
Lämmastikdioksiid (NO 2 ) 200 1 - - 40
Peenosakesed (PM 10 ) - - 50 2 40
Eriti peened osakesed
- - 25
PM 2,5 )
aastas lubatud ületamiste arv – 18
1
aastas lubatud ületamiste arv – 35
2
Teeprojekti realiseerimisega kaasneva välisõhu olukorra hindamiseks ning mõjutsoonide
väljaselgitamiseks teostati perspektiivse liiklusolukorra (2040. a liiklusprognoos)
kontrollarvutused rahvusvaheliselt tunnustatud ja testitud (Gaussi saastelehviku
kontseptsioonil baseeruva) õhusaaste leviku arvutusprogrammi AEROPOL (versioon 5.3)
abil.
Lämmastikdioksiidi (NO 2 ) 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtuse (200 µg/m 3 ) ületamist võib
arvutuslikult halvimal juhul (ebasoodsate hajumistingimuste korral, mis soodustavad
suurte saasteainete kontsentratsioonide teket tee ümbruses) esineda kuni ca 60 m
kaugusel teest. Samas tuleb arvestada asjaolu, et NO 2 puhul on aastas lubatud 18 tundi,
mil piirväärtust ületatakse ning vastav 19.-nda kõrgema saastetasemega tunni
piirväärtust ületav kontsentratsioon jääb tee -alale. Aasta keskmine NO 2 kontsentratsioon
väljaspool teeala jääb juba ca 2-3 korda madalamaks kui piirväärtus.
Peenosakeste (PM 10 ) 24 tunni õhukvaliteedi piirväärtuse (50 µg/m 3 ) ületamist võib
arvutuslikult halvimal juhul (ebasoodsate hajumistingimuste korral kevadise teetolmu
maksimumperioodil) esineda kuni ca 60-70 m kaugusel teest. Samas tuleb arvestada
asjaolu, et PM 10 puhul on aastas lubatud 35 päeva, mil piirväärtust ületatakse ning vastav
36. kõrgema saastetasemega päeva piirväärtust ületav kontsentratsioon jääb tee -alale.
Lähimate hoonete piirkonnas on saastetase juba ca 2 korda madalam kui piirväärtus.
Aasta keskmine peenosakeste (PM 10 ) ja eriti peenete osakeste ( PM 2,5 ) kontsentratsioon
väljaspool teeala jääb juba ca 10 korda madalamaks kui piirväärtus.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vä ltida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 27
6.6. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatul t teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehituse ajal tekkivate ehitusjäätmete
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jää tmete käitlemiselitsentsi (ja lisaks veel
jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana
teekatend ja -muldkeha) tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse
ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
6.7. VALGUS
Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile
ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega. Tähelepanu pöörata, et öösel ei paistaks uus rajatav valgustus kõrvaolevate
elumajade akendesse.
Müratõkkeseinad on ühtlasi ka leevendavaks meetmeks põhimaanteelt tuleneva
autotuledest tingitud valgusreostuse vähendamiseks.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada.
6.8. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada k orrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud , peab töövõtja koheselt
teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
28 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
7. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas töös käsitleti põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2
Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti kavandatavate tegevuste eeldatavat keskkonnamõju ning
anti soovitused ebasoodsate mõjude vältimise osas.
Antud lõigul on eelnevalt koostatud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav
teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi
asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“, mille KSH kiideti Keskkonnaameti poolt heaks
02.06.2014 kirjaga nr HRJ 6-8/14/8326-3. Kui kavandatava tegevusega eeldatavalt
kaasnevat keskkonnamõju oli nimetatud Via Baltica KSH-s juba asjakohaselt hinnatud,
siis käesolevas eelhinnangus hindamist ei korratud, V ajadusel asjakohaseid
keskkonnaaspekte käesolevas eelhinnangus täpsustati, arvestades eelprojektiga
kavandatavat.
Käesoleva eelhinnangu koostajad on seisukohal, et kui järgitakse käesolevas töös
toodud soovitusi, pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust
eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine
KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva
projektlahendusega, mürauuringu tulemuste arvestamisega ning korrektsete
töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on vajalik veenduda, et projektlahendus arvestab järgmiste
asjaoludega ning rakendab all kirjeldatud meetmeid:
Suuremate nõlvuste korral tuleb rakendada erosiooni pidurdavaid meetmeid nagu
näiteks nõlvade katmine kookoskiu mattidega.
Võimalusel ette näha läbipääs väikeulukitele mööda km 123,47 asuva kraavi kuivi
kallasradasid. Täpsed lahendused selleks tuleks välja töötada edasise
projekteerimise käigus, kaasates töösse ka ulukiekspert.
Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimi st ning vastavalt
maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3 tuleb valminud projekt kooskõlastada
Põllumajandusametiga.
Vooluveekogudel paiknevate truupide vahetamiseks on vajalik taotleda vee -
erikasutusluba.
Sademevee suunamine otse suublasse ei ole soovitatav. Saastainete (eelkõige
raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on
võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad
raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Kus võimalik, on
soovitatav lasta veel valguda ja hajutatult imbuda teeäärsele haljasalale, mitte
koguda kraavidesse. Kui teekraavid on siiski vajalikud, rajada need võimalikult
aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad.
Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast
kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja
puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima
suure osa veega kantavast settest ja pu hverdama osa sinna valguvatest
saasteainetest, sh raskmetallidest.
Käesoleva projekti raames on koostatud eraldi mürauuring, mille tulemuste ja
soovitustega tuleb projektis arvestada .
Detailsed müra vähendamise meetmed (müratõkete asukohad ja parameetrid)
esitati uuringus Sauga aleviku territooriumil (km 123,59…124,56) asuvate ning
projektlahenduse realiseerimise järgselt liiklusmüra piirväärtust ületavate
hoonete puhul.
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang 29
Müra leevendavad meetmed on vajalikud ka Pärnu linnas (km 124,6…125,1
mõlemal pool teed) asuvate eluhoonete puhul. Juhul, kui sel lõigul ei ole
toimivate müratõkete rajamine tehniliselt teostatav, tuleks kaaluda uusi
teekoridore, mis suunaksid Pärnu linna läbiva (raske -)liikluse kõige
probleemsema müraolukorraga eluhoonete piirkonnast (km 12 4,6…125,1)
kaugemalt mööda, mis tooks kaasa nimetatud piirkonna müraolukorra
paranemisega ka võrreldes olemasoleva olukorraga.
Juhul, kui uusi teekoridore ei kavandata ning tee rajatakse planeeritud kujul
olemasolevas asukohas (sh teed oluliselt laiendade s), tuleb kaaluda välisõhu
(hoonete teepoolsel küljel) müra normväärtuse tagamisest loobumise võimalusi
ning kokkuleppel maaomanikuga kompensatsioonimeetmena tagada head
tingimused ainult teeäärsete hoonete siseruumides (nt vajadusel suurendades
hoonete välispiirde helipidavust) ja/või hoovipoolsel õuealal.
Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehituse ajal tekkivate ehitusjäätmete
taaskasutus.
Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale
objektile ja üleliigse valguse hulk o n minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid
olema ka optimaalse võimsusega. Tähelepanu pöörata, et öösel ei paistaks uus
rajatav valgustus kõrvaolevate elumajade akendesse.
Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks on vajalik järgida alljärgnevaid põhimõtteid:
Truupide rekonstrueerimise käigus tuleb kasutada sobivaid töövõtteid (nt
ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse
ei satuks ehitusjäätmeid ning et vette sattuva heljumi kogus oleks minimaalne.
Tööd veekogudes tuleks võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil
vooluhulk on väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist
ebasoodsat keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule.
Ehitustegevuse ajal on vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus
toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja
põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mü rarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puh ul tuleb eelnevalt
veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette
meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada
tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; vältida liigniiske pinnase
teket, kus vibratsioon paremini levib jne).
Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu
suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses
tööolukorras.
Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste
vara ja selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid
abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste
vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku
vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt
joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed
sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavas t tehnikast ning
keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas mõistlik määrata
30 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn -Pärnu- Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekt i keskkonnamõjude eelh innang
ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra
fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku
fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne
ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav teh nika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel
tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja
lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed
tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse
ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha) tuleb ladustada selleks
spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud , peab
töövõtja koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
Lugupeetud pakkuja
05.02.2020 nr 12-1/20/6872-1
Hinnapäring lihthankes „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2
Pärnu-Sauga lõigul sh Tuisu tänava läbimurde keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine“
Maanteeamet kutsub teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumuse
põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Pärnu–Sauga lõigul sh Tuisu tänava
läbimurde keskkonnamõjude eelhinnangu teostamiseks.
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Pärnu–Sauga lõigul on kavandatud
maantee viia uuele trassile alates ca km 124,0 kuni Ehitajate teega ristumiseni vastavalt lisas 1
toodule. Uus Tuisu tänava läbimurre on kavandatud 2+2 ristlõikega ning projektkiiruseks on
arvestatud 70 km/h, põhjendatud juhtudel 50 km/h. Ülejäänud Pärnu–Sauga lõigul jääb kehtima
lisas 2 oleva eelhinnangu aluseks olnud eelprojektiga kavandatud trassikoridor.
Varasemalt on km 122,6–124,0 (Sauga ringristmikust kuni Tuisu tänava läbimurdeni) lõigul OÜ
Hendrikson & Ko poolt koostatud töö nr 3027/18 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla km
122,6 – 125,2 Pärnu Sauga lõigu keskkonnamõjude eelhinnang“ (lisa 2). Töövõtja võib antud
eelhinnangut kasutada endale sobilikus ulatuses ja osas. Juhul, kui töövõtja muudab varasemalt
teostatud keskkonnamõjude eelhinnangut, siis tuleb välja tuua muudetud osad. Lisas 1 toodud
Tuisu tänava läbimurde lõigus puudub varasemalt teostatud keskkonnamõjude eelhinnang.
Töövõtja kohustuseks on teostada eelpoolnimetatud lõikude osas üks terviklik eelhinnang.
Hangitava töö teostamisel lähtuda alljärgnevatest tingimustest:
1. Koostada projektidega kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab
keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) vajaduse ning on aluseks haldusaktide
andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.
2. Projektiga kavandatavad tegevused on käsitletud kirja lisas 1 ja 2.
3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või
juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).
4. Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima olulised
asjaolud ning lisama need eelhinnangule.
5. Eelhinnangus esitada sõltuvalt hindamistulemustest meetmed ja tingimused põhiprojektide
koostamiseks ning ehitustegevuse korraldamiseks.
6. Eelhinnang vormistada eraldiseisva dokumendina elektrooniliselt ühes eksemplaris .doc ja .pdf
formaadis.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
7. Töö teostamise periood on 30 kalendripäeva peale tellimuskirja esitamist.
8. Töö eest tasutakse ühe maksega peale Tellija poolt tööde üleandmis-vastuvõtmisakti
allkirjastamist.
Töö tellitakse edukalt pakkujalt tellimiskirja ja esitatud hinnapakkumuse alusel. Eraldiseisvat
lepingut ei sõlmita.
Hinnapakkumine esitada hinnapakkumuse vormis (lisa 3) digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt
10.02.2020 e-posti aadressile
[email protected].
Täiendav informatsioon: Ave Kallo, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse
projektijuht (tel +372 5594 4304; e-post
[email protected])
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ave Kallo
projektijuht
projekteerimise talitus
Lisad:
Lisa 1. Tuisu tänava läbimurde eskiis
Lisa 2. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla km 122,6-125,2 Pärnu Sauga lõigu
keskkonnamõjude eelhinnang
Lisa 3. Hinnapakkumuse vorm
55944304
[email protected]
2 (2)
Lisa 3
HINNAPAKKUMUS
Hankija nimi: Maanteeamet
1. Hanke nimetus: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Pärnu–
Sauga lõigul Tuisu tänava läbimurde keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine
1. Käesolev pakkumus on esitatud järgneva pakkuja poolt:
Jrk. nr. Pakkuja nimi Registrikood Aadress
1.
2. Võttes arvesse hinnaküsimises sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud töid
alljärgneva hinna eest:
Töö nimetus Pakkumuse maksumus (eurot)
1. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km
122,6–125,2 Pärnu–Sauga lõigul Tuisu tänava
läbimurde keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine
2. Käibemaks 20%
3. Kokku
3. Kinnitame käesolevaga kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
4. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija
on soovinud võistlevaid pakkumusi.
5. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid.
6. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest[1].
7. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle tagasi,
siis hüvitame hankija nõudmisel:
a. Meie pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe.
b. Riigihangete seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud kulud.
8. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma
tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele osalevad
hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase
pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele.
9. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest),
täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud nõusolekul
alltöövõtja kasutamiseks.
10. Käesolev pakkumus on jõus 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
11. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja
kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on[2]:
[1]
Ühispakkumuse esitamise korral.
[2]
Esitada ühe isiku kontaktandmed.
Teelise 4 Tel +372 740 8100 Kodulehekülg www.mnt.ee
10916 Tallinn Faks +372 740 8102 Registrikood 70001490
E-post
[email protected]
Lisa 3
Pakkuja kontaktandmed:
Pakkuja nimi
Aadress
Telefon
e-post
Kontaktisiku nimi
Telefon
e-post
Kuupäev:______________________
Esindaja nimi ja allkiri:_____________________
Teelise 4 Tel +372 740 8100 Kodulehekülg www.mnt.ee
10916 Tallinn Faks +372 740 8102 Registrikood 70001490
E-post
[email protected]
aktsiaselts KOBRAS
[email protected]
Riia 35 26.02.2020 nr 12-1/20/6872-7
50410, Tartu
Riigihanke tulemustest teavitamine ja tellimuse esitamine
Teavitan, et riigihankes „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla km 122,6–125,2 Pärnu Sauga
lõigul sh Tuisu tänava läbimurde keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine“ osutus edukaks
ettevõtte AS Kobras, kelle pakkumuse maksumus oli 1488,00 eurot, millele lisandub käibemaks.
Täname hankes osalemise ja pakkumuse esitamise eest!
Käesolevaga ning hinnapäringus (lisa 1) esitatud eesmärkide ja tingimuste alusel tellime teilt
hangitava töö, mille teostamist tuleb alustada kohaselt peale tellimuskirja esitamist.
Vastavalt Maanteeameti hankekorra punkt 12.1.10.3 sõlmitakse lepingud kirjalikult alates 10 000
eurost. Lihthanke eelduslik maksumus ning esitatud edukas pakkumus (lisa 2) jäid alla seatud
piirmäära, mistõttu kirjalikku lepingut ei sõlmita.
Töö eest tasutakse ühe maksega peale tellija poolt töö üleandmis-ja vastuvõtmisakti (lisa 3, akti
vorm) allkirjastamist.
Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul pärast tellija poolt töö vastuvõtmist masintöödeldaval
kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (https://www.pangaliit.ee/arveldused/e-arve) ja
rahandusministri 11.04.2017. a määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi
kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise
kuupäevast.
Täpsustavate küsimuste korral palume koheselt ühendust võtta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
Lisa 1. 12-1206872-1 05.02.2020 Väljaminev kiri
Lisa 2. Hinnapakkumine_2020.02.07_Kobras
Lisa 3. Tööde üleandmis- ja vastuvõtuakti vorm
Ave Kallo
55944304
[email protected]
2 (2)