dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
2-7/18-0116/2888
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/18-0116
Vastutaja
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. juuni 2021

Failid

  • 📎1.1-10.13506-1 04.05.2021 Väljaminev kiri.asice1263 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 04.05.2021 nr 1.1-10.1/3506-1 [email protected] Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud proua Lauri Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume eelnõu kooskõlastada võimaluse korral 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri Valner Lille 611 3552 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon Eesti Pank Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tallinna Börs FinanceEstonia MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium 2 EELNÕU 22. aprill 2021 Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) artikli 2 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja (edaspidi ühisrahastusteenuse osutaja) maksab järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa.“; 2) paragrahvi 38 lõiget 8 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „61) äriühing, kellel on ühisrahastusteenuse osutaja ja investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutuse tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle järelevalvetasu on suurem; 62) ühisrahastusteenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, maksab järelevalvetasu üksnes ühisrahastusteenuse osutajana.“; 3) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) investeerimisühingu, makseasutuse, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse, krediidiandja, fondivalitseja, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ja ühisrahastusteenuse osutaja korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast;“; 4) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) ühisrahastusteenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendatud krediidi või investeeringute summast;“; 5) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses: „(53) Laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendatud krediidi summa ning investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendatud investeeringutena käsitatav summa.“; 6) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses: „(53) Laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendatud investeeringutena käsitatav summa ning investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku vahendatud investeeringutena käsitatav summa.“; 7) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja või –vahendaja või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.“; 8) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-raha asutuse või krediidiandja või - vahendaja poolt täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 13 lõike 2 kohaselt ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa laiendamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 500 eurot.“. § 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine Investeerimisfondide seadust täiendatakse §-ga 5032 järgmises sõnastuses: „§ 5032. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43), artiklites 5–7 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“. § 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seadust täiendatakse §-ga 2631 järgmises sõnastuses: „§ 2631. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43), artiklites 5–7 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“. § 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 51 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) väärtpaberituru seaduse §-s 1878 nimetatud isikutele samas paragrahvis sätestatud teabe edastamise kohustuse täitmiseks.“. § 5. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse osutajate suhtes.“; 2) seaduse 20. peatüki 3. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses: „3. jaotis Teises lepinguriigis registreeritud aktsia omanikega seonduv teave ”§ 1878. Teises lepinguriigis registreeritud aktsia omanikega seonduva teabe edastamine Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1212, millega kehtestatakse miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks (ELT L 223, 04.09.2018, lk 1–18), kohane vahendaja peab edastama: 1) teises lepinguriigis registreeritud aktsiate emitendi või tema määratud kolmanda isiku taotlusel emitendile või eelnimetatud kolmandale isikule viivitamata komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1212 reguleeritud teabe aktsionäride kohta, kellel on vastavas emitendis üle 0,5 protsendi aktsiatega määratud häältest, ja 2) aktsionäridele, kelle kohta on edastatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud teave, komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1212 reguleeritud teabe, mida emitent või tema määratud kolmas isik esitab vahendajale aktsionäridele edastamiseks.“; 3) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses: ”12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1–16); 13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43); 14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503.“; 4) paragrahv 23783 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse §-dega 23784–23786 järgmises sõnastuses: „§ 23784. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 nimetatud nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklites 5–7 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 23785. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1503 nimetatud nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artiklis 3, 4 või 5, artikli 6 lõigetes 1–6, artikli 7 lõigetes 1–4, artikli 8 lõigetes 1–6, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklites 10 ja 11, artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 2 ja 3, artikli 16 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja 4, artikli 19 lõigetes 1–6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 21 lõigetes 1–7, artiklis 22, artikli 23 lõigetes 2–13, artiklites 24–26 ning artikli 27 lõigetes 1–3 või artikli 30 lõikes 1 sätestatud nõude või kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 23786. Menetlus Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.”. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) APRILL 2021 Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse kehtivatesse õigusaktidesse sisse järgmised muudatused: a) nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema alates 2021. a. 10. novembrist ning Finantsinspektsioon saab eelnimetatud ühisrahastusteenuste osutajate üle hakata teostama finantsjärelevalvet; b) antakse Finantsinspektsioonile järelevalvevolitused pankade jt finantsturuosaliste keskkonnasäästlikkusega ning jätkusuutlikkusriskidega1 seonduva teabe avalikustamise üle järelevalve teostamiseks ning vajadusel nõuete rikkumise korral sanktsioonide määramiseks; c) täpsustatakse välismaiste börsiemitentide ning nende Eestis asuvate aktsionäride vahel teabe jagamist. Kõik eelnimetatud muudatused põhinevad järgmistel EL õigusaktidel: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) ja mida kohaldatakse alates 10.11.2021; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1504, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 347, 20.10.2020, lk 50—51) ja mis tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 10.05.2021 ja mida hakatakse kohaldama alates 10.11.2021; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris ja mida kohaldatakse alates 10.03.2021, kuid mille aruandluskohustusi sisustavaid rakendusakte plaanitakse kohaldada alates 01.01.2022; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 ning mille nõuded finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes täiendava teabe esitamiseks kohalduvad alates 01.01.20222 ja 01.01.20233; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (edaspidi aktsionäride direktiiv) alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1212, millega 1 keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele 2 kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutustega kohanemise keskkonnaeesmärkide suhtes 3 vee ja mereressursside kestliku kasutamise ning kaitse, ülemineku ringmajandusele, saastuse vältimise ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise keskkonnaeesmärkide suhtes 1 kehtestatakse miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks. Rahandusministeerium on juba käesolevas eelnõus sisalduva ühisrahastuse osa varasemalt kooskõlastamiseks esitanud (ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu, mis esitati kooskõlastamisele 2021. a. 15. jaanuaril).4 Käesoleva eelnõuga soovitakse menetleda EL õigusakte puudutavaid norme nö kiiremini arvestades nende ülevõtmise aega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Valner Lille (611 3552, [email protected]) ja sama osakonna juhataja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse:  Finantsinspektsiooni seadust redaktsioonis RT I, 21.11.2020, 4  Investeerimisfondide seadust redaktsioonis RT I, 04.01.2021, 29  Kindlustustegevuse seadust redaktsioonis RT I, 04.12.2019, 8  Krediidiasutuse seadust redaktsioonis RT I, 10.07.2020, 20  Väärtpaberituru seadust redaktsioonis RT I, 04.12.2019, 4 2. SEADUSTE MUUTMISE EESMÄRK JA PEAMISED MUUDATUSED 2.1. Üldine taust 2.1.1. Ühisrahastuse reguleerimine EL-s Ühisrahastamine on alternatiivne võimalus finantseerida selliseid projekte, mida teised finantsteenused ei pruugi rahuldada. Käesoleval ajal ei ole Eestis ühisrahastusega tegelevate ettevõtete äritegevust eriseadustega reguleeritud ja Eesti õiguses puuduvad selged alused ühisrahastuse investeeringute määratlemiseks. Ühisrahastusettevõtja investeeringutele kohalduv regulatsioon on siiani sõltunud eelkõige ettevõtja ärimudelist ja rahastusprojekti struktureerimisest. 2018. aastal avaldati Euroopa Komisjoni FinTech tegevuskava, mille eesmärk on suurendada Euroopa finantssektori konkurentsivõimelisust ja innovaatilisust. Tegevuskava raames esitati ka ettepanek teatud ühisrahastumudelite reguleerimiseks EL-s. 2020. a. 7. oktoobril võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503. Nimetatud määruse eesmärk on, et ühisrahastusteenuse osutajad saaksid kergesti oma teenuseid pakkuda terves ELis, mis aitaks mitmekesistada Euroopa finantssüsteemi, toetades finantsstabiilsust, investorikaitset ja 4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a41d0022-7752-4009-9a08-1b97fc44be64#QE4XAH3H 2 turuosalistevahelist konkurentsi. Piiriülese teenuse osutamiseks on ette nähtud tegevuslubade andmise kord, mis võimaldab ELis piiriüleselt tegutseda ilma edaspidi igas liikmesriigis tegevusluba taotlemata. Samas kindlustatakse, et ühisrahastusteenuse osutajad on allutatud raamistikule, mis tagab nende nõuetekohase haldamise ja rahastajate kaitse, keskendudes usaldusväärsele riskijuhtimisele, eriti ärikäitumisele, sobivusele ja nõuetele vastavusele, hoolsuskohustusele ja nõuetekohasele teabe avalikustamisele. See peaks suurendama ühtlasi ka investorite kaitset. Määrust kohaldatakse alates 2021. aasta 10. novembrist. Lisaks EL ühisrahastuse määrusele võeti 2020. a. 7. oktoobril vastu ka EL direktiiv 2020/1504, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL ehk MiFID II direktiivi. Nimelt lisatakse direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõikesse 1 punkt p, millega välistatakse MiFIDII regulatsiooni kohaldamisalast EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud ühisrahastusteenuse osutajad. Liikmesriikidel on viidatud direktiivi kohaselt kohustus nõue siseriiklikku õigusesse implementeerida hiljemalt 10. maiks 2021 ja hakata seda kohaldama alates 2021. aasta 10. novembrist. Käesoleva eelnõuga sätestatakse seega normid, mis rakendavad määrust (EL) 2020/1503 ja normid, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2020/1504 ning kehtestatakse vastutus ja järelevalve käesolevas lauses viidatud õigusaktides nimetatud teenuseosutajate üle. Oluline on mainida, et EL ühisrahastusmäärus kõikidele ühisrahastuse viisidele või vormidele ei kohaldu ehk teatud ühisrahastusmudelitele ei ole EL tasemel nõudeid ühtlustatud. See puudutab eelkõige tarbijakrediidi vahendamisega tegelevaid ühisrahastusteenuse osutajajaid. Seega käeolev eelnõu ei puuduta sellised ühisrahastusteenuse osutajad, kes võimaldavad investeerimist üksnes nn tarbijakrediidi projektidesse. 2.1.2. Jätkusuutliku rahastamise põhimõtete kehtestamine finantssektoris 2019.a ja 2020.a aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (edaspidi SFDR) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (edaspidi taksonoomia määrus), mille nõuded on otsekohalduvad, kuid mille nõuete üle järelevalve teostamiseks tuleks anda volitused kohalikele finantsjärelevalve asutustele. SFDR kohaselt peavad finantsturuosalised ja finantsnõustajad avaldama erinevat täiendavat teavet oma veebisaitidel, lepingueelses teabes ning aastaaruannetes. Finantsturuosalised, kellele ülaltoodud nõuded SFDR kohaselt kohalduvad, on: a) väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud ja pangad; b) investeerimisfondide valitsejad: i) alternatiivsete investeerimisfondide (AIF) valitsejad; ii) eurofondide (UCITS) valitsejad iii) Euroopa riskikapitalifondide (EuVECA) valitsejad; iv) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide (EuSEF) valitsejad. c) kindlustusandjad, kes pakuvad kindlustuspõhiseid investeerimistooteid5; d) tööandja kogumispensioni asutused (IORP); 5 Investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagastusväärtusele, mille suurus sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel või kutselistele investoritele kättesaadavaks tehtud investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagasiostuväärtusele, mille suurus sõltub täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel 3 e) pensionitoodete6 väljatöötajad; f) üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujad; Finantsnõustajad, kellele SFDR täiendava teabe avalikustamise nõuded kohalduvad, on: a) kindlustusvahendajad ja kindlustusandjad, kes pakuvad kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega; b) investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud ja pangad; c) investeerimisnõustamist pakkuvad AIF või UCITS valitsejad. Täiendav teave, mida ülaltoodud ettevõtetel tuleb avaldada veebisaitidel, on mh näiteks: a) teave selle kohta, millised on nende jätkusuutlikkusriskide arvesse võtmise põhimõtted investeerimisotsustes, investeerimisnõustamisel või kindlustusnõustamisel, b) avaldus hoolsuskohustuse põhimõtete kohta, kui nad arvestavad, et investeerimisotsusel on põhiliselt negatiivne mõju jätkusuutlikkusteguritele, võttes arvesse finantsturu osaliste suurust, olemust, nende tegevuse ulatust ja pakutavate finantstoodete liiki, või sõnaselge põhjenduse miks nad seda ei tee ning kohasel juhul teave selle kohta, kas ja millal nad kavatsevad sellise negatiivse mõjuga arvestada. Erandina peab finantsturu osaline, kellel on pärast 30. juunit 2021 keskmiselt rohkem kui 500 töötajat, või suure kontserni emaettevõtjast finantsturuosaline, kellel on pärast 30. juunit 2021 konsolideeritud alusel keskmiselt rohkem kui 500 töötajat, oma veebisaidil avaldama igal juhul avalduse hoolsuskohustuse põhimõtete kohta seoses investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele. c) teave jätkusuutlikkusriskide arvestamise kohta tasustamispoliitikates ja d) teave jätkusuutlikkuse aspektidest ning mõjudest iga pakutava toote kohta. Lepingueelses teabes peavad nad näiteks avaldama: a) teabe jätkusuutlikkusriskide arvestamise kohta investeerimis- või nõustamisotsustes ning nende pakutavatele või nõustatavatele finantstoodetele avalduvate jätkusuutlikkusriskide tõenäolise mõju tootlusele hindamise tulemuse. Kui jätkusuutlikkusriske ei peeta asjakohaseks, tuleb selgelt ja lühidalt selgitada, miks. b) teabe jätkusuutlikke aspekte edendava toote vastavusest väidetule, c) teabe jätkusuutlike eesmärkidega toote eesmärkide täitmisest, sh võrdlusaluseks valitud indeksi sobivus, või kui indeksit ei kasutata, siis selgitus, kuidas eesmärke saavutatakse, jmt. Aastaaruannetes tuleb näiteks esitada teave selle kohta, kuidas täidetakse jätkusuutlikkuse eesmärke, milline on keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise ulatus ja üldine jätkusuutlikkusega seotud mõju asjaomaste kestlikkuse näitajate alusel, või võrdlus määratud indeksi ja laiapõhjalise turuindeksiga kestlikkuse näitajate kaudu, jmt. Taksonoomia määruse teabe avalikustamise nõuete kohaselt peavad finantsturuosalised avaldama ette nähtud korras teavet selle kohta, kas ja millisel määral järgitakse pakutava finantstoote alusinvesteeringute puhul taksonoomia määruse kohaselt kehtestatud keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume. Eelnõus antakse Finantsinspektsioonile volitused ülaltoodud kahe määruse nõuete üle järelevalve teostamiseks. Ühtlasi nähakse ette karistused taksonoomia määruses ette nähtud teabe avalikustamist puudutavate nõuete rikkumise eest. Nimetatud karistuste kehtestamise kohustus tuleneb EL liikmesriikidele samuti taksonoomia määrusest. 6 pensionitooted, mille esmane eesmärk on tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad investorile õiguse teatavatele hüvitistele või erapensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse tööandja rahalist osalust ning tööandja või töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida. 4 2.1.3. Aktsionäride suurem kaasamine börsiettevõtete üldkoosolekutel osalemiseks Aktsionäride õigusi reguleeriva EL aktsionäride direktiivi nõuded võeti Eesti õigusesse üle 13.11.2019 Riigikogus vastu võetud Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Üle võetud nõuete peamiseks eesmärgiks oli edendada nn börsifirmade ja nende aktsionäride vahelist suhtlemist ning suurendada eelkõige väikeaktsionäride osalemise võimalust börsifirmade üldkoosolekutel. Nõudeid üle võtvate sätete jõustumise järgselt on aga tekkinud praktikas küsimusi seoses nõuete kohaldamisega väärtpaberitele, mis ei ole registreeritud Eesti registris. Eelnõus likvideeritakse tekkinud küsitavused ning luuakse õiguslik selgus ka nende väärtpaberite emitentide ja aktsionäride vahelise info liikumise nõuete täitmiseks. 2.2. Väljatöötamiskavatsus Eelnõu kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2. Vastavalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest ning kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Paragrahv 1 - muudatused Finantsinspektsiooni seaduses Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) muutmisega nähakse Finantsinspektsioonile ette alused ühisrahastusteenuse osutajate suhtes järelevalvetasude kehtestamiseks. Finantsinspektsiooni järelevalvesubjekti järelevalvetasu koosneb FIS-is sätestatud (i) fikseeritud kapitaliosast (mida tulude prognoosimise ja planeerimise protsessis ei saa muuta; so 1% kapitalist) ja (ii) mahuosast, mis kehtestatakse kalendriaastaks protsendina seaduses etteantud (protsendi) vahemikest ning konkreetse subjekti liigi arvestusaluseks olevast näitajast (nt vara, preemiad, maksete mahud, krediidijääk jmt). Iga-aastase täpse kohaldamisele kuuluva mahuosa määra kehtestab rahandusminister oma määrusega 15 päeva jooksul pärast FI eelarve kinnitamist FI nõukogu poolt (FIS § 40 lg 1). FIS § 38 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt peavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaldamisulatusse jäävad ühisrahastusteenuse osutajad maksma järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa pealt. FIS § 38 lõiget 8 täiendatakse punktidega 61 ja 62, mille eesmärk on täpsustada, et juhul kui isikul on nii ühisrahastusteenuse osutamise kui ka makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba, maksab ta järelevalvetasu subjektina, kelle järelevalvetasu osutub suuremaks. Kui ühisrahastusteenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, maksab järelevalvetasu üksnes ühisrahastusteenuse osutajana. 5 FIS § 39 lõige 1 reguleerib, kuidas määrata järelevalvetasu kapitaliosa. FIS § 39 lõike 1 punkti 4 muudatuse kohaselt on ühisrahastusteenuse osutaja kapitaliosa summa, mis võrdub ühe protsendiga tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast. FIS § 39 lõige 2 näeb ette reeglid, kuidas arvutada järelevalvetasu mahu pealt. Järelevalvetasu mahuosa määrade kehtestamisel erinevatele järelevalvesubjektide gruppidele tuleb arvestada nende tegevuse mahtusid ja kasumlikkust ja hinnata nende järelevalvele kuluvat ressurssi. Järelevalvetasu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et järelevalvetasu ei oleks subjekti jaoks ülemäära koormav. FIS § 39 lõiget 2 täiendatakse uue punktiga 21, mis näeb ette vastava protsendivahemiku. Laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa arvutatakse vahendatud krediidi summa pealt ning investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja korral vahendatud investeeringutena käsitatav summa. Vastavalt FIS § 41 arvutatakse järelevalvetasu ettemakse järelevalve subjekti vara aritmeetilise keskmise alusel, mis valdavalt määratakse olulises osas subjektide puhul FI-le esitatud bilansi andmetel eelarve otsustamise aastale eelneva aasta) 31.12 ning jooksva aasta 31.03 ja 30.06 seisuga. Ettemakse tasutakse hiljemalt 31.12. FIS § 41 uue lõikega 53 nähakse ette, et mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud krediidi summa või vahendatud investeeringutena käsitatav summa. Lõppmakse arvutatakse FIS § 42 alusel järelevalve subjekti vara aritmeetilise keskmise alusel, mis on arvutatud tema poolt FI-le esitatud bilansi andmetele tuginedes eelarveaastale eelnenud aasta 31.03, 30.06, 30.09 ja 31.12 seisuga. FIS § 42 uue lõikega 53 nähakse ette, et mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud krediidi summa ning investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud investeeringutena käsitatav summa. FIS § 453 ja 454 täiendustega nähakse ette menetlustasud määruse kohaselt tegevusloa taotlemisel. Paragrahvi 453 lõiget 2 muudetakse nii, et esmase tegevusloa taotlemisel tasutav menetlustasu on ühisrahastusteenuse osutajatele 1 000 eurot (sarnaselt kindlustusandjate, investeerimisühingute, makseasutuste, krediidiandjate jt finantsjärelevalve subjektidega). Kõrgem menetlustasu on aga krediidiasutustel, mis on 1 500 eurot. Lisaks nähakse ette, et ühisrahastusteenuse osutaja, kes taotleb tegevusluba oma tegevuse laiendamiseks täiendavatele ühisrahastusteenustele, mida ei olnud ajal, mil tegevusluba anti, peab laiendamistaotluse menetletakse tasuma 500 eurot. Paragrahv 2 – muudatus investeerimisfondide seaduses Seadust täiendatakse §-ga 5032, milles sätestatakse rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia määruse artiklis 22 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Nimetatud määruses kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsioon teostab antud määruse nõuete üle investeerimisfondide seaduse kontekstis järelevalvet tulenevalt investeerimisfondide seaduse § 455 lõikest 3, mille kohaselt Finantsinspektsioon teostab järelevalvet ka Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuetele vastavuse üle. Finantsinspektsiooni järelevalve seisukohalt on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes. Trahvide suurus on võrdse kohtlemise tagamiseks analoogne väärtpaberituru seadusesse lisatavas §-s 23784 ja 6 kindlustustegevuse seadusesse lisatavas §-s 2631 samade rikkumiste korral ette nähtavate rahatrahvidega. Paragrahv 3 – muudatus kindlustustegevuse seaduses Seadust täiendatakse paragrahviga 2631, milles sätestatakse rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia määruse artiklis 22 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Nimetatud määruses kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsioon teostab antud määruse nõuete üle kindlustustegevuse seaduse kontekstis järelevalvet tulenevalt kindlustustegevuse seaduse § 223 lõikest 1, mille kohaselt Finantsinspektsioon teostab järelevalvet lisaks kindlustustegevuse seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustes sätestatud nõuetele ka muudes õigusaktides (sh ka Euroopa Liidu määrustes) sätestatud nõuetele vastavuse üle. Finantsinspektsiooni järelevalve seisukohalt on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes. Trahvide suurus on analoogne kindlustustegevuse seaduses sätestatud analoogsete rikkumiste korral, näiteks §-s 253, ette nähtud rahatrahvidega. Võrdse kohtlemise tagamiseks on see ühtlasi analoogne väärtpaberituru seadusesse lisatavas §-s 23784 samade rikkumiste korral ette nähtavate rahatrahvidega. Paragrahv 4 – muudatus krediidiasutuste seaduses Paragrahvi 88 lõiget 51 täiendatakse punktiga 5 tulenevalt väärtpaberituru seaduse § muudatustest, milles esitatud kohustust ei saaks krediidiasutused muidu pangasaladuse nõude tõttu täita. Eestis registreeritud väärtpaberitele on analoogne pangasaladuse kohustuse erand juba kehtestatud väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lõikes 92. Paragrahv 5 – muudatused väärtpaberituru seaduses Paragrahvi 47 lõike 1 täiendamine punktiga 17 on seotud ka väärtpaberituru seaduse § 230 lõike 1 täiendamisega, kuhu lisatakse uus punkt 14 (vt järgmise muudatuse selgitusi). Konkreetselt nähakse käesolevaga ette, et väärtpaberituru seaduse kolmandat osa, mis näeb ette tegevusloastamise ja muud organisatoorsed nõuded, ei kohaldata ühisrahastusteenuste osutajatele. Vastav muudatus tuleneb EL finantsinstrumentide turgude direktiivi ehk MiFID II artikli 2(1) täiendamisest punktiga p (kus vastav erisus ette nähakse). 20. peatüki 3. jakku lisatava 3. jaotise all seadusesse lisatavas paragrahvis 1878 sätestatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1212 kohastele vahendajatele kohustus liigutada nimetatud rakendusmääruses ette nähtud teavet aktsionäride ja emitentide vahel. Vahendajateks rakendusmääruse (EL) 2018/1212 artikli 1 punktis 4 esitatud määratluse kohaselt on isik, kes pakub aktsionäride või muude isikute nimel aktsiate hoidmise või haldamise teenust või väärtpaberikontode haldamise teenust, näiteks investeerimisühing, krediidiasutus või väärtpaberite keskdepositoorium, Vahendatav teave puudutab aktsionäride isikut ning võimaldab emitendil tuvastada oma aktsionäre selleks, et neile edastada omakorda, kas vahendajate kaudu või otse, vajalikku teavet seoses aktsionäride üldkoosoleku korraldamisega ja selles osalemisega või muude korporatiivsete sündmustega. Edastatavat teavet ja selle vorme reguleeritakse täpsemalt komisjoni rakendusmääruses EL) 2018/1212. 7 Antud muudatusega likvideeritakse lünk, mis on tekkinud aktsionäride direktiivi senise ülevõtmisega. Nimetatud direktiivis 2007/36/EÜ lisatavate artiklite 3a ning 3b nõuded on Eestis üle võetud eelkõige väärtpaberite registri pidamise seadusega, mille kohaldumisalasse kuuluvad aga Eesti väärtpaberite registris või Eestis teenuseid osutava keskdepositooriumi peetavas registris registreeritud väärpaberid. Antud muudatusega kehtestatakse aktsionäride direktiivi artiklite 3a ja 3b kohased teabe edastamise nõuded vahendajatele ka väljaspool Eestit, teises lepinguriigis, registreeritud aktsiatega seotud aktsionäridega ning nende aktsiate emitentide üldkoosolekute ja muude korporatiivsete sündmustega seonduva teabe edastamiseks, mis ei olnud seni Eesti õiguses nii sõnaselgelt sätestatud. Näiteks kui Eestis tegutsev investeerimisühing või krediidiasutus hoiab Eesti kliendile Rootsis registreeritud väärtpaberit, siis peab ta vahendajana samuti ette nähtud teavet aktsionäride ning emitendi vahel vahendama. Paragrahvis 230 on kehtestatud EL õigusaktid ja nende alusel kehtestatud õigusaktid, milles sätestatu kohase täitmise üle on Finantsinspektsioonil õigus teostada järelevalvet. Lõiget 1 täiendatakse kolme uue punktiga, millega antakse Finantsinspektsioonile õigused järelevalve teostamiseks kolme uue otsekohalduva määruse üle: 1) punktis 12 antakse Finantsinspektsioonile õigus järelevalve teostamiseks SFDR-s sätestatu üle. Vastav nõue tuleneb nimetatud määruse artiklist 14. Nimetatud määruses kehtestatakse finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele nõuded täiendava teabe esitamiseks ja avalikustamiseks seoses jätkusuutlikkusriskidega. 2) punktis 13 antakse Finantsinspektsioonile õigus järelevalve teostamiseks taksonoomia määruses sätestatu üle. Vastav nõue tuleneb nimetatud määruse artiklist 21. Nimetatud määruses kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsiooni järelevalve seisukohalt on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes. 3) punkti 14 eesmärk on tagada, et Finantsinspektsioon on riiklik pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 29 tähenduses, vastutades määruses sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmise eest seoses finantsjärelevalvega ühisrahastusteenuse osutajate üle. Paragrahv 23783 tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uuesti §-na 23786. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud uute väärteokoosseisu lisamistega paragrahvides 23784 ja 23785. Kehtivas paragrahvis 23783 sätestatakse, et käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon. Antud säte sobib oma sisult peatüki viimaseks sätteks, mistõttu tekkis uue väärteokoosseisu lisamisega vajadus ka vastavat menetluse paragrahvi numbrit muuta. Paragrahvis 23784 sätestatakse rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia määruse artiklis 22 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Trahvide suurus on analoogne väärtpaberituru seaduses sätestatud analoogsete rikkumiste korral ette nähtud rahatrahvidega. Paragrahvis 23785 sätestatakse rahatrahvid lähtuvalt määruse (EL) 2020/1503 artiklis 39 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama vastavate artiklite sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Trahvide suurus on analoogne väärtpaberituru seaduses sätestatud analoogsete rikkumiste korral ette nähtud rahatrahvidega. 8 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Seaduseelnõuga ei tooda Eesti õiguskorda uusi termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõuga viiakse kehtivatesse õigusaktidesse sisse sätted, mis on vajalikud järgmiste EL õigusaktide rakendamiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503 (mis reguleerib ühisrahastusteenuse osutajate tegevust); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1504, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL (mis sätestab selle, et MiFID II ei kohaldata ühisrahastusteenuste osutajatele); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088; 5) Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga juba varasemalt üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ, noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta, artiklite 3a ja 3b mõnede nõuete kohaldamise sätteid, mida ühtlasi reguleerib Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1212, millega kehtestatakse miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks. Vt täpsemalt käesoleva seletuskirja lisa 1, kus on ära toodud vastavustabelid EL õigusaktide vastavate normide ülevõtmise kohta. 6. EELNÕU MÕJUD Kavandatav meede nr 1: EL ühisrahastuse regulatsiooni rakendamine 1.1. Mõju valdkond I Mõju turuosalistele Avalduv mõju: keskmine Sihtrühm: Teadaolevalt tegutseb Eestis üle 30 ühisrahastusteenuse osutaja, täpne statistika puudub. Kuivõrd aruandlus ei ole olulises osas kättesaadav, siis ei ole võimalik hetkel asjaomast statistikat pakkuda ega adekvaatselt teenuse mahtusid hinnata. Andmed muutuvad kättesaadavaks ja adekvaatse statistika tegemine võimalikuks peale seda, kui hakatakse rakendama EL ühisrahastusmäärust ja Eesti riigisisest õigusakti, mis kehtestab ühisrahastusteenuse osutajatele järelevalve ja aruandluskohustuse, annetuspõhistele ühisrahastusteenuse osutajatele aga teavituskohustuse. Mõju ulatus: Käesolev eelnõu näeb ette teenuseosutajatele üksnes vastavad tasud, mida tuleb Finantsinspektsioonike maksta. Tegevusloa taotlemisel tasutav järelevalvetasu on ühisrahastusteenuse osutajale 1 000 eurot, mis on nö tavapärane tasu võrreldes teiste finantsjärelevalve subjektidega (kindlustusandjate, investeerimisühingute, krediidiandjate jt). Juhul kui ühisrahastusteenuseosutaja soovib osutada täiendavalt uusi teenuseid, siin on nn täiendav menetlustasu 500 eurot. Nn jooksev järelevalvetasu (see, mida subjektid maksvad Finantsinspektsioonile iga aasta) sätestakse täpsemalt rahandusministri määrusega, siis selle mõju konkreetselt hinnata ei saa. Siiski nähakse 9 eelnõuga ette asjakohane ülempiir, millest jooksev järelevalvetasu suurem ei või olla (see saab maksimaalselt olla 0,1 protsenti teenuseosutaja vahendatud krediidi või investeeringute summast). Kuna muid nõudeid käesoleva eelnõuga otseselt teenuseosutajatele ette ei nähta, siis ei anta käesolevaga ka täiendavat mõjuhinnangut. Selles osas on täpsem mõjuhinnang koostatud eraldi eelnõuga: Vt ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu seletuskirja lk 95 – 1037. Mõju avaldumise sagedus: - Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: - Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega. 1.2. Mõju valdkond II Mõju riigiasutuste Avalduv mõju: keskmine korraldusele Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 100 inimest. Mõju ulatus: Finantsinspektsiooni halduskoormus suure tõenäosusega tõuseb, kuna järelevalvesubjektide arv suureneb, mis võib tähendada ka täiendavate inim- ja rahaliste ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. 2020. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2876 eurot, kuid uute töötajate mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust. Finantsinspektsiooni eelarvet mõjutab positiivselt menetlustasudest ja järelevalvetasudest laekuvad summad. Mõju avaldumise sagedus: seaduse rakendumise alguses avaldub suurem mõju, kui kõik sihtrühma kuuluvad teenuseosutajad hakkavad tegevusluba taotlema. Edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjudena võib näha üsna mahukat tegevuslubade väljastamise menetlust 2021 aasta lõpus ja 2022 aasta alguses. Samas on Finantsinspektsioon konkurentsivõimeline tööandja ja teadaolevalt ei ole täiendava personali leidmisega probleeme. Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega. Kavandatav meede nr 2: Taksonoomia määrusega ja SFDR-ga seotud muudatused - Finantsinspektsioonile vajalike õiguste andmine järelevalve teostamisel ning karistuste kehtestamine taksonoomia määruse nõuete rikkumisel Finantsinspektsioon saab hakata teostama järelevalvet ning kehtestama trahve ka ülal nimetatud kahes määruses esitatud teabe avalikustamise nõuete rikkumise üle. 2.1. Mõju valdkond I Mõju riigiasutuste Avalduv mõju: ebaoluline korraldusele Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 100 inimest. Mõju ulatus: Väike. Finantsinspektsioonile kaasneb seoses taksonoomia määruse ja SFDR määruse nõuete üle järelevalve teostamisega kohustus täiendavalt avalikustatavat teavet kontrollida. Samas on selle teabe maht võrreldes juba praegu avalikustatava teabega ebaoluline. Küll aga toob see Finantsinspektsioonile kaasa uue kompetentsi valdkonna (kestlikkus), milleks tuleb luua vajalik kompetents, millega võib kaasneda pikemas perspektiivis vajadus luua mõni uus ametikoht. 2020. 7 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a41d0022-7752-4009-9a08-1b97fc44be64#QE4XAH3H 10 aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2876 eurot, kuid uute töötajate mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust. Samas näevad nimetatud määruste teabe avalikustamise sätted ette kohustuse lisada täiendav teave juba seni avaldatava teabe hulka ning Finantsinspektsiooni rolliks saab esialgu eelkõige kontrollida selle teabe olemasolu ette nähtud kohtades (lepingu eelne teave, veebileht ja aastaaruanne), mis eeldatavasti esialgu olulist kulude suurenemist Finantsinspektsioonile kaasa ei too. Küll aga kerkib täiendava kompetentsi loomine teemaks, kui nõudeid tulevikus määruste ülevaatamise käigus lähiaastatel laiendatakse ning järelevalveasutustelt hakatakse ootama ka esitatava teabe sisulist kontrollimist. Mõju avaldumise sagedus: Pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt ning täiendavad kohustused on seotud veebis, lepingueelses teabes ning aastaaruannetes seonduva täiendava teabega. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Täiendava kompetentsi loomisega tuleks tegelema hakata piisavalt kiiresti, kuna lähiajal võib tekkida vajadus ka finantsturuosaliste nõustamiseks seoses rakenduvate nõuetega, mis aitaks maandada riski hilisemate probleemide tekkeks seoses teabe korrektse avalikustamisega. Mõju olulisus: Väike 2.2. Mõju valdkond II Mõju turuosalistele Avalduv mõju: ebaoluline Sihtrühm: Väike. Taksonoomia määrus ning SFDR on otsekohalduvad ja täiendava teabe avalikustamise nõuded kohalduvad finantsturuosalistele ning finantsnõustajatele sõltumata eelnõus tehtavatest muudatustest. Eelnõuga antakse üksnes Finantsinspektsioonile täiendavad volitused nende määruste nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks, millega seonduvalt turuosalistele olulisi kohustusi juurde ei too. Mõju ulatus: Väike. Taksonoomia määrus ning SFDR on otsekohalduvad ja täiendava teabe avalikustamise nõuded kohalduvad finantsturuosalistele ning finantsnõustajatele sõltumata eelnõus tehtavatest muudatustest. Eelnõuga antakse üksnes Finantsinspektsioonile täiendavad volitused nende määruste nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks, millega seonduvalt turuosalistele olulisi kohustusi juurde ei too. Täiendavate väärteokoosseisude kehtestamisega võetakse üle taksonoomia määruses sedastatud kohustus ette näha määruses kehtestatud teabe avaldamise kohustuste täitmise tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Ka nende muudatustega ei kaasne otsest halduskoormuse kasvu turuosalistele, kuivõrd nad peavad õigusaktides sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas nõuete rikkumise eest on ette nähtud süüteokoosseis või milline on ähvardava trahvi suurus. Mõju avaldumise sagedus: - Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: - Mõju olulisus: Väike Kavandatav meede nr 3: Aktsionäride õigustega seonduvate sätete täpsustamine 3.1. Mõju valdkond I Mõju turuosalistele Avalduv mõju: ebaoluline (kontohalduritele) Sihtrühm: Väike. Muudatused puudutavad vaid nende aktsiatega seotud aktsionäride ja emitentide korporatiivsete sündmustega seonduvat teavet, mis on registreeritud teises lepinguriigis, väljaspool Eestit. Näiteks kui Eestis tegutsev investeerimisühing või krediidiasutus hoiab Eesti kliendile Rootsis registreeritud väärtpaberit, siis peab ta vahendajana samuti ette nähtud teavet aktsionäride ning 11 emitendi vahel vahendama. Kõigi Eestis registreeritud aktsiatega seonduv teabevahetus toimib juba varasemalt üle võetud Eesti õigusaktide sätete kohaselt. Mõju ulatus: Väike. Ülaltoodud aktsiatega seonduva teabe liikumise kohta puudub täpne statistika, kuna need aktsiad ei kajastu Eesti väärpaberite registris. Kuid hinnanguliselt ei ole selle teabe liikumise hulk oluliselt suur võrreldes kõiki aktsiaid puudutava teabe liikumisega. Ühtlasi on selliste aktsionäride mõju emitendi majandustegevusele ning veelgi väiksem on see mõju majandusele tervikuna. Mõju avaldumise sagedus: Väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: - Mõju olulisus: Väike 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Eelnõus sisalduvate muudatustega riigile ja kohalikele omavalitusustele täiendavaid kulusid ei kaasne. EL ühisrahastuse regulatsiooni rakendamine toob Finantsinspektsioonile kindlasti teatud halduskoormuse kaasa. Kuid täpsem koormus sõltub Finantsinspektsioonile esitatavatest tegevusloa taotluste arvust. Kestliku rahastamisega seonduvate määruste nõuete üle järelevalve rakendamisega seonduvalt lisanduvad Finantsinspektsioonile järelevalve kohustused finantsturuosaliste juba sektoripõhiselt avaldatavale teabele lisaks täiendava, kestlikkusega seonduva, teabe avaldamise kontrollimiseks. Hinnanguliselt ei peaks see esialgu olulisi täiendavaid kulusid Finantsinspektsioonile kaasa tooma. Finantsinspektsiooni rahastatakse järelevalvetasudest (mitte riigieelarvest) ning seega puudub siin mõju riigieelarvele. 8. RAKENDUSAKTID Eelnõus ei ole täiendavate rakendusaktide vastuvõtmist ette nähtud. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Eelnõus sisalduvad õigusaktide muudatused jõustuvad üldises korras. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja teistele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti 12 Kaubandus- ja Tööstuskojale, Tallinna Börsile, MTÜ-le FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liidule ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonile. Käesolevas eelnõus sisalduv ühisrahastuse osa on juba 2021. a. 15. jaanuaril ministeeriumitele kooskõlastamiseks esitatud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu koosseisus. Laekunud tagasisidega (vt eelnõu seletuskirja lisa 2) on eelnõus arvestatud. Käesoleva eelnõuga soovitakse menetleda EL õigusakte puudutavaid norme nö kiiremini arvestades nende ülevõtmise aega. Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 13 Lisa 1 EL õigusaktide ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabelid 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1504 ning Eesti õigusaktide vastavustabel EL direktiivi EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid 2020/1504 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel 1 jah Eelnõu § 5 – VPTS § - 47 lõike 1 täiendamine punktiga 17 Artikkel 2 punkt 1 jah Seadus jõustub üldises Tegemist on sättega, mis korras. kehtestab liikmesriikidele direktiivist tulenevate sätete ülevõtmistähtaja. Selle kohaselt liikmesriigid võtavad vastu direktiivi (EL) 2020/1504 artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 10. maiks 2021. Kõnealuseid norme tuleb kohaldada alates 10. novembrist 2021. Artikkel 2 punkt 2 ei - Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele direktiivi ülevõtvate riigisiseste sätete teksti. Artikkel 3 ei - Sätestab direktiivi jõustumise. Artikkel 4 ei - Sätestab direktiivi adressaadid. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 ning Eesti õigusaktide vastavustabel EL määruse EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid 2020/1503 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel 29 lõige 1 jah Eelnõu § 5 – VPTS § Viidatud artikli kohaselt 230 lõike 1 määravad liikmesriigid täiendamine punktiga pädevad asutused, kes 14 vastutavad käesolevas 14 määruses sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmise eest, ning teavitavad sellest ESMAt. Artikkel 34 esimene ei - Viidatud artikli kohaselt lause teatavad liikmesriigid komisjonile ja ESMA-le oma õigus- ja haldusnormid, millega määruse VI peatükki (pädevad asutused ja esma) rakendatakse, sealhulgas asjaomased kriminaalõigusnormid, hiljemalt 10. novembriks 2021. Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele määrust ülevõtvate riigisiseste sätete teksti. Artikkel 34 teine ei - Liikmesriigid teatavad lause põhjendamatu viivituseta komisjonile ja ESMA-le kõnealuste normide hilisematest muudatustest. Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele määrust ülevõtvate riigisiseste sätete teksti, kui need muutuvad seaduse vastuvõtmise järel. Artikkel 39 jah Eelnõu § 5 p. 5 – Artikkel kohustab liikmesriike VPTSi täiendamine § tagama pädevatele asutustele 23785 riigisisese õiguse kohaselt õiguse määrata halduskaristusi ja võtta muid sobivaid haldusmeetmeid, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Artikkel 48 ei - Liikmesriik võib valikuliselt rakendada lihtsustatud loamenetluse režiimi sõltuvalt sellest, kas selline režiim on varem kehtinud. Eestis ei ole seni ühisrahastajate suhtes eraldi tegevusloa režiimi kehtestatud. Artikkel 50 lõige 1 jah Võetakse üle - asjaomase eriseadusega (teavitaja kaitse seadus), mis käesoleval ajal on 15 Justiitsministeeriumi poolt ettevalmistamisel. 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (SFDR) üle võtmist vajavate sätete ning Eesti õigusaktide vastavustabel EL määruse EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid 2019/2088 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel 14 lõiked 1 jah Eelnõu § 5 – VPTS § Viidatud artikli kohaselt ja 2 230 lõike 1 peavad liikmesriigid tagama, täiendamine punktiga et pädevad asutused, mis on 12 määratud kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL ja vastavalt valdkondlikele finantssektori õigusaktidele (ehk Eesti puhul Finantsinspektsioon), jälgivad ühtlasi SFDR kohaselt finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele kehtestatud nõuete täitmist. Pädevatel asutustel peavad olema kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende SFDR kohaste ülesannete täitmiseks ning nad peavad tegema teiste pädevate asutustega koostööd ja vahetama vajalikku teavet. 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 üle võtmist vajavate sätete ning Eesti õigusaktide vastavustabel EL määruse EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid 2020/852 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel 21 lõiked 1 jah Eelnõu § 5 – VPTS § Viidatud artikli kohaselt ja 2 230 lõike 1 peavad liikmesriigid tagama, täiendamine punktiga et SFDR artikli 14 lõike 1 13 kohaselt määratud pädevad asutused (Eesti puhul Finantsinspektsioon) jälgivad ühtlasi finantsturu osaliste vastavust käesoleva määruse 16 artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Pädevatel asutustel peavad olema kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende SFDR kohaste ülesannete täitmiseks ning nad peavad tegema teiste pädevate asutustega koostööd ja vahetama vajalikku teavet. Artikkel 22 jah Eelnõu §-d 2 ja 3 ning Viidatud artikli kohaselt § 5 - VPTS peavad liikmesriigid täiendamine §-ga kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 23784 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Kehtestatud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ teatud sätete ning Eesti õigusaktide vastavustabel EL direktiivi EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid 2020/1504 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel 3a lõige 6 jah Eelnõu § 4 ja § 5 – Artikli 3a nõuded on juba VPTS täiendamine §- varasemalt kaetud ga 1878 väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lõigetega 9.2 – 9.4 ja §-ga 19. Eelnõus sätestatud täpsustused täiendavad juba üle võetud nõudeid. Artikli 3a lõike 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et aktsionäri isikut käsitleva teabe avaldamist vahendaja poolt, kui see toimub kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud normidega, ei käsitata lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena. Artikkel 3b lõige 5 jah Eelnõu § 4 ja § 5 – Artikli 3b nõuded on juba VPTS täiendamine §- varasemalt kaetud ga 1878 äriseadustiku § 294 lõikega 1, VPTS § 127 lõikega 2 ning §- ga 1876 ja väärtpaberite registri pidamise seaduse §-ga 19. 17 Eelnõus sätestatud täpsustused täiendavad juba üle võetud nõudeid. Artikli 3b lõike 5 kohaselt peab tagama artikli 3b lõigetes 1 ja 4 osutatud teabe edastamise vahendajate ahelas, välja arvatud juhul, kui vahendaja saab edastada teabe otse äriühingule või aktsionäridele või aktsionäri nimetatud kolmandale isikule. 18 Lisa 2 Märkuste tabel Arvestatud/ mitte Nr Ettepaneku sisu RMi täiendav kommentaar arvestatud/ selgitatud/ FINANTSINSPEKTSIOON 1. FIS § 38 lõige 8 täiendatakse järelevalvetasu maksmise Arvestatud FIS § 38 lõiget 8 on vastavalt muudetud. kohta. Palume siin ette näha muu hulgas ka selliseid kombinatsioone nagu investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja investeerimisühing, investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja e-raha asutus. Näiteks, hetkel on ühel turuosalisel investeerimisühingu tegevusluba, aga tal on ka ühisrahastuselaadne element olemas, mida Finantsinspektsioon hetkel ei kontrolli. 2. FIS § 453 lõike 2 muutmine, millega määratakse Selgitatud Hetkel on siiski menetlustasu jäetud teenuseosutaja tegevusloa taotlemisel menetlustasu 1 000 1000 euro peale kuna käesolevaga eurot. Eelnõus sätestatud menetlustasu võib pidada liiga reguleeritakse üksnes madalaks ning tuleks kaaluda selle tõstmist. Hetkel tasutakse ühisrahatsusteenuste osutajate suhtes Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kehtivaid järelevalvetasusid. (edaspidi RahaPTS) alusel väljastatava tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks 3 300 eurot. Menetlustasude langetamine ei ole vastava sektori riskisegmenti ja sinna panustatavat järelevalvelist tööd arvestades põhjendatud. Palume määrata Eelnõuga teenuseosutaja tegevusloa taotlemisel menetlustasu vähemalt 3 300 eurot, ideaalis võiks menetlustasu suureneda ja olla 4300 eurot. 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0580 - Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 01.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/737b0eb2-d328-4d3e-86f3-1bec71fbdfb2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/737b0eb2-d328-4d3e-86f3-1bec71fbdfb2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel