MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia
registrikood: 12734109
tänava/talu nimi, Endla tn 16
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10142
telefon: +372 6867067
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.rbestonia.ee
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Kasumiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Omakapitali muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 17
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19
Lisa 5 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 19
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 20
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 21
Lisa 8 Kasutusrent 21
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 22
Lisa 10 Sihtfinantseerimine 22
Lisa 11 Osakapital 25
Lisa 12 Muud äritulud 25
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 26
Lisa 14 Tööjõukulud 26
Lisa 15 Seotud osapooled 27
Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 27
Aruande allkirjad 28
Vandeaudiitori aruanne 29
2
Rail Baltic Estonia OÜ 2020. aasta tegevusaruanne
Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) on 100% Eesti Vabariigi omandis olev äriühing, mis asutati 10.10.2014 seoses projektiga Rail Baltica
(RB), milleks on Euroopa rööpmelaiusega 1435 mm uue trassi rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB on lahendus seni
puuduvale raudteeühendusele Euroopa Liidu riikidega. Peale RB valmimist on Eesti nii reisijate kui kaupadega TEN-T
raudteevõrgustiku Põhjamere-Balti koridoris.
RBE lähtub oma tegevuste läbiviimisel osaniku 15.09.2020 otsusega kinnitatud ootustest, mis on järgnevad:
Läbi äriühingu tagada aktsionäri õiguste teostamine Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS-is (valdusfirma
tegevus);
RBE on Eesti Vabariigi piires toimuvate RB rajamisega seonduvate tegevuste rakendusasutuseks;
RBE saab rajatava RB raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal.
RB projekti käigus toimusid Eestis 2020. aastal järgnevad olulised tegevused:
Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA) ja kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS (Eesti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Läti Transpordiministeeriumi ning Leedu Transpordi- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi nimel) allkirjastasid kaks täiendavat piiriülest toetuslepingut RB ehitamiseks Euroopa
Ühendamise Rahastu (CEF) vahendite abil. Kahe sõlmitud lepingu kogumaht on 214,3 miljonit eurot, millest CEF toetus
on maksimaalselt 182,2 miljonit eurot, moodustades 85% abikõlblikest kuludest.
sõlmiti viimane kolmest RB põhitrassi projekteerimislepingust lõigul Pärnust kuni riigipiirini. Põhitrassi projektid valmivad
eeldatavasti lõplikult 2022. aastal.
RB trassil algatati kolme objekti ehitushanked, 2021 on kavas alustada vähemalt 14 raudteega ristuva rajatise
ehitustöödega.
2020. aasta lõpuga on omandatud 12% maadest ning läbirääkimiste faasi on jõutud lisaks veel 20% kinnisasjade
omandamise osas. 2021. aastal alustatakse maade omandamist lisaks Raplamaale ka Harjumaal.
viidi läbi arheoloogilisi uuringuid neljal uuringualal. 2021. aastal on kavas uuringuid teostada kuuel uuringualal.
investeeriti RB rajamiseks kokku 14 miljonit eurot, 2021.aastal on plaan suunata majandusse 45 miljonit eurot.
Aastal 2020 jätkas RBE projekti RB elluviimise aluseks olevate tegevuste läbiviimist, keskendudes peamiselt kolmele
tegevussuunale:
raudtee kohtobjektide projektiarendus;
trassi põhiprojekteerimisse kaasatus ja selle järelevalve;
tehnilise teabesisendi andmine riikideülest projekti hõlmavatesse teemadesse ning otsustesse.
2020. aastal lisandus RBE-le omaniku ootusena täiendav funktsioon toimida rajatava RB infrastruktuuri haldajana Eesti Vabariigi
territooriumil asuval osal.
Ülevaade ettevõtte olulistest tegevustest 2020. aastal ning peamised tegevussuunad 2021. aastal:
RB keskkonnateemad
RB raudtee-ehituse arendajana teadvustab RBE oma rolli, et tagada taristu ehitus keskkonda arvestavalt ja vajadusel
leevendusmeetmeid kasutades.
2020. aastal tegelesid RBE keskkonnaspetsialistid peamiselt RB trassi põhiprojekti materjalide keskkonnamõju hindamise
tulemuste ülevaatamise ja analüüsimisega. Projektimaterjalid laekuvad jooksvalt lõikude kaupa RB Rail AS vahendusel
projekteerijatelt. Keskkonnamõju hindamise protsessi ülevaatamise juures on RBE terve projekteerimisprotsessi vältel.
Lisaks jõudsime arheoloogiliste uuringute järgmisse etappi. Kui 2019. aastal toimus peamiselt arheoloogiliste leidude
kaardistamine, siis 2020. aastal valmistasime ette ja hankisime arheoloogiliste objektide väliuuringute läbiviimist. Protsess jätkub
peale asjakohaste maade omandamist ka järgnevatel aastatel.
RB raudtee põhitrass
2020. aasta alguses sõlmiti RB põhitrassi projekteerimisleping lõigul Pärnust kuni riigipiirini ning sellega said hoo sisse kogu Rail
Baltica 213 kilomeetrise Eesti põhiliini projekteerimistööd. Kõik põhitrassi projekteerimislepingud on sõlmitud, variantide
võrdlusanalüüsid (value engineering) lõpule jõudnud ning eelistatud variandid välja valitud. Kogu Pärnu–Rapla trass (viis
prioriteetlõiku) ning Tallinn-Rapla lõigu esimesed kaks prioriteetlõiku (kokku antud lõigus kolm prioriteetlõiku) on heaks kiidetud.
Võrdlusanalüüsi raames on lepingute lõigud jaotatud omakorda väiksemateks prioriteetlõikudeks, mille kohta tehakse raudtee
optimaalsemate lahenduste ettepanekud (luues lisaks eelprojekti infole juba täpsemad ristmike lahendused, trassijooned jne).
2020. aastal võttis RBE kasutusele uue dünaamilise hankelahenduse, mille raames avalikustati esimene suurem ehitusse
minevate rajatise paketi riigihange. Käesoleva hanke maht on 60 miljonit eurot ning see sisaldab 2021-2023 ehitusse mineva 7
viadukti ja 7 ökodukti ehitustöid. Vastavalt ehitusprojekti laekumisele on plaanis alustada veel ligi 20 rajatise hankemenetlusega.
Põhitrassi raames kehtivad koostöökokkulepped Transpordiameti ja Eleringiga. Transpordiamet hangib Rail Baltica ja
riigimaanteede (investeeringute kava kuni 2022 objektid) liiklussõlmede ehituse. Eleringiga sõlmitud koostöökokkuleppe kohaselt
on RBE põhitrassiga ristuvate õhuliinide ja gaasitrasside ümberehituse ehitustööde hankija ja peatöövõtja. Elering väljastab omalt
poolt tehnilised tingimused ja kooskõlastused ning teostab ehitusobjektidele vastavalt vajadusele järelevalvet.
Ühtlasi on RBE ette valmistamas ehitusaegsete teede kasutamise uuringut. Uuringu eesmärgiks on kaardistada võimalikud
ehitusaegsed teed ning nende tänane seisukord.
Ülemiste reisiterminal
2020. aasta lõpus valmis Ülemiste reisiterminali eelprojekt eelneval aastal edukaks valitud Zaha Hadid Architects ja Esplan OÜ
ühistööna. Põhiprojekti valmib eelduste kohaselt 2021. aasta augustis.
2020. aastal sõlmis RBE lepingu Ülemiste raudteetaristu projekteerimiseks ühispakkumise teinud ettevõtetega OÜ Reaalprojekt
ja OÜ AllSpark. Projekteerimisega seotud vajalikud keskkonnauuringud teostab OÜ Hendrikson & Ko. Ülemiste raudteetaristu
rekonstrueerimise projekt peaks valmima 2021. aasta teises pooles, misjärel asutakse hankima ehitustöid. Sõlmitud lepingu alusel
lahendatakse muuhulgas Ülemiste jaama rööbastiku skeem, projekteeritakse raudtee pealisehitis, samuti raudteeinfrastruktuuri
objektide juurdepääsuteed, hooldusteed, 1520 mm raudtee osas side ja turvangusüsteemid, tehnovõrgud ning etapilisest
ehitamisest tulenevad ajutised juurdepääsuteed ja rajatised.
Lisaks on läbi viidud terminali omanikujärelevalve hange, kus osutus edukaks Tallinna Linnaehituse ASi pakkumus.
Muuga kaubaterminal
2020. aastal sõlmiti Rail Baltica suurima ja ainsa sadamaga ühendatud kaubajaama projekteerimiseks leping ettevõttega SWECO
Projekt AS. Muuga sadamasse projekteeritakse ligikaudu 35 km uut 1435mm rööpmelaiusega raudteed, lisaks tõstetakse ümber
ja ehitatakse ligikaudu 11 km 1520mm rööpmelaiusega raudteed. Muuga kaubajaama projekteerija ülesandeks saab olema ka
kaubajaama, terminalide ühendusteede ja seotud taristu (raudteetunneli, kontaktvõrgu, liiklusjuhtimissüsteemide,
juhtimiskeskuse, veeremi hooldusdepoo) projekteerimine. Projekteerimine kestab 2020. aasta septembrist kuni 2022. aasta II
kvartalini, ehitamise esimese etapiga alustatakse plaanide kohaselt juba 2022. aasta alguses.
Pärnu reisiterminal
2019. aastal sõlmiti projekteerimisleping Arhitektuuribüroo Pluss OÜ-ga ning 2020. aastal valmis reisiterminali eelprojekt.
Terminalihoone on kavandatud perrooni kohale ning on ühendatud galeriidega. „Water Strider“ nimelise võidutöö futuristliku
välimusega terminali on planeeritud 90 istekohaga ootesaal, samuti kohvik, infopunktid ja muid vajalike funktsioone kandvad
ruumid. Reisiterminali põhiprojekt valmib 2021. aasta teiseks kvartaliks. 2021. aastal alustab RBE projekti ekspertiisi,
omanikujärelevalve ja ehitushanke (I etapp) ettevalmistamisega.
Ülemiste veeremidepoo
Rae valda kerkiva Rail Baltica suurima veeremidepoo 2020. aasta septembris välja kuulutatud projekteerimishanke võitis OÜ
Reaalprojekt ja NORD PROJEKT AS esitatud ühispakkumus.
Ülemiste veeremidepoo on ette nähtud reisijateveoks mõeldud veeremi teenindamiseks. Veeremidepoos hakkab toimuma
esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on RB Ülemiste ühisterminal, kuid depoo peab
omama valmisolekut pakkuma hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Baltica 1435mm rööpmelaiusel liikuvale
rongipargile.
Ülemiste veeremidepoo peab võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist. Projekteerija
ülesandeks saab olema depoo hoonestuse koosseisus lahendada ka liiklusjuhtimiskeskuse, administratiivhoone, depoo
teenindamiseks vajalike ladude, tehnoruumide, pesula jmt projekteerimine.
Veeremidepoo projekteeritakse mitmes etapis ning ehitustööde alguseks on kavandatud 2022. aasta esimene poolaasta.
Lisaks lõpetati 2020. aastal veeremidepoo kinnistule juurdepääsuristmiku projekteerimistööd ning esitati Transpordiametile objekti
ehitusloa taotlus.
RB trassi kohalikud peatused
Raudtee põhitrassi projekteerijad on Harju-, Rapla- ja Pärnumaal koostamas kohalike peatuste eskiislahendusi. Riigikohtu poolt
tühistatud RB eriplaneeringu Pärnumaa trassilõigule jäävad Surju ja Häädemeeste kohalikud peatused. Tühistamisega seoses
jätkuvad kohalike peatuste projekti tegevused pärast trassikoridori selgumist ja planeeringu uut kehtestamist.
2021. aastal alustatakse Rapla- ja Harjumaa peatuste osas hankedokumentatsiooni koostamisega detailplaneeringute
hankimiseks ja projekteerimiseks ning jätkatakse koostöökokkulepete sõlmimist kohalike omavalitustega, kuhu on plaanis
peatused rajada.
RB kommunikatsioon
RBE kommunikatsioonitegevuste peamine eesmärk on tõsta nii avalikkuse kui kitsamate sihtgruppide teadlikkust RB projektist
ning anda võimalikult põhjalik ja selge ülevaade projekti eesmärkidest ja etappidest. See hõlmab endas nii proaktiivset kui
reaktiivset kommunikatsiooni.
2020. aasta alguses planeeritud tegevustest ja sellega seotud eelarvest oli kaalukas osa kohalikele kogukondadele suunatud
kommunikatsioonil, mille raames oleks korraldatud kohtumisi kogukondadega valdades, mida RB läbima hakkab. Mitmed
suuremahulised projektid tuli aga seoses ülemaailmse tervishoiuolukorraga edasi lükata.
Püsivalt on RBE kommunikatsiooni agendas projekti aluspõhimõtete, faktide, eeliste ja progressi jätkuv kommunikatsioon nii
meediasuhtluses kui otsesuhtluses sihtrühmadega – seda erinevates formaatides.
2020 I kvartalis olid kommunikatsiooni töölõigus olulisemateks märksõnadeks noorte sihtrühmale suunatud kampaania-
telesaate „Rööparalli“ alustamine tele-eetris ja sellega seotud tavameedia ja sotsiaalmeedia sisu koordineerimine.
Kaheksast episoodist koosnev saade oli Kanal 2 eetris jaanuari algusest kuni märtsini ning kogus selle aja jooksul pea
500 000 unikaalset vaatajat, lisaks üle miljoni kontakti erinevates sotsiaalmeediakanalites.
2020. aastal andis RBE välja järjekordsed RB erilehed Maalehe ja venekeelse Eesti Ekspressi koosseisus.
2020 III kvartal algas uue kommunikatsiooniteenuste lepingu sõlmimisega. Hanke võitis varasem teenusepakkuja
Hamburg & Partnerid OÜ.
Septembris alustati koostööd ka IV kvartalis Kanal 2 eetris jooksnud keskkonnasaatega Jälg. Koostöö võimaldas RBE-
l tutvustada läbi nelja 5-8 minutilise episoodi erinevaid raudtee arendamisega seotud keskkonnateemasid.
Tugevalt oli RB projekt 2020. aasta IV kvartalis esindatud kohalikes meediaväljaannetes (maakonnalehed, vallalehed)
seoses kohalike peatuste arendamisega. Novembris korraldati ka RB Facebooki kanalis kõigile huvilistele suunatud
küsimuste-vastuste aktsiooni, kus projekti spetsialistid vastasid inimeste küsimustele.
Novembris-detsembris läbi viidud arvamusuuringust selgus, et toetus RB projektile püsib stabiilsena, olles 60%. Lisaks
hindas RB projekti mõju Eestile üldiselt positiivseks 67% küsitletutest.
RBE omakapital
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustas 29. oktoobril 2020. aastal suurendada RBE osakapitali 1 euro võrra ning
teostada nimiväärtuse suurendamise eest sissemakse summas 3 000 000 eurot Rail Baltica projekti arendamise kulude katteks.
Avaldus äriregistrile osakapitali suurendamiseks esitati 14.04.2021.
RBE tööandjana
RB projekti edukaks elluviimiseks panustab RBE oma valdkonna tippspetsialistide kaasamisele arendusmeeskonda. 2020. aasta
lõpu seisuga oli ettevõttes hõivatud 36 töölepingulist töötajat ning üks juhatuse liige.
Ettevõte peab oluliseks töötajatele sobiva töökeskkonna kindlustamist. Samuti toetab RBE töötajate sporditegevust. Iga töötaja
saab täiendada end tööks vajalike koolitustega.
2020. aastal tekkinud üleilmse pandeemia olukorra tõttu oli suur osa RBE töötajatest nakatumisohu vähendamiseks valdava osa
ajast kaugtööl. RBE panustas vajadusel töötajate kodukontorite ergonoomiliseks muutmist vastava hüvitisega.
2020. aastal valisid RBE töötajad enda seast töökeskkonnavolinikud ja spetsialisti, kes panustavad töötervishoiu ja tööohutuse
tagamisse ja korraldamisse lähtuvalt õigusaktide nõuetest ja RBE kollektiivi heaolust.
RB projekti arenedes ja tegevusmahu suurenedes lisandub vajadus tööjõuressursi järele. 2021. aastal plaanib ettevõte
projektimeeskonna ning tugiteenuste valdkonna jätkuvat kasvu, arvestades RB projekti elluviimise ajakava.
Ettevõtte peamised finantssuhtarvud
31.12.2020 31.12.2019
Omakapitali tootlus (puhaskasum/perioodi 95,16% 33,13%
keskmine omakapital x 100)
Varade tootlus 65,79% 22,44%
(puhaskasum/perioodi keskmised koguvarad x 100)
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,9 2,1
(käibevara/lühiajalised kohustused)
Omakapitali määr % 65,57% 82,65%
(omakapital / varad kokku x 100)
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
RBE rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise
süsteem, mida reguleerivad nii kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui äriühingu poolt koostatud sisemised reeglid. RBE on
pühendunud hea ühingujuhtimise tava standardite järgimisele. Hea ühingujuhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus ning
riskijuhtimine võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust.
Üldkoosolek
2020. majandusaasta jooksul oli RBE ainuosanik Eesti Vabariik.
Aruandeaasta jooksul tegi ainuosanik ettevõtte kohta järgnevad otsused:
7. mai 2020. aasta otsusega kinnitati 2019. aasta majandusaasta aruanne.
15. septembri 2020. aasta otsusega kinnitati RBE uued omaniku ootused (sh tunnistati kehtetuks 2016. aastal
kinnitatud omaniku ootused).
29. oktoobri 2020. aasta otsusega suurendati ainuosanikule kuuluva osa nimiväärtust 1 euro võrra seniselt 2505 eurolt
2506 euroni. Ainuosanik tasub osa nimiväärtuse suurendamise eest rahalise sissemaksega summas 3 000 000 eurot,
millest üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss.
Nõukogu
RBE põhikirja p 3.3.2. järgi määrab ja kutsub nõukogu liikmed tagasi osanike koosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast
nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust (põhikirja p 3.3.6).
2020. aastal osalesid RBE nõukogu koosseisus järgmised isikud:
André Küüsvek, nõukogu esimehena;
Tiit Roben;
Kalle Viks;
Erik Laidvee;
Kristjan Kaunissaare.
Aasta jooksul nõukogu koosseisus muudatusi ei toimunud.
Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke
teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt oodatava
hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest
tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse.
Nõukogu liikmete tasumäärad ning tasustamise kord on määratud vastavalt rahandusministri määrusele.
Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. RBE nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte
tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute
tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte huvides.
Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2020. majandusaastal toimus 5 nõukogu koosolekut ja lisaks sellele võeti vastu 20 otsust
koosolekut kokku kutsumata. Juhatus informeerib nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest.
Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 7 tööpäeva enne koosoleku toimumist, mis annab
nõukogu liikmele piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes.
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides
ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni
konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal.
Juhatus
RBE juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega.
Juhatus võib vastu võtta kõiki osaühingu tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse
ja põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses.
RBE juhatus koosnes aruandeaastal ühest liikmest, kelle vastutus on kirjeldatud riigivaraseaduses, äriseadustikus ja juhatuse
liikmega sõlmitud lepingus.
Ettevõtte juhatuse liikme kohusetäitjaks aruandeaasta perioodil 01.01.2020 kuni 29.02.2020 oli Marko Kivila. Avaliku konkursi
tulemusena sõlmiti juhatuse liikme leping Tõnu Grünbergiga, kelle volitused juhatuse liikmena algasid 01. märtsil 2020.a. ning
kestavad kolm aastat. Aasta lõpu seisuga oli Tõnu Grünberg RBE juhatuse ainsaks liikmeks.
Juhatuse liikme tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus, mis on nõukogu poolt läbi
arutatud ja kinnitatud. Lahkumishüvist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema
ametiaja lõppu ning talle makstav hüvis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvist,
kui ta kutsutakse juhatusest tagasi mõjuval põhjusel, et ta on rikkunud seadust, põhikirja või juhatuse liikme lepingut või pole
täitnud oma kohustusi.
Juhatuse liikmele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu äriühingu finantsnäitajatest, arvestades juhatuse liikme töö
tulemuslikkust ja isiklikku panust osaniku püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandusaasta jooksul
makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu.
Tulenevalt RBE põhikirja punktist 3.3.5.12. otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute
tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab
nõukogu osaühingu esindaja. 2020. aastal tehinguid juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isiku ja äriühingu vahel
ei toimunud.
Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude operatiivsete tööülesannetega juhatuse
liikme kohustuste täitmise kõrval.
Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega
teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel.
Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatus ja nõukogu teevad RBE huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud
arvamuste vahetus juhatuse ja nõukogu vahel. Juhatuse ja nõukogu vastastikune andmevahetus on regulaarne ja tõhus.
Teabe avaldamine
RBE teabe avaldamine toimub peamiselt läbi ettevõtte veebilehe https://rbestonia.ee, kus tutvustatakse RB projekti Eesti osa
üldiselt ning avalikustatakse uuringuid, analüüse ja muid avalikustatavaid dokumente. RB ühisettevõtte veebileht, mis asub
aadressil www.railbaltica.org, annab informatsiooni kogu projekti ajakava, struktuuri, tasuvuse ning hangete kohta.
Andmed äriühingu põhikirja, juhtimisorgani liikmete ja audiitori kohta on kättesaadavad äriregistri teabesüsteemi kaudu aadressil
www.rik.ee ning ettevõtte kodulehel https://rbestonia.ee.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
RBE koostab finantsaruandeid vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Juhatuse koostatud 2020. majandusaasta aruannet
kontrollib audiitor ja kiidab heaks nõukogu.
Ainuaktsionäri otsusega on kinnitatud 2019., 2020. ja 2021. majandusaasta aruande audiitoriks audiitorettevõtja Ernst & Young
Baltic AS. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused on osaniku poolt heaks kiidetud.
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 6 107 528 1 894 070 2
Nõuded ja ettemaksed 2 229 427 655 888 3
Kokku käibevarad 8 336 955 2 549 958
Põhivarad
Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 492 076 2 386 776 5
Nõuded ja ettemaksed 5 698 4 012 3
Materiaalsed põhivarad 17 550 381 3 042 997 6
Immateriaalsed põhivarad 14 723 18 611 7
Kokku põhivarad 20 062 878 5 452 396
Kokku varad 28 399 833 8 002 354
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 4 131 154 901 111 9
Sihtfinantseerimine 5 048 757 305 556 10
Kokku lühiajalised kohustised 9 179 911 1 206 667
Pikaajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 599 365 182 105 9
Kokku pikaajalised kohustised 599 365 182 105
Kokku kohustised 9 779 276 1 388 772
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses 2 505 2 505 11
Ülekurss 5 225 760 5 225 760 11
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 385 317 0
Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 006 975 1 385 317
Kokku omakapital 18 620 557 6 613 582
Kokku kohustised ja omakapital 28 399 833 8 002 354
9
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Muud äritulud 15 511 661 3 918 581 12
Mitmesugused tegevuskulud -2 506 618 -1 145 884 13
Tööjõukulud -1 083 313 -1 011 665 14
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -3 888 -800 7
Muud ärikulud -39 -2 932
Kokku ärikasum (-kahjum) 11 917 803 1 757 300
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 105 301 -370 664 5
Intressitulud 489 249
Intressikulud -16 620 -1 568
Muud finantstulud ja -kulud 2 0
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 12 006 975 1 385 317
Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 006 975 1 385 317
Sealhulgas:
Tulu varade sihtfinantseerimisest -12 717 195 -2 415 599
Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise
-710 220 -1 030 282
netomeetodi korral
10
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 11 917 803 1 757 300
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 3 888 800 7
Muud korrigeerimised -12 702 135 -2 415 599
Kokku korrigeerimised -12 698 247 -2 414 799
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -607 303 -600 347
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 7 468 955 -1 342 677
Laekunud intressid 251 114
Makstud intressid -16 620 -1 568
Kokku rahavood äritegevusest 6 064 839 -2 601 977
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-13 460 506 -2 828 459
soetamisel
Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 0 -650 000 5
Muud väljamaksed investeerimistegevusest -15 060 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest -13 475 566 -3 478 459
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekumised sihtfinantseerimisest 11 624 185 2 359 168 10
Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 0 3 480 000 11
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11 624 185 5 839 168
Kokku rahavood 4 213 458 -241 268
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 894 070 2 135 338 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 213 458 -241 268
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 107 528 1 894 070 2
11
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum
nimiväärtuses (kahjum)
31.12.2018 2 503 4 111 497 -2 365 735 1 748 265
Aruandeaasta kasum
0 0 1 385 317 1 385 317
(kahjum)
Emiteeritud osakapital 2 3 479 998 0 3 480 000
Muud muutused
0 -2 365 735 2 365 735 0
omakapitalis
31.12.2019 2 505 5 225 760 1 385 317 6 613 582
Aruandeaasta kasum
0 0 12 006 975 12 006 975
(kahjum)
31.12.2020 2 505 5 225 760 13 392 292 18 620 557
Täpsem informatsioon osakapitali kohta on välja toodud lisas 11.
12
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, lähtudes
soetusmaksumusest, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. Eesti finantsaruandluse standard
on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille
põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ning mida täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja
aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise
majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud.
Kasutatud on kasumiaruande skeemi nr.1.
Rahavoogude aruande äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood
on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused
Rahavoogude aruandes on 2020. aastal sisse viidud muudatus - kajastatud on real muud korrigeerimised summa -12 702 135 eurot, mis
koosneb saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -12 717 195 eurot ja antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 060 eurot vahest.
2019.aastal oli saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -2 415 599 eurot, kuid 2019. aastal ei olnud sihtfinantseeringu vahendamist.
2019.aasta rahavoogude aruanne on esitatud võrreldaval kujul 2020 aasta andmetega.
Raha
Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa
raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber
eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja
-kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad
erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.
Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad
Sidusettevõte on avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidiline
isik.
Sidusettevõtte osad on bilansis kajastatud kasutades kapitaliosaluse meetodit, s.t. et investeering võetakse algselt arvele
tema soetusmaksumuses, mida järgmistel perioodidel korrigeeritakse investori osalusega muutustes sidusettevõtja omakapitalis.
Eelpool nimetatud korrigeerimistest tulenevad kasumid ja/või kahjumid moodustavad kapitaliosaluse meetodi kasumi/kahjumi, mida
kasumiaruandes kajastatakse real “Finantstulud ja -kulud”.
Nõuded ja ettemaksed
13
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud
nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete arvestus
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil).
Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks
teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.
Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti
ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.
Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot
ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks).
Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu
muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine
näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.
Pikaajaliste nõuete arvestus
Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatavad nõuded hinnatakse alla juhul, kui on tõenäoline, et nende kaetav väärtus on väiksem kui
bilansiline jääkväärtus. Allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Individuaalselt oluliste finantsvarade allahindlust teostatakse iga
objekti jaoks eraldi. Selliste finantsvarade, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus
oleks langenud, võib allahindlusi teostada kogumina.
Kui eelnevalt allahinnatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatavate nõuete kaetav väärtus järgnevatel perioodidel taas
tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus.
Allahindluse tühistamisi kajastatakse kasumiaruandes kulu vähendusena
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5000 eurot,
välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid
mille soetusmaksumus on alla alampiiri, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara
kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse.
Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab
vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena.
Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara
soetusmaksumus, projekteerimis- ja muud sarnased tasud, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses
objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu.
Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle
suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.
Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti eest tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikema aja jooksul (garantiiajaks tasumata kohustus),
loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust, kasutades diskntomäära 4% aastas. Vahet tasu nominaalväärtuse ja
nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressikuluna garantiiperioodi jooksul.
Arendustegevusega seotud väljaminekud kajastatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva
varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele.
Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (s.t alates hetkest, mil ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis
ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest.
Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusväljaminekuid) kajastatakse bilansis ainult juhul kui:
(a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
(b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu;
(c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt
seotud kulutustest (sh kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). Immateriaalsete
põhivarade soetusmaksumuse määramisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel.
14
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste teadmiste või vastava informatsiooni kogumise eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö.
Uurimistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku või tehnilise aluse loomisega uute võimalike
toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel.
Arendustegevus on uurimistulemuste rakendamine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks
või testimiseks. Arendustegevusega seotud väljaminekuteks (edaspidi arendusväljaminekud) ei loeta selliseid väljaminekuid, mille
tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt. Uue iseseisva varaobjekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitaliseeritakse vastava varaobjekti
soetusmaksumuses.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 20-50 aastat
Rajatised 10-40 aastat
Kasutusrendile võetud varade
5-10 aastat
remondiinvesteeringud
Masinad ja seadmed,
5-10 aastat
transpordivahendid
Arvutustehnika 2-3 aastat
Muu materiaalne põhivara 2-10 aastat
Immateriaalne põhivara 2-20 aastat
Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse
objekti eeldatavast kasulikust elueast.
Rendid
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kuluna.
Finantskohustised
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus.
Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses.
Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustisi kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused
kajastatakse kasumiaruandes.
Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intressikulud”.
Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning
mille realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks
tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei
ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis vaid informatsioon nende
kohta avalikustatakse aastaaruande lisas.
15
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetus, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega
eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning
raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi.
Sihtfinantseerimise liigid on:
1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine; kodumaise
sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale
lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;
2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks.
Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
Ettevõte kajastab sihtfinantseerimist, kuna koostab raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ning Avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, järgmiselt - sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või
põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja
kulude arvelevõtmise kuupäeval.
Kui sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid
ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on
veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Kui sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol
kas lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine
on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.
Alates 2020. aastast Rail Baltic Estonia OÜ vahendab siht- ja kaasfinantseeringut vastavalt sõlmitud lepingutele RBRail AS-le ja
Transpordiametile.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja
samast või
mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised. (SME IFRS 2.52).
Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja kui sihtfinantseerimisega seotud
võimalikud tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne
täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Olukorras, kus sihtfinantseeringu
tulu kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfinantseerimine bilansis kohustusena. Kohustuse klassifitseerimine lühi- või
pikaajalisena tuleneb sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmise ajast.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku
kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad
majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil
või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Maksustamine
Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega
kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina
väljamakstud summalt.Alates jaanuarist 2019 kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele tulumaksumäär 14/86.
16
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid
välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Seotud osapooled
Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud:
- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast raamatupidamise aastaaruandes
informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Arvelduskontod 6 107 528 1 894 070
Kokku raha 6 107 528 1 894 070
17
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Maksude ettemaksed
767 962 767 962 0 4
ja tagasinõuded
Muud nõuded 989 083 989 083 0
Intressinõuded 489 489 0
Viitlaekumised 988 594 988 594 0 10
Ettemaksed 9 591 3 893 5 698
Tulevaste
3 893 3 893 0
perioodide kulud
Muud makstud
5 698 0 5 698
ettemaksed
Ettemaksed
468 489 468 489 0
sidusettevõttele
Kokku nõuded ja
2 235 125 2 229 427 5 698
ettemaksed
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Maksude ettemaksed
516 999 516 999 0 4
ja tagasinõuded
Muud nõuded 135 332 135 332 0
Intressinõuded 248 248 0
Viitlaekumised 135 084 135 084 0 10
Ettemaksed 7 569 3 557 4 012
Tulevaste
3 557 3 557 0
perioodide kulud
Muud makstud
4 012 0 4 012
ettemaksed
Kokku nõuded ja
659 900 655 888 4 012
ettemaksed
Seisuga 31.12.2020 on sihtfinantseeringu ettemaks sidusettevõttele RB Rail AS-ile 468 489 eurot, mille kasutab sidusettevõte 2021 aastal
ja esitab raha kasutuse kohta aruande.
18
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 0 0 721
Käibemaks 487 566 0 122 264 0
Üksikisiku tulumaks 0 23 073 0 15 661
Erisoodustuse tulumaks 0 632 0 0
Sotsiaalmaks 0 40 350 0 28 031
Kohustuslik kogumispension 0 2 042 0 1 468
Töötuskindlustusmaksed 0 2 555 0 1 616
Ettemaksukonto jääk 280 396 394 735
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 767 962 68 652 516 999 47 497
Lisa 5 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad
(eurodes)
Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2020
Sidusettevõtja Osaluse määr (%)
Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala
registrikood 31.12.2019 31.12.2020
Raudteede ja metroo
40103845025 RB Rail AS Läti 33.33 33.33
ehitus
Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon
Kasum(kahjum)
Sidusettevõtja nimetus 31.12.2019 kapitaliosaluse 31.12.2020
meetodil
RB Rail AS 2 386 775 105 301 2 492 076
Kokku sidusettevõtjate aktsiad
2 386 775 105 301 2 492 076
ja osad, eelmise perioodi lõpus
2020. aastal Rail Baltic Estonia OÜ oma osalust RB Rail AS-is ei muutunud (2019:650 000) euro võrra. 2020. aastal teenis ettevõte osalusest
RB Rail AS-is kasumit kapitaliosaluse meetodil 105 301 ( 2019:370 664 kahjum) eurot.
RB Rail AS on oma tegevust eelnevatel aastatel finantseerinud aktsionäride omakapitali tehtud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute
alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmiseks. 2020. aastal toimus RB Rail
AS-i finantseerimine lisaks CEF rahastuslepingute alusel saadud maksetele ka aktsionäride poolt läbi riiklike toetuste, teenustasude, omakapitali
sissemaksete ja sildfinantseerimise (lähtuvalt aktsionäride vahelistest kokkulepetest).
RB Rail AS 2020.a majandusaasta aruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes.
RB Rail AS-i kui kolme Balti riigi ühisettevõtte roll on projekti keskne koordineerimine ning OÜ Rail Baltic Estonia investeeringut
sidusettevõtjasse ei saa hinnata võrdselt finantsilise osalusena, vaid peab lähtuma terviklikust panusest Rail Baltic projekti teostamisse.
Projekti jätkusuutlikkust vaatame me tervikuna (st ühisettevõtte ja kõikide Balti riikide elluviijate lõikes) ning näitlikult öeldes ühe lüli vahelt ära
jätmisel ei täidaks projekt seatud eesmärke. Projekti elluviimine ning sellega seotud kohustuste võtmine toimub riikidevaheliste kokkulepete
põhjal ning juhatuse hinnangul on see üheks ettevõtete tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks. Kui poliitiliste otsuste tagajärjel peaks
toimuma projekti rakendatavate ettevõtete ümberstruktureerimine, siis ei muutuks selle tõttu juba läbiviidud investeeringute väärtus ning endiselt
oleks projekti lõppeesmärk sama. Sellest tulenevalt ei pea juhtkond sidusettevõtte osakute kui investeeringu väärtuse
ümberhindamist vajalikuks.
19
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Lõpetamata
projektid ja
Lõpetamata Ettemaksed
ettemaksed
projektid
31.12.2018
Soetusmaksumus 51 845 0 51 845 51 845
Jääkmaksumus 51 845 0 51 845 51 845
Ostud ja parendused 2 596 136 395 016 2 991 152 2 991 152
31.12.2019
Soetusmaksumus 2 647 981 395 016 3 042 997 3 042 997
Jääkmaksumus 2 647 981 395 016 3 042 997 3 042 997
Ostud ja parendused 13 588 540 918 844 14 507 384 14 507 384
31.12.2020
Soetusmaksumus 16 236 521 1 313 860 17 550 381 17 550 381
Jääkmaksumus 16 236 521 1 313 860 17 550 381 17 550 381
Lõpetamata projektide ja ettemaksete all on kajastatud projekteerimisega ning ehitusega seotud kulud.
20
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2018
Soetusmaksumus 0 0
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 0 0
Ostud ja parendused 19 411 19 411
Amortisatsioonikulu -800 -800
31.12.2019
Soetusmaksumus 19 411 19 411
Akumuleeritud kulum -800 -800
Jääkmaksumus 18 611 18 611
Amortisatsioonikulu -3 888 -3 888
31.12.2020
Soetusmaksumus 19 411 19 411
Akumuleeritud kulum -4 688 -4 688
Jääkmaksumus 14 723 14 723
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2020 2019 Lisa nr
Kasutusrendikulu 55 214 65 991 13
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr
12 kuu jooksul 89 310 45 273
1-5 aasta jooksul 22 099 34 005
Kasutusrendikulu sisaldab büroopinna eest tasutud renti 54 227 (2019:44 699), muude ruumide renditasu 167 eurot ja tasu erinevate
seadmete rentide eest 820 eurot.
Büroopinna üürileping 307,5 m2 on sõlmitud kuni 31.01.2022 ja büroopinna üürileping täiendavale 281 m2 lõppeb 31.05.2022.
21
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Võlad tarnijatele 1 328 143 821 862 506 281
Võlad töövõtjatele 222 004 222 004 0
Maksuvõlad 68 652 68 652 0 4
Muud võlad 18 636 18 636 0
Muud viitvõlad 18 636 18 636 0
Täitmistagatis 93 084 0 93 084
Muud lühiajalised kohustused 3 000 000 3 000 000
Kokku võlad ja ettemaksed 4 730 519 4 131 154 599 365
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Võlad tarnijatele 916 040 733 935 182 105
Võlad töövõtjatele 94 117 94 117 0
Maksuvõlad 47 497 47 497 0 4
Muud võlad 25 562 25 562 0
Muud viitvõlad 25 562 25 562 0
Kokku võlad ja ettemaksed 1 083 216 901 111 182 105
Muudes lühiajalistes kohustustes on kajastatud 3 000 000 eurot osakapitali suurendamiseks, millest üks euro on osakapitali nimiväärtuse
suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss. Avaldus äriregistrile osakapitali suurendamiseks esitati 14.04.2021.
Pikaajalised võlad tarnijatele on garantiiperioodi lõpuni tasumisele mittekuuluvad kohustised põhivara ehitamise eest seisuga 31.12.2020
nominaalväärtuses 512 131 eurot, nüüdiväärtuses 506 281 eurot ja hankija täitmistagatis 93 084 eurot.
(Seisuga 31.12.2019 nominaalväärtuses 192 284 eurot, nüüdiväärtuses 182 105 eurot).
Lisa 10 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
22
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019
kasumiaruandes
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumvälismaine 0 0 2 046 559 2 053 259 6 700 135 078
sihftinantseerimine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumvälismaise 0 0 361 157 362 340 1 183 23 837
sihftinantseerimise kaasfinantseerimine
Kokku
sihtfinantseerimine
0 0 2 407 716 2 415 599 7 883 158 915
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumvälismaine 10 679 408 577 967 674 1 275 143 108 121 63 472
sihftinantseerimine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumvälismaise 1 885 72 102 173 335 227 594 19 080 11 201
sihftinantseerimise kaasfinantseerimine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumkodumaine 0 71 968 0 0 0 71 968
sihtfinantseerimine
Kokku
sihtfinantseerimine 12 564 552 647 1 141 009 1 502 737 127 201 146 641
tegevuskuludeks
Kokku
12 564 552 647 3 548 725 3 918 336 135 084 305 556
sihtfinantseerimine
23
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020
kasumiaruandes
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium 6 700 135 078 9 602 297 10 531 356 829 230 28 549
Välismaine sihftinantseerimine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium
1 183 23 837 1 948 444 2 112 395 146 335 5 038
Välismaise sihftinantseerimise
kaasfinantseerimine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium
Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 57 517 57 517 0 0
vahendamine põhivara
soetuseks
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium
Välismaise sihtfinantseerimise
0 0 13 417 13 417 0 0
kaasfinantseerimise
vahendamine põhivara
soetuseks
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium
Kodumaise sihtfinantseerimise 2 510 2 510
vahendamine põhivara
soetuseks
Kokku
sihtfinantseerimine
7 883 158 915 11 624 185 12 717 195 975 565 33 587
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumvälismaine 108 121 63 472 5 505 288 1 345 230 11 075 4 126 484
sihftinantseerimine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumvälismaise 19 080 11 201 1 080 141 254 988 1 954 819 228
sihftinantseerimise kaasfinantseerimine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumkodumaine 0 71 968 -2 510 0 0 69 458
sihtfinantseerimine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium
Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 1 074 815 1 074 815 0 0
vahendamine
tegevuskuludeks
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium
Välismaise sihtfinantseerimise
0 0 116 097 116 097 0 0
kaasfinantseerimise
vahendamine
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 127 201 146 641 7 773 831 2 791 130 13 029 5 015 170
tegevuskuludeks
Kokku
135 084 305 556 19 398 016 15 508 325 988 594 5 048 757
sihtfinantseerimine
2020. aastal Rail Baltic Estonia OÜ vahendas sihtfinantseeimist
Transpordiametile ja RB Rail AS-le.
RB Rail AS-le sihtfinantseeringu vahendamine tegevuskuludeks 1 190 912 eurot:
Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 1 074 815 eurot
Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 116 097 eurot
Transpordiametile sihtfinantseeringu vahendamine põhivara soetuseks kokku 73 444 eurot:
Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 2 510 eurot
24
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 57 517 eurot
Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 13 417 eurot.
Lisa 11 Osakapital
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Osakapital 2 505 2 505
Osade arv (tk) 1 1
Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital 10
000 (kümme tuhat) eurot.
Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Asutamisel tasus omanik OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali 890 000 eurot, sellest 2500 eurot
osakapitaliks ning 887 500 eurot ülekurssi.
Omanik on omakapitali suurendamiseks sooritanud sissemakseid:
16.11.2015 otsus summas 924 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 923 999 eurot
ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 13.05.2016;
12.09.2016 otsus summas 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 649 999
eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 01.11.2017;
31.10.2017 otsus summas 1 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 649 999 eurot
ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 24.04.2018;
02.11.2018 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot
ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.01.2019;
09.05.2019 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot
ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 20.05.2019.
Seega moodustab ettevõtte osakapital 2 505 eurot ning ülekurss 5 225 760 eurot.
Ettevõtte ainuosanik otsustas 29. oktoobril 2020 suurendada osaühingu osakapitali 1 euro võrra seniselt 2 505 eurolt 2 506 euroni. Osakapitali
suurendamine avaldus esitati Äriregistrile 14.04.2021. Ainuosanik tasus juba 2020. aastal osa nimiväärtuse suurendamise eest
rahalise sissemaksega 3 000 000 eurot, mis on kajastatud 31.12.2020 seisuga bilansis lühiajalised võlad ja ettemaksed koosseisus ning
millest 1 euro võrra suurendatakse osa nimiväärtust ja 2 999 999 eurot kantakse ülekurssi.
Lisa 12 Muud äritulud
(eurodes)
2020 2019
Tulu sihtfinantseerimisest 15 508 325 3 918 336
Tulu palgatoetuselt 3 295 0
Muud 41 245
Kokku muud äritulud 15 511 661 3 918 581
25
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2020 2019
Üür ja rent 55 214 65 991
Energia 3 341 5 769
Elektrienergia 2 582 2 884
Soojusenergia 759 2 885
Veevarustusteenused 2 267 0
Uurimis- ja arengukulud 208 296 585 561
Lähetuskulud 7 322 28 897
Koolituskulud 13 043 13 330
Ostetud teenused 304 047 257 246
Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 770 334 0
Muud 142 754 189 090
Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 506 618 1 145 884
Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 1 122 106
Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 127 189
Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 2 510
Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 10 226
Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 2 325
Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 505 979
KOKKU Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 770 334
Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)
2020 2019
Palgakulu 1 249 237 737 414
Sotsiaalmaksud 420 811 247 848
Tööjõukulude kapitaliseerimine -637 233 0
Muud 50 498 26 403
Kokku tööjõukulud 1 083 313 1 011 665
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 29 16
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 36 15
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 6 6
Täiendav info juhatuse liikmele ja nõukogu liikmetele arvestatud tasude kohta on lisas 15.
Ettevõttel oli seisuga 31.12.2020 5 (viis) nõukogu liiget. Nende arv ei sisaldu täistööajale taandatud keskmises töötajate arvus.
26
osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2020 2019
Arvestatud tasu 142 479 146 646
Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniminitseerium.
Juhatuse liikmele arvestatud tasud on 142 479 eurot ( 2019: 110 620 eurot),sealhulgas arvestatud juhatuse liikme tasu 93 200 eurot ( 2019: 62
100 eurot), muud hüvitised ja puhkusereserv 13 278 eurot (2019: 48 520 eurot).
Nõukogu liikmetele arvestati tasu 36 000 eurot (2019: 36 026 eurot).
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks
tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon
vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisemiste dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele,
tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§ 49'1. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta).
Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2020. ja 2019. aastal ei olnud.
Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Aruandekuupäeva järel ja aastaaruande kinnitamise vahel on OÜ Rail Baltic Estonia kollektiiv kolinud täielikult üle kaugtööle
tulenevalt üleilmsest Covid 19 pandeemiast tingitud soovitustest ja piirangutest. Töökorraldust kohandatakse vastavalt olukorrale, kuid seni pole
see tekitanud olulisi sisemisi takistusi ettevõtte tegevuse toimimisel. Küll aga võib pandeemia avaldada mõju eelkõige võimalike
viivitustena põhitrassi projekteerimisel, maade omandamisele ja hankemenetlustele, tulenevalt kehtestatud piirangutest ja määramatusest
ehitusturul. Sündmused ei mõjuta ettevõtte finantspositsiooni seisuga 31.12.2020.
Juhtkond on koostanud kriisiolukorraks tegevusplaani ja teeb regulaarset mõjuanalüüsi ettevõtte tegevustele. Kuna aga eriolukord Eestis
ning selle potentsiaalne mõju äritegevusele võib muutuda pidevalt, siis ei pea juhtkond otstarbekaks anda ühte lõplikku hinnangut selle
viiruse leviku mõju kohta meie tegevusele, kuna olukorra mõjude kestvust on väga raske hinnata.
Ettevõtte ainuosanik otsustas 29. oktoobril 2020 suurendada osaühingu osakapitali 1 euro võrra seniselt 2 505 eurolt 2 506 euroni.
Osakapitali suurendamine avaldus esitati Äriregistrile 14.04.2021. Ainuosanik tasus juba 2020. aastal osa nimiväärtuse suurendamise
eest rahalise sissemaksega 3 000 000 eurot, mis on kajastatud 31.12.2020 seisuga bilansis lühiajalised võlad ja ettemaksed koosseisus
ning millest 1 euro võrra suurendatakse osa nimiväärtust ja 2 999 999 eurot kantakse ülekurssi.
Aruande koostamise ja aruandekuupäeva vahel ei ole olnud teisi olulise mõjuga sündmusi, mis vajaksid majandusaasta aruandes või selle
lisades kajastamist.
27
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
osaühing Rail Baltic Estonia osanikule
Arvamus
Oleme auditeerinud osaühing Rail Baltic Estonia raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2020 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumiaruannet,
rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt osaühing Rail Baltic Estonia finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud
majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sh rahvusvaheliste sõltumatuse standardite) (edaspidi:
IESBA koodeks) ja Eestis finantsaruannete auditi läbiviimisel asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis meile rakenduvad, ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele ja
IESBA koodeksile.
Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie
poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks,
võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude
kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne,
mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti)
läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada
majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning
hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul,
sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse
kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või
tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima
vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad
vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja
sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli
märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Erki Usin
Vandeaudiitori number 496
Ernst & Young Baltic AS
Audiitorettevõtja tegevusloa number 58
Rävala pst 4, 10143 Tallinn
14. aprill 2021
OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu aruanne
2020. aasta majandusaasta aruande juurde
OSAÜHING: OÜ Rail Baltic Estonia, registrikood 12734109
ASUKOHT: Tallinn, Endla tn 16, Harjumaa, Eesti Vabariik
AINUOSANIK: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina majandus-
ja taristuminister
OSAKAPITAL: 2 505 eurot
I Ülevaade majandusaasta tegevustest
OÜ Rail Baltic Estonia (edaspidi ka RBE) on 100% riigile kuuluv osaühing, mille peamiseks
tegevusalaks on põhikirja kohaselt Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti
Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, samuti osalemine riikidevahelises
koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Baltic raudteetaristu rajamiseks. RBE eesmärgiks
on rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning
raudteetaristu ehituse korraldamine. Rail Baltic raudtee arendamise ja rajamise all
peetakse silmas 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste
tehnilist projekteerimist, ehitamist ning haldamist ja nendega kaasnevat tegevust.
RBE omab osalust ja teostab Eesti Vabariigi huvides aktsionäriõigusi Läti Vabariigis
registreeritud äriühingus RB Rail AS (edaspidi ka RBR), mis on Rail Baltic projekti
arendamiseks (raudtee projekteerimine, ehitamine ja turundus) loodud Eesti, Läti ja
Leedu ühisettevõte.
Juhtimis- ja kontrollisüsteem
RBE juhtimisel rakendab juhatus Hea Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest
tulenevate erisustega. Tagatud on äriühingu tegevusega seotud õigusaktide ja
sisekorraeeskirjade järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine,
finantsaruandlus ja teabe avalikustamine.
Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit)
toimib sisekontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset
tuvastamist kehtestatud ettevõttesiseste meetmete ja protseduuride abil.
Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:
• Põhikiri
• Eetikakoodeks
• Raamatupidamise sise-eeskiri
1
• Nõukogu töökord
• Töötajate ametijuhendid
• Projektide juhtimise kord
• Hankeplaan
• Hankekord ning selle osaks olev korruptsiooniohtliku tegevuse ja huvide konflikti
vältimise kord
Siseaudiitori ametikohta ei ole moodustatud ning siseaudiitori teenust sisse ei osteta,
kuna RBE müügitulu ja töötajate arv jäävad alla seaduses ja põhikirjas sätestatud
piirmäärade. Ka auditikomitee moodustamise kohustus RBE-l puudub, mistõttu ei ole RBE
nõukogu auditikomiteed moodustanud.
II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine
RBE nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust
korraldanud ja selle üle järelevalvet teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja
muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja
parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja
põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad oma ülesandeid täites RBE huve järgides.
Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule
tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses äriühingu ja Eesti
Vabariigi kui äriühingu omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni
konkurentsikeelust ega osale eraettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Nõukogu
koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning seetõttu
on juhtimisel esindatud erinevate sektorite kompetentsid.
Juhatus
Aasta alguse seisuga oli RBE juhatuse ainsaks liikmeks (juhatajaks) RBE peajurist Marko
Kivila, kelle nõukogu valis ajutiseks juhatajaks kuni uue juhataja ametisse asumiseni.
Avaliku konkursi tulemusena sõlmiti juhatuse liikme leping Tõnu Grünbergiga, kelle
volitused juhatuse liikmena algasid 01. märtsil 2020.a. ning kestavad kolm aastat. Aasta
lõpu seisuga oli Tõnu Grünberg RBE juhatuse ainsaks liikmeks.
RBE juhatuse liikmetele 2020. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma on toodud
järgnevas tabelis.
Nimi Marko Kivila Tõnu Grünberg Kokku
Periood 01.01.2020-29.02.2020 01.03.2020-31.12.2020
Juhatuse liikme tasu 3 200 € 90 000 € 93 200 €
Isikliku sõiduauto - 6 378 € 6 378 €
kasutamise hüvitis
Kokku 3 200 € 96 378 € 99 578 €
2
Juhatuse liikmetele 2020. aasta jooksul tulemustasusid ei makstud.
Nõukogu
RBE nõukogu liikmeteks olid 2020. aastal André Küüsvek (esimees), Kalle Viks, Tiit Roben,
Erik Laidvee ja Kristjan Kaunissaare ning aasta jooksul nõukogu koosseisus muudatusi ei
toimunud.
Kokku toimus 2020. aastal 5 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 20 otsust vastu kirjalikus
menetluses koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus
regulaarselt ülevaate RBE tegevustest, projektidest ja majandustulemustest, mis
võimaldab nõukogul olla kursis RBE tegevusega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu
võtta.
Nõukogu käsitles 2020. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel järgmisi olulisemaid
teemasid:
• Rail Baltica projekti juhtimisstruktuuri võimalikud ümberkorraldused;
• Juhatuse liikme värbamine ning nõukogu esimehele volituste andmine juhatuse
liikmega ametilepingu allkirjastamiseks;
• 2019. majandusaasta aruande heakskiitmine ja nõukogu aruande kinnitamine;
• Juhatuse aruanded ühingu tegevusest koos kvartaalsete majandustulemustega;
• Nõusoleku andmine RB Rail AS-iga hankijatevahelise koostöölepingu sõlmimiseks;
• Nõusoleku andmine AS-iga Eesti Raudtee hankijatevaheline koostöölepingu
sõlmimiseks;
• RBE 2020-2024 finantsplaani kinnitamine;
• RBE 2021. a eelarve kinnitamine;
• Juhatusele nõusoleku andmine üle 60 000 EUR eeldatava maksumusega hangete
korraldamiseks;
• Juhatusele nõusoleku andmine toimunud riigihangete tulemusel hankelepingute
sõlmimiseks.
Nõukogu liikmete osalemine 2020. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel:
Toimumise Koosolek André Kalle Tiit Erik Kristjan
kuupäev Küüsvek Viks Roben Laidvee Kaunissaare
23.01.2020 37 jah jah jah jah jah
05.02.2020* jah jah jah jah
11.02.2020* jah jah jah -** jah
14.02.2020* jah jah jah jah jah
19.02.2020* jah jah jah jah jah
26.02.2020* jah jah jah jah jah
24.03.2020* jah jah jah -** jah
3
06.04.2020* jah jah jah jah jah
22.04.2020 38 jah jah jah jah jah
23.04.2020* jah jah jah -** jah
22.06.2020* jah jah jah jah jah
03.07.2020* jah jah jah jah jah
22.07.2019 39 jah jah jah jah jah
24.08.2020* jah jah jah jah jah
04.09.2020* jah jah jah -** jah
04.09.2020* jah jah jah jah jah
30.09.2020* jah jah jah jah jah
09.10.2020* jah jah jah jah jah
12.10.2020* jah jah jah jah jah
22.10.2020 40 jah jah jah jah jah
25.11.2020* jah jah jah -** jah
03.12.2020* jah jah jah jah jah
09.12.2020* jah jah jah jah jah
11.12.2020 41 jah jah jah jah jah
18.12.2020* jah jah jah jah jah
28.12.2020* jah jah jah jah jah
* otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
** taandas end hääletusest seoses AS Eesti Raudtee juhatuse liikme rolliga
Nõukogu liikmetele 2020. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma:
Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood
André Küüsvek nõukogu esimehe tasu 12 000 01.01.2020-31.12.2020
Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2020-31.12.2020
Tiit Roben nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2020-31.12.2020
Erik Laidvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2020-31.12.2020
Kristjan Kaunissaare nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2020-31.12.2020
Kokku 36 000
III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest
Strateegilised eesmärgid
OÜ Rail Baltic Estonia on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid ja ärilist huvi
kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing
esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordiarengukavast. Äriliste eesmärkide täitmisel
peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine
(investeeringud). Äriliseks eesmärgiks on Rail Baltic raudtee infrastruktuuri Eesti osa
haldamine. Lisaks seab omanik osaühingule Rail Baltic Estonia eesmärgiks toimida kauba-
ja reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning
soodustades uute kontaktide, võrgustike ja äriideede teket.
4
Strateegilised eesmärgid on täidetud. Tegevusi elluviiva asutusena osaleb RBE aktiivselt
riikidevahelises koostöös toimuvates Rail Baltic raudteega seonduvates tegevustes ning
teostab aktsionäriõigusi ühisettevõttes RBR. RBE juhib rajatavasse Rail Baltic
raudteetaristusse tehtavaid investeeringuid ja korraldab raudtee ning sellega seonduvate
ehitiste projekteerimist, ehitamist ning muid kaasnevaid tegevusi.
Finantseesmärgid
Kasumlikkus
OÜ Rail Baltic Estonia tegutseb valdusettevõttena kuni Rail Baltica raudteetaristu
valmimiseni ja ei teeni lähiaastatel kasumit. Pärast Rail Baltic raudtee valmimist tegutseb
OÜ Rail Baltic Estonia vastava avaliku taristu raudteeinfrastruktuuri ettevõtjana.
Eesmärk on täidetud, RBE tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena. Kuna
äriühing kajastab Eesti finantsaruandluse standardist ning avaliku sektori finantsarvestuse
ja -aruandluse juhendist lähtudes laekunud sihtfinantseerimist tegevuskulude tegemise
või põhivara soetamise perioodi tuluna, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, siis teenib äriühing alates 2019. aastast
puhaskasumit. Arvestamata tulu varade sihtfinantseerimisest oleks 2020. aastal äriühingu
puhaskahjum olnud 710 220 eurot.
Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse
kapitalistruktuuriga. Äriühingu tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks on Rail Baltica raudtee,
raudtee infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamise etapis osanikupoolne
finantseering, kas sihtfinantseeringu, kapitalisissemakse või muul sarnasel viisil. Kõik
plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad
riskid tuvastatud ning arvesse võetud.
Eesmärk on täidetud, kõik investeeringud läbivad põhjaliku analüüsi ning nende
rahastamine toimub vastavalt pikaajalistele kokkulepetele. Rahandusministeerium ei ole
osaluste valitsemise 2019. a koondaruandes RBE-le omakapitali optimaalset
proportsiooni määranud, kuid RBE omakapital moodustab 2020. a lõpu seisuga ca 66%
varadest. Finantsplaneerimisel on eesmärgiks äriühingu pikaajalise jätkusuutlikkuse
tagamine.
Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima
enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk-
järgulise parandamise poole.
5
Efektiivsuseesmärk on täidetud. Finantsplaneerimisel lähtutakse eesmärgist tagada
äriühingu pikaajaline jätkusuutlikkus ning eelarvest on suudetud olulises osas kinni
pidada.
Omanikutulu
Kuna OÜ Rail Baltic Estonia ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik ei oota OÜ-lt
Rail Baltic Estonia stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte
võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis.
Kuna RBE on investeeringuid ettevalmistavas ja teostavas faasis, kus kasum ega
omakapitali tootlus ei ole eesmärgiks, ei ole Rahandusministeerium osaluste valitsemise
2019. a koondaruandes RBE-le omakapitali hinda määranud. RBE ei teeni oma
põhitegevusest kasumit ega ole suuteline omanikule dividendi maksma.
Nõukogu hinnangul toimis RBE 2020. aastal omaniku poolt seatud ootuste kohaselt ning
kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt.
IV Nõukogu hinnang RBE 2020. a. majandusaasta aruandele
Lähtudes äriseadustiku paragrahvi 179 lõikest 2 on osaühingu Rail Baltic Estonia nõukogu
vaadanud läbi osaühingu 2020. majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu
teeb osaühingu ainuosanikule ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada
ning juhatuse ettepanekust lähtudes jätta aruandeaasta puhaskasum jaotamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
____________________
André Küüsvek
OÜ Rail Baltic Estonia
nõukogu esimees
Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev
6
OÜ Rail Baltic Estonia
(registrikood: 12734109)
AINUOSANIKU OTSUS
OSAÜHINGU ÄRINIMI JA ASUKOHT
OÜ Rail Baltic Estonia asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 16,
10142, Eesti Vabariik.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 30.04.2021.a.
AINUOSANIK
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Osade/häälte arv: 2 506
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut,
toimub üldkoosolek elektroonilisel (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2):
Võttes aluseks äriseadustiku § 168 lõike 1 punktile 5 ning § 179
OSAÜHINGU KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada OÜ Rail Baltic Estonia korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2020.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).
3. Jätta 2020.a majandusaasta kasum summas 12 006 975 eurot jaotamata. Jaotamata
kasumi jääk peale jaotamist on 13 392 292 eurot.
4. 2020. majandusaasta eest dividende mitte maksta.
Päevakorrapunkt 3-4 otsused jõustuvad peale Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi
äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate
dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks" jõustumist.
1
Lisad:
1. Osaühingu 2020.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Osaühingu nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta.
Majandus- ja taristuminister üldkoosoleku õigustes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
2