dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" muutmise määruse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
2-3/20-0288/2902-1
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/20-0288
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-320-02882902-1 04.05.2021 Väljaminev kiri.asice1216 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 25.04.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 2) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Elektrisüsteemi tootmisvaru hindamine (1) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54-124) artiklist 24. (2) Lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et elektrisüsteemi varustuskindluse norm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikli 25 mõistes ei ületa üheksat tundi aastas ning varustuskindluse tagamiseks tehtud tarbimise juhtimise ja muude toimingute tulemusena eelduslikult tarnimata jääv elektrienergia kogus ei ületa 4,5 gigavatt-tundi aastas. (3) Kui lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel selgub, et varustuskindluse norm või tarnimata jääv elektrienergia kogus on lõikes 2 sätestatust suurem, teavitab süsteemihaldur sellest viivitamatult Konkurentsiametit ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.“; 3) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Süsteemihaldur avaldab § 14 lõikes 1 ja § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu oma veebilehel hiljemalt iga aasta 15. detsembriks.“; 4) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Süsteemihaldur avaldab § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu oma veebilehel hiljemalt iga aasta 15. detsembriks.“; 5) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et vähemalt järgmised mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia kogust 15-minutilise intervalliga: 1) ülekandevõrgu mõõtepunkt; 2) piirimõõtepunkt; 3) tootmisseadme, mille aktiivenergia tootmise võimsus on vähemalt 15 kW, mõõtepunkt; 4) 200-amprilise ja suurema peakaitsmega tarbija mõõtepunkt.“; 6) paragrahvi 29 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et kõik võrgulepinguga mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia kogust vähemalt 15-minutilise intervalliga.“. § 2. (1) Paragrahvi 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Paragrahvi 1 punkt 5 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. (3) Paragrahvi 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. aasta 1. jaanuaril. Kaja Kallas peaminister Taavi Aas majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa Ettepanekute tabel Rahandusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus Teeme ettepaneku kustutada § 141 lõigetest 2 ja 3 Arvestatud sõna „keskmiselt“. 25.04.2021 Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. Määrusega kehtestatakse elektrisüsteemi varustuskindluse norm ning võrguettevõtjate, suletud jaotusvõrgu valdaja ning liinivaldaja kohustus tagada oma teatud mõõtepunktides osaliselt alates 1. jaanuarist 2025. a ning täielikult alates 1. jaanuarist 2031. a võimalus mõõta võrgust võetud ja sinna antud elektrienergia koguseid 15-minutiliste intervallidega (täna 1 h intervalliga). Kõnealused muutmisvajadused tulenevad Euroopa Parlamenti ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel: 625 6347, e-post: [email protected]) ja sama osakonna ekspert Marie-Ursula Vaks (tel: 639 7674, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak, anne- [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse esimese muudatusega (§ 1 punktid 1-4) tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklis 25 ja artiklis 8 ning 53 toodud kohustuste täitmine Eestis. Artikli 25 lõike 2 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus määrama varustuskindluse normi. Ettepaneku normi määramiseks teeb seejuures reguleeriv asutus ehk Eesti puhul Konkurentsiamet. Lähtudes ameti tehtud ettepanekust ning 2020. aastal läbiviidud analüüsidest, lisatakse käesoleva eelnõuga elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja ka asjakohane varustuskindluse norm, mille vastu süsteemihaldur iga- aastaseid varustuskindluse analüüse koostab. Elektrisüsteemis peab igal ajahetkel tarbimine olema võrdne tootmisega. Süsteemihalduril (Eestis Elering AS) on kohustus tagada, et see tasakaal oleks igal ajahetkel tagatud. Kui süsteemis on liiga palju tootmist, peab tootja süsteemihalduri nõudmisel 1 tootmist vähendama. Kui süsteemis on tootmisvõimsust võrreldes tarbimisega vähe, peab tasakaalu saavutamiseks suurendama tootmist või vähendama tarbimist. Varustuskindluse norm kirjeldab sotsiaalmajanduslikult optimaalset varustuskindluse taset. Norm näitab, millisel hetkel muutub täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks kallimaks kui väikese hulga elektritarbimise katmata jätmine. Varustuskindluse normi seadmine ei tähenda, et tarbija elektrivarustus lülitatakse välja. Ettepaneku kohane norm (9 h aastas) väljendab tõenäosuslikku ajaperioodi, mil 1 Vt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 6 lg 1 teatud erinevate analüüsitud mõjurite koosmõjus võib puudujääk tekkida. Koos normiga (9 h aastas) sätestatakse ka limiit eeldatavale tarbimise piiramise mahule (4,5 GWh aastas). Eeldatav tarbimise piiramise maht väljendab elektrienergia kogust, mis nimetatud 9 tunni jooksul aastas maksimaalselt tarbimata võib jääda. Asjakohaste näitajate tõlgendamisel tuleb lähtuda teoreetilisest olukorrast, mille süsteemihaldur oma tootmispiisavuse aruannete alusel välja selgitab. Tarbimise piiramine on mitmevalentne, millest kõige kiirema tulemuse annab elektrienergia hinnasignaal elektriturul. Tootmisvõimsuse vähesuse tingimustes reageerib elektriturg läbi hinnasignaalide – kõrge nõudlus koos vähese tootmisvõimsusega tähendab kohe kallist turuhinda. Teatud hinnapiirist alates vähendavad teatud tarbijad oma elektrienergia tarbimist, panustades seeläbi süsteemi varustuskindlusesse (näiteks liigutades soojuspumpade kasutuse aega). Kui süsteemihaldur leiab, et varustuskindluse tagamiseks hinnasignaalidest ei piisa, on vajalik tootmisvõimsuse puudujäägi olukorras süsteemi stabiilsus säilitada reservvõimsuste kasutusele võtmisega. Kui ka sellest ei piisa, on süsteemihalduril võimalik vähendada selleks lepinguliselt nõusoleku andnud tarbijate tarbimist ning sellise tarbimise vähendamise eest tasu maksta. Selleks saab süsteemihaldur sõlmida lepingud huvitatud osapooltega (nt agregaatoritega2) ning tasub neile kokkulepitud mahus elektri tarbimata jätmise eest. Tallinna Tehnikaülikool on süsteemihaldur Elering AS tellimusel hinnanud, et Eestis on sellist paindlikku tarbimist ca 250 MW3 . Selline paindlikkuse tagamine mitte ainult ei panusta varustuskindluse parendamisse vaid võimaldab tarbijal ka vähendada oma kulusid elektrienergia ostmisel. Võttes siinkohal arvesse ka Eesti avariielektrijaama võimsust (Kiisa AEJ) 250 MW, on süsteemihalduril võimalus kasutada süsteemi stabiilsuse tagamiseks süsteemivõimsust ca 500 MW ulatuses. Arvestades varustuskindluse normiks 9 tundi aastas, kujuneb eelneva järgi teoreetiliselt tarnimata jäänud elektrienergia koguseks 500 MW x 9 h = 4500 MWh ehk 4,5 GWh. Eelnõu koostamise hetkeks ei ole Eesti süsteemihaldur pidanud ühelgi tunnil Eesti tarbija elektritarbimist tulenevalt tootmispiisavuse puudumisest paindlikult juhtima. Seega on täna eeldatav tarbimise piiramise maht 0 GWh. See võib seoses elektrisüsteemi arengutega tulevikus muutuda (nt väheneb siseriiklik tootmisvõimsus). 2020. aastal läbi viidud analüüsi 4 tulemusel selgus, et Eesti varustuskindluse norm on vahemikus 6-12 h, optimaalselt 9 h aastas. Allolev graafik näitab, milline on normi väiksemaks või suuremaks muutmise sotsiaalmajanduslik mõju. 2 Agregaator on isik, kes süsteemihalduriga sõlmitud lepingu alusel juhib tarbijate tarbimisharjumusi lähtuvalt süsteemihalduri signaalidele 3 Tallinna Tehnikaülikool. Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks. http://elering.ee/tarbimise-juhtimise-aruanne/ 4 Elering AS veebilehel leitav varustuskindluse normi analüüs - https://elering.ee/varustuskindluse- standardi-uuring - 2.0 4.0 6.0 8.0 10.0 12.0 14.0 16.0 18.0 20.0 -500,000 Welfare variation, € -1,000,000 -1,500,000 -2,000,000 -2,500,000 -3,000,000 LOLE, hours/year Siit järeldub, et muutes normi väärtusele 3 h aastas, on sellel võrreldes 9 tunnise normiga sotsiaalmajanduslik mõju ühiskonnale ca 3 M€ aastas. Samas kui suurendada normi tasemele 17 h aastas, on selle mõju võrreldes 9 tunnise normiga ca 2,5 M€ aastas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu, artiklile 21 (4), sätestab, et "Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanisme kasutusele, kui nii Euroopa ressursside piisavuse hindamises kui ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme." Määrus (EL) 2019/943 sätestab artiklites 23 ja 24 tingimused, millele peavad vastama vastavalt Euroopa ressursside piisavuse hindamine ja riiklik ressursside piisavuse hindamine. Selleks, et Eesti ressursside piisavuse hindamine vastaks määruses (EL) 2019/943 toodud riikliku ressursside piisavuse hindamise tingimustele, lisatakse eelnõuga Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141. Antud paragrahvis sätestatakse, et süsteemihaldur koostab ressursside piisavuse hindamise vastavalt määruse artiklile 24 ja teeb seda hiljemalt iga aasta 15. detsembriks. Täna paragrahvis 14 toodud elektrisüsteemi tootmisvaru hindamise metoodika ei vasta määruse (EL) 2019/943 riikliku ressursside piisavuse hindamise nõuetele. Metoodika jäetakse siiski paralleelselt uue metoodikaga kehtima kuni aastani 2024 säilitamaks paralleelne hindamine ning sujuv üleminek uuele metoodikale. Kehtiv metoodika erineb määruses (EL) 2019/943 toodud metoodikast peamiselt järgmiste elementide poolest: 1. Kehtiv metoodika vaatleb ainult maksimaalse tarbimisega perioodi (näide analüüsi tulemusest joonisel 1) samas kui uus metoodika analüüsib kõiki tunde aastas; 2. Kehtiv metoodika ei hõlma tõenäosuspõhiseid arvutusi ning ei anna seetõttu hinnangut ressursipiisavuse probleemi tõenäosuse kohta, uus metoodika annab väljundina tõenäosuslikud näitajaid eeldatavasti mittetarnitav energia ja eeldatav võimsusvajak; 1) Uus metoodika võtab arvesse hulga erinevaid klimaatilisi aastaid ja elektrisüsteemi elementide avariiprofiile, teostades nende põhjal nn Monte Carlo simulatsioone (vt joonis 2). 2) Uus metoodika arvutab kõigi Euroopa riikide kohta eeldatavasti mittetarnitava energia ja eeldatav võimsusvajaku erinevate tulevikuaastate kohta. Eesti jaoks saadud väärtuseid võrreldakse Eesti varustuskindluse normiga, et hinnata varustuskindluse situatsiooni (vt tulemuste näide joonisel 3). 3. Kehtiv metoodika ei hõlma teiste Euroopa riikide elektrisüsteemide ressursse ja tarbimist ning arvestab riikide omavahelist ressursipiisavuse toetust ainult kaudsel meetodil. Uus metoodika analüüsib kõikide Euroopa elektrisüsteemide üheaegset võimet tarbimine katta. Joonis 1 Elektrisüsteemi deteministliku analüüsi näide. Joonis 2 Monte Carlo simulatsioonides kasutatatvad 700 simulatsiooniaastat. Joonis 3 Tõenäosusliku analüüsi tulemused Läänemere regiooni kohta Eleringi varustuskindluse 2020 aruandest. Teise muudatusena (§ 1 punktid 5-7) käsitleb eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklist 8 tulenevat kohustust tagada, et liikmesriigis on alates 1. jaanuarist 2021. a tasakaalustusperiood mitte pikem kui 15 minutit. Määrus on andnud ka võimaluse liikmesriigil küsida ajapikendust kuni 31. detsembrini 2024. a. Kuivõrd Eestis on äsja paigaldatud uued kauglugemist võimaldavad mõõteseadmed, ei ole neid mõistlik kohe välja vahetada, et tagada vähemalt 15-minutilist mõõteperioodi. Täielikult toimiv ja ühendatud energiasiseturg on vajalik energiavarustuskindluse tagamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja kõigile tarbijatele taskukohase hinnaga elektrienergia pakkumiseks. Tasakaalustamisturu lõimimine hõlbustab päevasisese turu tõhusat toimimist ja võimaldab turuosalistel teha tasakaalustamist võimalikult reaalajalähedaselt. Põhivõrguettevõtja teeb tasakaalustamisturul tasakaalustamist alles pärast päevasisese turu lõppedes tasakaalustamatuse korvamiseks. Tasakaaluarveldusperioodi ühtlustamine Euroopas kestusele 15 minutit edendab päevasisest kaubandust ja mitme kaubeldava toote arendamist ühe ja sama tarneaja jaoks. Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (EL) 2017/2195 ja ka elektrienergia siseturu määrus (EL) 2019/943 sätestavad, et hiljemalt 31.12.2024, eeldusel, et regulaator on andnud maksimaalse pikenduse, mida regulatsioon võimaldab, peavad olema kõik elektrisüsteemid rakendanud 15-minutilise bilansiperioodi. Põhivõrguettevõtja Elering AS on koos Balti süsteemihalduritega esitanud Euroopa Komisjonile 15-minutilise bilansiperioodi edasilükkamise taotluse (11.11.2020), mille kohta leiab rohkem infot Elering AS veebilehelt5. Määruse eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Järgnevalt on toodud eelnõu paragrahvide lõikes ülevaade määruse sisust. Paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks alates 2024. aastast. Paragrahv käsitleb siseriikliku tootmisvaru hindamist siseriiklikuid põhimõtteid järgides. Siseriikliku metoodika asemele tuleb määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodika (jõustub üldkorras). Siiski on oluline säilitada paralleelselt ka käesolevas paragrahvis kirjeldatud lähenemine, et tagada sujuv üleminek deterministlikust analüüsist tõenäosuslikule analüüsile. Selle järgi tagab süsteemihaldur aastani 2023, et varustuskindluse aruandes kajastatakse paralleelselt nii deterministlikule analüüsile kui tõenäosuslikule analüüsile tuginev varustuskindluse hinnang. Alates 2024. aastast lähtub süsteemihaldur varustuskindluse analüüsi koostamisel ainult tõenäosuslikust analüüsist, kuid võib seda täiendada deterministliku analüüsiga. Paragrahvi 141 lisamine kohustab süsteemihaldurit tootmisvaru hindamisel lähtuma määruses nr (EL) 2019/943 sätetatud põhimõtetest. Lõike 1 järgi on elektrisüsteemi tootmisvaru hindamine süsteemihalduri kohustus. Seejuures peab süsteemihaldur lähtuma määruse nr (EL) 2019/943 artiklist 24. See kirjeldab täpselt põhimõtteid, millest hindamisel lähtuma peab. Lõikega 2 sätestatakse Eesti varustuskindluse normiks 9 tundi aastas ning eeldatavasti mittetarnitavaks elektrienergiaks mitte rohkem kui 4,5 gigavatt-tundi aastas. Sellised 5 Elering AS veebileht - https://elering.ee/15-minutilise-bilansiperioodi-rakendusplaan tulemused on kooskõlas 2019. aastal süsteemihalduri ja MKM tellitud analüüsis toodud põhimõtetega. Lõige 3 kohustab süsteemihaldurit viivitamatult teavitama Konkurentsiametit ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit sellest, kui tootmisvaru hindamise tulemusena ületatakse varustuskindluse normi. Teavitamine on oluline selleks, et ministeerium saaks koostöös Konkurentsiameti ja süsteemihalduriga leida üles turubarjäärid, mis takistavad turusignaalide vastu tootmisseadmeid rajamast. Kui nende barjääride eemaldamine ei taga, et uusi tootmisseadmeid rajatakse, peab ministeerium alustama võimsusmehhanismi rakendamisega. Selle raames kuulutatakse välja vähempakkumine, mille tulemusena rajatakse varustuskindluse tagamiseks vajalik tootmisseade. Tegemist oleks riigiabi luba nõudva protsessiga. Asjakohane täpne regulatsioon luuakse eraldi elektrituruseadusesse 2021. aasta jooksul. Seniste süsteemihalduri prognooside kohaselt ei ületata eelnõus kirjeldatud varustuskindluse normi vähemalt aastani 2030. Paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse selliselt, et süsteemihaldur avaldaks § 14 lõikes 1 ja § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangud hiljemalt iga aasta viimasel päeval. Senise regulatsiooni järgi on selleks tähtajaks 1. juuni, kuid tootmisvaru hinnangu koostamisel ja avaldamisel ei ole see tähtaeg enam reaalne. Ühtlasi ei ole deterministliku meetodi valguses enam vajalik avaldada 15 aasta tiputarbimist ega minimaalset tarbimist. Tootmisvaru hinnangu koostamisel peab süsteemihaldur lähtuma ENTSO-E avaldatavast Euroopa tootmispiisavuse hinnangust, mis avaldatakse reeglina aasta viimasel kuul. Seetõttu on pikendatud ka süsteemihalduri tähtaega Eesti tootmispiisavuse hinnangu avaldamiseks. Pärast seda, kui määruse § 14 tunnistatakse alates 2024. aastast kehtetuks, avaldab süsteemihaldur ainult § 141 lõikes 1 nimetatud hinnangu. Paragrahv 29 täiendamine on seotud 15-minutilise bilansiperioodile üleminekuga. Lõige 8 kohustab ülekandevõrgu haldurit, jaotusvõrguhaldurit, suletud jaotusvõrgu valdajat ja liinivaldajat (otseliin) tagama, et tema valduses olevad lõikes nimetatud mõõtepunktid oleks hiljemalt 1. jaanuarist 2025. a varustatud sellise mõõteseadmega, mis mõõdab võrku antud ja võrgust võetud elektrienergia kogust 15-minutilise intervalliga. Sellised mõõtepunktid on järgmised: 1) kõik ülekandevõrgu mõõtepunktid; 2) kõik piirimõõtepunktid elektrituru toimimise võrgueeskirja mõistes; 3) tootmisseadmete, mille aktiivenergia tootmise võimsus on vähemalt 15 kW, võrku antava energia mõõtepunkt; 4) kõik mõõtepunktid, mille taga on vähemalt 200-amprilise peakaitsmega tarbija. Lõike 9 järgi peavad võrguettevõtjad, suletud jaotusvõrgu haldurid ja liinivaldajad tagama, et lisaks lõikes 8 nimetatud mõõtepunktidele oleks alates 1. jaanuarist 2031. a 15-minutilise intervalliga mõõteseadmetega varustatud ka kõik ülejäänud tarbijad. See tähendab, et need isikud vahetavad mõõteseadmed järk-järgult välja mõõteseadmete vastu, mis võimaldavad võrgust võetud või võrku antud energiat senise tunnise intervalli asemel mõõta intervalliga 15 minutit. Määruse § 1 punkt 1 ja punkt 4 jõustuvad alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks siseriiklik tootmisvaru hindamise kohustus. See kohustus asendub määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodikaga. Kuna kõnealused metoodikad on aga väga erinevad, peab iga-aastases süsteemihalduri avaldatavas varustuskindluse aruandes kajastama tootmispiisavust nii siseriikliku ehk deterministliku metoodika kui määruses nr (EL) 2019/943 toodud metoodika ehk tõenäosusliku metoodika järgi. Tagamaks ülemineku piisavat sujuvust, lähtub süsteemihaldur varustuskindluse aruande koostamisel paralleelselt mõlemast metoodikast. Punktiga 4 muudetakse § 15 lõiget 2, milles on sätestatud hinnangu avaldamise tähtaeg. Kuna § 14 tunnistatakse määruse § 1 p 1 jõustumisel kehtetuks, muudetakse ka § 15 lõike 2 sõnastust vastavalt. Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2025. a 1. jaanuaril. Täpsem selgitus selle kohta on toodud § 1 punkti 5 sisuanalüüsis. Määruse § 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. a 1. jaanuarist. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks üleminekusäte (§ 1 p 5, mis jõustub 1.01.2025) ning punktiga 7 kohustatakse võrguettevõtjaid, suletud jaotusvõrguettevõtjaid ja liinivaldajaid tagama, et kõigis mõõtepunktides on 15-minutilist mõõtetäpsust tagavad mõõteseadmed. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr (EL) 2019/943. 4. Määruse mõjud Määrusega kehtestatakse Eesti varustuskindluse norm ja 15-minutilisele mõõteintervallile ülemineku kohustus. Mõlema muudatuse tegemise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943. Varustuskindluse normiks kehtestatakse Eestis 9 h. Senise praktika kohaselt ei ole pidanud süsteemihaldur ühelgi tunnil ega minutil aastas süsteemi tarbimist piirama selleks, et välistada tootmispuudujäägist tingitud varustuskindluse häireid. Aastateks 2025 ja 2030 näeb süsteemihaldur ette, et Eesti süsteemihaldur peab varustuskindluse tagamiseks nõudma ca 0,3 ja 0,8 tunnil aastas elektrienergia tarbimise vähendamist. ENTSO-E MAF järgi on näiteks Läti vastav näitaja 0,3 ja 1,9 tundi ning Leedu puhul 0,8 ja 7,7 tundi. Seega on 2020. aasta varustuskindluse aruande järgi Eesti varustuskindluse norm kindlalt tagatud. Kui selgub, et Eesti elektrisüsteemis ei ole varustuskindluse normi täitmine tagatud, peab valdkonna eest vastutav ministeerium (MKM) ning Konkurentsiamet analüüsima, kas esineb turutõrkeid, mis takistavad turutingimustel tootmisseadmete rajamist. Juhul kui turutõrkeid ei esine või nende kõrvaldamisel ei ole varustuskindluse norm täidetud, on võimalik taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Kuna Elering AS koostab tootmispiisavuse aruandeid vähemalt 10-aastase perspektiiviga, on ministeeriumil ja Konkurentsiametil piisavalt aega turubarjääride väljaselgitamiseks ja vajalike regulatsioonide täiendamiseks selleks, et turupõhiselt vajalikud tootmisseadmed siiski turule tuleks ja varustuskindluse olukorda parandaks. Ettearvamatute olukordadega arvestamiseks on aga oluline, et vajalik võimsusmehhanism kuuluks kiirkorras kasutusele võtmisele. Mõõteseadmete väljavahetamise eel koostatud Konkurentsiameti ja süsteemihalduri analüüs tuvastas, et 15-minutilist mõõteintervalli ei võimalda Eestis ca 82,8% paigaldatud mõõteseadmetest. Seetõttu rakendatakse aastast 2025 väiksemat mõõteintervalli piiratud mahule tarbijatest. Suurem osa 15-minutilist mõõteintervalli mitte võimaldavatest mõõtevahenditest jõuab oma tehnilise eluea lõppu 2030. aastal. Seega peaks need arvestid alates 2031. aastast nagunii välja vahetama uute vastu. Käesoleva määruse järgi peabki võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu ettevõtja tagama, et aastaks 2031 on nende võrkudes sellised arvestid, mis suudaksid mõõta võrku sisenenud ja võrgust väljunud elektrienergiat 15-minutilise intervalliga. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 punkt 1 ja punkt 4 jõustuvad alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks siseriiklik tootmisvaru hindamise kohustus. See kohustus asendub määruses nr (EL) 2019/943 nimetatud metoodikaga. Kuna kõnealused metoodikad on aga väga erinevad, peab iga-aastases süsteemihalduri avaldatavas varustuskindluse aruandes kajastama tootmispiisavust nii siseriikliku ehk deterministliku metoodika kui määruses nr (EL) 2019/943 toodud metoodika ehk tõenäosusliku metoodika järgi. Tagamaks ülemineku piisavat sujuvust, lähtub süsteemihaldur varustuskindluse aruande koostamisel paralleelselt mõlemast metoodikast. Punktiga 4 muudetakse § 15 lõiget 2, milles on sätestatud hinnangu avaldamise tähtaeg. Kuna § 14 tunnistatakse määruse § 1 p 1 jõustumisel kehtetuks, muudetakse ka § 15 lõike 2 sõnastust vastavalt. Määruse § 1 punkt 5 jõustub 2025. a 1. jaanuaril. Täpsem selgitus selle kohta on toodud § 1 punkti 5 sisuanalüüsis. Määruse § 1 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2031. a 1. jaanuarist. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks üleminekusäte (§ 1 p 5, mis jõustub 1.01.2025) ning punktiga 7 kohustatakse võrguettevõtjaid, suletud jaotusvõrguettevõtjaid ja liinivaldajaid tagama, et kõigis mõõtepunktides on 15-minutilist mõõtetäpsust tagavad mõõteseadmed. Määruse § 1 punktid 2 ja 3 jõustuvad üldkorras. 7. Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning esitati ettepanekute tegemiseks Konkurentsiametile, Elering AS-le ning MTÜ-le Eesti Elektritööstuse Liit. Märkuste tabel on toodud käesoleva seletuskirja lisana.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel