EELNÕU
25.04.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;
2) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
„§ 141. Elektrisüsteemi tootmisvaru hindamine
(1) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur,
lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943, milles käsitletakse
elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54-124) artiklist 24.
(2) Lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et elektrisüsteemi
varustuskindluse norm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikli 25
mõistes ei ületa üheksat tundi aastas ning varustuskindluse tagamiseks tehtud tarbimise
juhtimise ja muude toimingute tulemusena eelduslikult tarnimata jääv elektrienergia kogus ei
ületa 4,5 gigavatt-tundi aastas.
(3) Kui lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel selgub, et varustuskindluse norm või tarnimata
jääv elektrienergia kogus on lõikes 2 sätestatust suurem, teavitab süsteemihaldur sellest
viivitamatult Konkurentsiametit ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.“;
3) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Süsteemihaldur avaldab § 14 lõikes 1 ja § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu oma veebilehel
hiljemalt iga aasta 15. detsembriks.“;
4) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Süsteemihaldur avaldab § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu oma veebilehel hiljemalt iga
aasta 15. detsembriks.“;
5) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et vähemalt järgmised
mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud
elektrienergia kogust 15-minutilise intervalliga:
1) ülekandevõrgu mõõtepunkt;
2) piirimõõtepunkt;
3) tootmisseadme, mille aktiivenergia tootmise võimsus on vähemalt 15 kW, mõõtepunkt;
4) 200-amprilise ja suurema peakaitsmega tarbija mõõtepunkt.“;
6) paragrahvi 29 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et kõik võrgulepinguga
mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud
elektrienergia kogust vähemalt 15-minutilise intervalliga.“.
§ 2.
(1) Paragrahvi 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
(2) Paragrahvi 1 punkt 5 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
(3) Paragrahvi 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. aasta 1. jaanuaril.
Kaja Kallas
peaminister
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise määruse
eelnõu seletuskirja lisa
Ettepanekute tabel
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
Teeme ettepaneku kustutada § 141 lõigetest 2 ja 3 Arvestatud
sõna „keskmiselt“.
25.04.2021
Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri” muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. Määrusega kehtestatakse
elektrisüsteemi varustuskindluse norm ning võrguettevõtjate, suletud jaotusvõrgu valdaja
ning liinivaldaja kohustus tagada oma teatud mõõtepunktides osaliselt alates 1. jaanuarist
2025. a ning täielikult alates 1. jaanuarist 2031. a võimalus mõõta võrgust võetud ja sinna
antud elektrienergia koguseid 15-minutiliste intervallidega (täna 1 h intervalliga).
Kõnealused muutmisvajadused tulenevad Euroopa Parlamenti ja nõukogu määrusest (EL)
2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna ekspert Marie-Ursula Vaks (tel: 639 7674, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak, anne-
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse esimese muudatusega (§ 1 punktid 1-4) tagatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklis 25 ja artiklis 8 ning 53 toodud kohustuste täitmine
Eestis. Artikli 25 lõike 2 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus määrama
varustuskindluse normi. Ettepaneku normi määramiseks teeb seejuures reguleeriv asutus
ehk Eesti puhul Konkurentsiamet. Lähtudes ameti tehtud ettepanekust ning 2020. aastal
läbiviidud analüüsidest, lisatakse käesoleva eelnõuga elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskirja ka asjakohane varustuskindluse norm, mille vastu süsteemihaldur iga-
aastaseid varustuskindluse analüüse koostab.
Elektrisüsteemis peab igal ajahetkel tarbimine olema võrdne tootmisega. Süsteemihalduril
(Eestis Elering AS) on kohustus tagada, et see tasakaal oleks igal ajahetkel tagatud. Kui
süsteemis on liiga palju tootmist, peab tootja süsteemihalduri nõudmisel 1 tootmist
vähendama. Kui süsteemis on tootmisvõimsust võrreldes tarbimisega vähe, peab tasakaalu
saavutamiseks suurendama tootmist või vähendama tarbimist.
Varustuskindluse norm kirjeldab sotsiaalmajanduslikult optimaalset varustuskindluse
taset. Norm näitab, millisel hetkel muutub täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine
varustuskindluse parandamiseks kallimaks kui väikese hulga elektritarbimise katmata
jätmine. Varustuskindluse normi seadmine ei tähenda, et tarbija elektrivarustus lülitatakse
välja. Ettepaneku kohane norm (9 h aastas) väljendab tõenäosuslikku ajaperioodi, mil
1
Vt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 6 lg 1
teatud erinevate analüüsitud mõjurite koosmõjus võib puudujääk tekkida. Koos normiga
(9 h aastas) sätestatakse ka limiit eeldatavale tarbimise piiramise mahule (4,5 GWh aastas).
Eeldatav tarbimise piiramise maht väljendab elektrienergia kogust, mis nimetatud 9 tunni
jooksul aastas maksimaalselt tarbimata võib jääda. Asjakohaste näitajate tõlgendamisel
tuleb lähtuda teoreetilisest olukorrast, mille süsteemihaldur oma tootmispiisavuse
aruannete alusel välja selgitab. Tarbimise piiramine on mitmevalentne, millest kõige
kiirema tulemuse annab elektrienergia hinnasignaal elektriturul. Tootmisvõimsuse
vähesuse tingimustes reageerib elektriturg läbi hinnasignaalide – kõrge nõudlus koos
vähese tootmisvõimsusega tähendab kohe kallist turuhinda. Teatud hinnapiirist alates
vähendavad teatud tarbijad oma elektrienergia tarbimist, panustades seeläbi süsteemi
varustuskindlusesse (näiteks liigutades soojuspumpade kasutuse aega). Kui
süsteemihaldur leiab, et varustuskindluse tagamiseks hinnasignaalidest ei piisa, on vajalik
tootmisvõimsuse puudujäägi olukorras süsteemi stabiilsus säilitada reservvõimsuste
kasutusele võtmisega. Kui ka sellest ei piisa, on süsteemihalduril võimalik vähendada
selleks lepinguliselt nõusoleku andnud tarbijate tarbimist ning sellise tarbimise
vähendamise eest tasu maksta. Selleks saab süsteemihaldur sõlmida lepingud huvitatud
osapooltega (nt agregaatoritega2) ning tasub neile kokkulepitud mahus elektri tarbimata
jätmise eest.
Tallinna Tehnikaülikool on süsteemihaldur Elering AS tellimusel hinnanud, et Eestis on
sellist paindlikku tarbimist ca 250 MW3 . Selline paindlikkuse tagamine mitte ainult ei
panusta varustuskindluse parendamisse vaid võimaldab tarbijal ka vähendada oma kulusid
elektrienergia ostmisel. Võttes siinkohal arvesse ka Eesti avariielektrijaama võimsust
(Kiisa AEJ) 250 MW, on süsteemihalduril võimalus kasutada süsteemi stabiilsuse
tagamiseks süsteemivõimsust ca 500 MW ulatuses. Arvestades varustuskindluse normiks
9 tundi aastas, kujuneb eelneva järgi teoreetiliselt tarnimata jäänud elektrienergia koguseks
500 MW x 9 h = 4500 MWh ehk 4,5 GWh.
Eelnõu koostamise hetkeks ei ole Eesti süsteemihaldur pidanud ühelgi tunnil Eesti tarbija
elektritarbimist tulenevalt tootmispiisavuse puudumisest paindlikult juhtima. Seega on
täna eeldatav tarbimise piiramise maht 0 GWh. See võib seoses elektrisüsteemi arengutega
tulevikus muutuda (nt väheneb siseriiklik tootmisvõimsus).
2020. aastal läbi viidud analüüsi 4 tulemusel selgus, et Eesti varustuskindluse norm on
vahemikus 6-12 h, optimaalselt 9 h aastas. Allolev graafik näitab, milline on normi
väiksemaks või suuremaks muutmise sotsiaalmajanduslik mõju.
2
Agregaator on isik, kes süsteemihalduriga sõlmitud lepingu alusel juhib tarbijate tarbimisharjumusi
lähtuvalt süsteemihalduri signaalidele
3
Tallinna Tehnikaülikool. Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs
tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks. http://elering.ee/tarbimise-juhtimise-aruanne/
4
Elering AS veebilehel leitav varustuskindluse normi analüüs - https://elering.ee/varustuskindluse-
standardi-uuring
-
2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 14.0 16.0 18.0 20.0
-500,000
Welfare variation, €
-1,000,000
-1,500,000
-2,000,000
-2,500,000
-3,000,000
LOLE, hours/year
Siit järeldub, et muutes normi väärtusele 3 h aastas, on sellel võrreldes 9 tunnise normiga
sotsiaalmajanduslik mõju ühiskonnale ca 3 M€ aastas. Samas kui suurendada normi
tasemele 17 h aastas, on selle mõju võrreldes 9 tunnise normiga ca 2,5 M€ aastas.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia
siseturgu, artiklile 21 (4), sätestab, et "Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanisme
kasutusele, kui nii Euroopa ressursside piisavuse hindamises kui ka riiklikus ressursside
piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse
hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme." Määrus (EL) 2019/943
sätestab artiklites 23 ja 24 tingimused, millele peavad vastama vastavalt Euroopa
ressursside piisavuse hindamine ja riiklik ressursside piisavuse hindamine. Selleks, et Eesti
ressursside piisavuse hindamine vastaks määruses (EL) 2019/943 toodud riikliku
ressursside piisavuse hindamise tingimustele, lisatakse eelnõuga Elektrisüsteemi
toimimise võrgueeskirja § 141. Antud paragrahvis sätestatakse, et süsteemihaldur koostab
ressursside piisavuse hindamise vastavalt määruse artiklile 24 ja teeb seda hiljemalt iga
aasta 15. detsembriks.
Täna paragrahvis 14 toodud elektrisüsteemi tootmisvaru hindamise metoodika ei vasta
määruse (EL) 2019/943 riikliku ressursside piisavuse hindamise nõuetele. Metoodika
jäetakse siiski paralleelselt uue metoodikaga kehtima kuni aastani 2024 säilitamaks
paralleelne hindamine ning sujuv üleminek uuele metoodikale.
Kehtiv metoodika erineb määruses (EL) 2019/943 toodud metoodikast peamiselt järgmiste
elementide poolest:
1. Kehtiv metoodika vaatleb ainult maksimaalse tarbimisega perioodi (näide analüüsi
tulemusest joonisel 1) samas kui uus metoodika analüüsib kõiki tunde aastas;
2. Kehtiv metoodika ei hõlma tõenäosuspõhiseid arvutusi ning ei anna seetõttu
hinnangut ressursipiisavuse probleemi tõenäosuse kohta, uus metoodika annab
väljundina tõenäosuslikud näitajaid eeldatavasti mittetarnitav energia ja eeldatav
võimsusvajak;
1) Uus metoodika võtab arvesse hulga erinevaid klimaatilisi aastaid ja
elektrisüsteemi elementide avariiprofiile, teostades nende põhjal nn Monte
Carlo simulatsioone (vt joonis 2).
2) Uus metoodika arvutab kõigi Euroopa riikide kohta eeldatavasti
mittetarnitava energia ja eeldatav võimsusvajaku erinevate tulevikuaastate
kohta. Eesti jaoks saadud väärtuseid võrreldakse Eesti varustuskindluse
normiga, et hinnata varustuskindluse situatsiooni (vt tulemuste näide
joonisel 3).
3. Kehtiv metoodika ei hõlma teiste Euroopa riikide elektrisüsteemide ressursse ja
tarbimist ning arvestab riikide omavahelist ressursipiisavuse toetust ainult kaudsel
meetodil. Uus metoodika analüüsib kõikide Euroopa elektrisüsteemide üheaegset
võimet tarbimine katta.
Joonis 1 Elektrisüsteemi deteministliku analüüsi näide.
Joonis 2 Monte Carlo simulatsioonides kasutatatvad 700 simulatsiooniaastat.
Joonis 3 Tõenäosusliku analüüsi tulemused Läänemere regiooni kohta Eleringi varustuskindluse 2020 aruandest.
Teise muudatusena (§ 1 punktid 5-7) käsitleb eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/943 artiklist 8 tulenevat kohustust tagada, et liikmesriigis on alates 1.
jaanuarist 2021. a tasakaalustusperiood mitte pikem kui 15 minutit. Määrus on andnud ka
võimaluse liikmesriigil küsida ajapikendust kuni 31. detsembrini 2024. a. Kuivõrd Eestis
on äsja paigaldatud uued kauglugemist võimaldavad mõõteseadmed, ei ole neid mõistlik
kohe välja vahetada, et tagada vähemalt 15-minutilist mõõteperioodi.
Täielikult toimiv ja ühendatud energiasiseturg on vajalik energiavarustuskindluse
tagamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja kõigile tarbijatele taskukohase hinnaga
elektrienergia pakkumiseks. Tasakaalustamisturu lõimimine hõlbustab päevasisese turu
tõhusat toimimist ja võimaldab turuosalistel teha tasakaalustamist võimalikult
reaalajalähedaselt. Põhivõrguettevõtja teeb tasakaalustamisturul tasakaalustamist alles
pärast päevasisese turu lõppedes tasakaalustamatuse korvamiseks.
Tasakaaluarveldusperioodi ühtlustamine Euroopas kestusele 15 minutit edendab
päevasisest kaubandust ja mitme kaubeldava toote arendamist ühe ja sama tarneaja jaoks.
Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (EL) 2017/2195 ja ka elektrienergia siseturu
määrus (EL) 2019/943 sätestavad, et hiljemalt 31.12.2024, eeldusel, et regulaator on
andnud maksimaalse pikenduse, mida regulatsioon võimaldab, peavad olema kõik
elektrisüsteemid rakendanud 15-minutilise bilansiperioodi.
Põhivõrguettevõtja Elering AS on koos Balti süsteemihalduritega esitanud Euroopa
Komisjonile 15-minutilise bilansiperioodi edasilükkamise taotluse (11.11.2020), mille
kohta leiab rohkem infot Elering AS veebilehelt5.
Määruse eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Järgnevalt on toodud eelnõu paragrahvide
lõikes ülevaade määruse sisust.
Paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks alates 2024. aastast. Paragrahv käsitleb siseriikliku
tootmisvaru hindamist siseriiklikuid põhimõtteid järgides. Siseriikliku metoodika asemele
tuleb määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodika (jõustub üldkorras). Siiski on
oluline säilitada paralleelselt ka käesolevas paragrahvis kirjeldatud lähenemine, et tagada
sujuv üleminek deterministlikust analüüsist tõenäosuslikule analüüsile. Selle järgi tagab
süsteemihaldur aastani 2023, et varustuskindluse aruandes kajastatakse paralleelselt nii
deterministlikule analüüsile kui tõenäosuslikule analüüsile tuginev varustuskindluse
hinnang. Alates 2024. aastast lähtub süsteemihaldur varustuskindluse analüüsi koostamisel
ainult tõenäosuslikust analüüsist, kuid võib seda täiendada deterministliku analüüsiga.
Paragrahvi 141 lisamine kohustab süsteemihaldurit tootmisvaru hindamisel lähtuma
määruses nr (EL) 2019/943 sätetatud põhimõtetest.
Lõike 1 järgi on elektrisüsteemi tootmisvaru hindamine süsteemihalduri kohustus.
Seejuures peab süsteemihaldur lähtuma määruse nr (EL) 2019/943 artiklist 24. See
kirjeldab täpselt põhimõtteid, millest hindamisel lähtuma peab.
Lõikega 2 sätestatakse Eesti varustuskindluse normiks 9 tundi aastas ning eeldatavasti
mittetarnitavaks elektrienergiaks mitte rohkem kui 4,5 gigavatt-tundi aastas. Sellised
5
Elering AS veebileht - https://elering.ee/15-minutilise-bilansiperioodi-rakendusplaan
tulemused on kooskõlas 2019. aastal süsteemihalduri ja MKM tellitud analüüsis toodud
põhimõtetega.
Lõige 3 kohustab süsteemihaldurit viivitamatult teavitama Konkurentsiametit ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit sellest, kui tootmisvaru hindamise
tulemusena ületatakse varustuskindluse normi. Teavitamine on oluline selleks, et
ministeerium saaks koostöös Konkurentsiameti ja süsteemihalduriga leida üles
turubarjäärid, mis takistavad turusignaalide vastu tootmisseadmeid rajamast. Kui nende
barjääride eemaldamine ei taga, et uusi tootmisseadmeid rajatakse, peab ministeerium
alustama võimsusmehhanismi rakendamisega. Selle raames kuulutatakse välja
vähempakkumine, mille tulemusena rajatakse varustuskindluse tagamiseks vajalik
tootmisseade. Tegemist oleks riigiabi luba nõudva protsessiga. Asjakohane täpne
regulatsioon luuakse eraldi elektrituruseadusesse 2021. aasta jooksul. Seniste
süsteemihalduri prognooside kohaselt ei ületata eelnõus kirjeldatud varustuskindluse
normi vähemalt aastani 2030.
Paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse selliselt, et süsteemihaldur avaldaks § 14 lõikes 1 ja §
141 lõikes 1 nimetatud hinnangud hiljemalt iga aasta viimasel päeval. Senise regulatsiooni
järgi on selleks tähtajaks 1. juuni, kuid tootmisvaru hinnangu koostamisel ja avaldamisel
ei ole see tähtaeg enam reaalne. Ühtlasi ei ole deterministliku meetodi valguses enam
vajalik avaldada 15 aasta tiputarbimist ega minimaalset tarbimist. Tootmisvaru hinnangu
koostamisel peab süsteemihaldur lähtuma ENTSO-E avaldatavast Euroopa
tootmispiisavuse hinnangust, mis avaldatakse reeglina aasta viimasel kuul. Seetõttu on
pikendatud ka süsteemihalduri tähtaega Eesti tootmispiisavuse hinnangu avaldamiseks.
Pärast seda, kui määruse § 14 tunnistatakse alates 2024. aastast kehtetuks, avaldab
süsteemihaldur ainult § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu.
Paragrahv 29 täiendamine on seotud 15-minutilise bilansiperioodile üleminekuga.
Lõige 8 kohustab ülekandevõrgu haldurit, jaotusvõrguhaldurit, suletud jaotusvõrgu
valdajat ja liinivaldajat (otseliin) tagama, et tema valduses olevad lõikes nimetatud
mõõtepunktid oleks hiljemalt 1. jaanuarist 2025. a varustatud sellise mõõteseadmega, mis
mõõdab võrku antud ja võrgust võetud elektrienergia kogust 15-minutilise intervalliga.
Sellised mõõtepunktid on järgmised:
1) kõik ülekandevõrgu mõõtepunktid;
2) kõik piirimõõtepunktid elektrituru toimimise võrgueeskirja mõistes;
3) tootmisseadmete, mille aktiivenergia tootmise võimsus on vähemalt 15 kW, võrku
antava energia mõõtepunkt;
4) kõik mõõtepunktid, mille taga on vähemalt 200-amprilise peakaitsmega tarbija.
Lõike 9 järgi peavad võrguettevõtjad, suletud jaotusvõrgu haldurid ja liinivaldajad tagama,
et lisaks lõikes 8 nimetatud mõõtepunktidele oleks alates 1. jaanuarist 2031. a 15-minutilise
intervalliga mõõteseadmetega varustatud ka kõik ülejäänud tarbijad. See tähendab, et need
isikud vahetavad mõõteseadmed järk-järgult välja mõõteseadmete vastu, mis võimaldavad
võrgust võetud või võrku antud energiat senise tunnise intervalli asemel mõõta intervalliga
15 minutit.
Määruse § 1 punkt 1 ja punkt 4 jõustuvad alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Punktiga 1
tunnistatakse kehtetuks siseriiklik tootmisvaru hindamise kohustus. See kohustus asendub
määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodikaga. Kuna kõnealused metoodikad on aga
väga erinevad, peab iga-aastases süsteemihalduri avaldatavas varustuskindluse aruandes
kajastama tootmispiisavust nii siseriikliku ehk deterministliku metoodika kui määruses nr
(EL) 2019/943 toodud metoodika ehk tõenäosusliku metoodika järgi. Tagamaks ülemineku
piisavat sujuvust, lähtub süsteemihaldur varustuskindluse aruande koostamisel
paralleelselt mõlemast metoodikast. Punktiga 4 muudetakse § 15 lõiget 2, milles on
sätestatud hinnangu avaldamise tähtaeg. Kuna § 14 tunnistatakse määruse § 1 p 1
jõustumisel kehtetuks, muudetakse ka § 15 lõike 2 sõnastust vastavalt.
Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2025. a 1. jaanuaril. Täpsem selgitus selle kohta on toodud §
1 punkti 5 sisuanalüüsis.
Määruse § 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. a 1. jaanuarist. Punktiga 6 tunnistatakse
kehtetuks üleminekusäte (§ 1 p 5, mis jõustub 1.01.2025) ning punktiga 7 kohustatakse
võrguettevõtjaid, suletud jaotusvõrguettevõtjaid ja liinivaldajaid tagama, et kõigis
mõõtepunktides on 15-minutilist mõõtetäpsust tagavad mõõteseadmed.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr (EL) 2019/943.
4. Määruse mõjud
Määrusega kehtestatakse Eesti varustuskindluse norm ja 15-minutilisele mõõteintervallile
ülemineku kohustus. Mõlema muudatuse tegemise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EL) 2019/943.
Varustuskindluse normiks kehtestatakse Eestis 9 h. Senise praktika kohaselt ei ole
pidanud süsteemihaldur ühelgi tunnil ega minutil aastas süsteemi tarbimist piirama selleks,
et välistada tootmispuudujäägist tingitud varustuskindluse häireid. Aastateks 2025 ja 2030
näeb süsteemihaldur ette, et Eesti süsteemihaldur peab varustuskindluse tagamiseks
nõudma ca 0,3 ja 0,8 tunnil aastas elektrienergia tarbimise vähendamist. ENTSO-E MAF
järgi on näiteks Läti vastav näitaja 0,3 ja 1,9 tundi ning Leedu puhul 0,8 ja 7,7 tundi.
Seega on 2020. aasta varustuskindluse aruande järgi Eesti varustuskindluse norm kindlalt
tagatud.
Kui selgub, et Eesti elektrisüsteemis ei ole varustuskindluse normi täitmine tagatud, peab
valdkonna eest vastutav ministeerium (MKM) ning Konkurentsiamet analüüsima, kas
esineb turutõrkeid, mis takistavad turutingimustel tootmisseadmete rajamist. Juhul kui
turutõrkeid ei esine või nende kõrvaldamisel ei ole varustuskindluse norm täidetud, on
võimalik taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks.
Kuna Elering AS koostab tootmispiisavuse aruandeid vähemalt 10-aastase perspektiiviga,
on ministeeriumil ja Konkurentsiametil piisavalt aega turubarjääride väljaselgitamiseks ja
vajalike regulatsioonide täiendamiseks selleks, et turupõhiselt vajalikud tootmisseadmed
siiski turule tuleks ja varustuskindluse olukorda parandaks. Ettearvamatute olukordadega
arvestamiseks on aga oluline, et vajalik võimsusmehhanism kuuluks kiirkorras kasutusele
võtmisele.
Mõõteseadmete väljavahetamise eel koostatud Konkurentsiameti ja süsteemihalduri
analüüs tuvastas, et 15-minutilist mõõteintervalli ei võimalda Eestis ca 82,8% paigaldatud
mõõteseadmetest. Seetõttu rakendatakse aastast 2025 väiksemat mõõteintervalli piiratud
mahule tarbijatest. Suurem osa 15-minutilist mõõteintervalli mitte võimaldavatest
mõõtevahenditest jõuab oma tehnilise eluea lõppu 2030. aastal. Seega peaks need arvestid
alates 2031. aastast nagunii välja vahetama uute vastu. Käesoleva määruse järgi peabki
võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu ettevõtja tagama, et aastaks 2031 on
nende võrkudes sellised arvestid, mis suudaksid mõõta võrku sisenenud ja võrgust
väljunud elektrienergiat 15-minutilise intervalliga.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punkt 1 ja punkt 4 jõustuvad alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Punktiga 1
tunnistatakse kehtetuks siseriiklik tootmisvaru hindamise kohustus. See kohustus asendub
määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodikaga. Kuna kõnealused metoodikad on aga
väga erinevad, peab iga-aastases süsteemihalduri avaldatavas varustuskindluse aruandes
kajastama tootmispiisavust nii siseriikliku ehk deterministliku metoodika kui määruses nr
(EL) 2019/943 toodud metoodika ehk tõenäosusliku metoodika järgi. Tagamaks ülemineku
piisavat sujuvust, lähtub süsteemihaldur varustuskindluse aruande koostamisel
paralleelselt mõlemast metoodikast. Punktiga 4 muudetakse § 15 lõiget 2, milles on
sätestatud hinnangu avaldamise tähtaeg. Kuna § 14 tunnistatakse määruse § 1 p 1
jõustumisel kehtetuks, muudetakse ka § 15 lõike 2 sõnastust vastavalt.
Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2025. a 1. jaanuaril. Täpsem selgitus selle kohta on toodud §
1 punkti 5 sisuanalüüsis.
Määruse § 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. a 1. jaanuarist. Punktiga 6 tunnistatakse
kehtetuks üleminekusäte (§ 1 p 5, mis jõustub 1.01.2025) ning punktiga 7 kohustatakse
võrguettevõtjaid, suletud jaotusvõrguettevõtjaid ja liinivaldajaid tagama, et kõigis
mõõtepunktides on 15-minutilist mõõtetäpsust tagavad mõõteseadmed.
Määruse § 1 punktid 2 ja 3 jõustuvad üldkorras.
7. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning esitati
ettepanekute tegemiseks Konkurentsiametile, Elering AS-le ning MTÜ-le Eesti
Elektritööstuse Liit. Märkuste tabel on toodud käesoleva seletuskirja lisana.