ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Lea Danilson-Järg Teie 20.03.2023 nr 8-1/2107
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 30.03.2023 nr 1.2.-4/23/716-2
Arvamuse avaldamine eelnõule
Täname, et edastasite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
muutmise eelnõu. Inspektsiooni märkused hõlmavad nii edastatud määruse eelnõud kui kehtivat
määrust, millest viimase osas eelnõuga muudatusi ei tehta, kuid mille muutmine on inspektsioon
hinnangul siiski vajalik.
Edastatud määruse eelnõu osas toome välja, et seletuskirja punktis 1.3 viidatakse Vabariigi
Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 1. veebruaril 2023 jõustunud redaktsioonile, kuid Riigi
Teataja andmetel on tegemist 1. jaanuaril 2023 jõustunud redaktsiooniga. Seega teeme
ettepaneku viia seletuskirjas viidatud kuupäev kooskõlla määruse redaktsiooni tegeliku
jõustumise kuupäevaga.
Samuti juhime tähelepanu kehtivas määruses sisalduvale riigisaladusele juurdepääsuloa
taotlemise korrale ning sellega kaasnevatele probleemidele. Selgitan esmalt, et isikuandmeid
tohib töödelda üksnes juhul, kui selleks esineb mõni isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
art-s 6 toodud õiguslikest alustest. Tõsi, IKÜM art 6 lg 1 p a näeb ühe õigusliku alusena ette
andmesubjekti nõusoleku. Siiski on IKÜM-i mõistes nõusolekuga tegemist ainult siis, kui
andmesubjekt on selle andnud vabatahtlikult, kusjuures nõusolekut ei tohiks lugeda
vabatahtlikult antuks, kui andmesubjekt ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest
keelduda või seda tagasi võtta (vt IKÜM art 7, pp 42). Seega kui tegelikkuses töötajate
värbamine või nende töösuhte jätkumine sõltuvad sellest, kas isik taustakontrolliga
nõustub, ei saa rääkida vabatahtlikust nõusolekust IKÜM mõistes. Seepärast nõusolek ei
sobi isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olukorras, kus tööle kandideerimise või töö
jätkamise võimaluse eeltingimuseks on isiku taustakontroll.
Kehtiva määruse nr 262 § 137 lg 5 sätestab, et „Füüsiline isik täidab juurdepääsuloa ja selle
kehtivuse pikendamise taotlemisel ankeedi lisana nõusoleku vormi (lisa 5).“ Viidatud lisa 5 näeb
omakorda ette järgneva blanketse nõusoleku teksti vormi:
„Käesolevaga luban (julgeolekukontrolli teostava asutuse nimi) saada minu kohta teavet
füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt, sealhulgas
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
avalikõigusliku ameti kandjalt, nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse
pikendamise otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal.
Palun igati abistada käesoleva kirja esitajat vajaliku teabe saamisel. Teave on vajalik
julgeolekukontrolli teostava asutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja on ette
nähtud üksnes ametlikuks kasutamiseks.“
Juba asjaolu, et õigusaktis on kohustavas kõneviisis sätestatud isiku kohustus täita
juurdepääsuloa saamiseks ning selle kehtivuse pikenemiseks etteantud tekstiga vorm, viitab, et
isik ei anna taolises olukorras isikuandmete töötlemiseks vabatahtlikku nõusolekut ning et tema
isikuandmete töötlemine on vältimatult vajalik selleks, et ta saaks oma ametiülesandeid täita,
(vastasel juhul isik ei vasta nõuetele, s.t ta ei saa ilma kahjulike tagajärgede kaasnemiseta
otsustada nõusoleku andmise üle).
Samas sisaldab IKÜM art 6 mitmeid teisi õiguslikke aluseid isikuandmete töötlemiseks, s.h kui
nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks (p c) või avaliku
võimu teostamiseks (p e). IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3 näevad omakorda ette, et sellisel juhul võivad
liikmesriigid kehtestada konkreetsemad sätted, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise
konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada isikuandmete seaduslik ja õiglane töötlemine.
Seega kokkuvõtlikult tuleb arvestada, et isikuandmete töötlemine ei ole lubatud, kui selleks
puudub kohane õiguslik alus. Antud juhul ei vasta Andmekaitse Inspektsioonile arusaadavalt
kehtiva määruse nr 262 § 137 lg-s 5 kirjeldatud nõusoleku alusel toimuv isikuandmete
töötlemine IKÜM nõusoleku tunnustele. See tähendab, et andmetöötluse aluseks ei saa olla
IKÜM art 6 lg 1 p a ehk isiku nõusolek, mis omakorda tekitab küsimuse, millisel õiguslikul
alusel toimub hetkel julgeolekukontrolli raames isikuandmete töötlemine.
Nagu ülal selgitatud, on isikuandmeid siiski lubatud töödelda ka siseriiklikus õiguses sisalduva
normi alusel, mistõttu soovitame kaaluda vastava õigusloomelise muudatuse tegemise võimalust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Ojangu
valdkonnajuht
peadirektori ülesannetes
Koostaja: Merili Koppel
[email protected], telefon 682 8712
2 (2)