Lp Lauri Läänemets Teie: 15.03.2023 nr 1-6/2732-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 30.03.2023 nr 1.2.-4/23/674-2
Arvamuse avaldamine
teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks määruse „Teenistus-
ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ eelnõu.
Seoses esitatud eelnõuga on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud.
1. Eelnõu § 3 lõige 1, mis sätestab, et relvaregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna,
on üleliigne. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431 sätestab, et andmekogu on
infosüsteem. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle järgi
kujutabki infosüsteem endast digitaalset (elektroonilist) andmete töötlust.
2. Eelnõu § 3 lõike 2 järgi koosneb relvaregister neljast keskkonnast, milleks on ka
analüüsikeskkond. Seletuskirja järgi võimaldab nimetatud keskkond registriandmeid
analüüsida ja võrrelda. Analüüsikeskkond on töövahendiks registriandmetest
väljavõtete tegemiseks ning seal ei säilitata isikustatud registriandmeid, vaid üksnes
isikustamata registriandmetega tehtud analüüse. Samas nähtub seletuskirjast aga ka
see, et määratud kasutajaõiguste alusel on analüüsikeskkonnas võimalus vaadata nii
statistilistel kui ka isikustatud andmetel põhinevaid aruandeid. Palume täpsustada, kas
analüüsikeskkond sisaldab isikuandmeid (sh isikustatud andmetega aruandeid).
3. Eelnõu § 3 lõige 3 loetleb andmekogud, millega relvaregister on liidestatud.
Seletuskirja järgi edastavad liidestatud andmekogud ühtlasi vajadusel relvaregistrisse
andmeid ning samuti on relvaregistri menetluskeskkonna kaudu võimalik teha
päringuid ja saada menetluseks vajalikke andmeid. Samas ei nähtu põhimäärusest,
milliseid andmeid eelnõu § 3 lõikes 3 loetletud andmekogudest kontrollimiseks
päritakse ja millised andmed relvaregistrisse salvestatakse. Seega ei ole võimalik ka
hinnata, kas saadavad andmed on relvaregistri eesmärgi täitmiseks vajalikud. Samuti
ei ole aru saada, millised andmed on relvaregistri unikaalsed põhiandmed.
Andmekogudega vahetatav andmekoosseis tuleb loetleda põhimääruses ja täiendavad
selgitused tuua vajadusel seletuskirjas.
Lisaks märgime, et § 3 lõikes 3 loetletud registrid on relvaregistrile andmeandjateks,
mistõttu soovitame nii registrid kui §-s 9 loetletud muud andmeandjad tõsta kokku.
4. Eelnõu § 4 lõike 3 tekstist nähtuvalt on relvaregistri, välja arvatud Kaitsepolitseiameti
relvaregistri, turvaklass K2T2S2 ja turbeaste keskmine (M). Samas jääb selgusetuks,
milline on Kaitsepolitseiameti relvaregistri kui alamregistri turvaklass. Seletuskirjas
on küll viidatud, et alamregistri turvalisuse tagamisel kohaldatakse riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seadust ning selle alusel kehtestatud õigusakte, kuid
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
põhimäärusest ei ole võimalik aru saada, milline on alamregistri turbeaste. Samas
turvaklassist sõltuvad nii andmekogule rakendatavate meetmete valik kui ka
auditeerimise sagedus.
5. Eelnõu § 6 loetleb registri volitatud töötlejad, kelleks muu hulgas on ka ettevõtjad, kes
relvaseaduse §-dest 66 ja § 8333 tulenevalt peavad omama tegevusluba. AvTS § 434
lõike 2 järgi võib andmekogu vastutav töötleja volitada andmete töötlemise ja
andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule
isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Antud juhul on aga küsitav,
kuivõrd on tegevusluba omavate ettevõtete puhul, eriti kui võtta arvesse põhimääruse
eelnõus toodud volitatud töötleja ülesandeid, tegemist volitatud töötlejatega AvTS
mõttes. Tegemist on pigem relvaregistrile andmete andjatega, kes vastutavad enda
poolt esitatud andmete õigusese eest ning kellel peaks olema õigus ja kohustus enda
poolt esitatud ebaõiged andmed parandada. Palume vaadata üle eelnõu §-s 6 loetletud
isikute ülesanded, kohustused ja õigused ning hinnata, kas tegemist on volitatud
töötlejatega AvTS mõttes, andmete andjatega või on nendele isikutele võimalik
juurdepääs anda muul alusel.
6. Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 4 järgi on registri volitatud töötlejal õigus saada vajalikke
andmeid riigiasutustelt ja andmekogudest ning infosüsteemidest. Märgime, et tegemist
on sisutühja normiga. Õigus teistelt asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda
andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis asutuste tegevusele
kohalduvad.
Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on eelnõul
mõningaid vajakajäämisi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Ojangu
valdkonnajuht
peadirektori ülesannetes
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
2 (2)