Majandus- ja taristuministri määruse
„Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind,
sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning
sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte
vahelistel laevaliinidel“ eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, märkus Kommentaar
Vormsi Vallavalitsus
Eelnõus on - Vormsi valla Mittearvestatud
rahvastikuregistrijärgne elanik on isik, kelle MKM hinnangul ei ole väikesaarte elanikele
elukoha aadress rahvastikuregistris on seatud (st sisuliselt elukohapõhise)
registreeritud Vormsi valla Borrby, Diby, sõidusoodustuse saamiseks põhjendatud
Fällarna, Förby, Hosby, Hullo, Kersleti, lähtuda 1. jaanuari seisust, vaid soodustuse
Norrby, Rumpo, Rälby, Saxby, Suuremõisa, saamise õigust tuleb kontrollida
Sviby või Söderby külas. Soodustus rahvastikuregistrist jooksvalt, sõitjateveo
kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 4 alusel teenuse kasutamise hetke seisuga.
käesoleva loetelu punktis 5 välja toodud Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) §
kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab 65 lg 1 sätestab, et isik esitab
isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht olema rahvastikuregistrisse kandmiseks selle
Vormsi vallas ning vedaja kontrollib seda elukoha aadressi, kus ta alaliselt või
isikukoodi alusel päringuga peamiselt elab. Sama paragrahvi teise lõike
rahvastikuregistrisse. /…/ Meie ettepanek - kohaselt kui isik kasutab alaliselt või
sõidusoodustuste aluseks on isiku elukoha peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta
aadress 1. jaanuari seisuga, koos rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende
erandjuhtumite sätestamisega (näiteks aadressid, valides neist ühe õigusliku
alaliselt elamaasumine saarele). tähendusega elukoha aadressiks.
Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha
kehtivast aadressist lähtumine on
põhjendatud, kuna tegemist on toimiva
süsteemiga isiku elupaiga asukoha kindlaks
määramisel. Täpsemalt on isikul RRS § 68
kohaselt kohustus tagada rahvastikuregistris
enda ja oma alaealiste laste ning
eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu
ja õigsus. Seega juhul, kui isikul on mitu
elukohta ning tema peamine elukoht näiteks
hooajaliselt muutub, on tal õigus ja kohustus
rahvastikuregistris vastavad muudatused
teha.
Olukorras, kus ÜTS peab võimalike
sõidusoodustuse saajatena silmas väikesaarte
elanikke ning isik on täitnud RRS-s
sätestatud kohustuse tagada oma elukoha
aadressi õigsus rahvastikuregistris, on ta
õigustatud ka väikesaare elanikule mõeldud
sõidusoodustust saama. Ja vastupidi, kui
isiku elukoht ei ole mingist hetkest enam
väikesaarel, ei ole ta enam õigustatud
soodustust saama.
Eeltoodust tulenevalt tagab rahvastikuregistri
jooksvatest andmetest lähtumine väikesaarte
elanikele soodustused õiglasemalt kui
mistahes alusel kehtestatud konkreetsest
kuupäevast lähtumine. Samuti tekiks
siinkohal küsimus, miks asjaomase
soodustuse saamisel tuleks lähtuda just 1.
jaanuari kuupäeva seisust ja mitte mõnest
muust vabalt valitud kuupäevast.
Täna ei ole vormsilasel enam võimalust Mittearvestatud
eelisõigusega saada õhtul viimase praamiga Ministril puudub ÜTS kohaselt pädevus
mandrilt tagasi koju. (volitusnorm) eelisjärjekorra sätestamiseks
Meie ettepanek - päeva viimasel väljumisel määruse tasandil.
Rohukülast oleks kohalikel sõidukitel Alates 01.06.2021 kehtima hakkava
üldjärjekorras eelisõigus, s.t. et Vormsi sõitjateveo avaliku teenindamise otseleping
inimene ei oleks sunnitud jääma mandrile nr 2-8/20014 Rohuküla—Sviby
ööbima ja saaks ööbida kodus. parvlaevaliinil lisa 3 punktis 2.5 on vedajale
teenuse kvaliteedi miinimumnõudena
sätestatud kohustus eelisjärjekorras
teenindada ja ülevedu võimaldada
teenistusülesannete täitmisel olevatele
päästeteenistuse, kiirabi ja politseiautodele
koos isikkoosseisuga, sügava puudega
isikule või puudega last transportivale
sõidukile ning surnuid vedavatele
sõidukitele. Samasisuliselt on eelisjärjekorra
õigust omavad subjektid kehtestatud
Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa ning
Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid
parvlaevaliinidel. Päeva viimasel väljumisel
üldjärjekorras kohaliku elaniku sõidukile
eelisõiguse sätestamiseks tuleks vastavalt
täiendada eelnimetatud avaliku teenindamise
otselepingu lisa punkti. Ettepanek edastatud
Transpordiametile. Siiski juhime tähelepanu,
et nn eelisjärjekorras teenindamine saab olla
seotud üleveo kiireloomulisusega vm olulise
vajaduspõhisusega. Elanikul on võimalik
oma liikumine saarelt mandrile ja mandrilt
saarele ette planeerida, mistõttu ei ole
nimetatud liikumine oma olemuselt
kiireloomuline või sisult selline, mis
kinnitaks eelisjärjekorda lisamise vajadust.
Kihnu Vallavalitsus
/…/ Ei ole põhjendatud sõidusoodustuse Mittearvestatud
andmine igakordse sissekirjutuse järgselt. MKM hinnangul on elukoha järgse
Elukoha registreerimine rahvastikuregistris sõidusoodustuse andmisel isiku igakordsest
ning elaniku tegelik elukoht tihtilugu ei kattu. sissekirjutusest lähtumine põhjendatud.
/…/ Senine praktika nägi ette, et isik sai MKM on eelnõu koostamise protsessis
sõidusoodustuse, kui ta oli 1. jaanuari seisuga toimunud kohtumistel korduvalt selgitanud,
väikesaare elanik. Samuti sai üks kord kolme et juhul, kui inimene pärast suvaliselt
aasta jooksul soodustuse ka poole aasta pealt määratud kuupäeva enam väikesaarel ei ela,
elukoha väikesaarele registreerimise järgselt. ei ole tal enam õigust ka elukohajärgset
/…/ Soodustuse andmise aluseks ei saa olla sõidusoodustust saada. Samuti, kui ta pärast
vormiline konstanteering elukohaandmete vastavat kuupäeva väikesaarele elama kolib,
esitamise näol. /…/ Eelnevast tulenevalt ei on tal elukohajärgseks sõidusoodustuseks
ole meie arvates põhjendatud õigus.
sõidusoodustuste kasutajate ringi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 annab
laiendamine võrreldes kuni 30.09.2020 igaühele õiguse Eestis vabalt liikuda ja
kehtinud tingimustega ega kohalike elanike elukohta valida. Õigus valida elukohta
eelisõiguste ärakaotamine piletiostul hõlmab ka elukoha vahetamise vabadust.
üldjärjekorras. /…/ Ettepanek on jätkata kuni Seadusandja ei ole seda õigust piiranud
30.09.2020 kehtinud regulatsioonidega ja mõnele korrale aastas või korrale kolme aasta
vajadusel leppida nimetatud soodustuste jooksul, mistõttu ei ole ka varasemas
andmise alusena kokku nende soodustuste hinnakirjas lisatud piirang 36 kuu jooksul
andmine vedaja poolsete soodustustena vaid ühel korral soodustuse rakendamist
vastavalt ÜTS § 38-le. /…/ taotleda ÜTS § 36 lg 4 sätestatut arvestades
mõistlik ega asjakohane. Kui soodustuse
saamise õigust omavaks sõitjate grupiks on
määratletud saare elanikud, siis ei ole
soodustuse rakendamise kontekstis
põhjendatud kitsendada tingimusi, millisel
juhul vastav isik soodustust saab taotleda.
RRS kohaselt peab igaüks hoolitsema oma
elukoha andmete õigsuse eest
rahvastikuregistris. Püsivalt uude elukohta
asudes tuleb uue elukoha aadressi
rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada 30
päeva jooksul kohaliku omavalitsusüksuse
pädevale asutusele elukohateade. Seega, kui
isik kasutab oma õigust elukohta valida ning
väikesaarele elama asuda või sealt lahkuda
ning seda ka korduvalt, ei ole ministril
põhjust vastavalt olukorrale teda
sõidusoodustusest ilma jätta või soodustus
kehtima jätta. MKM hinnangul viib 36 kuu
piirang just olukorrani, kus isik ei pruugi
määratleda oma elukohta vastavalt RRS-is
sätestatud nõuetele, kartuses kaotada õigust
soodustuse rakendamisele olukorras, kus see
uuesti põhjendatuks osutub (nt isiku
elukorraldus nõuab aastaks mandrile
kolimist).
MKM hinnangul ei ole rahvastikuregistri
kanne pelgalt vormiline konstateering
elukohaandme kohta, kuna RRS § 68 näeb
isikule ette kohustuse tagada
rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste
laste ning eestkostetavate elukoha aadressi
olemasolu ja õigsus.
Juhul, kui kohalikule omavalitsusele on
teada, et isik antud kohustust rikub (on
esitanud rahvastikuregistrile vale aadressi,
kus isik tegelikult ei ela), tuleb kohalikul
omavalitsusel koostöös rahvastikuregistriga
registriandmed parandada.
Samuti leiame, et kui RRS-s sätestatu ei ole
piisav „sissekirjutusega mängimise“
tõkestamiseks, on võimalik pöörduda
Siseministeeriumi poole RRS muutmise
algatamiseks. Seevastu ei ole
„sissekirjutusega mängimine“ põhjenduseks
ÜTS-is kehtestatud soodustuse regulatsiooni
muutmiseks, seda eelkõige arvestades
soodustuse eesmärki ja sõitjate gruppi,
kellele soodustus on ette nähtud.
Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 10 sõnastuse Teadmiseks võetud.
vajadus on arusaamatu. Riik soovib anda Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
50% sõidusoodustuse igale isikule, kes juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, mistõttu
sõidab väikesaare asukohaga ettevõttele ei ole tal võimalik endale kuuluvat sõidukit
kuuluva sõidukiga. Juhul kui Tartu ettevõte juhtida. Olukorras, kus juriidilise isiku
registreerib ettevõtte asukoha enne Kihnu asukoht asub väikesaarel, mistõttu
pileti ostmist ettevõtteportaalis Kihnu (võtab võimaldatakse talle sõiduki veol
aega umbes 5 minutit), saab ta automaatselt sõidusoodustus, on loogiline, et soodustus
reisijapileti hinna osas samuti 50% hõlmab kogu ülevedu, st ka sõiduki juhi
soodustust. /…/ Ettevõtte sõidukile saab täna piletit. Kui pilet soetatakse juriidilise isiku
osta pileti ilma juhti lisamata. Samuti saab kontolt ja arvelt, ei ole õige anda juriidilisele
juurde osta juhipileti isikukoodi alusel isikule reisijapileti (antud juhul sõiduki juhi
sooduspiletina või tavapiletina. Sellise pileti) soodustust töötaja isikukoodi alusel.
erisuse sätestamine, mida eelnõu § 3 lõige 1 Seetõttu ongi vajalik käesoleva soodustuse
punkt 10 ette näeb, ei ole tegeliku eluga kehtestamine. Samasisuline soodustus on
kooskõlas. /…/ samadel kaalutlustel antud ka 25.09.2015
vastu võetud majandus- ja taristuministri
määruses nr 120 „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja
kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused
Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja
Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“.
Täiendavalt juhime Teie tähelepanu, et
ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik
tegutseb (TsÜS § 661). Äriregistrisse
kantakse äriühing (ÄS § 2 lg 2), s.o juriidiline
isik. Juriidilise isiku asukoht on
ühingulepinguga või põhikirjaga määratud
koht Eestis (TsÜS § 29 lg 2; ÄS § 84 p 2, §
139 lg 1 p 1, § 244 lg 1 p 1; MTÜS § 7 lg 1 p
2; SAS § 8 lg 1 p 2). Asukohana esitatakse
registripidajale ja kantakse registrisse
kohaliku omavalitsuse üksus, kus juriidiline
isik asub. Aadress seevastu on
aadressiandmete süsteemi infosüsteemis
registreeritud koha-aadress (ÄS § 62 lg-d 4 ja
5). Seega ei vasta tõele väide, et juriidilise
isiku asukohta saab ettevõtjaportaalis muuta
5 minutiga – selleks oleks vaja
registripidajale esitada ka vastav põhikirja
muudatus. Küll on võimalik ühe
omavalitsusüksuse raames muuta juriidilise
isiku aadressi.
Ettepanek sõnastada § 4 lõige 1 järgnevalt: Mittearvestatud.
(1) Sõiduki või haagise sooduspileti, mis on Ettepanek ei ole kooskõlas
kehtestatud määruse lisas, võib soetada ühistranspordiseadusega. ÜTS § 36 lg 3
käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5— sätestab, et avaliku teenindamise lepingu
9 nimetatud isiku omandis või vastutaval alusel veeliikluses teostataval liiniveol
kasutusel olevale sõidukile. antakse Eesti mandri ning saarte ja
See sõnastus annab regulatsiooni, kus kõik väikesaarte vahelisel parvlaevaliinil sõiduki
väikesaarte elanike sõidukid (st sõiduki ja selle haagise veol sõidusoodustust kuni 50
füüsilisest isikust sõiduki omaniku või protsenti veo hinnast füüsilisele või
vastutava kasutaja puhul) sõidavad juriidilisele isikule, kes on veetava sõiduki
soodushinnaga, olenemata sellest, kes on registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki
roolis. Kui roolis on mandri elanik, ostab omanik või vastutav kasutaja ning kelle
reisijapileti juurde täishinnaga, aga sõiduk on rahvastikuregistrijärgne elukoht või
soodushinnaga, sest kuulub kohalikule äriregistrijärgne asukoht, samuti liini alg- või
elanikule ning on eelduslikult antud lõpp-punkt on nimetatud saar või väikesaar.
väikesaare elaniku poolt mandri elaniku ÜTS § 36 lg-te 4 ja 5 kohaselt on ministril
kasutusse väikesaare elaniku vajaduste võimalik kehtestada täiendavaid
rahuldamiseks. /…/ Seega ütleb seadus sõidusoodustusi ja suurendada
selgelt, kelle omandis või vastutavas sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele
kasutuses olevale sõidukile saab sooduspileti üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud
osta. Juriidilise isiku puhul ei saa ta seda sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi
nagunii olla. Seadus ei ütle, et sõiduki juht ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik
peab olema omanik või vastutav kasutaja, et ja asjakohane põhjus. Nimetatud sätete alusel
sõita sooduspiletiga. Eelnõu seletuskirja on minister suurendanud ÜTS § 36 lg-s 3
koostaja on selles punktis ise tekitanud ettenähtud sõidusoodustuse määra ning
probleemi, asunud seda ÜTS § 36 lg 4 alusel täiendavalt laiendanud sõidusoodustust
innukalt lahendama ning viidanud vastasel seletuskirjas toodud põhjustel ka sõiduki
korral soodustusest ilmajäämise olukorrale registreerimistunnistusele kasutajana kantud
kaasomaniku puhul, kuid õigupoolest poleks isikule. ÜTS § 36 lg 3 mõte ei ole anda
selline konstruktsioon üldse vajalik, kui soodustust eraldiseisvalt sõidukile, vaid säte
lähtutaks mõistuspärasest lahendusest, mida ütleb sõnaselgelt, et soodustust antakse
ÜTS § 36 lg 3 sisuliselt ette kirjutab ning mis isikule, kes vastab sättes toodud tingimustele.
seni kehtinud on. /…/ Ka ÜTS seletuskiri ütleb, et nende tingimuste
kehtestamisega saab saarel või väikesaarel
elavad autot kasutavad isikud suures osas
eristada neist, kes seal ei ela. Seega mandri
elanikule, kes sõidab väikesaare elaniku
sõidukiga, nimetatud säte sõidusoodustust
ette ei näe, kuna tema
rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu
väikesaarel. Nö „avatud isikute loeteluga“
sõiduki soodustuse rakendamine tekitaks
olukorra, kus tegelik soodustuse kasutajate
arv oleks kontrollimatu ja suurendaks riigile
põhjendamatult kulutusi parvlaevaliinidel
teenuse pakkumisel.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Mittearvestatud.
sõidusoodustused kehtivad siis kui Nagu eelneva märkuse juures selgitatud ütleb
sooduspiletiga sõiduks õigustatud isik viibib ÜTS § 36 lg 3 sõnaselgelt, et soodustust
sõidukis. Seadus sellist nõuet 50% antakse isikule, kes on veetava sõiduki
sõidusoodustuse (ÜTS § 36 lg 3) puhul ette ei registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki
näe. Eelnõu seletuskirjas toodud sõnastus omanik või vastutav kasutaja ning kelle
piirab väikesaare elaniku senist võimalust rahvastikuregistrijärgne elukoht või
ristkasutada teisele väikesaare elanikule äriregistrijärgne asukoht, samuti liini alg- või
kuuluvat sõidukit, kui ta ei ole kantud lõpp-punkt on nimetatud saar või väikesaar.
registritunnistusele, kohustades teda soetama Kuna varasemalt on parvlaevaliinidel antud
tavahinnaga pileti. /…/ Ettepanek ministrile tingimust valesti mõistetud, ongi minister
on kaasajastada Transpordiameti määruse seletuskirjas rõhutanud, et
autoregistrikeskuse andmebaasi selliselt, et sooduspileti saamiseks peab sõidusoodustuse
laevaliinidel ei peaks 2021. aastal enam õigust omav isik viibima sõidukis. Kui isik
kaasas kandma registreerimistunnistust ning eelnimetatud tingimustele ei vasta (ei ole
omaniku ja vastutava kasutaja asu- või väikesaare rahvastikuregistrijärgne elanik
elukoht oleks elektroonilise päringu teel või ei ole kantud sõiduki
kättesaadav. Registreerimistunnistus on Eesti registreerimistunnistusele), ei ole tal
Vabariigis vajalik kahes kohas: sooduspileti saamiseks ka õigust.
tehnoülevaatuspunktis ning laevaliinidel Soodustuse sidumine konkreetse isikuga (ja
soodustuse saamiseks. Neis olukordades vastavas osas kontrollitavate dokumentide
vajab e-riik järeleaitamist. /…/ nõude sätestamine) on tavapärane ka teiste
riigis kehtestatud soodustuste puhul. Näiteks
on põhjendatud Tallinnas püsielanikule
ühistranspordis sõidusoodustuse kasutamise
eeldusena täiendavalt isikut tõendava
dokumendi ettenäitamise kohustus, kuivõrd
vastasel juhul ei oleks võimalik veenduda, et
soodustust kasutab tõepoolest isik, kellele
kõnealune soodustus on ette nähtud. Ja
vastupidiselt ei ole ka antud soodustuse puhul
aktsepteeritav, et soodustuste rakendamiseks
kasutatakse nt naabrimehe sooduskaarti, vaid
sooduskaart on seotud ainult konkreetse
isikuga.
Juhime Teie tähelepanu, et liiklusseaduse §
173 lg 2 alusel kehtestatud määruse
„Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 3 p-
de 14—17 kohaselt kantakse sõidukite
andmebaasi sõiduki omaniku, vastutava
kasutaja ja kasutaja elu- või asukoht
registreerimistunnistuse väljastamise
kuupäeval. See tähendab, et kui isik pärast
registreerimistunnistuse väljastamist
elukohta muudab, ei kajastu see sõidukite
andmebaasis. Sõidukite andmebaasi eesmärk
ei ole isiku elukoha õigusliku tähendusega
andmete kogumine. Isiku reaalsed elukoha
andmed kogutakse ja hoitakse siiski
rahvastikuregistris, mistõttu lähtub ka
määrus rahvastikuregistrisse kantud
reaalsetest ja tegelikest andmetest.
Esitatud eelnõu ei sisalda analüüsi, kuidas Seletuskirjas on kirjeldatud muudatused
mõjutab eelnõuga kehtestatav olukord sõidusoodustustes ning nende eeldatav mõju
väikesaarte püsielanike igapäevaelu, – nt senisest tihedam võimalus reisimiseks,
milliseid positiivseid ja negatiivseid mõju puudumine või võimatus seda hinnata.
sotsiaalmajanduslikke mõjusid muudatused Väikesaarte atraktiivsust turismisihtkohana
kaasa toovad (külastajate arvu kasv/langus, võib mõjutada nädalavahetuse sõidukipileti
väikesaarte kui turismisihtkohtade koefitsient, mis on aga kehtestatud
atraktiivsus, liikumisvõimaluste väikesaarte soovil vähendada autostumist.
kättesaadavuse muutus). Seda nii kõrg- kui Sõidusoodustuste kehtestamine üliõpilastele
madalhooajal. ja eakatele pigem tõstab väikesaartele
Kajastamata on kõik välja toodud nüansid, reisimise atraktiivsust, mis on ka
mis puudutavad või võivad olla mõjutatud seletuskirjas märgitud. Kuna reisijate laevale
kehtestatavast eelnõust. Seda alates mahutavusega senini probleeme ei ole
piletimüügi korraldusest ning tehnilisest esinenud ning nädalavahetuse
lahendusest kuni lisareiside toimumise hinnakoefitsient mitte-püsielanike
kulude ja sageduse arvutamise vajaduseni sõidukitele vähendab eeldatavasti
välja. Mõjude peatükis on tekstiliselt sõidukitega reisijate hulka (sõiduk jäetakse
kirjutatud ümber piletihinnad ja määruse mandrile), puudub vajadus hinnata ka
paragrahve, aga puudub sisuline analüüs. võimalike lisareiside kulusid ja sagedust.
Piletimüügi tehniline lahendus arendatakse
vastavalt määrusele, mistõttu seda
eraldiseisvana analüüsida ei ole vajalik.
Peatükis “Määruse rakendamisega seotud Teadmiseks võetud.
tegevused, vajalikud kulud ja määruse Seletuskirjas on selgitatud, et puudub
rakendamise eeldatavad tulud” ei tooda välja ülevaade, kui suur osa laevaliinide reisijatest
laevaliinide reisijate kuuluvust eraldi kuuluvad ühte või teise sihtgruppi, kellel täna
sihtgruppidesse, kuna puuduvat ülevaade, soodustuse õigust ei ole, samuti ei ole teada,
milline osa reisijatest kuulub ühte või teise kas mõni täna soodustust saav isik võiks
gruppi. /…/ Kõige uuemad andmed on ka saada seda ka mõne muu isikute gruppi
tänasel vedajal, AS-il Kihnu Veeteed, kellel kuuluvuse tõttu. Olukorras, kus täna näiteks
on olemas statistika reiside lõikes nii reisijate Kihnu ja Piirissaare laevaliinidel üliõpilastele
kui sõidukite osas. /…/ Kokkuvõtvalt ei kõla ja eakatele sõidusoodustust kehtestatud ei
eluliselt usutavalt, et riigil puudub ülevaade ole, ei ole ka teada vastavate isikugruppide
reisijate statistika kohta. Piletitulu on osakaal reisijatest ehk puudub vastav
võimalik iga reisija ja sõidukigrupi kaupa statistika. Sama kehtib ka muude
välja võtta, sh isikustatult./…/ isikugruppide puhul. Ühtlasi ei kogu ei
vedaja ega riik reisijate kohta isikustatud
andmeid.
Määrusega kehtestatavate soodustuste Eelnõu koostamise protsessis 01.03.2021
andmise põhimõtted, mis puudutavad toimunud kohtumisel tutvustas MKM
sõidukite sooduspiletite ostmist, peavad kavandatavat määruse eelnõu, kus Kihnu,
jõustuma esimesel võimalusel. Seda eeldusel, Piirissaare ja Ruhnu laevaliinide osas oli
et : planeeritavaks jõustumisajaks 1. jaanuar
a) eelnõust jäetakse ära sõiduki kasutaja 2022. Kohtumisel avaldas Kihnu
õigus sooduspiletile sarnaselt kuni vallavalitsus soovi, et määrus võiks jõustuda
30.09.2020 kehtinud regulatsioonile; esimesel võimalusel, mistõttu edastas MKM
b) väikesaare sooduspileti saab soetada väikesaartele eelnõu kavandi planeeritava
kõigile väikesaare asu- või elukohaga jõustumisajaga 1. juuni 2021. 15.03.2021
omaniku või vastutava kasutaja omandis esitas Kihnu vallavalitsus väikesaarte nimel
olevale sõidukile sarnaselt kuni 30.09.2020 märkused ja ettepanekud piletimääruse ja
kehtinud regulatsioonile; selle lisade osas, mille p-s 13 on märkinud, et
c) taastatakse regulatiivse soodustusena Kihnu puhul rakendada hindasid (mida veel
väikesaare elaniku õigus soetada vahetult arutatakse) alates 01.01.2022, kuna hetkel
järgmisele väljuvale reisile üldjärjekorra pilet kehtivad ajutised hinnad kuni 31.12.2021.
eelisõigusega vähemalt 30 minutit enne Täiendavalt esitas Kihnu vallavalitsus
reisi väljumist; 05.04.2021 MKM 31.03.2021 edastatud
d) sõidusoodustuste aluseks on isiku määruse kavandile tagasiside, milles tegi
elukoha-aadress 1. jaanuari seisuga, sarnaselt ettepaneku hindu rakendada alates
kuni 30.09.2020 kehtinud regulatsioonile, 01.09.2021. Sellest lähtuvalt esitas MKM
Tasuta sõiduga seonduvad määruse sätted eelnõude infosüsteemi kaudu
peavad Kihnu osas jõustuma eelnõus pakutud kooskõlastamiseks ja arvamuse
kujul alates 01.09.2021. /…/ avaldamiseks määruse eelnõu, milles on
Kihnu saare laevaliini puhul planeeritavaks
jõustumisajaks 01.09.2021, mitte
01.06.2021. Sellest lähtuvalt on Kihnu
laevaliinil juba avatud ka piletimüük kuni
31.08.2021, mistõttu ei ole võimalik määrust
varem rakendada. Arvestades, et Kihnu
vallavalitsuse soov määruse varasemaks
rakendamiseks on esitatud tingimuslikult,
jätab MKM ettepaneku arvestamata.
Rahandusministeerium
1. Positiivne - laieneb tasuta sõidu õigus Teadmiseks võetud
väikesaarte eakatele ja õpilastele ning
üliõpilastele.
2. Eelnõu laiendab põhjendamatult sõiduki Mittearvestatud.
kohaliku soodustuste saajate ringi sõiduki Seletuskirjas on selgitatud, et ÜTS § 36 lg 4
kasutajatele. ÜTS § 36 lg 3 ei näe kasutajatele kohaselt võib lisaks seaduses ette nähtud
sõidusoodustusi ette, ainult omanikule ja sõidusoodustustele kehtestada
vastutavale kasutajale. Lisaks võib see sõidusoodustusi ja suurendada
tekitada olukorra, kus lisatakse väikesaarte sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele
elanikest kasutajaid mandrielaniku sõiduki üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud
registreerimistunnistusele, sest see sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi
võimaldab rakendada 3-4 korda väiksemat ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik
sõiduki piletihinda. Seletuskirjas toodud ja asjakohane põhjus. Samuti on seletuskirjas
põhjendus ei ole piisav. selgitatud sõidusoodustuse sõiduki kasutajale
laiendamise põhjust. Samasisuline soodustus
on samadel kaalutlustel antud ka 25.09.2015
vastu võetud majandus- ja taristuministri
määruses nr 120 „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja
kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused
Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja
Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“.
Juhime Teie tähelepanu, et kui väikesaarte
elanikest kasutajad lisatakse mandrielaniku
sõiduki registreerimistunnistusele, saab ÜTS
§ 36 lõike 3 ja 4 kohaselt sõiduki
sooduspiletiga sõita vaid väikesaare
püsielanik. Mandrielanikule sellisel juhul
soodustus endiselt ei laiene.
3. § 3 lõike 1 punktis 10 toodud automaatse Mittearvestatud.
soodustuse määramise vajadus ei ole Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
piisavalt põhjendatud. Piletimüügisüsteem juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, mistõttu
võimaldab eristada väikesaare elanikust juhti ei ole tal võimalik endale kuuluvat sõidukit
ja mandrielanikust juhti väikesaare juhtida. Olukorras, kus juriidilise isiku
asukohaga juriidilisele isiku sõiduki roolis. asukoht asub väikesaarel, mistõttu
Automaatse soodustuse loomine ei ole võimaldatakse talle sõiduki veol
vajalik. sõidusoodustus, on loogiline, et soodustus
hõlmab kogu ülevedu, st ka sõiduki juhi
piletit. Kui pilet soetatakse juriidilise isiku
kontolt ja arvelt, ei ole õige anda juriidilisele
isikule reisijapileti (antud juhul sõiduki juhi
pileti) soodustust töötaja isikukoodi alusel.
Seetõttu ongi vajalik käesoleva soodustuse
kehtestamine. Samasisuline soodustus on
samadel kaalutlustel antud ka 25.09.2015
vastu võetud majandus- ja taristuministri
määruses nr 120 „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja
kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused
Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja
Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“.
4. Väikesaarte laevaliinidel on põhjendamatu Mittearvestatud.
välistada võimalus väikesaare elanikul saata Antud juhul korraldatakse parvlaevaliinidel
parvlaevaga mandrile sooduspiletiga ainult liinivedu sõitjateveo avaliku teenindamise
sõiduk, ilma ise kaasa reisimata. See on otselepingute alusel, mis on sõlmitud
tavapärane viis sõidukeid mandri ja reisijateveoteenuse osutamiseks (sh reisijad
väikesaare vahel transportida - ilma juhita, koos sõidukiga), mitte kaubaveoks (sõiduk
ainult sõiduk või haagis, millele tuleb teisel ilma reisijata). Reisijaveolepingu ja
pool vastu teine isik. Põhjendamatu on lastiveolepingu puhul kehtivad eraldi
piirang, et just füüsilisele isikule kuuluva regulatsioonid, sh vastutuse osas. Ka täna on
sõiduki roolis ei või olla teist väikesaare vedaja tulnud mõningatel juhtudel isikutele
elanikku kui sõiduki omanik soovib kasutada vastu ning võimaldanud sõiduki vm kauba
väikesaare sõiduki soodustust, kui juriidilise ülevedu ilma juhita, kuid seda saab teha
isiku puhul on see eelnõu puhul lubatud. üksnes erikokkuleppel vedajaga.
Väikesaarte sõidukite soodustus peab olema Määruses ei ole sätestatud, kes peab sõidukit
määratud sõiduki omanikule või vastutavale juhtima, kuid sõidukile sooduspileti
isikule vastavalt ÜTS § 36 lõikele 3. Seadus soetamiseks peab sõiduki
ei kohusta omanikku viibima parvlaeval, et registreerimistunnistusele kantud väikesaare
kasutada sõidusoodustust. elanik viibima sõidukis. ÜTS § 36 lg 3 näeb
sõidusoodustuse ette isikule (st nimetatud
tingimustele vastav isik võib
sõidusoodustusega sõita), mitte sõidukile
eraldiseisvalt.
5. Esitatud eelnõu ei lähtu püsiasustusega Mittearvestatud.
väikesaarte seaduse § 3 ja § 8 toodud riigi Esitatud märkuses on jäänud täpsustamata,
eesmärkidest väikesaarte haldamisel ning millest lähtuvalt leiab
esitab täiendavaid bürokraatlikke nõudeid Rahandusministeerium, et eelnõu ei lähtu
just väikesaarte füüsilisest isikust elanikele. püsiasustustega väikesaarte seadusest.
Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse
alusel, millele viitab otsesõnu ka VSaarS § 8
lg 2. Samuti jääb arusaamatuks, milliseid
täiendavaid bürokraatlikke nõudeid
Rahandusministeeriumi hinnangul seatakse.
6. Piletihindade suur erinevus kohaliku Mittearvestatud.
elaniku ja mitteväikesaare elaniku vahel võib Sõiduki sõidusoodustuse saamiseks on
soodustada fiktiivsete kasutajate lisamist vajalik üheaegselt mitmele tingimusele
registreerimistunnistusele, mistõttu on vastamine:
mõistlik välja töötada regulatsioon, et 1) isik on kantud veetava sõiduki
sõidusoodustuste saamise õigus on 1. registreerimistunnistusele;
jaanuari seisuga väikesaartele registreeritud 2) isiku registrijärgne elu- või asukoht on
püsielanikel ning teatud tingimustel ja väikesaarel;
jooksva aasta kestel elukoha väikesaarele 3) liini alg- või lõpp-punkt on vastaval
registreerinud elanikel. väikesaarel.
Seega üksnes fiktiivsest kandest sõiduki
registreerimistunnistusel soodustuse
saamiseks ei piisa – isiku elukoht peab samuti
olema vastaval väikesaarel.
Juhul kui Rahandusministeerium peab silmas
rahvastikuregistrisse teatud perioodiks
ebaõige elukoha kande tegemist soodustuse
saamise eesmärgil, siis MKM hinnangul ei
ole seda võimalik vältida kummagi
lahendusvariandi puhul. Ka 1. jaanuarist
lähtumisel võib isik teha
rahvastikuregistrisse nimetatud päevaks
fiktiivse kande. Kui isik end pärast antud
kuupäeva tegelikku (mitte väikesaarel
asuvasse) elukohta uuesti ümber registreerib,
saaks ta endiselt terve aasta vältel väikesaare
püsielaniku sõidusoodustust, kuigi ta
tegelikult saarel ei ela. Rahvastikuregistri
jooksvatest andmetest lähtumine aga välistab
selle. Ühtlasi rõhutame, et
rahvastikuregistrisse fiktiivsete andmete
kandmisel rikutakse seadust ning seda ei saa
kuidagi tolereerida, samas tuleks ebaõigete
kannete vältimiseks või vastavas osas
järelevalve suurendamiseks kaaluda RRS-i
muutmist. Nn „sissekirjutusega mängimine“
ei saa olla põhjenduseks, miks ÜTS-is
kehtestatud soodustuse regulatsiooni muuta,
seda eelkõige arvestades soodustuse
eesmärki ja sõitjate gruppi, kellele soodustus
on ette nähtud.
7. Täiendava märkusena lisame, et Mittearvestatud.
väikesaarte piiratud üleveovõimekuse tõttu, Ministril puudub ÜTS kohaselt pädevus
peaks väikesaarte elanikel olema eelisõigus (volitusnorm) eelisjärjekorra sätestamiseks
reisija ja sõidukipiletite soetamisel määruse tasandil. Põhjalikumalt vastatud
üldjärjekorra alusel, et püsielanike eespool.
liikumisvõimalused ka kõrghooajal. Lisaks
võimaldada päeva viimasel praamil kohaliku
elaniku eelisjärjekord (koju pääsemise
võimaluse tagamine).
8. Arvestada elanikkonna sissekirjutust aasta Mittearvestatud.
alguse 01.jaanuari seisuga (on ka Antud ettepanekule on põhjalikult vastatud
elukoharegistri arvestuse aluseks). juba eespool. Selgitame täiendavalt, et
sõitjate grupp, kellele soodustus ÜTS
kohaselt rakendatakse, on püsielanikud, kelle
rahvastikuregistri järgne elukoht on
väikesaarel. MKM hinnangul ei ole mingil
juhul soodustuse grupiga seotud nõue
määratleda elaniku staatus üksnes 1. jaanuari
seisuga. See tähendaks, et soodustuse
saamise õigusest võivad põhjuseta ilma jääda
isikud, kes tegelikult kuuluvad vastavasse
sõitjate gruppi, st on saare elanikud nt alates
2. jaanuarist (on oma elukoha registreerinud
rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lõigete
1 ja 2 ning § 68 kohaselt) ning, kes kasutavad
sõitjateveoteenust pärast elaniku staatuse
vormistamist, ja vastupidiselt võib
põhjendamatult soodustust saada isik, kes ei
kuulu vastavasse sõitjate gruppi, st alates 2.
jaanuarist ei ole enam saare elanik (elukoht
registreeritud väljaspool väikesaart).
27.04.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval
liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning
sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõu on välja töötatud ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 31 lõike 2 punkti 3,
§ 31 lõike 3 punkti 1, § 36 lõike 1 punkti 2, § 36 lõike 3 punkti 1 ja § 36 lõike 5 alusel. Eelnõuga
kehtestatakse sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning
sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Eesti mandri ja
Kihnu vahelistel Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel, Eesti mandri ja Vormsi
vahelisel Sviby-Rohuküla laevaliinil, Eesti mandri või Saaremaa ja Ruhnu vahelistel Ringsu-
Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel ning Eesti mandri ja Piirissaare
vahelisel Laaksaare-Piirissaar laevaliinil.
ÜTS kohaselt on maakonnaliinil ja kaugliinil majandus- ja taristuministri pädevuses kehtestada
sõitja puhul kõrgeim piletihind ning selle piires kehtestab Transpordiameti peadirektor
sõitjapileti konkreetse hinna. Sõiduki ja haagise puhul on majandus- ja taristuminister pädev
kehtestama konkreetsed piletihinnad. Samuti kuulub majandus- ja taristuministri pädevusse
sõidusoodustuste kehtestamine.
Eelnõu väljatöötamisel on majandus- ja taristuminister püüdnud võimalikult jääda seni
kehtinud piletihindade ja sõidusoodustuste juurde, kuid eri liinide hinnastamise ühtlustamisest
tulenevalt on muudatused sõidukipileti kategooriates, piletihindades ning sõidusoodustuste
ulatuses siiski vajalikud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Gerli Ehte (tel:
639 7650, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-
post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Varasema ÜTS redaktsiooni kohaselt kuulus piletihinna kehtestamine laevaliikluses
maakonnaliinil ja kaugliinil maavanema pädevusse. Kehtiva ÜTS § 31 lõike 2 punkti 3 kohaselt
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kõrgeima piletihinna sõitjateveol
laevaliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega kaugliinil ja maakonnaliinil avaliku teenindamise
lepingu alusel veeliikluses sõiduki ja selle haagise veo hinna. ÜTS § 36 lõike 1 punkt 2, lõike
1
3 punkt 1 ja lõige 5 annavad valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada avaliku
teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kaugliinil ja maakonnaliinil sõidusoodustusi.
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Esimesed viis paragrahvi sisaldavad määruse sisu
norme ning seitsmes on määruse jõustumisnorm.
Eelnõu § 1 kehtestab määruse kohaldamisala. Määrusega nähakse ette sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol Eesti mandri ja Kihnu vahelistel Kihnu-Munalaid ja
Munalaid-Manilaid laevaliinidel, Eesti mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-Rohuküla laevaliinil,
Eesti mandri või Saaremaa ja Ruhnu vahelistel Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-
Roomassaare laevaliinidel ning Eesti mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaar
laevaliinil. Nagu eelpool viidatud, kehtestab minister sõitjateveol kõrgeima piletihinna ning
sõidukite ja nende haagiste puhul (konkreetsed) piletihinnad. Sõitjapileti konkreetse hinna
kehtestab ÜTS § 31 lõikest 4 tulenevalt Transpordiameti peadirektor käskkirjaga ministri poolt
määratud kõrgeima hinna piires, arvestades riigieelarvest eraldatud vahendite mahtu.
Eelnõu §-s 2 nähakse ette piletihinnad.
Täpsemalt sätestatakse lõikes 1, et sõitja kõrgeim piletihind ning sõiduki ja selle haagise
piletihind kehtestatakse määruse lisadega. Ühtlasi nähakse määruse lisadega ette
väikesemahuliste kaubasaadetiste hind. Väikesaartel puudub enamasti võimalus soetada saarelt
uus kodumasin, autorehvid vms, mistõttu esineb praktikas vajadus tellida kaup mandrilt.
Vastavate kaupluste puudumisest tingituna ei toimu ka selliste kaupade vedu, mistõttu tuleb
elanikul endal leida võimalus kauba transpordiks saarele. Alati ei ole aga isikul võimalust või
mõistlik mandrile ise kauba järgi sõita, mistõttu kasutatakse lahendust, kus kauba saatja
toimetab selle laevale ning tellija võtab selle saare pool vastu. Taoline kaup paigutatakse vedaja
poolt tavaliselt autotekile, väikesemahulised saadetised ka salongi. Kuna autotekil ladustamine
võtab siiski tekil ruumi sarnaselt sõidukile, kehtestatakse ka sellistele saadetistele hind.
Selliseid väiksemahulisi kaubavedusid võib Euroopa Komisjoni 22.04.2014 teatise nr 232
punkti 5.7 kohaselt otselepingute raames teostada, kuniks tegemist ei ole suuremahulise
kaubaveoga, millega tekiks turumoonutuse oht.
Lõikega 2 sätestatakse, et veo eest võib tasu küsida üksnes lähtudes määrusega ja ÜTS § 31
lõike 4 alusel kehtestatud hindadest. See tähendab, et muid tasusid vedaja reisijatelt reisi eest
võtta ei või. Küll aga võib vedaja pakkuda reisijatele tasu eest muid teenuseid, nt pileti
vahetamine, tühistamine vms.
Eelnõu § 3 sätestab reisija sõidusoodustused. Määrusega nähakse ette ÜTS § 32 lõike 1 punktile
1 vastavad sõidusoodustused, s.o teatava kategooria sõitjale seaduse alusel kehtestatud korras
antud õigus sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest. Kuna valdkonna eest vastutava
ministri pädevuses on kehtestada sõitja kõrgeim piletihind, mitte konkreetne sõitjapileti hind,
siis on sõidusoodustuse fikseerimiseks asjakohane näha ette soodustuse määr. Sõidusoodustuse
olemasolu tõendamise alused on sätestatud ÜTS § 32 lõigetes 2 ja 3, mistõttu neid määruse
tekstis üle ei korrata.
Lõikega 1 kehtestatakse teatava kategooria sõitjate piletihinnale 50% sõidusoodustus.
Täpsemalt nähakse sõidusoodustus ette järgmistele sõitjate kategooriatele:
1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja. ÜTS § 36
lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval
liiniveol veeliikluse sättes nimetatud isikutele sõidusoodustust kuni 100 protsenti
piletihinnast. Sõidusoodustuse ulatuse kehtestamise õigus on valdkonna eest vastutaval
ministril. Kehtivate piletihindade kohaselt on vastava isiku sõidusoodustus kõikidel
2
eelnõuga reguleeritavatel laevaliinidel 50% ning sama soodustuse ulatus on sügava
puudega isiku saatjale või puudega kuni 16-aastase isiku saatjale määratud ka
25.09.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 120 „Avaliku
teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja
selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa
ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ (edaspidi majandus- ja taristuministri määrus nr 120)
§ 4 lõike 2 punktides 2 ja 3. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda
senise soodustuse määra juurde;
2) põhi-, üldkesk- või kutseharidust omandav või lisaõpet läbiv õpilane. ÜTS § 36
lõige 1 punkt 2 lubab õpilasele kehtestada sõidusoodustuse kuni 100 protsenti pileti
hinnast. Kehtivate piletihindade kohaselt on õpilase sõidusoodustus kõikidel eelnõuga
reguleeritavatel laevaliinidel 50% ning sama soodustuse ulatus on õpilasele määratud
ka majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel.
Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda senise soodustuse määra
juurde;
3) üliõpilane, välja arvatud suveperioodil (1. juulist 31. augustini). Soodustus
kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel, mille järgi võib avaliku teenindamise lepingu
alusel teostataval liiniveol lisaks paragrahvis nimetatud sõidusoodustustele kehtestada
sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste
tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning
soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. ÜTS-i seletuskirja
kohaselt on võimalike soodustatud isikutena silmas peetud eelkõige ÜTS § 10 lõike 1
punktis 1 nimetatud isikuid: näiteks eakaid, üliõpilasi ning saarte ja väikesaarte
elanikke.1 Kehtivate piletihindade kohaselt on üliõpilasele 50% sõidusoodustus mandri
ja Vormsi vahelistel ning Ruhnu laevaliinidel ning samuti majandus- ja taristuministri
määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Mandri ja Kihnu ning mandri ja
Piirissaare vahelistel laevaliinidel hetkel üliõpilase sõidusoodustus puudub, kuid saarel
elaval üliõpilasel on võimalik kasutada täiskasvanud püsielaniku2 sõidusoodustust.
Eelnõuga saavad sõidusoodustuse kõik Kihnu ja Piirissaarele reisivad üliõpilased,
sõltumata isiku elukoha aadressist rahvastikuregistris. Suveperiood on soodustusest
välistatud majandus- ja taristuministri määruse nr 120 eeskujul. Kuna mitmetes
haridusasutustes lõppeb õppeperiood alles juuni lõpus, on käesolevas määruses
soodustuse periood kehtestatud kuni 30. juunini. Õppeperioodi välisel ajal on üliõpilane
võrdne tavapärase täiskasvanuga.
4) üle 65-aastane isik. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel ning nagu
eelnevas punktis välja toodud, on seadusandja pidanud võimalike soodustatud isikutena
silmas ka eakaid. Kehtivate piletihindade kohaselt on üle 65-aastasele isikule 50%
sõidusoodustus mandri ja Vormsi vahelistel ning Ruhnu laevaliinidel ning samuti
majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Mandri ja
Kihnu ning mandri ja Piirissaare vahelistel laevaliinidel hetkel eaka sõidusoodustus
puudub, kuid saarel elaval eakal on võimalik kasutada täiskasvanud püsielaniku
sõidusoodustust. Eelnõuga saavad sõidusoodustuse kõik Kihnu ja Piirissaarele reisivad
üle 65-aastased isikud, sõltumata isiku elukoha aadressist rahvastikuregistris.
1
Seletuskiri ühistranspordiseaduse eelnõu juurde (812 SE), lk 13. Kättesaadav internetis:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44d39212-790c-442f-894b-
930c8e69d223/%C3%9Chistranspordiseadus (03.03.2021)
2
Püsielanik on isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud
rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega (püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 punkt 6).
Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab; kui isik
kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende
aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (rahvastikuregistri seaduse § 65 lõige 1 ja
lõike 2 lause 1).
3
5) Kihnu valla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Kihnu-Munalaid laevaliinil.
Kihnu valla rahvastikuregistrijärgne elanik on isik, kelle elukoha aadress
rahvastikuregistris on registreeritud Kihnu valla Lemsi, Linaküla, Sääreküla või Rootsi
külas. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel ning nagu punkti 3 selgituste
juures välja toodud, on seadusandja pidanud võimalike soodustatud isikutena silmas ka
väikesaarte elanikke. Täiendavalt on seadusandja ÜTS seletuskirjas märkinud, et
soodustusi ei saa kehtestada oma äranägemisel, vaid selleks peab olema kujunenud
teatav ebavõrdne olukord, mida püütakse soodustuste andmisega leevendada. Näiteks
saartel elavad inimesed eristuvad teistest Eesti elanikest selle tõttu, et kodust mandrile
ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita parvlaevaga, see aga
toob kaasa lisakulusid. Saartel elavatele isikutele soodustuste tegemist on seadusandja
pidanud mõistlikuks ja asjakohaseks, vähendamaks nende kulusid ja tagamaks neile
mandril elavate isikutega ligilähedane võimalus Eestis liikumiseks.3
Soodustuse saamiseks peab isiku elukoha aadress rahvastikuregistris olema Kihnu
vallas. Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 65 lõige 1 sätestab, et isik esitab
rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt
elab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui isik kasutab alaliselt või peamiselt
elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende
aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad
kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. RRS § 66 lõige 1 sätestab, et kui
avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma
rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Ka seaduse seletuskirjas on märgitud,
et riigi ja omavalitsuste teenused saab isik siiski elukoha aadressi järgi. 4 Riigikohus on
avaliku ülesande sisustanud järgmiselt: „Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või
seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui
pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või
pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab
seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (3-3-1-
19-14 p 11). ÜTS § 18 defineerib avaliku teenindamise kohustuse järgnevalt - avaliku
teenindamise kohustus on pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi
pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt
ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel.
Käesoleval juhul on tegemist ÜTS-st tuleneva ühistranspordi kui avaliku ülesande
korraldamisega, mille täitmiseks sõlmitakse vedaja ja riigi pädeva asutuse vahel avaliku
teenindamise leping ning misjuures lähtutakse muuhulgas väikesaarte elanike
liikumisvajadusest ning ühtlasi leevendatakse väikesaarte elanike elukoha tõttu
transpordile tekkivaid lisakulusid. Avaliku teenindamise lepingu alusel teenuse
osutamist saab lugeda avaliku ülesande täitmiseks, mille käigus soodustuste andmisel
on õiguspärane aluseks võtta soodustatud isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist lähtumine on põhjendatud, kuna
tegemist on toimiva süsteemiga isiku elupaiga asukoha kindlaks määramisel. Täpsemalt
on isikul RRS § 68 kohaselt kohustus tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste
laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus. Olukorras, kus ÜTS
peab võimalike sõidusoodustuse saajatena silmas väikesaarte elanikke ning isik on
täitnud RRS-s sätestatud kohustuse tagada oma elukoha aadressi õigsus
rahvastikuregistris, on ta õigustatud ka sõidusoodustust saama. Isiku elukoha kohta teeb
vedaja isikukoodi alusel päringu rahvastikuregistrisse. Seega ei koosta vedaja enam
3
Seletuskiri ühistranspordiseaduse eelnõu juurde, lk 13.
4
Seletuskiri rahvastikuregistri seaduse eelnõu juurde (382 SE), lk 34. Kättesaadav internetis:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d3beed6e-7b7b-4e39-af91-
1e2ad5ecd73c/Rahvastikuregistri%20seadus (03.03.2021)
4
koostöös vallavalitsusega nimekirja füüsilistest isikutest, kes on jooksva aasta 1.
jaanuari seisuga rahvastikuregistri järgi Kihnu valla elanik ega väljasta sooduskaarte,
vaid kontrollib rahvastikuregistri kannet online päringuga.
Kihnu-Munalaid laevaliinil kehtivate piletihindade kohaselt on püsielaniku
sõidusoodustus 50%. Samas suuruses soodustus on püsielanikule kehtestatud majandus-
ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Majandus- ja
taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda senise soodustuse määra juurde.
6) Pärnu linna Manija küla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Munalaid-
Manilaid laevaliinil. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel eelnevas punktis
välja toodud kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab isiku elukoha aadress
rahvastikuregistris olema Pärnu linna Manija külas ning vedaja kontrollib seda
isikukoodi alusel päringuga rahvastikuregistrisse. Seega ei koosta vedaja enam koostöös
linnavalitsusega nimekirja füüsilistest isikutest, kes on jooksva aasta 1. jaanuari seisuga
rahvastikuregistri järgi Pärnu linna Manija küla elanik ega väljasta sooduskaarte, vaid
kontrollib rahvastikuregistri kannet online päringuga. Munalaid-Manilaid laevaliinil on
kehtivate piletihindade kohaselt täiskasvanud püsielaniku sõidusoodustus samuti 50%.
Samas suuruses soodustus on püsielanikule kehtestatud majandus- ja taristuministri
määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Majandus- ja taristuministri hinnangul
on põhjendatud jääda senise soodustuse määra juurde.
7) Vormsi valla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Sviby-Rohuküla
laevaliinil. Vormsi valla rahvastikuregistrijärgne elanik on isik, kelle elukoha aadress
rahvastikuregistris on registreeritud Vormsi valla Borrby, Diby, Fällarna, Förby, Hosby,
Hullo, Kersleti, Norrby, Rumpo, Rälby, Saxby, Suuremõisa, Sviby või Söderby külas.
Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel käesoleva loetelu punktis 5 välja
toodud kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht
olema Vormsi vallas ning vedaja kontrollib seda isikukoodi alusel päringuga
rahvastikuregistrisse. Seega ei koosta vedaja nimekirja isikutest, kes on jooksva aasta
1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri järgi Vormsi valla elanik ega väljasta
sooduskaarte, vaid kontrollib rahvastikuregistri kannet online päringuga. Sviby-
Rohuküla laevaliinil on kehtivate piletihindade kohaselt täiskasvanud püsielanikule
sõidusoodustus ~59%. Samas on mandri ja Kihnu ning Piirissaare vahelistel, samuti
majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel püsielaniku
soodustuse määr 50% tavapärasest piletihinnast. Majandus- ja taristuministri hinnangul
on põhjendatud avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol püsielanike
soodustuse määrasid ühtlustada, mistõttu kehtestab soodustuse määraks teiste
laevaliinide eeskujul 50%. Sellest tulenevalt muutub laevapilet Vormsi valla
püsielanikule senisest kallimaks.
8) Ruhnu valla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib Ringsu-Munalaid, Ringsu-
Pärnu või Ringsu-Roomassaare laevaliinil. Ruhnu valla rahvastikuregistrijärgne elanik
on isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on registreeritud Ruhnu valla Ruhnu
külas. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel käesoleva loetelu punktis 5 välja
toodud kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht
olema Ruhnu vallas ning vedaja kontrollib seda isikukoodi alusel online päringuga
rahvastikuregistrisse. Ringsu-Pärnu laevaliinil on kehtivate piletihindade kohaselt
täiskasvanud püsielaniku sõidusoodustus 20% ning kõrgperioodil (16. juunist 31.
augustini) 60%. Ringsu-Munalaid ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel on kehtivate
piletihindade kohaselt täiskasvanud püsielaniku sõidusoodustus 25% ning
kõrgperioodil 62%. Samas on mandri ja Kihnu ning Piirissaare vahelistel, samuti
majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel püsielaniku
soodustuse määr 50% täiskasvanu piletihinnast. Majandus- ja taristuministri hinnangul
on põhjendatud avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol püsielanike
soodustuse määrasid ühtlustada, mistõttu kehtestab soodustuse määraks teiste
5
laevaliinide eeskujul 50%. Sellest tulenevalt on laevapileti soodustuse määr Ruhnu valla
püsielanikule perioodil 01.05–15.06 ja 01.09–30.10 senisest suurem ning perioodil
16.06–31.08 senisest väiksem. Püsielaniku jaoks, kes laeva navigatsiooniperioodi
jooksul pidevalt reisib, tasandub soodustuse määra muutus perioodi lõikes ära.
9) Tartu valla Piiri, Tooni või Saare küla rahvastikuregistrijärgne elanik, kui ta reisib
Laaksaare-Piirissaare laevaliinil. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel
käesoleva loetelu punktis 5 välja toodud kaalutlustel. Soodustuse saamiseks peab isiku
elukoha aadress rahvastikuregistris olema Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas ning
vedaja kontrollib seda isikukoodi alusel päringuga rahvastikuregistrisse. Piirissaare-
Laaksaare laevaliinil on kehtivate piletihindade kohaselt püsielanikule sõidusoodustus
50%. Samas suuruses soodustus on püsielanikule kehtestatud majandus- ja
taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel laevaliinidel. Majandus- ja
taristuministri hinnangul on põhjendatud jääda senise soodustuse määra juurde.
10) paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud sõiduki juht. Arvestades, et juriidiline isik on
õiguslik fiktsioon, ei ole tal võimalik endale kuuluvat sõidukit juhtida. Seetõttu
kehtestatakse sättega sooduspilet väikesaare asukohaga juriidilise isiku sõiduki juhile
(vt täpsemalt § 4 lõike 2 selgitust). Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole aga väikesaare
püsielaniku (füüsilise isiku) sõidukit juhtivale mitte-püsielanikule sõidusoodustuse
kehtestamine. Tegemist on olukorraga, kus juriidiline isik ostab oma nimel ja arvel pileti
sõiduks, mis on seotud tema majandustegevusega. Kui füüsilisest isikust reisijad saavad
oma soodustuse õigust tõendada ID-kaardiga, mille kaudu tehakse päring
rahvastikuregistrisse, siis juriidilise isiku puhul ei ole vastav lahendus mõeldav ning
soodustuse saamise õigus on mõistlik siduda juriidilisele isikule kuuluva sõiduki
juhtimise faktiga. Õigusselguse tekitamiseks sätestatakse määruses sõnaselgelt, et
sõidusoodustust saab määruse § 4 lõikes 2 nimetatud sõiduki, mille
registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja
väikesaarel asuv juriidiline isik, juht.
Lõikega 2 kehtestatakse suurendatud sõidusoodustus (80%) Tartu valla Piiri, Tooni või Saare
küla rahvastikuregistrijärgsele elanikule Laaksaare-Piirissaare laevaliinil hõljuki
navigatsiooniperioodil. Laevaliini teenindaval parvlaeval Koidula puudub jääklass, mistõttu
korraldatakse jääoludes Piirissaarele ühistransporti hõljukiga. Kuna hõljuki mahutavus on
parvlaevast oluliselt väiksem, kehtestatakse hõljukile kohaliku kogukonna ettepanekul mitte-
püsielanikust reisijale parvlaevast kallim kõrgeim piletihind. Kõrgema hinna eesmärk on
vältida mitte-hädavajalike reiside tegemist, et tagada püsielanike liikumisvõimalus mandri ja
kodu vahel. Seejuures võimaldatakse käesoleva suurendatud soodustusega püsielanikele
liikumine aastaringselt võrreldava hinnaga.
Lõikes 3 nähakse ette sõidusoodustus 100% ehk tasuta sõidu õigus vastavalt ÜTS §-le 34.
Viidatud sätte kohaselt on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva
õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise
alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja
vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat
või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Kuna soodustuse subjektid on seaduse
imperatiivses sättes ammendavalt loetletud, tehakse määruses sellele viide ning sätte sisu üle ei
korrata.
Lõikega 4 kehtestatakse suurendatud sõidusoodustus (100%) ehk tasuta sõidu õigus isikutele,
kel on üheaegselt täidetud nii lõike 1 punktis 1—4 kui ka punktis 5—9 nimetatud tingimus, st
tegemist on väikesaare püsielanikuga, kes kuulub lisaks mõnda sättes nimetatud ühiskonna
haavatavasse gruppi. Väikesaartel ei ole tagatud mitmeid teenuseid (haigla, rehabilitatsioon,
gümnaasium, kutse- ja kõrgharidusasutus jne), mistõttu peavad sealsed elanikud käima
6
vastavaid teenuseid tarbimas mandril. Suursaartel on vastavad teenused valdavalt siiski tagatud.
Seetõttu on põhjendatud täiendava soodustuse tegemine väikesaarte teatud elanikegruppidele:
1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja – nagu käesoleva
paragrahvi lõike 1 punkti 1 juures selgitatud, võib sügava puudega isiku saatjale või
puudega kuni 16-aastase isiku saatjale ÜTS § 36 lõike 1 punkti 2 kohaselt anda
sõidusoodustust kuni 100 protsenti piletihinnast, kuid majandus- ja taristuminister on
otsustanud kehtestada sõidusoodustuse määraks 50%. ÜTS § 36 lõige 4 koos lõikega 5
võimaldab suurendada sõidusoodustuse määra üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud
sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik
ja asjakohane põhjus. Sügava puudega isiku saatjate ja puudega kuni 16-aastase isiku
saatjate üldgrupist eristuvad väikesaarel elavad selle poolest, et kodust mandrile ja
tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita laevaga, mis aga toob
kaasa lisakulusid. Sellest tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul
põhjendatud neile täiendava sõidusoodustuse kehtestamine.
Kehtivate piletihindade kohaselt on püsielanikust sügava puudega isiku saatjale või
puudega kuni 16-aastase isiku saatjale kehtestatud sõidusoodustus (arvestatuna
täiskasvanu täispiletist) mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-Rohuküla laevaliinil 100%,
Ruhnu laevaliinidest Ringsu-Pärnu laevaliinil 60% (kõrghooajal 80%), Ringsu-
Munalaid ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil ~62,5% (kõrghooajal ~81%). Mandri ja
Kihnu vahelistel laevaliinidel, mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaar
laevaliinil, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120 reguleeritavatel
laevaliinidel nimetatud isikutele täiendav sõidusoodustus puudub. Majandus- ja
taristuministri hinnangul on põhjendatud kehtestada nimetatud isikute grupi
sõidusoodustuseks 100%. Selle tulemusena suureneb sõidusoodustus Kihnu, Piirissaare
ning Ruhnu püsielanikust sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16-aastase
isiku saatjale. Vormsi püsielanikust sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16-
aastase isiku saatjale jääb sõidusoodustus samaks.
2) õpilane - nagu käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 juures selgitatud, võib õpilasele
ÜTS § 36 lõike 1 punkti 2 kohaselt anda sõidusoodustust kuni 100 protsenti
piletihinnast, kuid majandus- ja taristuminister on otsustanud kehtestada
sõidusoodustuse määraks 50%. ÜTS § 36 lõige 4 võimaldab suurendada
sõidusoodustuse määra üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui
seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane
põhjus. Eestis elavate õpilaste üldgrupist eristuvad väikesaarel elavad selle poolest, et
kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita laevaga,
mis aga toob kaasa lisakulusid. Sellest tulenevalt on majandus- ja taristuministri
hinnangul põhjendatud neile täiendava sõidusoodustuse kehtestamine.
Kehtivate piletihindade kohaselt on Vormsi ja Ruhnu saare püsielanikust õpilasele
kehtestatud sõidusoodustus (arvestatuna täiskasvanu täispiletist) samas määras nagu
käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isiku puhul ning täiendavalt mandri ja Kihnu saare
vahelistel laevaliinidel 100% väljaspool Kihnut või Manijat üldkesk- või
kutsekeskkoolis õppivatel Kihnu ja Manija saare õpilastel õppeperioodi jooksul.
Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud kehtestada nimetatud isikute
grupi sõidusoodustuseks 100%. Selle tulemusena suureneb sõidusoodustus Piirissaare
ning Ruhnu püsielanikust õpilasele. Kihnu, Manija ja Vormsi püsielanikust õpilasele
jääb sõidusoodustus samaks.
3) üliõpilane - välja arvatud juuli- ja augustikuus. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike
4 alusel, mille kohaselt võib kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse
määra üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik
huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Majandus- ja
taristuminister on otsustanud eelnõu § 4 lõike 2 punktis 3 kehtestada 50%
sõidusoodustuse üliõpilastele. Samas eristuvad väikesaarel elavad üliõpilased ülejäänud
7
Eestis elavatest üliõpilastest selle poolest, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole
neil sisuliselt teist võimalust kui sõita laevaga, mis aga toob kaasa lisakulusid. Sellest
tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul põhjendatud neile täiendava
sõidusoodustuse kehtestamine.
Kehtivate piletihindade kohaselt on püsielanikust üliõpilasele kehtestatud
sõidusoodustus (arvestatuna täiskasvanu täispiletist) mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-
Rohuküla laevaliinil 100% ning Ruhnu laevaliinidest Ringsu-Pärnu laevaliinil 60%
(kõrghooajal 80%), Ringsu-Munalaid ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil ~62,5%
(kõrghooajal ~81%). Mandri ja Kihnu vahelistel laevaliinidel, mandri ja Piirissaare
vahelisel laevaliinil, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120
reguleeritavatel laevaliinidel püsielanikust üliõpilastele täiendav sõidusoodustus
puudub. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud kehtestada nimetatud
isikute grupi sõidusoodustuseks 100%. Selle tulemusena suureneb sõidusoodustus
Kihnu ja Piirissaare ning Ruhnu püsielanikust üliõpilasele. Vormsi püsielanikust
üliõpilasele jääb sõidusoodustus samaks.
4) üle 65-aastane isik. Soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 5 alusel, mille kohaselt
võib kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra üldiste tunnuste
alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse
kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Majandus- ja taristuminister on
otsustanud eelnõu § 4 lõike 2 punktis 4 kehtestada 50% sõidusoodustuse üle 65-
aastastele isikutele. Samas eristuvad väikesaarel elavad üle 65-aastastest isikutest
ülejäänud Eestis elavatest eakatest selle poolest, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks
ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita laevaga, mis aga toob kaasa lisakulusid.
Sellest tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul põhjendatud neile täiendava
sõidusoodustuse kehtestamine.
Kehtivate piletihindade kohaselt on püsielanikust üle 65-aastasele isikule kehtestatud
sõidusoodustus (arvestatuna täiskasvanu täispiletist) mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-
Rohuküla laevaliinil 100% ning Ruhnu laevaliinidest Ringsu-Pärnu laevaliinil 60%
(kõrghooajal 80%), Ringsu-Munalaid ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil ~62,5%
(kõrghooajal ~81%). Mandri ja Kihnu vahelistel laevaliinidel, mandri ja Piirissaare
vahelisel laevaliinil, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 120
reguleeritavatel laevaliinidel püsielanikust üle 65-aastasele isikule täiendav
sõidusoodustus puudub. Majandus- ja taristuministri hinnangul on põhjendatud
kehtestada nimetatud isikute grupi sõidusoodustuseks 100%. Selle tulemusena suureneb
sõidusoodustus Kihnu ja Piirissaare ning Ruhnu püsielanikust üle 65- aastasele isikule.
Vormsi püsielanikust üle 65-aastasele isikule jääb sõidusoodustus samaks.
Eelnõu § 4 sätestab sõiduki või haagise sõidusoodustused. Sättega nähakse ette ÜTS § 36 lõike
3 punktile 1 vastavad sõidusoodustused, mille kohaselt avaliku teenindamise lepingu alusel
veeliikluses teostataval liiniveol antakse Eesti mandri ning väikesaarte vahelisel laevaliinil
sõiduki ja selle haagise veol sõidusoodustust kuni 50 protsenti veo hinnast füüsilisele või
juriidilisele isikule, kes on veetava sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki omanik
või vastutav kasutaja ning kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht või äriregistrijärgne asukoht,
samuti liini alg- või lõpp-punkt on nimetatud saar või väikesaar. Nagu eelpool märgitud, võib
ÜTS § 36 lõike 4 kohaselt lisaks seaduses ette nähtud sõidusoodustustele kehtestada
sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel
kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks
on mõistlik ja asjakohane põhjus. Nimetatud sätte alusel antakse sõidusoodustus ka füüsilisele
või juriidilisele isikule, kes on veetava sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki
kasutaja. Kasutajale sõidusoodustuse tegemine on mõistlik ja asjakohane, kuna liisitud
sõidukite puhul on sõiduki omanikuks liisinguandja ning vastutavaks kasutajaks reeglina
liisingusaaja ehk isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga
8
müügilepingu alusel. Seega, kui mitteliisitud ja näiteks abikaasade ühises omandis oleva
sõiduki korral oleks sõiduki registreerimistunnistusele omanikuna kantud mõlemad abikaasad
ja vastutava kasutajana üks neist, saaksid sõidusoodustuse kõik kaasomanikud. Samas liisitud
sõiduki korral, kus omanikuks märgitakse liisinguandja ning registrisse saab kanda vaid ühe
vastutava kasutaja, jääks vastutavaks kasutajaks mittemääratud kaasomanik sõidusoodustusest
ilma.
Lõikega 1 kehtestatakse sõiduki ja haagise sooduspilet eelnõu § 3 lõike 1 punktides 5—9
nimetatud füüsilistele isikutele. Viidatud punktidest tulenevalt võib sooduspiletiga sõita Kihnu-
Munalaid laevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kihnu vallas, Munalaid-
Manilaid laevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Pärnu linna Manija külas,
Sviby-Rohuküla laevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Vormsi vallas,
Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel isik, kelle
rahvastikuregistrijärgne elukoht on Ruhnu vallas ning Laaksaare-Piirissaar laevaliinil isik, kelle
rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas. Sõidusoodustuse
saamise eelduseks on isiku kanne omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana veetava sõiduki
registreerimistunnistusel. Seejuures on sõidusoodustusega õigus sõita üksnes isikul, kes vastab
eelnimetatud tingimustele. Isikul, kes tingimustele ei vasta, sooduspiletiga sõidu õigust ei ole.
Iga sõidukiliigi osas nähakse sõidusoodustuse olemasolu ja selle suurus ette määruse lisades.
Lõikega 2 kehtestatakse sõiduki ja haagise sooduspilet juriidilistele isikutele. Selle kohaselt
võib sooduspiletiga sõita sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel Kihnu-Munalaid
laevaliinil isik, kelle äriregistrijärgne või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riikliku registri
või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri järgne asukoht (edaspidi registrijärgne
asukoht) on Kihnu vallas, Munalaid-Manilaid laevaliinil isik, kelle registrijärgne asukoht on
Pärnu linna Manija külas, Sviby-Rohuküla laevaliinil isik, kelle registrijärgne asukoht on
Vormsi vallas, Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel isik, kelle
registrijärgne asukoht on Ruhnu vallas ning Laaksaare-Piirissaar laevaliinil isik, kelle
registrijärgne asukoht on Tartu valla Piiri, Tooni või Saare külas. Lõikes 1 nimetatud tingimuste
viite all on mõeldud sõiduki või haagise sooduspiletiga sõitmise õigust juhul, kui see on
määruse lisas kehtestatud ning tingimust, et sõidusoodustuse saamiseks peab isik olema sõiduki
registreerimistunnustuse kohaselt sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja.
Lõikega 3 täpsustatakse §-s 4 sätestatud sõidusoodustuse olemasolu tõendavaid dokumente.
Sõiduki sooduspileti saamise eelduseks on, et sooduspiletiga sõiduks õigustatud isik viibib
vastavas sõidukis ning vedaja nõudmisel peab ta sõidusoodustuse õigust tõendama. Sõiduki või
haagise sõidusoodustuse saamiseks peab füüsiline isik esitama vedajale isikut tõendava
dokumendi või muu dokumendi ning sõiduki registreerimistunnustuse. Isikut tõendava
dokumendi või muu dokumendi alusel teeb vedaja rahvastikuregistrisse online päringu ning
kontrollib, kas isiku elukoht on registreeritud vastava laevaliiniga seotud saarel asuvasse
omavalitsusüksusesse. Sõiduki registreerimistunnistuselt kontrollib vedaja, kas isik on sõiduki
omanik, vastutav kasutaja või kasutaja. Juriidilise isiku puhul peab sõiduki juht esitama
vedajale sõiduki registreerimistunnistuse. Sõiduki registreerimistunnistuse alusel kontrollib
vedaja, kas juriidiline isik, kelle nimel sooduspilet soetatakse, on vastava sõiduki omanik,
vastutav kasutaja või kasutaja. Täiendavalt kontrollib vedaja iseseisvalt, kas juriidilise isiku
asukoht on äriregistri või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohaselt vastava laevaliiniga seotud saarel.
Sõidusoodustuse olemasolu kontrollib vedaja edaspidi registritest igakordselt online päringuga,
millest tulenevalt kaotavad seni sõidusoodustuse saamise aluseks olnud sooduskaardid
kehtivuse.
9
Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse sõidukipileti hinna 1,5-kordne kordaja.
Kordaja kehtestatakse laia sõiduki veol, st juhul kui sõiduki laius on üle 2,6 meetri. Kordaja
kehtestamine on vajalik, kuna ülilai sõiduk võtab rohkem laeva teki pinda ning mõjutab teiste
sõidukite laevale mahtuvust.
Samuti kehtestatakse nädalavahetuse hinnakordaja väikesaari külastavatele isikutele.
Täpsemalt rakendatakse kordajat reedeti alates kella 13.00 väikesaarele suunduval reisil ning
pühapäeviti alates kella 13.00 väikesaarelt lahkuval reisil. Kordajat ei rakendata väikesaare
püsielanikele, kuna neil peab säilima võimalus pääseda koju või mandrile igal ajal ülemääraste
kuludeta.
Samas loobutakse üle 4m kõrgusega sõiduki hinnakordajast, kuna selle järele puudub vajadus.
Ajalooliselt on kõrge sõiduki hinnakordajad kehtestatud ripptekiga laevade tõttu, mille puhul
ülikõrge sõiduki tõttu ülemist tekki kasutada ei saanud. Hetkel väikesaarte vahelistel
laevaliinidel sõitvatel laevadel ripptekki ei ole, mistõttu sellise hinnakordaja osas vajadus
puudub.
Eelnõu § 6 näeb ette majandus- ja taristuministri 28. septembri 2020. a määruse nr 58 „Avaliku
teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle
haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid
laevaliinidel“ kehtetuks tunnistamise alates 1. septembrist 2021. a. Määruse kehtetuks
tunnistamine on vajalik, kuna selle § 5 lõike 2 kohaselt kehtib määrus kuni 31. detsembrini
2021. a. Majandus- ja taristuministri määrus nr 58 kehtestati esialgu kuni 31. detsembrini 2020.
a, kuna alates 2021. aasta algusest oli plaanis ühtlustada piletihindade ja sõidusoodustustega
seonduv regulatsioon Eesti mandri ja Kihnu vahelistel Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid
laevaliinidel, Eesti mandri ja Vormsi vahelisel Sviby-Rohuküla laevaliinil, Eesti mandri ja
Ruhnu vahelistel Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel ning
Eesti mandri ja Piirissaare vahelisel Laaksaare-Piirissaare laevaliinil ühtse määrusega. 24.
novembril 2020. a võttis majandus- ja taristuminister vastu määruse nr 77, millega muutis
eelnimetatud sätet ning nägi ette, et määrus nr 58 kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a. Määruse
nr 77 seletuskirjas on märgitud, et „Käesolevaks on piletihindu ühtlustava määruse
konsultatsioonid kohalike omavalitsustega aga veninud ning määruse lõplik vormistamine
nõuab veel aega. Samas soovivad väikesaarte kohalikud elanikud teha plaane ning soetada
parvlaeva pileteid juba uueks aastaks ette. Selleks on vedajal vaja teada, milliste hindadega
pileteid 2021. a jaanuariks müüa. Seetõttu muudetaksegi määruse kehtivussätet, mille
tulemusena kehtivad piletihinnad kuni järgmise kalendriaasta lõpuni“. Seega on majandus- ja
taristuminister määruse nr 58 kehtestamisel ja muutmisel viidanud, et piletihindade
regulatsioon kehtestatakse ajutiselt ning plaanis on piletihindade ühtlustamine erinevatel
liinidel uue määrusega. Ajutise regulatsiooni korral peavad isikud arvestama sellega, et õiguslik
regulatsioon võib muutuda, seda eriti olukorras, kus asjaosalised on uue määruse koostamise
protsessi kaasatud ja neil on olnud võimalik avalikul kooskõlastusringil oma tähelepanekuid
esitada.
Eelnõu § 7 on jõustumisnorm. Sõitja kõrgeimat piletihinda ning sõiduki ja selle haagise
piletihinda ning sõidusoodustusi rakendatakse iga väikesaarega seotud parvlaevaliinide osas
vastavalt jõustumisnormis ette nähtule. Täpsemalt rakendatakse piletihindu ja soodustusi
Vormsi saarega seotud parvlaevaliinil alates 1. juunist 2021. a, Kihnu ja Piirissaar saarega
seotud parvlaevaliinidel alates 1. septembrist 2021. a ning Ruhnu saarega seotud laevaliinidel
alates 1. maist 2022. Vormsi ja Ruhnu laevaliinide piletihindade ja sõidusoodustuste
rakendamise ajad on seotud vastavatel laevaliinidel hetkel kehtivate avaliku teenindamise
lepingute lõppemisega, majandus- ja taristuministri hinnakirjad hakkavad kehtima uue lepingu
10
jõustumisest. Jõustumisnorm on vajalik ka seetõttu, et Transpordiameti peadirektor peab
määruse (või selle lisa) rakendamisega üheaegselt etteantud piirmääradest lähtuvalt kehtestama
konkreetsed reisijapileti hinnad.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste korraldusele, elu- ja looduskeskkonnale
ning muu otsene või kaudne mõju. Määrusest tulenevad mõjud avalduvad peamiselt
majandusele, ning regionaalarengule.
Määrusega ühtlustatakse sõidusoodustusi:
- kõikidel määrusega reguleeritavatel liinidel kehtestatakse sõitja sooduspilet üliõpilasele
ja üle 65-aastasele isikule. Muudatus puudutab mandri ja Kihnu või mandri ja Piirissaar
vahelisel laevaliinil reisijat, kuna kehtivate hindade kohaselt vastav soodustus nimetatud
laevaliinidel puudub. Soodustusega tekib üliõpilasel ja üle 65-aastasel soodsam või senisest
tihedam võimalus Kihnu ja Piirissaarele reisimiseks;
- kõikidel määrusega reguleeritavatel liinidel kehtestatakse väikesaare püsielanikule
(täiskasvanu) sõidusoodustus 50%. Muudatus puudutab Ruhnu püsielanikke, kuna kehtivate
hindade kohaselt on sõidusoodustus vastavalt hooajale 20—62%. Seega muutub piletihind
Ruhnu valla püsielanikule perioodil 01.05–15.06 ja 01.09–30.10 (madalhooaeg) senisest
odavamaks ning perioodil 16.06–31.08 (kõrghooaeg) senisest kallimaks. Eelduslikult
tasanduvad pileti kallinemine ja odavnemine aasta lõikes ära ning täiendavaid kulusid isikule
ei teki;
- kõikidel määrusega reguleeritavatel liinidel kehtestatakse väikesaare püsielanikust
üliõpilasele, üle 65-aastasele isikule ning sügava puudega isiku saatjale või puudega kuni 16-
aastase isiku saatjale sõitja sõidusoodustus 100%. Muudatus puudutab Kihnu ja Piirissaar
püsielanikke, kes kuuluvad lisaks nimetatud isikute gruppi, kuna kehtivate hindade kohaselt on
nimetatud isikute soodustus Kihnu liinil väiksem või puudub, Piirissaar liinil puudub täielikult;
- kõikidel määrusega reguleeritavatel liinidel kehtestatakse väikesaare püsielaniku
sõidukile sõidusoodustus. Muudatus puudutab Piirissaar püsielanikke, kuna kehtivate hindade
kohaselt Piirissaar liinil püsielaniku sõiduki sõidusoodustus puudub;
- mandri ja Kihnu, mandri ja Vormsi ning mandri ja Piirissaar vahelistel laevaliinidel
kehtestatakse püsielaniku veoki ja bussi sõidusoodustuseks 50%. Muudatuse tulemusena
muutub mõnel liinil mõne sõidukiliigi pilet kallimaks, teisel odavamaks, mitmel juhul jääb hind
seniseks.
Määrusega muudetakse sõidukipileti liike ning need viiakse mandri ja Kihnu, mandri ja Vormsi
ning mandri ja Piirissaar vahelistel laevaliinidel samadele alustele. Täpsemalt liigitatakse
sõidukid kategooria alusel, diferentseerides seda mõnel juhul vastavalt pikkusele või kaalule.
Näiteks on kuni 3,5t sõiduauto pilet edaspidi liigitatud vastavalt pikkusele kuni 5m ja üle 5m,
kuna pikem sõiduk võtab laeval rohkem ruumi, mistõttu on õigustatud ka kallim üleveo hind.
Määrusega nähakse mandri ja Kihnu, mandri ja Vormsi ning mandri ja Piirissaar vahelistel
laevaliinidel ette nädalavahetuse piletihinna kordaja mitte-püsielanikust sõidukiga reisijale.
Täpsemalt rakendatakse piletihinna kordajat reedel väikesaare ja pühapäeval mandri suunal
alates kella 13:00. Kordaja ei kehti väikesaare püsielaniku sõidukile ega bussidele.
Hinnakordaja eesmärgiks on reisijavooge hajutada ning seeläbi tagada väikesaarte
püsielanikele parem võimalus koju või mandrile liikumiseks. Samuti on eesmärk vähendada
11
väikesaarte autostumist ning suunata väikesaarte külastajad kasutama alternatiivseid
transpordilahendusi – ühistransport, ratas vms.
Ühtlasi tõstetakse Kihnu ja Vormsi liinidel kolmrataste ja nelirataste pileti hind sõiduauto
piletiga samale tasemele tulenevalt väikesaarte palvest. Hinnatõusu eesmärgiks on reguleerida
nimetatud sõidukitega väikesaare külastamist ning eeldatavasti peaks see oluliselt vähenema.
See on vajalik, et hoida väikesaarte õrna looduskeskkonda.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
2020. aastal laekus piletitulu saare parvlaevaliini(de) kohta järgmiselt:
Ruhnu 78 228
Vormsi 265 448
Kihnu 329 083
Piirissaar 25 597
Puudub ülevaade, kui suur osa laevaliinide reisijatest kuuluvad ühte või teise sihtgruppi, kellel
täna soodustuse õigust ei ole, samuti ei ole teada, kas mõni täna soodustust saav isik võiks saada
seda ka mõne muu isikute gruppi kuuluvuse tõttu. Määruse jõustumisega tagatakse kõikide
väikesaarte reisijatele ja sõidukitele ühetaoliste tingimuste kohaldumine, mille järel on võimalik
teha analüütilisi ülevaateid.
Parvlaevaühendust rahastatakse vastavalt ühistranspordiks Transpordiametile eraldatud
riigieelarvele. Juhul kui parvlaevaühenduse pidamiseks, sh tehniliste süsteemide toimimiseks
ette nähtud eelarvest ei piisa, on võimalik taotleda lisavahendeid või täiendavaid tekkivaid
kulusid katta teiste transpordiliikide ühistranspordiks eraldatud vahendite arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub jõustumisnormis ette nähtud korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, MTÜ-le Pärnumaa Ühistranspordikeskus,
MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, MTÜ-le Tartumaa Ühistranspordikeskus, Kihnu
vallale, Ruhnu vallale, Tartu vallale, Vormsi vallale ja AS-le Kihnu Veeteed. Määrusele
edastasid tagasiside Rahandusministeerium, Kihnu vallavalitsus ja Vormsi vallavalitsus.
Kooskõlastusringil laekunud arvamused ja muudatusettepanekud on kajastatud eelnõu
seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
12
MÄÄRUS
30.04.2021 nr 20
Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval
liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle
haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti
mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel
Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 3, § 31 lõike 3 punkti 1, § 36 lõike
1 punkti 2, § 36 lõike 3 punkti 1 ja § 36 lõike 5 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse sõitja kõrgeim piletihind ning sõiduki ja selle haagise piletihind ning
sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol järgmistel laevaliinidel:
1) Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid;
2) Sviby-Rohuküla;
3) Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare;
4) Laaksaare-Piirissaar.
§ 2. Piletihinnad
(1) Avaliku liiniveo sõitja kõrgeim piletihind ning sõiduki ja selle haagise piletihind kehtestatakse
määruse lisadega.
(2) Veo eest võib tasu küsida üksnes lähtudes käesoleva määrusega ja ühistranspordiseaduse § 31
lõike 4 alusel kehtestatud hindadest.
§ 3. Sõidusoodustused sõitjale
(1) Sõidusoodustusega 50 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita:
1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja;
2) põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandav õpilane ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 50 alusel lisaõpet läbiv õpilane;
3) üliõpilane 1. septembrist kuni 30. juunini;
4) üle 65-aastane isik;
5) Kihnu-Munalaid laevaliinil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Kihnu vallas;
6) Munalaid-Manilaid laevaliinil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Pärnu linna
Manija külas;
1
7) Sviby-Rohuküla laevaliinil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Vormsi vallas;
8) Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel isik, kelle elukoha
aadress rahvastikuregistris on Ruhnu vallas;
9) Laaksaare-Piirissaar laevaliinil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Tartu valla
Piiri, Tooni või Saare külas;
10) paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud sõiduki juht.
(2) Sõidusoodustusega 80 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita Laaksaare-Piirissaar laevaliinil
hõljuki navigatsiooniperioodil isik, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on Tartu valla Piiri,
Tooni või Saare külas.
(3) Sõidusoodustusega 100 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita ühistranspordiseaduse §-s 34
nimetatud isik.
(4) Sõidusoodustusega 100 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 5—9 nimetatud isik vastaval laevaliinil, kui ta on:
1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja;
2) põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandav õpilane ning põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 50 alusel lisaõpet läbiv õpilane;
3) üliõpilane, 1. septembrist kuni 30. juunini;
4) üle 65 aastane.
§ 4. Sõidusoodustused sõiduki veol
(1) Sõiduki või haagise sooduspiletiga, mis on kehtestatud määruse lisas, võib vastaval liinil sõita
käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5—9 nimetatud isik, kui ta on sõiduki
registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel võib sooduspiletiga sõita ka:
1) Kihnu-Munalaid laevaliinil isik, kelle aadress äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutuse riiklikus registris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris (edaspidi
registrijärgne aadress) on Kihnu vallas;
2) Munalaid-Manilaid laevaliinil isik, kelle registrijärgne aadress on Pärnu linna Manija külas;
3) Sviby-Rohuküla laevaliinil isik, kelle registrijärgne aadress on Vormsi vallas;
4) Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel isik, kelle registrijärgne
aadress on Ruhnu vallas;
5) Laaksaare-Piirissaar laevaliinil isik, kelle registrijärgne aadress on Tartu valla Piiri, Tooni või
Saare külas.
(3) Sõidusoodustuse kasutamiseks tuleb vedaja nõudmisel esitada sõiduki registreerimistunnistus
ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul isikut tõendav dokument või muu dokument, mis
võimaldab tuvastada isiku elukoha aadressi rahvastikuregistris.
§ 5. Kõrgendatud hind sõiduki veol
(1) Määruse lisades kehtestatud sõidukipileti hinnale rakendatakse kordajat 1,5 järgmiselt:
1) sõidukile laiusega üle 2,6 meetri;
2) Munalaid-Kihnu, Munalaid-Manilaid, Rohuküla-Sviby ja Laaksaare-Piirissaar suunal
väljumisel reedel alates kella 13.00;
3) Kihnu-Munalaid, Manilaid-Munalaid, Sviby-Rohuküla ja Piirissaar-Laaksaare suunal
väljumistel pühapäeval alates kella 13.00.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul ei rakendata sõidukipileti hinna
kordajat bussile ja § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sooduspiletiga sõitvale isikule.
2
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja taristuministri 28. septembri 2020. a määrus nr 58 „Avaliku teenindamise lepingu
alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning
sõidusoodustused Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel“ tunnistatakse kehtetuks
alates 1. septembrist 2021.a.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrusega kehtestatud sõitja kõrgeim piletihind ning sõiduki ja selle haagise piletihind ning
sõidusoodustused jõustuvad:
1) Sviby-Rohuküla laevaliinil 1. juunil 2021. a;
2) Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinil ning Laaksaare-Piirissaar laevaliinil 1.
septembril 2021. a;
3) Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil 1. mail 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel
Lisa 2 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Sviby-Rohuküla laevaliinil
Lisa 3 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel
Lisa 4 Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Laaksaare-Piirissaar laevaliinil
3
majandus- ja taristuministri
30.04.2021 määrus nr 20
„Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostataval liiniveol sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti
mandri ja väikesaarte vahelistel
laevaliinidel“
Lisa 1
Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel
1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes
Kihnu- Munalaid-
Munalaid Manilaid
Sõitjapilet 4 2
2. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes
Kihnu-
Munalaid Sooduspilet Munalaid-
Manilaid Sooduspilet
Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega
kuni 5 m ja täismassiga kuni 3,5 t (M1; 16 4 6 2
N1)
Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega
üle 5 m ja täismassiga kuni 3,5 t (M1; 20 6 8 3
N1)
Sõiduk täismassiga üle 3,5 t (M1; N2; 25 12,50 8 4
N3)
Sõiduk (buss) kuni 23 istekohaga, sh 25 12,50 8 4
juht (M2; M3)
Sõiduk (buss) üle 23 istekohaga, sh juht 100 50 50 25
(M2; M3)
Haagis täismassiga kuni 3,5 t (O1;02) 16 4 6 2
Haagis täismassiga üle 3,5 t (O3; O4) 20 10 8 4
Jalgratas, mopeed (L1e;L2e) 2 1
Mootorratas (L3e; L4e) 8 4 3 1,50
Kolmratas, neliratas (L5e; L6e; L7e) 16 4 6 2
Kaubasaadetis autotekil 1 liinimeeter 2 1
Kaubasaadetis salongis 1 0,50
4
majandus- ja taristuministri
30.04.2021 määrus nr 20
„Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostataval liiniveol sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti
mandri ja väikesaarte vahelistel
laevaliinidel“
Lisa 2
Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Sviby-Rohuküla laevaliinil
1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes
Sviby-Rohuküla
Sõitjapilet 4
2. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes
Sviby-Rohuküla Sooduspilet
Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega kuni 5 m ja
10 3,20
täismassiga kuni 3,5 t (M1; N1)
Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega üle 5 m ja
12 5
täismassiga kuni 3,5 t (M1; N1)
Sõiduk täismassiga üle 3,5 t (M1; N2; N3) 20 10
Sõiduk (buss) kuni 23 istekohaga, sh juht (M2; M3) 12 6
Sõiduk (buss) üle 23 istekohaga, sh juht (M2; M3) 50 25
Haagis täismassiga kuni 3,5 t (O1;02) 10 3,20
Haagis täismassiga üle 3,5 t (O3; O4) 20 10
Jalgratas, mopeed (L1e;L2e) 2
Mootorratas (L3e; L4e) 5 2,50
Kolmratas, neliratas (L5e; L6e; L7e) 10 3,20
Kaubasaadetis autotekil 1 liinimeeter 2
Kaubasaadetis salongis 1
5
majandus- ja taristuministri
30.04.2021 määrus nr 20
„Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostataval liiniveol sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti
mandri ja väikesaarte vahelistel
laevaliinidel“
Lisa 3
Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinidel
1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes
Ringsu- Ringsu- Ringsu-
Munalaid Pärnu Roomassaare
Sõitjapilet perioodil 16.06 – 31.08 16 20 16
Sõitjapilet perioodil 01.05 -15.06 ja
8 10 8
01.09 -30.10
2. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes
Ringsu- Soodus- Ringsu- Soodus- Ringsu- Soodus-
Munalaid pilet Pärnu pilet Roomassaare pilet
Mootorsõiduk 25 6 35 9 25 6
Jalgratas 2 3 2
Kaubasaadetis tekil
7 7 7
kaalu alusel (t)
Kaubasaadetis tekil
3,50 3,50 3,50
mahu alusel (m3)
Kaubasaadetis salongis 1 1 1
6
majandus- ja taristuministri
30.04.2021 määrus nr 20
„Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostataval liiniveol sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti
mandri ja väikesaarte vahelistel
laevaliinidel“
Lisa 4
Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Laaksaare-Piirissaar laevaliinil
1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes
Laaksaare-
Piirissaare
Sõitjapilet 4
Sõitjapilet hõljuki navigatsiooniperioodil 10
3. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes
Laaksaare-
Sooduspilet
Piirissaare
Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega kuni 5 m ja
10 4
täismassiga kuni 3,5 t (M1; N1)
Sõiduk (sõiduauto; kaubik) pikkusega üle 5 m ja
12 6
täismassiga kuni 3,5 t (M1; N1)
Sõiduk täismassiga üle 3,5 t (M1; N2; N3) 20 10
Sõiduk (buss) kuni 23 istekohaga, sh juht (M2; M3) 20 10
Sõiduk (buss) üle 23 istekohaga, sh juht (M2; M3) 40 20
Haagis täismassiga kuni 3,5 t (O1;02) 10 5
Haagis täismassiga üle 3,5 t (O3; O4) 20 10
Jalgratas, mopeed (L1e;L2e) 2
Mootorratas (L3e; L4e) 7 3,50
Kolmratas, neliratas (L5e; L6e; L7e) 7 3,50
Kaubasaadetis autotekil 1 liinimeeter 2
Kaubasaadetis salongis 1
7
From: Gerli Ehte
Sent: Tuesday, May 4, 2021 9:52 AM
To:
[email protected]
Cc:
[email protected]
Subject: Väikesaarte piletihinna määruse tagasiside
Lugupeetud Ene Sarapuu
Täname Teid arvamuse avaldamise eest majandus- ja taristuministri määruse „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning
sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõule. Manuses olevast
kooskõlastustabelist leiate Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha esitatud
ettepanekutele ning 30. aprillil 2021. a vastu võetud määruse teksti ja seletuskirja. Riigi Teatajas
ilmub määruse tekst homme.
Lugupidamisega
Gerli Ehte
Meremajandusosakonna õigusnõunik
+372 6 397 650
Saatja: Gerli Ehte </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user39754296>
Saaja:
[email protected],
[email protected]
Teema: Väikesaarte piletihinna määruse tagasiside
Lugupeetud Ene Sarapuu
Täname Teid arvamuse avaldamise eest majandus- ja taristuministri määruse „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ eelnõule. Manuses olevast kooskõlastustabelist leiate Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha esitatud ettepanekutele ning 30. aprillil 2021. a vastu võetud määruse teksti ja seletuskirja. Riigi Teatajas ilmub määruse tekst homme.
Lugupidamisega
Gerli Ehte
Meremajandusosakonna õigusnõunik
+372 6 397 650