dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 30. märts 2023
Viit
1.2.-4/23/674-2
Registreeritud
30. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-423674-2 30.03.2023 Väljaminev kiri.bdoc354 KB

Sisu (failidest)

Lp Lauri Läänemets Teie: 15.03.2023 nr 1-6/2732-1 Siseministeerium [email protected] Meie: 30.03.2023 nr 1.2.-4/23/674-2 Arvamuse avaldamine teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks määruse „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ eelnõu. Seoses esitatud eelnõuga on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud. 1. Eelnõu § 3 lõige 1, mis sätestab, et relvaregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna, on üleliigne. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset (elektroonilist) andmete töötlust. 2. Eelnõu § 3 lõike 2 järgi koosneb relvaregister neljast keskkonnast, milleks on ka analüüsikeskkond. Seletuskirja järgi võimaldab nimetatud keskkond registriandmeid analüüsida ja võrrelda. Analüüsikeskkond on töövahendiks registriandmetest väljavõtete tegemiseks ning seal ei säilitata isikustatud registriandmeid, vaid üksnes isikustamata registriandmetega tehtud analüüse. Samas nähtub seletuskirjast aga ka see, et määratud kasutajaõiguste alusel on analüüsikeskkonnas võimalus vaadata nii statistilistel kui ka isikustatud andmetel põhinevaid aruandeid. Palume täpsustada, kas analüüsikeskkond sisaldab isikuandmeid (sh isikustatud andmetega aruandeid). 3. Eelnõu § 3 lõige 3 loetleb andmekogud, millega relvaregister on liidestatud. Seletuskirja järgi edastavad liidestatud andmekogud ühtlasi vajadusel relvaregistrisse andmeid ning samuti on relvaregistri menetluskeskkonna kaudu võimalik teha päringuid ja saada menetluseks vajalikke andmeid. Samas ei nähtu põhimäärusest, milliseid andmeid eelnõu § 3 lõikes 3 loetletud andmekogudest kontrollimiseks päritakse ja millised andmed relvaregistrisse salvestatakse. Seega ei ole võimalik ka hinnata, kas saadavad andmed on relvaregistri eesmärgi täitmiseks vajalikud. Samuti ei ole aru saada, millised andmed on relvaregistri unikaalsed põhiandmed. Andmekogudega vahetatav andmekoosseis tuleb loetleda põhimääruses ja täiendavad selgitused tuua vajadusel seletuskirjas. Lisaks märgime, et § 3 lõikes 3 loetletud registrid on relvaregistrile andmeandjateks, mistõttu soovitame nii registrid kui §-s 9 loetletud muud andmeandjad tõsta kokku. 4. Eelnõu § 4 lõike 3 tekstist nähtuvalt on relvaregistri, välja arvatud Kaitsepolitseiameti relvaregistri, turvaklass K2T2S2 ja turbeaste keskmine (M). Samas jääb selgusetuks, milline on Kaitsepolitseiameti relvaregistri kui alamregistri turvaklass. Seletuskirjas on küll viidatud, et alamregistri turvalisuse tagamisel kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel kehtestatud õigusakte, kuid Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 põhimäärusest ei ole võimalik aru saada, milline on alamregistri turbeaste. Samas turvaklassist sõltuvad nii andmekogule rakendatavate meetmete valik kui ka auditeerimise sagedus. 5. Eelnõu § 6 loetleb registri volitatud töötlejad, kelleks muu hulgas on ka ettevõtjad, kes relvaseaduse §-dest 66 ja § 8333 tulenevalt peavad omama tegevusluba. AvTS § 434 lõike 2 järgi võib andmekogu vastutav töötleja volitada andmete töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik- õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Antud juhul on aga küsitav, kuivõrd on tegevusluba omavate ettevõtete puhul, eriti kui võtta arvesse põhimääruse eelnõus toodud volitatud töötleja ülesandeid, tegemist volitatud töötlejatega AvTS mõttes. Tegemist on pigem relvaregistrile andmete andjatega, kes vastutavad enda poolt esitatud andmete õigusese eest ning kellel peaks olema õigus ja kohustus enda poolt esitatud ebaõiged andmed parandada. Palume vaadata üle eelnõu §-s 6 loetletud isikute ülesanded, kohustused ja õigused ning hinnata, kas tegemist on volitatud töötlejatega AvTS mõttes, andmete andjatega või on nendele isikutele võimalik juurdepääs anda muul alusel. 6. Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 4 järgi on registri volitatud töötlejal õigus saada vajalikke andmeid riigiasutustelt ja andmekogudest ning infosüsteemidest. Märgime, et tegemist on sisutühja normiga. Õigus teistelt asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuste tegevusele kohalduvad. Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on eelnõul mõningaid vajakajäämisi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Ojangu valdkonnajuht peadirektori ülesannetes Koostaja: Terje Enula [email protected], telefon 627 4144 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel