dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
21
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Riina Piliste

Failid

  • 📎21 04.05.2021 Ministri määrus.asice912 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 04.05.2021 nr 21 Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Määrust kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kaupade nomenklatuuri rubriigis 7013 loetletud kristallklaasist toodetele (edaspidi toode). (2) Määrust ei kohaldata eksporditavatele toodetele. § 2. Toote märgistamine (1) Tootja või levitaja võib majandus- või kutsetegevuse käigus turustataval tootel kasutada lisas 1 esitatud kategooria kirjeldust ja sümbolit, kui toode vastab omadustelt lisas 1 esitatud vastava tootekategooria kirjeldusele. (2) Kui toote kaubamärgis, tootja või levitaja ärinimes või muus toote märgistuses sisaldub lisas 1 esitatud sümbol või sellega äravahetamiseni sarnane tähistus, on tootja või levitaja kohustatud selgelt teavitama: 1) toote omaduste kohta käivas tootega kaasas olevas selgituses või kirjelduses toote vastavusest lisas 1 kirjeldatud omadustele; 2) selgitavas aruandes toote täpsetest omadustest, kui toode ei vasta lisas 1 kirjeldatud omadustele. (3) Lisas 1 sätestatud toote omaduste kirjeldus ja sümbol võivad olla toote ühel sildil või muul tootega kaasas oleval selgitusmaterjalil. § 3. Toote omaduste määramise meetodid Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud toote kategooria kirjeldust ja sümbolit kandva toote vastavust lisas 1 kirjeldatud omadustele tõendatakse lisas 2 määratletud meetodeid kasutades. 1 Nõukogu direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36—39), muudetud Taani, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja- Iiri Ühendkuningriigi ühinemisaktiga (L 73 14 27.3.1972 ), Kreeka ühinemisaktiga (L 291 17 19.11.1979), Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga (L 302 23 15.11.1985), aktiga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (L 236 33 23.9.2003), nõukogu direktiiviga 2006/96 EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81—106). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Kristallklaasi kategooriad Lisa 2 Kristallklaasi kategooriate keemiliste ja füüsikaliste omaduste määramismeetodid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.05.2021 määrus nr 21 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele“ Lisa 1 KRISTALLKLAASI KATEGOORIAD ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.05.2021 määrus nr 21 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele“ Lisa 2 KRISTALLKLAASI KATEGOORIATE KEEMILISTE JA FÜÜSIKALISTE OMADUSTE MÄÄRAMISMEETODID 1. Keemilised analüüsid 1.1. BaO ja PbO sisalduse määramine 1.1.1. BaO + PbO segu määramine Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 0,5 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi. Saadud pulbrit niisutatakse veega ja lisatakse 10 milliliitrit 15%-list väävelhappe lahust ja 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Saadud segu kuumutatakse liivavannil kuni valge suitsu eraldumiseni ning lastakse jahtuda, misjärel töödeldakse seda uuesti 10 milliliitri vesinikfluoriidhappega ja kuumutatakse jälle kuni valge suitsu eraldumiseni. Saadud segul lastakse jahtuda ja plaatinast nõu külgi loputatakse veega. Saadud segu kuumutatakse veel kord kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ning lisatakse ettevaatlikult 10 milliliitrit vett, misjärel valatakse segu 400 milliliitrisesse mõõtklaasi. Plaatinast nõu loputatakse mõned korrad 10%-lise väävelhappe lahusega, mis lisatakse 400-milliliitrisesse mõõtklaasi ja segu lahjendatakse 10%-lise väävelhappe lahusega 100 milliliitrini. Saadud segu keedetakse 2–3 minutit ning jäetakse ööseks seisma. Segu filtreeritakse läbi filtertiigli poorsusega 4. Sadet pestakse esmalt 10%-lise väävelhappe lahusega ja seejärel kaks või kolm korda etüülalkoholiga ning kuivatatakse ahjus tund aega 150 °C juures. Saadud BaSO4 + PbSO4 segu kaalutakse. 1.1.2. BaO sisalduse määramine Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 0,5 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi. Saadud segu niisutatakse veega ja lisatakse 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet ja 5 milliliitrit perkloorhapet. Segu kuumutatakse liivavannil kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ja lisatakse täiendavalt 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Kuumutatakse uuesti kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ja plaatinast nõu külgi loputatakse destilleeritud veega. Seejärel kuumutatakse segu uuesti ja aurutatakse peaaegu kuivaks. Nõusse valatakse uuesti 50 milliliitrit 10%-list vesinikkloriidhappe lahust ja kuumutatakse kergelt lahustumise soodustamiseks. Saadud lahus valatakse 400-milliliitrisesse mõõtklaasi ja lahjendatakse veega 200 milliliitrini. Lahus kuumutatakse keemiseni ja läbi kuuma lahuse juhitakse gaasilist vesiniksulfiidi kuni mõõtklaasi põhja tekib pliisulfiidi sade. Saadud segu filtreeritakse läbi peene filterpaberi ja sadet pestakse vesiniksulfiidiga küllastatud külma veega. Saadud filtraati keedetakse ja vajadusel aurutatakse 300 milliliitrini. Keevale filtraadile lisatakse 10 milliliitrit 10%-list väävelhappe lahust. Seejärel jäetakse saadud lahus vähemalt neljaks tunniks jahtuma. Saadud segu filtreeritakse läbi peene filterpaberi ning sadet pestakse külma veega. Sadet kaltsineeritakse kuni 1050 °C-ni ja tekkinud BaSO4 kaalutakse. 1.2. ZnO sisalduse määramine BaSO4 eraldamisel tekkinud filtraati aurutatakse 200 milliliitrini. Saadud lahust neutraliseeritakse ammoniaagiga metüülpunase juuresolekul ja lisatakse 20 milliliitrit 0,1N väävelhapet. Lahuse pH reguleeritakse 2-ni (mõõdetakse pH-meetriga) lisades vastavalt vajadusele kas 0,1N väävelhappe või 0,1N naatriumhüdroksiidi lahust. Tsinksulfiidi sadestamiseks juhtitakse läbi külma lahuse gaasilist vesiniksulfiidi. Lahus jäetakse sadenema 4 tunniks ja seejärel filtreeritakse läbi peene filterpaberi. Sadet pestakse vesiniksulfiidiga küllastatud külma veega. Sade lahustatakse valades läbi filtri 25 milliliitrit kuuma 10%-list vesinikkloriidhappe lahust. Filtrit pestakse keeva veega kuni saadakse 150 milliliitrit lahust. Saadud lahust neutraliseeritakse ammoniaagiga lakmuspaberi juuresolekul, misjärel lisatakse 1–2 grammi tahket urotropiini, et puhverdada lahuse pH umbes 5- ni. Lahusele lisatakse mõned tilgad 0,5%-list värskelt valmistatud ksülenool-oranži vesilahust ja tiitritakse 0,1N kompleksoon III lahusega kuni lahuse roosa värvus muutub sidrunkollaseks. 1.3. K2O sisalduse määramine (kaaliumtetrafenüülboraadi sadestamise ja kaalumise teel) Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 2 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi. Pulbrile lisatakse 2 milliliitrit kontsentreeritud HNO3, 15 milliliitrit HClO4 ja 25 milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Saadud segu kuumutatakse liivavannil. Pärast perkloorhappe tiheda suitsu eraldumist (jätkata kuni segu on kuiv) lahustatakse jääk 20 milliliitri kuuma vee ja 2–3 milliliitri kontsentreeritud HCl-ga. Saadud lahus viiakse 200-milliliitrisesse mõõtkolbi ja täidetakse destilleeritud veega märgini. Reagendi ehk 6%-lise naatriumtetrafenüülboraadi lahuse tegemiseks lahustatakse 1,5 grammi reaktiivi 250 milliliitris destilleeritud vees. Allesjäänud kerge hägusus eemaldatakse 1 grammi alumiiniumhüdroksiidi lisamisega. Saadud segu loksutatakse viis minutit ja filtreeritakse, esimesed 20 milliliitrit filtreeritakse uuesti. Sademe pesemislahuse valmistamiseks väike kogus kaaliumisoola sadestamise teel lahusest, mis sisaldab 0,1 g KCl 50 milliliitrit 0,1N HCl lahuses, millesse valatakse pidevalt segades tetrafenüülboraadi lahust kuni sadenemine lakkab. Filtreeritakse läbi geiseriidi (ränituff). Sadet pestakse destilleeritud veega ning kuivatatakse eksikaatoris toatemperatuuril. Seejärel lisatakse 20–30 milligrammi saadud soola 250 milliliitrisse destilleeritud vette. Saadud segu segatakse aeg-ajalt. Pärast 30 minuti möödumist lisatakse 0,5–1 grammi alumiiniumhüdroksiidi. Saadud segu segatakse mõned minutid ja filtreeritakse. Võetakse väike kogus eelnevalt valmistatud happes lahustatud proovi, mis vastab umbes 10 milligrammile K2O- le ning lahjendatakse see 100 milliliitrini. Saadud lahusesse lisatakse aeglaselt reagendi lahust, arvestusega umbes 10 milliliitrit lahust 5 milligrammi eeldatud K2O kohta, samal ajal õrnalt segades. Saadud segul lastakse seista maksimaalselt 15 minutit, seejärel filtreeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli poorsusega 3 või 4. Sadet pestakse pesemislahusega ning kuivatatakse kolmkümmend minutit 120 °C juures. Koefitsient K2O koguse arvutamiseks on 0,13143. 1.4. Lubatud vead Absoluutväärtusena on lubatud viga ± 0,1 iga punktis 1.1-1.3 nimetatud määramise kohta. Kui analüüs annab vea piirides madalama väärtuse kui Lisas 1 kehtestatud piirid (30, 24 või 10%), siis võetakse vähemalt kolme analüüsi keskmine. Kui keskmine on suurem või võrdne 29,95; 23,95 või 9,95, vastab klaas kategooriale 30, 24 või 10%. 2. Füüsikalised määramismeetodid 2.1. Tihedus Määratakse hüdrostaatiliste kaaludega täpsusega ± 0,01. Proov kaaluga vähemalt 20 grammi kaalutakse õhus ja seejärel sukeldatuna 20 °C juures destilleeritud vees. 2.2. Murdumisnäitaja Mõõdetakse refraktomeetriga täpsusega ± 0,001. 2.3. Mikrokõvadus Vickersi kõvadus määratakse vastavalt standardile ASTM E 92-65 (parandus 1965), võttes koguseks 50 grammi. Tulemus arvutatakse 15 mõõtmise keskmisena. 03.05.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Tulenevalt kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisest 2021. aasta 1. maist kaotab kehtivuse ka nimetatud seaduse alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2004. a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ (edaspidi: määrus nr 79). Volitusnorm nimetatud määruse kehtestamiseks lisati tarbijakaitseseaduse (edaspidi: TKS) § 5 lõikeks 71. Eelnõuga kavandatavad nõuded kristallklaasist toodete märgistamisele ja nende toodete omaduste määramise meetoditele ei erine määrusega nr 79 kehtestatud nõuetest. Nõuete kehtestamine on kooskõlas nõukogu direktiiviga 69/493/EMÜ, 15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta1. Kristallklaasist toodete märgistamise nõuete kehtestamise eesmärgiks on ühtlustatud nõuete tagamine EL siseturu häireteta toimimiseks ning ostjate ja õiguskuulekate tootjate kaitsmine võimalike pettuste eest. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse tarbijakaitse nõunik Riina Piliste (6256 420; [email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kaubanduse ja teenuste talituse õigusnõunik Merike Koppel (6256 411; [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (6256 360; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatavad nõuded puudutavad EL tollitariifistiku (kehtestatud määrusega (Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1-1069)2) rubriigis 7013 loetletud tooteid. Tollitariifistiku rubriiki 7013 kuuluvad klaaskaubad, mis on ette nähtud laua katmiseks, köögis kasutamiseks, tualett- ja kontoritarvetena, ruumide kaunistamiseks vms otstarbeks (klaaskeraamilised sööginõud, joogiklaasid jne). Nõudeid ei kohaldata eksporditavatele kristallklaasist toodetele, mis viiakse EL tolliterritooriumilt välja. 1 Kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01969L0493- 20070101&qid=1615444305138 2 Kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01987R2658- 20210101&qid=1615447796510 Eelnõu §-s 2 sätestatakse nõue, et kristallklaasist toote turustamisel võib kasutada määruse lisas 1 esitatud kategooria kirjeldust ja asjakohast sümbolit vaid juhul, kui toode vastab asjakohase kategooria lisas 1 esitatud kirjeldusele. Kui määruse lisas 1 esitatud sümbol või sellega äravahetamiseni sarnane tähistus sisaldub toote kaubamärgis, tootja või levitaja ärinimes või muus toote märgistuses, on tootja või levitaja kohustatud toote etiketil või tootega kaasas oleval selgitusmaterjalil andma teavet selle kohta, kas toode vastab lisas 1 kirjeldatud omadustele või mitte. Kui toode lisas 1 kirjeldatud omadustele ei vasta tuleb anda teavet toote täpsetest omadustest. Lisas 1 esitatud sümboliga äravahetamiseni sarnase tähistuse korral peab selgitav teave toote omaduste kohta olema esitatud silmapaistvas kirjas vahetult tähistust sisalduva kaubamärgi või ärinime juures. Määruse lisas 1 sätestatule vastav kristallklaasist toote kirjeldus ja asjakohane sümbol võib olla esitatud toote etiketil või muul tootega kaasas oleval selgitusmaterjalil. Eelnõu §-s 3 kehtestatakse nõue, et kristallklaasist toote kategooria kirjeldust ja asjakohast sümbolit kandva toote vastavus määruse lisas 1 kirjeldatud omadustele peab olema tõendatud määruse lisas 2 määratletud meetodite kohaselt. Ettevõtja, kes kavatseb lasta turule kristallklaasist toote kui lisas 1 esitatud kategooriasse kuuluva toote, peab enne turule laskmist kontrollima toote omaduste vastavust asjakohase kategooria omadustele. Tootja kas viib ise läbi vastavad katsetused või laseb need teha. Toote kirjeldatud omadustele vastavuse tõendamisel ja ka järelevalves toote nõuetele vastavuse kontrollimisel kasutatakse määruse lisas 2 kirjeldatud standardseid meetodeid. Eelnõu lisas 1 on esitatud kristalliklaasi kategooriate kirjeldused ja vastava kategooria omadused ning märgistuses kasutatavad asjakohased sümbolid vastavalt direktiivi 69/493/EMÜ lisale I. Eelnõu lisas 2 on sätestatud meetodid kristalliklaasi erinevate kategooriate keemiliste ja füüsikaliste omaduste määramiseks vastavalt direktiivi 69/493/EMÜ lisale II. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 69/493/EMÜ, 15. detsember 1969, kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ETÜ L 326, 29.12.1969, lk 36). Nimetatud direktiivi ja eelnõu vastavustabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas. 4. Määruse mõjud Eelnõu kehtestamine määrusena ei too kaasa mingeid mõjusid, kuna kehtestatavaid nõudeid on rakendatud juba alates 2004. aasta 24. aprillist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid tegevusi ega too kaasa täiendavaid kulutusi. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub 2021. aasta 1. mail. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Kaupmeeste Liidule infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu kohta ei esitatud märkusi ega arvamusi. Määruse eelnõu „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ seletuskirja Lisa Nõukogu direktiivi 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ eelnõu vastavustabel Direktiivi Sätte Sätte sisuliseks Kommentaarid 69/493/EMÜ säte ülevõtmise rakendamiseks eelnõus kohustus kavandatav norm JAH Eelnõu § 1 lg 2 Art 1 EI Nõuetele Art 2 mittevastavuse korral rakendatakse meetmeid vastavalt tarbijakaitseseadusele JAH Eelnõu § 2 lg 1 Art 3 JAH Eelnõu § 2 lg 1 Art 4(1) JAH Eelnõu § 2 lg 2 Art 4(2) JAH Eelnõu § 2 lg 3 Art 5 JAH Eelnõu § 3 Art 6 Art 7 JAH Eelnõu § 1 lg 3 Art 8 EI Direktiivi jõustamise kohustus JAH Eelnõu lisa 1 I LISA JAH Eelnõu lisa 2 II LISA
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel