Saatja: "Kristina Jaroševitš" <
[email protected]>
Saaja: "Liivi Zovo" <
[email protected]>
Teema: Ed: Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu ja lähiala detailplaneering
Kuupäev: 2024-11-26 07:04
Palun registreerida
Saatja: Merli Mäesalu | TGS Baltic <
[email protected]>
Saatmisaeg: esmaspäev, 25. november 2024 22:12
Adressaat: Kristina Jaroševitš <
[email protected]>
Teema: Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a kinnistu ja lähiala
detailplaneering
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Olen teiega varasemalt suhelnud Peterburi tee 15 jj detailplaneeringu
teemal.
Meile teadolevalt on TLPA Terviseametile edastanud detailplaneeringu
materjalid 28.10, kuid märkasin nüüd, et dokumentide edastamisel ei olnud
ilmselt lisatud meie kaaskirja. Edastan käesolevaga arendaja kaaskirja,
milles oleme täpsemalt välja toonud planeeringu müranõuded ja ka
üldplaneeringu muutmise ulatuse – nimelt on juhtotstarbe muutmine käesoleval
juhul väikesemahuline, so juhtotstarvet muudetakse vaid kuni 27% ulatuses,
kus vähemalt 73% hoonestusest on jätkuvalt kavandatud ettevõtlusalana ja
ärimaa sihtotstarbega.
Oleksin väga tänulik, kui saaksite kaaskirjaga tutvuda ja esitatuga
arvestada.
Küsimuste korral vastan meeleldi!
MerliMäesalu
Vandeadvokaat
<http://tgsbaltic.com/assets/Uploads/TGS_logo_30-signatuur.png>
Ahtri 6a
,
10151
Tallinn
,
Eesti
Mobiil: +372 5564 0473
,
telefon: +372 626 4300
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.tgsbaltic.com/> www.tgsbaltic.com
Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud
advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 200
advokaadi.
Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes
e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud,
konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele
avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete
saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva
informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning
võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada
saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname.
Palun tutvuge meie üldtingimustega veebis
<http://www.tgsbaltic.com/ee/uldtingimused>
www.tgsbaltic.com/ee/uldtingimused
Tallinna Linnaplaneermise Amet
[email protected]
[email protected]
Terviseamet 24.05.2024
[email protected]
Huvitatud isik: Ilmapiiri OÜ
Registrikood: 14340142
Esindaja: Merli Mäesalu, vandeadvokaat
Advokaadibüroo TGS Baltic
e-post:
[email protected]
KAASKIRI TERVISEAMETILE
Peterburi tee 15//17//19//21//21a kinnistu ja lähiala detailplaneeringule arvamuse andmisel
1. ASJAOLUD
1.1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) menetluses on Peterburi tee 15//17//19//21//21a kinnistu ja
lähiala detailplaneering.
1.2. Terviseamet ei nõustunud 14.09.2022 kirjas nr 9.3-1/22/6801-2 elamute kavandamisega krundile
positsioon 1 osas ning märkis, et kuna detailplaneering on üldplaneeringut muutev, peab olema tagatud
III kategooria sihtväärtusele vastavus (päeval 60 dB, öösel 50 dbB).
1.3. Huvitatud isik ei nõustu eeltoodud käsitlusega ning esitab käesolevaga oma põhjendused, miks
planeeritaval alal kuulub kohaldamisele müra piirväärtus.
2. DETAILPLANEERINGU VASTAVUS KESKKONNAMINISTRI (KEM) 16.12.2016 MÄÄRUSELE NR 71
„VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA NORMTASEMED JA MÜRATASEME MÕÕTMISE, MÄÄRAMISE JA
HINDAMISE MEETODID“
2.1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 56 lõike 2 punkti 2 alusel on müra sihtväärtus suurim lubatud
müratase uute üldplaneeringutega aladel – see tähendab muuhulgas, et sihtväärtusega alad määrab
kohalik omavalitsus üldplaneeringuga, ehk sihtväärtusega alade määramine on kohaliku omavalitsuse
autonoomne planeerimispädevus. Muudel juhtudel lähtutakse müra piirväärtustest (AÕKS § 56 lg 2 p 1).
KeM määruse nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse
hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Sama paragrahvi lõike 2
kohaselt on müratundlik ala üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra
normtasemed.
2.2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise
seaduse eelnõu (159 SE) seletuskirjas on öeldud: „Paragrahvi 57 kohaselt on müra normtasemed seotud
üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega ning üldplaneeringu raames määratakse
kohaliku omavalitsuse territooriumil alade müra kategooriad. Vältimaks detailplaneeringuga tehtavate
muudatuste seostamist müra sihtväärtustega, on § 56 lõike 2 punktis 2 vaja asendada sihtväärtuse sättes
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
termini „planeering“ terminiga „üldplaneering“. Sihtväärtust ei rakendata detailplaneeringuga
kehtestatavate maa sihtotstarvete kohta ega üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisel, vaid sellisel alal
kehtib kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga määratud müra normtase.“ Viidatud määruse
seletuskirjas on lisaks selgitatud, et uute planeeritavate aladena ei ole asjakohane käsitada
olemasolevate hoonestusalade vahele kavandatavaid uusi hoonestusalasid ja üksikkrunte, samuti
tiheasustusalal uushoonestuse rajamist (sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral).
2.3. Üldplaneeringu ülesandeks on müra normtasemete kategooriate määramine (vt PlanS § 75 lg 1 p 22).
Kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut, siis sellise detailplaneeringu menetlusele
kohaldatakse samasuguseid nõudeid nagu üldplaneeringule (PlanS § 142). Järelikult, kui
üldplaneeringuga saab käsitleda seda, kas konkreetsel alal tuleb kohaldada müra sihtväärtust või
piirväärtust, saab seda teha ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
2.1. Riigikohus on 22.06.2023 lahendis nr 3-20-2273 (p 12) selgitanud 1, et „Müra sihtväärtus on suurim
lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel (AÕKS § 56 lg 2 p 2). /---/ Enne seadusemuudatust
13. juunil 2020 nägi seadusandja ette, et müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute
planeeringutega aladel. Kehtiva AÕKS § 58 kohaselt tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et
planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Keskkonnaministri
16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ § 5 täpsustab, et uus planeeritav ala on väljaspool tiheasustusala või
kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala (ehk
üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed). Kolleegium
nõustub, et planeeringuala lähedale jäävate elamute alustel kinnistutel tuleb müra suurima lubatud
normtasemena käesoleval juhul kohaldada müra piirväärtust. Ümberkaudsed kinnistud ei asu uue
üldplaneeringuga alal AÕKS § 56 lg 2 p 2 mõttes. Neid alasid käsitas Mustjala Vallavolikogu
29. aprilli 2011. a otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneering olemasoleva, mitte uue
planeeritava alana.“
2.2. Terviseametil puudub seega pädevus otsustada, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul
tuleb rakendada müra sihtväärtusi ning kui müra sihtväärtused ei ole saavutatavad, jätta
detailplaneeringulahendus kooskõlastamata. Ka õiguskantsler on 14.04.2023 kirjas nr 7-
4/230171/2302082 2 Terviseametile selgitanud, et Terviseametil tuleb oma tegevuses tähelepanelikult
silmas pidada õigusaktis sätestatud müra normtasemete kohaldamise tingimusi ja kohaldada õiget
normtaset. Eeltoodust tulenevalt ei ole Terviseametil kaalutlusõigust otsustada, milline peaks olema
planeeringulahendusega saavutatav müratase. Eeltoodut kinnitavad ka asjakohaste ametite seisukohad
(Keskkonnaministeeriumi 22.09.2021 kiri nr 1-17/21/4397-2 (esitatud Terviseametile 11.09.2023
pöördumise lisana 1 seoses Tööstuse 54 ja 54b detailplaneeringu kooskõlastamisega), Õiguskantsleri
14.04.2023 kiri nr 7-4/230171/2302082 Terviseametile, Rahandusministeeriumi 28.06.2023 vastus nr 1.4-
1/4178-2 (esitatud Terviseametile 11.09.2023 pöördumise lisana 2 seoses Tööstuse 54 ja 54b
detailplaneeringu kooskõlastamisega) ja Riigikohtu praktika (vt RKHKo 22.06.2023 nr 3-20-2273, p 12).
2.3. Peterburi tee 15/17/19/21/21a ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra hinnangu koostas Kajaja Acoustics
OÜ aprillis 2024 (töö nr 24023). Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on:
1
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2273/28
2
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/V%C3%A4lis%C3%B5hus%20leviva%20m%C3%BCra%20sihtv%C3%A
4%C3%A4rtuse%20kohaldamine.pdf
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
Peterburi tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liikluskoormuse olukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB;
Peterburi tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2043. aasta liikluskoormuse olukorras
päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 69 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB.
Planeeringuala müratundlikule osale (eelkõige mänguväljakule) mõjub nii 2019. aasta kui ka 2043.
aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal müratsoon Ld = 50…54 dB ning öisel ajal müratsoon
Ln = 45…49 dB.
2.4. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirtaseme nõuded
on täidetud. Mänguväljakul on täidetud II kategooria sihtväärtused.
2.5. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.8 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda mitmetest
lisanõuetest, välisõhu müra puudutavad eelkõige järgmised nõuded:
Tagada tuleb müratundlike hoonetega alal välismüra tasemete vastavus normidele. Müratundlike
hoonetega alade välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016
määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. Arvestada, et
maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 §
6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid. Arvestades, et käesoleval juhul on tegemist tiheasustusalal
olemasoleva hoonestuse asemele uue hoonestuse rajamisega, on asjakohane lähtuda III kategooria
müra piirväärtustest (AÕKS § 56 lg 2 p 1 ja 2, KeM määrus nr 71 § 5 lg 1).
Kõrgendatud müratasemega fassaadid on tähistatud põhijoonisel. Vastavalt detailplaneeringu
algatuskorralduse tingimustele tuleb kõrgendatud müratasemega Peterburi tee poolsetele
fassaadidele kavandada äriruumid täies ulatuses.
Kavandatava pos 1 hoone külgfassaadidel (nii välisküljed kui siseküljed), kus on piirväärtust ületavad
müratasemed, näha ette äriruumid, üldkasutatavad ruumid või müra suhtes vähem tundlikud
eluruumi ruumid (esik, koridorid, köök-elutuba, wc, pesuruumid, abiruumid).
Pos 1 hoone külgede kõrge mürafooniga aladele on müratundliku ruumi paigutamine lubatud vaid
juhul, kui kõrge mürafooniga hooneossa ei kavandata akent või see ei ole avatav. Magamistoad,
lastetoad ja muud vaikust vajavad ruumid on soovitav projekteerida hoone sisekvartali poolsetele
külgedele.
3. ÜLDPLANEERINGUT MUUDETAKSE MINIMAALSES ULATUSES
3.1. Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud „Lasnamäe elamualade
üldplaneeringu“ kohaselt jääb planeeritav ala tootmis- ja laondusettevõte kõrvalotstarbega ettevõtlusala
(B+T) juhtotstarbega alale. Alal võivad paikneda äri-, kaubandus-, teenindus-, büroo-, vaba aja veetmise,
toitlustusettevõtted ja asutused, parklad, haljasalad, rekreatsioonialad, kõrvalotstarbena keskkonda
mittehäiriv (väike)tootmine ja laondus. Peterburi tee on määratud tihendatavaks magistraaltänava-
äärseks ärivööndiks.
3.2. Peterburi tee 15//17//19//21//21a kinnistu ja lähiala detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta
planeeritud alal Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve planeeritava
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
maa-ala osas tootmis- ja laondusettevõte kõrvalotstarbega ettevõtlusalast (B+T) korterelamuala
kõrvalotstarbega ettevõtlusalaks (B+Ek). Alal võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja
büroohooned, vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted, parklad, haljasalad, rekreatsioonialad ning
kõrvalotstarbena kolme või enama korrusega, ühise sissepääsu ja trepikojaga korruselamud.
3.3. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi
kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Käesolevas detailplaneeringus kavandatakse planeeringualal
elamufunktsiooni kuni 27% hoonete brutopinnast. Seetõttu on üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine
käesoleval juhul väikesemahuline, so juhtotstarvet muudetakse vaid kuni 27% ulatuses, kus vähemalt
73% hoonestusest on jätkuvalt kavandatud ettevõtlusalana ja ärimaa sihtotstarbega.
3.4. Selguse huvides oleme vastava selgituse lisanud ka seletuskirja p-i 7.4. Palume Terviseametil oma
arvamuse andmisel eeltooduga ja detailplaneeringus määratud müranõuetega arvestada.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Merli Mäesalu
Vandeadvokaat
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com