ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 05.03.2023 nr
Meie 21.03.2023 nr 2.1.-5/23/568-2
Vastus selgitustaotlusele
Edastan Teile kaamerate kasutamise reeglid, mida saab vajadusel tööandjale edastada.
Andmekaitse Inspektsioon selgitab esmalt, et igasuguste (isiku)andmete töötlemisel kehtib alati
andmete kogumise minimaalsuse põhimõte- ära kogu rohkem andmeid kui eesmärgi
saavutamiseks vaja on.
Selgitame esmalt, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega
jälgimine ja pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust
teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM)
artikkel 4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud
põhimõtteid, sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane
ja isikule läbipaistev.
Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest
tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb
eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).
Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii
turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema
täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine
õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui
andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)
kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud
isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik
jälgimist. Soovitame Teil tutvuda õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni
võrgulehel.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestate andmesubjektide (töötajate) andmete
töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et
jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute
õigustatud huve.
Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud
konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või
muuks). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud
konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult
selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil,
mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks,
siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks
(ka see peab olema väga põhjendatud).
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge
teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda
kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema
andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis
eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad
(näiteks asutuse veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus
inimesi jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et
isikud peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,
õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid
vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud
töötleja ning muud asjaolud.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-
korraldajale.
Kokkuvõtteks: ettevõttel peab olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)
kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning
c) paigaldatud korrektsed teavitussildid.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
4
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (2)