dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
2-1/20-0327/2883
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0327
Vastutaja
Gerli Ehte (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎e-kiri.pdf110 KB
  • 📎EELNOU SK Lisa_Kooskolastustabel.pdf352 KB
  • 📎EELNOU SK_vaikesaarte piletihinnad.pdf527 KB
  • 📎Majandus- ja taristuministri maarus nr 20.pdf574 KB
  • 📎RE_ _Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind_ sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõu.msg1534 KB

Sisu (failidest)

27.04.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõu on välja töötatud ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 31 lõike 2 punkti 3, § 31 lõike 3 punkti 1, § 36 lõike 1 punkti 2, § 36 lõike 3 punkti 1 ja § 36 lõike 5 alusel. Eelnõuga kehtestatakse sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Eesti mandri ja Kihnu vahelistel Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel, Eesti mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-Rohuküla laevaliinil, Eesti mandri või Saaremaa ja Ruhnu vahelistel Ringsu- Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel ning Eesti mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaar laevaliinil. ÜTS kohaselt on maakonnaliinil ja kaugliinil majandus- ja taristuministri pädevuses kehtestada sõitja puhul kõrgeim piletihind ning selle piires kehtestab Transpordiameti peadirektor sõitjapileti konkreetse hinna. Sõiduki ja haagise puhul on majandus- ja taristuminister pädev kehtestama konkreetsed piletihinnad. Samuti kuulub majandus- ja taristuministri pädevusse sõidusoodustuste kehtestamine. Eelnõu väljatöötamisel on majandus- ja taristuminister püüdnud võimalikult jääda seni kehtinud piletihindade ja sõidusoodustuste juurde, kuid eri liinide hinnastamise ühtlustamisest tulenevalt on muudatused sõidukipileti kategooriates, piletihindades ning sõidusoodustuste ulatuses siiski vajalikud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Gerli Ehte (tel: 639 7650, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Varasema ÜTS redaktsiooni kohaselt kuulus piletihinna kehtestamine laevaliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil maavanema pädevusse. Kehtiva ÜTS § 31 lõike 2 punkti 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kõrgeima piletihinna sõitjateveol laevaliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kaugliinil ja maakonnaliinil avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses sõiduki ja selle haagise veo hinna. ÜTS § 36 lõike 1 punkt 2, lõike 1 3 punkt 1 ja lõige 5 annavad valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kaugliinil ja maakonnaliinil sõidusoodustusi. Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Esimesed viis paragrahvi sisaldavad määruse sisu norme ning seitsmes on määruse jõustumisnorm. Eelnõu § 1 kehtestab määruse kohaldamisala. Määrusega nähakse ette sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Eesti mandri ja Kihnu vahelistel Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel, Eesti mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-Rohuküla laevaliinil, Eesti mandri või Saaremaa ja Ruhnu vahelistel Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu- Roomassaare laevaliinidel ning Eesti mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaar laevaliinil. Nagu eelpool viidatud, kehtestab minister sõitjateveol kõrgeima piletihinna ning sõidukite ja nende haagiste puhul (konkreetsed) piletihinnad. Sõitjapileti konkreetse hinna kehtestab ÜTS § 31 lõikest 4 tulenevalt Transpordiameti peadirektor käskkirjaga ministri poolt määratud kõrgeima hinna piires, arvestades riigieelarvest eraldatud vahendite mahtu. Eelnõu §-s 2 nähakse ette piletihinnad. Täpsemalt sätestatakse lõikes 1, et sõitja kõrgeim piletihind ning sõiduki ja selle haagise piletihind kehtestatakse määruse lisadega. Ühtlasi nähakse määruse lisadega ette väikesemahuliste kaubasaadetiste hind. Väikesaartel puudub enamasti võimalus soetada saarelt uus kodumasin, autorehvid vms, mistõttu esineb praktikas vajadus tellida kaup mandrilt. Vastavate kaupluste puudumisest tingituna ei toimu ka selliste kaupade vedu, mistõttu tuleb elanikul endal leida võimalus kauba transpordiks saarele. Alati ei ole aga isikul võimalust või mõistlik mandrile ise kauba järgi sõita, mistõttu kasutatakse lahendust, kus kauba saatja toimetab selle laevale ning tellija võtab selle saare pool vastu. Taoline kaup paigutatakse vedaja poolt tavaliselt autotekile, väikesemahulised saadetised ka salongi. Kuna autotekil ladustamine võtab siiski tekil ruumi sarnaselt sõidukile, kehtestatakse ka sellistele saadetistele hind. Selliseid väiksemahulisi kaubavedusid võib Euroopa Komisjoni 22.04.2014 teatise nr 232 punkti 5.7 kohaselt otselepingute raames teostada, kuniks tegemist ei ole suuremahulise kaubaveoga, millega tekiks turumoonutuse oht. Lõikega 2 sätestatakse, et veo eest võib tasu küsida üksnes lähtudes määrusega ja ÜTS § 31 lõike 4 alusel kehtestatud hindadest. See tähendab, et muid tasusid vedaja reisijatelt reisi eest võtta ei või. Küll aga võib vedaja pakkuda reisijatele tasu eest muid teenuseid, nt pileti vahetamine, tühistamine vms. Eelnõu § 3 sätestab reisija sõidusoodustused. Määrusega nähakse ette ÜTS § 32 lõike 1 punktile 1 vastavad sõidusoodustused, s.o teatava kategooria sõitjale seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest. Kuna valdkonna eest vastutava ministri pädevuses on kehtestada sõitja kõrgeim piletihind, mitte konkreetne sõitjapileti hind, siis on sõidusoodustuse fikseerimiseks asjakohane näha ette soodustuse määr. Sõidusoodustuse olemasolu tõendamise alused on sätestatud ÜTS § 32 lõigetes 2 ja 3, mistõttu neid määruse tekstis üle ei korrata. Lõikega 1 kehtestatakse teatava kategooria sõitjate piletihinnale 50% sõidusoodustus. Täpsemalt nähakse sõidusoodustus ette järgmistele sõitjate kategooriatele: 1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja. ÜTS § 36 lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol veeliikluse sättes nimetatud isikutele sõidusoodustust kuni 100 protsenti piletihinnast. Sõidusoodustuse ulatuse kehtestamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril. Kehtivate piletihindade kohaselt on vastava isiku sõidusoodustus kõikidel 2 eelnõuga reguleeritavatel laevaliinidel 50% ning sama soodustuse ulatus on sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16-aastase isiku saatjale määratud ka 25.09.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ (edaspidi majandus- ja taristuministri määrus nr 120) § 4 lõike 2 punktides 2 ja 3. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda senise soodustuse määra juurde; 2) põhi-, üldkesk- või kutseharidust omandav või lisaõpet läbiv õpilane. ÜTS § 36 lõige 1 punkt 2 lubab õpilasele kehtestada sõidusoodustuse kuni 100 protsenti pileti hinnast. Kehtivate piletihindade kohaselt on õpilase sõidusoodustus kõikidel eelnõuga reguleeritavatel laevaliinidel 50% ning sama soodustuse ulatus on õpilasele määratud ka majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda senise soodustuse määra juurde; 3) üliõpilane, välja arvatud suveperioodil (1. juulist 31. augustini). Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel, mille järgi võib avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol lisaks paragrahvis nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. ÜTS-i seletuskirja kohaselt on võimalike soodustatud isikutena silmas peetud eelkõige ÜTS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuid: näiteks eakaid, üliõpilasi ning saarte ja väikesaarte elanikke.1 Kehtivate piletihindade kohaselt on üliõpilasele 50% sõidusoodustus mandri ja Vormsi vahelistel ning Ruhnu laevaliinidel ning samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Mandri ja Kihnu ning mandri ja Piirissaare vahelistel laevaliinidel hetkel üliõpilase sõidusoodustus puudub, kuid saarel elaval üliõpilasel on võimalik kasutada täiskasvanud püsielaniku2 sõidusoodustust. Eelnõuga saavad sõidusoodustuse kõik Kihnu ja Piirissaarele reisivad üliõpilased, sõltumata isiku elukoha aadressist rahvastikuregistris. Suveperiood on soodustusest välistatud majandus- ja taristuministri määruse nr 120 eeskujul. Kuna mitmetes haridusasutustes lõppeb õppeperiood alles juuni lõpus, on käesolevas määruses soodustuse periood kehtestatud kuni 30. juunini. Õppeperioodi välisel ajal on üliõpilane võrdne tavapärase täiskasvanuga. 4) üle 65-aastane isik. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel ning nagu eelnevas punktis välja toodud, on seadusandja pidanud võimalike soodustatud isikutena silmas ka eakaid. Kehtivate piletihindade kohaselt on üle 65-aastasele isikule 50% sõidusoodustus mandri ja Vormsi vahelistel ning Ruhnu laevaliinidel ning samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Mandri ja Kihnu ning mandri ja Piirissaare vahelistel laevaliinidel hetkel eaka sõidusoodustus puudub, kuid saarel elaval eakal on võimalik kasutada täiskasvanud püsielaniku sõidusoodustust. Eelnõuga saavad sõidusoodustuse kõik Kihnu ja Piirissaarele reisivad üle 65-aastased isikud, sõltumata isiku elukoha aadressist rahvastikuregistris. 1 Seletuskiri ühistranspordiseaduse eelnõu juurde (812 SE), lk 13. Kättesaadav internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44d39212-790c-442f-894b- 930c8e69d223/%C3%9Chistranspordiseadus (03.03.2021) 2 Püsielanik on isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega (püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 punkt 6). Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab; kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (rahvastikuregistri seaduse § 65 lõige 1 ja lõike 2 lause 1). 3 5) Kihnu valla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Kihnu-Munalaid laevaliinil. Kihnu valla rahvastikuregistrijärgne elanik on isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on registreeritud Kihnu valla Lemsi, Linaküla, Sääreküla või Rootsi külas. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel ning nagu punkti 3 selgituste juures välja toodud, on seadusandja pidanud võimalike soodustatud isikutena silmas ka väikesaarte elanikke. Täiendavalt on seadusandja ÜTS seletuskirjas märkinud, et soodustusi ei saa kehtestada oma äranägemisel, vaid selleks peab olema kujunenud teatav ebavõrdne olukord, mida püütakse soodustuste andmisega leevendada. Näiteks saartel elavad inimesed eristuvad teistest Eesti elanikest selle tõttu, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita parvlaevaga, see aga toob kaasa lisakulusid. Saartel elavatele isikutele soodustuste tegemist on seadusandja pidanud mõistlikuks ja asjakohaseks, vähendamaks nende kulusid ja tagamaks neile mandril elavate isikutega ligilähedane võimalus Eestis liikumiseks.3 Soodustuse saamiseks peab isiku elukoha aadress rahvastikuregistris olema Kihnu vallas. Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 65 lõige 1 sätestab, et isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. RRS § 66 lõige 1 sätestab, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Ka seaduse seletuskirjas on märgitud, et riigi ja omavalitsuste teenused saab isik siiski elukoha aadressi järgi. 4 Riigikohus on avaliku ülesande sisustanud järgmiselt: „Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (3-3-1- 19-14 p 11). ÜTS § 18 defineerib avaliku teenindamise kohustuse järgnevalt - avaliku teenindamise kohustus on pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Käesoleval juhul on tegemist ÜTS-st tuleneva ühistranspordi kui avaliku ülesande korraldamisega, mille täitmiseks sõlmitakse vedaja ja riigi pädeva asutuse vahel avaliku teenindamise leping ning misjuures lähtutakse muuhulgas väikesaarte elanike liikumisvajadusest ning ühtlasi leevendatakse väikesaarte elanike elukoha tõttu transpordile tekkivaid lisakulusid. Avaliku teenindamise lepingu alusel teenuse osutamist saab lugeda avaliku ülesande täitmiseks, mille käigus soodustuste andmisel on õiguspärane aluseks võtta soodustatud isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist lähtumine on põhjendatud, kuna tegemist on toimiva süsteemiga isiku elupaiga asukoha kindlaks määramisel. Täpsemalt on isikul RRS § 68 kohaselt kohustus tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus. Olukorras, kus ÜTS peab võimalike sõidusoodustuse saajatena silmas väikesaarte elanikke ning isik on täitnud RRS-s sätestatud kohustuse tagada oma elukoha aadressi õigsus rahvastikuregistris, on ta õigustatud ka sõidusoodustust saama. Isiku elukoha kohta teeb vedaja isikukoodi alusel päringu rahvastikuregistrisse. Seega ei koosta vedaja enam 3 Seletuskiri ühistranspordiseaduse eelnõu juurde, lk 13. 4 Seletuskiri rahvastikuregistri seaduse eelnõu juurde (382 SE), lk 34. Kättesaadav internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d3beed6e-7b7b-4e39-af91- 1e2ad5ecd73c/Rahvastikuregistri%20seadus (03.03.2021) 4 koostöös vallavalitsusega nimekirja füüsilistest isikutest, kes on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri järgi Kihnu valla elanik ega väljasta sooduskaarte, vaid kontrollib rahvastikuregistri kannet online päringuga. Kihnu-Munalaid laevaliinil kehtivate piletihindade kohaselt on püsielaniku sõidusoodustus 50%. Samas suuruses soodustus on püsielanikule kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda senise soodustuse määra juurde. 6) Pärnu linna Manija küla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Munalaid- Manilaid laevaliinil. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel eelnevas punktis välja toodud kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab isiku elukoha aadress rahvastikuregistris olema Pärnu linna Manija külas ning vedaja kontrollib seda isikukoodi alusel päringuga rahvastikuregistrisse. Seega ei koosta vedaja enam koostöös linnavalitsusega nimekirja füüsilistest isikutest, kes on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri järgi Pärnu linna Manija küla elanik ega väljasta sooduskaarte, vaid kontrollib rahvastikuregistri kannet online päringuga. Munalaid-Manilaid laevaliinil on kehtivate piletihindade kohaselt täiskasvanud püsielaniku sõidusoodustus samuti 50%. Samas suuruses soodustus on püsielanikule kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda senise soodustuse määra juurde. 7) Vormsi valla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Sviby-Rohuküla laevaliinil. Vormsi valla rahvastikuregistrijärgne elanik on isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on registreeritud Vormsi valla Borrby, Diby, Fällarna, Förby, Hosby, Hullo, Kersleti, Norrby, Rumpo, Rälby, Saxby, Suuremõisa, Sviby või Söderby külas. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel käesoleva loetelu punktis 5 välja toodud kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht olema Vormsi vallas ning vedaja kontrollib seda isikukoodi alusel päringuga rahvastikuregistrisse. Seega ei koosta vedaja nimekirja isikutest, kes on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri järgi Vormsi valla elanik ega väljasta sooduskaarte, vaid kontrollib rahvastikuregistri kannet online päringuga. Sviby- Rohuküla laevaliinil on kehtivate piletihindade kohaselt täiskasvanud püsielanikule sõidusoodustus ~59%. Samas on mandri ja Kihnu ning Piirissaare vahelistel, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel püsielaniku soodustuse määr 50% tavapärasest piletihinnast. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol püsielanike soodustuse määrasid ühtlustada, mistõttu kehtestab soodustuse määraks teiste laevaliinide eeskujul 50%. Sellest tulenevalt muutub laevapilet Vormsi valla püsielanikule senisest kallimaks. 8) Ruhnu valla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Ringsu-Munalaid, Ringsu- Pärnu või Ringsu-Roomassaare laevaliinil. Ruhnu valla rahvastikuregistrijärgne elanik on isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on registreeritud Ruhnu valla Ruhnu külas. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel käesoleva loetelu punktis 5 välja toodud kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht olema Ruhnu vallas ning vedaja kontrollib seda isikukoodi alusel online päringuga rahvastikuregistrisse. Ringsu-Pärnu laevaliinil on kehtivate piletihindade kohaselt täiskasvanud püsielaniku sõidusoodustus 20% ning kõrgperioodil (16. juunist 31. augustini) 60%. Ringsu-Munalaid ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel on kehtivate piletihindade kohaselt täiskasvanud püsielaniku sõidusoodustus 25% ning kõrgperioodil 62%. Samas on mandri ja Kihnu ning Piirissaare vahelistel, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel püsielaniku soodustuse määr 50% täiskasvanu piletihinnast. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol püsielanike soodustuse määrasid ühtlustada, mistõttu kehtestab soodustuse määraks teiste 5 laevaliinide eeskujul 50%. Sellest tulenevalt on laevapileti soodustuse määr Ruhnu valla püsielanikule perioodil 01.05–15.06 ja 01.09–30.10 senisest suurem ning perioodil 16.06–31.08 senisest väiksem. Püsielaniku jaoks, kes laeva navigatsiooniperioodi jooksul pidevalt reisib, tasandub soodustuse määra muutus perioodi lõikes ära. 9) Tartu valla Piiri, Tooni või Saare küla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Laaksaare-Piirissaare laevaliinil. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel käesoleva loetelu punktis 5 välja toodud kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab isiku elukoha aadress rahvastikuregistris olema Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas ning vedaja kontrollib seda isikukoodi alusel päringuga rahvastikuregistrisse. Piirissaare- Laaksaare laevaliinil on kehtivate piletihindade kohaselt püsielanikule sõidusoodustus 50%. Samas suuruses soodustus on püsielanikule kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda senise soodustuse määra juurde. 10) paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud sõiduki juht. Arvestades, et juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, ei ole tal võimalik endale kuuluvat sõidukit juhtida. Seetõttu kehtestatakse sättega sooduspilet väikesaare asukohaga juriidilise isiku sõiduki juhile (vt täpsemalt § 4 lõike 2 selgitust). Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole aga väikesaare püsielaniku (füüsilise isiku) sõidukit juhtivale mitte-püsielanikule sõidusoodustuse kehtestamine. Tegemist on olukorraga, kus juriidiline isik ostab oma nimel ja arvel pileti sõiduks, mis on seotud tema majandustegevusega. Kui füüsilisest isikust reisijad saavad oma soodustuse õigust tõendada ID-kaardiga, mille kaudu tehakse päring rahvastikuregistrisse, siis juriidilise isiku puhul ei ole vastav lahendus mõeldav ning soodustuse saamise õigus on mõistlik siduda juriidilisele isikule kuuluva sõiduki juhtimise faktiga. Õigusselguse tekitamiseks sätestatakse määruses sõnaselgelt, et sõidusoodustust saab määruse § 4 lõikes 2 nimetatud sõiduki, mille registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja väikesaarel asuv juriidiline isik, juht. Lõikega 2 kehtestatakse suurendatud sõidusoodustus (80%) Tartu valla Piiri, Tooni või Saare küla rahvastikuregistrijärgsele elanikule Laaksaare-Piirissaare laevaliinil hõljuki navigatsiooniperioodil. Laevaliini teenindaval parvlaeval Koidula puudub jääklass, mistõttu korraldatakse jääoludes Piirissaarele ühistransporti hõljukiga. Kuna hõljuki mahutavus on parvlaevast oluliselt väiksem, kehtestatakse hõljukile kohaliku kogukonna ettepanekul mitte- püsielanikust reisijale parvlaevast kallim kõrgeim piletihind. Kõrgema hinna eesmärk on vältida mitte-hädavajalike reiside tegemist, et tagada püsielanike liikumisvõimalus mandri ja kodu vahel. Seejuures võimaldatakse käesoleva suurendatud soodustusega püsielanikele liikumine aastaringselt võrreldava hinnaga. Lõikes 3 nähakse ette sõidusoodustus 100% ehk tasuta sõidu õigus vastavalt ÜTS §-le 34. Viidatud sätte kohaselt on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Kuna soodustuse subjektid on seaduse imperatiivses sättes ammendavalt loetletud, tehakse määruses sellele viide ning sätte sisu üle ei korrata. Lõikega 4 kehtestatakse suurendatud sõidusoodustus (100%) ehk tasuta sõidu õigus isikutele, kel on üheaegselt täidetud nii lõike 1 punktis 1—4 kui ka punktis 5—9 nimetatud tingimus, st tegemist on väikesaare püsielanikuga, kes kuulub lisaks mõnda sättes nimetatud ühiskonna haavatavasse gruppi. Väikesaartel ei ole tagatud mitmeid teenuseid (haigla, rehabilitatsioon, gümnaasium, kutse- ja kõrgharidusasutus jne), mistõttu peavad sealsed elanikud käima 6 vastavaid teenuseid tarbimas mandril. Suursaartel on vastavad teenused valdavalt siiski tagatud. Seetõttu on põhjendatud täiendava soodustuse tegemine väikesaarte teatud elanikegruppidele: 1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja – nagu käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 juures selgitatud, võib sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16-aastase isiku saatjale ÜTS § 36 lõike 1 punkti 2 kohaselt anda sõidusoodustust kuni 100 protsenti piletihinnast, kuid majandus- ja taristuminister on otsustanud kehtestada sõidusoodustuse määraks 50%. ÜTS § 36 lõige 4 koos lõikega 5 võimaldab suurendada sõidusoodustuse määra üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Sügava puudega isiku saatjate ja puudega kuni 16-aastase isiku saatjate üldgrupist eristuvad väikesaarel elavad selle poolest, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita laevaga, mis aga toob kaasa lisakulusid. Sellest tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul põhjendatud neile täiendava sõidusoodustuse kehtestamine. Kehtivate piletihindade kohaselt on püsielanikust sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16-aastase isiku saatjale kehtestatud sõidusoodustus (arvestatuna täiskasvanu täispiletist) mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-Rohuküla laevaliinil 100%, Ruhnu laevaliinidest Ringsu-Pärnu laevaliinil 60% (kõrghooajal 80%), Ringsu- Munalaid ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil ~62,5% (kõrghooajal ~81%). Mandri ja Kihnu vahelistel laevaliinidel, mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaar laevaliinil, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel nimetatud isikutele täiendav sõidusoodustus puudub. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud kehtestada nimetatud isikute grupi sõidusoodustuseks 100%. Selle tulemusena suureneb sõidusoodustus Kihnu, Piirissaare ning Ruhnu püsielanikust sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16-aastase isiku saatjale. Vormsi püsielanikust sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16- aastase isiku saatjale jääb sõidusoodustus samaks. 2) õpilane - nagu käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 juures selgitatud, võib õpilasele ÜTS § 36 lõike 1 punkti 2 kohaselt anda sõidusoodustust kuni 100 protsenti piletihinnast, kuid majandus- ja taristuminister on otsustanud kehtestada sõidusoodustuse määraks 50%. ÜTS § 36 lõige 4 võimaldab suurendada sõidusoodustuse määra üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Eestis elavate õpilaste üldgrupist eristuvad väikesaarel elavad selle poolest, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita laevaga, mis aga toob kaasa lisakulusid. Sellest tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul põhjendatud neile täiendava sõidusoodustuse kehtestamine. Kehtivate piletihindade kohaselt on Vormsi ja Ruhnu saare püsielanikust õpilasele kehtestatud sõidusoodustus (arvestatuna täiskasvanu täispiletist) samas määras nagu käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku puhul ning täiendavalt mandri ja Kihnu saare vahelistel laevaliinidel 100% väljaspool Kihnut või Manijat üldkesk- või kutsekeskkoolis õppivatel Kihnu ja Manija saare õpilastel õppeperioodi jooksul. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud kehtestada nimetatud isikute grupi sõidusoodustuseks 100%. Selle tulemusena suureneb sõidusoodustus Piirissaare ning Ruhnu püsielanikust õpilasele. Kihnu, Manija ja Vormsi püsielanikust õpilasele jääb sõidusoodustus samaks. 3) üliõpilane - välja arvatud juuli- ja augustikuus. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 4 alusel, mille kohaselt võib kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Majandus- ja taristuminister on otsustanud eelnõu § 4 lõike 2 punktis 3 kehtestada 50% sõidusoodustuse üliõpilastele. Samas eristuvad väikesaarel elavad üliõpilased ülejäänud 7 Eestis elavatest üliõpilastest selle poolest, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita laevaga, mis aga toob kaasa lisakulusid. Sellest tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul põhjendatud neile täiendava sõidusoodustuse kehtestamine. Kehtivate piletihindade kohaselt on püsielanikust üliõpilasele kehtestatud sõidusoodustus (arvestatuna täiskasvanu täispiletist) mandri ja Vormsi vahelisel Sviby- Rohuküla laevaliinil 100% ning Ruhnu laevaliinidest Ringsu-Pärnu laevaliinil 60% (kõrghooajal 80%), Ringsu-Munalaid ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil ~62,5% (kõrghooajal ~81%). Mandri ja Kihnu vahelistel laevaliinidel, mandri ja Piirissaare vahelisel laevaliinil, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel püsielanikust üliõpilastele täiendav sõidusoodustus puudub. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud kehtestada nimetatud isikute grupi sõidusoodustuseks 100%. Selle tulemusena suureneb sõidusoodustus Kihnu ja Piirissaare ning Ruhnu püsielanikust üliõpilasele. Vormsi püsielanikust üliõpilasele jääb sõidusoodustus samaks. 4) üle 65-aastane isik. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel, mille kohaselt võib kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Majandus- ja taristuminister on otsustanud eelnõu § 4 lõike 2 punktis 4 kehtestada 50% sõidusoodustuse üle 65- aastastele isikutele. Samas eristuvad väikesaarel elavad üle 65-aastastest isikutest ülejäänud Eestis elavatest eakatest selle poolest, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita laevaga, mis aga toob kaasa lisakulusid. Sellest tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul põhjendatud neile täiendava sõidusoodustuse kehtestamine. Kehtivate piletihindade kohaselt on püsielanikust üle 65-aastasele isikule kehtestatud sõidusoodustus (arvestatuna täiskasvanu täispiletist) mandri ja Vormsi vahelisel Sviby- Rohuküla laevaliinil 100% ning Ruhnu laevaliinidest Ringsu-Pärnu laevaliinil 60% (kõrghooajal 80%), Ringsu-Munalaid ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil ~62,5% (kõrghooajal ~81%). Mandri ja Kihnu vahelistel laevaliinidel, mandri ja Piirissaare vahelisel laevaliinil, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel püsielanikust üle 65-aastasele isikule täiendav sõidusoodustus puudub. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud kehtestada nimetatud isikute grupi sõidusoodustuseks 100%. Selle tulemusena suureneb sõidusoodustus Kihnu ja Piirissaare ning Ruhnu püsielanikust üle 65- aastasele isikule. Vormsi püsielanikust üle 65-aastasele isikule jääb sõidusoodustus samaks. Eelnõu § 4 sätestab sõiduki või haagise sõidusoodustused. Sättega nähakse ette ÜTS § 36 lõike 3 punktile 1 vastavad sõidusoodustused, mille kohaselt avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses teostataval liiniveol antakse Eesti mandri ning väikesaarte vahelisel laevaliinil sõiduki ja selle haagise veol sõidusoodustust kuni 50 protsenti veo hinnast füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on veetava sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht või äriregistrijärgne asukoht, samuti liini alg- või lõpp-punkt on nimetatud saar või väikesaar. Nagu eelpool märgitud, võib ÜTS § 36 lõike 4 kohaselt lisaks seaduses ette nähtud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Nimetatud sätte alusel antakse sõidusoodustus ka füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on veetava sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki kasutaja. Kasutajale sõidusoodustuse tegemine on mõistlik ja asjakohane, kuna liisitud sõidukite puhul on sõiduki omanikuks liisinguandja ning vastutavaks kasutajaks reeglina liisingusaaja ehk isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga 8 müügilepingu alusel. Seega, kui mitteliisitud ja näiteks abikaasade ühises omandis oleva sõiduki korral oleks sõiduki registreerimistunnistusele omanikuna kantud mõlemad abikaasad ja vastutava kasutajana üks neist, saaksid sõidusoodustuse kõik kaasomanikud. Samas liisitud sõiduki korral, kus omanikuks märgitakse liisinguandja ning registrisse saab kanda vaid ühe vastutava kasutaja, jääks vastutavaks kasutajaks mittemääratud kaasomanik sõidusoodustusest ilma. Lõikega 1 kehtestatakse sõiduki ja haagise sooduspilet eelnõu § 3 lõike 1 punktides 5—9 nimetatud füüsilistele isikutele. Viidatud punktidest tulenevalt võib sooduspiletiga sõita Kihnu- Munalaid laevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kihnu vallas, Munalaid- Manilaid laevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Pärnu linna Manija külas, Sviby-Rohuküla laevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Vormsi vallas, Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Ruhnu vallas ning Laaksaare-Piirissaar laevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas. Sõidusoodustuse saamise eelduseks on isiku kanne omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana veetava sõiduki registreerimistunnistusel. Seejuures on sõidusoodustusega õigus sõita üksnes isikul, kes vastab eelnimetatud tingimustele. Isikul, kes tingimustele ei vasta, sooduspiletiga sõidu õigust ei ole. Iga sõidukiliigi osas nähakse sõidusoodustuse olemasolu ja selle suurus ette määruse lisades. Lõikega 2 kehtestatakse sõiduki ja haagise sooduspilet juriidilistele isikutele. Selle kohaselt võib sooduspiletiga sõita sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel Kihnu-Munalaid laevaliinil isik, kelle äriregistrijärgne või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riikliku registri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri järgne asukoht (edaspidi registrijärgne asukoht) on Kihnu vallas, Munalaid-Manilaid laevaliinil isik, kelle registrijärgne asukoht on Pärnu linna Manija külas, Sviby-Rohuküla laevaliinil isik, kelle registrijärgne asukoht on Vormsi vallas, Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel isik, kelle registrijärgne asukoht on Ruhnu vallas ning Laaksaare-Piirissaar laevaliinil isik, kelle registrijärgne asukoht on Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas. Lõikes 1 nimetatud tingimuste viite all on mõeldud sõiduki või haagise sooduspiletiga sõitmise õigust juhul, kui see on määruse lisas kehtestatud ning tingimust, et sõidusoodustuse saamiseks peab isik olema sõiduki registreerimistunnustuse kohaselt sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja. Lõikega 3 täpsustatakse §-s 4 sätestatud sõidusoodustuse olemasolu tõendavaid dokumente. Sõiduki sooduspileti saamise eelduseks on, et sooduspiletiga sõiduks õigustatud isik viibib vastavas sõidukis ning vedaja nõudmisel peab ta sõidusoodustuse õigust tõendama. Sõiduki või haagise sõidusoodustuse saamiseks peab füüsiline isik esitama vedajale isikut tõendava dokumendi või muu dokumendi ning sõiduki registreerimistunnustuse. Isikut tõendava dokumendi või muu dokumendi alusel teeb vedaja rahvastikuregistrisse online päringu ning kontrollib, kas isiku elukoht on registreeritud vastava laevaliiniga seotud saarel asuvasse omavalitsusüksusesse. Sõiduki registreerimistunnistuselt kontrollib vedaja, kas isik on sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja. Juriidilise isiku puhul peab sõiduki juht esitama vedajale sõiduki registreerimistunnistuse. Sõiduki registreerimistunnistuse alusel kontrollib vedaja, kas juriidiline isik, kelle nimel sooduspilet soetatakse, on vastava sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja. Täiendavalt kontrollib vedaja iseseisvalt, kas juriidilise isiku asukoht on äriregistri või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohaselt vastava laevaliiniga seotud saarel. Sõidusoodustuse olemasolu kontrollib vedaja edaspidi registritest igakordselt online päringuga, millest tulenevalt kaotavad seni sõidusoodustuse saamise aluseks olnud sooduskaardid kehtivuse. 9 Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse sõidukipileti hinna 1,5-kordne kordaja. Kordaja kehtestatakse laia sõiduki veol, st juhul kui sõiduki laius on üle 2,6 meetri. Kordaja kehtestamine on vajalik, kuna ülilai sõiduk võtab rohkem laeva teki pinda ning mõjutab teiste sõidukite laevale mahtuvust. Samuti kehtestatakse nädalavahetuse hinnakordaja väikesaari külastavatele isikutele. Täpsemalt rakendatakse kordajat reedeti alates kella 13.00 väikesaarele suunduval reisil ning pühapäeviti alates kella 13.00 väikesaarelt lahkuval reisil. Kordajat ei rakendata väikesaare püsielanikele, kuna neil peab säilima võimalus pääseda koju või mandrile igal ajal ülemääraste kuludeta. Samas loobutakse üle 4m kõrgusega sõiduki hinnakordajast, kuna selle järele puudub vajadus. Ajalooliselt on kõrge sõiduki hinnakordajad kehtestatud ripptekiga laevade tõttu, mille puhul ülikõrge sõiduki tõttu ülemist tekki kasutada ei saanud. Hetkel väikesaarte vahelistel laevaliinidel sõitvatel laevadel ripptekki ei ole, mistõttu sellise hinnakordaja osas vajadus puudub. Eelnõu § 6 näeb ette majandus- ja taristuministri 28. septembri 2020. a määruse nr 58 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel“ kehtetuks tunnistamise alates 1. septembrist 2021. a. Määruse kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna selle § 5 lõike 2 kohaselt kehtib määrus kuni 31. detsembrini 2021. a. Majandus- ja taristuministri määrus nr 58 kehtestati esialgu kuni 31. detsembrini 2020. a, kuna alates 2021. aasta algusest oli plaanis ühtlustada piletihindade ja sõidusoodustustega seonduv regulatsioon Eesti mandri ja Kihnu vahelistel Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel, Eesti mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-Rohuküla laevaliinil, Eesti mandri ja Ruhnu vahelistel Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel ning Eesti mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaare laevaliinil ühtse määrusega. 24. novembril 2020. a võttis majandus- ja taristuminister vastu määruse nr 77, millega muutis eelnimetatud sätet ning nägi ette, et määrus nr 58 kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a. Määruse nr 77 seletuskirjas on märgitud, et „Käesolevaks on piletihindu ühtlustava määruse konsultatsioonid kohalike omavalitsustega aga veninud ning määruse lõplik vormistamine nõuab veel aega. Samas soovivad väikesaarte kohalikud elanikud teha plaane ning soetada parvlaeva pileteid juba uueks aastaks ette. Selleks on vedajal vaja teada, milliste hindadega pileteid 2021. a jaanuariks müüa. Seetõttu muudetaksegi määruse kehtivussätet, mille tulemusena kehtivad piletihinnad kuni järgmise kalendriaasta lõpuni“. Seega on majandus- ja taristuminister määruse nr 58 kehtestamisel ja muutmisel viidanud, et piletihindade regulatsioon kehtestatakse ajutiselt ning plaanis on piletihindade ühtlustamine erinevatel liinidel uue määrusega. Ajutise regulatsiooni korral peavad isikud arvestama sellega, et õiguslik regulatsioon võib muutuda, seda eriti olukorras, kus asjaosalised on uue määruse koostamise protsessi kaasatud ja neil on olnud võimalik avalikul kooskõlastusringil oma tähelepanekuid esitada. Eelnõu § 7 on jõustumisnorm. Sõitja kõrgeimat piletihinda ning sõiduki ja selle haagise piletihinda ning sõidusoodustusi rakendatakse iga väikesaarega seotud parvlaevaliinide osas vastavalt jõustumisnormis ette nähtule. Täpsemalt rakendatakse piletihindu ja soodustusi Vormsi saarega seotud parvlaevaliinil alates 1. juunist 2021. a, Kihnu ja Piirissaar saarega seotud parvlaevaliinidel alates 1. septembrist 2021. a ning Ruhnu saarega seotud laevaliinidel alates 1. maist 2022. Vormsi ja Ruhnu laevaliinide piletihindade ja sõidusoodustuste rakendamise ajad on seotud vastavatel laevaliinidel hetkel kehtivate avaliku teenindamise lepingute lõppemisega, majandus- ja taristuministri hinnakirjad hakkavad kehtima uue lepingu 10 jõustumisest. Jõustumisnorm on vajalik ka seetõttu, et Transpordiameti peadirektor peab määruse (või selle lisa) rakendamisega üheaegselt etteantud piirmääradest lähtuvalt kehtestama konkreetsed reisijapileti hinnad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste korraldusele, elu- ja looduskeskkonnale ning muu otsene või kaudne mõju. Määrusest tulenevad mõjud avalduvad peamiselt majandusele, ning regionaalarengule. Määrusega ühtlustatakse sõidusoodustusi: - kõikidel määrusega reguleeritavatel liinidel kehtestatakse sõitja sooduspilet üliõpilasele ja üle 65-aastasele isikule. Muudatus puudutab mandri ja Kihnu või mandri ja Piirissaar vahelisel laevaliinil reisijat, kuna kehtivate hindade kohaselt vastav soodustus nimetatud laevaliinidel puudub. Soodustusega tekib üliõpilasel ja üle 65-aastasel soodsam või senisest tihedam võimalus Kihnu ja Piirissaarele reisimiseks; - kõikidel määrusega reguleeritavatel liinidel kehtestatakse väikesaare püsielanikule (täiskasvanu) sõidusoodustus 50%. Muudatus puudutab Ruhnu püsielanikke, kuna kehtivate hindade kohaselt on sõidusoodustus vastavalt hooajale 20—62%. Seega muutub piletihind Ruhnu valla püsielanikule perioodil 01.05–15.06 ja 01.09–30.10 (madalhooaeg) senisest odavamaks ning perioodil 16.06–31.08 (kõrghooaeg) senisest kallimaks. Eelduslikult tasanduvad pileti kallinemine ja odavnemine aasta lõikes ära ning täiendavaid kulusid isikule ei teki; - kõikidel määrusega reguleeritavatel liinidel kehtestatakse väikesaare püsielanikust üliõpilasele, üle 65-aastasele isikule ning sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16- aastase isiku saatjale sõitja sõidusoodustus 100%. Muudatus puudutab Kihnu ja Piirissaar püsielanikke, kes kuuluvad lisaks nimetatud isikute gruppi, kuna kehtivate hindade kohaselt on nimetatud isikute soodustus Kihnu liinil väiksem või puudub, Piirissaar liinil puudub täielikult; - kõikidel määrusega reguleeritavatel liinidel kehtestatakse väikesaare püsielaniku sõidukile sõidusoodustus. Muudatus puudutab Piirissaar püsielanikke, kuna kehtivate hindade kohaselt Piirissaar liinil püsielaniku sõiduki sõidusoodustus puudub; - mandri ja Kihnu, mandri ja Vormsi ning mandri ja Piirissaar vahelistel laevaliinidel kehtestatakse püsielaniku veoki ja bussi sõidusoodustuseks 50%. Muudatuse tulemusena muutub mõnel liinil mõne sõidukiliigi pilet kallimaks, teisel odavamaks, mitmel juhul jääb hind seniseks. Määrusega muudetakse sõidukipileti liike ning need viiakse mandri ja Kihnu, mandri ja Vormsi ning mandri ja Piirissaar vahelistel laevaliinidel samadele alustele. Täpsemalt liigitatakse sõidukid kategooria alusel, diferentseerides seda mõnel juhul vastavalt pikkusele või kaalule. Näiteks on kuni 3,5t sõiduauto pilet edaspidi liigitatud vastavalt pikkusele kuni 5m ja üle 5m, kuna pikem sõiduk võtab laeval rohkem ruumi, mistõttu on õigustatud ka kallim üleveo hind. Määrusega nähakse mandri ja Kihnu, mandri ja Vormsi ning mandri ja Piirissaar vahelistel laevaliinidel ette nädalavahetuse piletihinna kordaja mitte-püsielanikust sõidukiga reisijale. Täpsemalt rakendatakse piletihinna kordajat reedel väikesaare ja pühapäeval mandri suunal alates kella 13:00. Kordaja ei kehti väikesaare püsielaniku sõidukile ega bussidele. Hinnakordaja eesmärgiks on reisijavooge hajutada ning seeläbi tagada väikesaarte püsielanikele parem võimalus koju või mandrile liikumiseks. Samuti on eesmärk vähendada 11 väikesaarte autostumist ning suunata väikesaarte külastajad kasutama alternatiivseid transpordilahendusi – ühistransport, ratas vms. Ühtlasi tõstetakse Kihnu ja Vormsi liinidel kolmrataste ja nelirataste pileti hind sõiduauto piletiga samale tasemele tulenevalt väikesaarte palvest. Hinnatõusu eesmärgiks on reguleerida nimetatud sõidukitega väikesaare külastamist ning eeldatavasti peaks see oluliselt vähenema. See on vajalik, et hoida väikesaarte õrna looduskeskkonda. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 2020. aastal laekus piletitulu saare parvlaevaliini(de) kohta järgmiselt: Ruhnu 78 228 Vormsi 265 448 Kihnu 329 083 Piirissaar 25 597 Puudub ülevaade, kui suur osa laevaliinide reisijatest kuuluvad ühte või teise sihtgruppi, kellel täna soodustuse õigust ei ole, samuti ei ole teada, kas mõni täna soodustust saav isik võiks saada seda ka mõne muu isikute gruppi kuuluvuse tõttu. Määruse jõustumisega tagatakse kõikide väikesaarte reisijatele ja sõidukitele ühetaoliste tingimuste kohaldumine, mille järel on võimalik teha analüütilisi ülevaateid. Parvlaevaühendust rahastatakse vastavalt ühistranspordiks Transpordiametile eraldatud riigieelarvele. Juhul kui parvlaevaühenduse pidamiseks, sh tehniliste süsteemide toimimiseks ette nähtud eelarvest ei piisa, on võimalik taotleda lisavahendeid või täiendavaid tekkivaid kulusid katta teiste transpordiliikide ühistranspordiks eraldatud vahendite arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub jõustumisnormis ette nähtud korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, MTÜ-le Pärnumaa Ühistranspordikeskus, MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, MTÜ-le Tartumaa Ühistranspordikeskus, Kihnu vallale, Ruhnu vallale, Tartu vallale, Vormsi vallale ja AS-le Kihnu Veeteed. Määrusele edastasid tagasiside Rahandusministeerium, Kihnu vallavalitsus ja Vormsi vallavalitsus. Kooskõlastusringil laekunud arvamused ja muudatusettepanekud on kajastatud eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. 12 Majandus- ja taristuministri määruse „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku esitaja, märkus Kommentaar Vormsi Vallavalitsus Eelnõus on - Vormsi valla Mittearvestatud rahvastikuregistrijärgne elanik on isik, kelle MKM hinnangul ei ole väikesaarte elanikele elukoha aadress rahvastikuregistris on seatud (st sisuliselt elukohapõhise) registreeritud Vormsi valla Borrby, Diby, sõidusoodustuse saamiseks põhjendatud Fällarna, Förby, Hosby, Hullo, Kersleti, lähtuda 1. jaanuari seisust, vaid soodustuse Norrby, Rumpo, Rälby, Saxby, Suuremõisa, saamise õigust tuleb kontrollida Sviby või Söderby külas. Soodustus rahvastikuregistrist jooksvalt, sõitjateveo kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 4 alusel teenuse kasutamise hetke seisuga. käesoleva loetelu punktis 5 välja toodud Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab 65 lg 1 sätestab, et isik esitab isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht olema rahvastikuregistrisse kandmiseks selle Vormsi vallas ning vedaja kontrollib seda elukoha aadressi, kus ta alaliselt või isikukoodi alusel päringuga peamiselt elab. Sama paragrahvi teise lõike rahvastikuregistrisse. /…/ Meie ettepanek - kohaselt kui isik kasutab alaliselt või sõidusoodustuste aluseks on isiku elukoha peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta aadress 1. jaanuari seisuga, koos rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende erandjuhtumite sätestamisega (näiteks aadressid, valides neist ühe õigusliku alaliselt elamaasumine saarele). tähendusega elukoha aadressiks. Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha kehtivast aadressist lähtumine on põhjendatud, kuna tegemist on toimiva süsteemiga isiku elupaiga asukoha kindlaks määramisel. Täpsemalt on isikul RRS § 68 kohaselt kohustus tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus. Seega juhul, kui isikul on mitu elukohta ning tema peamine elukoht näiteks hooajaliselt muutub, on tal õigus ja kohustus rahvastikuregistris vastavad muudatused teha. Olukorras, kus ÜTS peab võimalike sõidusoodustuse saajatena silmas väikesaarte elanikke ning isik on täitnud RRS-s sätestatud kohustuse tagada oma elukoha aadressi õigsus rahvastikuregistris, on ta õigustatud ka väikesaare elanikule mõeldud sõidusoodustust saama. Ja vastupidi, kui isiku elukoht ei ole mingist hetkest enam väikesaarel, ei ole ta enam õigustatud soodustust saama. Eeltoodust tulenevalt tagab rahvastikuregistri jooksvatest andmetest lähtumine väikesaarte elanikele soodustused õiglasemalt kui mistahes alusel kehtestatud konkreetsest kuupäevast lähtumine. Samuti tekiks siinkohal küsimus, miks asjaomase soodustuse saamisel tuleks lähtuda just 1. jaanuari kuupäeva seisust ja mitte mõnest muust vabalt valitud kuupäevast. Täna ei ole vormsilasel enam võimalust Mittearvestatud eelisõigusega saada õhtul viimase praamiga Ministril puudub ÜTS kohaselt pädevus mandrilt tagasi koju. (volitusnorm) eelisjärjekorra sätestamiseks Meie ettepanek - päeva viimasel väljumisel määruse tasandil. Rohukülast oleks kohalikel sõidukitel Alates 01.06.2021 kehtima hakkava üldjärjekorras eelisõigus, s.t. et Vormsi sõitjateveo avaliku teenindamise otseleping inimene ei oleks sunnitud jääma mandrile nr 2-8/20014 Rohuküla—Sviby ööbima ja saaks ööbida kodus. parvlaevaliinil lisa 3 punktis 2.5 on vedajale teenuse kvaliteedi miinimumnõudena sätestatud kohustus eelisjärjekorras teenindada ja ülevedu võimaldada teenistusülesannete täitmisel olevatele päästeteenistuse, kiirabi ja politseiautodele koos isikkoosseisuga, sügava puudega isikule või puudega last transportivale sõidukile ning surnuid vedavatele sõidukitele. Samasisuliselt on eelisjärjekorra õigust omavad subjektid kehtestatud Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa ning Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid parvlaevaliinidel. Päeva viimasel väljumisel üldjärjekorras kohaliku elaniku sõidukile eelisõiguse sätestamiseks tuleks vastavalt täiendada eelnimetatud avaliku teenindamise otselepingu lisa punkti. Ettepanek edastatud Transpordiametile. Siiski juhime tähelepanu, et nn eelisjärjekorras teenindamine saab olla seotud üleveo kiireloomulisusega vm olulise vajaduspõhisusega. Elanikul on võimalik oma liikumine saarelt mandrile ja mandrilt saarele ette planeerida, mistõttu ei ole nimetatud liikumine oma olemuselt kiireloomuline või sisult selline, mis kinnitaks eelisjärjekorda lisamise vajadust. Kihnu Vallavalitsus /…/ Ei ole põhjendatud sõidusoodustuse Mittearvestatud andmine igakordse sissekirjutuse järgselt. MKM hinnangul on elukoha järgse Elukoha registreerimine rahvastikuregistris sõidusoodustuse andmisel isiku igakordsest ning elaniku tegelik elukoht tihtilugu ei kattu. sissekirjutusest lähtumine põhjendatud. /…/ Senine praktika nägi ette, et isik sai MKM on eelnõu koostamise protsessis sõidusoodustuse, kui ta oli 1. jaanuari seisuga toimunud kohtumistel korduvalt selgitanud, väikesaare elanik. Samuti sai üks kord kolme et juhul, kui inimene pärast suvaliselt aasta jooksul soodustuse ka poole aasta pealt määratud kuupäeva enam väikesaarel ei ela, elukoha väikesaarele registreerimise järgselt. ei ole tal enam õigust ka elukohajärgset /…/ Soodustuse andmise aluseks ei saa olla sõidusoodustust saada. Samuti, kui ta pärast vormiline konstanteering elukohaandmete vastavat kuupäeva väikesaarele elama kolib, esitamise näol. /…/ Eelnevast tulenevalt ei on tal elukohajärgseks sõidusoodustuseks ole meie arvates põhjendatud õigus. sõidusoodustuste kasutajate ringi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 annab laiendamine võrreldes kuni 30.09.2020 igaühele õiguse Eestis vabalt liikuda ja kehtinud tingimustega ega kohalike elanike elukohta valida. Õigus valida elukohta eelisõiguste ärakaotamine piletiostul hõlmab ka elukoha vahetamise vabadust. üldjärjekorras. /…/ Ettepanek on jätkata kuni Seadusandja ei ole seda õigust piiranud 30.09.2020 kehtinud regulatsioonidega ja mõnele korrale aastas või korrale kolme aasta vajadusel leppida nimetatud soodustuste jooksul, mistõttu ei ole ka varasemas andmise alusena kokku nende soodustuste hinnakirjas lisatud piirang 36 kuu jooksul andmine vedaja poolsete soodustustena vaid ühel korral soodustuse rakendamist vastavalt ÜTS § 38-le. /…/ taotleda ÜTS § 36 lg 4 sätestatut arvestades mõistlik ega asjakohane. Kui soodustuse saamise õigust omavaks sõitjate grupiks on määratletud saare elanikud, siis ei ole soodustuse rakendamise kontekstis põhjendatud kitsendada tingimusi, millisel juhul vastav isik soodustust saab taotleda. RRS kohaselt peab igaüks hoolitsema oma elukoha andmete õigsuse eest rahvastikuregistris. Püsivalt uude elukohta asudes tuleb uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukohateade. Seega, kui isik kasutab oma õigust elukohta valida ning väikesaarele elama asuda või sealt lahkuda ning seda ka korduvalt, ei ole ministril põhjust vastavalt olukorrale teda sõidusoodustusest ilma jätta või soodustus kehtima jätta. MKM hinnangul viib 36 kuu piirang just olukorrani, kus isik ei pruugi määratleda oma elukohta vastavalt RRS-is sätestatud nõuetele, kartuses kaotada õigust soodustuse rakendamisele olukorras, kus see uuesti põhjendatuks osutub (nt isiku elukorraldus nõuab aastaks mandrile kolimist). MKM hinnangul ei ole rahvastikuregistri kanne pelgalt vormiline konstateering elukohaandme kohta, kuna RRS § 68 näeb isikule ette kohustuse tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele on teada, et isik antud kohustust rikub (on esitanud rahvastikuregistrile vale aadressi, kus isik tegelikult ei ela), tuleb kohalikul omavalitsusel koostöös rahvastikuregistriga registriandmed parandada. Samuti leiame, et kui RRS-s sätestatu ei ole piisav „sissekirjutusega mängimise“ tõkestamiseks, on võimalik pöörduda Siseministeeriumi poole RRS muutmise algatamiseks. Seevastu ei ole „sissekirjutusega mängimine“ põhjenduseks ÜTS-is kehtestatud soodustuse regulatsiooni muutmiseks, seda eelkõige arvestades soodustuse eesmärki ja sõitjate gruppi, kellele soodustus on ette nähtud. Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 10 sõnastuse Teadmiseks võetud. vajadus on arusaamatu. Riik soovib anda Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et 50% sõidusoodustuse igale isikule, kes juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, mistõttu sõidab väikesaare asukohaga ettevõttele ei ole tal võimalik endale kuuluvat sõidukit kuuluva sõidukiga. Juhul kui Tartu ettevõte juhtida. Olukorras, kus juriidilise isiku registreerib ettevõtte asukoha enne Kihnu asukoht asub väikesaarel, mistõttu pileti ostmist ettevõtteportaalis Kihnu (võtab võimaldatakse talle sõiduki veol aega umbes 5 minutit), saab ta automaatselt sõidusoodustus, on loogiline, et soodustus reisijapileti hinna osas samuti 50% hõlmab kogu ülevedu, st ka sõiduki juhi soodustust. /…/ Ettevõtte sõidukile saab täna piletit. Kui pilet soetatakse juriidilise isiku osta pileti ilma juhti lisamata. Samuti saab kontolt ja arvelt, ei ole õige anda juriidilisele juurde osta juhipileti isikukoodi alusel isikule reisijapileti (antud juhul sõiduki juhi sooduspiletina või tavapiletina. Sellise pileti) soodustust töötaja isikukoodi alusel. erisuse sätestamine, mida eelnõu § 3 lõige 1 Seetõttu ongi vajalik käesoleva soodustuse punkt 10 ette näeb, ei ole tegeliku eluga kehtestamine. Samasisuline soodustus on kooskõlas. /…/ samadel kaalutlustel antud ka 25.09.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruses nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“. Täiendavalt juhime Teie tähelepanu, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). Äriregistrisse kantakse äriühing (ÄS § 2 lg 2), s.o juriidiline isik. Juriidilise isiku asukoht on ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis (TsÜS § 29 lg 2; ÄS § 84 p 2, § 139 lg 1 p 1, § 244 lg 1 p 1; MTÜS § 7 lg 1 p 2; SAS § 8 lg 1 p 2). Asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus juriidiline isik asub. Aadress seevastu on aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreeritud koha-aadress (ÄS § 62 lg-d 4 ja 5). Seega ei vasta tõele väide, et juriidilise isiku asukohta saab ettevõtjaportaalis muuta 5 minutiga – selleks oleks vaja registripidajale esitada ka vastav põhikirja muudatus. Küll on võimalik ühe omavalitsusüksuse raames muuta juriidilise isiku aadressi. Ettepanek sõnastada § 4 lõige 1 järgnevalt: Mittearvestatud. (1) Sõiduki või haagise sooduspileti, mis on Ettepanek ei ole kooskõlas kehtestatud määruse lisas, võib soetada ühistranspordiseadusega. ÜTS § 36 lg 3 käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5— sätestab, et avaliku teenindamise lepingu 9 nimetatud isiku omandis või vastutaval alusel veeliikluses teostataval liiniveol kasutusel olevale sõidukile. antakse Eesti mandri ning saarte ja See sõnastus annab regulatsiooni, kus kõik väikesaarte vahelisel parvlaevaliinil sõiduki väikesaarte elanike sõidukid (st sõiduki ja selle haagise veol sõidusoodustust kuni 50 füüsilisest isikust sõiduki omaniku või protsenti veo hinnast füüsilisele või vastutava kasutaja puhul) sõidavad juriidilisele isikule, kes on veetava sõiduki soodushinnaga, olenemata sellest, kes on registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki roolis. Kui roolis on mandri elanik, ostab omanik või vastutav kasutaja ning kelle reisijapileti juurde täishinnaga, aga sõiduk on rahvastikuregistrijärgne elukoht või soodushinnaga, sest kuulub kohalikule äriregistrijärgne asukoht, samuti liini alg- või elanikule ning on eelduslikult antud lõpp-punkt on nimetatud saar või väikesaar. väikesaare elaniku poolt mandri elaniku ÜTS § 36 lg-te 4 ja 5 kohaselt on ministril kasutusse väikesaare elaniku vajaduste võimalik kehtestada täiendavaid rahuldamiseks. /…/ Seega ütleb seadus sõidusoodustusi ja suurendada selgelt, kelle omandis või vastutavas sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele kasutuses olevale sõidukile saab sooduspileti üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud osta. Juriidilise isiku puhul ei saa ta seda sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi nagunii olla. Seadus ei ütle, et sõiduki juht ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik peab olema omanik või vastutav kasutaja, et ja asjakohane põhjus. Nimetatud sätete alusel sõita sooduspiletiga. Eelnõu seletuskirja on minister suurendanud ÜTS § 36 lg-s 3 koostaja on selles punktis ise tekitanud ettenähtud sõidusoodustuse määra ning probleemi, asunud seda ÜTS § 36 lg 4 alusel täiendavalt laiendanud sõidusoodustust innukalt lahendama ning viidanud vastasel seletuskirjas toodud põhjustel ka sõiduki korral soodustusest ilmajäämise olukorrale registreerimistunnistusele kasutajana kantud kaasomaniku puhul, kuid õigupoolest poleks isikule. ÜTS § 36 lg 3 mõte ei ole anda selline konstruktsioon üldse vajalik, kui soodustust eraldiseisvalt sõidukile, vaid säte lähtutaks mõistuspärasest lahendusest, mida ütleb sõnaselgelt, et soodustust antakse ÜTS § 36 lg 3 sisuliselt ette kirjutab ning mis isikule, kes vastab sättes toodud tingimustele. seni kehtinud on. /…/ Ka ÜTS seletuskiri ütleb, et nende tingimuste kehtestamisega saab saarel või väikesaarel elavad autot kasutavad isikud suures osas eristada neist, kes seal ei ela. Seega mandri elanikule, kes sõidab väikesaare elaniku sõidukiga, nimetatud säte sõidusoodustust ette ei näe, kuna tema rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu väikesaarel. Nö „avatud isikute loeteluga“ sõiduki soodustuse rakendamine tekitaks olukorra, kus tegelik soodustuse kasutajate arv oleks kontrollimatu ja suurendaks riigile põhjendamatult kulutusi parvlaevaliinidel teenuse pakkumisel. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Mittearvestatud. sõidusoodustused kehtivad siis kui Nagu eelneva märkuse juures selgitatud ütleb sooduspiletiga sõiduks õigustatud isik viibib ÜTS § 36 lg 3 sõnaselgelt, et soodustust sõidukis. Seadus sellist nõuet 50% antakse isikule, kes on veetava sõiduki sõidusoodustuse (ÜTS § 36 lg 3) puhul ette ei registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki näe. Eelnõu seletuskirjas toodud sõnastus omanik või vastutav kasutaja ning kelle piirab väikesaare elaniku senist võimalust rahvastikuregistrijärgne elukoht või ristkasutada teisele väikesaare elanikule äriregistrijärgne asukoht, samuti liini alg- või kuuluvat sõidukit, kui ta ei ole kantud lõpp-punkt on nimetatud saar või väikesaar. registritunnistusele, kohustades teda soetama Kuna varasemalt on parvlaevaliinidel antud tavahinnaga pileti. /…/ Ettepanek ministrile tingimust valesti mõistetud, ongi minister on kaasajastada Transpordiameti määruse seletuskirjas rõhutanud, et autoregistrikeskuse andmebaasi selliselt, et sooduspileti saamiseks peab sõidusoodustuse laevaliinidel ei peaks 2021. aastal enam õigust omav isik viibima sõidukis. Kui isik kaasas kandma registreerimistunnistust ning eelnimetatud tingimustele ei vasta (ei ole omaniku ja vastutava kasutaja asu- või väikesaare rahvastikuregistrijärgne elanik elukoht oleks elektroonilise päringu teel või ei ole kantud sõiduki kättesaadav. Registreerimistunnistus on Eesti registreerimistunnistusele), ei ole tal Vabariigis vajalik kahes kohas: sooduspileti saamiseks ka õigust. tehnoülevaatuspunktis ning laevaliinidel Soodustuse sidumine konkreetse isikuga (ja soodustuse saamiseks. Neis olukordades vastavas osas kontrollitavate dokumentide vajab e-riik järeleaitamist. /…/ nõude sätestamine) on tavapärane ka teiste riigis kehtestatud soodustuste puhul. Näiteks on põhjendatud Tallinnas püsielanikule ühistranspordis sõidusoodustuse kasutamise eeldusena täiendavalt isikut tõendava dokumendi ettenäitamise kohustus, kuivõrd vastasel juhul ei oleks võimalik veenduda, et soodustust kasutab tõepoolest isik, kellele kõnealune soodustus on ette nähtud. Ja vastupidiselt ei ole ka antud soodustuse puhul aktsepteeritav, et soodustuste rakendamiseks kasutatakse nt naabrimehe sooduskaarti, vaid sooduskaart on seotud ainult konkreetse isikuga. Juhime Teie tähelepanu, et liiklusseaduse § 173 lg 2 alusel kehtestatud määruse „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 3 p- de 14—17 kohaselt kantakse sõidukite andmebaasi sõiduki omaniku, vastutava kasutaja ja kasutaja elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval. See tähendab, et kui isik pärast registreerimistunnistuse väljastamist elukohta muudab, ei kajastu see sõidukite andmebaasis. Sõidukite andmebaasi eesmärk ei ole isiku elukoha õigusliku tähendusega andmete kogumine. Isiku reaalsed elukoha andmed kogutakse ja hoitakse siiski rahvastikuregistris, mistõttu lähtub ka määrus rahvastikuregistrisse kantud reaalsetest ja tegelikest andmetest. Esitatud eelnõu ei sisalda analüüsi, kuidas Seletuskirjas on kirjeldatud muudatused mõjutab eelnõuga kehtestatav olukord sõidusoodustustes ning nende eeldatav mõju väikesaarte püsielanike igapäevaelu, – nt senisest tihedam võimalus reisimiseks, milliseid positiivseid ja negatiivseid mõju puudumine või võimatus seda hinnata. sotsiaalmajanduslikke mõjusid muudatused Väikesaarte atraktiivsust turismisihtkohana kaasa toovad (külastajate arvu kasv/langus, võib mõjutada nädalavahetuse sõidukipileti väikesaarte kui turismisihtkohtade koefitsient, mis on aga kehtestatud atraktiivsus, liikumisvõimaluste väikesaarte soovil vähendada autostumist. kättesaadavuse muutus). Seda nii kõrg- kui Sõidusoodustuste kehtestamine üliõpilastele madalhooajal. ja eakatele pigem tõstab väikesaartele Kajastamata on kõik välja toodud nüansid, reisimise atraktiivsust, mis on ka mis puudutavad või võivad olla mõjutatud seletuskirjas märgitud. Kuna reisijate laevale kehtestatavast eelnõust. Seda alates mahutavusega senini probleeme ei ole piletimüügi korraldusest ning tehnilisest esinenud ning nädalavahetuse lahendusest kuni lisareiside toimumise hinnakoefitsient mitte-püsielanike kulude ja sageduse arvutamise vajaduseni sõidukitele vähendab eeldatavasti välja. Mõjude peatükis on tekstiliselt sõidukitega reisijate hulka (sõiduk jäetakse kirjutatud ümber piletihinnad ja määruse mandrile), puudub vajadus hinnata ka paragrahve, aga puudub sisuline analüüs. võimalike lisareiside kulusid ja sagedust. Piletimüügi tehniline lahendus arendatakse vastavalt määrusele, mistõttu seda eraldiseisvana analüüsida ei ole vajalik. Peatükis “Määruse rakendamisega seotud Teadmiseks võetud. tegevused, vajalikud kulud ja määruse Seletuskirjas on selgitatud, et puudub rakendamise eeldatavad tulud” ei tooda välja ülevaade, kui suur osa laevaliinide reisijatest laevaliinide reisijate kuuluvust eraldi kuuluvad ühte või teise sihtgruppi, kellel täna sihtgruppidesse, kuna puuduvat ülevaade, soodustuse õigust ei ole, samuti ei ole teada, milline osa reisijatest kuulub ühte või teise kas mõni täna soodustust saav isik võiks gruppi. /…/ Kõige uuemad andmed on ka saada seda ka mõne muu isikute gruppi tänasel vedajal, AS-il Kihnu Veeteed, kellel kuuluvuse tõttu. Olukorras, kus täna näiteks on olemas statistika reiside lõikes nii reisijate Kihnu ja Piirissaare laevaliinidel üliõpilastele kui sõidukite osas. /…/ Kokkuvõtvalt ei kõla ja eakatele sõidusoodustust kehtestatud ei eluliselt usutavalt, et riigil puudub ülevaade ole, ei ole ka teada vastavate isikugruppide reisijate statistika kohta. Piletitulu on osakaal reisijatest ehk puudub vastav võimalik iga reisija ja sõidukigrupi kaupa statistika. Sama kehtib ka muude välja võtta, sh isikustatult./…/ isikugruppide puhul. Ühtlasi ei kogu ei vedaja ega riik reisijate kohta isikustatud andmeid. Määrusega kehtestatavate soodustuste Eelnõu koostamise protsessis 01.03.2021 andmise põhimõtted, mis puudutavad toimunud kohtumisel tutvustas MKM sõidukite sooduspiletite ostmist, peavad kavandatavat määruse eelnõu, kus Kihnu, jõustuma esimesel võimalusel. Seda eeldusel, Piirissaare ja Ruhnu laevaliinide osas oli et : planeeritavaks jõustumisajaks 1. jaanuar a) eelnõust jäetakse ära sõiduki kasutaja 2022. Kohtumisel avaldas Kihnu õigus sooduspiletile sarnaselt kuni vallavalitsus soovi, et määrus võiks jõustuda 30.09.2020 kehtinud regulatsioonile; esimesel võimalusel, mistõttu edastas MKM b) väikesaare sooduspileti saab soetada väikesaartele eelnõu kavandi planeeritava kõigile väikesaare asu- või elukohaga jõustumisajaga 1. juuni 2021. 15.03.2021 omaniku või vastutava kasutaja omandis esitas Kihnu vallavalitsus väikesaarte nimel olevale sõidukile sarnaselt kuni 30.09.2020 märkused ja ettepanekud piletimääruse ja kehtinud regulatsioonile; selle lisade osas, mille p-s 13 on märkinud, et c) taastatakse regulatiivse soodustusena Kihnu puhul rakendada hindasid (mida veel väikesaare elaniku õigus soetada vahetult arutatakse) alates 01.01.2022, kuna hetkel järgmisele väljuvale reisile üldjärjekorra pilet kehtivad ajutised hinnad kuni 31.12.2021. eelisõigusega vähemalt 30 minutit enne Täiendavalt esitas Kihnu vallavalitsus reisi väljumist; 05.04.2021 MKM 31.03.2021 edastatud d) sõidusoodustuste aluseks on isiku määruse kavandile tagasiside, milles tegi elukoha-aadress 1. jaanuari seisuga, sarnaselt ettepaneku hindu rakendada alates kuni 30.09.2020 kehtinud regulatsioonile, 01.09.2021. Sellest lähtuvalt esitas MKM Tasuta sõiduga seonduvad määruse sätted eelnõude infosüsteemi kaudu peavad Kihnu osas jõustuma eelnõus pakutud kooskõlastamiseks ja arvamuse kujul alates 01.09.2021. /…/ avaldamiseks määruse eelnõu, milles on Kihnu saare laevaliini puhul planeeritavaks jõustumisajaks 01.09.2021, mitte 01.06.2021. Sellest lähtuvalt on Kihnu laevaliinil juba avatud ka piletimüük kuni 31.08.2021, mistõttu ei ole võimalik määrust varem rakendada. Arvestades, et Kihnu vallavalitsuse soov määruse varasemaks rakendamiseks on esitatud tingimuslikult, jätab MKM ettepaneku arvestamata. Rahandusministeerium 1. Positiivne - laieneb tasuta sõidu õigus Teadmiseks võetud väikesaarte eakatele ja õpilastele ning üliõpilastele. 2. Eelnõu laiendab põhjendamatult sõiduki Mittearvestatud. kohaliku soodustuste saajate ringi sõiduki Seletuskirjas on selgitatud, et ÜTS § 36 lg 4 kasutajatele. ÜTS § 36 lg 3 ei näe kasutajatele kohaselt võib lisaks seaduses ette nähtud sõidusoodustusi ette, ainult omanikule ja sõidusoodustustele kehtestada vastutavale kasutajale. Lisaks võib see sõidusoodustusi ja suurendada tekitada olukorra, kus lisatakse väikesaarte sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele elanikest kasutajaid mandrielaniku sõiduki üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud registreerimistunnistusele, sest see sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi võimaldab rakendada 3-4 korda väiksemat ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik sõiduki piletihinda. Seletuskirjas toodud ja asjakohane põhjus. Samuti on seletuskirjas põhjendus ei ole piisav. selgitatud sõidusoodustuse sõiduki kasutajale laiendamise põhjust. Samasisuline soodustus on samadel kaalutlustel antud ka 25.09.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruses nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“. Juhime Teie tähelepanu, et kui väikesaarte elanikest kasutajad lisatakse mandrielaniku sõiduki registreerimistunnistusele, saab ÜTS § 36 lõike 3 ja 4 kohaselt sõiduki sooduspiletiga sõita vaid väikesaare püsielanik. Mandrielanikule sellisel juhul soodustus endiselt ei laiene. 3. § 3 lõike 1 punktis 10 toodud automaatse Mittearvestatud. soodustuse määramise vajadus ei ole Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et piisavalt põhjendatud. Piletimüügisüsteem juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, mistõttu võimaldab eristada väikesaare elanikust juhti ei ole tal võimalik endale kuuluvat sõidukit ja mandrielanikust juhti väikesaare juhtida. Olukorras, kus juriidilise isiku asukohaga juriidilisele isiku sõiduki roolis. asukoht asub väikesaarel, mistõttu Automaatse soodustuse loomine ei ole võimaldatakse talle sõiduki veol vajalik. sõidusoodustus, on loogiline, et soodustus hõlmab kogu ülevedu, st ka sõiduki juhi piletit. Kui pilet soetatakse juriidilise isiku kontolt ja arvelt, ei ole õige anda juriidilisele isikule reisijapileti (antud juhul sõiduki juhi pileti) soodustust töötaja isikukoodi alusel. Seetõttu ongi vajalik käesoleva soodustuse kehtestamine. Samasisuline soodustus on samadel kaalutlustel antud ka 25.09.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruses nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“. 4. Väikesaarte laevaliinidel on põhjendamatu Mittearvestatud. välistada võimalus väikesaare elanikul saata Antud juhul korraldatakse parvlaevaliinidel parvlaevaga mandrile sooduspiletiga ainult liinivedu sõitjateveo avaliku teenindamise sõiduk, ilma ise kaasa reisimata. See on otselepingute alusel, mis on sõlmitud tavapärane viis sõidukeid mandri ja reisijateveoteenuse osutamiseks (sh reisijad väikesaare vahel transportida - ilma juhita, koos sõidukiga), mitte kaubaveoks (sõiduk ainult sõiduk või haagis, millele tuleb teisel ilma reisijata). Reisijaveolepingu ja pool vastu teine isik. Põhjendamatu on lastiveolepingu puhul kehtivad eraldi piirang, et just füüsilisele isikule kuuluva regulatsioonid, sh vastutuse osas. Ka täna on sõiduki roolis ei või olla teist väikesaare vedaja tulnud mõningatel juhtudel isikutele elanikku kui sõiduki omanik soovib kasutada vastu ning võimaldanud sõiduki vm kauba väikesaare sõiduki soodustust, kui juriidilise ülevedu ilma juhita, kuid seda saab teha isiku puhul on see eelnõu puhul lubatud. üksnes erikokkuleppel vedajaga. Väikesaarte sõidukite soodustus peab olema Määruses ei ole sätestatud, kes peab sõidukit määratud sõiduki omanikule või vastutavale juhtima, kuid sõidukile sooduspileti isikule vastavalt ÜTS § 36 lõikele 3. Seadus soetamiseks peab sõiduki ei kohusta omanikku viibima parvlaeval, et registreerimistunnistusele kantud väikesaare kasutada sõidusoodustust. elanik viibima sõidukis. ÜTS § 36 lg 3 näeb sõidusoodustuse ette isikule (st nimetatud tingimustele vastav isik võib sõidusoodustusega sõita), mitte sõidukile eraldiseisvalt. 5. Esitatud eelnõu ei lähtu püsiasustusega Mittearvestatud. väikesaarte seaduse § 3 ja § 8 toodud riigi Esitatud märkuses on jäänud täpsustamata, eesmärkidest väikesaarte haldamisel ning millest lähtuvalt leiab esitab täiendavaid bürokraatlikke nõudeid Rahandusministeerium, et eelnõu ei lähtu just väikesaarte füüsilisest isikust elanikele. püsiasustustega väikesaarte seadusest. Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse alusel, millele viitab otsesõnu ka VSaarS § 8 lg 2. Samuti jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid bürokraatlikke nõudeid Rahandusministeeriumi hinnangul seatakse. 6. Piletihindade suur erinevus kohaliku Mittearvestatud. elaniku ja mitteväikesaare elaniku vahel võib Sõiduki sõidusoodustuse saamiseks on soodustada fiktiivsete kasutajate lisamist vajalik üheaegselt mitmele tingimusele registreerimistunnistusele, mistõttu on vastamine: mõistlik välja töötada regulatsioon, et 1) isik on kantud veetava sõiduki sõidusoodustuste saamise õigus on 1. registreerimistunnistusele; jaanuari seisuga väikesaartele registreeritud 2) isiku registrijärgne elu- või asukoht on püsielanikel ning teatud tingimustel ja väikesaarel; jooksva aasta kestel elukoha väikesaarele 3) liini alg- või lõpp-punkt on vastaval registreerinud elanikel. väikesaarel. Seega üksnes fiktiivsest kandest sõiduki registreerimistunnistusel soodustuse saamiseks ei piisa – isiku elukoht peab samuti olema vastaval väikesaarel. Juhul kui Rahandusministeerium peab silmas rahvastikuregistrisse teatud perioodiks ebaõige elukoha kande tegemist soodustuse saamise eesmärgil, siis MKM hinnangul ei ole seda võimalik vältida kummagi lahendusvariandi puhul. Ka 1. jaanuarist lähtumisel võib isik teha rahvastikuregistrisse nimetatud päevaks fiktiivse kande. Kui isik end pärast antud kuupäeva tegelikku (mitte väikesaarel asuvasse) elukohta uuesti ümber registreerib, saaks ta endiselt terve aasta vältel väikesaare püsielaniku sõidusoodustust, kuigi ta tegelikult saarel ei ela. Rahvastikuregistri jooksvatest andmetest lähtumine aga välistab selle. Ühtlasi rõhutame, et rahvastikuregistrisse fiktiivsete andmete kandmisel rikutakse seadust ning seda ei saa kuidagi tolereerida, samas tuleks ebaõigete kannete vältimiseks või vastavas osas järelevalve suurendamiseks kaaluda RRS-i muutmist. Nn „sissekirjutusega mängimine“ ei saa olla põhjenduseks, miks ÜTS-is kehtestatud soodustuse regulatsiooni muuta, seda eelkõige arvestades soodustuse eesmärki ja sõitjate gruppi, kellele soodustus on ette nähtud. 7. Täiendava märkusena lisame, et Mittearvestatud. väikesaarte piiratud üleveovõimekuse tõttu, Ministril puudub ÜTS kohaselt pädevus peaks väikesaarte elanikel olema eelisõigus (volitusnorm) eelisjärjekorra sätestamiseks reisija ja sõidukipiletite soetamisel määruse tasandil. Põhjalikumalt vastatud üldjärjekorra alusel, et püsielanike eespool. liikumisvõimalused ka kõrghooajal. Lisaks võimaldada päeva viimasel praamil kohaliku elaniku eelisjärjekord (koju pääsemise võimaluse tagamine). 8. Arvestada elanikkonna sissekirjutust aasta Mittearvestatud. alguse 01.jaanuari seisuga (on ka Antud ettepanekule on põhjalikult vastatud elukoharegistri arvestuse aluseks). juba eespool. Selgitame täiendavalt, et sõitjate grupp, kellele soodustus ÜTS kohaselt rakendatakse, on püsielanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on väikesaarel. MKM hinnangul ei ole mingil juhul soodustuse grupiga seotud nõue määratleda elaniku staatus üksnes 1. jaanuari seisuga. See tähendaks, et soodustuse saamise õigusest võivad põhjuseta ilma jääda isikud, kes tegelikult kuuluvad vastavasse sõitjate gruppi, st on saare elanikud nt alates 2. jaanuarist (on oma elukoha registreerinud rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lõigete 1 ja 2 ning § 68 kohaselt) ning, kes kasutavad sõitjateveoteenust pärast elaniku staatuse vormistamist, ja vastupidiselt võib põhjendamatult soodustust saada isik, kes ei kuulu vastavasse sõitjate gruppi, st alates 2. jaanuarist ei ole enam saare elanik (elukoht registreeritud väljaspool väikesaart). From: Gerli Ehte Sent: Tuesday, May 4, 2021 10:19 AM To: Rando Kängsepp <[email protected]> Cc: Jaak Viilipus <[email protected]> Subject: RE: "Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõu Tere! Täname Teid märkuste eest majandus- ja taristuministri määruse „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõule. Manuses olevast kooskõlastustabelist leiate Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha esitatule ning 30. aprillil 2021. a vastu võetud määruse teksti ja seletuskirja. Riigi Teatajas ilmub määruse tekst homme. Lugupidamisega Gerli Ehte Meremajandusosakonna õigusnõunik +372 6 397 650 From: Rando Kängsepp <[email protected]> Sent: Thursday, April 22, 2021 10:15 PM To: Gerli Ehte <[email protected]> Subject: "Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõu Tere! Vabandan hilinemise pärast, aga saadame RMi poolsed märkused eelnõule: 1. Positiivne - laieneb tasuta sõidu õigus väikesaarte eakatele ja õpilastele ning üliõpilastele. 2. Eelnõu laiendab põhjendamatult sõiduki kohaliku soodustuste saajate ringi sõiduki kasutajatele. ÜTS § 36 lg 3 ei näe kasutajatele sõidusoodustusi ette, ainult omanikule ja vastutavale kasutajale (https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020038?leiaKehtiv). Lisaks võib see tekitada olukorra, kus lisatakse väikesaarte elanikest kasutajaid mandrielaniku sõiduki registreerimistunnistusele, sest see võimaldab rakendada 3-4 korda väiksemat sõiduki piletihinda. Seletuskirjas toodud põhjendus ei ole piisav. 3. § 3 lõike 1 punktis 10 toodud automaatse soodustuse määramise vajadus ei ole piisavalt põhjendatud. Piletimüügisüsteem võimaldab eristada väikesaare elanikust juhti ja mandrielanikust juhti väikesaare asukohaga juriidilisele isiku sõiduki roolis. Automaatse soodustuse loomine ei ole vajalik. 4. Väikesaarte laevaliinidel on põhjendamatu välistada võimalus väikesaare elanikul saata parvlaevaga mandrile sooduspiletiga ainult sõiduk, ilma ise kaasa reisimata. See on tavapärane viis sõidukeid mandri ja väikesaare vahel transportida - ilma juhita, ainult sõiduk või haagis, millele tuleb teisel pool vastu teine isik. Põhjendamatu on piirang, et just füüsilisele isikule kuuluva sõiduki roolis ei või olla teist väikesaare elanikku kui sõiduki omanik soovib kasutada väikesaare sõiduki soodustust, kui juriidilise isiku puhul on see eelnõu puhul lubatud. Väikesaarte sõidukite soodustus peab olema määratud sõiduki omanikule või vastutavale isikule vastavalt ÜTS § 36 lõikele 3. Seadus ei kohusta omanikku viibima parvlaeval, et kasutada sõidusoodustust. 5. Esitatud eelnõu ei lähtu püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 ja § 8 toodud riigi eesmärkidest väikesaarte haldamisel ning esitab täiendavaid bürokraatlikke nõudeid just väikesaarte füüsilisest isikust elanikele. 6. Piletihindade suur erinevus kohaliku elaniku ja mitteväikesaare elaniku vahel võib soodustada fiktiivsete kasutajate lisamist registreerimistunnistusele, mistõttu on mõistlik välja töötada regulatsioon, et sõidusoodustuste saamise õigus on 1. jaanuari seisuga väikesaartele registreeritud püsielanikel ning teatud tingimustel ja jooksva aasta kestel elukoha väikesaarele registreerinud elanikel. 7. Täiendava märkusena lisame, et väikesaarte piiratud üleveovõimekuse tõttu, peaks väikesaarte elanikel olema eelisõigus reisija ja sõidukipiletite soetamisel üldjärjekorra alusel, et püsielanike liikumisvõimalused ka kõrghooajal. Lisaks võimaldada päeva viimasel praamil kohaliku elaniku eelisjärjekord (koju pääsemise võimaluse tagamine). 8. Arvestada elanikkonna sissekirjutust aasta alguse 01.jaanuari seisuga ( on ka elukoharegistri arvestuse aluseks). Lugupidamisega Rando Kängsepp Rahandusministeerium Riigieelarve osakond MÄÄRUS 30.04.2021 nr 20 Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 3, § 31 lõike 3 punkti 1, § 36 lõike 1 punkti 2, § 36 lõike 3 punkti 1 ja § 36 lõike 5 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse sõitja kõrgeim piletihind ning sõiduki ja selle haagise piletihind ning sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol järgmistel laevaliinidel: 1) Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid; 2) Sviby-Rohuküla; 3) Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare; 4) Laaksaare-Piirissaar. § 2. Piletihinnad (1) Avaliku liiniveo sõitja kõrgeim piletihind ning sõiduki ja selle haagise piletihind kehtestatakse määruse lisadega. (2) Veo eest võib tasu küsida üksnes lähtudes käesoleva määrusega ja ühistranspordiseaduse § 31 lõike 4 alusel kehtestatud hindadest. § 3. Sõidusoodustused sõitjale (1) Sõidusoodustusega 50 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita: 1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja; 2) põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandav õpilane ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 50 alusel lisaõpet läbiv õpilane; 3) üliõpilane 1. septembrist kuni 30. juunini; 4) üle 65-aastane isik; 5) Kihnu-Munalaid laevaliinil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Kihnu vallas; 6) Munalaid-Manilaid laevaliinil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Pärnu linna Manija külas; 1 7) Sviby-Rohuküla laevaliinil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Vormsi vallas; 8) Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Ruhnu vallas; 9) Laaksaare-Piirissaar laevaliinil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas; 10) paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud sõiduki juht. (2) Sõidusoodustusega 80 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita Laaksaare-Piirissaar laevaliinil hõljuki navigatsiooniperioodil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas. (3) Sõidusoodustusega 100 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita ühistranspordiseaduse §-s 34 nimetatud isik. (4) Sõidusoodustusega 100 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5—9 nimetatud isik vastaval laevaliinil, kui ta on: 1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja; 2) põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandav õpilane ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 50 alusel lisaõpet läbiv õpilane; 3) üliõpilane, 1. septembrist kuni 30. juunini; 4) üle 65 aastane. § 4. Sõidusoodustused sõiduki veol (1) Sõiduki või haagise sooduspiletiga, mis on kehtestatud määruse lisas, võib vastaval liinil sõita käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5—9 nimetatud isik, kui ta on sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel võib sooduspiletiga sõita ka: 1) Kihnu-Munalaid laevaliinil isik, kelle aadress äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklikus registris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris (edaspidi registrijärgne aadress) on Kihnu vallas; 2) Munalaid-Manilaid laevaliinil isik, kelle registrijärgne aadress on Pärnu linna Manija külas; 3) Sviby-Rohuküla laevaliinil isik, kelle registrijärgne aadress on Vormsi vallas; 4) Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel isik, kelle registrijärgne aadress on Ruhnu vallas; 5) Laaksaare-Piirissaar laevaliinil isik, kelle registrijärgne aadress on Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas. (3) Sõidusoodustuse kasutamiseks tuleb vedaja nõudmisel esitada sõiduki registreerimistunnistus ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul isikut tõendav dokument või muu dokument, mis võimaldab tuvastada isiku elukoha aadressi rahvastikuregistris. § 5. Kõrgendatud hind sõiduki veol (1) Määruse lisades kehtestatud sõidukipileti hinnale rakendatakse kordajat 1,5 järgmiselt: 1) sõidukile laiusega üle 2,6 meetri; 2) Munalaid-Kihnu, Munalaid-Manilaid, Rohuküla-Sviby ja Laaksaare-Piirissaar suunal väljumisel reedel alates kella 13.00; 3) Kihnu-Munalaid, Manilaid-Munalaid, Sviby-Rohuküla ja Piirissaar-Laaksaare suunal väljumistel pühapäeval alates kella 13.00. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul ei rakendata sõidukipileti hinna kordajat bussile ja § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sooduspiletiga sõitvale isikule. 2 § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 28. septembri 2020. a määrus nr 58 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel“ tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2021.a. § 7. Määruse jõustumine Määrusega kehtestatud sõitja kõrgeim piletihind ning sõiduki ja selle haagise piletihind ning sõidusoodustused jõustuvad: 1) Sviby-Rohuküla laevaliinil 1. juunil 2021. a; 2) Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinil ning Laaksaare-Piirissaar laevaliinil 1. septembril 2021. a; 3) Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil 1. mail 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel Lisa 2 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Sviby-Rohuküla laevaliinil Lisa 3 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel Lisa 4 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Laaksaare-Piirissaar laevaliinil 3 majandus- ja taristuministri 30.04.2021 määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ Lisa 1 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel 1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes Kihnu- Munalaid- Munalaid Manilaid Sõitjapilet 4 2 2. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes Kihnu- Munalaid Sooduspilet Munalaid- Manilaid Sooduspilet Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega kuni 5 m ja täismassiga kuni 3,5 t (M1; 16 4 6 2 N1) Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega üle 5 m ja täismassiga kuni 3,5 t (M1; 20 6 8 3 N1) Sõiduk täismassiga üle 3,5 t (M1; N2; 25 12,50 8 4 N3) Sõiduk (buss) kuni 23 istekohaga, sh 25 12,50 8 4 juht (M2; M3) Sõiduk (buss) üle 23 istekohaga, sh juht 100 50 50 25 (M2; M3) Haagis täismassiga kuni 3,5 t (O1;02) 16 4 6 2 Haagis täismassiga üle 3,5 t (O3; O4) 20 10 8 4 Jalgratas, mopeed (L1e;L2e) 2 1 Mootorratas (L3e; L4e) 8 4 3 1,50 Kolmratas, neliratas (L5e; L6e; L7e) 16 4 6 2 Kaubasaadetis autotekil 1 liinimeeter 2 1 Kaubasaadetis salongis 1 0,50 4 majandus- ja taristuministri 30.04.2021 määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ Lisa 2 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Sviby-Rohuküla laevaliinil 1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes Sviby-Rohuküla Sõitjapilet 4 2. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes Sviby-Rohuküla Sooduspilet Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega kuni 5 m ja 10 3,20 täismassiga kuni 3,5 t (M1; N1) Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega üle 5 m ja 12 5 täismassiga kuni 3,5 t (M1; N1) Sõiduk täismassiga üle 3,5 t (M1; N2; N3) 20 10 Sõiduk (buss) kuni 23 istekohaga, sh juht (M2; M3) 12 6 Sõiduk (buss) üle 23 istekohaga, sh juht (M2; M3) 50 25 Haagis täismassiga kuni 3,5 t (O1;02) 10 3,20 Haagis täismassiga üle 3,5 t (O3; O4) 20 10 Jalgratas, mopeed (L1e;L2e) 2 Mootorratas (L3e; L4e) 5 2,50 Kolmratas, neliratas (L5e; L6e; L7e) 10 3,20 Kaubasaadetis autotekil 1 liinimeeter 2 Kaubasaadetis salongis 1 5 majandus- ja taristuministri 30.04.2021 määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ Lisa 3 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel 1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes Ringsu- Ringsu- Ringsu- Munalaid Pärnu Roomassaare Sõitjapilet perioodil 16.06 – 31.08 16 20 16 Sõitjapilet perioodil 01.05 -15.06 ja 8 10 8 01.09 -30.10 2. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes Ringsu- Soodus- Ringsu- Soodus- Ringsu- Soodus- Munalaid pilet Pärnu pilet Roomassaare pilet Mootorsõiduk 25 6 35 9 25 6 Jalgratas 2 3 2 Kaubasaadetis tekil 7 7 7 kaalu alusel (t) Kaubasaadetis tekil 3,50 3,50 3,50 mahu alusel (m3) Kaubasaadetis salongis 1 1 1 6 majandus- ja taristuministri 30.04.2021 määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ Lisa 4 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Laaksaare-Piirissaar laevaliinil 1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes Laaksaare- Piirissaare Sõitjapilet 4 Sõitjapilet hõljuki navigatsiooniperioodil 10 3. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes Laaksaare- Sooduspilet Piirissaare Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega kuni 5 m ja 10 4 täismassiga kuni 3,5 t (M1; N1) Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega üle 5 m ja 12 6 täismassiga kuni 3,5 t (M1; N1) Sõiduk täismassiga üle 3,5 t (M1; N2; N3) 20 10 Sõiduk (buss) kuni 23 istekohaga, sh juht (M2; M3) 20 10 Sõiduk (buss) üle 23 istekohaga, sh juht (M2; M3) 40 20 Haagis täismassiga kuni 3,5 t (O1;02) 10 5 Haagis täismassiga üle 3,5 t (O3; O4) 20 10 Jalgratas, mopeed (L1e;L2e) 2 Mootorratas (L3e; L4e) 7 3,50 Kolmratas, neliratas (L5e; L6e; L7e) 7 3,50 Kaubasaadetis autotekil 1 liinimeeter 2 Kaubasaadetis salongis 1 7 Saatja: Gerli Ehte </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user39754296> Saaja: Rando Kängsepp, Jaak Viilipus Teema: RE: "Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõu Tere! Täname Teid märkuste eest majandus- ja taristuministri määruse „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõule. Manuses olevast kooskõlastustabelist leiate Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha esitatule ning 30. aprillil 2021. a vastu võetud määruse teksti ja seletuskirja. Riigi Teatajas ilmub määruse tekst homme. Lugupidamisega Gerli Ehte Meremajandusosakonna õigusnõunik +372 6 397 650 From: Rando Kängsepp <[email protected]> Sent: Thursday, April 22, 2021 10:15 PM To: Gerli Ehte <[email protected]> Subject: "Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõu Tere! Vabandan hilinemise pärast, aga saadame RMi poolsed märkused eelnõule: 1. Positiivne - laieneb tasuta sõidu õigus väikesaarte eakatele ja õpilastele ning üliõpilastele. 2. Eelnõu laiendab põhjendamatult sõiduki kohaliku soodustuste saajate ringi sõiduki kasutajatele. ÜTS § 36 lg 3 ei näe kasutajatele sõidusoodustusi ette, ainult omanikule ja vastutavale kasutajale (https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020038?leiaKehtiv <https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020038?leiaKehtiv> ). Lisaks võib see tekitada olukorra, kus lisatakse väikesaarte elanikest kasutajaid mandrielaniku sõiduki registreerimistunnistusele, sest see võimaldab rakendada 3-4 korda väiksemat sõiduki piletihinda. Seletuskirjas toodud põhjendus ei ole piisav. 3. § 3 lõike 1 punktis 10 toodud automaatse soodustuse määramise vajadus ei ole piisavalt põhjendatud. Piletimüügisüsteem võimaldab eristada väikesaare elanikust juhti ja mandrielanikust juhti väikesaare asukohaga juriidilisele isiku sõiduki roolis. Automaatse soodustuse loomine ei ole vajalik. 4. Väikesaarte laevaliinidel on põhjendamatu välistada võimalus väikesaare elanikul saata parvlaevaga mandrile sooduspiletiga ainult sõiduk, ilma ise kaasa reisimata. See on tavapärane viis sõidukeid mandri ja väikesaare vahel transportida - ilma juhita, ainult sõiduk või haagis, millele tuleb teisel pool vastu teine isik. Põhjendamatu on piirang, et just füüsilisele isikule kuuluva sõiduki roolis ei või olla teist väikesaare elanikku kui sõiduki omanik soovib kasutada väikesaare sõiduki soodustust, kui juriidilise isiku puhul on see eelnõu puhul lubatud. Väikesaarte sõidukite soodustus peab olema määratud sõiduki omanikule või vastutavale isikule vastavalt ÜTS § 36 lõikele 3. Seadus ei kohusta omanikku viibima parvlaeval, et kasutada sõidusoodustust. 5. Esitatud eelnõu ei lähtu püsiasustusega väikesaarte seaduse § 3 ja § 8 toodud riigi eesmärkidest väikesaarte haldamisel ning esitab täiendavaid bürokraatlikke nõudeid just väikesaarte füüsilisest isikust elanikele. 6. Piletihindade suur erinevus kohaliku elaniku ja mitteväikesaare elaniku vahel võib soodustada fiktiivsete kasutajate lisamist registreerimistunnistusele, mistõttu on mõistlik välja töötada regulatsioon, et sõidusoodustuste saamise õigus on 1. jaanuari seisuga väikesaartele registreeritud püsielanikel ning teatud tingimustel ja jooksva aasta kestel elukoha väikesaarele registreerinud elanikel. 7. Täiendava märkusena lisame, et väikesaarte piiratud üleveovõimekuse tõttu, peaks väikesaarte elanikel olema eelisõigus reisija ja sõidukipiletite soetamisel üldjärjekorra alusel, et püsielanike liikumisvõimalused ka kõrghooajal. Lisaks võimaldada päeva viimasel praamil kohaliku elaniku eelisjärjekord (koju pääsemise võimaluse tagamine). 8. Arvestada elanikkonna sissekirjutust aasta alguse 01.jaanuari seisuga ( on ka elukoharegistri arvestuse aluseks). Lugupidamisega Rando Kängsepp Rahandusministeerium Riigieelarve osakond
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel