ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Väärteoasi nr 951022000008
Väärteoasi nr ____________
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS
KIIRMENETLUSES
Otsuse tegemise kuupäev ja koht: 22.03.2022; Tatari 39, Tallinn
Kohtuväline menetleja: Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Signe Kerge
Menetlusaluse isiku andmed:
ees- ja perekonnanimi: xxx
isikukood: xxx
sünniaeg ja koht:_____________________________________________________________
(välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi)
isikut tõendava dokumendi nimetus ja nr: xxx
kodakondsus: eesti
töökoht: xxx
elukoha aadress: xxx
(telefoninumber ja e-posti aadress)
Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 19 ettenähtud
õigusi ja kohustusi ja § 55 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõus.
Väärteo toimepanemise aeg ja koht: Tervise infosüsteem, 08.05.2020 kuni 07.01.2022.
Väärteo lühikirjeldus: xxx tegi perioodil 08.05.2020 kuni 07.01.2022 ilma õigusliku aluseta
päringuid Tervise infosüsteemis xxx ja xxx terviseandmete kohta.
xxx tegi kuupäevadel 24.07.2020 kuni 19.08.2021 ilma õigusliku aluseta päringuid Tervise
infosüsteemis xxx terviseandmete kohta. Vaadatud on erinevaid dokumente. Kokku on
sooritatud 22 päringut.
xxx tegi kuupäevadel 08.05.2020 kuni 07.01.2022 ilma õigusliku aluseta päringuid Tervise
infosüsteemis xxx terviseandmete kohta. Vaadatud on erinevaid dokumente. Kokku on
sooritatud 85 päringut.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab
lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste
isikuandmete (sh terviseandmed) töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9
lõikes 2 toodud punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning
muul juhul on eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Antud juhul on töödeldud kaebajate
eriliigilisi isikuandmeid, mis on lahutamatult seotud nende muude isikuandmetega.
Terviseandmete töötlemisel peab olema alati veel hoolsam, kuna võimalik privaatsuseriive on
suurem.
Antud juhul on menetlusalune isik tervishoiutöötaja, kes on kasutanud päringute tegemiseks ja
andmete vaatamiseks tervise infosüsteemi. IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h annab peamise
volitusnormi, mille alusel tervishoiutöötajad saavad ilma nõusolekuta andmeid töödelda.
IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h lubab eriliigiliste andmete töötlemise kui see on vajalik
ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks,
meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi
võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks,
tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel,
et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud.
Esmane tingimus on see, et andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või
pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või
kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine
isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade
alusel samuti saladuse hoidmise kohustus. TTKS § 41 lõike 1 ja 11 alusel on tervishoiuteenuse
osutajale kehtestatud seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus.
Teiseks peab olema lisaks siseriikliku regulatsiooniga kehtestatud lisa kaitsemeetmed. TTKS
§ 41 lõigetest 1–13 tulenevalt on lisakaitsemeetmed tervishoiuteenuse osutajale pandud
kohustus järgida tervishoiuteenuse osutajal töötlemisel kindlat eesmärki ja ulatust ning andmete
töötlemine dokumenteerida.
Juurdepääsu terviseandmetele reguleerib tervisoiuteenuse korraldamise seaduse § 41 lõiked 1–
12:
TTKS § 41 Isikuandmete töötlemine
(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
nimetatud eesmärgist;
2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus
tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse
osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb
eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale
üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu
viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
Seega selgitavalt lubatakse töödelda andmeid kolmel juhul:
1) TTKS § 41 lõige 1 alusel andmesubjekti nõusolekuta vajalikke isikuandmeid
tervishoiuteenuse osutamiseks;
2) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 1 alusel eriliigilisi isikuandmeid tervishoiuteenuse
kavandamiseks lähtudes sel juhul TTKS § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist2;
3) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 2 alusel tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete tagamiseks
lähtudes sel juhul 15.12.2004 määrusest nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded,
kus on toodud andmete töötlemise ulatus ja eesmärgid.
Kinnitust ei ole leidnud, et andmeid oleks vaadatud tervishoiuteenuse osutamiseks,
kavandamiseks või kvaliteedinõuete tagamiseks.
Tervishoiuteenust võib patsiendile osutada üksnes patsiendi nõusolekul. See tuleneb
võlaõigusseaduse §-st 766. See tähendab, et kohustus teenust osutada, eeldab patsiendi eelnevat
tahet, leping loetakse sõlmituks ka ravi alustamise või teenuse osutamisega või tuginedes tema
otsusevõimetuse korral eeldatavale tahtele (VÕS § 759).
Vaid seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ei ole patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalik (VÕS § 766 lg 6). Tervishoiuteenuse leping on oma olemuselt seega
vabatahtlik leping, mis on ka peamine eeldus lepingulise regulatsiooni kohaldamiseks.
Tulenevalt sellest, et isik on avaldanud soovi tervishoiuteenuse saamiseks (või saab –
otsusevõimetuse või sundravi korral), on TTKS § 41 alusel ka tervishoiutöötajal õigus töödelda
isikuandmeid, sh ka eriliiki isikuandmeid, kus viimane eeldab juba ravisuhte olemasolu.
Isikuandmeid töödeldes tuleb lähtuda ka üldpõhimõttest, et isikuandmeid ei või töödelda viisil,
mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.
Kaebuse kohaselt puudus xxx terviseandmete päringu ajal ravisuhe või muu
tervishoiuteenusega seotud eesmärk kaebaja või tema xxx. Menetlusalune isik põhjendas seda
vaid murega xxx pärast, kuid kinnitas, et õiguslik alus päringute tegemiseks tegelikult puudus.
Seega puudus menetlusalusel isikul kaebaja eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus
ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud teha neid päringuid.
Kaebuse esitamine viitab sellele, et puudus ka isiku eelnev nõusolek, mis lubaks nende andmeid
töödelda (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a). Sellega oleme analüüsinud võimalikke õiguslikke
alused, mida saaks antud juhul kohaldada (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a ja punkt h).
Sealjuures on kõik ülejäänud IKÜM artikli 9 lõike 2 toodud alused antud juhul asjakohatud.
2
s.o. tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist ning sel juhul tuleb ka lähtuda.
Seega puudus menetlusalusel isikul kaebaja eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus
ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud teha kaebaja kohta infosüsteemis päringuid.
22.03.2022 toimunud ülekuulamisel andis xxx järgnevad ütlused.
Ma isegi nüüd uuesti ei vaadanud, aga ükskord oli see, et xxx on viinavõtja, käis hoovi
mööda ja karjus, et tal on vähk. Tal pidi tulema puusaoperatsioon ja ütles, et sureb varsti
ära. Oleksin saanud perearsti käest ka info, aga ma ei tahtnud küsida. Perearst kindlasti
ei oleks keelanud. Ja siis oli võimalus ka niiviis, et mul on xxx isikukood, sest kui ta läks
seljaoperatsioonile, siis ma aitasin teda, andsin talle raha, et ta saaks tasulisele vastuvõtule
kiiremini. Siis vaatasin andmeid, kui ta karjus, et vähk ja operatsioon ja kõik nii halvasti.
Siis selgus, et oli healoomuline asi.
xxx vaatasin, sissekanne oli, et bronhiidiga teda kuulasin. See ei olnud digilukku saadetud,
aga enam ei hakanud saatma. xxx sattus 23. dets kiirabiga haiglaravile. Tal on üliraske
seisnud ja ta on seniajani haiglaravil. Tavainimesel on väga raske aru saada, miks see
süüdistus mulle fabritseeritud on.
Oleksin pidanud alustama sellest, et xxx. Lahku läinud pere. Teine, xxx ja xxx elavad
linnas. Tegelikult seda süüdistust ei teinud xxx, tema ei esitanud seda, vaid andis ID
kaardi xxx. See on kius, kui mina olen seal maal katuse all, siis nad väidavad, et nad ei saa
sinna päris elama tulla. On õigus, aga ma pole kedagi takistanud. Ühesõnaga see on selline
hirmutamise taktika. xxx ei tegele absoluutselt arvutiga, see xxx, kes haiglas on, tema
tegeles sellega.
Vaatasin xxx andmeid selleks, et teada, kui tõsine on ja kas tõesti on kasvaja. Olen teda
kogu aeg aidanud.
xxx ka oleme 15 aastat koos elanud. See ei õigusta kindlasti minu tegevust. Tegelikult ta
on nii üliraskes seisus, et kui ma Tartust küsisin, siis öeldi, et kui ta välja tuleb seisundist,
läheb kohe südameoperatsioonile. Oli üliraskes seisus ja see on ime, et ta sellest üldse on
välja tulnud. Kuna oli ka alkoholi tarvitamist jne, ma olen toetanud ja püüdnud xxx ja
xxx igati toetada.
Ma saan aru, et ei olnud seaduslikku alust päringute tegemiseks. Lihtsalt ahastus ja mure
olid nii suured. Ma ei ole neid andmeid ka kuskile andnud, lihtsalt vaatasin. Vaatasin ka
sellepärast, et kuna ma oskasin rohkem hoida mõtetes ja palves tänu sellele oma xxx.
Inimlikku väljavaadet oli väga vähe, seda ütles ka Tartu raviarst.
See kaebus on tehtud kiusust, keegi võis xxx mõjutada. On rääkinud, et laseb kasutada
oma ID-kaarti teistel. See ei vabanda muidugi seda, et ma päringu tegin. Kui oleksin xxx
suhelnud, siis ehk oleks kaebuse tagasi võtnud. Olukord oli xxx pärast nii raske ja ma ei
tahtnud torkima hakata. Hakkasin iga päev maale käima, xxx oli nii endast väljas, et külas
inimesed ütlesid, et ma ei jätaks teda väga üksi.
Varasemad päringud (nov 2021) – xxx pidi kontrollis käima Tartus, aga ta ei käinud.
Tahtsin lihtsalt teada, kas ta on käinud või ei ole käinud.
xxx puhul olid vähi põhjusel tehtud päringud. Oli väga palju probleeme. Kui ma oleks
ette teadnud, et nii tehakse, siis ma ei oleks vaadanud.
Ma saan aru, et ei tohi vaadata isikute andmeid, kes pole minu patsiendid.
Ma nägin, et see tervislik olukord oli sant. Kui mängus on alkoholism ja kehalised
haigused ja ta samas ei räägi mitte midagi. Võib-olla liigselt süvenesin, aga kui kõrvalt
näed sada häda, kui on päris kaine inimene ja räägib need asjad nii ära, nagu on, aga
kui tulevad sisse uhkuse momendid, et võibki olla halvasti… see mind ei õigusta, selge
see.
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: xxx ülekuulamise protokoll 22.03.2022,
tõendite ülevõtmise määrus 15.03.2022, asitõendite vaatluse protokollid 15.03.2022.
Menetlusalune isik on sellega rikkunud: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71.
Isikuandmete ebaseaduslik töötlemine töö- või teenistusülesannete väliselt, mis sätestab, et
isikut karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut isikuandmete ebaseadusliku kogumise,
vaatamise, lugemise, kasutamise, nendele juurdepääsu või nende kohta päringute või
väljavõtete tegemise eest isiku poolt, kellel on juurdepääs isikuandmetele oma töö- või
teenistusülesannetest lähtudes, kui puuduvad karisusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud
süüteokoosseisud.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Karistust kergendava asjaoluna on võimalik märkida, et menetlusaluse isiku tunnistas oma
seadusevastast käitumist ning selgitas oma emotsionaalset seisundit ning mure lähedaste pärast.
Ta väljendas selgelt siirast südamlikku kahetsust.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 1 ning VTMS § 55 lg 2 punktist 1, Andmekaitse
Inspektsioon
otsustas:
karistada xxx IKS § 71 järgi arvestades väärteomenetluse seadustiku § 55 lõike 2 punkti 1 ning
määrata xxx rahatrahv 30 (kolmkümmend) trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada
kakskümmend) eurot.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule
rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 30 trahviühikut.
Karistuse määramisel on arvestatud päringute hulka ning seda, et tegemist oli lähedase
inimesega.
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul SEB panka arvelduskontole EE891010220034796011, Swedbank
arvelduskontole EE932200221023778606, LHV Panka arvelduskontole
EE777700771003813400 või Luminor panka arvelduskontole EE701700017001577198.
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust
esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: ______________________________________
Menetlusaluse isiku allkiri ja kuupäev otsuse kätte saamise kohta: _______________________
Väärteoasi nr: 951022000007
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS ÜLDMENETLUSES
13.07.2022, Tatari 39
Käesoleva otsuse on teinud Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Signe Kerge
Menetlusaluse isiku andmed:
Ees ja perekonnanimi: xxx
Isikukood: xxx
Sünniaeg ja koht: _____________________________________________________________
(välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi)
Kodakondsus: Eesti
Töökoht: xxx
Elukoha aadress: xxx
Väärteo toimepanemise aeg: 10.08.2021 kuni 30.09.2021 ja koht: Tervise infosüsteem
Väärteo lühikirjeldus: xxx tegi kuupäevadel 10.08.2021 kuni 30.09.2021 ilma õigusliku
aluseta päringuid Tervise infosüsteemis xxx terviseandmete kohta. Vaadatud on aegkriitilisi
andmeid, haigusjuhtumeid ning erinevaid dokumente. Lisaks on registreeritud samuti kaks
dokumenti. Kokku on logisid 15, millest menetluse all on kaebuse saamise hetkeni tehtud
päringud (august 2021).
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab
lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste
isikuandmete (sh terviseandmed) töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
lõikes 2 toodud punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning
muul juhul on eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Antud juhul on töödeldud kaebajate
eriliigilisi isikuandmeid, mis on lahutamatult seotud nende muude isikuandmetega.
Terviseandmete töötlemisel peab olema alati veel hoolsam, kuna võimalik privaatsuse riive on
suurem.
Antud juhul on menetlusalune isik tervishoiutöötaja, kes on kasutanud päringute tegemiseks ja
andmete vaatamiseks tervise infosüsteemi. IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h annab peamise
volitusnormi, mille alusel tervishoiutöötajad saavad ilma nõusolekuta andmeid töödelda.
IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h lubab eriliigiliste andmete töötlemise kui see on vajalik
ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks,
meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi
võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks,
tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel,
et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud.
Esmane tingimus on see, et andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või
pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või
kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine
isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade
alusel samuti saladuse hoidmise kohustus. TTKS § 41 lõike 1 ja 11 alusel on tervishoiuteenuse
osutajale kehtestatud seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus.
Teiseks peab olema lisaks siseriikliku regulatsiooniga kehtestatud lisa kaitsemeetmed. TTKS
§ 41 lõigetest 1–13 tulenevalt on lisakaitsemeetmed tervishoiuteenuse osutajale pandud
kohustus järgida tervishoiuteenuse osutajal töötlemisel kindlat eesmärki ja ulatust ning andmete
töötlemine dokumenteerida.
Juurdepääsu terviseandmetele reguleerib tervisoiuteenuse korraldamise seaduse § 41 lõiked 1–
12:
TTKS § 41 Isikuandmete töötlemine
(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1
nimetatud eesmärgist;
2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus
tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse
osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb
eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale
2 (6)
üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu
viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
Seega selgitavalt lubatakse töödelda andmeid kolmel juhul:
1) TTKS § 41 lõige 1 alusel andmesubjekti nõusolekuta vajalikke isikuandmeid
tervishoiuteenuse osutamiseks;
2) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 1 alusel eriliigilisi isikuandmeid tervishoiuteenuse
kavandamiseks lähtudes sel juhul TTKS § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist2;
3) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 2 alusel tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete tagamiseks
lähtudes sel juhul 15.12.2004 määrusest nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded,
kus on toodud andmete töötlemise ulatus ja eesmärgid.
Tervishoiuteenust võib patsiendile osutada üksnes patsiendi nõusolekul. See tuleneb
võlaõigusseaduse §-st 766. See tähendab, et kohustus teenust osutada, eeldab patsiendi eelnevat
tahet, leping loetakse sõlmituks ka ravi alustamise või teenuse osutamisega või tuginedes tema
otsusevõimetuse korral eeldatavale tahtele (VÕS § 759). Alaealise puhul on vajalik
lapsevanema nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks. Antud juhul oli kaebaja keeldunud
teenuse saamisest kooliõe juures ning selgitanud, et tervisega seonduvat juhib ning korraldab
andmesubjekti puhul perearst. Seda on ka Tallinna Koolitervishoid ise kinnitanud.
Vaid seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ei ole patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalik (VÕS § 766 lg 6). Tervishoiuteenuse leping on oma olemuselt seega
vabatahtlik leping, mis on ka peamine eeldus lepingulise regulatsiooni kohaldamiseks.
Tulenevalt sellest, et isik on avaldanud soovi tervishoiuteenuse saamiseks (või saab –
otsusevõimetuse või sundravi korral), on TTKS § 41 alusel ka tervishoiutöötajal õigus töödelda
isikuandmeid, sh ka eriliiki isikuandmeid, kus viimane eeldab juba ravisuhte olemasolu.
Isikuandmeid töödeldes tuleb lähtuda ka üldpõhimõttest, et isikuandmeid ei või töödelda viisil,
mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.
Kaebuse kohaselt puudus xxx xxx terviseandmete päringu ajal seaduslik alus nende
sooritamiseks, kuna andmesubjektile ei olnud vaja osutada tervishoiuteenust ning tema esindaja
oli keeldunud kooliõe poolt pakutava tervishoiuteenuse saamisest. Lisaks ei olnud selgitustele
tuginedes tegemist ka tervishoiuteenuse kavandamise või kvaliteedinõuete tagamisega.
Kooliõe päring digilukku kaebaja lapse immuniseerimisvajaduse väljaselgitamiseks võiks
mahtuda tervishoiuteenuse kavandamise alla, kuid see ning muud alused ei saa asjakohased
olla, kuna kui isik on keeldunud koolitervishoiuteenuse osutamisest, siis sealt alates ei võigi
enam toimuda andmete sellist vaatamist, mis sõltub isiku soovist ja nõusolekust. See ei välista
andmete vaatamist muus olukorras, nt esmaabi andmine. Lisaks on tehtud hulk päringuid
aegkriitiliste andmete kohta. Immuniseerimisvajaduse väljaselgitamiseks ei saa seda
informatsiooni kasutada, sest tegemist ei ole aegkriitilise olukorraga. Aegkriitilised andmed on
mõeldud eeskätt erakorralise meditsiiniabi osutamiseks, mitte aga koolitervishoiu tavapäraseks
2
s.o. tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist ning sel juhul tuleb ka lähtuda.
3 (6)
kavandamiseks. Immuniseerimisvajaduse väljaselgitamiseks tuleb teha üksikpäring
konkreetsete andmete saamiseks.
Asutus selgitas meile esimeses vastuses järelepärimisele (07.10.2021), et tegemist oli COVID-
19 juhtumiga koolis, kus oli haigestunud õpetaja ning vaja oli kaardistada lähikontaktsed.
Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et päringute tegemise hetkel ei olnud kooliaasta veel
alanud. Seega ei ole eluliselt võimalik, et andmeid oleks vaadatud seoses nakatumisjuhtumiga.
Teises vastuses (04.11.2021) tõi asutus välja, et augustis hakati valmistama ette COVID-19
testimist ning vaktsineerimist. Siinkohal juhime tähelepanu sellele, et Haigekassa juhendis
koolidele on otseselt märgitud, et vaktsineerimise kohta võetakse lapsevanema nõusolek ning
et informatsioon vaktsineeritute kohta edastatakse koolidele3. Seda on Haigekassa ka meile
kinnitanud. Seega ei oleks pidanud kooliõde tegema isetegevust ning kontrollima õpilaste
vaktsineerituse staatust, eriti kui antud lapse puhul oli edastatud koolile keeldumine
tervishoiuteenuse saamisest.
Haigekassa lepingus on veel toodud, et COVID-19 juhtumi korral tuleb lähikontaktsed välja
selgitada ning sellest puudutatud isikuid ning vajadusel Terviseametit teavitada. Määrus nr 54
Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule,
kättesaadavusele ja asukohale § 2 lõige 2 punkt 1 toob välja, et koolitervishoiuteenus on
nakkuskahtluse korral nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete rakendamine ja
nakkushaigega või nakkushaiguse kahtlusega isikuga kokku puutunud isikute väljaselgitamine
ning eeltoodust õpilase, lapsevanema, õpilase perearsti ja kooli direktori ning vajadusel
Terviseameti informeerimine. Seega sellel eesmärgil on kooliõel õigus konkreetse lapse
andmeid töödelda ning see ei sõltu vanema nõusolekust. Oluline on aga märkida, et andmeid
vaadata saab vaid siis, kui nakkusjuhtum on juba aset leidnud, mitte teha ennetavalt nö igaks
juhuks päringuid. Muul juhul peab olema terviseandmete vaatamiseks vanema kehtiv nõusolek
või muu seaduslik alus (nt ravisuhe), sh ka sel juhul vaatamise vajadust tingiv põhjus (nt
vanema nõusolek lapse vaktsineerimiseks, esmaabi andmine vms). Praegusel juhul need
nõuded täidetud ei olnud.
Segaseks jääb veel, miks on Tallinna Koolitervishoid oma kolmandas vastuses (02.12.2021)
kirjutanud, et lapsevanem keeldus vaktsineerimisest, mis puudutas mumpsi, leetreid ja punetisi.
Samas lisatakse, et immuniseerimisplaani koostamiseks ja aruande ettevalmistamiseks oli vaja
teha korduvpäringuid ning seda kontrollida. Tegemist on täpselt selle sama tegevusega, millest
lapsevanem keeldus.
Mis puudutab korduvaid päringuid mitmete dokumentide kohta, siis selles osas rõhutame, et
tervishoiuteenuse osutaja peab teadma, kust mida vaadata. See, kuidas teavet infosüsteemis
kuvatakse, sõltub asutuse enda IT arendustest ning vajadusel tuleb sellega tegelda
tervishoiuteenuse osutajal või tema tööandjal.
Kokkuvõtteks leiame, et menetlusalusel isikul puudus kaebaja eriliigiliste isikuandmete
töötlemiseks õiguslik alus ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud teha neid päringuid.
3
file:///C:/Users/signe.kerge/Downloads/vaktsineerimine_koolides_-_tegevuskava_12_08_2021%20(2).pdf
4 (6)
Kaebuse esitamine viitab sellele, et puudus ka isiku eelnev nõusolek, mis lubaks nende andmeid
töödelda (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a). Sellega oleme analüüsinud võimalikke õiguslikke
alused, mida saaks antud juhul kohaldada (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a ja punkt h).
Sealjuures on kõik ülejäänud IKÜM artikli 9 lõike 2 toodud alused antud juhul asjakohatud.
Seega puudus menetlusalusel isikul kaebaja eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus
ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud teha kaebaja lapse kohta infosüsteemis päringuid.
Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus:
Vastulauset Andmekaitse Inspektsioonile ei ole esitatud.
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: xxx ülekuulamise protokoll 06.04.2022,
tõendite ülevõtmise määrus 05.04.2022, asitõendite vaatluse protokoll 05.04.2022,
väärteoprotokoll 13.06.2022.
Menetlusalune isik on sellega rikkunud (seaduse või muu õigusakti nimetus, paragrahv, lõige ja punkt,
mida isik rikkus või rikub)
Isikuandmete kaitse seaduse § 71. Isikuandmete ebaseaduslik töötlemine töö- või
teenistusülesannete väliselt, mis sätestab, et isikut karistatakse rahatrahviga kuni 200
trahviühikut isikuandmete ebaseadusliku kogumise, vaatamise, lugemise, kasutamise, nendele
juurdepääsu või nende kohta päringute või väljavõtete tegemise eest isiku poolt, kellel on
juurdepääs isikuandmetele oma töö- või teenistusülesannetest lähtudes, kui puuduvad
karisusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud süüteokoosseisud.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71 järgi.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Karistust kergendavad või raskendavad
asjaolud puuduvad.
Eeltoodu alusel ja juhindudes karistusseadustiku § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku §
55 lg 2 p-st 1, Andmekaitse Inspektsioon
otsustas
karistada xxx IKS § 71 järgi arvestades väärteomenetluse seadustiku § 55 lõike 2 punkti 1 ning
määrata xxx rahatrahv 20 (kakskümmend) trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend)
eurot.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kuni
200 trahviühikut. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 20 trahviühikut, mis on alla 1/4
isikuandmete kaitse seaduses sätestatud maksimumkaristusest. Ka on karistuse määramisel
arvestatud asjaoluga, et tegemist on isiku eriliiki isikuandmetega ning et nendega tutvumine
toimus väljaspool ravisuhet. Arvestatud on isikuandmetega seotud asjaoludega ning päringute
arvuga. Samuti on arvestatud asjaoluga, et määratud rahatrahvi suurus hoiab eelduslikult
preventiivse vahendina ära uute õigusrikkumiste toimepanemise xxx poolt.
5 (6)
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul SEB panka arvelduskontole EE891010220034796011, Swedbank
arvelduskontole EE932200221023778606, LHV Panka arvelduskontole
EE777700771003813400 või Luminor panka arvelduskontole EE701700017001577198.
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui päevast, mil otsus on kohtuvälise
menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik
ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: Signe Kerge /allkirjastatud digitaalselt/
Menetlusaluse isiku allkiri ja kuupäev otsuse kätte saamise kohta:
___________________________________________________________________________
6 (6)
Väärteoasi nr: 951020000014
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS ÜLDMENETLUSES
28.03.2022, Tatari 39
Käesoleva otsuse on teinud Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Signe Kerge
Menetlusaluse isiku andmed:
Ees ja perekonnanimi: N.H
Isikukood: xxx
Sünniaeg ja koht: _____________________________________________________________
(välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi)
Kodakondsus: Eesti
Töökoht: xxx
Elukoha aadress: xxx
Väärteo toimepanemise aeg: 27.03.2020 kuni 29.03.2020 ja koht: Tervise infosüsteem
Väärteo lühikirjeldus: Menetlusalune isik on vaadanud tervise infosüsteemis ilma õigusliku
aluseta xxx ja xxx terviseandmeid. Alates 27.03.2020 kuni 29.03.2020 on xxx vaadanud xxx
terviseandmeid tervise infosüsteemis 12 korral. Vaadatud on ambulatoorseid epikriise ning
saatekirja vastuseid. Alates 27.03.2020 kuni 29.03.2020 on xxx vaadanud xxx terviseandmeid
tervise infosüsteemis 37 korral. Vaadatud on ambulatoorseid epikriise, kiirabikaarti ning
hambaravikaarti.
TEHIKu poolt väljastatud tervise infosüsteemi päringute logidest nähtub, et isik on teinud
päringud xxx osas järgmiselt:
29.03.2020 20:52 Dokumendi vaatamine 14-169939-1 Saatekirja vastus xxx
29.03.2020 20:51 Dokumendi vaatamine 17-359808-1 Saatekirja vastus xxx
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
29.03.2020 20:51 Dokumendi vaatamine 9834852 saatekirja vastus xxx
29.03.2020 20:51 Dokumendi vaatamine 9834851 saatekirja vastus xxx
29.03.2020 20:51 Dokumentide nimekirja päring xxx
29.03.2020 20:50 Dokumentide nimekirja päring xxx
29.03.2020 20:50 Dokumentide nimekirja päring xxx
29.03.2020 20:48 Dokumendi vaatamine 1003709848 Ambulatoorne epikriis xxx
29.03.2020 20:47 Dokumendi vaatamine 1003842027 Ambulatoorne epikriis xxx
29.03.2020 20:42 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:55 Dokumendi vaatamine 14001 Ambulatoorne epikriis xxx
27.03.2020 10:54 Dokumentide nimekirja päring xxx
Isik on teinud päringud xxx osas järgmiselt:
29.03.2020 20:42 Dokumentide nimekirja päring xxx
29.03.2020 10:34 Dokumentide nimekirja päring xxx
28.03.2020 22:37 Dokumentide nimekirja päring xxx
28.03.2020 21:57 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:07 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:07 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:07 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:07 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:07 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 14:06 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:49 TSK tervishoiutöötajale päring xxx
27.03.2020 10:49 Dokumendi vaatamine 17382 xxx
27.03.2020 10:47 Dokumendi vaatamine 17153 xxx
27.03.2020 10:47 Dokumendi vaatamine 15737 xxx
27.03.2020 10:46 Dokumendi vaatamine 14810 xxx
27.03.2020 10:42 Dokumendi vaatamine xxx
27.03.2020 10:42 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:42 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:42 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:41 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:41 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:41 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:41 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:38 Dokumendi vaatamine 1004765115 xxx
27.03.2020 10:37 Dokumendi vaatamine 18288 Ambulatoorne epikriis xxx
27.03.2020 10:37 Dokumendi vaatamine
inno.hambaravi.7ee790a09c9d40c583f2f4629ed04e77 Hambaravikaart xxx
27.03.2020 10:33 Dokumendi vaatamine 1004888615 Ambulatoorne epikriis xxx
2 (6)
27.03.2020 10:33 Dokumentide nimekirja päring xxx
27.03.2020 10:20 Dokumentide nimekirja päring xxx
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus – kas isiku nõusolek või muu
seadusest tulenev alus (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklid 5 ja 6). Olukorras,
kus tegemist on aga eriliigiliste isikuandmete (sh terviseandmed) töötlemisega, saab õiguslik
alus andmetöötluseks tuleneda IKÜM artiklist 9.
Tervishoiuteenuse mõiste on ära toodud tervishoiuteenuse korraldamise seaduses (edaspidi
TTKS)2 ning sõnastatud järgmiselt: Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse,
vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada
inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning
taastada tervist.
Isikuandmete töötlemise eesmärgid ja ulatus tervishoiuteenuste osutamisel on sätestatud TTKS
§-s 41, mis annab tervishoiuteenuse osutamisel õiguse töödelda ilma isiku nõusolekuta ka
eriliigilisi isikuandmeid. Seega näiteks olukorras, kus isik on perearsti poolt suunatud haiglasse,
on haiglal õigus ilma isiku täiendava nõusolekuta töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on
vajalikud isiku ravimiseks, sh näiteks proovide võtmiseks, analüüsimiseks ja analüüsi vastuste
perearstile edastamiseks. Lisaks on seaduses rõhutatud, et isikuandmete, sealhulgas eriliiki
isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida.
TTKS § 593 sätestab, kellel ja mis eesmärkidel on tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu
õigus. Eelnimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on tervishoiuteenuse osutajal juurdepääs
tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele sama seaduse § 41 lõigetes 1–12 sätestatud
eesmärkidel ja korras. Selleks on õigus konkreetselt tervishoiuteenuse osutajal, kellel on
seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus.
Täpsem kord on sätestatud tervise infosüsteemi põhimääruses,3 mille § 11 lg 1 kohaselt on
tervishoiuteenuse osutajal infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuse
osutamise kavandamiseks, teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks ning
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
Andmete töötlemise eesmärk ning ulatus tuleneb tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuete
määrusest4.
Terviseandmeid tervise infosüsteemist võib tervishoiutöötaja pärida siis, kui tal on patsiendiga
kehtiv ravisuhe. TTKS § 31 on sätestatud, et patsient on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi
saada või kes saab tervishoiuteenust. Tulenevalt sellest, et isik on avaldanud soovi
tervishoiuteenuse saamiseks (või saab – otsusevõimetu või sundravi korral), on TTKS § 41
alusel tervishoiutöötajal õigus töödelda isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid. Arsti ja
patsiendi suhe on üles ehitatud patsiendi tahtele (teatud üksikute erisustega seaduses) saada
tervishoiuteenust, mille järel saab teenuse osutaja TTKS § 593 lg 3 alusel juurdepääsu tervise
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020013?leiaKehtiv
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016011?leiaKehtiv
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/115012019005?leiaKehtiv
3 (6)
andmetele, et täita lepingut (see on omakorda välja toodud tervise infosüsteemi põhimääruse §
9 lg 2).
Ravisuhte alguseks loetakse hetke, kui patsient registreerib ennast vastuvõtule või osutab
patsiendile ravi kiirabi. Lisame, et kui alanud ravisuhe eeldab teatud perioodilisust ravi
jätkamisel (kohtumised, kontrollid), ei katke ravisuhe esmakülastuse järel.
Kaebustes ning ülekuulamistel esitatud ütluste kohaselt ei olnud isikutel xxx ravisuhet ning neil
puudus temaga igasugune seos tervise alaselt. Seda kinnitab ka Eesti Haigekassalt saadud
informatsioon, et isikute perearstiks ei olnud päringute tegemise ajal xxx. Ka TEHIK on
kinnitanud, et menetlusalune isik ei ole antud perioodil kaebajate kohta Tervise infosüsteemi
dokumente registreerinud ega sissekandeid teinud, mis tõendaksid, et tegemist võib olla
patsiendi-arsti suhtega. Järelikult on xxx teinud päringud tervishoiuteenuse osutajana isikute
kohta, kellega tal puudus ravisuhe, mistõttu ei olnud need päringud seaduslikud.
Andmeid ei vaadatud mingil moel ravi osutamiseks ega kavandamiseks. Menetlusalune isik
vastutava andmetöötlejana keeldus antud asjas ütluste andmisest. Siiski tõendavad logid,
järelepärimise vastused ning ülekuulamistel antud ütlused isiku süüd.
Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus:
15.03.2022 esitas menetlusaluse isiku esindaja vastulause, milles taotleti tuvastada IP-
aadress(id), millelt on tehtud päringud Tervise infosüsteemi xxx poolt, tuvastada, kas need IP-
aadress(id) on seostatavad menetlusaluse isikuga ning lõpetada väärteomenetlus.
Menetlusaluse isiku seisukoht on, et kui IP-aadress(e) ei ole tuvastatud, siis ei ole võimalik
üheselt väita, et menetlusalune isik on talle etteheidetava teo toime pannud. Lisaks
põhjendatakse väärteomenetluse lõpetamise taotlust sellega, et väärteomenetluse otsus ei jõustu
enne teo aegumist.
Andmekaitse Inspektsioon ei näe, et IP-aadressi(de) tuvastamine on vajalik. Tervishoiuteenuse
osutaja peab end Tervise infosüsteemi sisenedes tuvastama. See tähendab, et isikul, kes on xxx
nime all mainitud päringud teinud, on olnud võimalus ennast tuvastada.
Inspektsioonile ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusealuse isiku andmeid oleks sel
viisil ära kasutatud. Lisaks on võimalik, et tervishoiuteenuse osutaja teeb tööd mitmes seadmes,
näiteks erinevates arvutites, muudes sidevahendites ning vahel ka kaugtööna kodust (näiteks
patsientide nõustamine telefoni teel, millele eelnevalt on vaja kontrollida terviseandmeid).
Seega võib ka õigusliku aluseta päringute puhul tulla ette olukord, kus päringu tegemise IP-
aadress ei ole seostatav otseselt tervishoiuteenuse osutajaga. Selleks, et tagada päringute
seaduslikkus ning anda patsiendile infot selle kohta, kes ja millal on tema andmeid vaadanud,
ongi loodud tervishoiuteenuse osutajale Tervise infosüsteemi sisse logimiseks enda isiku
autentimise kohustus.
Kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, nagu oleks päringud isiku nimel teinud keegi teine,
jätame taotluse rahuldamata.
4 (6)
Mis puutub väärteomenetluse lõpetamise taotlusesse, siis hoolimata sellest, et enne otsuse
jõustumist väärtegu aegub, on väärteo otsusel üldmenetluses noomiv ning hukkamõistev
tähendus. Inspektsioonil ei ole kinnitust, kuivõrd nimetatud isik isiklikult mõistab
terviseandmete ja Tervise infosüsteemi kasutamise reegleid. Mitte miski ei anna luba ilma
õigusliku aluseta terviseandmete vaatamiseks Tervise infosüsteemis. Ilma aluseta andmete
vaatamine on täiesti lubamatu.
Eelnevale tuginedes ei lõpeta Andmekaitse Inspektsioon väärteomenetlust ning teeb antud asjas
otsuse.
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: xxx ülekuulamise protokoll 26.11.2020, tõendite
ülevõtmise määrus 14.02.2022, asitõendite vaatluse protokollid 14.02.2022, tunnistajate
ütlused 14.02.2022, väärteoprotokoll 28.02.2022.
Menetlusalune isik on sellega rikkunud (seaduse või muu õigusakti nimetus, paragrahv, lõige ja punkt,
mida isik rikkus või rikub)
Isikuandmete kaitse seaduse § 71. Isikuandmete ebaseaduslik töötlemine töö- või
teenistusülesannete väliselt, mis sätestab, et isikut karistatakse rahatrahviga kuni 200
trahviühikut isikuandmete ebaseadusliku kogumise, vaatamise, lugemise, kasutamise, nendele
juurdepääsu või nende kohta päringute või väljavõtete tegemise eest isiku poolt, kellel on
juurdepääs isikuandmetele oma töö- või teenistusülesannetest lähtudes, kui puuduvad
karisusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud süüteokoosseisud.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71 järgi.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Karistust kergendavad või raskendavad
asjaolud puuduvad.
Eeltoodu alusel ja juhindudes karistusseadustiku § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku §
55 lg 2 p-st 1, Andmekaitse Inspektsioon
otsustas
karistada xxx IKS § 71 järgi arvestades väärteomenetluse seadustiku § 55 lõike 2 punkti 1 ning
määrata xxx rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kuni
200 trahviühikut. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 50 trahviühikut, mis on 1/4
isikuandmete kaitse seaduses sätestatud maksimumkaristusest. Ka on karistuse määramisel
arvestatud asjaoluga, et tegemist on isiku eriliiki isikuandmetega ning et nendega tutvumine
toimus väljaspool ravisuhet. Arvestatud on isikuandmetega seotud asjaoludega ning päringute
arvuga. Samuti on arvestatud asjaoluga, et määratud rahatrahvi suurus hoiab eelduslikult
preventiivse vahendina ära uute õigusrikkumiste toimepanemise xxx poolt.
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul SEB panka arvelduskontole EE891010220034796011, Swedbank
5 (6)
arvelduskontole EE932200221023778606, LHV Panka arvelduskontole
EE777700771003813400 või Luminor panka arvelduskontole EE701700017001577198.
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui päevast, mil otsus on kohtuvälise
menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik
ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: Signe Kerge /allkirjastatud digitaalselt/
Menetlusaluse isiku allkiri ja kuupäev otsuse kätte saamise kohta:
___________________________________________________________________________
6 (6)
Väärteomenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 21.01.2022, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: jurist Signe Kerge
Väärteoasja number: 951020000005
Väärteo kvalifikatsioon: isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 71
Andmekaitse Inspektsioonis (AKI) registreeriti 13.01.2020 xxx kaebus tema terviseandmete
levitamise kohta kolmandatele isikutele AS Lääne-Tallinna Keskhaigla töötaja(te) poolt.
Lähtudes kaebuse asjaoludest, alustas AKI asja kontrollimiseks väärteomenetluse IKS § 71
tunnustel.
Seoses sellega kuulas inspektsioon üle tunnistajana xxx ning lisaks menetlusaluse isikuna xxx.
Tunnistaja ülekuulamine ei andnud informatsiooni isikuandmete ebaseadusliku töötlemise
kohta ning ka menetlusaluse isikuna üle kuulatud haigla töötaja puhul ei leitud tõendeid, et isik
oleks terviseandmeid kellelegi avaldanud.
Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on
möödunud kaks aastat.1 Isikuandme kaitse seaduse võimalik rikkumine leidis aset perioodil
10.12.2019 kuni 31.12.2019. Seega aegus antud väärtegu 31.12.2021.
Juhindudes VTMS § § 29 lõike 1 punktist 5 kohtuväline menetleja
määras:
1. Lõpetada väärteomenetlus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Signe Kerge
jurist
peadirektori volitusel
1
Karistusseadustik § 81 lõige 3.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Väärteoasi nr: 951021000005
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS
KIIRMENETLUSES
Tatari 39, Tallinn, Andmekaitse Inspektsioon, 28.10.2021
Käesoleva otsuse on teinud Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Sirgo Saar
Menetlusaluse isiku andmed:
Ees ja perekonnanimi: J.O
Isikukood: xxx
Kodakondsus: Eesti
Elukoha aadress: xxx
Töökoht: xxx
Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud
õigusi ja kohustusi ja § 55 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõus.
Väärteo toimepanemise aeg 10.11.2020 - 26.04.2021
Väärteo lühikirjeldus:
Menetlusalune isik J.O on teinud päringuid politsei infosüsteemis APOLLO.
Vaatlusprotokolli logis leidis tuvastust, et PPA sisekontrollibüroo poolt edastatud logifailides
vaatas menetlusalune isik kuupäeval 10.11.2020 kell 08:18 politsei infosüsteemis APOLLO
oma kasutajakonto kaudu ajavahemikul 10.11.2020 – 26.04.2021 xxx. Menetlusalune isik
vaatas lisaks inimestele ka sõidukite kohta leiduvat teavet ning auto registrinumbri xxx uue
omaniku, xxx andmeid.
J.O tegi politsei infosüsteemis APOLLO päringuid erinevate isikute kohta
tööülesanneteväliselt.
J.O puudus nende andmete kontrollimiseks õiguslik alus, st puudus teenistusülesannetest
tulenev teadmisvajadus. Seega tegemist on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71
etteheidetava teo toimepanemisega ehk päringute tegemisega ja andmete vaatamisega
tööülesannete väliselt.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee/ Registrikood 70004235
J.O puudus infotöötlusteks teenistusülesannetest tulenev teadmisvajadus ehk õiguslik alus.
Infotöötlused olid teostatud isiklikust huvist (xxx sõiduauto omanikuvahetuse üleminek).
J.O puhul on tõendatud, et ta pani tahtlikult toime väärteo ehk tema teenistuskohustuse
rikkumine on süüline ning selles puuduvad vastutust välistavad asjaolud, mistõttu on täidetud
kõik eeldused, et võtta J.O väärteokorras vastutusele. Menetlusalune isik on nõus
kiirmenetlusega.
Menetlusalune isik on andnud 28.10.2021 väärteomenetluses ütlused ning on põhjendanud
päringute tegemist.
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: logide vaatlusprotokoll, menetlusaluse isiku
ülekuulamise protokoll
Menetlusalune isik on sellega rikkunud Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud:
Menetlusalune isik kahetseb tegu KarS § 57 lg 1 p 3.
Eeltoodu alusel ja juhindudes karistusseadustiku § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku §
55 lg 2 p-st 1, Andmekaitse Inspektsioon
otsustas
karistada IKS § 71 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses J.O 20 (kahekümne) euroga.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule
rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, so 800 eurot.
Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et isik kahetseb tegu.
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb
rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul
-SEB panka arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
-Swedbank arvelduskontole EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
-LHV Bank arvelduskontole LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT:
LHVBEE22)
-Luminor panka arvelduskontole nr EE701700017001577198 (BIC/SWIFT:
NDEAEE2X).
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust
esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: Digitaalallkiri
2 (2)
Väärteoasi nr: 951021000006
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS
KIIRMENETLUSES
Tatari 39, Tallinn, Andmekaitse Inspektsioon, 16.11.2021
Käesoleva otsuse on teinud Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Sirgo Saar
Menetlusaluse isiku andmed:
Ees ja perekonnanimi: D.L
Isikukood: xxx
Kodakondsus: Eesti
Elukoha aadress: xxx
Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud
õigusi ja kohustusi ja § 55 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõus.
Väärteo toimepanemise aeg 04.01 – 20.04.2021 ja koht Pärnu maantee 139. Infosüsteemi Kairi.
Väärteo lühikirjeldus:
Menetlusalune isik D.L on teinud päringuid politsei infosüsteemis KAIRI.
Vaatlusprotokolli logis leidis tuvastust, et PPA sisekontrollibüroo poolt edastatud logifailides
vaatas menetlusalune isik kuupäeval ajavahemikul 04.01 – 20.04.2021 politsei infosüsteemis
KAIRI oma lähedaste andmeid tööülesannete väliselt.
D.L puudus nende andmete kontrollimiseks õiguslik alus, st puudus teenistusülesannetest
tulenev teadmisvajadus. Seega tegemist on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71
etteheidetava teo toimepanemisega ehk päringute tegemisega ja andmete vaatamisega
tööülesannete väliselt.
D.L puudus infotöötlusteks teenistusülesannetest tulenev teadmisvajadus ehk õiguslik alus.
Infotöötlused olid teostatud isiklikust huvist. Menetlusalune isik on nõus kiirmenetlusega.
Menetlusalune isik on andnud 16.11.2021 ütlused ning selgitanud päringute tegemise
põhjuseid: kontaktide saamine lähedastega.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: logide vaatlusprotokoll, menetlusaluse isiku
ülekuulamise protokoll
Menetlusalune isik on sellega rikkunud Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud:
Menetlusalune isik kahetseb tegu KarS § 57 lg 1 p 3.
Eeltoodu alusel ja juhindudes karistusseadustiku § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku §
55 lg 2 p-st 1, Andmekaitse Inspektsioon
otsustas
karistada IKS § 71 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses D.L 40 (neljakümne) euroga.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule
rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, so 800 eurot. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 5
trahviühikut.
Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et isik kahetseb tegu.
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb
rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul
-SEB panka arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
-Swedbank arvelduskontole EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
-LHV Bank arvelduskontole LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT:
LHVBEE22)
-Luminor panka arvelduskontole nr EE701700017001577198 (BIC/SWIFT:
NDEAEE2X).
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust
esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: _________________________________________
2 (2)
Väärteoasja nr 951021000008
VÄÄRTEOMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Tallinn, 08.03.2022
Käesoleva määruse on teinud Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Sirgo Saar
Menetlusaluse isiku andmed:
Ees ja perekonnanimi: A.J
Isikukood: xxx
Elukoha aadress: xxx
Telefoninumber ja elektronpostiaadress: xxx
Kodakondsus: Eesti
Töökoht: xxx
Väärteo kvalifikatsioon: IKS § 71
Isikuandmete ebaseaduslik töötlemine töö- või teenistusülesannete väliselt
Väärteomenetluse lõpetamise põhjendus:
Ülekuulamisel selgitas A. J, et tegi päringud hindamaks isiku ohtu tema tuttavale. A. J tegi
päringu oma tuttava ja isiku osas, kes tuttavaga läbib. Seega PPA ametnik on teinud kaks
päringut kahe isiku osas, mistõttu tegemist ei olnud süstemaatilise ja korduvate päringutega.
Samuti selgitas A. J, et päringud ei olnud seotud isiklikust huvist.
Eeltoodu alusel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 kohaselt Andmekaitse
Inspektsioon
määras:
lõpetada väärteomenetlus A.J suhtes otstarbekuse kaalutlusel (menetlusaluse isiku süü ei ole
suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi).
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / Registrikood 70004235
Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 76
lg-le 2 õigus esitada määruse peale kaebus kohtuvälise menetleja juhile 15 päeva jooksul
alates määruse koopia kättesaamisest.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri:
Sirgo Saar
/allkirjastatud digitaalselt/
2 (2)
Väärteoasi nr: 951021000009
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS
KIIRMENETLUSES
Tatari 39, Tallinn, Andmekaitse Inspektsioon, 14.12.2021
Käesoleva otsuse on teinud Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Sirgo Saar
Menetlusaluse isiku andmed:
Ees ja perekonnanimi: V.G
Isikukood: xxx
Isikut tõendava dokumendi nimetus ja number: xxx
Kodakondsus: Eesti
Elukoha aadress: xxx
Telefoninumber ja elektronpostiaadress: xxx
Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud
õigusi ja kohustusi ja § 55 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõus.
Väärteo toimepanemise aeg: ajavahemik 26.10.2020 – 10.01.2020.
Väärteo lühikirjeldus:
Menetlusalune isik V.G on teinud päringuid politsei infosüsteemis Apollo ja MIS.
Vaatlusprotokolli logis leidis tuvastust, et PPA sisekontrollibüroo poolt edastatud logifailides
vaatas menetlusalune isik vaatas ajavahemikul 26.10.2020 – 10.01.2020 politsei infosüsteemis
Apollo ja MIS andmeid xxx, xxx ja xxx kohta. Päringud on teostatud isiklikust huvist nagu
selgitas V.G ka 14.12.2021 ülekuulamisel.
V.G puudus nende andmete kontrollimiseks õiguslik alus, st puudus teenistusülesannetest
tulenev teadmisvajadus. Seega tegemist on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71
etteheidetava teo toimepanemisega ehk päringute tegemisega ja andmete vaatamisega
tööülesannete väliselt.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
V.G puudus infotöötlusteks teenistusülesannetest tulenev teadmisvajadus ehk õiguslik alus.
Infotöötlused olid teostatud isiklikust huvist. Menetlusalune isik on nõus kiirmenetlusega.
Menetlusalune isik on andnud 14.12.2021 ütlused ning selgitanud päringute tegemise tagamaid.
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: logide vaatlusprotokoll, menetlusaluse isiku
ülekuulamise protokoll
Menetlusalune isik on sellega rikkunud Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud:
Menetlusalune isik kahetseb tegu KarS § 57 lg 1 p 3. Menetlusaluse isikul ei tõstetud aasta
jooksul palka, ei saanud preemiat ning muid motivatsioonitasusid.
Eeltoodu alusel ja juhindudes karistusseadustiku § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku §
55 lg 2 p-st 1, Andmekaitse Inspektsioon
otsustas
karistada IKS § 71 järgi rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses V.G 32 (kolmekümne kahe)
euroga.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule
rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, so 800 eurot. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 8
trahviühikut.
Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et isik kahetseb tegu.
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb
rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul
-SEB panka arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
-Swedbank arvelduskontole EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
-LHV Bank arvelduskontole LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT:
LHVBEE22)
-Luminor panka arvelduskontole nr EE701700017001577198 (BIC/SWIFT:
NDEAEE2X).
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust
esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: _________________________________________
2 (2)
Väärteoasi nr: 951021000010
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS
KIIRMENETLUSES
Tatari 39, Tallinn, Andmekaitse Inspektsioon, 15.12.2021
Käesoleva otsuse on teinud Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Sirgo Saar
Menetlusaluse isiku andmed:
Ees ja perekonnanimi: M.L
Isikukood: xxx
Isikut tõendava dokumendi nimetus ja number: xxx
Kodakondsus: Eesti
Elukoha aadress: xxx
Telefoninumber ja elektronpostiaadress: xxx
Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud
õigusi ja kohustusi ja § 55 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõus.
Väärteo toimepanemise aeg:
Väärteo lühikirjeldus:
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71 sätestab vastutuse isikuandmete ebaseaduslik
töötlemise töö- või teenistusülesannete väliselt.
Menetlusalune isik M.L on teinud päringuid rahvastikuregistris erinevate isikute nimel nende
kontaktandmete saamiseks.
Vaatlusprotokolli logis leidis tuvastust, et M.L on teinud rahvastikuregistrist päringuid erinevate
isikute osas ning tutvunud elukoha ja isikuandmetega. Päringud on teostatud tööülesannete
väliselt nagu selgitas M.L 15.12.2021 asetleidnud ülekuulamisel.
M.L puudus nende andmete kontrollimiseks rahvastikuregistrist õiguslik alus, st puudus
teenistusülesannetest tulenev teadmisvajadus. Seega tegemist on isikuandmete kaitse seaduse
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
(IKS) § 71 etteheidetava teo toimepanemisega ehk päringute tegemisega ja andmete
vaatamisega tööülesannete väliselt.
Menetlusalune isik on nõus kiirmenetlusega.
Menetlusalune isik on andnud 15.12.2021 ütlused ning selgitanud päringute tegemise tagamaid.
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: logide vaatlusprotokoll, menetlusaluse isiku
ülekuulamise protokoll
Menetlusalune isik on sellega rikkunud Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud:
Menetlusalune isik kahetseb tegu KarS § 57 lg 1 p 3.
Eeltoodu alusel ja juhindudes karistusseadustiku § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku §
55 lg 2 p-st 1, Andmekaitse Inspektsioon
otsustas
karistada IKS § 71 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses M.L 160 (saja kuuekümne)
euroga.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule
rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, so 800 eurot. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 40
trahviühikut.
Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et isik kahetseb tegu.
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb
rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul
-SEB panka arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
-Swedbank arvelduskontole EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
-LHV Bank arvelduskontole LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT:
LHVBEE22)
-Luminor panka arvelduskontole nr EE701700017001577198 (BIC/SWIFT:
NDEAEE2X).
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust
esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: _________________________________________
2 (2)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Väärteoasi nr 951021000012
Väärteoasi nr ____________
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS
KIIRMENETLUSES
Otsuse tegemise kuupäev ja koht: 25.01.2022; Tatari 39, Tallinn
Kohtuväline menetleja: Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Signe Kerge
Menetlusaluse isiku andmed:
ees- ja perekonnanimi: A.A
isikukood: xxx
sünniaeg ja koht:_____________________________________________________________
(välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi)
isikut tõendava dokumendi nimetus ja nr: xxx
kodakondsus: kodakondsuseta
töökoht: xxx
elukoha aadress: xxx
(telefoninumber ja e-posti aadress)
Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 19 ettenähtud
õigusi ja kohustusi ja § 55 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõus.
Väärteo toimepanemise aeg ja koht: tervise infosüsteem, 28.12.2020 ja 03.12.2020 ning ESTER
infosüsteem 03.12.2020, 28.12.2020, 04.01.2021 ja 12.02.2021.
Väärteo lühikirjeldus: A.A tegi kuupäevadel 28.12.2020 ja 03.12.2020 ilma õigusliku aluseta
päringuid tervise infosüsteemis xxx terviseandmete kohta. Vaadatud on dokumente ning
dokumentide nimekirja. Kokku on sooritatud kolm päringut.
Lisaks tegi A.A kuupäevadel 03.12.2020, 28.12.2020, 04.01.2021, 11.01.2021 ning 12.02.2021
ilma õigusliku aluseta päringuid Põhja-Eesti Regionaalhaigla infosüsteemis ESTER xxx
terviseandmete kohta. Kokku on sooritatud 23 päringut.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab
lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste
isikuandmete (sh terviseandmed) töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9
lõikes 2 toodud punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning
muul juhul on eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Antud juhul on töödeldud kaebajate
eriliigilisi isikuandmeid, mis on lahutamatult seotud nende muude isikuandmetega.
Terviseandmete töötlemisel peab olema alati veel hoolsam, kuna võimalik privaatsuseriive on
suurem.
Antud juhul on menetlusalune isik tervishoiutöötaja, kes on kasutanud päringute tegemiseks ja
andmete vaatamiseks tervise infosüsteemi. IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h annab peamise
volitusnormi, mille alusel tervishoiutöötajad saavad ilma nõusolekuta andmeid töödelda.
IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h lubab eriliigiliste andmete töötlemise kui see on vajalik
ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks,
meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi
võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks,
tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel,
et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud.
Esmane tingimus on see, et andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või
pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või
kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine
isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade
alusel samuti saladuse hoidmise kohustus. TTKS § 41 lõike 1 ja 11 alusel on tervishoiuteenuse
osutajale kehtestatud seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus.
Teiseks peab olema lisaks siseriikliku regulatsiooniga kehtestatud lisa kaitsemeetmed. TTKS
§ 41 lõigetest 1–13 tulenevalt on lisakaitsemeetmed tervishoiuteenuse osutajale pandud
kohustus järgida tervishoiuteenuse osutajal töötlemisel kindlat eesmärki ja ulatust ning andmete
töötlemine dokumenteerida.
Juurdepääsu terviseandmetele reguleerib tervisoiuteenuse korraldamise seaduse § 41 lõiked 1–
12:
TTKS § 41 Isikuandmete töötlemine
(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1
nimetatud eesmärgist;
2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus
tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse
osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale
üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu
viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
Seega selgitavalt lubatakse töödelda andmeid kolmel juhul:
1) TTKS § 41 lõige 1 alusel andmesubjekti nõusolekuta vajalikke isikuandmeid
tervishoiuteenuse osutamiseks;
2) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 1 alusel eriliigilisi isikuandmeid tervishoiuteenuse
kavandamiseks lähtudes sel juhul TTKS § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist2;
3) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 2 alusel tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete tagamiseks
lähtudes sel juhul 15.12.2004 määrusest nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded,
kus on toodud andmete töötlemise ulatus ja eesmärgid.
Kinnitust ei ole leidnud, et andmeid oleks vaadatud tervishoiuteenuse osutamiseks,
kavandamiseks või kvaliteedinõuete tagamiseks.
Tervishoiuteenust võib patsiendile osutada üksnes patsiendi nõusolekul. See tuleneb
võlaõigusseaduse §-st 766. See tähendab, et kohustus teenust osutada, eeldab patsiendi eelnevat
tahet, leping loetakse sõlmituks ka ravi alustamise või teenuse osutamisega või tuginedes tema
otsusevõimetuse korral eeldatavale tahtele (VÕS § 759).
Vaid seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ei ole patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalik (VÕS § 766 lg 6). Tervishoiuteenuse leping on oma olemuselt seega
vabatahtlik leping, mis on ka peamine eeldus lepingulise regulatsiooni kohaldamiseks.
Tulenevalt sellest, et isik on avaldanud soovi tervishoiuteenuse saamiseks (või saab –
otsusevõimetuse või sundravi korral), on TTKS § 41 alusel ka tervishoiutöötajal õigus töödelda
isikuandmeid, sh ka eriliiki isikuandmeid, kus viimane eeldab juba ravisuhte olemasolu.
Isikuandmeid töödeldes tuleb lähtuda ka üldpõhimõttest, et isikuandmeid ei või töödelda viisil,
mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.
Kaebuse kohaselt puudus A.A terviseandmete päringu ajal ravisuhe või muu
tervishoiuteenusega seotud eesmärk xxx. Seega puudus menetlusalusel isikul kaebaja
eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud
teha neid päringuid.
Kaebuse esitamine viitab sellele, et puudus ka isiku eelnev nõusolek, mis lubaks nende andmeid
töödelda (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a). Sellega oleme analüüsinud võimalikke õiguslikke
alused, mida saaks antud juhul kohaldada (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a ja punkt h).
Sealjuures on kõik ülejäänud IKÜM artikli 9 lõike 2 toodud alused antud juhul asjakohatud.
Seega puudus menetlusalusel isikul kaebaja eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus
ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud teha kaebaja kohta infosüsteemis päringuid.
25.01.2022 toimunud ülekuulamisel andis A.A järgnevad ütlused.
2
s.o. tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist ning sel juhul tuleb ka lähtuda.
Mul on mees, kes oli xxx koos ja ma kartsin, et tal on mingid haigused. Igaks juhuks
kontrollisin, et tal ei ole midagi. Tahtsin vaadata, kas ta on haige või mitte. Ma väga kardan
haiguseid saada, mul on kodus väike laps. Ma tean, et see on valesti tehtud. See oli esimene
kord ja viimane kord. Lihtsalt selline asi, et kui ma olin oma mehega, siis ta oli temaga samuti
koos ning ma sain sellest teada. Ainult sellepärast vaatasin ta andmeid.
Kas te olete kellegi edastanud tema terviseandmeid?
Muidugi mitte, ainult endale vaatasin.
Ma nii kardan haigusi, ma väga kardan seda.
Kuidas tööl see olukord lahendati?
Tööl minuga vesteldi ning tehti hoiatus. Juba varem, kui kaebaja kirjutas haiglasse. Pärast
kirjutas kaebaja Andmekaitse Inspektsiooni.
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: xxx ülekuulamise protokoll 25.01.2022,
tõendite ülevõtmise määrus 24.01.2022, asitõendite vaatluse protokoll 24.01.2022.
Menetlusalune isik on sellega rikkunud: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71.
Isikuandmete ebaseaduslik töötlemine töö- või teenistusülesannete väliselt, mis sätestab, et
isikut karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut isikuandmete ebaseadusliku kogumise,
vaatamise, lugemise, kasutamise, nendele juurdepääsu või nende kohta päringute või
väljavõtete tegemise eest isiku poolt, kellel on juurdepääs isikuandmetele oma töö- või
teenistusülesannetest lähtudes, kui puuduvad karisusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud
süüteokoosseisud.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Karistust kergendava asjaoluna on võimalik märkida, et menetlusaluse isiku tunnistas oma
seadusevastast käitumist.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 1 ning VTMS § 55 lg 2 punktist 1, Andmekaitse
Inspektsioon
otsustas:
karistada A.A IKS § 71 järgi arvestades väärteomenetluse seadustiku § 55 lõike 2 punkti 1
ning määrata A.A-le rahatrahv 15 (viisteist) trahviühiku ulatuses, s.o 60 (kuuskümmend) eurot.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule
rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 15 trahviühikut.
Karistuse määramisel on arvestatud, et menetlusalune isik tunnistas oma seadusevastast
käitumist ning kahetses puhtsüdamlikult. Samuti ei ole ta hiljem ega varem kellegi
terviseandmeid vaadanud, neid kellelegi edastanud ning arvestades emotsionaalset olukorda
võis teha päringud sellest tulenevalt.
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul SEB panka arvelduskontole EE891010220034796011, Swedbank
arvelduskontole EE932200221023778606, LHV Panka arvelduskontole
EE777700771003813400 või Luminor panka arvelduskontole EE701700017001577198.
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust
esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: ______________________________________
Menetlusaluse isiku allkiri ja kuupäev otsuse kätte saamise kohta: _______________________
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Väärteoasi nr 951022000009
Väärteoasi nr ____________
KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS
KIIRMENETLUSES
Otsuse tegemise kuupäev ja koht: 05.05.2022; Tatari 39, Tallinn
Kohtuväline menetleja: Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Signe Kerge
Menetlusaluse isiku andmed:
ees- ja perekonnanimi: xxx
isikukood: xxx
sünniaeg ja koht:_____________________________________________________________
(välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi)
isikut tõendava dokumendi nimetus ja nr: xxx
kodakondsus: eesti
töökoht: pereõde asutuses xxx
elukoha aadress: xxx
ix
(telefoninumber ja e-posti aadress)
Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 19 ettenähtud
õigusi ja kohustusi ja § 55 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda.
Menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõus.
Väärteo toimepanemise aeg ja koht: Tervise infosüsteem, 09.02.2022 kuni 10.02.2022.
Väärteo lühikirjeldus: xxx tegi kuupäevadel 09.02.2022 kuni 10.02.2022 ilma õigusliku
aluseta päringuid Tervise infosüsteemis xxx terviseandmete kohta. Logides kajastub kokku viis
tegevust ning vaadatud on uuringute tulemusi, dokumentide nimekirja ning täpsemalt COVID-
ga seotud informatsiooni.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab
lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
isikuandmete (sh terviseandmed) töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9
lõikes 2 toodud punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning
muul juhul on eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Antud juhul on töödeldud kaebaja
eriliigilisi isikuandmeid, mis on lahutamatult seotud tema muude isikuandmetega.
Terviseandmete töötlemisel peab olema alati veel hoolsam, kuna võimalik privaatsuseriive on
suurem.
Antud juhul on menetlusalune isik tervishoiutöötaja, kes on kasutanud päringute tegemiseks ja
andmete vaatamiseks tervise infosüsteemi. IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h annab peamise
volitusnormi, mille alusel tervishoiutöötajad saavad ilma nõusolekuta andmeid töödelda.
IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h lubab eriliigiliste andmete töötlemise kui see on vajalik
ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks,
meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi
võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks,
tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel,
et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud.
Esmane tingimus on see, et andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või
pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või
kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine
isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade
alusel samuti saladuse hoidmise kohustus. TTKS § 41 lõike 1 ja 11 alusel on tervishoiuteenuse
osutajale kehtestatud seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus.
Teiseks peab olema lisaks siseriikliku regulatsiooniga kehtestatud lisa kaitsemeetmed. TTKS
§ 41 lõigetest 1–13 tulenevalt on lisakaitsemeetmed tervishoiuteenuse osutajale pandud
kohustus järgida tervishoiuteenuse osutajal töötlemisel kindlat eesmärki ja ulatust ning andmete
töötlemine dokumenteerida.
Juurdepääsu terviseandmetele reguleerib tervisoiuteenuse korraldamise seaduse § 41 lõiked 1–
12:
TTKS § 41 Isikuandmete töötlemine
(1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on
õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1
nimetatud eesmärgist;
2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus
tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse
osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb
eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale
üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu
viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
Seega selgitavalt lubatakse töödelda andmeid kolmel juhul:
1) TTKS § 41 lõige 1 alusel andmesubjekti nõusolekuta vajalikke isikuandmeid
tervishoiuteenuse osutamiseks;
2) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 1 alusel eriliigilisi isikuandmeid tervishoiuteenuse
kavandamiseks lähtudes sel juhul TTKS § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist2;
3) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 2 alusel tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete tagamiseks
lähtudes sel juhul 15.12.2004 määrusest nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded,
kus on toodud andmete töötlemise ulatus ja eesmärgid.
Kinnitust ei ole leidnud, et andmeid oleks vaadatud tervishoiuteenuse osutamiseks,
kavandamiseks või kvaliteedinõuete tagamiseks.
Tervishoiuteenust võib patsiendile osutada üksnes patsiendi nõusolekul. See tuleneb
võlaõigusseaduse §-st 766. See tähendab, et kohustus teenust osutada, eeldab patsiendi eelnevat
tahet, leping loetakse sõlmituks ka ravi alustamise või teenuse osutamisega või tuginedes tema
otsusevõimetuse korral eeldatavale tahtele (VÕS § 759).
Vaid seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ei ole patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalik (VÕS § 766 lg 6). Tervishoiuteenuse leping on oma olemuselt seega
vabatahtlik leping, mis on ka peamine eeldus lepingulise regulatsiooni kohaldamiseks.
Tulenevalt sellest, et isik on avaldanud soovi tervishoiuteenuse saamiseks (või saab –
otsusevõimetuse või sundravi korral), on TTKS § 41 alusel ka tervishoiutöötajal õigus töödelda
isikuandmeid, sh ka eriliiki isikuandmeid, kus viimane eeldab juba ravisuhte olemasolu.
Isikuandmeid töödeldes tuleb lähtuda ka üldpõhimõttest, et isikuandmeid ei või töödelda viisil,
mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas.
Kaebuse kohaselt puudus xxx terviseandmete päringu ajal ravisuhe või muu
tervishoiuteenusega seotud eesmärk xxx. Menetlusaluse isiku tööandja kinnitas järelepärimises
neid asjaolusid. Lisaks ei olnud tegemist ka tervishoiuteenuse kavandamise või
kvaliteedinõuete tagamisega. Seega puudus menetlusalusel isikul kaebaja eriliigiliste
isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud teha neid
päringuid.
Kaebuse esitamine viitab sellele, et puudus ka isiku eelnev nõusolek, mis lubaks nende andmeid
töödelda (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a). Sellega oleme analüüsinud võimalikke õiguslikke
alused, mida saaks antud juhul kohaldada (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a ja punkt h).
Sealjuures on kõik ülejäänud IKÜM artikli 9 lõike 2 toodud alused antud juhul asjakohatud.
Seega puudus menetlusalusel isikul kaebaja eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus
ja põhjendatud eesmärk, mis oleks lubanud teha kaebaja kohta infosüsteemis päringuid.
2
s.o. tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi
halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist ning sel juhul tuleb ka lähtuda.
05.05.2022 toimunud ülekuulamisel andis xxx järgnevad ütlused.
Xxx on minu xxx. Sügisel läksid asjad kriitiliseks, kuna xxx elas Rootsis ja xxx oli xxx Eestis,
xxx diabeet ja käis koolis. Pidi hoidma ja jälgima. xxx ei läinud kooli ja xxx ei saanud ka
ühendust, käisin mitu korda seal ja ta oli purjus. xxx tuli siia ja viis xxx Rootsi, sügisel,
oktoobris. Siiani veebruaris oli Rootsis ja nüüd tuli tagasi. Kui tuli tagasi, siis samal ajal ütles,
et ta on COVIDis. Majas elavad nad koos. Ta ei tahtnud, et xxx siia tuleb ja ütles, et haige.
Tuttav nägi, et ta kõnnib ringi ja siis ma 9ndal vaatasin andmeid, seal ei olnud, et ta oleks
COVIDi testi teinud. Järgmine päev oli saatnud sõnumi, et ta on positiivne, kuigi ta kodus ei
olnud.
Ma vaatasin ainult COVIDi andmeid, muud mitte. Kui sa tahad elada seal majas, siis pead
minema ravile ning seejärel läks tüliks. Ilmselt sel põhjusel siis esitati kaebus.
Ta ei ole meie patsient, päring ei olnud tehtud õiguslikul alusel.
Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: xxx ülekuulamise protokoll 05.05.2022,
tõendite ülevõtmise määrus 02.05.2022, asitõendite vaatluse protokoll 02.05.2022.
Menetlusalune isik on sellega rikkunud: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71.
Isikuandmete ebaseaduslik töötlemine töö- või teenistusülesannete väliselt, mis sätestab, et
isikut karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut isikuandmete ebaseadusliku kogumise,
vaatamise, lugemise, kasutamise, nendele juurdepääsu või nende kohta päringute või
väljavõtete tegemise eest isiku poolt, kellel on juurdepääs isikuandmetele oma töö- või
teenistusülesannetest lähtudes, kui puuduvad karisusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud
süüteokoosseisud.
Mille eest on ette nähtud vastutus IKS § 71.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Kergendava asjaoluna saab välja tuua menetlusaluse isiku emotsionaalse olukorra ning tausta,
samuti selle, et vaadatud on tõepoolest vaid COVID-19 seotud andmeid. Samuti ei ole isikul
varasemaid ega hilisemaid rikkumisi ning ta mõistab ning kahetseb oma tegu.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 1 ning VTMS § 55 lg 2 punktist 1, Andmekaitse
Inspektsioon
otsustas:
karistada xxx IKS § 71 järgi arvestades väärteomenetluse seadustiku § 55 lõike 2 punkti 1 ning
määrata xxx rahatrahv 1 (üks) trahviühiku ulatuses, s.o 4 (neli) eurot.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule
rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 1 trahviühikut.
Karistuse määramisel on arvestatud päringute hulka ning seda, et olulisem on Andmekaitse
Inspektsiooni menetlejaga vestlemine, mis hoiab eeldusena ära sarnaste rikkumiste kordumise
antud asutuses ning menetlusaluse isiku poolt.
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15
päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul SEB panka arvelduskontole EE891010220034796011, Swedbank
arvelduskontole EE932200221023778606, LHV Panka arvelduskontole
EE777700771003813400 või Luminor panka arvelduskontole EE701700017001577198.
Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks
märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number.
Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15
päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust
esitanud.
Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: ______________________________________
Menetlusaluse isiku allkiri ja kuupäev otsuse kätte saamise kohta: _______________________
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp Mari Eesmaa Teie 16.03.2023 nr
Delfi/Eesti Päevaleht
[email protected] Meie 23.03.2023 nr 1.2.-3/23/590-3
Vastus teabenõudele
Andmekaitse Inspektsioon edastab Teile teabenõudes palutud dokumendid.
Teabenõudele on lisatud juurde kokku 11 dokumenti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Kirss
valdkonnajuht
peadirektori volitusel
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee