dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 30. märts 2023
Viit
1.2.-4/23/716-2
Registreeritud
30. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Merili Koppel (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-423716-2 30.03.2023 Väljaminev kiri.bdoc368 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Lea Danilson-Järg Teie 20.03.2023 nr 8-1/2107 Justiitsministeerium [email protected] Meie 30.03.2023 nr 1.2.-4/23/716-2 Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et edastasite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise eelnõu. Inspektsiooni märkused hõlmavad nii edastatud määruse eelnõud kui kehtivat määrust, millest viimase osas eelnõuga muudatusi ei tehta, kuid mille muutmine on inspektsioon hinnangul siiski vajalik. Edastatud määruse eelnõu osas toome välja, et seletuskirja punktis 1.3 viidatakse Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 1. veebruaril 2023 jõustunud redaktsioonile, kuid Riigi Teataja andmetel on tegemist 1. jaanuaril 2023 jõustunud redaktsiooniga. Seega teeme ettepaneku viia seletuskirjas viidatud kuupäev kooskõlla määruse redaktsiooni tegeliku jõustumise kuupäevaga. Samuti juhime tähelepanu kehtivas määruses sisalduvale riigisaladusele juurdepääsuloa taotlemise korrale ning sellega kaasnevatele probleemidele. Selgitan esmalt, et isikuandmeid tohib töödelda üksnes juhul, kui selleks esineb mõni isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art-s 6 toodud õiguslikest alustest. Tõsi, IKÜM art 6 lg 1 p a näeb ühe õigusliku alusena ette andmesubjekti nõusoleku. Siiski on IKÜM-i mõistes nõusolekuga tegemist ainult siis, kui andmesubjekt on selle andnud vabatahtlikult, kusjuures nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjekt ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta (vt IKÜM art 7, pp 42). Seega kui tegelikkuses töötajate värbamine või nende töösuhte jätkumine sõltuvad sellest, kas isik taustakontrolliga nõustub, ei saa rääkida vabatahtlikust nõusolekust IKÜM mõistes. Seepärast nõusolek ei sobi isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olukorras, kus tööle kandideerimise või töö jätkamise võimaluse eeltingimuseks on isiku taustakontroll. Kehtiva määruse nr 262 § 137 lg 5 sätestab, et „Füüsiline isik täidab juurdepääsuloa ja selle kehtivuse pikendamise taotlemisel ankeedi lisana nõusoleku vormi (lisa 5).“ Viidatud lisa 5 näeb omakorda ette järgneva blanketse nõusoleku teksti vormi: „Käesolevaga luban (julgeolekukontrolli teostava asutuse nimi) saada minu kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt, sealhulgas Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee avalikõigusliku ameti kandjalt, nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal. Palun igati abistada käesoleva kirja esitajat vajaliku teabe saamisel. Teave on vajalik julgeolekukontrolli teostava asutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja on ette nähtud üksnes ametlikuks kasutamiseks.“ Juba asjaolu, et õigusaktis on kohustavas kõneviisis sätestatud isiku kohustus täita juurdepääsuloa saamiseks ning selle kehtivuse pikenemiseks etteantud tekstiga vorm, viitab, et isik ei anna taolises olukorras isikuandmete töötlemiseks vabatahtlikku nõusolekut ning et tema isikuandmete töötlemine on vältimatult vajalik selleks, et ta saaks oma ametiülesandeid täita, (vastasel juhul isik ei vasta nõuetele, s.t ta ei saa ilma kahjulike tagajärgede kaasnemiseta otsustada nõusoleku andmise üle). Samas sisaldab IKÜM art 6 mitmeid teisi õiguslikke aluseid isikuandmete töötlemiseks, s.h kui nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks (p c) või avaliku võimu teostamiseks (p e). IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3 näevad omakorda ette, et sellisel juhul võivad liikmesriigid kehtestada konkreetsemad sätted, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada isikuandmete seaduslik ja õiglane töötlemine. Seega kokkuvõtlikult tuleb arvestada, et isikuandmete töötlemine ei ole lubatud, kui selleks puudub kohane õiguslik alus. Antud juhul ei vasta Andmekaitse Inspektsioonile arusaadavalt kehtiva määruse nr 262 § 137 lg-s 5 kirjeldatud nõusoleku alusel toimuv isikuandmete töötlemine IKÜM nõusoleku tunnustele. See tähendab, et andmetöötluse aluseks ei saa olla IKÜM art 6 lg 1 p a ehk isiku nõusolek, mis omakorda tekitab küsimuse, millisel õiguslikul alusel toimub hetkel julgeolekukontrolli raames isikuandmete töötlemine. Nagu ülal selgitatud, on isikuandmeid siiski lubatud töödelda ka siseriiklikus õiguses sisalduva normi alusel, mistõttu soovitame kaaluda vastava õigusloomelise muudatuse tegemise võimalust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Ojangu valdkonnajuht peadirektori ülesannetes Koostaja: Merili Koppel [email protected], telefon 682 8712 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel