dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon · 17. märts 2023
Viit
2.2.-1/23/7-1
Registreeritud
17. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2023
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
16. aprill 2023

Failid

  • 📎4.2-311834-1 17.03.2023 Kiri VÄLJA.asice530 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalkindlustusamet Paldiski mnt 80 10617 Tallinn TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Uuringu nimi MARAC võrgustikutöö mudeli mõju-uuring A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: 2023. a soovib SKA läbi viia kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise MARAC mudeli (rohkem infot SIIN) mõju-uuringu (rohkem infot SIIN). Nimetatud uuringu läbiviimiseks taotletakse luba isikuandmete töötlemiseks kahes osas. Käesoleva taotlusega taotletakse luba Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja prokuratuuri omavaheliseks isikustatud andmete vahetamiseks, et valmistada ette uuringu jaoks vajaminev andmestik. Politsei- ja Piirvalveamet ning prokuratuur kuuluvad koos SKAga MARAC võrgustikesse ja on oluliseks parteriks kannatanute abistamisel. Andmeid vahetakse Sotsiaalkindlustusameti - PPA ning Sotsiaalkindlustusameti- prokuratuuri vahel. Detailsem kirjeldus on taotluses punkt D all. Täiendav taotlus mõju-uuringu läbiviimiseks esitatakse 2023. aasta kevadel, kui on selgunud uuringu läbiviija. MARAC mõju-uuringu eesmärk on hinnata MARAC võrgustikutöö mudeli mõju kolmele sihtrühmale - kõrge riskiga lähisuhtevägivalla käes kannatanule, teda abistavatele spetsialistidele ja kannatanuid abistavatele võrgustikele. Uuringu raames loob pakkuja usaldus- väärse mõju hindamise mudeli ning hindab selle alusel MARAC võrgustikutöö mudeli mõju. Eel- kõige soovitakse hinnata, kas ja kuidas on mõjutanud MARAC võrgustikutöö mudeli kasutamine spetsialistide tööpraktikaid ning kuidas on mõjunud MARAC mudelis osalemine kõrge riskiga lä- hisuhtevägivalla käes kannatanu heaolule peale MARAC-is osalemist.  Millist mõju on MARAC võrgustikutöö mudeli (sh MARAC vabatahtlike) rakendamine avaldanud kannatanule, spetsialistidele, kannatanuid abistavatele võrgustikele?  Mis suurendaks edaspidi MARAC võrgustikutöö efektiivsust kannatanute abistamisel?  Milline on tagasiside Sotsiaalkindlustusameti loodud lähisuhtevägivalla e-õppe kursusele? Millised on soovitused selle efektiivsuse tõstmiseks? Uuringu metoodika saab täpselt paika peale hanke lõppemist, kuid esialgse nägemuse kohaselt on tegu kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuringuga, mille raames näiteks: 1) viiakse läbi nii individuaal ja/või fookusgrupiintervjuusid valimisse kuuluvate erinevate sihtrüh- madega (kui sobilik) 2) viiakse läbi küsitlus valimisse kuuluvate erinevate sihtrühmade puhul (kui sobilik) 3) koostatakse kvantitatiivne analüüs olemasolevate seireandmetega 4) koostatakse kvantitatiivne analüüs LSV e-kursuse tagasisidest ülevaate saamiseks 5) kasutatakse teaduskirjandust uuringu tulemuste toetamiseks ja ettepanekute tegemiseks MARAC-i hakati rakendama pilootprojektina alates 2016. aastast. Üle-eestiliseks praktikaks eluohtlike LSV juhtumite lahendamisel võrgustikutöös kujunes MARAC mudel 2019. aastal, kui MARAC meeskonnad olid loodud igasse Eesti maakonda. Projekti algatas Siseministeerium ning projekti elluviijaks sai Sotsiaalkindlustusamet. Projekti elluviijana kogus SKA alates 2016. aastast mudeli arendamiseks ja mõjude hindamise läbiviimiseks statistikat. Muuhulgas koguti statistikat politsei väljakutsete (12 kuud enne ning 6 ja 12 kuud peale kannatanute MARAC-is osalemist) ja MARAC juhtumites kriminaalmenetluste alustamiste ning lähenemiskeeldude taotlemise, kohaldamise kohta. MARAC mõju-uuringu ettevalmistamiseks statistika korrastamisel ilmnes, et eelpool nimetatud andmed on ebatäpsed ning praegusel kujul ei ole võimalik neid kvaliteetse uuringu läbiviimiseks kasutada (nt 2020. a oli kriminaalmenetluste alustamise kohta info puudu 69% juhtumites, 2022.a 6% juhtumites. Lähenemiskeeldude taotlemise kohta puudus 2020. a info 19% ning 2022. a 25% juhtumite puhul). Puudulikud andmed võivad vähendada olulisel määral MARAC mõju hindamise võimalusi. Politsei väljakutsete arvud (enne ja peale MARAC-is osalemist) on 2016. a läbiviidud uuringu „Lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse MARAC-mudeli (Multi Agency Risk Assessment Conference) rakendamise mõju hindamise metoodika väljatöötamine Eestis" (leitav SIIT) üks peamisi MARAC mõju hindamise indikaatoreid. MARAC mudel tegeleb eluohtlike lähisuhtevägivalla juhtumitega, seetõttu on oluline hinnata täpselt, millises määras ja põhjustel ei ole alustatud kriminaalmenetlusi ning millises ulatuses taotletakse ja kohaldatakse MARAC juhtumites lähenemiskeelde. Sealjuures on olulised ka piirkondlikud erinevused (ohvriabi nelja piirkonna tasandil – põhja, lõuna, ida ja lääs), mis võivad peegeldada erinevaid kannatanu toetamise ja abistamise praktikaid erinevates MARAC võrgustikes. Kõnealuse analüüsi tegemiseks on vajalikud täpsed andmed. Usaldusväärsetel ja korrektsetel andmetel tehtud detailne analüüs võimaldab PPA-l, prokuratuuril, SKA-l ning kohtutel parandada ning arendada kõrge riskiga LSV kannatanute vajaduspõhist kohtlemise praktikat nii piirkondlikult kui ka üle-eestiliselt, lähtudes sealjuures ka kannatanute profiilidest (nt eakad, naised, mehed, lastega vanemad). Kirjeldatud analüüsi peavad tähtsaks ja soovivad PPA ning prokuratuur. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda Eestis ja selle raskeid tagajärgi. MARAC-i laiem eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõige raskemaid tagajärgi (tapmised, suitsiidid, rasked kehavigastused, põlvkondade ülene lähisuhtevägivald). Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrite toetamine on mitmekülgne, keerukas ja väljakutsuv protsess spetsialistidele, sest see vajab kõigilt spetsialistidelt traumateadlikku, tundlikku ja planeeritud lähenemist. Ebaefektiivse abi pakkumine võib mõjuda kannatanule vastupidiselt. Nad võivad kogeda taasohvristamist, kus spetsialistid ja laiemalt sotsiaalsüsteem tekitab neis tugevalt negatiivseid emotsioone (Laing, 2016; Meyer, 2011). Lisaks võivad spetsialistid näha ja mõista erinevalt riskide hindamise vajalikkust (Robinson jt 2018) ja jätta kannatanud vajaliku abita. Seetõttu on oluline selgitada välja pakutava teenuse kvaliteet. MARAC võrgustikutöö mudelit on etapiliselt rakendatud Eestis juba alates 2016. aastast (alates 2019. aastast üle-eestiliselt), kuid selle mõju kannatanutele ja valdkonna spetsialistide tööpraktikale ei ole varasemalt laiapõhjaliselt ning ühistel alustel hinnatud. Kõrge riskiga LSV kannatanute abistamisel ja mudeli arendamisel on siiani tuginetud peamiselt Suurbritannias ning Soomes läbiviidud uuringutele, kuid Eesti sotsiaalsed olud, õiguslikud alused on Soomest ning Suurbritanniast erinevad. Uuring on vajalik, sest selle tulemused aitavad parandada väga haavatavas olukorras kannatanutele pakutavat riiklikku abi, misläbi saab paremini kaitsta kannatanute elu, tervist läbi nende võimekuse tulla välja vägivaldsest suhtest. Eesti ratifitseeris 2014. aastal Istanbuli konventsiooni, mille peamine eesmärk on Euroopa, kus poleks kohta naistevastasele vägivallale ja perevägivallale. Seetõttu lasub ka Eestil vastutus pöörata tähelepanu ja teenuseid lähisuhtevägivalla ohvritele kui ka tegeleda laiemalt selle ennetusega. Lisaks Istanbuli konventsioonile rakendub 1. aprillil 2023 Eestis uus ohvriabi seadus, kus MARAC mudel saab seaduse toetava aluse (§ 9 lg 2 ning § 10). MARAC muutub ka alates 2024. a riigieelarvest rahastatavaks teenuseks. Seega MARAC võrgustikutöö mudel aitab kaasa mitme eesmärgi ja riigile seadusega seatud kohustuse täitmisele ning omab olulist kohta lähisuhtevägivallaga tegelemisel. Seetõttu on hädavajalik mõju-uuring, mis võimaldaks tuvastada võimalikud puudujäägid kui ka tugevused, et kannatanutele pakutaks professionaalset abi ning Eesti täidaks Istanbuli konventsiooniga seatud eesmärke. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse järgmiseid põhimõtteid: 1) Väldime üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (lähisuhtevägivalla kannatanud) üle-uurimist sellega, et kasutame andmeid, mis koguti kannatanu MARAC-is viibimise ajal. 2) Uuringu jaoks kogutud andmeid jagatakse vaid uuringu läbiviijaga (kes selgub hanke tulemusel 2023. aasta kevadel) uuringu läbiviimise perioodil. Andmestiku jaoks kogutud andmete hoidmine ja töötlemine toimub turvalisel viisil. Näiteks Sotsiaalkindlustusameti, PPA ning prokuratuuri vahel töötab turvaline dokumendihalduskeskkond (Delta), mis võimaldab andmete vahetamist kui ka hoiustamist turvalise kanali kaudu. Andmete töötlemine päringute tegemiseks PPA-st ja prokuratuurist tehakse SKA kontoris, kus puudub ligipääs kõrvalistele isikutele. Andmete töötlemiseks on loodud turvaline server Tervise ja Heaolu Infosüsteemise Keskuse poolt, millele pääsevad ligi vaid MARAC meeskonna liikmed ja selleks ettenähtud SKA analüütik. 4) Olemasolevate andmete kasutamine uuringu eesmärgi täitmiseks minimeeriks võimalikke kahjusid uuritavale. Tegemist on olemasolevate Sotsiaalkindlustusameti andme- baaside retrospektiivse analüüsiga. Uuringu raames on vaid vaja täiendada osaliselt puuduolevaid andmeid (väljakutsete, alustatud kriminaalmenetluste ja kohaldatud lähenemiskeeldude osas). 5) Uus ohvriabiseadus (jõustub aprillis 2023) kohustab riiki aitama kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrit. MARAC võrgustikutöö mudel on selleks loodud ning antud uuring võimaldab täiendada ja arendada MARAC võrgustikutöömudelit, et pakkuda eriti haavatavas olekus sihtrühmale parimat võimalikku abi. Sealjuures on olemasolevate andmete kasutamine traumakogemusega kannatanu jaoks parem variant, kui paluda tal taaskord kogetut meenutada ja sellest rääkida. Seetõttu on olemasolevate kannatanute andmete kasutamine parim variant MARAC mudeli mõju analüüsimiseks. Analüüsi sihtrühmaks on alates 2019. aastast MARAC-is osalenud kannatanute andmete (andmete koosseisu saab lugeda punktist 5.1) analüüs. Kuigi MARAC alustas Eestis 2016, muutus MARAC kättesaadavaks kõigis Eesti maakondades, millest tulenevalt kasutatakse mõju-uuringuks andmeid alates 2019. aastast. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. 1. Sotsiaalkindlustusameti MARAC meeskonna esindaja eristab Sotsiaalkindlustusameti MARAC andmestikust (vt p 5.1) valimisse kuuluvate kannatanute juhtumikoodid koos MARAC algus- ja lõpukuupäevadega ning saadab need selleks valitud SKA SKAIS analüütikule. Valimisse kuuluvad ajavahemikul 2019-2022.a MARAC mudelis arutatud täiskasvanud perevägivalla ohvrite juhtumid (maksimaalselt 534 kannatanut), kellel on korrektne SKAIS juhtumikood. 2. Sotsiaalkindlustusameti analüütik viib läbi automaatse andmepäringu, et saada kannatanute isikukoodid vastavalt juhtuminumbrile. 3. Andmepäringu läbiviija saadab krüpteerituna MARAC meeskonna esindajale juhtumikoodid koos vastavate isikukoodide ja MARAC perioodidega. 4. MARAC meeskonna esindaja vormistab dokumendihalduskeskkonnas Delta ametliku pöördumise PPA ja prokuratuuri poole andmepäringu tegemiseks, edastades päringu DVK kaudu. PPA-le ja prokuratuuri saadetakse isikukoodid, kus on märgitud lisaks isikukoodile MARAC algus- ja lõpukuupäevad. 5. Prokuratuuril palutakse lisada ja väljastada järgmised andmed andmebaasist PRIS- kas ja millise KarS § alusel on vastava isikukoodiga inimese kaitseks MARAC mudeli rakendamise ajal alustatud kriminaalmenetlusi (seoses perevägivallaga), kas talle on taotletud lähenemis- keeldu. Kui jah – kas taotletud on ajutist ja/või pikaajalist lähenemiskeeldu ja kas see kohandati MARAC mudeli rakendamise ajal toimepanijale. 6. PPA-l palutakse lisada ja väljastada andmed kannatanuga seotud perevägivalla väljakutsete arvu kohta 12 kuud enne ja 6 ning 12 kuud peale MARAC-i suunamist. 7. PPA ja prokuratuur saadavad isikustatud andmed läbi DVK MARAC meeskonna esindajale 8. MARAC meeskonna esindaja lisab saadetud andmed olemasolevate SKA MARAC-i andmete juurde. Isikukoode andmestikku ei lisata ja kustutatakse peale andmete liitmist. 9. Uuringu jaoks loodud andmestik säilitatakse turvaliselt Sotsiaalkindlustusameti serverites kuni uuringu valmimiseni (kõige hiljem 2023. aasta detsembri keskpaik). 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70001975 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Anne Klaar [email protected] telefon, e-post 5194 1359 NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Antud taotlus ei ole seotud otseselt teadusuuringu läbiviimiseks, vaid selle Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse ettevalmistamiseks. teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 ja Akadeemilise uuringu korral võib see olla sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 5 ja § 6, § 8 lg 7 kooskõlas IKS § 6 lõikega 5. näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms 3. Uuringu tellija Uuringu tellib Sotsiaalkindlustusamet kevadel 2023, milleks taotluses kirjeldatud andmete Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi vahetus on vajalik. tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu jaoks andmestiku puudujääkide täiendamine. Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on Uuringu läbiviimise jaoks esitab vajalik isikuandmete töötlemine Sotsiaalkindlustusamet hiljem täiendava taotluse. Esialgne uuringu eesmärk, milles kasutatakse kogutud andmeid, on hinnata 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad MARAC võrgustikutöö mudeli mõju kolmele sihtrühmale/valdkonnale: kõrge riskiga lähisuhtevägivalla käes kannatanule, teda abistavatele spetsialistidele ja kannatanuid abistavatele võrgustikele. Olemasolev hüpotees on varasemalt valminud uuringute alusel, et efektiivne MARAC aitab vähendada politsei väljakutseid (eriti seoses lähisuhtevägivallaga) peale MARAC-ist abi ja toe saamist. Sellest tulenevalt on oluline võrrelda väljakutsete arvu enne ja peale MARAC-is osalemist. Lisaks, MARAC peaks abistama kannatanuid lähenemiskeeldude kohandamise kui ka kriminaalmenetluse alustamisega, et suurendada nende turvatunnet. Sellest tulenevalt on teine hüpotees, et MARAC sekkumise ajal ja järgselt (kuue kuu jooksul) kohaldatakse üha sagedamini lähenemiskeelde ja alustatakse kriminaalmenetlusi 2022. aastal võrreldes 2019. aastaga. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Alates 2019. aastast lähisuhtevägivalla käes töödeldakse ning valimi suurus kannatanud, kes andsid oma nõusoleku osalemiseks MARAC võrgustikutöömudelis. Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida Kõik kannatanud on täisealised. kavatsete ning kui palju neid on Valimi suuruseks on 2019 - 2022 MARAC-is osalenud maksimaalselt 534 MARAC täisealist kannatanut, lõplik valim sõltub andmete korrektsusest (nt juhtumikood on sisestatud puudulikult ja selle alusel ei ole võimalik isikukoodi tuvastada). 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis  Isikukood  MARAC algus- ja lõpukuupäev Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja  Lähisuhtevägivallaga seotud politsei perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed väljakutsete arv 6 kuud enne MARAC jne) sekkumist ja6 kuud ning 12 kuud peale MARAC-is osalemist  Kriminaalmenetluse alustamine seoses perevägivallaga MARAC mudeli rakendamise jooksul (Jah/ei  Lähenemiskeelu taotlemine kriminaalmenetluses seoses perevägivallaga MARAC mudeli rakendamise jooksul(Jah/Ei. Kui jah, kas ajutine või pikaajaline lähenemiskeeld)  Lähenemiskeelu kohaldamine kriminaalmenetluses MARAC mudeli rakendamise ajal (Jah/Ei) Väljakutsete arv liidetakse hiljem SKA andmes- tikku, kus on järgnevad tunnused:  Juhtumikood (SKAIS number)  MARAC-is osalemise aasta  Piirkond (MARAC piirkondade lõikes ehk enamasti maakonna tasandil, Harjumaal ja- gatud kaheks – Lääne-Harjumaa ja Ida-Har- jumaa)  Nõusoleku ja riskihindamise kuupäevad  MARAC-i suunaja (ametkonna tasandil, nt politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, muu)  DASH läbiviija (ametkonna tasandil, nt po- litsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, muu)  MARAC sekkumise kestus (kuudes)  Järelhindamise läbiviimise aeg (kuupäev)  Kannatanu sugu  Kannatanu vanus (täisaastates)  Alaealiste laste arv peres  Noorima lapse vanus  Eluaseme olemasolu (jah/ei)  Kas on tugivõrgustik? (puudub täiesti, nõrk, keskmine, olemas, tugev)  Tervislik seisund (valikvariandid – alkoholi-, narko-, kasiinosõltuvus, vaimse tervise prob- leemid, vaimne puue, liikumispuue, nägemis- või kuulmispuue, on/ei ole üldisi tervise probleeme, mis LSV tõttu süvenenud, töövõi- metus, rasedus).  Peamine vägivalla liik (valikvariandid vaimne, füüsiline, seksuaalne, küber, majan- duslik vägivald  Kes on toimepanija kannatanule? (elukaas- lane/abikaasa, endine elukaaslane/abikaasa, õde, vend, poeg, tütar, muu)  Toimepanija sugu  Kas elab koos toimepanijaga? (jah/ei)  MARAC mudeli rakendamise ajal alustatud menetluse liik (kriminaalmenetlus, tsiviil- kohtumenetlus, mõlemad)  Kas taotles lähenemiskeeldu? (jah/ei)  Kas kohaldati lähenemiskeeld? (jah/ei)  Lähenemiskeelu liik (kriminaalmenetlus, tsi- viilmenetlus, mõlemad)  Spetsialist - peamine kontakt (ametkonna ta- sandil)  Tugiisik (jah/ei)  Kui oli tugiisik, siis mille kaudu tugiisik saadi? (MARAC vabatahtlik, Naiste tugikes- kus, KOV, muu)  DASH risk baastase skoor1 (riskihindamise tulemus, miinimum 1 punkt maksimum 24 punkti)  Kui DASH skoor oli alla 14 punkti, kuid juhtum kaasati MARAC-i, siis lühipõhjen- dus, milliste põhjuste tõttu seda tehti  DASH risk lõpptase skoor2 (riskihindamise tulemus, miinimum 1 punkt maksimum 24 punkti)  Muu oluline info juhtumi kohta (vaba teksti- väli)  Kas ohver käis (jah/ei) ja mitu korda (arv) käis MARAC koosolekul? 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet on kõigi MARAC võrgustikku suunatud ja oma nõusoleku andnud Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt kannatanute kohta kogunud andmeid alates registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid 2016. aastast, kui MARAC-i hakati Eestis saadakse rakendama. Mõju-uuringus kasutatakse andmeid alates 2019. aastast, kuna sellest ajast on MARAC mudelit rakendatud kõikides piirkondades. Nende alusel on koondatud Sotsiaalkindlustusametis isikustatud kujul andmekogu. Andmete koosseis on kirjeldatud punktis 5.1 SKA andmestikus. Täiendavaid andmeid (väljakutsete arv) soovitakse (Andmekaitse Inspektsiooni loal) teha politsei- ja piirivalveametist ja prokuratuurist (seoses kriminaalmenetluste ja lähenemiskeeldude kohaldamisega). 7. Uuringu vajadusteks kogutud EI isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist (peale uuringuraporti valmimist, kõige hiljem .12.202. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete töötleja (uuringu läbiviija) (kodeerimise) viib läbi ... andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1) 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole töötlemisest võimalik/põhjendatud:  andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus;  loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega;  nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust; Teavitame üldsust ja sihtrühma uuringu toimumisest sotsiaalkindlustusameti kodulehel MARAC alalehel ning lisame koduleheküljele e- aadressi, mis kaudu saab ohver anda teada ,et soovib et tema andmeid uuringus ei kasutata. (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile- ja-koostoopartnerile/laste-ja-noortega-tootavale- spetsialistile/suure-riskiga) See on kõige konkreetsem ja sihtrühmaga enim seotud leht sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Kodulehele pannakse info üles esimesel võimalusel peale andmekaitse inspektsioonilt uuringuks loa saamist (mitte hiljem kui nädal peale loa saamist). 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav ______________ töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) KASUTATUD KIRJANDUS Laing, L. (2017). Secondary Victimization: Domestic Violence Survivors Navigating the Family Law System. Violence Against Women, 23(11), 1314 -1335. Robinson, A.L; Pinchevsky, G.M; Guthrie, J.A. (2018) A small constellation: risk factors informing police perceptions of domestic abuse, Policing and Society, 28:2, 189-204. Meyer, S. (2011). Seeking help for intimate partner violence: Victims’ experiences when approaching the criminal justice system for IPV-related support and protection in an Australian jurisdiction. Feminist criminology, 6(4), 268-290.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel