dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Rail Baltic Estonia OÜ korralise üldkoosoleku otsus 30.04.21

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
1.1-5/21-024
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-521-024 04.05.2021 Käskkiri.asice760 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: 12734109 tänava/talu nimi, Endla tn 16 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10142 telefon: +372 6867067 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.rbestonia.ee osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Kasumiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Omakapitali muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 5 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 19 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 21 Lisa 8 Kasutusrent 21 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 22 Lisa 11 Osakapital 25 Lisa 12 Muud äritulud 25 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 26 Lisa 14 Tööjõukulud 26 Lisa 15 Seotud osapooled 27 Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 27 Aruande allkirjad 28 Vandeaudiitori aruanne 29 2 Rail Baltic Estonia OÜ 2020. aasta tegevusaruanne Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) on 100% Eesti Vabariigi omandis olev äriühing, mis asutati 10.10.2014 seoses projektiga Rail Baltica (RB), milleks on Euroopa rööpmelaiusega 1435 mm uue trassi rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB on lahendus seni puuduvale raudteeühendusele Euroopa Liidu riikidega. Peale RB valmimist on Eesti nii reisijate kui kaupadega TEN-T raudteevõrgustiku Põhjamere-Balti koridoris. RBE lähtub oma tegevuste läbiviimisel osaniku 15.09.2020 otsusega kinnitatud ootustest, mis on järgnevad:  Läbi äriühingu tagada aktsionäri õiguste teostamine Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS-is (valdusfirma tegevus);  RBE on Eesti Vabariigi piires toimuvate RB rajamisega seonduvate tegevuste rakendusasutuseks;  RBE saab rajatava RB raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal. RB projekti käigus toimusid Eestis 2020. aastal järgnevad olulised tegevused:  Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA) ja kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS (Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Läti Transpordiministeeriumi ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nimel) allkirjastasid kaks täiendavat piiriülest toetuslepingut RB ehitamiseks Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) vahendite abil. Kahe sõlmitud lepingu kogumaht on 214,3 miljonit eurot, millest CEF toetus on maksimaalselt 182,2 miljonit eurot, moodustades 85% abikõlblikest kuludest.  sõlmiti viimane kolmest RB põhitrassi projekteerimislepingust lõigul Pärnust kuni riigipiirini. Põhitrassi projektid valmivad eeldatavasti lõplikult 2022. aastal.  RB trassil algatati kolme objekti ehitushanked, 2021 on kavas alustada vähemalt 14 raudteega ristuva rajatise ehitustöödega.  2020. aasta lõpuga on omandatud 12% maadest ning läbirääkimiste faasi on jõutud lisaks veel 20% kinnisasjade omandamise osas. 2021. aastal alustatakse maade omandamist lisaks Raplamaale ka Harjumaal.  viidi läbi arheoloogilisi uuringuid neljal uuringualal. 2021. aastal on kavas uuringuid teostada kuuel uuringualal.  investeeriti RB rajamiseks kokku 14 miljonit eurot, 2021.aastal on plaan suunata majandusse 45 miljonit eurot. Aastal 2020 jätkas RBE projekti RB elluviimise aluseks olevate tegevuste läbiviimist, keskendudes peamiselt kolmele tegevussuunale:  raudtee kohtobjektide projektiarendus;  trassi põhiprojekteerimisse kaasatus ja selle järelevalve;  tehnilise teabesisendi andmine riikideülest projekti hõlmavatesse teemadesse ning otsustesse. 2020. aastal lisandus RBE-le omaniku ootusena täiendav funktsioon toimida rajatava RB infrastruktuuri haldajana Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal. Ülevaade ettevõtte olulistest tegevustest 2020. aastal ning peamised tegevussuunad 2021. aastal: RB keskkonnateemad RB raudtee-ehituse arendajana teadvustab RBE oma rolli, et tagada taristu ehitus keskkonda arvestavalt ja vajadusel leevendusmeetmeid kasutades. 2020. aastal tegelesid RBE keskkonnaspetsialistid peamiselt RB trassi põhiprojekti materjalide keskkonnamõju hindamise tulemuste ülevaatamise ja analüüsimisega. Projektimaterjalid laekuvad jooksvalt lõikude kaupa RB Rail AS vahendusel projekteerijatelt. Keskkonnamõju hindamise protsessi ülevaatamise juures on RBE terve projekteerimisprotsessi vältel. Lisaks jõudsime arheoloogiliste uuringute järgmisse etappi. Kui 2019. aastal toimus peamiselt arheoloogiliste leidude kaardistamine, siis 2020. aastal valmistasime ette ja hankisime arheoloogiliste objektide väliuuringute läbiviimist. Protsess jätkub peale asjakohaste maade omandamist ka järgnevatel aastatel. RB raudtee põhitrass 2020. aasta alguses sõlmiti RB põhitrassi projekteerimisleping lõigul Pärnust kuni riigipiirini ning sellega said hoo sisse kogu Rail Baltica 213 kilomeetrise Eesti põhiliini projekteerimistööd. Kõik põhitrassi projekteerimislepingud on sõlmitud, variantide võrdlusanalüüsid (value engineering) lõpule jõudnud ning eelistatud variandid välja valitud. Kogu Pärnu–Rapla trass (viis prioriteetlõiku) ning Tallinn-Rapla lõigu esimesed kaks prioriteetlõiku (kokku antud lõigus kolm prioriteetlõiku) on heaks kiidetud. Võrdlusanalüüsi raames on lepingute lõigud jaotatud omakorda väiksemateks prioriteetlõikudeks, mille kohta tehakse raudtee optimaalsemate lahenduste ettepanekud (luues lisaks eelprojekti infole juba täpsemad ristmike lahendused, trassijooned jne). 2020. aastal võttis RBE kasutusele uue dünaamilise hankelahenduse, mille raames avalikustati esimene suurem ehitusse minevate rajatise paketi riigihange. Käesoleva hanke maht on 60 miljonit eurot ning see sisaldab 2021-2023 ehitusse mineva 7 viadukti ja 7 ökodukti ehitustöid. Vastavalt ehitusprojekti laekumisele on plaanis alustada veel ligi 20 rajatise hankemenetlusega. Põhitrassi raames kehtivad koostöökokkulepped Transpordiameti ja Eleringiga. Transpordiamet hangib Rail Baltica ja riigimaanteede (investeeringute kava kuni 2022 objektid) liiklussõlmede ehituse. Eleringiga sõlmitud koostöökokkuleppe kohaselt on RBE põhitrassiga ristuvate õhuliinide ja gaasitrasside ümberehituse ehitustööde hankija ja peatöövõtja. Elering väljastab omalt poolt tehnilised tingimused ja kooskõlastused ning teostab ehitusobjektidele vastavalt vajadusele järelevalvet. Ühtlasi on RBE ette valmistamas ehitusaegsete teede kasutamise uuringut. Uuringu eesmärgiks on kaardistada võimalikud ehitusaegsed teed ning nende tänane seisukord. Ülemiste reisiterminal 2020. aasta lõpus valmis Ülemiste reisiterminali eelprojekt eelneval aastal edukaks valitud Zaha Hadid Architects ja Esplan OÜ ühistööna. Põhiprojekti valmib eelduste kohaselt 2021. aasta augustis. 2020. aastal sõlmis RBE lepingu Ülemiste raudteetaristu projekteerimiseks ühispakkumise teinud ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Projekteerimisega seotud vajalikud keskkonnauuringud teostab OÜ Hendrikson & Ko. Ülemiste raudteetaristu rekonstrueerimise projekt peaks valmima 2021. aasta teises pooles, misjärel asutakse hankima ehitustöid. Sõlmitud lepingu alusel lahendatakse muuhulgas Ülemiste jaama rööbastiku skeem, projekteeritakse raudtee pealisehitis, samuti raudteeinfrastruktuuri objektide juurdepääsuteed, hooldusteed, 1520 mm raudtee osas side ja turvangusüsteemid, tehnovõrgud ning etapilisest ehitamisest tulenevad ajutised juurdepääsuteed ja rajatised. Lisaks on läbi viidud terminali omanikujärelevalve hange, kus osutus edukaks Tallinna Linnaehituse ASi pakkumus. Muuga kaubaterminal 2020. aastal sõlmiti Rail Baltica suurima ja ainsa sadamaga ühendatud kaubajaama projekteerimiseks leping ettevõttega SWECO Projekt AS. Muuga sadamasse projekteeritakse ligikaudu 35 km uut 1435mm rööpmelaiusega raudteed, lisaks tõstetakse ümber ja ehitatakse ligikaudu 11 km 1520mm rööpmelaiusega raudteed. Muuga kaubajaama projekteerija ülesandeks saab olema ka kaubajaama, terminalide ühendusteede ja seotud taristu (raudteetunneli, kontaktvõrgu, liiklusjuhtimissüsteemide, juhtimiskeskuse, veeremi hooldusdepoo) projekteerimine. Projekteerimine kestab 2020. aasta septembrist kuni 2022. aasta II kvartalini, ehitamise esimese etapiga alustatakse plaanide kohaselt juba 2022. aasta alguses. Pärnu reisiterminal 2019. aastal sõlmiti projekteerimisleping Arhitektuuribüroo Pluss OÜ-ga ning 2020. aastal valmis reisiterminali eelprojekt. Terminalihoone on kavandatud perrooni kohale ning on ühendatud galeriidega. „Water Strider“ nimelise võidutöö futuristliku välimusega terminali on planeeritud 90 istekohaga ootesaal, samuti kohvik, infopunktid ja muid vajalike funktsioone kandvad ruumid. Reisiterminali põhiprojekt valmib 2021. aasta teiseks kvartaliks. 2021. aastal alustab RBE projekti ekspertiisi, omanikujärelevalve ja ehitushanke (I etapp) ettevalmistamisega. Ülemiste veeremidepoo Rae valda kerkiva Rail Baltica suurima veeremidepoo 2020. aasta septembris välja kuulutatud projekteerimishanke võitis OÜ Reaalprojekt ja NORD PROJEKT AS esitatud ühispakkumus. Ülemiste veeremidepoo on ette nähtud reisijateveoks mõeldud veeremi teenindamiseks. Veeremidepoos hakkab toimuma esmajoones selliste rongikoosseisude remont ja hooldus, mille lõppjaamaks on RB Ülemiste ühisterminal, kuid depoo peab omama valmisolekut pakkuma hooldus- ja remonditeenuseid ka ülejäänud Rail Baltica 1435mm rööpmelaiusel liikuvale rongipargile. Ülemiste veeremidepoo peab võimaldama reisirongipargi parkimist ja teiste vajalike funktsioonide teostamist. Projekteerija ülesandeks saab olema depoo hoonestuse koosseisus lahendada ka liiklusjuhtimiskeskuse, administratiivhoone, depoo teenindamiseks vajalike ladude, tehnoruumide, pesula jmt projekteerimine. Veeremidepoo projekteeritakse mitmes etapis ning ehitustööde alguseks on kavandatud 2022. aasta esimene poolaasta. Lisaks lõpetati 2020. aastal veeremidepoo kinnistule juurdepääsuristmiku projekteerimistööd ning esitati Transpordiametile objekti ehitusloa taotlus. RB trassi kohalikud peatused Raudtee põhitrassi projekteerijad on Harju-, Rapla- ja Pärnumaal koostamas kohalike peatuste eskiislahendusi. Riigikohtu poolt tühistatud RB eriplaneeringu Pärnumaa trassilõigule jäävad Surju ja Häädemeeste kohalikud peatused. Tühistamisega seoses jätkuvad kohalike peatuste projekti tegevused pärast trassikoridori selgumist ja planeeringu uut kehtestamist. 2021. aastal alustatakse Rapla- ja Harjumaa peatuste osas hankedokumentatsiooni koostamisega detailplaneeringute hankimiseks ja projekteerimiseks ning jätkatakse koostöökokkulepete sõlmimist kohalike omavalitustega, kuhu on plaanis peatused rajada. RB kommunikatsioon RBE kommunikatsioonitegevuste peamine eesmärk on tõsta nii avalikkuse kui kitsamate sihtgruppide teadlikkust RB projektist ning anda võimalikult põhjalik ja selge ülevaade projekti eesmärkidest ja etappidest. See hõlmab endas nii proaktiivset kui reaktiivset kommunikatsiooni. 2020. aasta alguses planeeritud tegevustest ja sellega seotud eelarvest oli kaalukas osa kohalikele kogukondadele suunatud kommunikatsioonil, mille raames oleks korraldatud kohtumisi kogukondadega valdades, mida RB läbima hakkab. Mitmed suuremahulised projektid tuli aga seoses ülemaailmse tervishoiuolukorraga edasi lükata. Püsivalt on RBE kommunikatsiooni agendas projekti aluspõhimõtete, faktide, eeliste ja progressi jätkuv kommunikatsioon nii meediasuhtluses kui otsesuhtluses sihtrühmadega – seda erinevates formaatides.  2020 I kvartalis olid kommunikatsiooni töölõigus olulisemateks märksõnadeks noorte sihtrühmale suunatud kampaania- telesaate „Rööparalli“ alustamine tele-eetris ja sellega seotud tavameedia ja sotsiaalmeedia sisu koordineerimine. Kaheksast episoodist koosnev saade oli Kanal 2 eetris jaanuari algusest kuni märtsini ning kogus selle aja jooksul pea 500 000 unikaalset vaatajat, lisaks üle miljoni kontakti erinevates sotsiaalmeediakanalites.  2020. aastal andis RBE välja järjekordsed RB erilehed Maalehe ja venekeelse Eesti Ekspressi koosseisus.  2020 III kvartal algas uue kommunikatsiooniteenuste lepingu sõlmimisega. Hanke võitis varasem teenusepakkuja Hamburg & Partnerid OÜ.  Septembris alustati koostööd ka IV kvartalis Kanal 2 eetris jooksnud keskkonnasaatega Jälg. Koostöö võimaldas RBE- l tutvustada läbi nelja 5-8 minutilise episoodi erinevaid raudtee arendamisega seotud keskkonnateemasid.  Tugevalt oli RB projekt 2020. aasta IV kvartalis esindatud kohalikes meediaväljaannetes (maakonnalehed, vallalehed) seoses kohalike peatuste arendamisega. Novembris korraldati ka RB Facebooki kanalis kõigile huvilistele suunatud küsimuste-vastuste aktsiooni, kus projekti spetsialistid vastasid inimeste küsimustele.  Novembris-detsembris läbi viidud arvamusuuringust selgus, et toetus RB projektile püsib stabiilsena, olles 60%. Lisaks hindas RB projekti mõju Eestile üldiselt positiivseks 67% küsitletutest. RBE omakapital Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustas 29. oktoobril 2020. aastal suurendada RBE osakapitali 1 euro võrra ning teostada nimiväärtuse suurendamise eest sissemakse summas 3 000 000 eurot Rail Baltica projekti arendamise kulude katteks. Avaldus äriregistrile osakapitali suurendamiseks esitati 14.04.2021. RBE tööandjana RB projekti edukaks elluviimiseks panustab RBE oma valdkonna tippspetsialistide kaasamisele arendusmeeskonda. 2020. aasta lõpu seisuga oli ettevõttes hõivatud 36 töölepingulist töötajat ning üks juhatuse liige. Ettevõte peab oluliseks töötajatele sobiva töökeskkonna kindlustamist. Samuti toetab RBE töötajate sporditegevust. Iga töötaja saab täiendada end tööks vajalike koolitustega. 2020. aastal tekkinud üleilmse pandeemia olukorra tõttu oli suur osa RBE töötajatest nakatumisohu vähendamiseks valdava osa ajast kaugtööl. RBE panustas vajadusel töötajate kodukontorite ergonoomiliseks muutmist vastava hüvitisega. 2020. aastal valisid RBE töötajad enda seast töökeskkonnavolinikud ja spetsialisti, kes panustavad töötervishoiu ja tööohutuse tagamisse ja korraldamisse lähtuvalt õigusaktide nõuetest ja RBE kollektiivi heaolust. RB projekti arenedes ja tegevusmahu suurenedes lisandub vajadus tööjõuressursi järele. 2021. aastal plaanib ettevõte projektimeeskonna ning tugiteenuste valdkonna jätkuvat kasvu, arvestades RB projekti elluviimise ajakava. Ettevõtte peamised finantssuhtarvud 31.12.2020 31.12.2019 Omakapitali tootlus (puhaskasum/perioodi 95,16% 33,13% keskmine omakapital x 100) Varade tootlus 65,79% 22,44% (puhaskasum/perioodi keskmised koguvarad x 100) Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,9 2,1 (käibevara/lühiajalised kohustused) Omakapitali määr % 65,57% 82,65% (omakapital / varad kokku x 100) Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne RBE rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida reguleerivad nii kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui äriühingu poolt koostatud sisemised reeglid. RBE on pühendunud hea ühingujuhtimise tava standardite järgimisele. Hea ühingujuhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus ning riskijuhtimine võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust. Üldkoosolek 2020. majandusaasta jooksul oli RBE ainuosanik Eesti Vabariik. Aruandeaasta jooksul tegi ainuosanik ettevõtte kohta järgnevad otsused:  7. mai 2020. aasta otsusega kinnitati 2019. aasta majandusaasta aruanne.  15. septembri 2020. aasta otsusega kinnitati RBE uued omaniku ootused (sh tunnistati kehtetuks 2016. aastal kinnitatud omaniku ootused).  29. oktoobri 2020. aasta otsusega suurendati ainuosanikule kuuluva osa nimiväärtust 1 euro võrra seniselt 2505 eurolt 2506 euroni. Ainuosanik tasub osa nimiväärtuse suurendamise eest rahalise sissemaksega summas 3 000 000 eurot, millest üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss. Nõukogu RBE põhikirja p 3.3.2. järgi määrab ja kutsub nõukogu liikmed tagasi osanike koosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust (põhikirja p 3.3.6). 2020. aastal osalesid RBE nõukogu koosseisus järgmised isikud: André Küüsvek, nõukogu esimehena; Tiit Roben; Kalle Viks; Erik Laidvee; Kristjan Kaunissaare. Aasta jooksul nõukogu koosseisus muudatusi ei toimunud. Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Nõukogu liikmete tasumäärad ning tasustamise kord on määratud vastavalt rahandusministri määrusele. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. RBE nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte huvides. Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2020. majandusaastal toimus 5 nõukogu koosolekut ja lisaks sellele võeti vastu 20 otsust koosolekut kokku kutsumata. Juhatus informeerib nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 7 tööpäeva enne koosoleku toimumist, mis annab nõukogu liikmele piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Juhatus RBE juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus võib vastu võtta kõiki osaühingu tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. RBE juhatus koosnes aruandeaastal ühest liikmest, kelle vastutus on kirjeldatud riigivaraseaduses, äriseadustikus ja juhatuse liikmega sõlmitud lepingus. Ettevõtte juhatuse liikme kohusetäitjaks aruandeaasta perioodil 01.01.2020 kuni 29.02.2020 oli Marko Kivila. Avaliku konkursi tulemusena sõlmiti juhatuse liikme leping Tõnu Grünbergiga, kelle volitused juhatuse liikmena algasid 01. märtsil 2020.a. ning kestavad kolm aastat. Aasta lõpu seisuga oli Tõnu Grünberg RBE juhatuse ainsaks liikmeks. Juhatuse liikme tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus, mis on nõukogu poolt läbi arutatud ja kinnitatud. Lahkumishüvist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema ametiaja lõppu ning talle makstav hüvis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvist, kui ta kutsutakse juhatusest tagasi mõjuval põhjusel, et ta on rikkunud seadust, põhikirja või juhatuse liikme lepingut või pole täitnud oma kohustusi. Juhatuse liikmele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu äriühingu finantsnäitajatest, arvestades juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust osaniku püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. Tulenevalt RBE põhikirja punktist 3.3.5.12. otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu osaühingu esindaja. 2020. aastal tehinguid juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isiku ja äriühingu vahel ei toimunud. Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude operatiivsete tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad RBE huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud arvamuste vahetus juhatuse ja nõukogu vahel. Juhatuse ja nõukogu vastastikune andmevahetus on regulaarne ja tõhus. Teabe avaldamine RBE teabe avaldamine toimub peamiselt läbi ettevõtte veebilehe https://rbestonia.ee, kus tutvustatakse RB projekti Eesti osa üldiselt ning avalikustatakse uuringuid, analüüse ja muid avalikustatavaid dokumente. RB ühisettevõtte veebileht, mis asub aadressil www.railbaltica.org, annab informatsiooni kogu projekti ajakava, struktuuri, tasuvuse ning hangete kohta. Andmed äriühingu põhikirja, juhtimisorgani liikmete ja audiitori kohta on kättesaadavad äriregistri teabesüsteemi kaudu aadressil www.rik.ee ning ettevõtte kodulehel https://rbestonia.ee. Finantsaruandlus ja auditeerimine RBE koostab finantsaruandeid vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Juhatuse koostatud 2020. majandusaasta aruannet kontrollib audiitor ja kiidab heaks nõukogu. Ainuaktsionäri otsusega on kinnitatud 2019., 2020. ja 2021. majandusaasta aruande audiitoriks audiitorettevõtja Ernst & Young Baltic AS. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused on osaniku poolt heaks kiidetud. osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 6 107 528 1 894 070 2 Nõuded ja ettemaksed 2 229 427 655 888 3 Kokku käibevarad 8 336 955 2 549 958 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 492 076 2 386 776 5 Nõuded ja ettemaksed 5 698 4 012 3 Materiaalsed põhivarad 17 550 381 3 042 997 6 Immateriaalsed põhivarad 14 723 18 611 7 Kokku põhivarad 20 062 878 5 452 396 Kokku varad 28 399 833 8 002 354 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 131 154 901 111 9 Sihtfinantseerimine 5 048 757 305 556 10 Kokku lühiajalised kohustised 9 179 911 1 206 667 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 599 365 182 105 9 Kokku pikaajalised kohustised 599 365 182 105 Kokku kohustised 9 779 276 1 388 772 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 505 2 505 11 Ülekurss 5 225 760 5 225 760 11 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 385 317 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 006 975 1 385 317 Kokku omakapital 18 620 557 6 613 582 Kokku kohustised ja omakapital 28 399 833 8 002 354 9 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Muud äritulud 15 511 661 3 918 581 12 Mitmesugused tegevuskulud -2 506 618 -1 145 884 13 Tööjõukulud -1 083 313 -1 011 665 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -3 888 -800 7 Muud ärikulud -39 -2 932 Kokku ärikasum (-kahjum) 11 917 803 1 757 300 Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 105 301 -370 664 5 Intressitulud 489 249 Intressikulud -16 620 -1 568 Muud finantstulud ja -kulud 2 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 12 006 975 1 385 317 Aruandeaasta kasum (kahjum) 12 006 975 1 385 317 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -12 717 195 -2 415 599 Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise -710 220 -1 030 282 netomeetodi korral 10 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 11 917 803 1 757 300 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 3 888 800 7 Muud korrigeerimised -12 702 135 -2 415 599 Kokku korrigeerimised -12 698 247 -2 414 799 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -607 303 -600 347 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 7 468 955 -1 342 677 Laekunud intressid 251 114 Makstud intressid -16 620 -1 568 Kokku rahavood äritegevusest 6 064 839 -2 601 977 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -13 460 506 -2 828 459 soetamisel Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 0 -650 000 5 Muud väljamaksed investeerimistegevusest -15 060 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -13 475 566 -3 478 459 Rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtfinantseerimisest 11 624 185 2 359 168 10 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 0 3 480 000 11 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11 624 185 5 839 168 Kokku rahavood 4 213 458 -241 268 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 894 070 2 135 338 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 213 458 -241 268 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 107 528 1 894 070 2 11 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum nimiväärtuses (kahjum) 31.12.2018 2 503 4 111 497 -2 365 735 1 748 265 Aruandeaasta kasum 0 0 1 385 317 1 385 317 (kahjum) Emiteeritud osakapital 2 3 479 998 0 3 480 000 Muud muutused 0 -2 365 735 2 365 735 0 omakapitalis 31.12.2019 2 505 5 225 760 1 385 317 6 613 582 Aruandeaasta kasum 0 0 12 006 975 12 006 975 (kahjum) 31.12.2020 2 505 5 225 760 13 392 292 18 620 557 Täpsem informatsioon osakapitali kohta on välja toodud lisas 11. 12 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, lähtudes soetusmaksumusest, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. Kasutatud on kasumiaruande skeemi nr.1. Rahavoogude aruande äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Rahavoogude aruandes on 2020. aastal sisse viidud muudatus - kajastatud on real muud korrigeerimised summa -12 702 135 eurot, mis koosneb saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -12 717 195 eurot ja antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 060 eurot vahest. 2019.aastal oli saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -2 415 599 eurot, kuid 2019. aastal ei olnud sihtfinantseeringu vahendamist. 2019.aasta rahavoogude aruanne on esitatud võrreldaval kujul 2020 aasta andmetega. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõte on avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidiline isik. Sidusettevõtte osad on bilansis kajastatud kasutades kapitaliosaluse meetodit, s.t. et investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida järgmistel perioodidel korrigeeritakse investori osalusega muutustes sidusettevõtja omakapitalis. Eelpool nimetatud korrigeerimistest tulenevad kasumid ja/või kahjumid moodustavad kapitaliosaluse meetodi kasumi/kahjumi, mida kasumiaruandes kajastatakse real “Finantstulud ja -kulud”. Nõuded ja ettemaksed 13 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete arvestus Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks). Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. Pikaajaliste nõuete arvestus Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatavad nõuded hinnatakse alla juhul, kui on tõenäoline, et nende kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline jääkväärtus. Allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Individuaalselt oluliste finantsvarade allahindlust teostatakse iga objekti jaoks eraldi. Selliste finantsvarade, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, võib allahindlusi teostada kogumina. Kui eelnevalt allahinnatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatavate nõuete kaetav väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus. Allahindluse tühistamisi kajastatakse kasumiaruandes kulu vähendusena Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5000 eurot, välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla alampiiri, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, projekteerimis- ja muud sarnased tasud, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive. Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti eest tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikema aja jooksul (garantiiajaks tasumata kohustus), loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust, kasutades diskntomäära 4% aastas. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressikuluna garantiiperioodi jooksul. Arendustegevusega seotud väljaminekud kajastatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (s.t alates hetkest, mil ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusväljaminekuid) kajastatakse bilansis ainult juhul kui: (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest (sh kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel. 14 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste teadmiste või vastava informatsiooni kogumise eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. Uurimistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku või tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel. Arendustegevus on uurimistulemuste rakendamine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendustegevusega seotud väljaminekuteks (edaspidi arendusväljaminekud) ei loeta selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt. Uue iseseisva varaobjekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitaliseeritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 20-50 aastat Rajatised 10-40 aastat Kasutusrendile võetud varade 5-10 aastat remondiinvesteeringud Masinad ja seadmed, 5-10 aastat transpordivahendid Arvutustehnika 2-3 aastat Muu materiaalne põhivara 2-10 aastat Immateriaalne põhivara 2-20 aastat Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustisi kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intressikulud”. Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Tingimuslik kohustus on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis vaid informatsioon nende kohta avalikustatakse aastaaruande lisas. 15 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetus, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele; 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Ettevõte kajastab sihtfinantseerimist, kuna koostab raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, järgmiselt - sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Alates 2020. aastast Rail Baltic Estonia OÜ vahendab siht- ja kaasfinantseeringut vastavalt sõlmitud lepingutele RBRail AS-le ja Transpordiametile. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised. (SME IFRS 2.52). Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Olukorras, kus sihtfinantseeringu tulu kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfinantseerimine bilansis kohustusena. Kohustuse klassifitseerimine lühi- või pikaajalisena tuleneb sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmise ajast. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt.Alates jaanuarist 2019 kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele tulumaksumäär 14/86. 16 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Seotud osapooled Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Arvelduskontod 6 107 528 1 894 070 Kokku raha 6 107 528 1 894 070 17 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Maksude ettemaksed 767 962 767 962 0 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 989 083 989 083 0 Intressinõuded 489 489 0 Viitlaekumised 988 594 988 594 0 10 Ettemaksed 9 591 3 893 5 698 Tulevaste 3 893 3 893 0 perioodide kulud Muud makstud 5 698 0 5 698 ettemaksed Ettemaksed 468 489 468 489 0 sidusettevõttele Kokku nõuded ja 2 235 125 2 229 427 5 698 ettemaksed 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Maksude ettemaksed 516 999 516 999 0 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 135 332 135 332 0 Intressinõuded 248 248 0 Viitlaekumised 135 084 135 084 0 10 Ettemaksed 7 569 3 557 4 012 Tulevaste 3 557 3 557 0 perioodide kulud Muud makstud 4 012 0 4 012 ettemaksed Kokku nõuded ja 659 900 655 888 4 012 ettemaksed Seisuga 31.12.2020 on sihtfinantseeringu ettemaks sidusettevõttele RB Rail AS-ile 468 489 eurot, mille kasutab sidusettevõte 2021 aastal ja esitab raha kasutuse kohta aruande. 18 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 0 0 721 Käibemaks 487 566 0 122 264 0 Üksikisiku tulumaks 0 23 073 0 15 661 Erisoodustuse tulumaks 0 632 0 0 Sotsiaalmaks 0 40 350 0 28 031 Kohustuslik kogumispension 0 2 042 0 1 468 Töötuskindlustusmaksed 0 2 555 0 1 616 Ettemaksukonto jääk 280 396 394 735 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 767 962 68 652 516 999 47 497 Lisa 5 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2020 Sidusettevõtja Osaluse määr (%) Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2019 31.12.2020 Raudteede ja metroo 40103845025 RB Rail AS Läti 33.33 33.33 ehitus Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Kasum(kahjum) Sidusettevõtja nimetus 31.12.2019 kapitaliosaluse 31.12.2020 meetodil RB Rail AS 2 386 775 105 301 2 492 076 Kokku sidusettevõtjate aktsiad 2 386 775 105 301 2 492 076 ja osad, eelmise perioodi lõpus 2020. aastal Rail Baltic Estonia OÜ oma osalust RB Rail AS-is ei muutunud (2019:650 000) euro võrra. 2020. aastal teenis ettevõte osalusest RB Rail AS-is kasumit kapitaliosaluse meetodil 105 301 ( 2019:370 664 kahjum) eurot. RB Rail AS on oma tegevust eelnevatel aastatel finantseerinud aktsionäride omakapitali tehtud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmiseks. 2020. aastal toimus RB Rail AS-i finantseerimine lisaks CEF rahastuslepingute alusel saadud maksetele ka aktsionäride poolt läbi riiklike toetuste, teenustasude, omakapitali sissemaksete ja sildfinantseerimise (lähtuvalt aktsionäride vahelistest kokkulepetest). RB Rail AS 2020.a majandusaasta aruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes. RB Rail AS-i kui kolme Balti riigi ühisettevõtte roll on projekti keskne koordineerimine ning OÜ Rail Baltic Estonia investeeringut sidusettevõtjasse ei saa hinnata võrdselt finantsilise osalusena, vaid peab lähtuma terviklikust panusest Rail Baltic projekti teostamisse. Projekti jätkusuutlikkust vaatame me tervikuna (st ühisettevõtte ja kõikide Balti riikide elluviijate lõikes) ning näitlikult öeldes ühe lüli vahelt ära jätmisel ei täidaks projekt seatud eesmärke. Projekti elluviimine ning sellega seotud kohustuste võtmine toimub riikidevaheliste kokkulepete põhjal ning juhatuse hinnangul on see üheks ettevõtete tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks. Kui poliitiliste otsuste tagajärjel peaks toimuma projekti rakendatavate ettevõtete ümberstruktureerimine, siis ei muutuks selle tõttu juba läbiviidud investeeringute väärtus ning endiselt oleks projekti lõppeesmärk sama. Sellest tulenevalt ei pea juhtkond sidusettevõtte osakute kui investeeringu väärtuse ümberhindamist vajalikuks. 19 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Lõpetamata projektid ja Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed projektid 31.12.2018 Soetusmaksumus 51 845 0 51 845 51 845 Jääkmaksumus 51 845 0 51 845 51 845 Ostud ja parendused 2 596 136 395 016 2 991 152 2 991 152 31.12.2019 Soetusmaksumus 2 647 981 395 016 3 042 997 3 042 997 Jääkmaksumus 2 647 981 395 016 3 042 997 3 042 997 Ostud ja parendused 13 588 540 918 844 14 507 384 14 507 384 31.12.2020 Soetusmaksumus 16 236 521 1 313 860 17 550 381 17 550 381 Jääkmaksumus 16 236 521 1 313 860 17 550 381 17 550 381 Lõpetamata projektide ja ettemaksete all on kajastatud projekteerimisega ning ehitusega seotud kulud. 20 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2018 Soetusmaksumus 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 19 411 19 411 Amortisatsioonikulu -800 -800 31.12.2019 Soetusmaksumus 19 411 19 411 Akumuleeritud kulum -800 -800 Jääkmaksumus 18 611 18 611 Amortisatsioonikulu -3 888 -3 888 31.12.2020 Soetusmaksumus 19 411 19 411 Akumuleeritud kulum -4 688 -4 688 Jääkmaksumus 14 723 14 723 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Lisa nr Kasutusrendikulu 55 214 65 991 13 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr 12 kuu jooksul 89 310 45 273 1-5 aasta jooksul 22 099 34 005 Kasutusrendikulu sisaldab büroopinna eest tasutud renti 54 227 (2019:44 699), muude ruumide renditasu 167 eurot ja tasu erinevate seadmete rentide eest 820 eurot. Büroopinna üürileping 307,5 m2 on sõlmitud kuni 31.01.2022 ja büroopinna üürileping täiendavale 281 m2 lõppeb 31.05.2022. 21 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 1 328 143 821 862 506 281 Võlad töövõtjatele 222 004 222 004 0 Maksuvõlad 68 652 68 652 0 4 Muud võlad 18 636 18 636 0 Muud viitvõlad 18 636 18 636 0 Täitmistagatis 93 084 0 93 084 Muud lühiajalised kohustused 3 000 000 3 000 000 Kokku võlad ja ettemaksed 4 730 519 4 131 154 599 365 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 916 040 733 935 182 105 Võlad töövõtjatele 94 117 94 117 0 Maksuvõlad 47 497 47 497 0 4 Muud võlad 25 562 25 562 0 Muud viitvõlad 25 562 25 562 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 083 216 901 111 182 105 Muudes lühiajalistes kohustustes on kajastatud 3 000 000 eurot osakapitali suurendamiseks, millest üks euro on osakapitali nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss. Avaldus äriregistrile osakapitali suurendamiseks esitati 14.04.2021. Pikaajalised võlad tarnijatele on garantiiperioodi lõpuni tasumisele mittekuuluvad kohustised põhivara ehitamise eest seisuga 31.12.2020 nominaalväärtuses 512 131 eurot, nüüdiväärtuses 506 281 eurot ja hankija täitmistagatis 93 084 eurot. (Seisuga 31.12.2019 nominaalväärtuses 192 284 eurot, nüüdiväärtuses 182 105 eurot). Lisa 10 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad soetusmaksumuses 22 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 kasumiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumvälismaine 0 0 2 046 559 2 053 259 6 700 135 078 sihftinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumvälismaise 0 0 361 157 362 340 1 183 23 837 sihftinantseerimise kaasfinantseerimine Kokku sihtfinantseerimine 0 0 2 407 716 2 415 599 7 883 158 915 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumvälismaine 10 679 408 577 967 674 1 275 143 108 121 63 472 sihftinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumvälismaise 1 885 72 102 173 335 227 594 19 080 11 201 sihftinantseerimise kaasfinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumkodumaine 0 71 968 0 0 0 71 968 sihtfinantseerimine Kokku sihtfinantseerimine 12 564 552 647 1 141 009 1 502 737 127 201 146 641 tegevuskuludeks Kokku 12 564 552 647 3 548 725 3 918 336 135 084 305 556 sihtfinantseerimine 23 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 kasumiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6 700 135 078 9 602 297 10 531 356 829 230 28 549 Välismaine sihftinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 1 183 23 837 1 948 444 2 112 395 146 335 5 038 Välismaise sihftinantseerimise kaasfinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 57 517 57 517 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 13 417 13 417 0 0 kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kodumaise sihtfinantseerimise 2 510 2 510 vahendamine põhivara soetuseks Kokku sihtfinantseerimine 7 883 158 915 11 624 185 12 717 195 975 565 33 587 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumvälismaine 108 121 63 472 5 505 288 1 345 230 11 075 4 126 484 sihftinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumvälismaise 19 080 11 201 1 080 141 254 988 1 954 819 228 sihftinantseerimise kaasfinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumkodumaine 0 71 968 -2 510 0 0 69 458 sihtfinantseerimine Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 1 074 815 1 074 815 0 0 vahendamine tegevuskuludeks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 116 097 116 097 0 0 kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 127 201 146 641 7 773 831 2 791 130 13 029 5 015 170 tegevuskuludeks Kokku 135 084 305 556 19 398 016 15 508 325 988 594 5 048 757 sihtfinantseerimine 2020. aastal Rail Baltic Estonia OÜ vahendas sihtfinantseeimist Transpordiametile ja RB Rail AS-le. RB Rail AS-le sihtfinantseeringu vahendamine tegevuskuludeks 1 190 912 eurot: Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 1 074 815 eurot Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 116 097 eurot Transpordiametile sihtfinantseeringu vahendamine põhivara soetuseks kokku 73 444 eurot: Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 2 510 eurot 24 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 57 517 eurot Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 13 417 eurot. Lisa 11 Osakapital (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Osakapital 2 505 2 505 Osade arv (tk) 1 1 Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Asutamisel tasus omanik OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali 890 000 eurot, sellest 2500 eurot osakapitaliks ning 887 500 eurot ülekurssi. Omanik on omakapitali suurendamiseks sooritanud sissemakseid: 16.11.2015 otsus summas 924 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 923 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 13.05.2016; 12.09.2016 otsus summas 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 01.11.2017; 31.10.2017 otsus summas 1 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 24.04.2018; 02.11.2018 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.01.2019; 09.05.2019 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 20.05.2019. Seega moodustab ettevõtte osakapital 2 505 eurot ning ülekurss 5 225 760 eurot. Ettevõtte ainuosanik otsustas 29. oktoobril 2020 suurendada osaühingu osakapitali 1 euro võrra seniselt 2 505 eurolt 2 506 euroni. Osakapitali suurendamine avaldus esitati Äriregistrile 14.04.2021. Ainuosanik tasus juba 2020. aastal osa nimiväärtuse suurendamise eest rahalise sissemaksega 3 000 000 eurot, mis on kajastatud 31.12.2020 seisuga bilansis lühiajalised võlad ja ettemaksed koosseisus ning millest 1 euro võrra suurendatakse osa nimiväärtust ja 2 999 999 eurot kantakse ülekurssi. Lisa 12 Muud äritulud (eurodes) 2020 2019 Tulu sihtfinantseerimisest 15 508 325 3 918 336 Tulu palgatoetuselt 3 295 0 Muud 41 245 Kokku muud äritulud 15 511 661 3 918 581 25 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent 55 214 65 991 Energia 3 341 5 769 Elektrienergia 2 582 2 884 Soojusenergia 759 2 885 Veevarustusteenused 2 267 0 Uurimis- ja arengukulud 208 296 585 561 Lähetuskulud 7 322 28 897 Koolituskulud 13 043 13 330 Ostetud teenused 304 047 257 246 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 770 334 0 Muud 142 754 189 090 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 506 618 1 145 884 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 1 122 106 Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 127 189 Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 2 510 Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 10 226 Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 2 325 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 505 979 KOKKU Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 770 334 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 1 249 237 737 414 Sotsiaalmaksud 420 811 247 848 Tööjõukulude kapitaliseerimine -637 233 0 Muud 50 498 26 403 Kokku tööjõukulud 1 083 313 1 011 665 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 29 16 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 36 15 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 6 6 Täiendav info juhatuse liikmele ja nõukogu liikmetele arvestatud tasude kohta on lisas 15. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2020 5 (viis) nõukogu liiget. Nende arv ei sisaldu täistööajale taandatud keskmises töötajate arvus. 26 osaühing Rail Baltic Estonia 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 142 479 146 646 Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniminitseerium. Juhatuse liikmele arvestatud tasud on 142 479 eurot ( 2019: 110 620 eurot),sealhulgas arvestatud juhatuse liikme tasu 93 200 eurot ( 2019: 62 100 eurot), muud hüvitised ja puhkusereserv 13 278 eurot (2019: 48 520 eurot). Nõukogu liikmetele arvestati tasu 36 000 eurot (2019: 36 026 eurot). Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisemiste dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§ 49'1. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2020. ja 2019. aastal ei olnud. Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva Aruandekuupäeva järel ja aastaaruande kinnitamise vahel on OÜ Rail Baltic Estonia kollektiiv kolinud täielikult üle kaugtööle tulenevalt üleilmsest Covid 19 pandeemiast tingitud soovitustest ja piirangutest. Töökorraldust kohandatakse vastavalt olukorrale, kuid seni pole see tekitanud olulisi sisemisi takistusi ettevõtte tegevuse toimimisel. Küll aga võib pandeemia avaldada mõju eelkõige võimalike viivitustena põhitrassi projekteerimisel, maade omandamisele ja hankemenetlustele, tulenevalt kehtestatud piirangutest ja määramatusest ehitusturul. Sündmused ei mõjuta ettevõtte finantspositsiooni seisuga 31.12.2020. Juhtkond on koostanud kriisiolukorraks tegevusplaani ja teeb regulaarset mõjuanalüüsi ettevõtte tegevustele. Kuna aga eriolukord Eestis ning selle potentsiaalne mõju äritegevusele võib muutuda pidevalt, siis ei pea juhtkond otstarbekaks anda ühte lõplikku hinnangut selle viiruse leviku mõju kohta meie tegevusele, kuna olukorra mõjude kestvust on väga raske hinnata. Ettevõtte ainuosanik otsustas 29. oktoobril 2020 suurendada osaühingu osakapitali 1 euro võrra seniselt 2 505 eurolt 2 506 euroni. Osakapitali suurendamine avaldus esitati Äriregistrile 14.04.2021. Ainuosanik tasus juba 2020. aastal osa nimiväärtuse suurendamise eest rahalise sissemaksega 3 000 000 eurot, mis on kajastatud 31.12.2020 seisuga bilansis lühiajalised võlad ja ettemaksed koosseisus ning millest 1 euro võrra suurendatakse osa nimiväärtust ja 2 999 999 eurot kantakse ülekurssi. Aruande koostamise ja aruandekuupäeva vahel ei ole olnud teisi olulise mõjuga sündmusi, mis vajaksid majandusaasta aruandes või selle lisades kajastamist. 27 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE osaühing Rail Baltic Estonia osanikule Arvamus Oleme auditeerinud osaühing Rail Baltic Estonia raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2020 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt osaühing Rail Baltic Estonia finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sh rahvusvaheliste sõltumatuse standardite) (edaspidi: IESBA koodeks) ja Eestis finantsaruannete auditi läbiviimisel asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis meile rakenduvad, ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele ja IESBA koodeksile. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Usin Vandeaudiitori number 496 Ernst & Young Baltic AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 58 Rävala pst 4, 10143 Tallinn 14. aprill 2021 OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu aruanne 2020. aasta majandusaasta aruande juurde OSAÜHING: OÜ Rail Baltic Estonia, registrikood 12734109 ASUKOHT: Tallinn, Endla tn 16, Harjumaa, Eesti Vabariik AINUOSANIK: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister OSAKAPITAL: 2 505 eurot I Ülevaade majandusaasta tegevustest OÜ Rail Baltic Estonia (edaspidi ka RBE) on 100% riigile kuuluv osaühing, mille peamiseks tegevusalaks on põhikirja kohaselt Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, samuti osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Baltic raudteetaristu rajamiseks. RBE eesmärgiks on rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse korraldamine. Rail Baltic raudtee arendamise ja rajamise all peetakse silmas 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste tehnilist projekteerimist, ehitamist ning haldamist ja nendega kaasnevat tegevust. RBE omab osalust ja teostab Eesti Vabariigi huvides aktsionäriõigusi Läti Vabariigis registreeritud äriühingus RB Rail AS (edaspidi ka RBR), mis on Rail Baltic projekti arendamiseks (raudtee projekteerimine, ehitamine ja turundus) loodud Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte. Juhtimis- ja kontrollisüsteem RBE juhtimisel rakendab juhatus Hea Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on äriühingu tegevusega seotud õigusaktide ja sisekorraeeskirjade järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib sisekontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist kehtestatud ettevõttesiseste meetmete ja protseduuride abil. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: • Põhikiri • Eetikakoodeks • Raamatupidamise sise-eeskiri 1 • Nõukogu töökord • Töötajate ametijuhendid • Projektide juhtimise kord • Hankeplaan • Hankekord ning selle osaks olev korruptsiooniohtliku tegevuse ja huvide konflikti vältimise kord Siseaudiitori ametikohta ei ole moodustatud ning siseaudiitori teenust sisse ei osteta, kuna RBE müügitulu ja töötajate arv jäävad alla seaduses ja põhikirjas sätestatud piirmäärade. Ka auditikomitee moodustamise kohustus RBE-l puudub, mistõttu ei ole RBE nõukogu auditikomiteed moodustanud. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine RBE nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja selle üle järelevalvet teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad oma ülesandeid täites RBE huve järgides. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses äriühingu ja Eesti Vabariigi kui äriühingu omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale eraettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning seetõttu on juhtimisel esindatud erinevate sektorite kompetentsid. Juhatus Aasta alguse seisuga oli RBE juhatuse ainsaks liikmeks (juhatajaks) RBE peajurist Marko Kivila, kelle nõukogu valis ajutiseks juhatajaks kuni uue juhataja ametisse asumiseni. Avaliku konkursi tulemusena sõlmiti juhatuse liikme leping Tõnu Grünbergiga, kelle volitused juhatuse liikmena algasid 01. märtsil 2020.a. ning kestavad kolm aastat. Aasta lõpu seisuga oli Tõnu Grünberg RBE juhatuse ainsaks liikmeks. RBE juhatuse liikmetele 2020. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma on toodud järgnevas tabelis. Nimi Marko Kivila Tõnu Grünberg Kokku Periood 01.01.2020-29.02.2020 01.03.2020-31.12.2020 Juhatuse liikme tasu 3 200 € 90 000 € 93 200 € Isikliku sõiduauto - 6 378 € 6 378 € kasutamise hüvitis Kokku 3 200 € 96 378 € 99 578 € 2 Juhatuse liikmetele 2020. aasta jooksul tulemustasusid ei makstud. Nõukogu RBE nõukogu liikmeteks olid 2020. aastal André Küüsvek (esimees), Kalle Viks, Tiit Roben, Erik Laidvee ja Kristjan Kaunissaare ning aasta jooksul nõukogu koosseisus muudatusi ei toimunud. Kokku toimus 2020. aastal 5 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 20 otsust vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate RBE tegevustest, projektidest ja majandustulemustest, mis võimaldab nõukogul olla kursis RBE tegevusega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu käsitles 2020. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel järgmisi olulisemaid teemasid: • Rail Baltica projekti juhtimisstruktuuri võimalikud ümberkorraldused; • Juhatuse liikme värbamine ning nõukogu esimehele volituste andmine juhatuse liikmega ametilepingu allkirjastamiseks; • 2019. majandusaasta aruande heakskiitmine ja nõukogu aruande kinnitamine; • Juhatuse aruanded ühingu tegevusest koos kvartaalsete majandustulemustega; • Nõusoleku andmine RB Rail AS-iga hankijatevahelise koostöölepingu sõlmimiseks; • Nõusoleku andmine AS-iga Eesti Raudtee hankijatevaheline koostöölepingu sõlmimiseks; • RBE 2020-2024 finantsplaani kinnitamine; • RBE 2021. a eelarve kinnitamine; • Juhatusele nõusoleku andmine üle 60 000 EUR eeldatava maksumusega hangete korraldamiseks; • Juhatusele nõusoleku andmine toimunud riigihangete tulemusel hankelepingute sõlmimiseks. Nõukogu liikmete osalemine 2020. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel: Toimumise Koosolek André Kalle Tiit Erik Kristjan kuupäev Küüsvek Viks Roben Laidvee Kaunissaare 23.01.2020 37 jah jah jah jah jah 05.02.2020* jah jah jah jah 11.02.2020* jah jah jah -** jah 14.02.2020* jah jah jah jah jah 19.02.2020* jah jah jah jah jah 26.02.2020* jah jah jah jah jah 24.03.2020* jah jah jah -** jah 3 06.04.2020* jah jah jah jah jah 22.04.2020 38 jah jah jah jah jah 23.04.2020* jah jah jah -** jah 22.06.2020* jah jah jah jah jah 03.07.2020* jah jah jah jah jah 22.07.2019 39 jah jah jah jah jah 24.08.2020* jah jah jah jah jah 04.09.2020* jah jah jah -** jah 04.09.2020* jah jah jah jah jah 30.09.2020* jah jah jah jah jah 09.10.2020* jah jah jah jah jah 12.10.2020* jah jah jah jah jah 22.10.2020 40 jah jah jah jah jah 25.11.2020* jah jah jah -** jah 03.12.2020* jah jah jah jah jah 09.12.2020* jah jah jah jah jah 11.12.2020 41 jah jah jah jah jah 18.12.2020* jah jah jah jah jah 28.12.2020* jah jah jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata ** taandas end hääletusest seoses AS Eesti Raudtee juhatuse liikme rolliga Nõukogu liikmetele 2020. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood André Küüsvek nõukogu esimehe tasu 12 000 01.01.2020-31.12.2020 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2020-31.12.2020 Tiit Roben nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2020-31.12.2020 Erik Laidvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2020-31.12.2020 Kristjan Kaunissaare nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2020-31.12.2020 Kokku 36 000 III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid OÜ Rail Baltic Estonia on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordiarengukavast. Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine (investeeringud). Äriliseks eesmärgiks on Rail Baltic raudtee infrastruktuuri Eesti osa haldamine. Lisaks seab omanik osaühingule Rail Baltic Estonia eesmärgiks toimida kauba- ja reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning soodustades uute kontaktide, võrgustike ja äriideede teket. 4 Strateegilised eesmärgid on täidetud. Tegevusi elluviiva asutusena osaleb RBE aktiivselt riikidevahelises koostöös toimuvates Rail Baltic raudteega seonduvates tegevustes ning teostab aktsionäriõigusi ühisettevõttes RBR. RBE juhib rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavaid investeeringuid ja korraldab raudtee ning sellega seonduvate ehitiste projekteerimist, ehitamist ning muid kaasnevaid tegevusi. Finantseesmärgid Kasumlikkus OÜ Rail Baltic Estonia tegutseb valdusettevõttena kuni Rail Baltica raudteetaristu valmimiseni ja ei teeni lähiaastatel kasumit. Pärast Rail Baltic raudtee valmimist tegutseb OÜ Rail Baltic Estonia vastava avaliku taristu raudteeinfrastruktuuri ettevõtjana. Eesmärk on täidetud, RBE tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena. Kuna äriühing kajastab Eesti finantsaruandluse standardist ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist lähtudes laekunud sihtfinantseerimist tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodi tuluna, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, siis teenib äriühing alates 2019. aastast puhaskasumit. Arvestamata tulu varade sihtfinantseerimisest oleks 2020. aastal äriühingu puhaskahjum olnud 710 220 eurot. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Äriühingu tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks on Rail Baltica raudtee, raudtee infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamise etapis osanikupoolne finantseering, kas sihtfinantseeringu, kapitalisissemakse või muul sarnasel viisil. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Eesmärk on täidetud, kõik investeeringud läbivad põhjaliku analüüsi ning nende rahastamine toimub vastavalt pikaajalistele kokkulepetele. Rahandusministeerium ei ole osaluste valitsemise 2019. a koondaruandes RBE-le omakapitali optimaalset proportsiooni määranud, kuid RBE omakapital moodustab 2020. a lõpu seisuga ca 66% varadest. Finantsplaneerimisel on eesmärgiks äriühingu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk- järgulise parandamise poole. 5 Efektiivsuseesmärk on täidetud. Finantsplaneerimisel lähtutakse eesmärgist tagada äriühingu pikaajaline jätkusuutlikkus ning eelarvest on suudetud olulises osas kinni pidada. Omanikutulu Kuna OÜ Rail Baltic Estonia ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik ei oota OÜ-lt Rail Baltic Estonia stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis. Kuna RBE on investeeringuid ettevalmistavas ja teostavas faasis, kus kasum ega omakapitali tootlus ei ole eesmärgiks, ei ole Rahandusministeerium osaluste valitsemise 2019. a koondaruandes RBE-le omakapitali hinda määranud. RBE ei teeni oma põhitegevusest kasumit ega ole suuteline omanikule dividendi maksma. Nõukogu hinnangul toimis RBE 2020. aastal omaniku poolt seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt. IV Nõukogu hinnang RBE 2020. a. majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku paragrahvi 179 lõikest 2 on osaühingu Rail Baltic Estonia nõukogu vaadanud läbi osaühingu 2020. majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb osaühingu ainuosanikule ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning juhatuse ettepanekust lähtudes jätta aruandeaasta puhaskasum jaotamata. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ André Küüsvek OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev 6 OÜ Rail Baltic Estonia (registrikood: 12734109) AINUOSANIKU OTSUS OSAÜHINGU ÄRINIMI JA ASUKOHT OÜ Rail Baltic Estonia asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 16, 10142, Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 30.04.2021.a. AINUOSANIK Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Osade/häälte arv: 2 506 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek elektroonilisel (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Võttes aluseks äriseadustiku § 168 lõike 1 punktile 5 ning § 179 OSAÜHINGU KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada OÜ Rail Baltic Estonia korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2020.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 3. Jätta 2020.a majandusaasta kasum summas 12 006 975 eurot jaotamata. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 13 392 292 eurot. 4. 2020. majandusaasta eest dividende mitte maksta. Päevakorrapunkt 3-4 otsused jõustuvad peale Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks" jõustumist. 1 Lisad: 1. Osaühingu 2020.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Osaühingu nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta. Majandus- ja taristuminister üldkoosoleku õigustes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel