MÄÄRUS
04.05.2021 nr 21
Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele
Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 5 lõike 71 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrust kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri
ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kaupade
nomenklatuuri rubriigis 7013 loetletud kristallklaasist toodetele (edaspidi toode).
(2) Määrust ei kohaldata eksporditavatele toodetele.
§ 2. Toote märgistamine
(1) Tootja või levitaja võib majandus- või kutsetegevuse käigus turustataval tootel kasutada lisas
1 esitatud kategooria kirjeldust ja sümbolit, kui toode vastab omadustelt lisas 1 esitatud vastava
tootekategooria kirjeldusele.
(2) Kui toote kaubamärgis, tootja või levitaja ärinimes või muus toote märgistuses sisaldub lisas 1
esitatud sümbol või sellega äravahetamiseni sarnane tähistus, on tootja või levitaja kohustatud
selgelt teavitama:
1) toote omaduste kohta käivas tootega kaasas olevas selgituses või kirjelduses toote vastavusest
lisas 1 kirjeldatud omadustele;
2) selgitavas aruandes toote täpsetest omadustest, kui toode ei vasta lisas 1 kirjeldatud omadustele.
(3) Lisas 1 sätestatud toote omaduste kirjeldus ja sümbol võivad olla toote ühel sildil või muul
tootega kaasas oleval selgitusmaterjalil.
§ 3. Toote omaduste määramise meetodid
Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud toote kategooria kirjeldust ja sümbolit kandva toote vastavust lisas
1 kirjeldatud omadustele tõendatakse lisas 2 määratletud meetodeid kasutades.
1
Nõukogu direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36—39), muudetud Taani, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-
Iiri Ühendkuningriigi ühinemisaktiga (L 73 14 27.3.1972 ), Kreeka ühinemisaktiga (L 291 17
19.11.1979), Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga (L 302 23 15.11.1985), aktiga Tšehhi
Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi,
Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja
Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (L 236 33 23.9.2003), nõukogu
direktiiviga 2006/96 EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81—106).
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Kristallklaasi kategooriad
Lisa 2 Kristallklaasi kategooriate keemiliste ja füüsikaliste omaduste määramismeetodid
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
04.05.2021 määrus nr 21
„Nõuded kristallklaasist toote
märgistamisele“
Lisa 1
KRISTALLKLAASI KATEGOORIAD
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
04.05.2021 määrus nr 21
„Nõuded kristallklaasist toote
märgistamisele“
Lisa 2
KRISTALLKLAASI KATEGOORIATE KEEMILISTE JA
FÜÜSIKALISTE OMADUSTE MÄÄRAMISMEETODID
1. Keemilised analüüsid
1.1. BaO ja PbO sisalduse määramine
1.1.1. BaO + PbO segu määramine
Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 0,5 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi.
Saadud pulbrit niisutatakse veega ja lisatakse 10 milliliitrit 15%-list väävelhappe lahust ja 10
milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Saadud segu kuumutatakse liivavannil kuni valge suitsu
eraldumiseni ning lastakse jahtuda, misjärel töödeldakse seda uuesti 10 milliliitri
vesinikfluoriidhappega ja kuumutatakse jälle kuni valge suitsu eraldumiseni. Saadud segul
lastakse jahtuda ja plaatinast nõu külgi loputatakse veega. Saadud segu kuumutatakse veel kord
kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ning lisatakse ettevaatlikult 10 milliliitrit
vett, misjärel valatakse segu 400 milliliitrisesse mõõtklaasi. Plaatinast nõu loputatakse mõned
korrad 10%-lise väävelhappe lahusega, mis lisatakse 400-milliliitrisesse mõõtklaasi ja segu
lahjendatakse 10%-lise väävelhappe lahusega 100 milliliitrini. Saadud segu keedetakse 2–3
minutit ning jäetakse ööseks seisma. Segu filtreeritakse läbi filtertiigli poorsusega 4. Sadet
pestakse esmalt 10%-lise väävelhappe lahusega ja seejärel kaks või kolm korda etüülalkoholiga
ning kuivatatakse ahjus tund aega 150 °C juures. Saadud BaSO4 + PbSO4 segu kaalutakse.
1.1.2. BaO sisalduse määramine
Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 0,5 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi.
Saadud segu niisutatakse veega ja lisatakse 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet ja 5 milliliitrit
perkloorhapet. Segu kuumutatakse liivavannil kuni valge suitsu eraldumiseni. Segul lastakse
jahtuda ja lisatakse täiendavalt 10 milliliitrit vesinikfluoriidhapet. Kuumutatakse uuesti kuni valge
suitsu eraldumiseni. Segul lastakse jahtuda ja plaatinast nõu külgi loputatakse destilleeritud veega.
Seejärel kuumutatakse segu uuesti ja aurutatakse peaaegu kuivaks. Nõusse valatakse uuesti 50
milliliitrit 10%-list vesinikkloriidhappe lahust ja kuumutatakse kergelt lahustumise
soodustamiseks. Saadud lahus valatakse 400-milliliitrisesse mõõtklaasi ja lahjendatakse veega 200
milliliitrini. Lahus kuumutatakse keemiseni ja läbi kuuma lahuse juhitakse gaasilist vesiniksulfiidi
kuni mõõtklaasi põhja tekib pliisulfiidi sade. Saadud segu filtreeritakse läbi peene filterpaberi ja
sadet pestakse vesiniksulfiidiga küllastatud külma veega. Saadud filtraati keedetakse ja vajadusel
aurutatakse 300 milliliitrini. Keevale filtraadile lisatakse 10 milliliitrit 10%-list väävelhappe
lahust. Seejärel jäetakse saadud lahus vähemalt neljaks tunniks jahtuma. Saadud segu filtreeritakse
läbi peene filterpaberi ning sadet pestakse külma veega. Sadet kaltsineeritakse kuni 1050 °C-ni ja
tekkinud BaSO4 kaalutakse.
1.2. ZnO sisalduse määramine
BaSO4 eraldamisel tekkinud filtraati aurutatakse 200 milliliitrini. Saadud lahust neutraliseeritakse
ammoniaagiga metüülpunase juuresolekul ja lisatakse 20 milliliitrit 0,1N väävelhapet. Lahuse pH
reguleeritakse 2-ni (mõõdetakse pH-meetriga) lisades vastavalt vajadusele kas 0,1N väävelhappe
või 0,1N naatriumhüdroksiidi lahust. Tsinksulfiidi sadestamiseks juhtitakse läbi külma lahuse
gaasilist vesiniksulfiidi. Lahus jäetakse sadenema 4 tunniks ja seejärel filtreeritakse läbi peene
filterpaberi. Sadet pestakse vesiniksulfiidiga küllastatud külma veega. Sade lahustatakse valades
läbi filtri 25 milliliitrit kuuma 10%-list vesinikkloriidhappe lahust. Filtrit pestakse keeva veega
kuni saadakse 150 milliliitrit lahust. Saadud lahust neutraliseeritakse ammoniaagiga lakmuspaberi
juuresolekul, misjärel lisatakse 1–2 grammi tahket urotropiini, et puhverdada lahuse pH umbes 5-
ni. Lahusele lisatakse mõned tilgad 0,5%-list värskelt valmistatud ksülenool-oranži vesilahust ja
tiitritakse 0,1N kompleksoon III lahusega kuni lahuse roosa värvus muutub sidrunkollaseks.
1.3. K2O sisalduse määramine (kaaliumtetrafenüülboraadi sadestamise ja kaalumise teel)
Plaatinast nõusse kaalutakse umbes 2 grammi (täpsusega 0,0001 grammi) pulbristatud klaasi.
Pulbrile lisatakse 2 milliliitrit kontsentreeritud HNO3, 15 milliliitrit HClO4 ja 25 milliliitrit
vesinikfluoriidhapet. Saadud segu kuumutatakse liivavannil. Pärast perkloorhappe tiheda suitsu
eraldumist (jätkata kuni segu on kuiv) lahustatakse jääk 20 milliliitri kuuma vee ja 2–3 milliliitri
kontsentreeritud HCl-ga. Saadud lahus viiakse 200-milliliitrisesse mõõtkolbi ja täidetakse
destilleeritud veega märgini. Reagendi ehk 6%-lise naatriumtetrafenüülboraadi lahuse tegemiseks
lahustatakse 1,5 grammi reaktiivi 250 milliliitris destilleeritud vees. Allesjäänud kerge hägusus
eemaldatakse 1 grammi alumiiniumhüdroksiidi lisamisega. Saadud segu loksutatakse viis minutit
ja filtreeritakse, esimesed 20 milliliitrit filtreeritakse uuesti. Sademe pesemislahuse
valmistamiseks väike kogus kaaliumisoola sadestamise teel lahusest, mis sisaldab 0,1 g KCl 50
milliliitrit 0,1N HCl lahuses, millesse valatakse pidevalt segades tetrafenüülboraadi lahust kuni
sadenemine lakkab. Filtreeritakse läbi geiseriidi
(ränituff). Sadet pestakse destilleeritud veega ning kuivatatakse eksikaatoris toatemperatuuril.
Seejärel lisatakse 20–30 milligrammi saadud soola 250 milliliitrisse destilleeritud vette. Saadud
segu segatakse aeg-ajalt. Pärast 30 minuti möödumist lisatakse 0,5–1 grammi
alumiiniumhüdroksiidi. Saadud segu segatakse mõned minutid ja filtreeritakse. Võetakse väike
kogus eelnevalt valmistatud happes lahustatud proovi, mis vastab umbes 10 milligrammile K2O-
le ning lahjendatakse see 100 milliliitrini. Saadud lahusesse lisatakse aeglaselt reagendi lahust,
arvestusega umbes 10 milliliitrit lahust 5 milligrammi eeldatud K2O kohta, samal ajal õrnalt
segades. Saadud segul lastakse seista maksimaalselt 15 minutit, seejärel filtreeritakse läbi eelnevalt
kaalutud filtertiigli poorsusega 3 või 4. Sadet pestakse pesemislahusega ning kuivatatakse
kolmkümmend minutit 120 °C juures. Koefitsient K2O koguse arvutamiseks on 0,13143.
1.4. Lubatud vead
Absoluutväärtusena on lubatud viga ± 0,1 iga punktis 1.1-1.3 nimetatud määramise kohta. Kui
analüüs annab vea piirides madalama väärtuse kui Lisas 1 kehtestatud piirid (30, 24 või 10%), siis
võetakse vähemalt kolme analüüsi keskmine. Kui keskmine on suurem või võrdne 29,95; 23,95
või 9,95, vastab klaas kategooriale 30, 24 või 10%.
2. Füüsikalised määramismeetodid
2.1. Tihedus
Määratakse hüdrostaatiliste kaaludega täpsusega ± 0,01. Proov kaaluga vähemalt 20 grammi
kaalutakse õhus ja seejärel sukeldatuna 20 °C juures destilleeritud vees.
2.2. Murdumisnäitaja
Mõõdetakse refraktomeetriga täpsusega ± 0,001.
2.3. Mikrokõvadus
Vickersi kõvadus määratakse vastavalt standardile ASTM E 92-65 (parandus 1965), võttes
koguseks 50 grammi. Tulemus arvutatakse 15 mõõtmise keskmisena.
03.05.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded kristallklaasist toote
märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Tulenevalt kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisest 2021. aasta 1. maist kaotab
kehtivuse ka nimetatud seaduse alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.
aprilli 2004. a määrus nr 79 „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist
toote omaduste määramise meetodid“ (edaspidi: määrus nr 79).
Volitusnorm nimetatud määruse kehtestamiseks lisati tarbijakaitseseaduse (edaspidi: TKS) § 5
lõikeks 71.
Eelnõuga kavandatavad nõuded kristallklaasist toodete märgistamisele ja nende toodete
omaduste määramise meetoditele ei erine määrusega nr 79 kehtestatud nõuetest. Nõuete
kehtestamine on kooskõlas nõukogu direktiiviga 69/493/EMÜ, 15. detsember 1969,
kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta1.
Kristallklaasist toodete märgistamise nõuete kehtestamise eesmärgiks on ühtlustatud nõuete
tagamine EL siseturu häireteta toimimiseks ning ostjate ja õiguskuulekate tootjate kaitsmine
võimalike pettuste eest.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse tarbijakaitse nõunik
Riina Piliste (6256 420;
[email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
kaubanduse ja teenuste talituse õigusnõunik Merike Koppel (6256 411;
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (6256 360;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatavad
nõuded puudutavad EL tollitariifistiku (kehtestatud määrusega (Nõukogu määrus (EMÜ) nr
2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256,
7.9.1987, lk 1-1069)2) rubriigis 7013 loetletud tooteid.
Tollitariifistiku rubriiki 7013 kuuluvad klaaskaubad, mis on ette nähtud laua katmiseks, köögis
kasutamiseks, tualett- ja kontoritarvetena, ruumide kaunistamiseks vms otstarbeks
(klaaskeraamilised sööginõud, joogiklaasid jne).
Nõudeid ei kohaldata eksporditavatele kristallklaasist toodetele, mis viiakse EL
tolliterritooriumilt välja.
1
Kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01969L0493-
20070101&qid=1615444305138
2
Kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01987R2658-
20210101&qid=1615447796510
Eelnõu §-s 2 sätestatakse nõue, et kristallklaasist toote turustamisel võib kasutada määruse lisas
1 esitatud kategooria kirjeldust ja asjakohast sümbolit vaid juhul, kui toode vastab asjakohase
kategooria lisas 1 esitatud kirjeldusele.
Kui määruse lisas 1 esitatud sümbol või sellega äravahetamiseni sarnane tähistus sisaldub toote
kaubamärgis, tootja või levitaja ärinimes või muus toote märgistuses, on tootja või levitaja
kohustatud toote etiketil või tootega kaasas oleval selgitusmaterjalil andma teavet selle kohta,
kas toode vastab lisas 1 kirjeldatud omadustele või mitte. Kui toode lisas 1 kirjeldatud
omadustele ei vasta tuleb anda teavet toote täpsetest omadustest. Lisas 1 esitatud sümboliga
äravahetamiseni sarnase tähistuse korral peab selgitav teave toote omaduste kohta olema
esitatud silmapaistvas kirjas vahetult tähistust sisalduva kaubamärgi või ärinime juures.
Määruse lisas 1 sätestatule vastav kristallklaasist toote kirjeldus ja asjakohane sümbol võib olla
esitatud toote etiketil või muul tootega kaasas oleval selgitusmaterjalil.
Eelnõu §-s 3 kehtestatakse nõue, et kristallklaasist toote kategooria kirjeldust ja asjakohast
sümbolit kandva toote vastavus määruse lisas 1 kirjeldatud omadustele peab olema tõendatud
määruse lisas 2 määratletud meetodite kohaselt. Ettevõtja, kes kavatseb lasta turule
kristallklaasist toote kui lisas 1 esitatud kategooriasse kuuluva toote, peab enne turule laskmist
kontrollima toote omaduste vastavust asjakohase kategooria omadustele. Tootja kas viib ise
läbi vastavad katsetused või laseb need teha. Toote kirjeldatud omadustele vastavuse
tõendamisel ja ka järelevalves toote nõuetele vastavuse kontrollimisel kasutatakse määruse lisas
2 kirjeldatud standardseid meetodeid.
Eelnõu lisas 1 on esitatud kristalliklaasi kategooriate kirjeldused ja vastava kategooria
omadused ning märgistuses kasutatavad asjakohased sümbolid vastavalt direktiivi
69/493/EMÜ lisale I.
Eelnõu lisas 2 on sätestatud meetodid kristalliklaasi erinevate kategooriate keemiliste ja
füüsikaliste omaduste määramiseks vastavalt direktiivi 69/493/EMÜ lisale II.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 69/493/EMÜ, 15. detsember 1969, kristallklaasi
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ETÜ L 326, 29.12.1969, lk 36).
Nimetatud direktiivi ja eelnõu vastavustabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas.
4. Määruse mõjud
Eelnõu kehtestamine määrusena ei too kaasa mingeid mõjusid, kuna kehtestatavaid nõudeid on
rakendatud juba alates 2004. aasta 24. aprillist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid tegevusi ega too kaasa täiendavaid kulutusi.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub 2021. aasta 1. mail.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti
Kaupmeeste Liidule infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu kohta ei esitatud märkusi ega arvamusi.
Määruse eelnõu „Nõuded kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote
omaduste määramise meetodid“ seletuskirja
Lisa
Nõukogu direktiivi 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Nõuded
kristallklaasist toote märgistamisele ja kristallklaasist toote omaduste määramise
meetodid“ eelnõu vastavustabel
Direktiivi Sätte Sätte sisuliseks Kommentaarid
69/493/EMÜ säte ülevõtmise rakendamiseks eelnõus
kohustus kavandatav norm
JAH Eelnõu § 1 lg 2
Art 1
EI Nõuetele
Art 2 mittevastavuse korral
rakendatakse
meetmeid vastavalt
tarbijakaitseseadusele
JAH Eelnõu § 2 lg 1
Art 3
JAH Eelnõu § 2 lg 1
Art 4(1)
JAH Eelnõu § 2 lg 2
Art 4(2)
JAH Eelnõu § 2 lg 3
Art 5
JAH Eelnõu § 3
Art 6
Art 7 JAH Eelnõu § 1 lg 3
Art 8 EI Direktiivi jõustamise
kohustus
JAH Eelnõu lisa 1
I LISA
JAH Eelnõu lisa 2
II LISA