Justiitsministeerium Meie 04.05.2021 nr 1.1-10.1/3506-1
[email protected]
Finantsinspektsiooni seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
Austatud proua Lauri
Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude
elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume eelnõu kooskõlastada võimaluse korral 20 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. eelnõu
2. seletuskiri
Valner Lille 611 3552
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Finantsinspektsioon
Eesti Pank
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Tallinna Börs
FinanceEstonia MTÜ
Eesti Kindlustusseltside Liit
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
2
EELNÕU
22. aprill 2021
Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa
ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL)
2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) artikli 2 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse
osutaja (edaspidi ühisrahastusteenuse osutaja) maksab järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa.“;
2) paragrahvi 38 lõiget 8 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„61) äriühing, kellel on ühisrahastusteenuse osutaja ja investeerimisühingu, e-raha asutuse või
makseasutuse tegevusluba, maksab järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina, kelle
järelevalvetasu on suurem;
62) ühisrahastusteenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, maksab
järelevalvetasu üksnes ühisrahastusteenuse osutajana.“;
3) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) investeerimisühingu, makseasutuse, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, e-raha asutuse,
krediidiandja, fondivalitseja, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ja
ühisrahastusteenuse osutaja korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti
kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast;“;
4) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) ühisrahastusteenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendatud krediidi
või investeeringute summast;“;
5) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:
„(53) Laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks
selle isiku vahendatud krediidi summa ning investeerimis- või omakapitalipõhise
ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku
vahendatud investeeringutena käsitatav summa.“;
6) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:
„(53) Laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks
selle isiku vahendatud investeeringutena käsitatav summa ning investeerimis- või
omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks
selle isiku vahendatud investeeringutena käsitatav summa.“;
7) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja,
aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse,
fondivalitseja, krediidiandja või –vahendaja või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel
tasutakse menetlustasu 1000 eurot.“;
8) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja,
aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-raha asutuse või krediidiandja või -
vahendaja poolt täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste
ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1
sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2020/1503 artikli 13 lõike 2 kohaselt ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa laiendamise
taotlemisel tasutakse menetlustasu 500 eurot.“.
§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seadust täiendatakse §-ga 5032 järgmises sõnastuses:
„§ 5032. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.6.2020, lk 13–43), artiklites 5–7 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“.
§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seadust täiendatakse §-ga 2631 järgmises sõnastuses:
„§ 2631. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.6.2020, lk 13–43), artiklites 5–7 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“.
§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 51 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) väärtpaberituru seaduse §-s 1878 nimetatud isikutele samas paragrahvis sätestatud teabe
edastamise kohustuse täitmiseks.“.
§ 5. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa
ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL)
2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud
ühisrahastusteenuse osutajate suhtes.“;
2) seaduse 20. peatüki 3. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:
„3. jaotis
Teises lepinguriigis registreeritud aktsia omanikega seonduv teave
”§ 1878. Teises lepinguriigis registreeritud aktsia omanikega seonduva teabe edastamine
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1212, millega kehtestatakse miinimumnõuded Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist ja
aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks (ELT L 223,
04.09.2018, lk 1–18), kohane vahendaja peab edastama:
1) teises lepinguriigis registreeritud aktsiate emitendi või tema määratud kolmanda isiku taotlusel
emitendile või eelnimetatud kolmandale isikule viivitamata komisjoni rakendusmääruses (EL)
2018/1212 reguleeritud teabe aktsionäride kohta, kellel on vastavas emitendis üle 0,5 protsendi
aktsiatega määratud häältest, ja
2) aktsionäridele, kelle kohta on edastatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud teave,
komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1212 reguleeritud teabe, mida emitent või tema määratud
kolmas isik esitab vahendajale aktsionäridele edastamiseks.“;
3) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses:
”12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust
käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1–16);
13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.6.2020, lk 13–43);
14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503.“;
4) paragrahv 23783 tunnistatakse kehtetuks;
5) seadust täiendatakse §-dega 23784–23786 järgmises sõnastuses:
„§ 23784. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 nimetatud nõuete
rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklites 5–7 sätestatud nõuete
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 23785. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1503 nimetatud nõuete
rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artiklis 3, 4 või 5, artikli 6 lõigetes
1–6, artikli 7 lõigetes 1–4, artikli 8 lõigetes 1–6, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklites 10 ja 11, artikli
12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 2 ja 3, artikli 16 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja
4, artikli 19 lõigetes 1–6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 21 lõigetes 1–7, artiklis 22, artikli 23
lõigetes 2–13, artiklites 24–26 ning artikli 27 lõigetes 1–3 või artikli 30 lõikes 1 sätestatud nõude
või kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 23786. Menetlus
Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.”.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
APRILL 2021
Finantsinspektsiooni seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi
eelnõu) viiakse kehtivatesse õigusaktidesse sisse järgmised muudatused:
a) nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata
Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema alates 2021. a. 10. novembrist ning
Finantsinspektsioon saab eelnimetatud ühisrahastusteenuste osutajate üle hakata
teostama finantsjärelevalvet;
b) antakse Finantsinspektsioonile järelevalvevolitused pankade jt finantsturuosaliste
keskkonnasäästlikkusega ning jätkusuutlikkusriskidega1 seonduva teabe avalikustamise
üle järelevalve teostamiseks ning vajadusel nõuete rikkumise korral sanktsioonide
määramiseks;
c) täpsustatakse välismaiste börsiemitentide ning nende Eestis asuvate aktsionäride vahel
teabe jagamist.
Kõik eelnimetatud muudatused põhinevad järgmistel EL õigusaktidel:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele
Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL)
2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) ja mida
kohaldatakse alates 10.11.2021;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1504, millega muudetakse
direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 347, 20.10.2020, lk
50—51) ja mis tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 10.05.2021 ja mida
hakatakse kohaldama alates 10.11.2021;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust
käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris ja mida kohaldatakse alates
10.03.2021, kuid mille aruandluskohustusi sisustavaid rakendusakte plaanitakse
kohaldada alates 01.01.2022;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 ning
mille nõuded finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelses teabes ja
perioodilistes aruannetes täiendava teabe esitamiseks kohalduvad alates 01.01.20222 ja
01.01.20233;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute
aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (edaspidi aktsionäride direktiiv) alusel
vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1212, millega
1
keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada
reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele
2
kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutustega kohanemise keskkonnaeesmärkide suhtes
3
vee ja mereressursside kestliku kasutamise ning kaitse, ülemineku ringmajandusele, saastuse vältimise ja tõrje
ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise keskkonnaeesmärkide suhtes
1
kehtestatakse miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ
aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise
hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks.
Rahandusministeerium on juba käesolevas eelnõus sisalduva ühisrahastuse osa varasemalt
kooskõlastamiseks esitanud (ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning
virtuaalvääringute seaduse eelnõu, mis esitati kooskõlastamisele 2021. a. 15. jaanuaril).4
Käesoleva eelnõuga soovitakse menetleda EL õigusakte puudutavaid norme nö kiiremini
arvestades nende ülevõtmise aega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Valner
Lille (611 3552,
[email protected]) ja sama osakonna juhataja Thomas Auväärt (611 3633,
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638,
[email protected]). Eelnõu juriidilist
kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge
Kaskpeit (611 3611,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse:
Finantsinspektsiooni seadust redaktsioonis RT I, 21.11.2020, 4
Investeerimisfondide seadust redaktsioonis RT I, 04.01.2021, 29
Kindlustustegevuse seadust redaktsioonis RT I, 04.12.2019, 8
Krediidiasutuse seadust redaktsioonis RT I, 10.07.2020, 20
Väärtpaberituru seadust redaktsioonis RT I, 04.12.2019, 4
2. SEADUSTE MUUTMISE EESMÄRK JA PEAMISED MUUDATUSED
2.1. Üldine taust
2.1.1. Ühisrahastuse reguleerimine EL-s
Ühisrahastamine on alternatiivne võimalus finantseerida selliseid projekte, mida teised
finantsteenused ei pruugi rahuldada. Käesoleval ajal ei ole Eestis ühisrahastusega tegelevate
ettevõtete äritegevust eriseadustega reguleeritud ja Eesti õiguses puuduvad selged alused
ühisrahastuse investeeringute määratlemiseks. Ühisrahastusettevõtja investeeringutele
kohalduv regulatsioon on siiani sõltunud eelkõige ettevõtja ärimudelist ja rahastusprojekti
struktureerimisest.
2018. aastal avaldati Euroopa Komisjoni FinTech tegevuskava, mille eesmärk on suurendada
Euroopa finantssektori konkurentsivõimelisust ja innovaatilisust. Tegevuskava raames esitati
ka ettepanek teatud ühisrahastumudelite reguleerimiseks EL-s. 2020. a. 7. oktoobril võeti vastu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503. Nimetatud määruse eesmärk on, et
ühisrahastusteenuse osutajad saaksid kergesti oma teenuseid pakkuda terves ELis, mis aitaks
mitmekesistada Euroopa finantssüsteemi, toetades finantsstabiilsust, investorikaitset ja
4
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a41d0022-7752-4009-9a08-1b97fc44be64#QE4XAH3H
2
turuosalistevahelist konkurentsi. Piiriülese teenuse osutamiseks on ette nähtud tegevuslubade
andmise kord, mis võimaldab ELis piiriüleselt tegutseda ilma edaspidi igas liikmesriigis
tegevusluba taotlemata. Samas kindlustatakse, et ühisrahastusteenuse osutajad on allutatud
raamistikule, mis tagab nende nõuetekohase haldamise ja rahastajate kaitse, keskendudes
usaldusväärsele riskijuhtimisele, eriti ärikäitumisele, sobivusele ja nõuetele vastavusele,
hoolsuskohustusele ja nõuetekohasele teabe avalikustamisele. See peaks suurendama ühtlasi ka
investorite kaitset. Määrust kohaldatakse alates 2021. aasta 10. novembrist.
Lisaks EL ühisrahastuse määrusele võeti 2020. a. 7. oktoobril vastu ka EL direktiiv 2020/1504,
millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL ehk MiFID II direktiivi. Nimelt lisatakse direktiivi
2014/65/EL artikli 2 lõikesse 1 punkt p, millega välistatakse MiFIDII regulatsiooni
kohaldamisalast EL ühisrahastusmääruse artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud
ühisrahastusteenuse osutajad. Liikmesriikidel on viidatud direktiivi kohaselt kohustus nõue
siseriiklikku õigusesse implementeerida hiljemalt 10. maiks 2021 ja hakata seda kohaldama
alates 2021. aasta 10. novembrist.
Käesoleva eelnõuga sätestatakse seega normid, mis rakendavad määrust (EL) 2020/1503 ja
normid, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2020/1504 ning kehtestatakse vastutus ja
järelevalve käesolevas lauses viidatud õigusaktides nimetatud teenuseosutajate üle.
Oluline on mainida, et EL ühisrahastusmäärus kõikidele ühisrahastuse viisidele või vormidele
ei kohaldu ehk teatud ühisrahastusmudelitele ei ole EL tasemel nõudeid ühtlustatud. See
puudutab eelkõige tarbijakrediidi vahendamisega tegelevaid ühisrahastusteenuse osutajajaid.
Seega käeolev eelnõu ei puuduta sellised ühisrahastusteenuse osutajad, kes võimaldavad
investeerimist üksnes nn tarbijakrediidi projektidesse.
2.1.2. Jätkusuutliku rahastamise põhimõtete kehtestamine finantssektoris
2019.a ja 2020.a aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088,
mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (edaspidi
SFDR) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (edaspidi taksonoomia määrus), mille nõuded
on otsekohalduvad, kuid mille nõuete üle järelevalve teostamiseks tuleks anda volitused
kohalikele finantsjärelevalve asutustele. SFDR kohaselt peavad finantsturuosalised ja
finantsnõustajad avaldama erinevat täiendavat teavet oma veebisaitidel, lepingueelses teabes
ning aastaaruannetes. Finantsturuosalised, kellele ülaltoodud nõuded SFDR kohaselt
kohalduvad, on:
a) väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud ja pangad;
b) investeerimisfondide valitsejad:
i) alternatiivsete investeerimisfondide (AIF) valitsejad;
ii) eurofondide (UCITS) valitsejad
iii) Euroopa riskikapitalifondide (EuVECA) valitsejad;
iv) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide (EuSEF) valitsejad.
c) kindlustusandjad, kes pakuvad kindlustuspõhiseid investeerimistooteid5;
d) tööandja kogumispensioni asutused (IORP);
5
Investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagastusväärtusele, mille suurus sõltub täielikult
või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel või kutselistele investoritele kättesaadavaks tehtud
investeerimistoode, mis annab õiguse kindlustushüvitisele või tagasiostuväärtusele, mille suurus sõltub täielikult
või osaliselt, otseselt või kaudselt hinnakõikumistest turgudel
3
e) pensionitoodete6 väljatöötajad;
f) üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujad;
Finantsnõustajad, kellele SFDR täiendava teabe avalikustamise nõuded kohalduvad, on:
a) kindlustusvahendajad ja kindlustusandjad, kes pakuvad kindlustusnõustamist seoses
kindlustuspõhiste investeerimistoodetega;
b) investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud ja pangad;
c) investeerimisnõustamist pakkuvad AIF või UCITS valitsejad.
Täiendav teave, mida ülaltoodud ettevõtetel tuleb avaldada veebisaitidel, on mh näiteks:
a) teave selle kohta, millised on nende jätkusuutlikkusriskide arvesse võtmise põhimõtted
investeerimisotsustes, investeerimisnõustamisel või kindlustusnõustamisel,
b) avaldus hoolsuskohustuse põhimõtete kohta, kui nad arvestavad, et investeerimisotsusel on
põhiliselt negatiivne mõju jätkusuutlikkusteguritele, võttes arvesse finantsturu osaliste suurust,
olemust, nende tegevuse ulatust ja pakutavate finantstoodete liiki, või sõnaselge põhjenduse
miks nad seda ei tee ning kohasel juhul teave selle kohta, kas ja millal nad kavatsevad sellise
negatiivse mõjuga arvestada. Erandina peab finantsturu osaline, kellel on pärast 30. juunit 2021
keskmiselt rohkem kui 500 töötajat, või suure kontserni emaettevõtjast finantsturuosaline,
kellel on pärast 30. juunit 2021 konsolideeritud alusel keskmiselt rohkem kui 500 töötajat, oma
veebisaidil avaldama igal juhul avalduse hoolsuskohustuse põhimõtete kohta seoses
investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga jätkusuutlikkusteguritele.
c) teave jätkusuutlikkusriskide arvestamise kohta tasustamispoliitikates ja
d) teave jätkusuutlikkuse aspektidest ning mõjudest iga pakutava toote kohta.
Lepingueelses teabes peavad nad näiteks avaldama:
a) teabe jätkusuutlikkusriskide arvestamise kohta investeerimis- või nõustamisotsustes ning
nende pakutavatele või nõustatavatele finantstoodetele avalduvate jätkusuutlikkusriskide
tõenäolise mõju tootlusele hindamise tulemuse. Kui jätkusuutlikkusriske ei peeta asjakohaseks,
tuleb selgelt ja lühidalt selgitada, miks.
b) teabe jätkusuutlikke aspekte edendava toote vastavusest väidetule,
c) teabe jätkusuutlike eesmärkidega toote eesmärkide täitmisest, sh võrdlusaluseks valitud
indeksi sobivus, või kui indeksit ei kasutata, siis selgitus, kuidas eesmärke saavutatakse, jmt.
Aastaaruannetes tuleb näiteks esitada teave selle kohta, kuidas täidetakse jätkusuutlikkuse
eesmärke, milline on keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste saavutamise ulatus ja üldine
jätkusuutlikkusega seotud mõju asjaomaste kestlikkuse näitajate alusel, või võrdlus määratud
indeksi ja laiapõhjalise turuindeksiga kestlikkuse näitajate kaudu, jmt.
Taksonoomia määruse teabe avalikustamise nõuete kohaselt peavad finantsturuosalised
avaldama ette nähtud korras teavet selle kohta, kas ja millisel määral järgitakse pakutava
finantstoote alusinvesteeringute puhul taksonoomia määruse kohaselt kehtestatud
keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume.
Eelnõus antakse Finantsinspektsioonile volitused ülaltoodud kahe määruse nõuete üle
järelevalve teostamiseks. Ühtlasi nähakse ette karistused taksonoomia määruses ette nähtud
teabe avalikustamist puudutavate nõuete rikkumise eest. Nimetatud karistuste kehtestamise
kohustus tuleneb EL liikmesriikidele samuti taksonoomia määrusest.
6
pensionitooted, mille esmane eesmärk on tagada investorile pensionipõlves sissetulek ning mis annavad
investorile õiguse teatavatele hüvitistele või erapensionitooted, mille puhul siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse
tööandja rahalist osalust ning tööandja või töötaja ei saa pensionitoodet ega selle pakkujat valida.
4
2.1.3. Aktsionäride suurem kaasamine börsiettevõtete üldkoosolekutel osalemiseks
Aktsionäride õigusi reguleeriva EL aktsionäride direktiivi nõuded võeti Eesti õigusesse üle
13.11.2019 Riigikogus vastu võetud Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega. Üle võetud nõuete peamiseks eesmärgiks oli edendada nn börsifirmade ja nende
aktsionäride vahelist suhtlemist ning suurendada eelkõige väikeaktsionäride osalemise
võimalust börsifirmade üldkoosolekutel. Nõudeid üle võtvate sätete jõustumise järgselt on aga
tekkinud praktikas küsimusi seoses nõuete kohaldamisega väärtpaberitele, mis ei ole
registreeritud Eesti registris. Eelnõus likvideeritakse tekkinud küsitavused ning luuakse
õiguslik selgus ka nende väärtpaberite emitentide ja aktsionäride vahelise info liikumise nõuete
täitmiseks.
2.2. Väljatöötamiskavatsus
Eelnõu kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE)
§ 1 lõike 2 punktist 2. Vastavalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks
oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1
sätestatud nõuetest ning kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku
muudatust või muud olulist mõju.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Paragrahv 1 - muudatused Finantsinspektsiooni seaduses
Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) muutmisega nähakse Finantsinspektsioonile ette alused
ühisrahastusteenuse osutajate suhtes järelevalvetasude kehtestamiseks.
Finantsinspektsiooni järelevalvesubjekti järelevalvetasu koosneb FIS-is sätestatud (i)
fikseeritud kapitaliosast (mida tulude prognoosimise ja planeerimise protsessis ei saa muuta; so
1% kapitalist) ja (ii) mahuosast, mis kehtestatakse kalendriaastaks protsendina seaduses
etteantud (protsendi) vahemikest ning konkreetse subjekti liigi arvestusaluseks olevast näitajast
(nt vara, preemiad, maksete mahud, krediidijääk jmt). Iga-aastase täpse kohaldamisele kuuluva
mahuosa määra kehtestab rahandusminister oma määrusega 15 päeva jooksul pärast FI eelarve
kinnitamist FI nõukogu poolt (FIS § 40 lg 1).
FIS § 38 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt peavad ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaldamisulatusse jäävad
ühisrahastusteenuse osutajad maksma järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa pealt.
FIS § 38 lõiget 8 täiendatakse punktidega 61 ja 62, mille eesmärk on täpsustada, et juhul kui
isikul on nii ühisrahastusteenuse osutamise kui ka makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba,
maksab ta järelevalvetasu subjektina, kelle järelevalvetasu osutub suuremaks. Kui
ühisrahastusteenuse osutaja, kes ei ole krediidiandja või krediidivahendaja, maksab
järelevalvetasu üksnes ühisrahastusteenuse osutajana.
5
FIS § 39 lõige 1 reguleerib, kuidas määrata järelevalvetasu kapitaliosa. FIS § 39 lõike 1 punkti
4 muudatuse kohaselt on ühisrahastusteenuse osutaja kapitaliosa summa, mis võrdub ühe
protsendiga tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast
kõrgeimast minimaalsest aktsia-, osa- või algkapitali summast.
FIS § 39 lõige 2 näeb ette reeglid, kuidas arvutada järelevalvetasu mahu pealt. Järelevalvetasu
mahuosa määrade kehtestamisel erinevatele järelevalvesubjektide gruppidele tuleb arvestada
nende tegevuse mahtusid ja kasumlikkust ja hinnata nende järelevalvele kuluvat ressurssi.
Järelevalvetasu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et järelevalvetasu ei oleks subjekti jaoks
ülemäära koormav. FIS § 39 lõiget 2 täiendatakse uue punktiga 21, mis näeb ette vastava
protsendivahemiku. Laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja mahuosa arvutatakse vahendatud
krediidi summa pealt ning investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja
korral vahendatud investeeringutena käsitatav summa.
Vastavalt FIS § 41 arvutatakse järelevalvetasu ettemakse järelevalve subjekti vara aritmeetilise
keskmise alusel, mis valdavalt määratakse olulises osas subjektide puhul FI-le esitatud bilansi
andmetel eelarve otsustamise aastale eelneva aasta) 31.12 ning jooksva aasta 31.03 ja 30.06
seisuga. Ettemakse tasutakse hiljemalt 31.12. FIS § 41 uue lõikega 53 nähakse ette, et mahuosa
ettemakse arvutamisel võetakse aluseks ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud krediidi
summa või vahendatud investeeringutena käsitatav summa. Lõppmakse arvutatakse FIS § 42
alusel järelevalve subjekti vara aritmeetilise keskmise alusel, mis on arvutatud tema poolt FI-le
esitatud bilansi andmetele tuginedes eelarveaastale eelnenud aasta 31.03, 30.06, 30.09 ja 31.12
seisuga. FIS § 42 uue lõikega 53 nähakse ette, et mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse
aluseks laenupõhise ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud krediidi summa ning
investeerimis- või omakapitalipõhise ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud
investeeringutena käsitatav summa.
FIS § 453 ja 454 täiendustega nähakse ette menetlustasud määruse kohaselt tegevusloa
taotlemisel. Paragrahvi 453 lõiget 2 muudetakse nii, et esmase tegevusloa taotlemisel tasutav
menetlustasu on ühisrahastusteenuse osutajatele 1 000 eurot (sarnaselt kindlustusandjate,
investeerimisühingute, makseasutuste, krediidiandjate jt finantsjärelevalve subjektidega).
Kõrgem menetlustasu on aga krediidiasutustel, mis on 1 500 eurot. Lisaks nähakse ette, et
ühisrahastusteenuse osutaja, kes taotleb tegevusluba oma tegevuse laiendamiseks täiendavatele
ühisrahastusteenustele, mida ei olnud ajal, mil tegevusluba anti, peab laiendamistaotluse
menetletakse tasuma 500 eurot.
Paragrahv 2 – muudatus investeerimisfondide seaduses
Seadust täiendatakse §-ga 5032, milles sätestatakse rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia
määruse artiklis 22 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja
7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Nimetatud määruses
kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul
liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsioon teostab antud määruse
nõuete üle investeerimisfondide seaduse kontekstis järelevalvet tulenevalt investeerimisfondide
seaduse § 455 lõikest 3, mille kohaselt Finantsinspektsioon teostab järelevalvet ka Euroopa
Liidu määrustes sätestatud nõuetele vastavuse üle. Finantsinspektsiooni järelevalve seisukohalt
on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike
investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete
läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes. Trahvide suurus on võrdse
kohtlemise tagamiseks analoogne väärtpaberituru seadusesse lisatavas §-s 23784 ja
6
kindlustustegevuse seadusesse lisatavas §-s 2631 samade rikkumiste korral ette nähtavate
rahatrahvidega.
Paragrahv 3 – muudatus kindlustustegevuse seaduses
Seadust täiendatakse paragrahviga 2631, milles sätestatakse rahatrahvid lähtuvalt
taksonoomia määruse artiklis 22 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama
artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Nimetatud
määruses kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel
juhul liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsioon teostab antud
määruse nõuete üle kindlustustegevuse seaduse kontekstis järelevalvet tulenevalt
kindlustustegevuse seaduse § 223 lõikest 1, mille kohaselt Finantsinspektsioon teostab
järelevalvet lisaks kindlustustegevuse seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 ja
§ 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seadustes sätestatud nõuetele ka muudes õigusaktides (sh ka
Euroopa Liidu määrustes) sätestatud nõuetele vastavuse üle. Finantsinspektsiooni järelevalve
seisukohalt on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike
investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete
läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes.
Trahvide suurus on analoogne kindlustustegevuse seaduses sätestatud analoogsete rikkumiste
korral, näiteks §-s 253, ette nähtud rahatrahvidega. Võrdse kohtlemise tagamiseks on see ühtlasi
analoogne väärtpaberituru seadusesse lisatavas §-s 23784 samade rikkumiste korral ette
nähtavate rahatrahvidega.
Paragrahv 4 – muudatus krediidiasutuste seaduses
Paragrahvi 88 lõiget 51 täiendatakse punktiga 5 tulenevalt väärtpaberituru seaduse §
muudatustest, milles esitatud kohustust ei saaks krediidiasutused muidu pangasaladuse nõude
tõttu täita. Eestis registreeritud väärtpaberitele on analoogne pangasaladuse kohustuse erand
juba kehtestatud väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lõikes 92.
Paragrahv 5 – muudatused väärtpaberituru seaduses
Paragrahvi 47 lõike 1 täiendamine punktiga 17 on seotud ka väärtpaberituru seaduse § 230
lõike 1 täiendamisega, kuhu lisatakse uus punkt 14 (vt järgmise muudatuse selgitusi).
Konkreetselt nähakse käesolevaga ette, et väärtpaberituru seaduse kolmandat osa, mis näeb ette
tegevusloastamise ja muud organisatoorsed nõuded, ei kohaldata ühisrahastusteenuste
osutajatele. Vastav muudatus tuleneb EL finantsinstrumentide turgude direktiivi ehk MiFID II
artikli 2(1) täiendamisest punktiga p (kus vastav erisus ette nähakse).
20. peatüki 3. jakku lisatava 3. jaotise all seadusesse lisatavas paragrahvis 1878 sätestatakse
komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1212 kohastele vahendajatele kohustus liigutada
nimetatud rakendusmääruses ette nähtud teavet aktsionäride ja emitentide vahel. Vahendajateks
rakendusmääruse (EL) 2018/1212 artikli 1 punktis 4 esitatud määratluse kohaselt on isik, kes
pakub aktsionäride või muude isikute nimel aktsiate hoidmise või haldamise teenust või
väärtpaberikontode haldamise teenust, näiteks investeerimisühing, krediidiasutus või
väärtpaberite keskdepositoorium, Vahendatav teave puudutab aktsionäride isikut ning
võimaldab emitendil tuvastada oma aktsionäre selleks, et neile edastada omakorda, kas
vahendajate kaudu või otse, vajalikku teavet seoses aktsionäride üldkoosoleku korraldamisega
ja selles osalemisega või muude korporatiivsete sündmustega. Edastatavat teavet ja selle vorme
reguleeritakse täpsemalt komisjoni rakendusmääruses EL) 2018/1212.
7
Antud muudatusega likvideeritakse lünk, mis on tekkinud aktsionäride direktiivi senise
ülevõtmisega. Nimetatud direktiivis 2007/36/EÜ lisatavate artiklite 3a ning 3b nõuded on Eestis
üle võetud eelkõige väärtpaberite registri pidamise seadusega, mille kohaldumisalasse
kuuluvad aga Eesti väärtpaberite registris või Eestis teenuseid osutava keskdepositooriumi
peetavas registris registreeritud väärpaberid. Antud muudatusega kehtestatakse aktsionäride
direktiivi artiklite 3a ja 3b kohased teabe edastamise nõuded vahendajatele ka väljaspool Eestit,
teises lepinguriigis, registreeritud aktsiatega seotud aktsionäridega ning nende aktsiate
emitentide üldkoosolekute ja muude korporatiivsete sündmustega seonduva teabe
edastamiseks, mis ei olnud seni Eesti õiguses nii sõnaselgelt sätestatud. Näiteks kui Eestis
tegutsev investeerimisühing või krediidiasutus hoiab Eesti kliendile Rootsis registreeritud
väärtpaberit, siis peab ta vahendajana samuti ette nähtud teavet aktsionäride ning emitendi vahel
vahendama.
Paragrahvis 230 on kehtestatud EL õigusaktid ja nende alusel kehtestatud õigusaktid, milles
sätestatu kohase täitmise üle on Finantsinspektsioonil õigus teostada järelevalvet.
Lõiget 1 täiendatakse kolme uue punktiga, millega antakse Finantsinspektsioonile õigused
järelevalve teostamiseks kolme uue otsekohalduva määruse üle:
1) punktis 12 antakse Finantsinspektsioonile õigus järelevalve teostamiseks SFDR-s sätestatu
üle. Vastav nõue tuleneb nimetatud määruse artiklist 14. Nimetatud määruses kehtestatakse
finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele nõuded täiendava teabe esitamiseks ja
avalikustamiseks seoses jätkusuutlikkusriskidega.
2) punktis 13 antakse Finantsinspektsioonile õigus järelevalve teostamiseks taksonoomia
määruses sätestatu üle. Vastav nõue tuleneb nimetatud määruse artiklist 21. Nimetatud
määruses kehtestatakse raamistik ning kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millisel
juhul liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks. Finantsinspektsiooni järelevalve
seisukohalt on olulised määruse artiklid 5–7, milles kehtestatakse nõuded keskkonnasäästlike
investeeringute, keskkonnanäitajaid edendavate finantstoodete ja muude finantstoodete
läbipaistvusele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes.
3) punkti 14 eesmärk on tagada, et Finantsinspektsioon on riiklik pädev asutus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 29 tähenduses, vastutades määruses
sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmise eest seoses finantsjärelevalvega
ühisrahastusteenuse osutajate üle.
Paragrahv 23783 tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uuesti §-na 23786. Tegemist on
tehnilise muudatusega, mis on tingitud uute väärteokoosseisu lisamistega paragrahvides 23784
ja 23785. Kehtivas paragrahvis 23783 sätestatakse, et käesolevas peatükis nimetatud väärtegude
kohtuväline menetleja on inspektsioon. Antud säte sobib oma sisult peatüki viimaseks sätteks,
mistõttu tekkis uue väärteokoosseisu lisamisega vajadus ka vastavat menetluse paragrahvi
numbrit muuta.
Paragrahvis 23784 sätestatakse rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia määruse artiklis 22
sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise
korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Trahvide suurus on analoogne väärtpaberituru
seaduses sätestatud analoogsete rikkumiste korral ette nähtud rahatrahvidega.
Paragrahvis 23785 sätestatakse rahatrahvid lähtuvalt määruse (EL) 2020/1503 artiklis 39
sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama vastavate artiklite sätete rikkumise
korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Trahvide suurus on analoogne väärtpaberituru
seaduses sätestatud analoogsete rikkumiste korral ette nähtud rahatrahvidega.
8
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Seaduseelnõuga ei tooda Eesti õiguskorda uusi termineid.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõuga viiakse kehtivatesse õigusaktidesse sisse sätted, mis on vajalikud järgmiste EL
õigusaktide rakendamiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503 (mis reguleerib
ühisrahastusteenuse osutajate tegevust);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1504, millega muudetakse
direktiivi 2014/65/EL (mis sätestab selle, et MiFID II ei kohaldata ühisrahastusteenuste
osutajatele);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust
käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088;
5) Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga juba varasemalt üle võetud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ, noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste
kasutamise kohta, artiklite 3a ja 3b mõnede nõuete kohaldamise sätteid, mida ühtlasi
reguleerib Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1212, millega kehtestatakse
miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride
isiku tuvastamist, teabe edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist
käsitlevate sätete rakendamiseks.
Vt täpsemalt käesoleva seletuskirja lisa 1, kus on ära toodud vastavustabelid EL õigusaktide
vastavate normide ülevõtmise kohta.
6. EELNÕU MÕJUD
Kavandatav meede nr 1: EL ühisrahastuse regulatsiooni rakendamine
1.1. Mõju valdkond I Mõju turuosalistele Avalduv mõju: keskmine
Sihtrühm: Teadaolevalt tegutseb Eestis üle 30 ühisrahastusteenuse osutaja, täpne statistika puudub.
Kuivõrd aruandlus ei ole olulises osas kättesaadav, siis ei ole võimalik hetkel asjaomast statistikat
pakkuda ega adekvaatselt teenuse mahtusid hinnata. Andmed muutuvad kättesaadavaks ja adekvaatse
statistika tegemine võimalikuks peale seda, kui hakatakse rakendama EL ühisrahastusmäärust ja Eesti
riigisisest õigusakti, mis kehtestab ühisrahastusteenuse osutajatele järelevalve ja aruandluskohustuse,
annetuspõhistele ühisrahastusteenuse osutajatele aga teavituskohustuse.
Mõju ulatus: Käesolev eelnõu näeb ette teenuseosutajatele üksnes vastavad tasud, mida tuleb
Finantsinspektsioonike maksta. Tegevusloa taotlemisel tasutav järelevalvetasu on
ühisrahastusteenuse osutajale 1 000 eurot, mis on nö tavapärane tasu võrreldes teiste
finantsjärelevalve subjektidega (kindlustusandjate, investeerimisühingute, krediidiandjate jt). Juhul
kui ühisrahastusteenuseosutaja soovib osutada täiendavalt uusi teenuseid, siin on nn täiendav
menetlustasu 500 eurot.
Nn jooksev järelevalvetasu (see, mida subjektid maksvad Finantsinspektsioonile iga aasta) sätestakse
täpsemalt rahandusministri määrusega, siis selle mõju konkreetselt hinnata ei saa. Siiski nähakse
9
eelnõuga ette asjakohane ülempiir, millest jooksev järelevalvetasu suurem ei või olla (see saab
maksimaalselt olla 0,1 protsenti teenuseosutaja vahendatud krediidi või investeeringute summast).
Kuna muid nõudeid käesoleva eelnõuga otseselt teenuseosutajatele ette ei nähta, siis ei anta
käesolevaga ka täiendavat mõjuhinnangut. Selles osas on täpsem mõjuhinnang koostatud eraldi
eelnõuga: Vt ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse
eelnõu seletuskirja lk 95 – 1037.
Mõju avaldumise sagedus: -
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: -
Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega.
1.2. Mõju valdkond II Mõju riigiasutuste Avalduv mõju: keskmine
korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 100 inimest.
Mõju ulatus: Finantsinspektsiooni halduskoormus suure tõenäosusega tõuseb, kuna
järelevalvesubjektide arv suureneb, mis võib tähendada ka täiendavate inim- ja rahaliste ressursside
kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. 2020. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk
2876 eurot, kuid uute töötajate mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust.
Finantsinspektsiooni eelarvet mõjutab positiivselt menetlustasudest ja järelevalvetasudest laekuvad
summad.
Mõju avaldumise sagedus: seaduse rakendumise alguses avaldub suurem mõju, kui kõik sihtrühma
kuuluvad teenuseosutajad hakkavad tegevusluba taotlema. Edaspidi on mõju pidev, kuna
Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjudena võib näha üsna mahukat
tegevuslubade väljastamise menetlust 2021 aasta lõpus ja 2022 aasta alguses. Samas on
Finantsinspektsioon konkurentsivõimeline tööandja ja teadaolevalt ei ole täiendava personali
leidmisega probleeme.
Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega.
Kavandatav meede nr 2:
Taksonoomia määrusega ja SFDR-ga seotud muudatused - Finantsinspektsioonile vajalike
õiguste andmine järelevalve teostamisel ning karistuste kehtestamine taksonoomia määruse
nõuete rikkumisel
Finantsinspektsioon saab hakata teostama järelevalvet ning kehtestama trahve ka ülal nimetatud kahes
määruses esitatud teabe avalikustamise nõuete rikkumise üle.
2.1. Mõju valdkond I Mõju riigiasutuste Avalduv mõju: ebaoluline
korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 100 inimest.
Mõju ulatus: Väike. Finantsinspektsioonile kaasneb seoses taksonoomia määruse ja SFDR määruse
nõuete üle järelevalve teostamisega kohustus täiendavalt avalikustatavat teavet kontrollida. Samas on
selle teabe maht võrreldes juba praegu avalikustatava teabega ebaoluline. Küll aga toob see
Finantsinspektsioonile kaasa uue kompetentsi valdkonna (kestlikkus), milleks tuleb luua vajalik
kompetents, millega võib kaasneda pikemas perspektiivis vajadus luua mõni uus ametikoht. 2020.
7
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a41d0022-7752-4009-9a08-1b97fc44be64#QE4XAH3H
10
aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2876 eurot, kuid uute töötajate mõju
Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust.
Samas näevad nimetatud määruste teabe avalikustamise sätted ette kohustuse lisada täiendav teave
juba seni avaldatava teabe hulka ning Finantsinspektsiooni rolliks saab esialgu eelkõige kontrollida
selle teabe olemasolu ette nähtud kohtades (lepingu eelne teave, veebileht ja aastaaruanne), mis
eeldatavasti esialgu olulist kulude suurenemist Finantsinspektsioonile kaasa ei too. Küll aga kerkib
täiendava kompetentsi loomine teemaks, kui nõudeid tulevikus määruste ülevaatamise käigus
lähiaastatel laiendatakse ning järelevalveasutustelt hakatakse ootama ka esitatava teabe sisulist
kontrollimist.
Mõju avaldumise sagedus: Pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste järelevalvet
igapäevaselt ning täiendavad kohustused on seotud veebis, lepingueelses teabes ning aastaaruannetes
seonduva täiendava teabega.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Täiendava kompetentsi loomisega tuleks tegelema hakata
piisavalt kiiresti, kuna lähiajal võib tekkida vajadus ka finantsturuosaliste nõustamiseks seoses
rakenduvate nõuetega, mis aitaks maandada riski hilisemate probleemide tekkeks seoses teabe
korrektse avalikustamisega.
Mõju olulisus: Väike
2.2. Mõju valdkond II Mõju turuosalistele Avalduv mõju: ebaoluline
Sihtrühm: Väike. Taksonoomia määrus ning SFDR on otsekohalduvad ja täiendava teabe
avalikustamise nõuded kohalduvad finantsturuosalistele ning finantsnõustajatele sõltumata eelnõus
tehtavatest muudatustest. Eelnõuga antakse üksnes Finantsinspektsioonile täiendavad volitused nende
määruste nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks, millega seonduvalt turuosalistele olulisi
kohustusi juurde ei too.
Mõju ulatus: Väike. Taksonoomia määrus ning SFDR on otsekohalduvad ja täiendava teabe
avalikustamise nõuded kohalduvad finantsturuosalistele ning finantsnõustajatele sõltumata eelnõus
tehtavatest muudatustest. Eelnõuga antakse üksnes Finantsinspektsioonile täiendavad volitused nende
määruste nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks, millega seonduvalt turuosalistele olulisi
kohustusi juurde ei too.
Täiendavate väärteokoosseisude kehtestamisega võetakse üle taksonoomia määruses sedastatud
kohustus ette näha määruses kehtestatud teabe avaldamise kohustuste täitmise tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Ka nende muudatustega ei kaasne otsest halduskoormuse
kasvu turuosalistele, kuivõrd nad peavad õigusaktides sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest,
kas nõuete rikkumise eest on ette nähtud süüteokoosseis või milline on ähvardava trahvi suurus.
Mõju avaldumise sagedus: -
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: -
Mõju olulisus: Väike
Kavandatav meede nr 3:
Aktsionäride õigustega seonduvate sätete täpsustamine
3.1. Mõju valdkond I Mõju turuosalistele Avalduv mõju: ebaoluline
(kontohalduritele)
Sihtrühm: Väike. Muudatused puudutavad vaid nende aktsiatega seotud aktsionäride ja emitentide
korporatiivsete sündmustega seonduvat teavet, mis on registreeritud teises lepinguriigis, väljaspool
Eestit. Näiteks kui Eestis tegutsev investeerimisühing või krediidiasutus hoiab Eesti kliendile Rootsis
registreeritud väärtpaberit, siis peab ta vahendajana samuti ette nähtud teavet aktsionäride ning
11
emitendi vahel vahendama. Kõigi Eestis registreeritud aktsiatega seonduv teabevahetus toimib juba
varasemalt üle võetud Eesti õigusaktide sätete kohaselt.
Mõju ulatus: Väike. Ülaltoodud aktsiatega seonduva teabe liikumise kohta puudub täpne statistika,
kuna need aktsiad ei kajastu Eesti väärpaberite registris. Kuid hinnanguliselt ei ole selle teabe
liikumise hulk oluliselt suur võrreldes kõiki aktsiaid puudutava teabe liikumisega. Ühtlasi on selliste
aktsionäride mõju emitendi majandustegevusele ning veelgi väiksem on see mõju majandusele
tervikuna.
Mõju avaldumise sagedus: Väike.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: -
Mõju olulisus: Väike
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Eelnõus sisalduvate muudatustega riigile ja kohalikele omavalitusustele täiendavaid kulusid ei
kaasne.
EL ühisrahastuse regulatsiooni rakendamine toob Finantsinspektsioonile kindlasti teatud
halduskoormuse kaasa. Kuid täpsem koormus sõltub Finantsinspektsioonile esitatavatest
tegevusloa taotluste arvust.
Kestliku rahastamisega seonduvate määruste nõuete üle järelevalve rakendamisega seonduvalt
lisanduvad Finantsinspektsioonile järelevalve kohustused finantsturuosaliste juba
sektoripõhiselt avaldatavale teabele lisaks täiendava, kestlikkusega seonduva, teabe avaldamise
kontrollimiseks. Hinnanguliselt ei peaks see esialgu olulisi täiendavaid kulusid
Finantsinspektsioonile kaasa tooma.
Finantsinspektsiooni rahastatakse järelevalvetasudest (mitte riigieelarvest) ning seega puudub
siin mõju riigieelarvele.
8. RAKENDUSAKTID
Eelnõus ei ole täiendavate rakendusaktide vastuvõtmist ette nähtud.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Eelnõus sisalduvad õigusaktide muudatused jõustuvad üldises korras.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja teistele ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti
12
Kaubandus- ja Tööstuskojale, Tallinna Börsile, MTÜ-le FinanceEstonia, Eesti
Kindlustusseltside Liidule ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonile.
Käesolevas eelnõus sisalduv ühisrahastuse osa on juba 2021. a. 15. jaanuaril ministeeriumitele
kooskõlastamiseks esitatud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning
virtuaalvääringute seaduse eelnõu koosseisus. Laekunud tagasisidega (vt eelnõu seletuskirja
lisa 2) on eelnõus arvestatud. Käesoleva eelnõuga soovitakse menetleda EL õigusakte
puudutavaid norme nö kiiremini arvestades nende ülevõtmise aega.
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
13
Lisa 1
EL õigusaktide ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabelid
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1504 ning Eesti õigusaktide
vastavustabel
EL direktiivi EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid
2020/1504 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed
õigusaktid
Artikkel 1 jah Eelnõu § 5 – VPTS § -
47 lõike 1 täiendamine
punktiga 17
Artikkel 2 punkt 1 jah Seadus jõustub üldises Tegemist on sättega, mis
korras. kehtestab liikmesriikidele
direktiivist tulenevate sätete
ülevõtmistähtaja. Selle
kohaselt liikmesriigid võtavad
vastu direktiivi (EL)
2020/1504 artikli 1 järgimiseks
vajalikud õigus- ja
haldusnormid ja avaldavad
need hiljemalt 10. maiks 2021.
Kõnealuseid norme tuleb
kohaldada alates 10.
novembrist 2021.
Artikkel 2 punkt 2 ei - Tegemist on sättega, mis
kehtestab liikmesriikidele
kohustuse edastada Euroopa
Komisjonile ja Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvele
direktiivi ülevõtvate
riigisiseste sätete teksti.
Artikkel 3 ei - Sätestab direktiivi jõustumise.
Artikkel 4 ei - Sätestab direktiivi
adressaadid.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 ning Eesti õigusaktide
vastavustabel
EL määruse EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid
2020/1503 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed
õigusaktid
Artikkel 29 lõige 1 jah Eelnõu § 5 – VPTS § Viidatud artikli kohaselt
230 lõike 1 määravad liikmesriigid
täiendamine punktiga pädevad asutused, kes
14 vastutavad käesolevas
14
määruses sätestatud ülesannete
ja kohustuste täitmise eest,
ning teavitavad sellest ESMAt.
Artikkel 34 esimene ei - Viidatud artikli kohaselt
lause teatavad liikmesriigid
komisjonile ja ESMA-le oma
õigus- ja haldusnormid,
millega määruse VI peatükki
(pädevad asutused ja esma)
rakendatakse, sealhulgas
asjaomased
kriminaalõigusnormid,
hiljemalt 10. novembriks 2021.
Tegemist on sättega, mis
kehtestab liikmesriikidele
kohustuse edastada Euroopa
Komisjonile ja Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvele
määrust ülevõtvate riigisiseste
sätete teksti.
Artikkel 34 teine ei - Liikmesriigid teatavad
lause põhjendamatu viivituseta
komisjonile ja ESMA-le
kõnealuste normide
hilisematest muudatustest.
Tegemist on sättega, mis
kehtestab liikmesriikidele
kohustuse edastada Euroopa
Komisjonile ja Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvele
määrust ülevõtvate riigisiseste
sätete teksti, kui need
muutuvad seaduse
vastuvõtmise järel.
Artikkel 39 jah Eelnõu § 5 p. 5 – Artikkel kohustab liikmesriike
VPTSi täiendamine § tagama pädevatele asutustele
23785 riigisisese õiguse kohaselt
õiguse määrata halduskaristusi
ja võtta muid sobivaid
haldusmeetmeid, mis peavad
olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 48 ei - Liikmesriik võib valikuliselt
rakendada lihtsustatud
loamenetluse režiimi sõltuvalt
sellest, kas selline režiim on
varem kehtinud. Eestis ei ole
seni ühisrahastajate suhtes
eraldi tegevusloa režiimi
kehtestatud.
Artikkel 50 lõige 1 jah Võetakse üle -
asjaomase
eriseadusega (teavitaja
kaitse seadus), mis
käesoleval ajal on
15
Justiitsministeeriumi
poolt
ettevalmistamisel.
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (SFDR) üle võtmist
vajavate sätete ning Eesti õigusaktide vastavustabel
EL määruse EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid
2019/2088 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed
õigusaktid
Artikkel 14 lõiked 1 jah Eelnõu § 5 – VPTS § Viidatud artikli kohaselt
ja 2 230 lõike 1 peavad liikmesriigid tagama,
täiendamine punktiga et pädevad asutused, mis on
12 määratud kooskõlas
direktiiviga 2013/36/EL ja
vastavalt valdkondlikele
finantssektori õigusaktidele
(ehk Eesti puhul
Finantsinspektsioon), jälgivad
ühtlasi SFDR kohaselt
finantsturu osalistele ja
finantsnõustajatele kehtestatud
nõuete täitmist. Pädevatel
asutustel peavad olema kõik
järelevalve- ja
uurimisvolitused, mis on
vajalikud nende SFDR kohaste
ülesannete täitmiseks ning nad
peavad tegema teiste pädevate
asutustega koostööd ja
vahetama vajalikku teavet.
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 üle võtmist vajavate sätete
ning Eesti õigusaktide vastavustabel
EL määruse EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid
2020/852 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed
õigusaktid
Artikkel 21 lõiked 1 jah Eelnõu § 5 – VPTS § Viidatud artikli kohaselt
ja 2 230 lõike 1 peavad liikmesriigid tagama,
täiendamine punktiga et SFDR artikli 14 lõike 1
13 kohaselt määratud pädevad
asutused (Eesti puhul
Finantsinspektsioon) jälgivad
ühtlasi finantsturu osaliste
vastavust käesoleva määruse
16
artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud
nõuetele. Pädevatel asutustel
peavad olema kõik järelevalve-
ja uurimisvolitused, mis on
vajalikud nende SFDR kohaste
ülesannete täitmiseks ning nad
peavad tegema teiste pädevate
asutustega koostööd ja
vahetama vajalikku teavet.
Artikkel 22 jah Eelnõu §-d 2 ja 3 ning Viidatud artikli kohaselt
§ 5 - VPTS peavad liikmesriigid
täiendamine §-ga kehtestama artiklite 5, 6 ja 7
23784 sätete rikkumise korral
kohaldatavad meetmed ja
karistusnormid. Kehtestatud
meetmed ja karistused peavad
olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ teatud sätete ning Eesti
õigusaktide vastavustabel
EL direktiivi EL õigusakti normi EL õigusakti normi Kommentaarid
2020/1504 norm ülevõtmise kohustus sisuliseks
rakendamiseks
kehtestatavad
riigisisesed
õigusaktid
Artikkel 3a lõige 6 jah Eelnõu § 4 ja § 5 – Artikli 3a nõuded on juba
VPTS täiendamine §- varasemalt kaetud
ga 1878 väärtpaberite registri pidamise
seaduse § 6 lõigetega 9.2 – 9.4
ja §-ga 19. Eelnõus sätestatud
täpsustused täiendavad juba
üle võetud nõudeid.
Artikli 3a lõike 6 kohaselt
peavad liikmesriigid tagama,
et aktsionäri isikut käsitleva
teabe avaldamist vahendaja
poolt, kui see toimub
kooskõlas käesolevas artiklis
sätestatud normidega, ei
käsitata lepinguga või õigus- ja
haldusnormidega teabe
avaldamisele kehtestatud
piirangute rikkumisena.
Artikkel 3b lõige 5 jah Eelnõu § 4 ja § 5 – Artikli 3b nõuded on juba
VPTS täiendamine §- varasemalt kaetud
ga 1878 äriseadustiku § 294 lõikega 1,
VPTS § 127 lõikega 2 ning §-
ga 1876 ja väärtpaberite
registri pidamise seaduse §-ga
19.
17
Eelnõus sätestatud täpsustused
täiendavad juba üle võetud
nõudeid.
Artikli 3b lõike 5 kohaselt peab
tagama artikli 3b lõigetes 1 ja 4
osutatud teabe edastamise
vahendajate ahelas, välja
arvatud juhul, kui vahendaja
saab edastada teabe otse
äriühingule või aktsionäridele
või aktsionäri nimetatud
kolmandale isikule.
18
Lisa 2
Märkuste tabel
Arvestatud/
mitte
Nr Ettepaneku sisu RMi täiendav kommentaar
arvestatud/
selgitatud/
FINANTSINSPEKTSIOON
1. FIS § 38 lõige 8 täiendatakse järelevalvetasu maksmise Arvestatud FIS § 38 lõiget 8 on vastavalt muudetud.
kohta.
Palume siin ette näha muu hulgas ka selliseid
kombinatsioone nagu investeerimisinstrumentide
vahendamise teenuse osutaja ja investeerimisühing,
investeerimisinstrumentide vahendamise teenuse osutaja ja
e-raha asutus. Näiteks, hetkel on ühel turuosalisel
investeerimisühingu tegevusluba, aga tal on ka
ühisrahastuselaadne element olemas, mida
Finantsinspektsioon hetkel ei kontrolli.
2. FIS § 453 lõike 2 muutmine, millega määratakse Selgitatud Hetkel on siiski menetlustasu jäetud
teenuseosutaja tegevusloa taotlemisel menetlustasu 1 000 1000 euro peale kuna käesolevaga
eurot. Eelnõus sätestatud menetlustasu võib pidada liiga reguleeritakse üksnes
madalaks ning tuleks kaaluda selle tõstmist. Hetkel tasutakse ühisrahatsusteenuste osutajate suhtes
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kehtivaid järelevalvetasusid.
(edaspidi RahaPTS) alusel väljastatava tegevusloa taotluse
läbivaatamise eest riigilõivu virtuaalvääringu teenuse
pakkumiseks 3 300 eurot. Menetlustasude langetamine ei ole
vastava sektori riskisegmenti ja sinna panustatavat
järelevalvelist tööd arvestades põhjendatud.
Palume määrata Eelnõuga teenuseosutaja tegevusloa
taotlemisel menetlustasu vähemalt 3 300 eurot, ideaalis
võiks menetlustasu suureneda ja olla 4300 eurot.
19
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-0580 - Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Eesti Pank
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.06.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/737b0eb2-d328-4d3e-86f3-1bec71fbdfb2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/737b0eb2-d328-4d3e-86f3-1bec71fbdfb2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main