Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium 04.05.2021 nr 1-4/21/2207
Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete
liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning
sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete
liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu.
Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
minister
Lisad: 1. Keskkonnaministri määruse eelnõu
2. Keskkonnaministri määruse eelnõu seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti
Ringmajandusettevõtete Liit, MTÜ Pakendiringlus, MTÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ
Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend,
MTÜ Jäätmehalduskeskus, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Pärnumaa
Omavalitsuste Liit, Eesti Korteriühistute Liit, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Järvamaa
Omavalitsuste Liit, MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit,
MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Valgamaa
Omavalitsuste Liit, MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Eesti Omanike Keskliit
Made Saadve, 626 2851
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
21.04.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn _._.2021 nr ___
Olmejäätmete liigiti kogumise ja
sortimise nõuded ja kord ning
sorditud jäätmete liigitamise alused
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud
jäätmete liigitamise alused, et suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks
ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, saavutada jäätmeseaduse § 1363
lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse
ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust.
(2) Määrus reguleerib järgmisi toiminguid:
1) olmejäätmete liigiti kogumine;
2) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamine;
3) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kogumine jäätmejaamas;
4) olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamiseelne
töötlemine.
(3) Segaolmejäätmed on käesoleva määruse tähenduses olmejäätmed, mida ei ole liigiti
kogutud või mis ei sobi liigiti kogumiseks.
§ 2. Olmejäätmete liigiti kogumine
(1) Olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas
jäätmeseaduse §-ga 31.
(2) Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi
ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja
kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende
üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.
(3) Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike jäätmeseaduse
§ 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidega:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01
02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05),
klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09);
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01
tärniga „*“ tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega
saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes
ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad
jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele.
(5) Lõikes 3 nimetatud sarnaste omadustega jäätmeliike võib koos koguda, kui see on sätestatud
kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas ja see on kooskõlas jäätmeseaduse § 31
lõikega 6.
(6) Olmejäätmete kogumisel tuleb vältida:
1) segunemist muude jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20, näiteks
tootmistegevuses tekkinud jäätmed;
2) olmejäätmete üleandmist jäätmekäitlejale segunenult muude jäätmetega.
(7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama oma haldusterritooriumil asuvas jäätmejaamas
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise või olema selles kokku
leppinud teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva jäätmejaamaga, , kus lõikes 3
nimetatud olmejäätmeid vastu võetakse.
§ 3. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamine
(1) Jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist korraldab
kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja pakendiseaduse § 15 lõikes 1
sätestatuga ise või koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendiseaduse § 101 mõistes,
tootjate ühendustega jäätmeseaduse § 23 lõike 3 mõistes, tervishoiu- või ravimite müügiga
tegelevate asutustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad käesoleva
määruse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmeid.
(2) Lõikes 1 nimetatud korraldus võib hõlmata järgmisi jäätmete kokkukorjamise viise, kas
ühekaupa või kompleksselt:
1) tekkekohalt kokkukorjamine, ühildatuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud
jäätmeveoga jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt;
2) tekkekohal liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamine tekkekohast kaugemal asuvate
kogukondlike jäätmemajade, erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud kogumispunktide või
konteinerite kaudu;
3) jäätmete kogumine jäätmejaamades;
4) tekkekohal liigiti kogutud jäätmete regulaarne kokkukorjamine kogumisringide kaudu;
5) seaduses sätestatud muul viisil.
(3) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide üleandmise viisid jäätmeliikide
kaupa määrab kohaliku omavalitsuse üksus oma jäätmehoolduseeskirjaga kohaliku
omavalitsuse üksuse jäätmekava järgi kooskõlas jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punktis 3 ja § 71
lõike 2 punktis 11 sätestatuga.
(4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega
vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest
erinevad omadused.
(5) Liigiti kogutud olmejäätmete üleandmisel tuleb kogumisvahendite või nende märgistamisel
võimaluse korral eelistada järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-, metall- ja segapakend;
sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must –
segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed.
(6) Lõikes 5 nimetamata jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada vabalt valitud teisi värve ja
selget märgistust kogumisvahenditel.
(7) Kogumisvahenditel peab olema selge ning kulumis- ja ilmastikukindel märgistus.
(8) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab jäätmete liigiti kogumise ja kokkukorjamise
korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning otsepostitustega või meediakanalites.
§ 4. Olmejäätmete kogumine jäätmejaamas
(1) Jäätmejaam on keskkonnakaitseluba omav, üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel
rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid
liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks ning kus toimub nende kokkupressimine mahu
vähendamise ja transportimise eesmärgil.
(2) Jäätmejaama tehniline varustatus peab tagama vähemalt käesoleva määruse § 2 lõikes 3
nimetatud olmejäätmeliikide vastuvõtmise jäätmetekitajalt.
(3) Jäätmejaama avalikuks kasutamiseks peavad lahtiolekuajad tagama jäätmetekitajale
võimaluse liigiti kogutud jäätmeid üle anda vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel
puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas, kui
juurdepääs jäätmejaama ei ole tagatud muul viisil.
§ 5. Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse suunamise ja prügilasse ladestamise
piirangu rakendamine tekkekohal liigiti kogumata olmejäätmete puhul
(1) Jäätmeseaduse § 221, § 35 lõike 1 ja § 36 lõigetele 1 ja 2 kohaselt tuleb vältida töötlemata
segaolmejäätmete energiakasutust ja ladestamist prügilasse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ja jäätmeseaduse § 35 lõikes 1 ning § 36 lõigetes 1 ja 2
sätestatud energiakasutuse ja prügilasse ladestamise piirangud ei kohaldu töötlemata
segaolmejäätmetele, mis on kokku korjatud kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumilt, kus on korraldatud vähemalt:
1) paberi-, plasti-, metalli- ja klaasijäätmete segaolmejäätmetest eraldi kokkukorjamine
tekkekohalt jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt;
2) köögi- ja sööklajäätmete segaolmejäätmetest eraldi kokkukorjamine või tekkekohal
ringlussevõtt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud paberi-, plasti-, metalli- ja klaasijäätmeid
võib koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas ja
jäätmehoolduseeskirjas ning on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 6.
§ 6. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimine
(1) Tekkekohal liigiti kogutud ja üle antud olmejäätmed suunatakse sortimisele, kui:
1) olmejäätmete koostis ja omadused ei vasta konkreetsete taaskasutustegevuste kohta
esitatavatele nõudetele (näiteks segapakendijäätmed on vaja lahutada liigiti, et eraldada
ringlussevõttu suunatavad materjalid);
2) liigiti kogutud olmejäätmed on kogumise või veo käigus omavahel segunenud või segatud
ja risustatud muude jäätmete, ainete ja materjalidega.
(2) Olmejäätmete sortimise tulemusena tekkinud jäätmed liigitatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5
alusel määrusega kehtestatud jäätmenimistu kohaselt, eelkõige kooskõlas selle jaotisega 20
„Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja
ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed“ ning alajaotisega 19 12 „Jäätmete
mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-,
kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed“.
(3) Olmejäätmed loetakse töödelduks, kui on läbitud jäätmeseaduse § 16 lõikes 2 nimetatud
tegevus.
§ 7. Biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise rakendamise tähtaeg
Kohaliku omavalitsuse üksused peavad viima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise
kooskõlla käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatuga alates uutest korraldatud
jäätmeveo hangetest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
§ 8. Tekstiilijäätmete liigiti kogumise rakendamise tähtaeg
Kohaliku omavalitsuse üksused peavad viima tekstiilijäätmete liigiti kogumise kooskõlla
käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 10 sätestatuga hiljemalt 2025. aasta jaanuariks.
§ 9. Olmejäätmete jäätmejaamas kogumise rakendamise tähtaeg
Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse määruse § 2 lõike 3 punktide 6, 8 ja 14
osas alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
§ 10. Rakendussäte
Keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“ (RT I, 19.12.2015, 5) tunnistatakse kehtetuks.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks
teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140).
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord
ning sorditud jäätmete liigitamise alused1“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel. Eelnõukohane määrus kehtestatakse
keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“ (edaspidi ka määrus nr 4) asemele.
Uue määruse kehtestamise tingis asjaolu, et muudetakse jäätmeseadust (JäätS; RT I,
13.03.2019, 68) ja pakendiseadust (PakS; RT I, 13.03.2019, 103), eelnõu nr 190SE, mille
kolmas lugemine Riigikogus on 21.04.2021. Märgitud eelnõuga võetakse üle Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ,
mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140; edaspidi ka jäätmete raamdirektiiv),
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi
94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 141–154; edaspidi ka
pakendidirektiiv), (edaspidi kõik koos ka direktiivid), ja täidetakse neist tulenevad kohustused.
Sellest tulenevalt korrastatakse ja muudetakse konkreetsemaks jäätmete liigiti kogumisega
seotud nõudeid, et täita jäätmete raamdirektiivi muudatustega seatud olmejäätmete
korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve. Alates 2025. aastast tuleb
olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta
pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni.
Eelnevast tulenevalt muudetakse eelnõukohase määruse andmise aluseks oleva volitusnormi
sisu ja lisatakse volitus liigiti kogumise korra kehtestamiseks. Jäätmeseaduse § 31 lõike 1 järgi
on edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne korraldada jäätmete liigiti kogumist, et
võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud
taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Võrreldes kehtiva määrusega nr 4, on eelnõukohase
määruse pealkiri ja teksti sõnastus viidud kooskõlla uue volitusnormi tekstiga. Täpsustatud on
olmejäätmete liigiti kogumise nõudeid ja korda, välja on jäetud kohaliku omavalitsuse üksuse
kohustus korraldada jäätmete sortimist. Võrreldes määrusega nr 4 ei ole uue määruse sisu muus
osas oluliselt muudetud. Eelnõu seletuskirjas on käsitletud kõiki sisuliselt uusi või muudetud
sätteid.
Seni kehtinud jäätmeseaduse (RT I, 02.07.2019, 4) § 36 lõike 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“ tunnistatakse kehtetuks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse
osakonna nõunikud Made Saadve (626 2851,
[email protected]), Kerli Rebane (626 2859,
[email protected], teenistussuhe peatatud) ja Kristel Kibin (626 0700,
[email protected]).
Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Käthlin Raudla
(626 0798,
[email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili
Sandre (626 2953,
[email protected]).
1
1.3. Märkused
Määrus asendab senist jäätmeseaduse (RT I, 02.07.2019, 4) § 36 lõike 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määrust nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“.
Eelnõu on seotud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (SE 190).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kümnest paragrahvist.
Määruse esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala.
Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatakse olmejäätmete liigiti kogumise korraldamise alused, et
suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse
võetavate olmejäätmete kogust, saavutada jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete,
sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust.
Paragrahvi 1 lõike 2 sõnastust muudetakse võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga.
Eelnõukohane määrus reguleerib olmejäätmete liigiti kogumist, tekkekohal liigiti kogutud
olmejäätmete kokkukorjamise korraldamist, tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kogumist
jäätmejaamas ning olmejäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamiseelset töötlemist. Sortimise
termin (sh ladestamiseelne töötlemine) on üle viidud ja täpsustatud jäätmeseaduse § 16
lõikes 21. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmete sortimine edaspidi määratletud kui järeltegevus,
mille käigus eraldatakse kogutud jäätmetest need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks
ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed.
Seetõttu ei ole enam korrektne nimetada tekkekohal, näiteks kodumajapidamises, toimuvat
jäätmete eraldamist sortimiseks, vaid nimetatakse liigiti kogumiseks. Jäätmete
ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline,
keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine, pakendamine ja jäätmetest
ainete või esemete eraldamine, mis muudab jäätmete omadusi, et vähendada jäätmete kogust
või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende
taaskasutamist, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu.
Uus on § 1 lõige 3, millega antakse määruse kontekstis segaolmejäätmetele tähendus.
Segaolmejäätmed on olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või mis ei sobi liigiti kogumiseks,
näiteks määrdunud pakendid, mida ei ole võimalik puhastada ja mis liigiti kogudes määriks
teisi kogumisvahendis olevaid pakendeid. Segaolmejäätmed on ka küpsetuspaber, foolium,
mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga
lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud pabernõud, peegli- ja klaasikillud,
keraamika, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud jne) jms, mida ei koguta liigiti.
Paragrahvis 2 käsitletakse olmejäätmete liigiti kogumist. Olmejäätmeid peab liigiti koguma
nende tekitaja.
Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse, et olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohaliku
omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 31. Sama säte sisaldus määruses nr 4 § 4
lõikes 1.
2
Paragrahvi 2 lõike 2 sõnastust on võrreldes määrusega nr 4 muudetud õigusselguse huvides.
Uue sõnastuse järgi peab jäätmetekitaja jäätmematerjali parema kvaliteedi tagamiseks, selle
taaskasutusvõimaluste suurendamiseks ning ülearuse energia- ja tööjõukulu vältimiseks
olmejäätmete sortimisel kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende
tekkemomendil ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Kvaliteetse ringlussevõtu
tagamiseks ja hõlpsamaks korduskasutamiseks ettevalmistamiseks tuleb jäätmeid koguda
liigiti. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada, et nende haldusterritooriumil on
jäätmetekitajatel kohustus jäätmeid liigiti koguda ning neil on võimalus jäätmeid liigiti ära
anda.
Paragrahvi 2 lõike 3 loetellu, milles on nimetatud jäätmeliigid, mida tuleb tekkekohas liigiti
koguda, on selguse huvides võrreldes määrusega nr 4 juurde lisatud ravimijäätmed (20 01 32,
20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*). Ka määruses nr 4 oli nimetatud, et
jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmed tuleb koguda tekkekohas liigiti.
Ravimijäätmete liigiti kogumine on oluline, et ravimid ei satuks keskkonda, kus need kujutavad
ohtu põhjaveele ja mereelustikule. Määruses ravimijäätmete eraldi väljatoomine ja tekkekohas
liigiti kogumise kohustus aitab kaasa nende tõhusamale kokkukogumisele ja seejärel näiteks
apteekidele tagastamisele.
Paragrahvi 2 lõike 4 teksti on lisatud, et lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse lisaks
kaubanduses, tööstuses ja ametiasutustes tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete
jäätmete kohta ka õppeasutustes tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsetele
jäätmetele, sest on õppeasutusi (sh ülikoole), kes seni kehtinud jäätmete tekkekohal liigiti
kogumise nõudeid ei ole järginud. Ühese mõistetavuse eesmärgil on õppeasutused
eelnõukohases määruses eraldi välja toodud.
Uus on § 2 lõige 5, milles sätestatakse, et lõikes 3 nimetatud sarnaste omadustega jäätmeliike
võib koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas
ja see on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 6. Sarnasteks omadusteks loetakse sarnaste
inertsete omadustega jäätmeid, mida on hõlbus hiljem lahku sorteerida, näiteks metall ja plast
nii materjali kui ka pakendijäätmetena, paber ja kartong nii materjali kui ka pakendijäätmetena.
Koos võib koguda ka biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid.
Kuid biolagunevaid jäätmeid metalli ja plasti või paberi ja kartongiga koos koguda ei tohi, sest
see rikub materjali kvaliteeti ja nende eraldamine hilisemas etapis nõuab lisaenergiat. Soovitav
on teistest jäätmetest eraldi koguda ka klaasi, sest klaasi eraldamine teiste jäätmete hulgast on
purunemise tõttu raskendatud.
Paragrahvi 2 lõiget 6 ei ole muudetud võrreldes määrusega nr 4. Lõike 6 kohaselt on vaja
vältida olmejäätmete kogumisel nende segunemist muude jäätmetega, mis ei ole olmejäätmed.
Näiteks ei tohi jäätmevedaja koguda koos ühes jäätmeveoki kambris tööstusjäätmeid ja
olmejäätmeid. Samuti ei tohi olmejäätmeid anda jäätmekäitlejale üle segunenult muude
jäätmetega. Tootmisjäätmete viskamine olmejäätmete hulka on keelatud. Tootmisjäätmed on
näiteks kondiitritööstuses ülejääv või riknenud jahu, rõiva- või mööblitööstuses tekkivad
tekstiilijäätmed jms.
Uus on § 2 lõige 7, millega sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama oma
haldusterritooriumil asuvas jäätmejaamas sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud olmejäätmete
vastuvõtmise või olema selliste olmejäätmete vastuvõtmises kokku leppinud teise kohaliku
omavalitsuse haldusterritooriumil asuva jäätmejaamaga, kus neid vastu võetakse. Sätestatu
aitab tagada jäätmetekitajale võimaluse liigiti kogutud olmejäätmeid liigiti ära anda. Kui selline
võimalus puudub, on vähetõenäoline, et jäätmetekitaja olmejäätmeid liigiti kogub. Muuhulgas
tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel arvestada asjaoluga, et kui jäätmetekitaja jaoks on
3
vahemaad jäätmejaamani liiga pikad, näiteks asub jäätmejaam teise omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil, siis muudab see samuti liigiti kogutud olmejäätmetest vabanemise
ebamugavaks ja jäätmetekitaja võib valida liigiti kogumisest loobumise kasuks.
Paragrahvis 3 täpsustatakse tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise
korraldamine. Õigusselguse huvides on eristatud olmejäätmete liigiti kogumine jäätmetekitaja
tegevuseks ja kokkukorjamine tegevuseks, mis järgneb liigiti kogumisele. Määruse nr 4
sõnastuse järgi olid mõlemad nimetatud tegevused toodud kogumisena.
Paragrahvi 3 lõike 1 sõnastust on muudetud võrreldes määrus nr 4 terviktekstiga. Uue
sõnastuse kohaselt korraldab jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete
kokkukorjamist kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja
pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatuga ise või koostöös taaskasutusorganisatsioonidega
pakendiseaduse § 101 mõistes, tootjate ühendustega jäätmeseaduse § 23 lõike 3 mõistes,
tervishoiu- või ravimite müügiga tegelevate asutustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes
koguvad või taaskasutavad eelnõukohase määruse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmeid.
Lisatud on, et jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete üleandmist
korraldab kohaliku omavalitsuse üksus ise või koostöös tervishoiu- või ravimite müügiga
tegelevate asutustega. Hetkel reguleerib kasutuselt kõrvaldatud ravimite kogumist ja
üleandmist ravimiseaduse § 37 ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 25
„Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele
suunamise kord“. Ravimijäätmete liigiti kogumine ja nende üleandmine apteekidele on oluline
sellepärast, et ravimid ei satuks keskkonda. Teema olulisust näitab ka see, et Vabariigi Valitsuse
20.06.2019 istungi päevakorras olnud Eesti seisukohtade Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa
Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ kohta seletuskirja punkti 4 järgi peab
Eesti riik äärmiselt oluliseks tegevusi teadlikkuse parandamiseks ravimite keskkonda sattumise
viisidest, keskkonnamõjudest ja nende mõjude laadist, ravimijääkide erikäitlemise vajadusest
ja võimalustest ning ravimite mõistliku tarbimise edendamist. Ravimite kasutamisest
keskkonnale tekitatava kahju vähendamisel on oluline roll kasutajate teavitusel. Oluline on
suuremat tähelepanu pöörata ennetustegevusele, milleks on nii ravimite tavatarbijate,
jäätmekäitlejate, haiglapersonali, perearstide, apteekrite kui ka kohaliku omavalitsuse ametnike
teadlikkuse suurendamine.
Kohaliku omavalitsuse üksusele ei määrata enam kohustust korraldada jäätmete sortimist.
Jäätmete sortimine on taaskasutustoiming, mida teeb jäätmekäitleja keskkonnaloa alusel ning
mille täpsem kirjeldus on kajastatud jäätmekäitleja keskkonnaloas. Jäätmete ladestamiseelne
töötlemine (sealhulgas sortimine) on jäätmeseaduse §-st 35 tulenev kohustus jäätmekäitlejale,
kui jäätmeid soovitakse ladestada. Samuti sordib jäätmekäitleja jäätmeid enne taaskasutamist,
kui see on vajalik näiteks ringlussevõtuks sobivate materjalide eraldamiseks. Kohaliku
omavalitsuse esmane kohustus on korraldada jäätmetekitaja poolt liigiti kogutud olmejäätmete
tekkekohal kokkukorjamine, mitte juba segunenud jäätmete sortimist jäätmekäitlusettevõttes.
Liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamisega tagatakse jäätmematerjali parem
kvaliteet ning suuremad taaskasutusvõimalused ja seega ka jäätmete taaskasutamine
võimalikult suures ulatuses. Säte aitab saavutada jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmise.
Paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav jäätmete liigiti
kokkukorjamine hõlmata jäätmete üleandmise viise kas ühekaupa või kompleksselt.
Lõike 2 punkti 1 kohaselt võib jäätmete kokkukorjamine toimuda ühildatuna korraldatud
jäätmeveoga. Selleks, et tagada jäätmehierarhia tõhusam rakendumine, tuleb kohaliku
4
omavalitsuse üksusel korraldada jäätmete liigiti kokkukorjamist, et võimaldada nende
korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult
suures ulatuses. Liigiti kokkukorjamise korraldamine on peamiseks hoovaks, millega kohaliku
omavalitsuse üksusel on võimalik toetada ringlussevõtu sihtarvude saavutamist. Tekkekohalt
peab jäätmevedaja korraldama vähemalt segaolmejäätmete, aga soovituslikult ka muude
olmejäätmete kokkukorjamise. See on liigiti kogumise mõttes kõige efektiivsem ja elanikele
mugavam. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks tuleb jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohaselt korraldada
kõikjal biojäätmete tekkekohalt kokkukogumine. Mida rohkem jäätmeliike on hõlmatud
korraldatud jäätmeveoga, seda mugavam on jäätmetekitajal jäätmeid tekkekohal liigiti koguda
ja üle anda ning seda tõenäolisem on, et segaolmejäätmete hulka ei visata neid jäätmeid, mida
tuleb tekkekohal liigiti koguda.
Liigiti kogumisest kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil on võimalik teha erandeid vaid
teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid näeb ette kohaliku omavalitsuse üksus
jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab jäätmete
liigiti kogumisest teha erandeid, esitatakse jäätmekavas ka analüüs koos erandite tegemise
põhjendustega.
Lõike 2 punkti 2 on lisatud, et tekkekohas liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamine võib
toimuda kogukondlike jäätmemajade, erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud
kogumispunktide või konteinerite kaudu, mis asuvad tekkekohast kaugemal. Jäätmemajad on
määruse tähenduses kogukondlikud jäätmemajad, kuhu kindla piirkonna (nt tänav, küla)
elanikud saavad liigiti kogutud jäätmeid viia ja millest korjatakse jäätmed kokku korraldatud
jäätmeveo käigus või muul viisil. Jäätmemaju võib rajada näiteks halvasti ligipääsetavatesse
või hõredalt asustatud piirkondadesse, kus teekoormus ei võimalda raskete jäätmeautode
ligipääsu iga majapidamise juurde. Sellisel juhul saab alternatiivina kaaluda küla või mitme
majapidamise tarbeks ühise jäätmemaja rajamist ja võimaldada jäätmete liigiti üleandmine
tekkekohast kaugemal. Jäätmemajad ei vaja keskkonnakaitseluba ning neis kogutavaid
korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeid võib jäätmejaama või jäätmete
ümbertöötlemiseks ettenähtud kohta transportida kohaliku omavalitsuse üksusega kokkuleppel
teine isik. Jäätmemajade rajamist toetatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
Toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid soetatud jäätmemaju saavad kohaliku
omavalitsuse üksused anda elanikele kasutamiseks. Erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud
kogumispunktid (nt väikeelektroonika, ohtlikud jäätmed) või konteinerid (nt
pakendikonteinerid) on üldjuhul avalikkusele kättesaadavad määratud aegadel või ööpäev ringi.
Lõike 2 punkti 3 kohaselt võib olmejäätmeid kokku korjata jäätmejaamade kaudu. Sama säte
sisaldus määruse nr 4 § 4 lõike 11 punkti 2 loetelus, nüüd on õigusselguse huvides selleks
loodud eraldi punkt. See tähendab, et kui määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide
kokkukorjamine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, peab jäätmetekitajal olema vähemalt
võimalus neid jäätmeid ära anda jäätmejaamas.
Lõike 2 punkti 4 kohaselt saab tekkekohas liigiti kogutud jäätmeid kokku korjata regulaarselt
kogumisringide kaudu, mida korraldatakse tekkekohtade läheduses erinevate jäätmeliikide
kogumiseks ja vedamiseks ettenähtud sõidukiga. Näiteks on levinud ohtlike jäätmete kogumise
ringid, kus elanikud saavad mugavalt kord või paar aastas ohtlikke jäätmeid kodu lähedal ära
anda. Samuti saab korraldada kogumisringe suurjäätmete äraandmiseks kindlaks määratud
graafiku alusel. Sellega välditakse suurjäätmete kuhjumist korteriühistute prügikastide juurde.
Uus on § 3 lõike 2 punkt 5, mille kohaselt võib olmejäätmeid kokku korjata muul seaduses
sätestatud viisil. Muul viisil jäätmete kokkukorjamine onseks loetakse see, kui asjakohast luba
omav teenusepakkuja kogub olmejäätmeid, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga,
5
jäätmetekitaja juurest ja veab jäätmejaama või lõppkäitluskohta. Näiteks saab kodutehnikat või
mööblit kullerteenusena vedav ettevõte võtta samalt aadressobjektilt vana kodutehnika, mööbli
või pakendijäätmed ning viia need jäätmejaama või lõppkäitluskohta.
Paragrahvi 3 lõiget 3 on võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga muudetud ning sätestatud, et
määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide üleandmise viisid jäätmeliikide kaupa määrab
kohaliku omavalitsuse üksus oma jäätmehoolduseeskirjaga kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmekava järgi kooskõlas jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punktis 3 ja § 71 lõike 2 punktis 11
sätestatuga. Muutmise vajadus on tingitud jäätmeseaduses (eelnõu nr 190SE) tehtud
muudatustest.
Paragrahvi 3 lõikes 4 sätestatakse, et liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada kogumisel,
kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti
kogutud jäätmetest erinevad omadused. Näiteks on keelatud liigiti kogutud biojäätmeid nende
kokkukorjamisel segada segaolmejäätmete või pakendijäätmetega.
Uus on § 3 lõige 5, mis sätestab, et olmejäätmete liigiti kogumisel tuleb kogumisvahenditel või
nende märgistamisel eelistada võimaluse korral järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-,
metall- ja segapakendijäätmed; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun
– biojäätmed; hall ja must – segaolmejäätmed, punane – ohtlikud jäätmed. Juba praegu on need
värvilahendused soovituslikuna lisatud mitme kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmehoolduseeskirja. Nimetatud värvilahendused on juba omavahelise kokkuleppe
tulemusena kasutusele võtnud taaskasutusorganisatsioonid Eesti Pakendiringlus OÜ,
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ. Samuti on
olmejäätmete liigiti kogumise juhendites sellised värvilahendused kasutusele võtnud SA Things
hallatav veebiplatvorm kuhuviia.ee, kellega Keskkonnaministeerium on sõlminud vaba tahte
lepingu ja kes soovitab kujundatud juhendeid kasutada ka eri osalistel (kohalikud
omavalitsused, ürituste korraldajad). Jäätmekäitlejatest kasutab Ragn Sells AS samu
värvilahendusi olmejäätmete liigiti kogumise juhendites ja kogumisvahenditel. Nimetatud
värvilahendustele terviklik üleminek võib toimuda järk-järgult. Näiteks kui jäätmekogumise
konteiner läheb katki ja tekib vajadus selle väljavahetamiseks, soetatakse uus konteiner värviga,
mis on juhendites määratud kogutavale jäätmeliigile. Samuti kujundatakse neid värve järgides
uued trükitavad juhendid, kleebised jms.
Ühistele värvilahendustele üleminek terves riigis annab elanikele selguse, millised jäätmeliigid
millistesse konteinerisse tuleb panna. Sellega saavutatakse eeldatavalt suurem jäätmete liigiti
kogumise aktiivsus. Värvilahenduste väljatöötamiseks ja nende kasutuselevõtmiseks sõlmiti
kokkuleppeid 2019. aastal avaliku sektori innovatsiooniprogrammi projekti „Jäätmete liigiti
kogumine“ käigus. Selles osalesid ka Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Eesti
Linnade ja Valdade Liidu, Harku Vallavalitsuse, Paikre OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon
OÜ esindajad. Projekti käigus küsitleti elanikke, et selgitada kitsaskohti, miks elanikud ei kogu
jäätmeid liigiti. Intervjuude põhjal selgus, et üheks enim küsimusi tekitavaks probleemiks on
see, millisesse konteinerisse teatud jäätmeliike tohib visata. Kui seda üheselt ei mõisteta,
valitakse jäätmete äraviskamiseks pigem segaolmejäätmete konteiner. Toodi ka välja, et riigis
ringi liikudes kohatakse konteineritel erinevaid värve ja märgistusi ning see tekitab segadust.
Jäätmekonteinerite soetamist on toetatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu ja seda
plaanitakse teha ka edaspidi. Näiteks oli toetuse maksimaalne summa kohaliku omavalitsuse
üksuse kohta 2020. aastal 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 90%. Konteineri
ühikumaksumus sõltub soetatava konteineri suurusest ja tüübist. Näiteks on 240-liitrise
konteineri hind ca 65 eurot.
6
Uus on § 3 lõige 6, millega nähakse ette, et lõikes 5 nimetamata jäätmeliikide korral võib
kasutada vabalt valitud teisi värve, eristades kogumisvahendid selgete märgistustega, mis tagab,
et oleks selgesti eristatavad lõikes 5 nimetatud ja nimetamata jäätmete kogumine. Näiteks on
kasutusel punased ja rohelised konteinerid tekstiili kogumiseks. Sellisel juhul piisab, kui
konteinerile on lisatud selge märgistus – kleebis ja seda välja vahetada ei ole vaja.
Uus on § 3 lõige 7, mille kohaselt peab kogumisvahenditel või nende vahetus läheduses olema
selge ning kulumis- ja ilmastikukindel märgistus. Selliselt tagatakse kogumisvahendite
sihipärane kasutamine ja välditakse jäätmete sattumist muud liiki jäätmetele mõeldud
kogumisvahenditesse. Näiteks ei ole otstarbekas paigaldada kleebiseid kogumisvahenditele,
mida kasutatakse lühiajaliselt ürituste tarbeks. Sellisel juhul saab juhendid paigaldada näiteks
kogumisvahendite kohale või ette, et säiliks võimalus sama kogumisvahendit teisel üritusel
teise jäätmeliigi kogumiseks kasutada. Püsivalt samas asukohas olevate kogumisvahendite ja
sama liiki jäätmete kogumise puhul on otstarbekam juhendid kleepida kogumisvahendite peale.
Uus on § 3 lõige 8, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus teavitab jäätmete liigiti
kogumise korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning otsepostitustega või
meediakanalites (näiteks sotsiaalmeedias või kohalikus ajalehes). Sellisel viisil tehakse
kohalikule elanikule jäätmevaldkonda puudutav info kättesaadavaks. Hinnakirjade info
jagamine on vajalik, kuna hinnad erinevad Eesti piires. Näiteks võib olla osades piirkondades
võimalik mõned jäätmeliigid tasuta ära anda ja elanikel tekib ekslik arvamus, et sama
jäätmeliigi äraandmine on tasuta ka teistes piirkondades. Selleks, et elanikele kehtivad
hinnakirjad piisavalt kättesaadavaks teha, tuleb neid kuvada kohaliku omavalitsuse veebilehel
ja levitada eri meediakanalites.
Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvudega seotud kohustus, mis sisaldus määruse nr 4 § 4
lõikes 4, mille kohaselt pidi sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olmejäätmete liigiti
kogumise korraldus kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tagama 2020. a 1. jaanuariks
jäätmeseaduse § 1363 lõikes 1 nimetatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise, on viidud
seaduse tasandile (jäätmeseadus § 31 lg 11) ja seetõttu eelnõukohasest määrusest välja jäetud.
Paragrahvis 4 sätestatakse olmejäätmete kogumine jäätmejaamas.
Paragrahvi 4 lõikesse 1 on võrreldes määrusega nr 4 lisatud, et jäätmejaam on
keskkonnakaitseluba omav jäätmekäitluskoht. Viide keskkonnakaitseloale on lisatud selguse
huvides, sest kohalikud omavalitsused võivad rajada ka jäätmemaju jäätmete liigiti
kogumiseks, kuid jäätmemajad on mahult väiksemad, neis kogutakse vähem jäätmeliike ja neile
ei ole vaja keskkonnakaitseluba. Jäätmejaamas võivad toimuda jäätmete ringlussevõtuks
ettevalmistavad tegevused, nagu kompostimine, okste purustamine, jäätmete ümberlaadimine
prügiautodelt, konteineritest ja muudest prügikogumisvahenditest suurematesse
konteineritesse, jäätmete kokkupressimine mahu vähendamise ning edasise transportimise
eesmärgil sorteerimisjaamadesse või lõppkäitluskeskustesse.
Lõike 2 sõnastust on muudetud võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga. Lõikes 2 nimetatakse,
milliseid jäätmeliike tuleb jäätmejaamas vähemalt vastu võtta ja nendeks on eelnõukohase
määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmed. Kuni kohaliku omavalitsuse üksuse enda
haldusterritooriumil asjakohase tehnilise varustatusega jäätejaam puudub, võib kokkuleppel
teise kohaliku omavalitsuse üksusega suunata elanikud teise kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil paiknevasse jäätmejaama, kus on võimalik võtta vastu määruse § 2 lõikes
3 nimetatud olmejäätmeid.. Määrusesse on lisatud rakendustähtaeg, milleks on 2021. aasta 1.
Juuli. Selleks päevaks tuleb kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil paikneva
7
jäätmejama tehniline varustatus määrusega vastavusse viia. Jäätmejaamade rajamist ja
laiendamist toetatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu.
Lõikes 3 on sätestatud, et avalikuks kasutamiseks mõeldud jäätmejaama lahtiolekuajad peavad
tagama elanikkonnale võimaluse liigiti kogutud jäätmeid üle anda vähemalt kolmel päeval
nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni
jooksul nädalas, kui juurdepääs jäätmejaama ei ole tagatud muul viisil. Kohaliku omavalitsuse
üksus või jäätmejaama haldaja saab määrata jäätmejaama lahtiolekuajad, mis on elanikele
sobivamad. Näiteks on jäätmejaama kasutajatelt saadud tagasisidest selgunud, et vajatakse
rohkem õhtuseid (sh nädalavahetuse pealelõunaseid) lahtiolekuaegu, mis võimaldaksid
jäätmejaama külastada pärast tööpäeva või pärast hommikust koristustööd. Sõltuvalt kohalikust
eripärast võib jäätmejaama lahtioleku organiseerida muul viisil, näiteks saab paigaldada ID-
kaardi või telefoniga avatavaid väravaid. Sellisel juhul ei ole jäätmejaamas operaatori kohalolek
vajalik. Jäätmejaamades, kus lahtioleku tagab operaator, tuleb eelistada elanike teenindamiseks
õhtuseid aegu. Niinimetatud nutilahendustel töötavate väravaavamis- ja valvesüsteemide
soetamiseks on võimalik kohaliku omavalitsuste üksustel toetust taotleda SA
Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
Paragrahv 5 muudetakse konkreetsemaks ja täpsustatakse senist, määruse nr 4 § 5 sõnastust,
mis on leevendanud jäätmeseaduse § 35 lõikes 1 ja § 36 lõikes 2 kehtestatud prügilasse
ladestamise keeldu.
Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt tuleb vältida töötlemata segaolmejäätmete energiakasutust ja
ladestamist prügilasse (jäätmeseaduse § 221, § 35 lõige 1 ja § 36 lõiked 1 ja 2).
Eelnõukohase määruse § 5 lõike 1 kohaselt tehakse viide jäätmehierarhiale ja tuuakse välja, et
jäätmehierarhia alusel tuleb vältida lisaks töötlemata segaolmejäätmete ladestamisele ka
töötlemata segaolmejäätmete energiakasutust. Jäätmehierarhias on jäätmete kõrvaldamine alles
viimasel kohal ning energiakasutus koos muu taaskasutamisega eelviimasel, seega prioriteetne
on süsteem, mis võimaldab eelkõige jäätmete ringlussevõttu või taaskasutamist. Selline
süsteem on eelkõige jäätmete liigiti kogumine, kuid materjalide kasutamist jäätmehierarhia
kõrgematel tasanditel võib aidata ka segaolmejäätmete töötlemine enne põletamist või
ladestamist.
Säte on ühtlasi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta artikli 3 lõikes 3 sätestatud
põhimõtetega.
Uued on § 5 lõike 2 punktid 1 ja 2. Sätestatakse, et määruse § 5 lõike 1 ja jäätmeseaduse § 35
lõikes 1 ning § 36 lõigetes 1 ja 2 sätestatud energiakasutuse ja prügilasse ladestamise piirangud
ei kohaldu töötlemata segaolmejäätmetele, mis on kokku korjatud kohaliku omavalitsuse
üksuse haldusterritooriumilt, kus on korraldatud vähemalt paberi-, plasti-, metalli- ja
klaasijäätmete segaolmejäätmetest eraldi kokkukorjamine tekkekohalt jäätmeseaduse § 66
lõike 2 kohaselt ning köögi- ja sööklajäätmete segaolmejäätmetest eraldi kokkukorjamine või
tekkekohal ringlussevõtt. See ei tähenda, et ei kohalduks jäätmeseaduse §-s 134 sätestatud
biojäätmete ladestamise piirang. See tähendab, et prügilatesse ladestatavate olmejäätmete
hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla rohkem kui 20 massiprotsenti.
Edendamaks jäätmete tekkekohal liigiti kogumist ja ühtlasi arvestades jäätmevoogude muutust
jäätmete tekkekohal toimiva liigiti kogumise korral, võimaldab eelnõukohane § 5 lõige 2
leevendust töötlemata segaolmejäätmete ladestamise ja energiakasutuse piirangule.
Jäätmeseaduse § 16 lõike 2 kohaselt võib töötlemata kujul energiakasutusse või ladestamisele
8
suunata vaid selliseid segaolmejäätmeid, mis on kokku korjatud kohaliku omavalitsuse
territooriumilt, kus on korraldatud vähemalt paberi-, plasti-, metalli- ja klaasijäätmete liigiti
kogumine tekkekohal ning köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine tekkekohal või tekkekohal
ringlussevõtt. Säte on täpsem kehtiva määruse § 5 lõike 1 sõnastusest. Senine säte on olnud
ebakonkreetne selles, mida tähendab jäätmete osakaalu oluline vähendamine ülejäänud
segaolmejäätmete koostises ning seetõttu on sätet liiga kergekäeliselt rakendatud. Sätte
mitmetitõlgendatavusele on viidanud ka Riigikontroll 17.03.2021 avaldatud kontrolliaruandes
„Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“. Eelnõukohase
määruse sätte rakendamise järel muutub eeldatavalt töötlemata segaolmejäätmete ladestamine
ja energiakasutus kallimaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on korraldanud jäätmete liigiti
kogumise, on segaolmejäätmete energiakasutus ja ladestamine soodsam, kuna neid jäätmeid ei
pea enam eraldi töötlema.
Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine tagab taaskasutatava materjali parema kvaliteedi ja
seetõttu rohkem taaskasutamise mooduseid. Segunenud jäätmete sortimisel
jäätmekäitlusettevõttes eraldatavate taaskasutatavate materjalide kvaliteet on tavaliselt halvem,
sest biolagunevad jäätmed (näiteks toidujäätmed) määrivad ja rikuvad kõik muud materjalid
ning materjalide taaskasutamine on raskendatud kui mitte võimatu (näiteks kartongi ja paberi
kvaliteet kokkupuutel biolagunevate jäätmetega halveneb oluliselt). Ka on segunenud jäätmete
hilisem sortimine tegevusena kulukam kui liigiti kogutud jäätmete otse taaskasutusse
suunamine, sest see nõuab sortimiseks vajaliku inventari soetamist ja inimtööjõudu. Kuna
jäätmekäitluses kehtiva saastaja maksab põhimõtte kohaselt katab jäätmekäitlusega seotud
kulud jäätmetekitaja, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik, siis võib eeldada, et vajadus
jäätmeid hiljem sortida mõjutab hinna kujunemist, mida tasub jäätmetekitaja jäätmekäitluse
eest. Jäätmeseaduse § 31 mõtte kohaselt on kohaliku omavalitsuse esmane kohustus korraldada
jäätmete ja taaskasutatava materjali tekkekohal liigiti kogumine. Sellega tagatakse materjali
parem kvaliteet ning jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses.
Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik teha sortimisuuringuid, mille tulemusi saavad
kasutada ja jäätmeveo hinna kujunemisel arvesse võtta näiteks korraldatud jäätmeveo
riigihankes osalevad jäätmekäitlusettevõtted. Kui kohaliku omavalitsuse üksus eraldi
sortimisuuringut ei korralda, saab aluseks võtta üleriigilise värskeima segaolmejäätmete
sortimisuuringu, mille leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt.
Selleks, et tagada, et jäätmekäitleja kogub liigiti ja korjab tekkekohal kokku eelnõukohase
määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliigid, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel rakendada
asjakohaseid meetmeid, milleks on muu hulgas järelevalve ja teavitamine. Jäätmete liigiti
kogumise korraldamiseks tuleb luua jäätmete liigiti kokkukorjamise võimalused asjakohase
taristuga ja kehtestada isikutele kohustus jäätmeid liigiti koguda nende tekkekohas. Paberi-,
plasti-, metalli- ja klaasijäätmete tekkekohal kokkukogumisega võib liita samast materjalist
pakendijäätmete kogumise. Erinevate uuringutulemuste põhjal moodustavad paberi-, plasti-,
metalli- ja klaaspakendi-jäätmed segaolmejäätmetes ca 30% ja biolagunevad jäätmed üle 50%.
Asjakohaseks taristuks loetakse ka kogukondlikke lahendusi, näiteks jäätmemaju, mida
kasutavad kindla piirkonna elanikud.
Uus on § 5 lõige 3, millega täpsustatakse sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 ja sätestatakse, et
paberi-, plasti-, metalli- ja klaasijäätmeid võib koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku
omavalitsuse üksuse jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ning on kooskõlas jäätmeseaduse
§ 31 lõikega 6. Erandid, millistel juhtudel võib liigiti kogumise korraldamise kohustusest
kõrvale kalduda, tulenevad jäätmete raamdirektiivi artikli 10 lõikest 3 ning riigisiseses õiguses
käsitleb erandite tegemist jäätmeseaduse § 31 lõige 6. Kuigi jäätmete liigiti kogumise kohustuse
9
kohaselt on nõutav, et jäätmeid hoitakse liigist ja laadist lähtudes eraldi, võib teatavat liiki
jäätmeid teatud tingimustel koos koguda.
Paragrahvis 6 sätestatakse tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimise nõuded.
Lõigete 1 ja 2 sisu ei ole muudetud võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga. Jäätmete sortimine
on tegevus, mida teeb keskkonnakaitseloa alusel jäätmekäitleja enne jäätmete taaskasutamist
või kõrvaldamist, et eraldada jäätmetest ohtlikud jäätmed ja sellised jäätmeliigid, mis sobivad
korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks. Jäätmete
liigiti kogumine on tegevus, mida teeb jäätmetekitaja kodumajapidamises või asutuses iga päev
oma jäätmeid käideldes. Lõige 1 sätestab, millisel juhul tekkekohas liigiti kogutud ja üle antud
olmejäätmed sortimisele suunatakse. Lõige 2 selgitab, kuidas toimub olmejäätmete sortimise
tulemusena tekkinud jäätmete liigitamine. See hõlmab nii liigiti kogutud olmejäätmete
sortimisel tekkinud jäätmeid kui ka segaolmejäätmete sortimisel tekkinud jäätmeid. Selleks, et
segaolmejäätmete jäätmekood 20 03 01 muutuks näiteks 19 12 10 (prügikütus) peab
jäätmekäitleja tõendama, et jäätmete kütteväärtus on kasvanud protsessi käigus. Kui sorditakse
pakendijäätmeid ehk jäätmeid koodiga 15, siis tuleb arvestada, et sortimisel tekkinud jäätmed
jäävad ka pärast sortimist koodiga 15, mitte ei liigitu koodi 19 alla. Kui sorditakse
segaolmejäätmeid või teisi liigiti kogutud jäätmeid koodiga 20, kajastatakse neist välja nopitud
pakendijäätmed samuti koodiga 15, mitte koodiga 19. Seda on vaja selleks, et säiliks jälgitavus
sihtmäärade arvutamiseks. Jäätmekäitluskohtadest väljuvate segaolmejäätmete
1
klassifikatsiooni on käsitletud Iirimaa Keskkonnakaitse Agentuuri juhises.
Võrreldes määrusega nr 4 on lisatud lõige 3, milles sätestatakse, et olmejäätmed loetakse
töödelduks, kui jäätmeseaduse § 16 lõikes 2 nimetatud tegevus on tehtud. Selle kohaselt on
jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmete mehaaniline,
termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine, pakendamine ja
jäätmetest ainete või esemete eraldamine, mis muudab jäätmete omadusi, et vähendada jäätmete
kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende
taaskasutamist, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu.
Paragrahviga 7 seatakse biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise rakendamise tähtaeg.
Kohaliku omavalitsuse üksused peavad viima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise
kooskõlla eelnõukohase määruse § 2 lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatuga alates uutest
korraldatud jäätmeveo hangetest, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks.
Paragrahviga 8 seatakse tekstiilijäätmete liigiti kogumise rakendamise tähtaeg. Kohaliku
omavalitsuse üksused peavad viima tekstiilijäätmete liigiti kogumise kooskõlla eelnõukohase
määruse § 2 lõikes 3 punktis 10 sätestatuga mitte hiljem kui 2025. aastaks.
Paragrahviga 9 seatakse olmejäätmete jäätmejaamas kogumise rakendamise tähtaeg, et
määruse § 4 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse määruse § 2 lõike 3 punktide 6, 8 ja 14 suhtes
alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
Paragrahviga 10 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4
„Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ (RT I, 19.12.2015, 5).
1
EWC classification of mixed municipal waste exiting waste management facilities. 2012
https://www.epa.ie/pubs/advice/waste/municipalwaste/EPA%20viewpoint%20on%20EWC%20codes%20from
%20WTS%20Oct%202012.pdf
10
Määrusele on lisatud normitehniline märkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L
312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega samas ulatuses, milles Euroopa Liidu õigust rakendas
seni kehtinud määrus nr 4. Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei teki riigile tulu ega kulu.
5. Määruse mõju
Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused on peamiselt tehnilised. Kuna eelnõukohase
määrusega määrust nr 4 sisuliselt ei muudeta, on selle mõju sama, mis on praegu kehtival
määrusel. See ei avalda olulist mõju ei keskkonnale, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse
asutuste töökorraldusele, majandusele, riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule.
Kavandatud muudatused ei avalda ka sotsiaalset mõju. Keskkonnaministeeriumi haldusalas ei
muutu määruse eelnõu jõustamisel ülesannete ja pädevuste jaotus.
Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, jäätmetekitajad, jäätmekäitlejad.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (halduskoormusele).
Selleks, et jäätmete liigiti kogumine toimuks määruse nõuete kohaselt, on jäätmetekitajal
kulutusi vaja teha ainult juhul, kui ta on seni liigiti kogumise nõudeid eiranud.
Halduskoormusele kaasneb mõningane mõju, sest uuendamist võivad vajada senised
juhendmaterjalid, kus on jäätmete liigiti kogumist tekkekohas käsitletud sortimisena, mis on
määruse kontekstis viidud järeltegevuseks.
Mõju on oluline kohaliku omavalitsuse üksustele ja eraisikutele, kui seni ei ole määruses
ettenähtud mahus jäätmete liigiti kogumist korraldatud, kuna see eeldab sihiteadlikku
ümberkohanemist (võimalikud muudatused korraldatud jäätmeveos, jäätmejaamade töös,
konteinerite juurde soetamine jm). Mõju avaldub kestvalt, sest jäätmete liigiti kogumine peab
toimima edaspidi pidevalt ja katkematult. Isikud peavad samuti jäätmete liigiti kogumiseks
konteinereid juurde soetama, juhul kui neid ei olnud. 2021. aasta turuhindu arvesse võttes
jäävad kompostrite hinnad vahemikku 30–110 eurot, 240-liitriste konteinerite hinnad on ca 65
eurot. See, kui palju konteinereid ja/või kompostreid tuleb juurde soetada, sõltub sellest, kuidas
jäätmete kogumist on seni korraldatud ja kui palju konteinereid on juba olemas. Jäätmete liigiti
kogumisel muutub segaolmejäätmete kogus väiksemaks ning võimalikuks osutub konteinerite
vahetamine teiste jäätmeliikide kogumiseks. Näiteks tekib pakendijäätmeid kõige rohkem ja
senist segaolmejäätmete konteinerit saab edaspidi kasutada pakendijäätmete kogumiseks.
Kaasneda võib mõningane mõju, kui soovitakse jäätmekonteinereid vastavalt värvilahendusele
välja vahetada või juurde soetada. Jäätmekonteinerite soetamist on toetatud ja plaanitakse
toetada edaspidi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Näiteks oli toetuse maksimaalne
summa kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 2020. aastal 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne
määr 90%. Konteineri ühikumaksumus sõltub soetatava konteineri suurusest ja tüübist. Näiteks
11
oli kaubandusvõrgus pakutava 240-liitrise konteineri hind 2020. aastal ca 65 eurot.
Kaasneda võib mõningane rahaline mõju, kui kohaliku omavalitsuse üksusel on vajadus
jäätmejaama tehniline varustatus viia vastavusse määruse § 4 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Jäätmejaamade rajamist ja laiendamist toetatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu.
Mõju keskkonnale on positiivne, sest jäätmetekitajatele avaneb seejärel mugavam võimalus
jäätmetest vabanemiseks. Kaasneda võib ka mõningane rahaline mõju, kui osutub vajalikuks
jäätmejaama lahtioleku aegu muuta selliselt, et need on vastavuses määruse nõuetega.
Jäätmejaama lahtioleku saab tagada tehniliste vahenditega, mille soetamiseks on võimalik SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu toetust taotleda. Kui jäätmejaama lahtioleku
tagamiseks otsustatakse pikendada operaatori tööaega, kaasnevad tööjõukulud lisandunud
tundide arvel.
Aastaks 2025 peab olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt kasvama
55%-ni nende jäätmete kogumassist kalendriaastas, 2030. aastaks 60 ja 2035. aastaks vähemalt
65%-ni. Aastaks 2025 peab pakendijäätmete ringlussevõtt kogumassist kasvama 65%-ni ning
2030. aastaks 70%-ni. Sihtarvude tagamise täitmiseks kehtestatakse aastateks 2025 ja 2030
sihtarvud ka pakendimaterjalide liikide kaupa. Samuti seatakse piir ladestatavatele
olmejäätmetele – aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist nii, et ladestamine ei
ületaks 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Kehtestatakse ka
piirang, et alates 2030. aastast on keelatud ladestada jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, mis
sobivad ringlussevõtuks või korduskasutuseks ettevalmistamiseks. Keelatud on liigiti kogutud
jäätmete põletamine ja ladestamine (välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete
töötlemisel ning mille puhul põletamine või ladestamine on keskkonnale ohutuim viis).
Suurema ringlussevõtu tulemusel väheneb vajadus loodusressursside tarbimise järele, kuna
toodetakse teisest tooret. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmete liigiti
kogumise üks eesmärke on täita ringlussevõtu sihtarve, võib kaasneda rahaline mõju
töökoormuse kasvu tõttu, et tagada vajalik järelevalve, mis on seotud liigiti kogumise
edendamisega. Kohaliku omavalitsuse üksustel on vaja ka korraldatud olmejäätmeveo või
jäätmekäitluskoha määramise hangetega tagada, et jäätmed lähevad võimalikult suures ulatuses
ringlusse, mitte ladestamisele või põletamisele. Kaasnev mõju on oluline, kuna avaldub
pidevalt ja nõuab sihtrühmadelt sihiteadlikku ümberkohanemist – kohaliku omavalitsuse
üksused, ettevõtjad, riik jt osalised peavad oma tegevuses arvestama seatud sihtarve ja nende
saavutamiseks tegema pingutusi – nii ümberkorraldusi senistes tegevustes kui ka panustama
rahaliselt.
Mõju jäätmekäitlejatele on eeldatavalt positiivne, sest juba tekkekohas liigiti kogutud jäätmeid
on võimalik ringlusse võtta, ilma et neid oleks vaja sortimisse suunata. Segunenud jäätmete
hilisem sortimine on kulukam kui liigiti kogutud jäätmete otse taaskasutusse suunamine, sest
see nõuab sortimiseks vajaliku inventari soetamist ja inimtööjõudu. Kuna jäätmekäitluses
kehtiva saastaja maksab põhimõtte kohaselt katab jäätmekäitlusega seotud kulud
jäätmetekitaja, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik, siis võib eeldada, et vajadus
jäätmeid hiljem sortida, kui seda ei ole tehtud tekkekohal, mõjutab hinna kujunemist, mida
tasub jäätmetekitaja jäätmekäitluse eest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, sest see tagab määruse kõige kiirema jõustumise.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine
12
Eelnõu esitatakse kõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti
Ringmajandusettevõtete Liit, MTÜ Pakendiringlus, MTÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ
Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend, Eesti Korteriühistute Liit, MTÜ Ida-
Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Jäätmehalduskeskus, MTÜ Kesk-Eesti
Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit,
MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa
Omavalitsuste Liit, MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit,
MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Eesti Omanike
Keskliit.
Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna määruse sisu ei ole võrreldes
varasemaga oluliselt muutunud.
13
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0583 - Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.05.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/540498b8-8a9d-4dda-8e9b-350ce3ee2d57
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/540498b8-8a9d-4dda-8e9b-350ce3ee2d57?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main