ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Margit Heinsaar Teie 23.02.2023
ABB AS
[email protected] Meie 31.03.2023 nr 2.1.-5/23/483-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite inspektsiooni seisukohta, kas
tööandja võib õigustatud huvi alusel küsida kandideerimisprotsessi eelvaliku etapi läbinud
töölesoovijailt andmeid nende võimaliku huvide konflikti esinemise kohta. Kirjutate, et huvide
konflikti kohta soovitakse küsida kinnitust vaid potentsiaalsetelt kontoritöötajatelt. Tööle
kandideerijal palutakse kinnitada ühte järgmistest:
( ) Ma ei ole teadlik mis tahes isiklikest, sotsiaalsetest, rahalistest, poliitilistest või muudest
huvidest (sealhulgas pereliikmete huvidest või nende inimeste huvidest, kellega mul on
lähedane isiklik suhe), mis on vastuolus tööandja huvidega, ja mul ei ole huvide konflikte,
mida avalikustada.
( ) Soovin avalikustada võimaliku huvide konflikti.
Töökohale kandideerijana palume värbamisprotsessi selles etapis avalikustada kõik huvide
konfliktid, mis teil võib olla tööandja huvidega. Selle hinnangu tegemisel tugineme teie
aususele ja heale otsusele. Kui te pole kindel, millist teavet peate avalikustama, soovitame
jagada rohkem kui vajalik, et meil oleks täielik ülevaade. Kui vaja on lisateavet, võtame
teiega ühendust. Kasutage allolevat linki, et juurdepääsu võimalike huvide konfliktide kohta
ja kõigi üksikasjade esitamiseks.
Pange tähele, et see kinnituskiri on töökoha värbamisprotsessi jätkamiseks kohustuslik.
Tööpakkumisega ei saa jätkata, kui see protseduur pole lõpule viidud.
Lisateavet selle kohta, kuidas me teie isikuandmeid huvide konflikti avalikustamise osana
töötleme, vaadake palun üle meie andmekaitseteatisest (link).
1. Huvide konflikti aluseks olevate isikuandmete töötlemise õiguslik alus
Selgitan esmalt, et tööandjal kui vastutaval andmetöötlejal on igasugusel isikuandmete
töötlemisel kohustus määrata töötlemise õiguslik alus (vt isikuandmete kaitse üldmääruse1
(IKÜM) artikleid 5 ja 6). Töölepinguseaduse (TLS) § 11 lõige 1 seab piirangu, mille kohaselt
võib nõuda ainult neid andmeid, mille suhtes tööandjal on õigustatud huvi. Seega ei saa ka
1
Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
kandidaadi nõusolekuga õigustada selliste andmete nõudmist, mille vastu tööandjal õigustatud
huvi puudub, sh on nõusoleku aluse kasutamine töösuhetes peaaegu välistatud.
Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad
ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale
töökohale (TLS § 11 lg 2). Kusjuures lähtuvalt TLS § 13 lõikest 1 ei või tööandja hiljem
töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või
valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudus õigustatud huvi. Võlaõigusseadus
(VÕS) § 14 sätestab lisaks tingimused lepingueelsetele läbirääkimistele.
Selgitan täiendavalt, et teatud juhtudel võib (eri)seadustest IKÜM art 6 lõike 1 punkti c alusel
tuleneda tööandjale õigus või isegi kohustus koguda kandidaadi kohta andmeid ka ilma tema
nõusolekuta (näiteks andmed majanduslike ja muude huvide kohta korruptsioonivastase seaduse
tähenduses või karistusandmete uurimine teatud ametite puhul).
Kui eriseadus ei näe ette tööandjale õigust või kohustust selgitada välja ametikohale kandideerija
huvide konflikti esinemine, peab inspektsiooni seisukohal kandidaadilt küsitava teabe suhtes
olema õigustatud huvi.
Oma pöördumises märgite, et kavatsete küsida kandideerijalt huvide konflikti aluseks olevaid
isikuandmeid õigustatud huvi alusel, kuid ei too välja, millistest asjaoludest ja millistele
õiguslikele regulatsioonidele tuginedes esineb ettevõttel vajadus tööle kandideerijate võimalike
huvide konfliktide väljaselgitamiseks. Seetõttu andmetöötluse õigusliku aluse küsimuses ei ole
inspektsioonil võimalik anda täpsemat hinnangut.
Pean oluliseks juhtida tähelepanu veel sellele, IKÜM artikli 9 lõike 1 kohaselt on isikuandmeid,
millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised
veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks
tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku
seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta on eriliigilised isikuandmed ja nende töötlemine on
üldjuhul keelatud. Juhul, kui kavatsete töödelda kandideerijate eriliigilisi isikuandmeid, peab
selleks olema IKÜM artikli 9 lõikest 2 tulenev õiguslik alus. Õigustatud huvi alusel eriliigilisi
isikuandmeid töödelda ei ole lubatud.
2. Õigustatud huvi analüüs
Olukorras, kus ettevõtte või ametikoha spetsiifikast tulenevalt esineb vajadus huvide konflikti
aluseks olevate isikuandmete töötlemiseks kandideerimisprotsessi jooksul ning selliseks
andmetöötluseks on õiguslik alus eelnevalt selgitatud ja aluseks on õigustatud huvi, tuleb
õigustatud huvi hindamisel lähtuda lisaks TLS-i § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatule ka
IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktis f nõuetest.
Tulenevalt IKÜM artikli 6 lõike 1 punktist f on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui see
on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui
sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb
kaitsta isikuandmeid.
Selleks, et õigustatud huvile saaks tugineda, peavad korraga olema täidetud kõik kolm
tingimust:
1) vastutaval töötlejal või kolmandal isikul on andmetöötluseks õigustatud huvi;
2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks, sh ei ole muud
tõhusat kuid privaatsust vähem riivavat meedet sama eesmärgi saavutamiseks;
3) vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava
andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused.
2 (4)
Õigustatud huvid peavad olema sõnastatud piisavalt selgelt, et seda oleks võimalik
tasakaalustada andmesubjekti huvide ja põhiõigustega. Lisaks peab kaalul olev huvi olema
vastutava töötleja huvi. Selleks on vaja reaalset ja hetkel esinevat huvi – midagi, mis on seotud
parasjagu toimuva tegevuse või kasuga, mida eeldatakse saada lähitulevikus. Lisaks saab huvi
pidada õigustatuks seni, kuni vastutav töötleja saab huvi ellu viia viisil, mis on kooskõlas
andmekaitset käsitlevate ja muude õigusaktidega. Teisisõnu peab õigustatud huvi olema seaduse
järgi lubatav.2
Ka värbamisprotsessi käigus küsitu puhul peab õigustatud huvi olema tegelikult olemas ja see
peab olema aktuaalne küsimus (st see ei tohi olla fiktiivne ega spekulatiivne). Enne
kandidaatidelt andmete küsimise alustamist peab olema käes tegelik olukord, näiteks on
täidetavatel ametikohtadel huvide konfliktid varasemalt esinenud.3
Seega on oluline, et õigustatud huvi oleks:
- kooskõlas kehtivate õigusaktidega
- sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetne)
- ning reaalne ja hetkel esinev (st mitte spekulatiivne).
Eelnevast lähtudes peaksite enne kandidaadilt andmete küsima asumist määrama kindlaks
konkreetsed ametikohad, kus võib tekkida huvide konflikti esinemise oht, võttes arvesse
täidetava ametikoha nõudeid. Samuti tuleb eelnevalt kindlaks tegema, milliste kandideerija
huvide olemasolul võib tekkida konflikt tööandja huvidega. Seega peab tööandja need
eelnevalt ise määratema, mitte koguma kõiki andmeid ja siis andmete pinnalt valima.
Neid kriteeriume toetavad ka IKÜM artiklis 5 nimetatud isikuandmete töötlemise põhimõtted –
eeskätt eesmärgipärasus ja minimaalsus, mida tuleb täielikult järgida ka õigustatud huvi alusel
isikuandmete töötlemisel. Seega kindlasti ei ole õige küsida kinnitust konflikti (mitte)esinemise
kohta kõikidelt potentsiaalsetelt kontoritöötajatelt, vaid ainult töölesoovijatelt, kes kandideerib
just sellele ametikohale, kus huvide konflikt võib tekkida. Andmete küsimine ei ole nimetatud
põhimõttetega kooskõlas ka siis, kui kandideerijalt küsitakse rohkem andmeid, kui eesmärgi
saavutamiseks vajalik. Seega võib küsida ainult selliste kandideerija huvide kohta, mis võivad
minna vastuollu tööandja eelnevalt kindlaksmääratud huvidega ja ainult sellel konkreetselt
ametikohal, millele isik kandideerib.
Teiseks on tööandja enne huvide konflikti aluseks olevate isikuandmete küsimist kohustatud
hindama, kas see meede on esiteks sobiv (kas meetmega on üldse võimalik seatud eesmärki
täita) soovitud tulemuse saavutamiseks ning teiseks piisav ja vajalik selle eesmärkide
saavutamiseks (ehk eesmärki ei ole võimalik mõistlikult saavutada muude vahenditega, mis
riivavad vähem andmesubjekti põhiõigusi ja -vabadusi). See tähendab et huvide konflikti
(mitte)esinemise kinnituskirja esitamise meede tuleks valida üksnes juhul, kui võimalike huvide
konflikti esinemist ametikohtadel ei saa vältida teiste abinõudega.
Kolmandaks tuleb andmetöötlejal analüüsida, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või
põhiõigused ja -vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada, ning
tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjektide huvide ja põhiõigustega.
Vastutav töötleja peab kaaluma, 1) mil määral mõjutab jälgimine üksikisikute huve, põhiõigusi ja
-vabadusi ning 2) kas see põhjustab andmesubjekti õiguste rikkumist või negatiivseid tagajärgi
tema õigustele. Oluline on silmas pidada, et vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud
huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega seotud
huve. Kui andmetöötleja leiab, et tema õigustatud huvi on kaalukas, kuid riive andmesubjekti
õigustele on samuti kaalukas, tuleb kaaluda erinevate kaitsemeetmete rakendamist, näiteks
2
Arvamus 06/2014 andmete vastutava töötleja õigustatud huvide mõiste kohta direktiivi 95/46/EÜ artikli 7
tähenduses.
3
Vt täpsemalt õigustatud huvi hindamise kohta Andmekaitse Inspektsiooni õigustatud huvi juhendist, ptk 4, lk 6-10
3 (4)
lühem andmete säilitustähtaeg vms.
Inspektsiooni hinnangul selleks, et selgitada välja, kas eelvaliku läbinud kandidaadil võib tekkida
huvide konflikt täidetaval ametikohal, piisab isiku enda vastavast kinnitusest, kui olete teinud
teatavaks, mida peate huvide konfliktiks. Teisisõnu peaksite õigustatud huvi analüüsist lähtuvalt
esitama kandidaadile loetelu võimalikest konfliktidest, mis võivad täidetaval ametikohal tekkida,
ning otsuse huvide konflikti esinemise või mitteesinemise ohu kohta peab kandidaat ise tegema.
Teie pöördumises toodud kinnituses kutsute üles avalikustama kõik kandideerija vaatest
võimalikud isiklikud, sotsiaalsed, rahalised, poliitilised või muud huvid, mis võivad tööandja
huvidega vastuolus olla, ning samuti soovitate jagada rohkem kui vajalik, et Teil oleks täielik
ülevaade. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib selline andmete kogumine tuua kaasa
töökohale kandideerijate ebavõrdse kohtlemise, mis läheb vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduse,
võrdse kohtlemise seaduse ja teatud juhtudel ka ametiühingute seadusega 4. Kuna andmed, mille
suhtes tööandjal ei peaks reeglina õigustatud huvi olema, langevad paljuski kokku ka selle
loeteluga, mille alusel ei tohi kandidaate töölevärbamisel diskrimineerida, siis selliste andmete
kogumisel peab tööandja olema eriti hoolas ja endale teadvustama, kas andmed on ikka tõesti
valiku tegemisel vajalikud ning kas just sellises ulatuses.
Pean oluliseks märkida, et töötlema peaks andmeid võimalike huvide konfliktide kohta vaid
sellise isiku puhul, kes on jõudnud konkursi lõppvalikusse. Ehk töötlemine peaks toimuma vaid
sellise isiku suhtes, kellega huvide konfliktide esinemise puudumise korral töösuhtesse asutakse.
Kõigi kontoritöötajate kandidaatide, sh kandideerimisprotsessi eelvaliku etapi läbinute
töölesoovijate huvide konfliktide aluseks olevate andmete töötlemine ei ole
kandideerimisprotsessi jooksul põhjendatud.
3. Kandideerija teavitamine
Õigustatud huvi analüüs peab olema koostatud enne kandideerimisprotsessi algust, et
kandideerijad saaksid sellega tutvuda ning hinnata seda, kas nad soovivad konkursil jätkata
tingimusel, et nende selliseid isikuandmeid töödeldakse. Samuti tuleks andmetöötluse
läbipaistvuse tagamiseks avaldada huvide konfliktide kontrollimise vajadust kõigile
kandideerijatele varakult, näiteks lisades vastav teave töökuulutusele5.
Kokkuvõtteks on tööandjal õigus nõuda tööle kandideerijalt vaid selliseid andmeid, mis on
vajalikud värbamisotsuse tegemise faasis ja mille teadmiseks eksisteerib tööandja õigustatud
huvi seostatuna konkreetse töösuhte iseloomuga ja täidetava ametikoha nõuetega.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Jekaterina Aader
jurist
peadirektori volitusel
4
Võrdse kohtlemise seaduse § 2 kohaselt ei tohi töötaja valimisel eelistusi teha rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi,
nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ega seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise
seadus ei välista samas võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes ka muude tunnuste alusel, eelkõige perekondlike
kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise,
keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Põhiseaduse § 12 keelab lisaks diskrimineerimise ka keele,
päritolu ning varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu. Ametiühingute seaduse § 19 keelab tööotsija õiguste piiramise
töötajate huvide esindamise tõttu või sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse või muust
seaduslikust ametiühingualasest tegevusest.
5
IKÜM artiklid 12-13. Vt ka Euroopa andmekaitseõiguse käsiraamat, p 3.1.3., lk 120-122
4 (4)