dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Lennuliiklusteeninduse AS korralise üldkoosoleku otsus 40.04.2021

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
101
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎3162882_101_04_05_2021_Kaskkiri.asice1419 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi üldkoosoleku …. ………. 2021 otsusega MAJANDUSAASTA ARUANNE 2020 Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Äriregistri kood: 10341618 Aruandeperiood: 01.01.2020 – 31.12.2020 Aadress: Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald Harjumaa 10112 Telefon: +372 625 8230 Faks: +372 625 8200 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.eans.ee Põhitegevusala: aeronavigatsiooniteenuste osutamine Ivar Värk Jaanus Jakimenko Üllar Salumäe Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige 2(50) Sisukord Sisukord ...................................................................................................................... 2 Info ettevõtte kohta ............................................................................................................. 3 Tegevusaruanne ................................................................................................................. 4 Majandustulemused..................................................................................................... 7 Tulemuslikkuse kava ja hinnad .................................................................................. 10 Majanduslik lisaväärtus .............................................................................................. 11 Olulisemad tegevused ja sündmused 2020. aastal .................................................... 12 Lennuohutus ja kvaliteet ............................................................................................ 14 Personal .................................................................................................................... 17 Hea ühingujuhtimise tava aruanne ............................................................................. 19 Raamatupidamise aastaaruanne ..................................................................................... 24 Finantsseisundi aruanne ............................................................................................ 24 Koondkasumiaruanne ................................................................................................ 25 Rahavoogude aruanne .............................................................................................. 26 Omakapitali muutuste aruanne .................................................................................. 27 Raamatupidamise aastaaruande lisad .......................................................................... 28 LISA 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused28 LISA 2. Raha ja raha ekvivalendid ............................................................................. 36 LISA 3. Finantsinstrumendid ...................................................................................... 36 LISA 4. Nõuded ostjate vastu..................................................................................... 36 LISA 5. Muud nõuded ja ettemaksed ......................................................................... 37 LISA 7. Võlakohustused............................................................................................. 39 LISA 8. Võlad töövõtjatele.......................................................................................... 40 LISA 9. Muud lühiajalised kohustused ....................................................................... 41 LISA 10. Omakapital .................................................................................................. 41 LISA 11. Müügitulu põhitegevusest ............................................................................ 42 LISA 12. Tööjõukulud ................................................................................................ 42 LISA 13. Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................ 43 LISA 14. Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................... 43 LISA 15. Tulumaks .................................................................................................... 43 LISA 16. Sihtfinantseerimine ...................................................................................... 44 LISA 17. Tehingud seotud osapooltega ..................................................................... 44 LISA 18. Olulised raamatupidamishinnangud ............................................................ 45 LISA 19. Finantsriskide juhtimine ............................................................................... 45 LISA 20. Sündmused pärast aruandekuupäeva ......................................................... 48 Kahjumi katmise ettepanek .............................................................................................. 50 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 3(50) Info ettevõtte kohta Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Aadress: Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald Harjumaa 10112 Asukohamaa: Eesti Vabariik Telefon: +372 625 8230 Faks: +372 625 8200 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.eans.ee Äriregistri kood: 10341618 Käibemaksukohuslase registreerimisnumber: EE100339639 Põhitegevusala: Aeronavigatsiooniteenuse osutamine Eesti majanduse tege- vusalade klassifikaatori kood: 52239 - muud õhutransporti teenindavad tegevusalad Majandusaasta: 1. jaanuar – 31. detsember Juhatus: Ivar Värk juhatuse esimees Jaanus Jakimenko juhatuse liige Üllar Salumäe juhatuse liige Nõukogu: Priit Põldoja nõukogu esimees Riina Varts nõukogu liige Kaupo Raag nõukogu liige Andres Uusma nõukogu liige Auditikomitee: Kaupo Raag komitee esimees Priit Rifk komitee liige Andres Uusma komitee liige Omanik: Eesti Vabariik (100%) Aktsiate valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 4(50) Tegevusaruanne Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi: EANS või ettevõte) osutab oma klientidele ohu- tut, kvaliteetset ja keskkonnasõbralikku, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ning dünaami- liselt arenevat aeronavigatsiooniteenust ning toetab rahvusliku kaitse vajadusi õhuruumi su- veräänsuse tagamisel. Ettevõtte kõige olulisemaks eesmärgiks on aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Selle ta- gamiseks korraldab juhatus ettevõtte majandustegevust kolme tähtsama huvigrupi peamisi ootusi silmas pidades:  klientidele on oluline saada ohutut, kvaliteetset, sujuvat ja paindlikku aeronavigat- siooniteenust õiglase hinnaga;  omanikule on tähtis ettevõtte pikaajaline ja kasumlik toimimine, tagades nõutud oma- kapitali tootlikkuse;  personali huvi on teha huvitavat ja vajalikku tööd, sealjuures areneda ning saada töö eest väärikat tasu. 2020. aasta lühiülevaade 2020. aasta oli ülemaailmsele lennundusärile ülimalt keeruline aasta. Rahvusvahelise Len- nutranspordi Ühenduse (IATA) möödunud aasta kokkuvõte märgib uue koroonaviiruse (CO- VID-19) põhjustatud kriisi kui suurimat šokki lennunduse ajaloos peale teist maailmasõda. Lennunduses on kriisiaastaid olnud varasemaltki, lähiajaloost näiteks põhjustas 2001. aasta septembri terroriakt või ka aastatel 2007-2008 toimunud finantskriis lennundusele tagasilöö- gi, kuid nende ulatus ja mõju ei ole kuidagi võrreldav 2020. aastal tekkinud tervishoiukriisist põhjustatud lennunduskriisiga, piirid on suletud ja inimeste liikumisvabadus on piiratud. EUROCONTROLi andmetel langes 2020. aastal Euroopa õhuruumis liiklus keskmiselt 55%, opereeriti kokku 5 miljonit lendu ehk 6,1 miljonit lendu vähem kui 2019. aastal. COVID-19 põhjustatud ülemaailme lennunduskriis sai alguse möödunud aasta alguses Hii- nast, kui riigi sisesed ja rahvusvahelised lennud veebruaris peatati. Märtsikuus, kui viirus nii Euroopas kui mujal üle maailma ulatuslikult levis, tõi see kaasa rahvusvahelise reisilennuliik- luse sisulise peatumise, märtsi lõpuks teenindati peamiselt vaid kaubalende. Ka Tallinnasse jäid toimuma vaid üksikud regulaarlennud (Lufthansa Frankfurdist ja Belavia Minskist), jätku- sid peamiselt vaid kauba- ja eralennud. Kriisi mõju rahvusvahelisele lennundusärile on ka- tastroofiline, IATA aasta ülevaates märgitakse, et ülemaailmsest lennunduse ärist kadus krii- si haripunktis aprillis ligikaudu 90%. Kriisi tõttu on kadunud paljud töökohad üle lennundus- sektori. Liikluse taastumist takistas riikide suutmatus ühtsetes reisipiirangutes kokku leppida, kuid juunikuust alates leevendati oluliselt reisipiiranguid Euroopa siseselt, mistõttu hakkas reisi- lennuliiklus Euroopa siseselt jõudsalt taastuma. Veel augustis paistis tulevik optimistlik, oli lootus, et jõudsalt hakkavad taastuma ka puhkusereisid, riigid võimaldasid negatiivse koroo- naproovi andnutel reisida ja puhkusepiirkondadest naasnutena ei nõutud eneseisolatsiooni jäämist. Reisipiirangute leevendamine vaid Euroopa siseselt ei toonud aga kaasa loodetud kiiret reisilennuliikluse taastumist Eesti õhuruumis kuna Lennuliiklusteeninduse AS poolt tee- nindatavast liiklusest moodustab väga suure osas liiklus Aasiast ja Venemaalt Lääne- Euroopasse ning Lähis-Idast Ameerikasse. Suureks pettumuseks oli septembris taas halvenenud olukord, viiruse teine ja kolmas laine ning selle pandeemiline levik aasta lõpus, mis tõi kaasa kõrge nakatumismääraga riikide arvu Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 5(50) kiire kasvu. Sellest tulenevalt kehtestasid riigid taas üksteise järgi järjest rangemaid reisipii- ranguid, muutes väljavaate rahvusvahelise lennuliikluse taastumiseks taas negatiivseks. 2020. aasta on olnud ettevõttele keeruline aasta, teenindati kokku 103 488 lendu mis on 132 599 lennu võrra vähem kui aasta varem. Viimati teenindati Eesti õhuruumis samas mahus lende 2003. aastal. Aasta esimestel kuudel oli lendude arv mõõdukas languses, kahanedes jaanuaris 7,6% ja veebruaris 10,4%. Märtsi keskpaigast rakendatud reisipiirangud viisid aga teenindatud len- dude arvu drastilisse langusesse. Märtsis teenindatud lendude arv kokku moodustas vaid 58% mullusest. Aprillikuus teenindasime peamiselt vaid kaubalennuliiklust, liiklusmaht moo- dustas tagasihoidliku 20% võrreldes aasta varasemaga. 17. mail lõpetati Eestis eriolukord ja reisijatel avanes taas võimalus lennata Tallinnasse ja Tallinnast kümnesse sihtkohta. Juuni- kuust alates leevendati oluliselt piiranguid Euroopa siseselt, mistõttu hakkas reisilennuliiklus Euroopa siseselt jõudsalt taastuma. Augustiks taastus liiklus 39% tasemele võrreldes eelmi- se aasta sama perioodiga. Paljulubav suvine kasv aga seiskus ning septembrist alates hak- kas lendude maht taas vähenema. Aasta kokkuvõttes enam kui poole võrra kukkunud liik- lusmaht tõi kaasa müügitulu languse 14 miljoni euro võrra ja läbi ajaloo esimese kahjumliku aasta. Teenindatud lendude arv kuude lõikes Möödunud 2020. aasta oli Lennuliiklusteeninduse ASle suurte muutuste ja väljakutsete aas- ta, see oli täis raskeid ja väga, väga keerukaid otsuseid. Ettevõtte juhtimise parandamiseks viidi läbi strukruurireformi, uue juhtimisstruktuuriga alustati tööd 2021. aasta jaanuarist. Et uutes oludes paremini toime tulla, pöörati enam tähelepanu kuludele ja otsiti võimalusi ettevõtte tegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Viiruse levikuga toimetulekuks pöörati väga palju tähelepanu oma töötajate tervise kaitsmisele. Suurenenud kaugtöö maht sundis üle vaatama töökorralduse põhimõtted, pakkusime töötajatele täiendavat tuge kaugtöö ja kriisi olukorras jne. Kõige raskemad otsused puudutasid aga kahjuks personali, ettevõttes töötab alates 2021. aasta jaanuarist pea poolesaja kolleegi võrra vähem kui aasta alguses. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 6(50) Olenemata keerulisest olukorrast jätkati 2020. aastal kahe peamise projektiga. Soome-Eesti ülepiiriliste sektorite ja sellega kaasneva integreerituse programmiga FINEST, mis on oluline nii tulevikus taastuvate lennuvoogude seisukohalt läbilaskevõime parandamiseks, kuid omab ka suurt potentsiaali üldiseks osapoolte võimekuse tõstmiseks. Remote TWR ehk irdtorni projekti raames jätkati teise etapiga, koostöös AS-ga Cybernetica arendati täisfunktsionaalset, ilmastikukindlat, kõrgkäideldavat ja kasutajasõbralikku irdtorni- süsteemi versiooni 2.0. Usume, et edu taga on meie professionaalsed töötajad. Peame väga oluliseks töötajate heaolu. 2020 detsembris pälvis EANS pere-ja töösõbraliku ettevõtte konkursil kuldmärgise, mis näitab ettevõtte soovi läbi ellukutsutud mitmekülgsete toetustegevustega muuta oma töökeskkond oma töötajatele võimalikult hoolivaks, meeldivaks ja motiveerivaks. Oleme veendunud, et olenemata keeruliselt olukorrast suudame oma professionaalsete ini- mestega jätkuvalt osutada klientidele usaldusväärset ja kvaliteetset teenust pidades silmas lennunduse peamist alust - ohutust. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 7(50) Majandustulemused Finantsnäitajad 2019-2020 eurodes 2020 2019 Müügitulu 14 142 921 28 161 514 Käibe muutus -49,8% -0,7% EBITDA -949 140 9 816 931 Ärikasum -6 218 747 4 688 172 Maksueelne kasum -6 483 887 4 455 044 Puhaskasum -6 483 887 3 236 149 Puhaskasumi muutus -300% -53% Müügitulu töötaja kohta 71 070 132 214 EBITDA marginaal -7% 35% Maksueelse kasumi marginaal -46% 16% Puhasrentaablus -46% 11% Omakapitali osakaal 33% 45% Omakapitali rentaablus (ROE) -43% 17% Varade tootlus (ROA) -17% 9% Maksevõime kordaja 1,3 3,0 Võlakordaja 0,7 0,5 Keskmine töötajate arv 199 213 EBITDA = kasum enne finantstulusid ja –kulusid, dividendide tulumaksu ning amortisatsiooni EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu * 100% Maksueelse kasumi marginaal = maksueelne kasum / müügitulu * 100 Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu * 100% Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht * 100% Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital * 100% Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht * 100% Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht COVID 19 olukorra mõjud Ettevõtte 2020. majandusaasta tegevustele ja tulemustele avaldasid ulatuslikku mõju Covid- 19 kaasnenud olukord: - ettevõtte poolt teenindatud lendud maht langes 58%, mis tõi kaasa käibe languse 49,8% mis põhjustas puhaskahjumi summas 6,48 miljonit eurot kuna enamus et- tevõtte kuludest on püsikulud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 8(50) Personali puudutavad muudatused Covid-19-st põhjustatud olukorra tõttu kehtisid 2020. aastal järgmised personali puudutavad muudatused: - kevadel oli personali töökoormus ja töötasu vähendatud 70%-le kolmeks kuuks; - kollektiivse koondamisprotsessi tulemusena, vähenes aasta jooksul töötajate arv võrreldes aasta algusega 45 inimese võrra, võrreldes eelmise aasta sama perioo- diga vähenes töötajate arv aasta lõpu seisuga 20%. Toetusmeetmed 2020. aasta teises kvartalis kasutas ettevõte riigi pakutud ajutist töötasu kompenseerimise abimeedet. Ettevõte on aasta jooksul saanud ajutist töötasu kompenseerimise abimeetme näol otseseid rahalisi toetusi kokku 683 tuhat eurot. Tegevused likviidsuse parandamiseks 1. juulil 2020 otsustas aktsionäride üldkoosolek 2019. majandusaasta puhaskasumist divi- dende mitte maksta. COVID-19 kriisist tingitud klientide maksekohustuse edasilükkamisest (EUROCONTROLI liikmesriikide kokkuleppel vastu võetud leevendusmeede õhuruumi kasutajatele kriisi mõjude leevendamiseks) tekkinud negatiivse mõju leevendamiseks võeti kasutusele täiendav käibe- laen summas 4,88 miljonit eurot. 2020. aasta majandustulemused Ettevõtte äritulud koosnevad müügitulust (st tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ning muudest ärituludest. Ettevõtte põhitegevuse tulu, ehk tulud marsruudi- ja terminalinavi- gatsioonitasudest katavad sealhulgas riigi kantud kulud aeronavigatsiooniteenuste osutami- seks. Marsruudinavigatsiooniteenuse müügitulud moodustavavad peamise osa müügitulu- dest, 2020. aastal 93,1%. EANS-i 2020 äritulud kokku oli 15,7 miljonit eurot (2019: 29,0 miljonit eurot), ettevõtte 2020. aasta müügitulu oli sealjuures 14,1 miljonit eurot (2019: 28,2 miljonit eurot), kahanedes aas- taga 49,8%. Müügitulu kahanemise põhjuseks on COVID-19 ülemaailmne pandeemia. Len- dude arvuga seotud marsruudi navigatsiooniteenuse teenusühikute muutus oli -53,4% võr- reldes eelmise aastaga ning terminali navigatsiooniteenuse teenuseühikute kahanemine oli - 57,3% võrreldes eelmise aastaga. Eesti õhuruumis kokku teenindatud lendude arv kahanes 2020. aastal kokkuvõttes 56,2% (2019: -0,8%). Arvestades nii instrumentaal- kui visuaallennureeglite alusel toimunud lendu- de mahtu teenindati kokku 103 488 lendu (2019: 236 087). Lennuliiklus vähenes nii ülelen- dude kui ka saabuvate/lahkuvate lendude osas kui ka kohalike lendude osas, vastavalt 58,1%, 58,7% ja 11,4%. Teenindatud lendude mahust 73,8 % moodustavad Eestist ülelen- nud, saabuvate/lahkuvate lendude osakaal on 17,4% ja kohaliku liikluse osa on 8,8%. Kõige tihedama liiklusega kuuks osutus kriisieelne jaanuar mil teenindati keskmiselt 402 len- du päevas ning tihedaima liiklusega päeval teenindati kokku 450 lendu. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 9(50) Teenindatud lendude arv ja jaotus 2018-2020 Ettevõtte suurim klient teenindatavate lendude arvu poolest 2020. aastal olid ülelendude osas jätkuvalt Finnair (14,2% ülelendude koguarvust), millele järgnesid Air Baltic (6,2%), Air China Intenational (4,6%), Deutsche Lufthansa (4,5%) ja Rossiya Airlines (4,3%). Pooled Eesti lennuväljadele ja lennuväljadelt toimunud lendudest opereeriti nelja lennuope- raatori poolt. Ettevõtte suurim klient Tallina lennujaamas on jätkuvalt Air Baltic, kellele järg- nesid Finnair, LOT-Polskie Linie (koostöös Eesti lennufirmaga Nordica) ning Deutche Lufthansa. Eelnimetatud operaatorite lennud moodustasid vastavalt 23,6%, 14,1%, 7,8 ja 5,1% Eesti lennuväljadel opereeritud lendude koguarvust. Ärikulud vähenesid 2020. aastal 9,7%, ulatudes 21,9 miljoni euroni (2019: 24,3 miljonit eu- rot). Tööjõukulud kokku moodustasid 2020. aastal kokku 12,6 miljonit eurot (2019: 13,9 mil- jonit eurot) ning vähenesid võrreldes 2019. aastaga 9,4%. 2020. aastal oli ärikahjum 6,2 miljonit eurot (2019. aastal ärikasum: 4,7 miljonit eurot). Ette- võtte kahjumiks kujunes 6,5 miljonit eurot (2019 aastal puhaskasum: 3,2 miljonit eurot). 2020. aastal investeeriti kokku materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 3,2 miljonit eurot (2019: 3,8 miljonit eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 10(50) EANS-i varade maht 31. detsembri 2020 seisuga oli 35,9 miljonit eurot (31.12.2019: 40,7 miljonit eurot). Väljavaated 2021. aastaks COVID-19 kriisist taastumine võtab aega, kuid inimeste soov vabalt reisida ei ole kuhugi ka- dunud. Ettevõtte edasine areng ja kriisist taastumine sõltub rahvusvahelise reisilennuliikluse taastumise kiirusest. Rahvusvahelise reisilennuliikluse edasine areng on aga täna paljuski seotud viiruse edasise arenguga ning otseselt sõltuv vaktsineerimise edusammudest. Oluline on, et vaktsineerimine annaks piisava kaitse ja inimestel taastuks kindlustunne, et neil on võimalik tavaelu juurde naasta, mille lahutamatu osa on reisimine. Loodame, et vaktsiinide kättesaadavuse paranemine ja riikide edusammud vaktsineerimisel annavad lootust pan- deemia mahasurumiseks arenenud riikides 2021. aasta lõpuks. Määramatust on palju, aasta algus ei ole just paljulubav, raske on ennustada koroonaviiruse pikaajalist mõju, kuid see saab olema märgatavalt suur reisi- ja turismisektorile tervikuna. Meie hinnangul jätkub reisilennuliikluse madalseis veel vähemalt 2021. aasta esimesel poo- laastal, loodame, et viiruse taandumine võimaldab suvest alates kiiret taastumist. Aasta kokkuvõttes loodame käesoleval aastal teenindada kokku hinnanguliselt samas mahus lende kui 2020. aastal ning oleme optimistlikumad 2022. aastal taastuvate liiklusvoogude osas. Tulemuslikkuse kava ja hinnad 2020. aasta oli Euroopa Liidu üleste aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse kava kolman- da vastavusperioodi esimene aasta. Tulemuslikkuse kava, aastateks 2020-2024, hõlmab endas funktsionaalsete õhuruumi blokkide üleseid eesmärke tavapärases neljas valdkonnas: kuluefektiivsus, läbilaskevõime, keskkond ja ohutus. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega 2019/317 11.veebruarist 2019 jäeti otsustamine, kas kehtestada tulemuslikkuse kava riikide või FAB-ide tasandil, riikide järelevalveasutuste otsustada. NEFABi teenuseosutajate ettepanekul otsustati kolmanda vastavusperioodi tule- muslikkuse kavad kehtestada riikide tasandil. Muudatused Lennuliiklusteeninduse AS-i navigatsiooniteenuste ühikuhindades: Aeronavigatsiooniteenuste tasude ühikumäärad arvutatakse vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2019/317, 11. veebruar 2019, milles sätestatakse ühine aerona- vigatsioonitasude süsteem. Teenuste tariifid korrigeeritakse ja kooskõlastatakse lähtuvalt regulatsioonist iga-aastaselt õhuruumi kasutajate esindajatega (IATA jt) laiendatud komitees. Marsruudi navigatsioonitasu muutus tulenevalt uuest tulemuslikkuse kavast aastateks 2020- 2024 ning alates 01. jaanuarist 2020 oli ühikuhinnaks 31,51 eurot, aasta varem oli selleks 29,31. Tulenevalt kehtivast hinnaregulatsioonist muutis ettevõte marsruudi navigatsioonitee- nuse ühikuhinda ka 2021. aastaks, uueks ühikuhinnaks on 33,78 eurot. Terminali navigatsiooniteenuse ühikuhinnaks oli 2020. aastal 115,59 eurot, aasta varem oli selleks 88,89 eurot. Alates 1. jaanuarist 2021 on terminali navigatsiooniteenuse ühikuhinnaks 124,94 eurot. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 11(50) Majanduslik lisaväärtus Täiustamaks ettevõtte majandustulemuste hindamist kasutab ettevõtte juhatus majandusliku lisaväärtuse mõõtmist. Kui traditsiooniliselt piirdutakse kasumiaruande koostamisega ja selle põhjal hinnangute andmisega, siis majandusliku lisaväärtuse arvestamisel võetakse arvesse ka omakapitali kasutamise kulu. Majandusliku lisaväärtuse sisuks ongi omanikule üle tema poolt nõutava taseme teenitud kasum: Majanduslik Omakapitali = Puhaskasum - Omakapital X lisaväärtus hind Arvestades ettevõtte riskitaset, maailma teiste teenuseosutajate omakapitali hinnana käsitle- tud näitajaid ja omaniku seisukohti, on ettevõttes omakapitali nõutavaks tulumääraks 2020. aastal võetud 7,3% (2019: 8,9%). Peamiste teenuste lõikes kujunes majanduslik lisaväärtus alljärgnevalt: Marsruudi nav- Terminali navi- igatsiooni- gatsiooni- Muud teenus teenus teenused Kokku Tulud 13 161 845 1 041 095 1 511 143 15 714 083 Ärikulud 17 313 090 4 563 165 56 575 21 932 830 Kapitaliga 1 359 616 306 167 5 971 1 671 754 seotud kulud Majanduslik lisaväärtus -5 510 861 -3 828 237 1 448 597 -7 890 501 ettevõtte tasandil Riigi kulud 5 746 984 309 708 6 056 692 Majanduslik lisaväärtus riigi -11 257 845 -4 137 945 1 448 597 -13 947 193 tasandil Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 12(50) Olulisemad tegevused ja sündmused 2020. aastal Sidetehnilise toe osutamine Sidetehniline teenus koosneb sertifitseeritud side-, navigatsiooni- ja seireteenindusest, mida osutab ATSEP pädevusi omav tehniline personal. Teenuse oluliseks osaks on seadmete toimivuse ja arengu tagamine mida osutatakse EANS-i pädeva sidetehnilise meeskonnaga. 2020. aastal jätkus teenuse planeeritud arendamine ning meeskonna pädevuste arendami- ne. 2020. aasta alguses planeeriti kinnitatud eelarve mahus (9,2 MEUR) sidetehnilise teenuse ja taristu arendamiseks. Teise kvartali alguseks oli juhatusel selge arusaam, et vähenenud len- dude mahu ja puhkenud COVID-19 viiruskriisi olukorras tuleb eelarvet muuta ning arendusi ja investeeringuid edasi lükata. Juhatus otsustas, et investeeringutest jätkatakse vaid sõlmitud lepingute täitmist ning projek- tidest jätkuvad vaid olulisemad (Finest, Irdtorn, UTM). Läbirääkimiste ja analüüside tulemu- sena jätkati järgnevate olulisemate investeeringutega: Suurimad sidetehnilised investeeringud 2020:  kasutusele võetud: o lennujuhtimissüsteemi Topsky tarkvara B9 versioon – lõpule viimine ja raken- damine  lõpetamata: o lennujuhtimissüsteemi Topsky tarkvara B10 versiooni arendused o CADAS süsteemi uuendamise I etapp (osaliselt leping ajatati) o Irdtorni tööversiooni tarkvara ning Kuressaare masti ning kaamerasüsteemi arendused Teised planeeritud investeeringud ca 6.2M euro mahus lükati edasi järgnevatesse perioodi- desse, 2021 on seoses töös olevate projektidega oluline ellu viia neist järgnevad: o Kõnesidesüsteemi VCS süsteemi uuendamine – FINEST projekti rakendami- seks. o Regionaallennujaamade irdtornid jätkuarendused – Kuressaare ja Tartu o TopSky B10 rakendamine – FINEST projekti rakendamiseks o Infosüsteemide arendused o Mehitamata lennuliikluse juhtimissüsteemi (UTM) esimene etapp o Navigatsioonitaristu uuendamine (DME-DME) Investeeringute elluviimine sõltub riigi poolt täiendava kapitali paigutamisest ettevõttesse kuna COVID-19 on vähendanud ettevõtte investeerimisvõimekust. Aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamine Aeronavigatsiooniteabe teenuse eesmärgiks on ohutuks, kvaliteetseks ja regulaarseks len- nuliikluseks vajaliku info (aeronavigatsiooniteabe ja -andmete) kogumine, töötlemine ja edas- tamine. Nõuetekohase kvaliteediga ja õigeaegsed aeronavigatsioonilised andmed ja -teave on vajalikud, et tagada ohutu lennuliiklus. Erinevad projektid toetavad üleminekut aeronavigatsiooniteabe teeninduselt aeronavigat- siooniteabe korraldusele, mis tähendab üleminekut tootepõhiselt teenuselt aeronavigatsioo- niteabe haldamisele digitaalse andmevahetuse teel. Üleminekule esitatavad nõuded tulene- vad Euroopa Komisjoni määrusest 73/2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva (SES) aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded, nõuded Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 13(50) andmete jälgitavusele ja nõuded pädeva personali olemasolule. Alates 02. jaanuarist 2020 kehtima hakanud Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/373 sätestab ühised nõuded lennu- liikluse korraldamise teenuste, aeronavigatsiooniteenuste ning muude lennuliikluse korral- damise võrgustiku funktsioonide osutajatele. Antud määruse aeronavigatsiooniteenuste ehk AIS osa kehtivuse alguseks on määratud 27. jaanuar 2022 (määrus 73/2010 muutub kehte- tuks). 2020. aastal jätkati digitaalse andmebaasi AIMDB (Aeronautical Information Management DataBase) ja töövoogude juhtimise süsteemi smartWFM arendustega digitaalse NOTAMi ja uue SNOWTAM formaadi rakendamiseks. Digitaalse NOTAMi rakendamist takistab AIMDB ja EAD vastava andmebaasi SDO omavahelise suhtluse probleemid. Süsteemi arendaja- poolsed tööd andmebaasi täies mahus kasutusele võtmiseks jätkuvad vähemalt 2021 aasta esimese kvartali lõpuni, peale mida saame hakata juurutama digitaalse NOTAM-i kasutuse- levõttu. 2019. aastal alustati ettevalmistusi aeronavigatsiooniteabe süsteemide CADAS uuendami- seks. Aasta lõpus allkirjastati arendajaga (Frequentis AG) vastavasisuline leping planeeritud tööde teostamise tähtajaga kaks aastat. Vastavalt lepingule pidi esimese faasi tööde lõplik aktsepteerimine (Final Acceptance) toimuma 2020. aasta augustis. COVID-19 kriisi tõttu on liikunud esimese etapi vastuvõtt 2021. aasta märtsi. Tulenevalt investeerimisvõimekuse vä- henemisest oleme lepingu külmutanud kuni aastani 2022, kuna rahaline olukord ei võimalda lepingujärgsete töödega esialgselt planeeritud ajakavas jätkata. FINEST programm 2020. aasta oli FINEST programmi jaoks keeruliste otsuste ja praktiliste ettevalmistuste aas- ta. COVID kriisist tulenev lennuliikluse järsk langus tõi kaasa ettevõtte investeerimisvõimeku- se olulise vähenemise. Sarnasesse olukorda sattus ka FINEST programmi koostööpartner, Finntraffic ANS. Peale ettevõtte siseseid konsultatsioone ning arutelusid partneriga otsusta- sid mõlemad ettevõtted programmiga siiski jätkata. COVID kriisist tulenevast majanduslan- gusest edukalt väljatulekuks on FINEST programmi rakendumisest tulenev kulude kokkuhoid ja efektiivsuse kasv olulise tähtsusega. 2020. aastal toimusid programmi käigus mitmed simulatsioonid õhuruumistruktuuri ja tööprotseduuride välja töötamiseks ja ühtlustamiseks. Programmi rakendamiseks jätkuvad tegevused ka 2021. aastal. Peamiste tehnoloogiliste lahenduste käikuvõtmine toimub 2021 II poolaastal. 2022. aastal toimuvad personali koolitused ning programmi rakendamine on ka- vas aprillis 2022. FINEST programm on mõlema riigi ettevõtte jaoks väga oluline, sest piiriülese teenuse osu- tamisega hallatakse efektiivsemalt prognoositud lennuliikluse kasvu ja suudetakse täita nõu- tavaid Euroopa tulemuslikkuse kava näitajaid. Irdtorni prototüübi arendamine Aastal 2016 võttis EANS ambitsioonika eesmärgi, töötada välja lahendus Eesti regionaallen- nuväljade lennujuhtimise teenuse osutamiseks ühelt tööpositsioonilt ehk irdtornist (Remote Tower). Arendustegevuse lõppeesmärk on osutada professionaalset, operatiivset ja ku- luefektiivset terminali lennujuhtimisteenust vähemalt neljal peamisel Eesti regionaallennuväl- jal, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja tulevikus ka Kärdlas. Esimeses etapis, aastatel 2014-2019 tegeleti irdtorni tehnoloogia ja kontseptsiooni tasuvuse- ja teostatavuse uuringuga ning Tartu irdtorni prototüübi ehitusega. Teises etapi käigus, perioodil 2019-2023 töötatakse koostöös AS-ga Cybernetica lähtudes Tartu prototüübist välja täisfunktsionaalse, ilmastiku kindla, kõrgkäideldava ja kasutajasõbra- liku irdtornisüsteemi versiooni 2.0. Esimesena saab 2021 aasta suveks uue süsteemi Kures- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 14(50) saare lennuväli. Selleks ajaks valmib ka lennujuhtimiskeskuse ruumides irdtornikeskus, mida hakatakse järjest varustama lennuvälja süsteemide moodulitega. Samaaegselt käib koostöö AS-ga Tallinna lennujaam ja Transpordiametiga Kuressaare AFIS teenuse osutamise alus- tamiseks irdtornikeskusest planeerituna vahetult enne 2022 aasta vahetust. Järgnevatel aas- tatel järgnevad Kuressaarele Tartu, Pärnu ja Kärdla lennuväli. Kolmas etapp hõlmab endast irdtornis multitorni töökoha arendamist ja kasutuselevõttu, käesoleval perioodil viiakse läbi uurimisi ja simulatsioone uurimaks tehnoloogia mõju lennu- juhtide töösooritusele ja ohutusele. GOF U-space 2018. aastal käivitati GOF U-Space (GOF- Gulf of Finland ehk Soome laht) projekt. Lennu- liiklusteeninduse AS osales projektis rahvusvahelise konsortsiumi liikmena ja vastutas tege- vuse koordineerimise eest. Projekti rahastas SESAR JU ühisettevõte. GOF U-space projekti raames loodi seitse mehitamata õhusõidukite lendu puudutavat näidisjuhtumit ning analüüsiti neid, võttes arvesse ohutust, turvalisust, keskkonda ning era- ja avalikku huvi. Projekti ees- märgiks oli hinnata erinevate U-space teenuste valmisolekut rakendamiseks ja Euroopa U- space kontseptsiooni. Kuna viimane näeb ette mehitamata lennuliikluse integreerimist mehi- tatud lennuliiklusega, siis EANSi jaoks oli oluline saada ülevaade planeeritavast U-space raamistikust ja mehitamata lennunduse integratsioonist tavalennuliiklusega. Projekt oli era- kordselt edukas, lõppraport valmis 2020. aasta veebruaris. 2020. aastal tehti ettevalmistusi jätkuprojektiks GOF 2.0. EANS on algatanud lisaks Eesti-keskse projekti „UTM Estonia“(Unmanned Aircraft Systems Traffic Management– mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamine), mille eesmärgiks on kaardistada mehitamata lennunduse hetkeolukord Eestis ning luua tegevuskava UTM kont- septsiooni arendamiseks ja UTM süsteemi loomiseks. Tsiviil-sõjaline koostöö Seoses poliitilise olukorraga nii maailmas kui Eestis on kaitseväe poolt korraldatavate mili- taarõppuste maht olnud jätkuvas kasvutrendis. 2020. aastal jätkus koostöö protseduuride koostamisse. Võtmesõnadeks nii 2020. aastal kui ka järgnevatel aastatel on konstruktiivne koostöö Kaitseväe erinevate struktuurüksustega. Lennuohutus ja kvaliteet Hästi toimiva lennuliikluse võtmesõnaks on lennuohutus, mille läbi tagatakse sujuv ja ohutu lennuliiklus, vähendades riski õhusõidukite omavaheliseks kokkupõrkeks ja õhusõiduki kok- kupõrkeks maapinnaga. Lennuohutuse tagamise ja ohutustaseme pidev parendamine on EANSi jaoks alati kõrgeima prioriteediga valdkond ning me panustame sellesse, et jätkuvalt vastata kõikidele rahvusva- heliselt kehtestatud nõuetele. EANSis pööratakse rohkelt tähelepanu olemasolevate ohtude/riskide väljaselgitamisele, nende ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning süstemaa- tilisele järelevalvele. Seda selleks, et õigeaegselt tuvastada võimalikke kitsaskohti kasutusel olevates protseduurides, metoodikates, tehnilistes süsteemides ja mujal, mis võiksid reaalse ohusituatsiooni korral määravaks saada. 2020. aasta ohutusega seotud tegevused olid suuresti seotud COVID-19st tingitud eriolukor- ra ning sellega seotud liikluse vähenemisest ning epideemilisest situatsioonist. Märgatavalt vähenesid tavapärased ohutushindamised erinevatele muudatustele ja uuendusprojektidele ning enamus ohutushindamisi olid seotud eriolukorraga. Hea on märkida seda, et olenemata Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 15(50) sellest, et töötasime 2020 aastal eriolukorra tingimustes, siis ohutusjuhtumitest teavitamine jäi endiselt heale tasemele. 2020. aastal jätkusid suures osas nii FINEST kui ka rAFIS projektidesse sisendite andmine. Samuti panustati ohutushindamise teostamisega organisatsiooni muudatusse, millega loodi ettevõttes uus juhtimisstruktuur. Ohutushindamise käigus hinnati läbi erinevad riskid, mis sellise struktuurimuudatuse käigus esile võivad kerkida ning koos meeskonnaga leiti neile ka vajalikud maandavad meetmed. Tulenevalt eriolukorrast ning kontaktkoolituste võimalikkuse vähenemisest loodi ohutuskooli- tuse video kujule ning kõikidele uutele ja värskenduskoolitust vajavatele töötajatele saab koolituse läbi viia video kaudu. Ohutusjuhtumitest teavitamise kultuur on aasta-aastalt paranemas. 2020. aastal esitati ette- võttes erinevate ohutusjuhtumite kohta 312 ettekannet, mida on 2019. aastaga võrreldes pea 33% vähem, kuid samal ajal vähenes kogu juhitud lendude hulk ca 56%. Kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve Kvaliteedijuhtimissüsteemi aluseks on juhtimissüsteemi põhimõtted ning soov kindlustada klientidele stabiilse ja kvaliteetse teenuse osutamine. Oleme määranud endale kvalitee- dieesmärgid ja mõõdikud, mida toetavad osakondade tööplaanid. Kvaliteedijuhtimissüsteem aitab tagada juhtimistegevuse kliendile suunatuse, süsteemsuse ja jälgitavuse, mille saavutamiseks on välja töötatud vastavad juhendmaterjalid. Juhtimissüsteemi arendamiseks ning selle mõju suurendamiseks soodustame töökultuuri teket, et töötajad oleksid teadlikud õigus- ja haldusnormides esitatud osapoolte nõuetest. Püstitame eesmärke ja hoolitseme vajalike ressursside olemasolu eest, korraldame iga- aastaselt juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatusi, et juhtkonnal oleks ülevaade toi- munud tegevustest, eesmärkide täitmisest ning tulevikuplaanidest. EANSi kvaliteedijuhtimissüsteem ühildab kõiki ettevõtte juhtimissüsteeme ühtsete reeglite alustel: kvaliteet, ohutus, julgestus, kliendisuhted, töökeskkond, keskkond, kommunikatsioon ja infoturbe haldamine. Meie juhtimissüsteem vastab EL määruse 373/2017 nõuetele, mille tõenduseks on meile väljastatud Transpordiameti poolt aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat. Lisaks vastab meie juhtimisüsteem ka rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001:2015, mille kohta on meile väljastatud aeronavigatsiooniteeninduse-, lennuliiklus-, side- , navigatsiooni-, seireteeninduse – ja aeronavigatsioonilise teabe teeninduse osutamise serti- fikaat. Mõlema sertifikaadi hoidmiseks toimuvad välised auditid, mis hindavad vastavust EL määruse 373/2017 ja ISO 9001:2015 nõuetele. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 16(50) Lisaks sellele toimib ettevõttes siseauditite süsteem, mille käigus hinnatakse nõuetele vasta- vust ettevõtte kõikides protsessides. Lisaks juhtimissüsteemi välis- ja siseaudititele viiakse vastavalt auditikomitee poolt kinnitatud välisauditite plaanile läbi ka lisa välisauditeid erineva- tes valdkondades. Kliendid Meie klientideks on kõik Eesti territooriumi ja Tallinna lennuinfopiirkonnas avamere kohal oleva õhuruumi kasutajad, kes vajavad aeronavigatsioonilist informatsiooni ja/või lennuliiklu- se korraldamise teenust. Lennundus on keerukas ja rangelt reguleeritud valdkond, mistõttu on siin tegutsevad ettevõt- ted, sealhulgas operaatorid, seadnud kõrged standardid endale ja nõuavad sama taset ka oma partneritelt. Meie eesmärk on nende ootustele vastata ja tagasisidet arvestades usume, et oleme õigel teel. Peamisteks meie teenuse kasutajateks on lennufirmad ehk lennuoperaatorid, kelle õhusõi- dukid kasutavad sihtkohana Eesti lennuvälju või läbivad Eesti õhuruumi. Lisaks neile on aga veel erinevaid huvitava tegevusalaga kliente. Teenuse kõrge kvaliteet ja kättesaadavus on võrdselt garanteeritud neile kõigile. Meie kliendid on meile väga olulised – see on põhimõte, mille poole püüdleme igal sammul. Kutsume oma kliente dialoogile ja koostööle, kujundame oma teenust kliendisõbralikumaks nii kiiresti ja paindlikult kui regulatsioonide rohkuses vähegi võimalik on, ning oma arendus- tes lähtume klientide huvidest. Me anname igapäevaselt oma panuse sellesse, et Eesti muutuks maailma lennufirmadele sihtkohana ja võimaliku osana nende marsruudist üle Euroopa lendamisel veel atraktiivse- maks. Sellist eesmärki saame täita ainult koostöös erinevate lennunduse osapoolte, sh Eesti lennuväljadega ja meie klientidega. Selleks tutvustame neile meie pakutavaid võimalusi ning planeerime oma arendustegevusi nende vajadustest lähtuvalt. Kliendisuhete juhtimine on seoses mahukate arendusvajaduste ja kulude kontrolli all hoidmi- sega muutumas aina olulisemaks, sest ainult läbi selle saame me teada, kes on meie klien- did ja mis on neile oluline. Üha rohkem pöörame ka tähelepanu oma koostööpartneritele, kellega koostöös teostame oma arendusprojekte ning korraldame kohalikele partneritele meie tegevusi ja arenguplaane tutvustavaid seminare, mis annab meile läbi vahetu suhtlemi- se väärtuslikku teavet partnerite vajaduste ja arengute kohta. Panustame ühiskonda Olime Eesti lennundusklastri loomise protsessi juures ning alates 2020. aasta jaanuari kuust lennundusklastri liige. Klastri liikmeks olemine aitab meil ühiselt kaasa aidata Eesti lennun- dusstrateegia ja poliitika väljatöötamisele. Klastritegevuses osalemine aitab tõsta EANSi kui ettevõtte mainet ja anda panuse klastri fookusvaldkondadesse, mis kujundab lennunduse tulevikku Eestis. EANS tegutseb oma igapäevatöös vastutustundliku ettevõtluse põhimõttel. See hõlmab keskkonnasõbralikku lähenemist kõigis planeeritavates arendustegevustes, koostööd ettevõ- tet ümbritseva kogukonnaga, õiglase kohtlemise põhimõtete järgmist ning ka töötajate heaolu ja tervise säilitamist. Oleme koos teiste riigi osalusega äriühingutega liitunud vastu- tustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimise kokkuleppega. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 17(50) Personal Lennundus on üks kriisist enim kannatada saanud valdkondadest. Sellest hoolimata pakume jätkuvalt oma inimestele kaasaegseid töötingimusi ning häid võimalusi arenguks ja eneseteostuseks. 2020. aastal olid personalivaldkonnas märksõnadeks: COVID-19 kriis, oma töötajate tervise mitmekülgne kaitse, töökorralduse põhimõtete üle vaatamine seoses suurenenud kaugtöö mahuga, töötajate juhendamine ja toetamine kaugtöö ja kriisi olukorras, operatsioonilisele personalile kriisigraafiku välja töötamine. Koostasime siseveebi eraldi alalehe, kuhu koondasime kaugtööd toetavaid materjalid, sh iseõppevõimalused. Jagasime töötajatele pidevalt informatsiooni ettevõttes toimuvast. Alates märtsist alustasime regulaarsete ettevõtteüleste kõnedega MS Teamsis info vahetuse ees- märgil. Kriisi tipphetkel toimusid need sagedusega kord nädalas, vebinarid on salvestatud järelvaatamiseks neile, kes ei saa reaalajas osaleda. Kontori personal on alates märtsist 2020. suuremas mahus olnud kaugtööl. Võimaldasime töötajatele kaugtööks töövahendid ning jagasime infot töö- ja puhkeaja olulisusest, juhenda- sime töökoha ergonoomika osas. Võtsime kasutusele kommunikatsioonivahendina MSTeamsi. Esmakordselt EANS ajaloos tuli töötajaid koondada. Koondasime ca 20% töötajaskonnast. Käivitasime nii olemasolevatele kui lahkuvatele töötajatele psühholoogiise nõustamise tee- nuse. 2020. aasta 31. detsembri seisuga töötas EANSis 180 töötajat (31.12.2019: 225 tööta- jat). Samal ajal tuli teatud kompetentse turult juurde värvata – puudu oli tehnilisest ja IT kom- petentsist. Ümber tuli korraldada uute töötajate sisselamise protsesse kaugtöö tingimustes. Augustis algatati väliskeskkonna muutustega kohanemiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks organisatsiooni struktuurireform, mille eesmärgiks on EANSi struktuuri kohan- damine muutunud oludele vastavaks, dubleerivate ametikohtade ühildamine, efektiivsuse tõstmine ja tööjõu ressursside optimaalsem kasutamine, osakondade vahelise koostöö pa- randamine ning ka parem valmisolek EU komisjoni määruse kavandis sätestatud teenuste vabale turule mineku protsessis, säilitades konkurentsivõimelisuse eelist. Nimetatud protsess tõi kaasa suure administratiivse koormuse. Sügisel 2020. alustasime koostöös Fontesega tasusüsteemi uuendamisega, mille eesmärgid on tagada sisemine õiglus ja konkurentsivõime, värvata ja hoida vajalike kompetentsidega töötajad, tagada objektiivsed alused töö hindamiseks ja töötasu kujundamiseks. Uue tasu- süsteemi rakendumine on kavandatud Q2 2021. Töötati välja eriolukorras tegutsemise plaan, sh kriisigraafikud. Aruandeaasta suuremad projektid ja sündmused valdkondade kaupa Järelkasvu tagamine Järelkasvu tagamine on EANSile endiselt oluline, kuid kriisist tulenevalt saime panustada antud teemasse 2020. aastal planeeritust vähem. Esimesel poolaastal viibisid EANSi lennu- juhtimisosakonnas (Tallinnas ja Tartus) lennuliiklusteeninduse eriala praktikandid. Jätkuvalt panustasime (Eesti Lennuakadeemia) ELA õppekvaliteedi arendamisse ja üliõpilastesse oma instruktorite saatmise eksamimängude vaatlejate ja nende tagasisidestajatena. 2020. aastal koroona ohu minimaliseerimiseks ekskursioone lennujuhtimiskeskusesse ei toimunud. Ees- märk oli kaitsta oma operatsioonilisi töötajaid ja hoida teenuse pakkumine avatuna. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 18(50) 2020 toetasime üliõpilasi järgmiste stipendiumitega: • 2 stipendiumit Eesti Lennuakadeemia lennuliiklusteeninduse ja lennundustehnika erialade edukatele üliõpilastele läbi Tartu Kultuurkapitali poolt hallatava ELA toetusfondi. • 3 stipendiumit Tallinna Tehnikaülikooli edukatele üliõpilastele, kelle eriala seostub logistika, infotehnoloogia, arvutustehnika, seire, sidetehnoloogiate ja/või infotöötlusega. Sti- pendiumite välja andmist koordineerib SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond. 2020. aastal pälvis EANS aasta värbamisturunduse tegevuse tiitli 2019. aastal toimunud len- nujuhtide värbamiskampaania „Taevavalvurid“ eest. Kampaania eesmärgiks oli tõmmata suuremat tähelepanu lennujuhi elukutsele, ettevõttele ja lennundussektorile laiemalt. Veebruaris 2021 lõpetas üks edukas saates osaleja oma töökoha koolituse EANSis ning on nüüdseks täieõiguslik lennujuht. Teine taevavalvur jätkab oma töökoha koolitust. Töötajate arendamine Tulenevalt kiirelt muutuvast keskkonnast ja lennunduse regulatsioonidest on endiselt suure osatähtsusega olnud töötajate arengu toetamine. Ometi seadis suured piirangud koolituste korraldamisele ülemaailmne pandeemia. Kui esimeses kvartalis 2020. jätkasime koolituste- gevustega suuresti planeeritud mahus, siis alates märtsist 2020. toimusid eeskätt vaid kooli- tustegevused, mis olid olulised pädevuste omandamiseks või säilitamiseks. Koolitused toi- musid peaasjalikult veebi teel, v.a üks-ühele juhendamised ja töökohapõhine õpe. Keskmine koolitusmaht töötaja kohta oli 1,6 % töötajate tööajast ehk 26,3 tundi per/in (2020: 3,6%). Koolitustundide maht ei sisalda töötajate erialast väljaõpet ja taastamiskoolitust, osa- lemist webinaridel ja iseõpet. Kasutatud õppepuhkuse päevade arv: 161 (2019 192). Olulistemaks koolitustegevusteks 2020. aastal olid: • Taevavalvurite algkoolituse lõpetamine Taanis I kv ning töökoha koolitusega alusta- mine EANS lennujuhtimisosakonnas; • Kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise koolitus tugiisikutele lennujuhtimisosakon- nast; • 2019. alustatud koolitusprogrammide viimased moodulid EANS juhtidele ja koolitaja- tele, mille eesmärk oli sihtgruppide töömetoodikate ühtlustamine ja juhtimiskvaliteedi arendamine; • Piirkondlike lennujuhtide (ACC) värskenduskoolitus Lennujuhtimisosakonnas. Taasta- mis-, ümberõppe ja väljaõppe koolitused Lennujuhtimisosakonnas; • Uute ATSEPite (tehniline valvepersonal) välja- ja ümberõpe Tehnikaosakonnas; • Uue protseduuri disaineri väljaõpe Lennuteabe osakonnas; • Seirele ülemineku üksusekoolitus ja irdtornikeskuse koolitusdokumentatsiooni loomi- ne koostöös ELA-ga; • Seirele üleminekukoolitus Tartu lennujuhtimisüksuses ja ettevalmistused irdtorni- keskuse koolitusteks; • Ettevõtteülene MS Teams kasutajakoolitus, millele eelnes kasutusjuhendi välja töö- tamine ettevõtteüleses töörühmas; • 2017/373 määrusest tulenev kohustuslik stressi, väsimuse ja psühhoaktiivsete ainete teemaline koolitus kõikidele operatsioonilistele töötajatele, osakondade juhtidele ja es-matasandi juhtidele. Koolitusvaldkonnas keskenduti 2020. aastal erinevatele arendustegevustele: • Kokku sai lepitud koolituse pikaajalise planeerimise alustes; • II kv 2020 võtsime kasutusele 2017-2020 väliste partnerite ja EANS koostöös välja töötatud kompetentsisüsteemi, mis on aluseks nii töötajate värbamisel, arendamisel Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 19(50) kui jä-relkasvu planeerimisel, sh töötajate ametikohtade põhised kompetentsimudelid. Kompetentsid said esmakordselt integreeritud arenguvestluste vormidesse. Kesken- dusime juhtide toetamisele selles protsessis; • Jagasime infot erinevate koolitusvõimaluste ja kaugtöö kohta ettevõtte kanalites; • Alustasime EANS vajadustele vastava e-õppe keskkonna otsingutega; • Sisekoolitajate arendamine on jätkuvalt prioriteet: 2020 – sisekoolitajate küsitlus, toimusid koolitajatele kohtumised, prioriteediks seadsime koolitajate tunnustamise: pikaaegne lennujuht-instruktor Karel Hütt nomieeriti Aasta Koolitaja konkursil. Töökeskkond EANSi töökeskkond on kõrgel tasemel ning ettevõte püüab teha kõik, et hoida oma töötajaid tervetena ja soodustada aktiivset tegutsemist oma tervise heaks. Investeerime töökeskkonna pidevasse parendusse nii aega, kompetentse kui raha. 2020 detsembris pälvis EANS pere- ja töösõbraliku ettevõtte konkursil kuldmärgise, mis näi- tab ettevõtte soovi läbi ellukutsutud mitmekülgsete toetustegevustega muuta oma töökesk- kond oma töötajatele võimalikult hoolivaks, meeldivaks ja motiveerivaks. Peresõbraliku töö- andja programmis osalenud tööandjate kogemused on näidanud, et nende töötajad on kon- kurentsivõimelisemad ja lojaalsemad. Jätkasime puuviljapäevade ja spordikompensatsiooniga ka olukorras, kus enamus töötajaid viibis kaugtööl. Ettevõtte töötajate ühistunde loomiseks said loodud eraldi MS Teams kanalid, kus toimub temaatiline infovahetus (Hobid, Õppimine ja Areng, Tervis jne). Korraldasime erinevaid võistlusi ja üritusi toetamaks kontakti ja meeskonnatunnet (pildi- ja lugemisvõistlu- sed, ühiskokkamised, sportlikud väljakutsed jne). Toimus traditsiooniline laste suvelõpupidu – korraldamisse olid kaasatud ca 20 ettevõtte töötajat, kooliminejad said kingituse. Jõulukin- gitustega pidasime meeles nii töötajate lapsi kui töötajaid. Aasta lõpus said jagatud juba tra- ditsiooniks kujunenud tunnustused – hõbemärgid, aasta tegu, aasta projekt jne. Jaanuarist 2020 rakendus EL 2017/373 määrus, mis seab konkreetsed nõuded eeskätt len- nujuhtide väsimuse- ning stressijuhtimisele ning psühhotroopsete ainete tarvitamise ära- hoidmisele. Lisaks sellele kohustab 2019. aasta algusest jõustunud töötervishoiu ja tööohu- tuse seaduse muudatus tööandjat tegelema psühhosotsiaalsete ohuteguritega. Oleme loo- nud vastava protsessi, kuidas psühhosotsiaalseid ohutegureid ennetada ja tekkinud prob- leemidega tegelda. Kuna aasta 2020 oli Covid-19 aasta, siis harjumuspärast tervisekuud sügisel ei toimunud, kuid kõigil soovijatel oli võimalik lasta ennast gripi vastu vaktsineerida. Jätkuvalt toetame psühholoogi juures käimist. 2020. aastal EANSis tööõnnetusi ei toimunud. Hea ühingujuhtimise tava aruanne Lennuliiklusteeninduse AS käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel üld- juhul Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi: HÜT) soovituslikest juhistest lähtuvalt. Lisaks läh- tutakse ettevõtte juhtimisel lisaks HÜT-is toodud soovituslikele juhistele ka riigivaraseadusest (edaspidi: RVS), kuna Lennuliiklusteeninduse AS kuulub 100% Eesti Vabariigile. Seega, tulenevalt Lennuliiklusteeninduse AS ainuomanikust ning sellest tingitud spetsiifilis- test iseärasustest ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, ei järgi Lennuliiklus- teeninduse AS mõningaid HÜT-i soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nende- le HÜT-i sätetele (HÜT-i punkt ja selle lühikirjeldus), mida ei järgita ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 20(50) Samas on oluline märkida, et vaatamata mõningate juhiste mittejärgimisele on Lennuliiklus- teeninduse AS tegevuse korraldamisel tagatud ainuaktsionäri ja kreeditoride igakülgne huvi- de kaitse ning nende võrdne kohtlemine. Mittejärgitavad HÜT-i juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist ja nõukogu liikmete määramist, mille eesmärgiks on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna Lennuliiklusteeninduse AS aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud vastavalt RVSis sätestatud põhimõtetele. Organisatsiooni juhtimisstruktuur Üldkoosolek Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi alljärgnevaid HÜT-i punkte: Punkt 1.1.1 – Igale aktsionärile tagatakse õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepane- kuid. Punkt 1.2.1 – üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emi- tendi veebilehel. Punkt 1.2.3 – samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav. Punkt 1.2.4 – mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Punkt 1.3.1 – üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. Punkt 1.3.2 – üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest. Punkt 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). Ülaltoodud HÜT-i juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et Lennuliiklusteeninduse AS ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kom- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 21(50) munikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristumi- nister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud RVS-s ning üldkoo- solekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ai- nuaktsionäriga. 01. juulil 2020. aastal toimus Lennuliiklusteeninduse AS-i korraline üldkoosolek. 2020. a kor- ralisel üldkoosolekul osalesid majandus- ja taristuminister, nõukogu esimees, juhatuse esi- mees ning üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötaja; audiitor koosolekul ei osalenud. Koosolekust ei tehtud tehniliste sidevahendite kaudu ülekannet. Üldkoosolekul andis juhatuse esimees ülevaate 2019. aasta majandustulemustest, eesmär- kide täitmisest, toimunud välisaudititest ja riskijuhtimisest ning olulisematest arendustegevus- test. Nõukogu esimees andis ülevaate Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu tööst 2019. aastal, kontrollikeskkonnast ning tasustamisest. Korraline üldkoosolek kinnitas 2019. aasta majandusaasta aruande ja kasumi jaotamata jät- mise ettepaneku. Nõukogu Nõukogu liikmed 01.01. – 31.12.20: Viljar Arakas (nõukogu esimees 01.01. – 09.11.20) Priit Põldoja (nõukogu esimees alates 14.12.20) Andres Uusma Riina Varts Kaupo Raag Aktsiaseltsi nõukogu pidas 2020. aastal 9 koosolekut. Punkt 3.1.3 – Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimi- sel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimise süsteemi, juhatuse tege- vuse õiguspärasust ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikku- sele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Nõukogu poolt komiteede (auditikomitee, tasustamiskomitee jmt.) asutamisel ja komiteedega seotud asjaolude muutmisel ei pea ettevõte otstarbekaks avaldada oma veebilehel nende olemasolu, ülesandeid, koosseisu ja kohta, kuna ettevõttel on üks aktsionär ning nõukogu koosolekute protokollid edastatakse vastavalt riigivaraseadusele nii üldkoosolekule kui ka rahandusministrile. Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi HÜT-i punkti 3.2.2 – vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid. Nõukogus on põhikirja alusel 3-6 liiget. Lennuliik- lusteeninduse AS nõukogu on neljaliikmeline. Vastavalt RVS-i §-le 81 lg 1¹ osaluse valitseja lähtub nimetamiskomitee ettepanekust nõukogu liikmete valimiseks ja koosseisu suuruse määramiseks. Vastavalt HÜT-i punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2020. aastal makstud Lennu- liiklusteeninduse AS-i nõukogu liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra kohta. Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu ja auditikomitee liikmetele tasuti 2020. aastal kokku 29,3 tuhat eurot. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 22(50) Nõukogu tasustamise kord on sätestatud RVS-i § 85. Vastavalt RVS-ile nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionärina, arvestades äriühingu spetsiifikat. Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu liikme tasu suuruseks on 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, kui ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Rahandusministri määrust „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“ sätestab riigi asutatud riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, nõukogu liikmetele nõukogu organi töös osalemise eest makstavate tasude piirmäärad ja tasustamise korra. Vastavuses ülalnimetatud määrusega lisandub nõukogu liikme tasule täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Lennuliiklusteenindu- se AS-i nõukogu organiks on auditikomitee. Nõukogu liikme auditikomitee tegevuses osale- mise eest makstakse komitee liikmele tasu 25% nõukogu liikme tasust, komitee esimehe tasu võib moodustada kuni 37,5% nõukogu liikme tasust. Punkt 3.3.2 – HÜT-i aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konflik- tid koos igakordsete lahendustega. 2020. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole Lennuliiklusteeninduse AS-i nõuko- gu liikmed teavitanud ettevõtjat ühestki teada olevast huvide konfliktist. Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid lisaks tasule nõukogu organi tegevuses osale- mise eest Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu liikmetele ei maksta. Auditikomitee Ettevõtte nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille põhikirjalisteks ülesanneteks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupida- mise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juh- timise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandu- saasta aruande kinnitamise osas. 01.01. 2020 – 23.11.2020 olid auditikomitee liikmed Kaupo Raag (esimees), Andres Uusma ja Priit Rifk. 24.11.2020 – 31.12.2020 olid auditikomitee liikmed Kaupo Raag (esimees), Andres Uusma. 2020. aastal toimus 4 auditikomitee koosolekut. Koosolekutel käsitleti auditite käigus tehtud tähelepanekuid ja antud soovitusi ning esitati tulemused teadmiseks ettevõtte nõukogule. Audiitorettevõte AS PricewaterhouseCoopers andis auditikomiteele kahel korral: 2019. aasta majandusaasta aruande järeldusotsust andes ning 2020. aasta majandusaasta vaheauditit tehes, ülevaate olulisematest tähelepanekutest ning esitas tähelepanekud ja ettepanekud riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta. Juhatus 2020. aastal oli juhatus 3-liikmeline. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja tööülesanded on kirjeldatud juhatuse liikmete lepingutes. Juhatuse liikmed: Ivar Värk (juhatuse esimees – tegevjuht); Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 23(50) Jaanus Jakimenko (juhatuse liige- sidetehnika osakonna juhataja) Üllar Salumäe (juhatuse liige- lennujuhtimisosakonna juhataja). 2020. aastal toimus 30 juhatuse koosolekut. Vastavalt HÜT-i punktile 2.2.7 esitatakse alljärgnevalt andmed 2020. aastal Lennuliiklustee- ninduse AS juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning kirjelda- takse lahkumishüvitiste ja täiendavate tasude määramise süsteemi. Lennuliiklusteeninduse AS-i juhatuse liikmetele tasuti 2020. aastal kokku 252,6 tuhat eurot 2020. aasta majandustulemuste eest makstav võimalik preemia otsustatakse nõukogu poolt peale majandusaasta aruande kinnitamist. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86 lg-tes 2 ja 3, millest tulenevalt ei või Lennuliiklusteeninduse AS juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Seisuga 31.12.2020 on Lennuliiklusteeninduse AS kehtivate lepingute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist kolme kuu juhatuse liikmetasu ulatuses. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama Lennuliiklusteeninduse AS puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juha- tuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Teabe avaldamine Lennuliiklusteeninduse AS ei rakenda HÜT punkti 5 täielikult. Mitterakendamise põhjuseks on Lennuliiklusteeninduse AS-i aktsionäride struktuurist tule- nev, mille kohaselt on Lennuliiklusteeninduse AS-l üks aktsionär, mistõttu ei ole teabe aval- damine veebilehel efektiivne ning otstarbekas aktsionäride teavitamise viis, samuti ei ole seetõttu otstarbekas jagada kõike infot ka inglise keeles. HÜT punkti 5 nõuete täpsest mitterakendamisest hoolimata saadab Lennuliiklusteeninduse AS vajalikud aruanded aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab Lennuliiklusteeninduse AS HÜT punktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning teiste hu- vigruppidega. Lennuliiklusteeninduse AS-i veebilehel avaldatakse igal juhul info, mille avaldamise kohustus tuleneb kehtivatest õigusaktidest, sh riigivaraseadusest. Finantsaruandlus ja auditeerimine Punkt 6.2.3 – Audiitorite rotatsiooni korraldamisel lähtub emitent Finantsinspektsiooni 24. septembri 2003 juhendist “Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon”. Nimetatud soovituslikku juhendit ei jälgita, kuna audiitor nimetatakse edaspidi kolmeks ka- lendriaastaks konkursi tulemuste alusel. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 24(50) Raamatupidamise aastaaruanne Finantsseisundi aruanne (eurodes) VARAD Lisa 31.12.2020 31.12.2019 KÄIBEVARA Raha ja raha ekvivalendid 2; 3 6 582 589 9 504 229 Nõuded ostjate vastu 3; 4 4 358 353 4 090 162 Muud nõuded ja ettemaksed 5 153 889 185 476 Käibevara kokku 11 094 831 13 779 867 Materiaalne põhivara 6 12 942 647 13 868 146 Immateriaalne põhivara 6 11 882 393 13 076 994 Põhivara kokku 24 825 040 26 945 140 VARAD KOKKU 35 919 871 40 725 007 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised laenukohustused 3; 7 4 792 072 1 632 380 Võlad töövõtjatele 8 293 327 545 529 Lühiajalised eraldised 8 0 1 201 773 Muud lühiajalised kohustused 3; 9 1 714 389 1 077 920 Lühiajaline sihtfinantseering 16 1 699 373 440 502 Lühiajalised kohustused kokku 8 499 161 4 898 104 Pikaajalised eraldised 8 0 619 073 Pikaajalised laenukohustused 3; 7 15 169 420 16 045 928 Pikaajaline sihtfinantseering 16 302 407 729 132 Pikaajalised kohustused kokku 15 471 827 17 394 133 KOHUSTUSED KOKKU 23 970 988 22 292 237 OMAKAPITAL 10 Aktsiakapital 5 112 940 5 112 940 Kohustuslik reservkapital 511 294 511 294 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 808 536 9 572 387 Koondkahjum/kasum -6 483 887 3 236 149 OMAKAPITAL KOKKU 11 948 883 18 432 770 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 35 919 871 40 725 007 Lisad lehekülgedel 28-49 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 25(50) Koondkasumiaruanne (eurodes) Lisa 2020 2019 Müügitulu 11 14 142 921 28 161 514 Muu äritulu 1 571 162 823 273 Äritulud kokku 15 714 083 28 984 787 Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 -2 704 993 -2 853 766 Muud tegevuskulud 14 -1 399 119 -2 448 816 Tööjõukulud 12 -12 559 111 -13 865 273 Põhivara kulum 6 -5 269 607 -5 128 760 Ärikulud kokku -21 932 830 -24 296 615 Ärikahjum/kasum -6 218 747 4 688 172 Finantstulud 794 739 Finantskulud 7 -265 934 -233 867 Kahjum/kasum majandustegevusest -6 483 887 4 455 044 Dividendide tulumaks 9;15 0 -1 218 895 Puhaskahjum /kasum -6 483 887 3 236 149 Koondkahjum/kasum -6 483 887 3 236 149 Lisad lehekülgedel 28-49 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 26(50) Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2020 2019 Rahavoog äritegevusest Ärikahjum/kasum -6 218 747 4 688 172 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 5 269 606 5 128 761 Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 16 -440 502 -415 041 Sihtfinantseering kulude katmiseks 16 -847 122 -98 934 Kokku korrigeerimised 3 981 982 4 614 786 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muu- tus 4;5 -235 034 452 016 Varude muutus 2 429 5 366 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 8;9 -2 224 092 -368 385 Laekumised sihtfinantseerimisest tegevuskulude katmiseks 16 2 119 770 340 045 Kokku rahavood äritegevusest -2 573 692 9 732 001 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 6 -2 364 591 -4 431 174 Laekunud intressid 794 739 Saadud põhivara sihtfinantseeringud 16 0 732 969 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 363 797 -3 697 466 Rahavood finantseerimisest Dividendide väljamaksed 15 0 -5 195 000 Dividendide tulumaks 10;15 0 -1 905 645 Saadud laenud 7 4 875 261 10 000 000 Saadud laenude tagasimaksed 7 -2 592 077 -1 606 219 Makstud intressid 7 -267 334 -225 600 Kokku rahavood finantseerimisest 2 015 849 1 067 536 Perioodi netoraha muutus. +/- -2 921 640 7 102 071 Raha perioodi alguses 2 9 504 229 2 402 158 Raha perioodi lõpus 2 6 582 589 9 504 229 Lisad lehekülgedel 28-49 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 27(50) Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kohustuslik Jaotamata ka- Aktsiakapital reservkapital sum Kokku Saldo 31.12.2018 5 112 940 511 294 14 767 387 20 391 621 Väljamakstud dividendid 0 0 -5 195 000 -5 195 000 Koondkasum 2019 0 0 3 236 149 3 236 149 Saldo 31.12.2019 5 112 940 511 294 12 808 536 18 432 770 Väljamakstud dividendid 0 0 0 0 Koondkahjum/kasum 2020 0 0 -6 483 887 -6 483 887 Saldo 31.12.2020 5 112 940 511 294 6 324 649 11 948 883 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 10. Lisad lehekülgedel 28-49 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 28(50) Raamatupidamise aastaaruande lisad LISA 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused Üldine informatsioon Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi “Ettevõte”) on Eestis registreeritud ja Eestis te- gutsev peamiselt aeronavigatsiooniteenuse osutamisega tegelev äriühing, kelle aktsiatest 100% kuulub Eesti Vabariigile. Ettevõte ei oma ühtegi tütar- ega sidusettevõtet. Ettevõtte aad- ress on Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald, Harjumaa. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning kajastab perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2020. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruande on juhatus kin- nitanud 25. märtsil 2021. Vastavalt äriseadustikule on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mille üheks osaks on raamatupidamise aastaaruanne, kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Aktsionäril on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Koostamise alused Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raamatupi- damise Standardite Nõukogu (IASB) poolt väljatöötatud Rahvusvahelistele Finantsaruandluse Standarditele (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõl- gendustele nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (EL IFRS). Raamatupidamise aas- taaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist. Arvestus- ja esitusvaluuta Ettevõtte arvestus- ja esitusvaluutaks on euro. Muutused informatsiooni esitusviisis Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted info esitusviisi osas on samad, mida kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2019 lõppenud raamatupidamise aruandes, välja arvatud juh- tudel, mida on kirjeldatud alljärgnevalt. Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid ettevõttele kohustuslikuks alates 01.01.2020: Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut pea- tükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandlu- ses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. „Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem al- gavatele aruandeperioodidele). Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardi- tes. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on olulisuse Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 29(50) mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, valesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehti- ma 1. jaanuar 2020 algaval aruandeaastal, ei ole olnud Ettevõtte juhtkonna hinnangul olulist mõju. Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju ettevõttele. Välisvaluuta arvestus Kõik välisvaluuta tehingud on kajastatud eurodes tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku valuutakursi alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandeperioodi lõpul ümber hinnatud vastavalt aruandeperioodi lõpul kehtinud Euroopa Keskpanga ametlikule valuutakursile. Ümberhindamisest saadud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud koondkasumi aruandes. Lühi- ja pikaajalised varad ja kohustused Varad ja kohustused on kajastatud lühiajalistena, kui nad realiseeruvad 12 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust. Pikema perioodi jooksul realiseeruvad varad ja kohustused on kajasta- tud pikaajalistena. Finantsvara Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lep- ingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse te- hingupäeval ehk kuupäeval, millal ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud te- hingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kaja- statakse kuluna kasumiaruandes. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 30(50) Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmis- kategooriasse. Korrigeeritud soetusmaksumus: Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstu- ludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud järgnevates kategooriates: - nõuded ostjate vastu; - raha ja raha ekvivalendid. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväär- tust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulev- aste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise kompo- nent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete al- lahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte vaatas üle väärtuse languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse metoo- dika muutuse tulemusel ei tekkinud olulisi muutusi allahindluse reservis 1. jaanuari seisuga, seega korrigeerimisi jaotamata kasumis ja omakapitalis ei tehtud. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2019 ja 31. detsembri 2020 seisuga. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid nii finantsseisundi aruandes kui ka rahavoogude aruandes moodus- tavad sularaha kassas, raha arvelduskontodel, lühiajalised (kuni 3 kuud) deposiidid. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 31(50) Materiaalne põhivara Kajastamine ja mõõtmine Põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku eluaega üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arva- tud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Soetusmak- sumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega. Oma tarbeks valmista- tud põhivara soetusmaksumus koosneb materjalikulust, otsestest tööjõukuludest ning muudest kuludest, mis on otseselt vajalikud vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamiseks. Põhi- vara soetamise, ehitamise või tootmisega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponenti- dest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises ar- vele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponen- tide kasulikule elueale. Edaspidised väljaminekud Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järel vahetada või renovee- rida. Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaobjekti osa soetusmaksumust saab usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine finantsseisun- di aruandes lõpetatakse. Vastavalt eelmises lõigus toodud arvelevõtmise põhimõtetele ei ka- jastata materiaalse põhivara objekti bilansilises maksumuses igapäevase hooldusega seotud kulusid. Sellised väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud. Kulumi arvestus Kulum kajastatakse koondkasumiaruandes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ning selle eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amortisee- rita. Ettevõte kasutab järgmisi amortisatsiooninorme:  maa 0%  rajatised, hooned, ehitised ja nende tehnosüsteemid 2-20%  masinad ja seadmed 1-40%  muu inventar 10-40% Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“. Materiaalsele põhivarale määratud kasulikud eluead, jääkväärtused ja amortisatsioonimeeto- did vaadatakse üle iga-aastaselt. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eel- da selle vara kasutamisest või müügist enam majanduslikku kasu saada. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes real „põhivara kulum“ perioodil, mil kajastamine lõpeb. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostu- hinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soe- tusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langu- sest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus) amortiseeri- takse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara väärtuse Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 32(50) langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoogiliselt materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisele. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt iga immateriaalse varaobjekti kohta vastavalt selle kasulikule elueale määraga 4-20% aastas. Mittefinantsvarade väärtuse langus Mittefinantsvara Igal bilansipäeval hindab Ettevõte kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata mittefinantsva- rade väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on ma- ha arvatud müügikulud või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Kasutus- väärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge diskontomääraga, mis väljendab hetke turuväärtuse suundumusi ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Vara väärtuse languse testimiseks grupeeritakse varad kõige väiksemasse võimalikku varade gruppi, mille pidevast kasutamisest on võimalik rahavoogusid eristada ning mis on olulises osas sõltumatud teistest varadest või varade gruppidest saadavatest rahavoogudest. Vara väärtuse langus kajastatakse kahjumina, kui vara või selle raha genereeriva üksuse bi- lansiline väärtus ületab selle hinnangulist kaetavat väärtust. Vara väärtuse langusest tekkinud kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes. Varade kaetavat väärtust suurendatakse juhul, kui on viiteid, et vara väärtus on tõusnud ja kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud hinnangud muutuvad. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse vara- sem allahindlus ning suurendatakse bilansilist jääkmaksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisat- siooni. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest saadud tasu õiglane väärtus. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasuta- des efektiivse intressimäära meetodit. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustuse eluea jooksul. Finantskohustustega kaasnevad kulutused (sh intressikulud) kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Finants- kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruandepäevast või kui ettevõttel pole tingimusteta õigust lükata kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandepäevast. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates aruan- depäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaa- ruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Samuti kajastatakse lühiajalisena laenukohus- tusi, mida laenuandjal on õigus aruandepäeval tagasi kutsuda laenulepingu rikkumise tõttu. Ettevõte ei ole laenukulutusi kuni aruandeperioodi lõpuni kapitaliseerinud, kuna Ettevõtte hin- nangul on laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise mõju ebaoluline. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui kohustus on tasutud, tühistatud või aegu- nud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 33(50) Eraldised ja tingimuslikud kohustused Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandeperioodi lõppu toimunud ko- hustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realisee- rumine on tõenäoline (on rohkem tõenäoline kui mitte, et vahendite väljavool on vajalik kohus- tuse rahuldamiseks) ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille reali- seerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandeperioodi lõpu seisuga vajalik eraldisega seotud ko- hustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldiste kulu ja eraldiste finantsseisundi aruandes kajastatud maksumuse muutuste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata tulevaste perioodide kahjumite katmiseks. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõp- pu, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtu- se summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis tea- tud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Rendiarvestus Ettevõte rakendab IFRS 16 “Rendilepingud” esmakordselt alates 01.01.2019. Rendilevõtjad peavad arvele võtma: (a) varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väheväärtuslik; ning (b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. Rendilepinguid kajastakse kasutusõiguse varana ja vastava kohususena kuupäeval, mil rendi- tav vara on kasutamiseks saadaval. Rendikohustused kajastatakse rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnatak- se summas, mis võrdub rendi kohustusega, kui kasutusõiguse varade korrigeerimine ei ole vajalik. Iga liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatak- se rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara ka- suliku eluea või rendiperioodi jooksul vastavalt sellele, kumb on lühem. Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust: - püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendi soodustused - muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon, Euri- bor) - summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel - ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasu- tab. Rendimaksed diskonteeritakse kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti määratav, või Ettevõtte sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, mida üürnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel. Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on lühem kui 12 kuud. Väheväärtuslikud varad hõl- mavad IT tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõimaluse raken- damiseks või pikendamisvõimaluse rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalused (või pe- rioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga tõenäoline, et Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 34(50) renti jätkatakse (või ei lõpetata). Ettevõtte juhtkond hindab sündmusi ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust. Näiteks juhul kui lepingu pikendamise periood on muutunud (näiteks, grupp on realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti ebakindlaks või grupp ei ole realiseerinud optsiooni, mida eelnevalt peeti eba- kindlaks). Lepingute kohaselt ei ole grupil lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust. Ettevõte on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid: - alla 12-kuuse rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingute kajastamine raamatupi- damises kui lühiajalised rendid - väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine - rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otsestekulude välistamine standardi esmasel kohaldamisel. Ettevõte rendib transpordivahendeid ning tasub rendimakseid andmeside eest. IFRS 16 ra- kendamisel analüüsis Ettevõte rentimisega seotud rendikohustusi, mis vastavalt standardile IAS 17 "Rendid" olid varasemalt klassifitseeritud kui kasutusrent. 31.12.2020 kehtivad rendile- pingud on alla 12-kuulise katkestamise võimalusega või on renditavad varad väheolulise mak- sumusega, mistõttu arvestuspõhimõtete muudatuse tulemusel kasutusrente kasutusõiguse varana 2020. aastal ei kajastatud. Müügitulu kliendilepingutelt Müügitulu on tulu, mis tekib ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogu- tavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Ettevõte osutab lepingute alusel navigatsiooniteenust. Müügitulu teenuste osutamisest kajasta- takse perioodil kui teenuseid osutatakse. Finantseerimise komponent Ettevõttel puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri ettevõtte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. Intressitulu Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel koondkasumiaruandes finantstulude koosseisus. Tööjõukulud Tööjõukulud kajastatakse koondkasumiaruandes hetkel, kui ettevõttel on töötajate ees tekki- nud kohustus. Tööjõukuludes kajastatakse töötajatele makstud palk koos sotsiaalmaksu (33%) ning töötuskindlustusmaksega (0,8%) ning tehtud erisoodustused koos nendelt makstud tulu- maksu (tulumaksumäär alates 1.01.2015 20/80) ja sotsiaalmaksuga. Puhkusetasu kulu ning kohustuse suurus aruandeperioodi lõpus määratakse inventuuri käigus. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse koondkasumiaruandes tööjõukuludena ning võetakse finantsseisundi aruandes arvele lühiajalise kohustusena. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 35(50) Ettevõtte tulumaks Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtte kasumit, vaid divi- dende. Tulenevalt maksustamise kontseptsiooni eripärast ei oma mõiste „varade ja kohustuste maksubaas“ majanduslikku sisu ning edasilükkunud tulumaksukohustust ega tulumaksu vara ei saa tekkida. Dividendidelt arvestatavat ettevõtte tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna ja -kohustusena dividendide väljakuulutamise perioodi koondkasumiaruandes. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide välja- maksmisega, on ära toodud lisas 15. Alates 2018. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelne- va majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumää- raga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esi- mene arvesse võetav aasta. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetu- seks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritak- se kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse koondkasumiaruandes proport- sionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st. saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi ridadel. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseeringut kajastatakse lühiajalisena kui eeldatav tuluna kajastamine toimub järgneva 12 kuu jooksul. Ülejäänud finantseeringud kajastatakse pikaajalisena. Rahavood Rahavoogude aruanne koostatakse alates 01.01.2020 kaudsel meetodil. Raha ja selle ekviva- lentidena käsitletakse rahavoogude aruandes finantsseisundi aruande kirjel “raha ja raha ekvi- valendid” kajastatud varasid. Sündmused pärast aruandeperioodi Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjuta- vad asjaolud, mis ilmnesid aruandeperioodi lõpu 31.12.2020 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingu- tega. Sündmused pärast aruandeperioodi, mis ei oma mõju aruandeaasta kasumile ega seisu- ga 31.12.2020 varadele ja kohustustele, kuid mis oluliselt mõjutavad järgnevate perioodide tulemusi, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 36(50) LISA 2. Raha ja raha ekvivalendid (eurodes) Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Swedbank AS 6 399 594 9 229 428 Luminor Bank AS 33 937 121 815 SEB Pank AS 149 058 152 540 Kassa 0 446 Kokku 3;7 6 582 589 9 504 229 LISA 3. Finantsinstrumendid (eurodes) Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Finantsvarad Raha ja raha ekvivalendid 2 6 582 589 9 504 229 Nõuded ostjate vastu 4 4 358 353 4 090 162 Finantsvarad kokku 10 940 942 13 594 391 Finantskohustused Võlakohustused 7 19 961 492 17 678 308 Muud lühiajalised kohustused 9 1 283 515 586 364 Finantskohustused kokku 21 245 007 18 264 672 Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskon- teerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentide- le. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksu- muses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused 31.12.2020 ja 31.12.2019 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Ettevõttel puuduvad õiglases väärtuses mõõdetavad varad ja kohustused. LISA 4. Nõuded ostjate vastu (eurodes) Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Ostjatelt laekumata arved 4 690 287 4 295 400 s.h. seotud osapooltelt laekumata arved 110 245 110 542 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -331 934 -205 238 Nõuded ostjate vastu 3 4 358 353 4 090 162 Aruandeaastal kanti ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 154 303 euro (2019: 25 841 euro) ula- tuses. Lootusetuks tunnistati ja kanti finantsseisundi aruandest välja nõudeid 27 607 euro (2019: 326 euro) ulatuses (täiendav info krediidiriski osas vt lisa 19). Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele leevendamaks lennuettevõtete raskusi kriisiga toime- tulekuks, lepiti Eurocontroli ettepanekul kokku veebruari kuni mai 2020. aasta marsruudi navi- gatsioonitasu maksetähtaegade pikendamises kuni august 2021 aastal. Aruande koostamise seisuga on lennuettevõtted olulises osas maksegraafikust kinni pidanud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 37(50) LISA 5. Muud nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Maksude ettemaksed 85 280 100 212 Muud ettemaksed ja nõuded 67 934 80 340 Kasutusrendi ettemaksed 675 4 924 Kokku 153 889 185 476 LISA 6. Põhivara Materiaalne põhivara Maa, hoo- ned, ehiti- sed ja nende teh- Muu mate- no- Masinad ja riaalne põ- Lõpetamata (eurodes) süsteemid seadmed hivara investeeringud Kokku Jääkmaksumus 31.12.2018 7 763 043 5 559 410 494 861 656 688 14 474 002 Soetamine 0 0 0 1 173 144 1 173 144 Ümberklassifitseerimine 733 363 494 007 55 959 -1 283 329 0 Ümberklassifitseerimine immateriaalseks põhiva- raks 0 0 0 -485 609 -485 609 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 0 0 -3 850 -3 850 Arvestatud kulum -259 746 -944 348 -85 447 0 -1 289 541 Jääkmaksumus 31.12.2019 8 236 660 5 109 069 465 373 57 044 13 868 146 Soetamine 0 0 0 239 156 239 156 Ümberklassifitseerimine 76 806 205 244 0 -282 050 0 Ümberklassifitseerimine immateriaalseks põhiva- raks 0 0 0 0 0 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 0 0 -3 360 -3 360 Arvestatud kulum -274 119 -819 883 -67 293 0 -1 161 295 Jääkmaksumus 31.12.2020 8 039 347 4 494 430 398 080 10 790 12 942 647 Seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 10 589 306 16 002 151 799 285 656 688 28 047 430 Akumuleeritud kulum -2 826 263 -10 442 741 -304 424 0 -13 573 428 Seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 11 322 670 16 350 311 703 136 57 044 28 433 161 Akumuleeritud kulum -3 086 010 -11 241 242 -237 763 0 -14 565 015 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 38(50) Seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 11 399 475 16 439 748 703 136 10 790 28 553 149 Akumuleeritud kulum -3 360 128 -11 945 318 -305 056 0 -15 610 502 Immateriaalne põhivara Lõpetamata (eurodes) Tarkvara investeering Kokku Jääkmaksumus 31.12.2018 13 137 556 622 699 13 760 255 Soetamine 0 2 670 349 2 670 349 Ümberklassifitseerimine 1 872 348 -1 872 348 0 Ümberklassifitseerimine mate- riaalse põhivara lõpetamata in- vesteeringutest 485 609 0 485 609 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 Arvestatud kulum -3 839 219 0 -3 839 219 Jääkmaksumus 31.12.2019 11 656 294 1 420 700 13 076 994 Soetamine 0 2 913 711 2 913 711 Ümberklassifitseerimine 390 484 -390 484 0 Ümberklassifitseerimine mate- riaalse põhivara lõpetamata in- vesteeringutest 0 0 0 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 0 0 Arvestatud kulum -4 108 312 0 -4 108 312 Jääkmaksumus 31.12.2020 7 938 466 3 943 927 11 882 393 Seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 23 271 653 622 699 23 894 352 Akumuleeritud kulum -10 134 097 0 -10 134 097 Seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 24 938 582 1 420 700 26 359 282 Akumuleeritud kulum -13 282 288 0 -13 282 288 Seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 25 149 166 3 943 927 29 093 093 Akumuleeritud kulum -17 210 700 0 -17 210 700 Aruandeaasta lõpul lõpetamata põhivara investeeringutena kajastatud summadest olulisema osa moodustab lennujuhtimissüsteemi EUROCAT tarkvara täiendused 2 750 tuhande euro ulatuses, eeldatav kasutuselevõtt 2021. aastal. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 39(50) LISA 7. Võlakohustused Võlgnevuse Võla- lõpliku kus- kohustuse pikaajaline lühiajaline tutamise Võlausaldaja jääk kokku osa osa Intressimäär tähtaeg Seisuga 31.12.2019 Swedbank AS 2 416 938 1 429 003 987 935 1,69% 18.05.2022 Swedbank AS 5 261 370 4 616 925 644 445 1,50% 04.09.2027 Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 1,29% 05.11.2023 Kokku 17 678 308 16 045 928 1 632 380 Seisuga 31.12.2020 Swedbank AS 1 429 003 423 900 1 005 103 1,69% 18.05.2022 Swedbank AS 4 616 925 3 962 407 654 518 1,50% 04.09.2027 Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 1,29% 05.11.2023 Eurocontrol 3 915 564 783 113 3 132 451 1,50% 31.03.2022 Kokku 19 961 492 15 169 420 4 792 072 Ettevõttel on 4 laenu, millest ühe laenulepingu tagatiseks on seatud hüpoteek ettevõtte kinnis- tule 639 116 euro ulatuses. Panditud vara bilansiline väärtus seisuga 31.12.2020 on 6 903 006 eurot. Teine, kolmas ja neljas laenuleping on tagatiseta. Esimene laen on fikseeritud intressi- määraga 1,69%, teise laenu intress on fikseeritud viimase laenusumma kasutuselevõtmise hetkel so 1,50% , kolmanda laenu fikseeritud intress on 1,29% ja neljanda laenu intress on 1,50% pluss euribor. Laenu kajastamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, et nominaalne ja efektiivne intressimäär ei erine oluliselt. 2020. aasta laenuintressist 265 934 eurot (2019: 233 867 eurot) on kõik kajastatud koondka- sumiaruandes finantskuluna. Netovõlg (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 6 582 589 9 504 229 Lühiajalised võlakohustused -4 792 072 -1 632 380 Pikaajalised võlakohustused -15 169 420 -16 045 928 Netovõlg -13 378 903 -8 174 079 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 6 582 589 9 504 229 Fikseeritud intressimääraga võlakohustu- sed -19 961 492 -17 678 308 Netovõlg -13 378 903 -8 174 079 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 40(50) Võlakohustused Võlakohustused Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku Netovõlg 01.01.2019 2 402 158 -1 606 219 -7 678 309 -6 882 370 Muutused 7 102 071 0 0 7 102 071 Tagastatud (+)/ saa- dud (-) laenud 0 1 606 219 -10 000 000 -8 393 781 Laenu klassifitseeri- mine pikaajalisest lühiajaliseks 0 -1 632 380 1 632 380 0 Netovõlg 31.12.2019 9 504 229 -1 632 380 -16 045 928 -8 174 079 Muutused -2 921 640 0 0 -2 921 640 Tagastatud (+)/ saa- dud (-) laenud 0 -1 500 071 -783 113 -2 283 184 Laenu klassifitseeri- mine pikaajalisest lühiajaliseks 0 -1 659 621 1 659 621 0 Netovõlg 31.12.2020 6 582 589 -4 792 072 -15 169 420 -13 378 903 LISA 8. Võlad töövõtjatele Ümber- klassi- fitseeritud, Moodus- ümber- Kasutami- Kohustuse liik (eurodes) Algjääk tamine hinnatud ne Lõppjääk 2020 545 529 1 158 330 -158 716 -1 251 816 293 327 Väljamaksmata puh- kusekohustus ja lahkumishüvitised 2019 640 836 1 398 009 0 -1 493 316 545 529 Väljamaksmata 2020 1 201 773 619 073 -235 793 -1 585 053 0 preemiaeraldise lü- hiajaline osa 2019 1 327 702 1 070 400 147 999 -1 344 328 1 201 773 Väljamaksmata 2020 619 073 -619 073 0 0 0 preemiaeraldise pi- kaajaline osa 2019 759 308 445 170 -22 608 -562 797 619 073 Kokku 31.12.2020 2 366 375 1 158 330 -394 509 -2 836 869 293 327 Kokku 31.12.2019 2 727 846 2 913 579 125 391 -3 400 441 2 366 375 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 41(50) Puhkusekohustusena on näidatud välja teenitud kuid kasutamata puhkusepäevade eest maks- tav puhkusetasu koos selle pealt makstava 33%-lise sotsiaalmaksu ja 0,8%-lise töötus- kindlustusmaksega. Puhkusekohustuse väljamaksed toimuvad töötajate puhkusele minekul. 2020.a maksti välja ja osaliselt ümberklassifitseeriti kogu moodustatud preemiasereserv ning täiendavat eraldist ei moodustatud. LISA 9. Muud lühiajalised kohustused (eurodes) Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Tarnijatele tasumata arved 3 1 267 346 566 066 Maksuvõlad 430 874 491 556 Käibemaks 0 0 Sotsiaalmaks 257 091 291 581 Üksikisiku tulumaks 137 185 158 387 Töötuskindlustusmakse 16 815 19 324 Kogumispension 13 611 14 813 Erijuhtude tulumaks 6 172 7 451 Viitintress 3 15 963 17 363 Muud lühiajalised kohustused 3 206 2 935 Kokku 1 714 389 1 077 920 LISA 10. Omakapital Aktsiakapital Aktsiate arv 31.12.2020 oli 511 294 (31.12.2019: 511 294), aktsiate keskmiseks arvuks kuju- nes aruandeaastal 511 294 (2019: 511 294). Aktsiate emissiooni ega fondiemissiooni aruan- deaastal ei toimunud. Aktsia nimiväärtuseks on 10 eurot ning see koosneb liht-aktsiatest. Kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 5 112 940 eurot ja maksimumaktsiakapitaliks 20 451 760 eurot. Iga lihtaktsia annab omanikule õiguse saada dividende ja ühe hääle üldkoosolekul. Kohustuslik reservkapital Aruandeaastal püsis reservkapitali suurus muutumatuna 511 294 euro tasemel (samuti ka aas- tal 2019), mis on reservkapitali põhikirjaga ja õigusaktidega nõutav suurus. Dividendid (eurodes) 2020 2019 Aruandeaastal väljakuulutatud 0 5 195 000 Aruandeaastal makstud 0 5 195 000 Makstud dividendid ühe aktsia kohta 0,00 10,16 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 42(50) LISA 11. Müügitulu põhitegevusest Müügitulu teenuste lõikes Teenuse liik (eurodes) 2020 2019 Navigatsiooniteenus (EMTAK 52239), sh 14 134 974 28 137 969 marsruudi navigatsiooniteenus 13 162 639 26 377 642 terminali navigatsiooniteenus 972 335 1 760 327 Konsultatsiooniteenus (EMTAK 52239) 7 947 23 545 Kokku 14 142 921 28 161 514 Müügitulu kahanemise põhjuseks on COVID-19 ülemaailmne pandeemia. Lendude arvuga seotud marsruudi navigatsiooniteenuse teenusühikute muutus oli -53,4% võrreldes eelmise aastaga ning terminali navigatsiooniteenuse teenuseühikute kahanemine oli -57,3% võrreldes eelmise aastaga. Navigatsiooniteenus klientide lõikes 2020 2019 marsruudi navi- terminali navigat- marsruudi navi- terminali navigat- Klient (eurodes) gatsiooniteenus siooniteenus gatsiooniteenus siooniteenus Air China 1 212 662 0 1 341 249 0 Finnair OÜ 1 005 722 89 269 3 389 227 161 424 KLM 541 673 0 1 016 944 120 China Southern 538 433 0 767 316 0 British Airways BA 493 656 0 780 288 3 177 China Eastern 490 422 0 930 544 0 Lufthansa 490 140 0 1 577 872 117 223 Korean Airlines 420 180 0 799 263 0 Air China Cargo Ltd 390 280 0 255 689 0 Air Baltic 371 448 267 652 832 216 368 062 Muud kliendid 7 208 023 615 414 14 687 034 1 110 321 Kokku 13 162 639 972 335 26 377 642 1 760 327 LISA 12. Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Tööjõukulud -9 207 931 -10 176 932 Sotsiaalmaks ja töötuskindlus- tusmakse -3 097 877 -3 427 595 Erisoodustused koos maksu- dega -253 303 -260 746 Kokku -12 559 111 -13 865 273 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 43(50) Töötajate keskmine arv aruandeaastal oli 199 (2019: 213), millest töölepingu alusel töötavate isikute keskmine arv oli 196 (2019: 210) ja juriidilise isku juhtorgani liikmete keskmine arv oli 3 (2019: 3). LISA 13. Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2020 2019 Seadmete hooldekulud -1 134 639 -1 119 204 Teenused -508 057 -414 156 Meteoinformatsioon -383 392 -361 245 Seadmete ekspluatatsioonikulud -97 785 -269 759 Kaubad, materjalid, energia -199 064 -210 710 Kindlustuskulud* -216 135 -149 867 Julgestuskulud -41 559 -179 318 Kommunikatsioonikulud -95 884 -104 479 Vahendid -28 478 -45 028 KOKKU -2 704 993 -2 853 766 * Kindlustuskuludest 93,56% (2019: 90,58%) moodustab 650 miljoni euro (2019: 650 miljoni euro) suuruse limiidiga vastutuskindlustuse lepingu eest makstud kindlustuspreemia. LISA 14. Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Koolituskulud -165 042 -685 392 Lähetuskulud -111 267 -577 086 Rendikulud -466 461 -500 460 Muud ärikulud -408 533 -402 433 Hoonete, ruumide, rajatiste kor- rashoid -192 628 -218 980 Töökeskkonna kulud -42 553 -39 299 Transpordikulud -12 635 -25 166 KOKKU -1 399 119 -2 448 816 LISA 15. Tulumaks (eurodes) 2020 2019 Aruandeaastal makstud dividendid 0 5 195 000 Tulumaksumäär 20/80 20/80 Dividendide tulumaksu kulu 0 -1 218 895 Ettevõtte kogu jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 moodustas 6 324 649 eurot (31.12.2019: 12 808 536 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 1 166 424 eurot, seega netodividen- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 44(50) didena oleks võimalik välja maksta 5 158 225 eurot. Eelmisel aastal olid vastavad näitajad 2 463 202 eurot ning 10 345 334 eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvesta- misel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate netodividendide ja 2020. aasta koondkasumiaruan- des kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit sei- suga 31.12.2020. LISA 16. Sihtfinantseerimine (eurodes) 2020 2019 Eelmise aasta lõpul 1 169 634 610 595 Juurde tulnud 2 119 770 1 102 465 Tegevuskulude tulu -847 122 -99 902 Põhivara tulu -440 502 -414 073 Tagastatud 0 -29 451 Jooksva aasta lõpul 2 001 780 1 169 634 s.h.lühiajaline osa 1 699 373 440 502 s.h.pikaajaline osa 302 407 729 132 s.h. kuni 6 k 1 479 122 220 251 6-12 k 220 251 220 251 1-2 a 302 407 710 293 2-5 a 0 18 839 üle 5 a 0 0 04-06.2020 taotleti ja saadi Töötukassa hüvitist, mis on kajastatud brutomeetodil ning sisaldub sihtfinantseeringu tegevuskulude tulus summas 683 146 eurot. LISA 17. Tehingud seotud osapooltega Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Ettevõtte aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks juhatuse ja nõukogu liikmeid ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on kont- roll või valitsev mõju. Ettevõte avalikustab tehingud riigi kontrolli või valitseva mõju all olevate lennundusettevõtetega. Seotud osapool (eurodes) Aasta Varad Kohustused Äritulud Ärikulud Riigi kontrolli või 2020 8 627 10 688 88 507 95 537 valitseva mõju all lennundusettevõtted 2019 7 293 15 746 124 039 114 268 Kõik tehingud seotud osapooltega on sooritatud turutingimustel ning nõuetes seotud osapool- tega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil. Aruandeaastal arvestati juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasuna ja palgana 252 629 eurot (2019: 326 110 eurot). Nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aasta jooksul nõukogu liikme tasudena ning nõukogu juurde moodustatud auditikomitees osalemise eest kokku 29 338 eurot (2019: 31 172 eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 45(50) Vastavalt juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele on ettevõttel kohustus maksta kompensat- siooni sõltuvalt lepingu lõpetamise alustest kuni kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kuna selle kohustuse realiseerumine ei ole tõenäoline, pole seda reservina kajastatud. LISA 18. Olulised raamatupidamishinnangud Aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemu- sega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koondka- sumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavat suurimat mõju käesoleva raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hin- nangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline elui- ga. Seisuga 31.12.2020 jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus on kokku 9 392 832 eurot (31.12.2019: 8 732 930 eurot). Kõikide varade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks koondkasumit 764 tuhande euro võrra. Aruandeperioodi jooksul oli vastu võetud otsus mitmete kasutuses olevate põhivara objektide välja vahetamiseks ning antud objektide osas oli rakendatud kiirendatud amortisatsiooniarves- tus alates otsuse tegemise kuust 2020. Käesolev juhtkonna hinnangu muutus varade kasuliku eluea kohta on kajastatud aastaaruandes edasiulatuvalt. Hinnangu muudatusena suurenes ettevõtte amortisatsioonikulu ning mõju perioodi koondkasumile on 19 376 eurot (2019: 110 100 eurot). Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine Juhtkond hindas võimalike põhivara ja lõpetamata investeeringute väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist ning leidis, et 2020. aasta jooksul ning pärast aruandeperioodi lõppu vara väärtuse võimalikule langemisele viitavate indikatsioone pole esinenud ning seega vara kaeta- vat väärtust ei hinnatud (samadel põhjustel ei hinnatud vara kaetavat väärtust ka 2019. aastal). LISA 19. Finantsriskide juhtimine Ettevõtte finantsriskide juhtimiseks on välja töötatud finantsriskide juhtimise kord, mis regu- leerib järgmiste ettevõtte majandustegevusega seotud finantsriskide juhtimist: likviidsusrisk, krediidirisk, valuutarisk ja intressirisk. Riskijuhtimises ei ole võrreldes eelmiste perioodidega olulisi muutusi toimunud. Kapitali juhtimisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusi, millega iga-aastaselt määratakse kindlaks omanikule makstavate dividendide määr või summa. Ettevõtte finantsriskide juhtimisel on tähtsaimad eesmärgid tähtsuse järjekorras:  likviidsus;  kapitali säilimine;  tulu teenimine. Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks, kuid neid ei olnud ettevõttel aruande- ega võrdlusperioodil kasutatud. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et ettevõte ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi tõttu. Ettevõttel peab olema kolme tööpäeva jooksul rahana kasutatav vähemalt jooksva kuu välja- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 46(50) minekute suurune summa, arvestamata ühekordseid tavalisest oluliselt suuremaid väljamine- kuid. Lühiajaliste tähtajaliste investeeringute tegemisel peab olema tagatud likviidsus ka ühe- kordsete tavalisest oluliselt suuremate väljaminekute õigeaegseks tasumiseks. Likviidsusriski maandamiseks kasutab ettevõte erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaen, ar- velduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev monitooring. Olemasolevate finantskohustuste lunastustähtajad järgnevate aastate lõikes on järgmised: Diskon- Seisuga teerimata 31.12.2020 kuni 6 rahavood Bilansiline (eurodes) kuud 6-12 kuud 1-2 aastat 2-5 aastat üle 5 aasta kokku väärtus Võlakohustused (Lisa 3; 7) 2 528 863 2 517 441 2 062 270 12 279 940 1 260 158 20 648 672 19 961 492 Võlad tarnijate- le ja muud võ- lad (Lisa 3; 9) 1 283 515 0 0 0 0 1 283 515 0 Kokku 3 812 378 2 517 441 2 062 270 12 279 940 1 260 158 21 932 187 19 961 492 Diskon- Seisuga teerimata 31.12.2019 kuni 6 rahavood Bilansiline (eurodes) kuud 6-12 kuud 1-2 aastat 2-5 aastat üle 5 aasta kokku väärtus Võlakohustused (Lisa 3; 7) 936 273 936 271 1 872 185 12 836 037 1 980 248 18 561 014 17 678 308 Võlad tarnijate- le ja muud võ- lad (Lisa 3; 9) 586 364 0 0 0 0 586 364 0 Kokku 1 522 637 936 271 1 872 185 12 836 037 1 980 248 19 147 378 17 678 308 Ettevõtte juhtkond hindab pikas perspektiivis likviidsusriski bilansipäeva seisuga mõistlikuks. Täiendavat informatsiooni maksetähtaegade osas on toodud lisades 7-9. COVID-19 poolt lennundussektorile põhjustatud raskuste käsitlust, sh. mõju Lennuliiklustee- ninduse AS-i likviidsusriskile, vt lisa 20. Krediidirisk Ettevõtte krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma kohustusi. Ettevõte kasutab krediidiriski juhtimiseks reitinguagentuuride Moody’s ja Standard&Poor’s rei- tinguid. Ettevõtte raha paigutamiseks erinevatesse võlainstrumentidesse on kehtestatud kind- lad kriteeriumid emitendi valiku tegemiseks ja mahupiirangud (kogurisk ühe emitendi suhtes võib ulatuda maksimaalselt 60%-ni ettevõtte rahalistest vahenditest), samuti on määratletud lubatavad investeerimispiirkonnad (Eesti ja OECD liikmesriigid). Võttes arvesse, et Ettevõtte müügitulu koosneb navigatsioonieenuse osutamisest lennufirma- dele ning kuna navigatsiooniteenus on oma iseloomult lennufirmadele nende äritegevuses eluliselt vajalik (ilma teenust kasutamata ei ole võimalik lennuoperatsioone teostada), siis on krediidirisk oluline vaid lennuettevõtete pankrotistumise korral. Olenemata COVID-19 põhjusta- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 47(50) tud kriisist on ettevõtte krediidikahjumid aruandeaastal ning võrdlusperioodil olnud väga mada- lad. Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 oli nõuete allahindlus ebaolulise mõ- juga. Krediidiriski madala taseme ostjatega arveldamisel tagab õigusaktides ettevõttele antud õigus mitte osutada navigatsiooniteenust klientidele, kes on tarbitud teenuse eest võlgu. Aastaa- ruande koostamise hetkeks on laekunud 67% aasta lõpu seisuga üleval olevatest nõuetest. Laekumata nõuete summa osa on kokku 1 545 tuh eurot, millest 331,9 tuh eurot on nõuded, mis on kantud ebatõenäolisteks. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele leevendamaks lennuettevõtete raskusi kriisiga toime- tulekuks, lepiti Eurocontroli ettepanekul kokku veebruari kuni mai 2020. aasta marsruudi navi- gatsioonitasu maksetähtaegade pikendamises kuni august 2021 aastal. Aruande koostamise seisuga on lennuettevõtted olulises osas maksegraafikust kinni pidanud ja ära on tasutud li- saks vanadele võlgadele uued nõuded. Veebruar 2020 nõue oli 1 615 tuh eurot, millest on aruande koostamise kuupäevaks tasumata 48 tuh eurot. Märts 2020 vastavad näitajad on 1 274 tuh eurot ja tasumata 46 tuh eurot. Aprill kuni mai 2020 laekumata arvete summa seisu- ga 31.12.20 oli 1 250 tuh eurot. Nõuded ostjate vastu maksetähtaegade lõikes (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Maksetähtaeg saabumata 4 387 716 93,5% 3 994 756 93,0% Üle tähtaja 1-30 päeva 22 305 0,5% 74 996 1,7% Üle tähtaja 31-60 päeva 9 581 0,2% 22 485 0,5% Üle tähtaja 61-90 päeva 9 847 0,2% 1 582 0,0% Üle tähtaja 91-120 päeva 11 208 0,2% 3 780 0,1% Üle tähtaja 121-180 päeva 6 368 0,1% 5 004 0,1% Üle tähtaja üle 180 päeva 243 262 5,2% 192 796 4,5% Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 3;4) 4 690 287 100,0% 4 295 400 100,0% * Nõuded ostjate vastu sisaldavad ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid Olenemata COVID-19 kriisist tulenevatest raskustest on lennuettevõtted seni täitnud nõudeid olulises osas korrektselt. Kogu krediidiriski väljendav nõuete ja deposiitide summa on 11 094 831 eurot (2019: 13 779 867 eurot, vt. lisad 2-5). Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2020 ja 31. detsembri 2020 seisuga. Arvelduskontode jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut Aa3 6 582 589 9 503 783 6 582 589 9 503 783 Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest kokku (Lisa 2) Tururisk Tururiski alla kuuluvad valuuta ja intressirisk. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 48(50) Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Ettevõtte olulisem arveldusvaluuta on euro, mistõttu ei hinda ette- võte valuutariski oluliseks. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb maandada, kui avatud netopositsioon samas valuutas ületab 63,9 tuhat eurot. Ettevõttel ei olnud aruande- perioodi ja ka eelneva perioodi lõpu seisuga olulisi avatud välisvaluuta positsioone. Valuutaris- ki vältimiseks toimub arvete väljastamine müügitulu osas eurodes. Intressirisk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule- vikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressi- määrad tõusevad. Ettevõtte pikaajalised kohustused on fikseeritud intressimääraga. Varade intressirisk lühiajaliste rahapaigutuste osas on maandatud ettevõtte kavatsusega hoida soeta- tud finantsvarad nende lunastustähtajani. Intressiriski võtmine on lubatud investeerimisel lü- hiajalistesse instrumentidesse, millesse investeerimiseks on seatud mahulised piirangud. Kapitali juhtimine Ettevõte haldab kapitalina kogu omakapitali. Ettevõtte peamiseks eesmärgiks kapitali juhtimi- sel on tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Omaniku poolt on seatud eesmärgiks hoida omakapita- li osakaal varadest vahemikus 40% - 45%. Otsused võõrkapitali kaasamise osas tehakse ra- havoogude prognoosi alusel. Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide maksmise kohta tehakse omaniku poolt võttes arvesse ettevõtte majandustulemusi, aren- guplaane aga ka majanduskeskkonna arengut Eestis ja sihtturgudel. Kapitali haldamise ees- märgina võrreldakse tegelikku omakapitali tootlikkust eesmärgiks seatuga: 2020. aastal lõpe- tas ettevõte kahjumiga ja seatud eesmärke ei täidetud. Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskon- teerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentide- le. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksu- muses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste (vt ka lisa 3) bilansilised väärtused 31.12.2020 ja 31.12.2019 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jook- sul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õig- lased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. LISA 20. Sündmused pärast aruandekuupäeva 2020. aasta alguses kinnitati uue koroonaviiruse (Covid-19) olemasolu. Aruande koostamise hetkeks on levinud üle maailma Covid-19 teine ja kolmas laine, sealhulgas Eestisse, põhjusta- des taas olulisi piiranguid majandustegevusele. Valitsused kogu maailmas teatavad taas viiru- se leviku peatamiseks täiendavate reisipiirangute kehtestamisest kuni eriolukordade kehtes- tamiseni, põhjustades probleeme ettevõtetele kõikides majandussektorites aga eelkõige len- nundusele, turismindusele ning nendega tihedalt seotud sektoritele. Ülemaailmne Covid-19 pandeemia tabas lennundussektorit ootamatult ja väga järsult märtsis 2020. Lennuliiklusteenistuste tulubaas ja rahavoog on otseselt seotud kontrollitava lennuliiklu- se mahuga. Sellest tulenevalt on ka Lennuliiklusteeninduse AS eriti tundlik lennuliikluse järsu languse suhtes, mida jätkuvalt üle maailma kogetakse. Covid-19 kriis on kahjuks tabanud vä- Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 49(50) ga valusalt meie kliente, kelle hulgast väga paljude, kas olulises osas või täielikult reisijate veo- le keskendunud lennuettevõtete jaoks on teise laine eskaleerumine katkestanud taas raha- vood. Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) möödunud aasta kokkuvõtte andme- tel andis pandeemia lennuettevõtetele valusa löögi, esialgsete andmete kohaselt teenisid len- nufirmad 118 miljardit dollarit kahjumit. 2020. aastal süstisid riigid lennuettevõtetesse kokku umbes 173 miljardit dollarit, et säilitada maksimaalselt töökohti ja hoida ära lennuettevõtete massilisi pankrotte. 2021. aastal peaks lennuettevõtete kahjum vähenema umbes kolm korda, kuid välistatud ei ole finantsraskused kriisi venimisel. Ettevõtte hinnangul võivad lennuettevõt- ted tõenäoliselt sattuda taas raskustesse kui kriis kestab kauem kui kuus kuud, kuna lendajatel saab otsa riikide eraldatud abist saadud vajalik likviidsuspuhver, sest lennufirmad on sunnitud nõudluse puudumisel jätkuvalt suure osa lennukipargist pargituna hoidma. See omakorda tä- hendab, et osutatud lennuliiklusteenuste eest tasumiste maksetähtaja leevendus võib taas päevakorda tõusta, mis viib aasta lõpuks ettevõtte olukorda kus tuleb kaasata likviidsuse ta- gamiseks täiendavat käibekapitali. Erinevalt lennufirmadest ei saa Lennuliiklusteeninduse AS juhatus ettevõtte tegevust täielikult peatada, koondades suure osa töötajaskonnast. Arvestades asjaoluga, et kriisiperioodil on jätkunud minimaalselt kaubalennud, ei saa ettevõte õhuruumi sulgeda, vaid tuleb jätkata põhi- tegevust, et tagada ohutu kaubatransiit. Et osutatav teenus ei katkeks on ettevõte tänaseks rakendanud hulga meetmeid. Osutame teenust 24/7 olenemata viiruse pandeemilisest levikust Eestis. Lisaks rakendatakse jätkuvalt täiendavaid kulude kokkuhoiu meetmeid, arendustege- vus jätkub vaid vältimatute projektide osas, ajatatud on investeeringutega seotud rahavoog jne, hoidmaks likviidsuspuhvrit teenuse osutamiseks ilma täiendavate finantsvahendite kaa- samiseta kuni 6 kuulise perioodi jooksul. Ettevõtte minimaalne vajaminev rahavoog jooksvate püsikulude ja finantskohustuste katmiseks on suurusjärgus 1,8 miljoni eurot kuus. Ettevõtte raha jääk aruandekuupäeva seisuga võimaldab teenuse osutamist jätkata ja kohustusi täita kuni kuus kuud ilma täiendava võõrfinantseerimise või omanikupoolse kapitali kaasamiseta. Ettevõte juhatus on teinud ettepaneku omakapitali tõstmiseks kriisieelsele tasemele Covid-19 kriisi kahjumlike aastate mõjude leevendamiseks ja likviidsuspuhvri tagamiseks. Covid-19 kriisi mõjude leevendamiseks töötatakse välja riikide keskpankade poolt sti- mulatsioonipakette kriisist enam mõjutatud ettevõtete likviidsuse toetamiseks ja majanduse elavdamiseks. Ettevõtte hinnangul võiks järgneva kolme kuni kuue kuulise perioodi jooksul selguda sealhulgas lennundussektoriga seotud ettevõtteid toetavad täiendavad rahalised meetmed ning eeldusel, et kehtivad reisipiirangud ja lennukeelud tühistatakse mais või juunis, millele järgneks järk-järgult nõudluse taastumine reisilennuliikluse osas, on väljavaated 2021. aasta teise poolaasta osas positiivsed. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne 50(50 Kahjumi katmise ettepanek Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta kahjum on 6 483 887 eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kahjum katta järgmiselt:  aruandeaasta kahjumi arvelt vähendada eelmiste aastate jaotamata kasumit summas 6 483 887 eurot;  peale aruandeaasta kahjumi lisamist jaotamata kasumile on ettevõtte jaota- mata kasum summas 6 324 649 eurot;  varasemate perioodide jaotamata kasumist dividende mitte maksta. Ivar Värk Juhatuse esimees Jaanus Jakimenko Juhatuse liige Üllar Salumäe Juhatuse liige Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2020. majandusaasta aruanne SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 Märten Padu Vandeaudiitor, litsents nr 513 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 25. märts 2021 Tallinn, Eesti Lennuliiklusteeninduse AS i nõukogu aruanne 20 20 . m ajandus aasta aruande kohta esitamiseks üldkoosolekule Lennuliiklusteeninduse AS i nõukogu koosseis 31.12.20 20 . a : Priit Põldoja (esimees), Kaupo Raag, Riina Varts , ja A ndres Uusma . Kuni 09.11.2020 juhtis EANS nõukogu Viljar Arakas . Lennuliiklusteeninduse AS i auditikomitee koosseis 31.12.20 20 . a: Kaupo Raag (esimees), Andres Uusma , Priit Ri f k (kuni 23.11.2020) . 20 20 . aastal toimus 1 korraline üldkoosolek, 9 nõukogu - ja 4 auditikomitee koosolekut. Nõukogu hinnang 2020 . majandusaasta tulemustele Nõukogu hindab juhatuse ( j uhatuse esimees – Ivar Värk , juhatuse lii kmed – Jaanus Jakimenko ja Üllar Salumäe ) tööd heaks ning kiidab heaks ja saadab üldkoosolekule kinnitamiseks juhatuse poolt esitatud ja AS PriceWaterhouseCoopers poolt auditeeritud Lennuliiklusteeninduse ASi 2020 . majandusaasta aruande. Ootused äriühingule Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (edaspidi: EANS või aktsiaselts) kõige olulisemaks eesmärgiks on aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Majandustegevuses lähtub EANS jätkuvalt vastutustundliku ettevõtte põhimõtetest, panustades keskkonna kaitsesse, ühiskonna arengusse, Eesti lennunduse arengusse ja noorte koolitusse. Nõukogu ja auditikomitee tegevus nõukogu koosolekud (nr 156-164 ) toimusid : 29.01.2020 ; 20.02.2020 ; 06.04.2020; 18.05.2020 ; 15.06.2020 ; 20.07.2020 ; 21.09.2020 ; 02.11.2020 ; 14.12.2020 . auditi komitee koosolekud (nr 7 6-79 ) toimusid: 29.01.2020 ; 26.03.2020 ; 02.04.2020 ; 29.10.2020. Nõukogu olulisemad otsused hinnati 2020 . majandusaasta tulemuste vastavust strateegia, omanike ootuste dokumendi ja tulemuslikkuse plaani eesmärkidele ; kinnitati 2020 . a eelarve ; Juhatuse eesmärke 2020 aasta jooksul ei muudetud ja nende täitmist nõukogu ei oodanud, tulenevalt COVID 19 kriisi puhkemisest, vaid andis juhatusele ülesandeks ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamise läbi rahavoogude juhtimise. K i nnitati ettevõtte kriisiplaan ; Anti juhatusele ülesandeks uurida laenu taotlemise võimalusi läbi Kredexi ; E sitada omanikule taotlus omakapitali suurendamiseks ; Juhatusele preemiat 2019 aasta eest mitte määrata. Nõustuti juhatuse ettepanekuga ja otsustati sama teha ka nõukogus, et vähendada juhatuse ja nõukogu töötasusid ajavahemikus aprill- mai 30% võrra. Kõik ide otsuste tegemisel võeti arvesse COVID 19 kriisist tulenevad mõjud lennundusele tervikuna ning ettevõtte toimimisele. Otsuste lühiajaline eesmärk oli ettevõtte toimivuse tagamine COVID19 kriisi tingimustes, pikaajali ne eesmärk ettevõtte v äljatoomine kriisist heas seisus ning tugeval turupositsioonil. Just ettevõtte tulevikku silmas pidades otsustati jätkata kolme peamise arendusprojekti tegevustega, mis on omanikule o lulistena kajastatud ka omaniku ootuste dokumendis. Tulemused Strateegilised eesmärgid Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu jälgis oma koosolekutel uuendatud strateegias 2017 – 2021 püstitatud eesmärkide täitmist. Strateegiliste valdkondade: lennuohutuse taseme kindlustamine ja tõstmine, eesmärgiga viia lennuliiklusteeninduse poolt põhjustatud ohutusjuhtumite arv miinimumini; Ühtse Euroopa Taeva (SES) initsiatiivi eesmärkide elluviimine Põhja-Euroopa ja Borealis e regionaalse koostöö kaudu; vastutusala läbilaskevõime ja teenuste kättesaadavuse parandamine; tegevuse kuluefektiivsuse parendamine; kompetentse personali tagamine; süsteemne aeronavigatsiooniteenuse valdkonna korraldamine ja koostöö-võrgustiku arendamine, täitmine on nõukogu hinnangul vastavuses tegevuskavadega. Nõukogu seadis 2020. aastaks juhatusele eesmärgiks ületada eelmise aasta ärikasum, täita ohutusalased eesmärgid, tähtaegselt ellu viia investeeringud sh irdtorni arendusprojekt ning uuendada ettevõtte palgasüsteem. COVID 19 Kriis Aasiast alguse saanud COVID-19 pandeemia vähendas ettevõtte käivet juba jaanuarist alates, kuna ettevõ tte põhiliseks tuluallikaks olnud ida-lääne suunalised lennud vähenesid oluliselt . Kriisi süvenedes Euroopas vähenesid lendude mahud aprillis juba 79% võrreldes eelmise aastaga. Sellega seoses langesid äritulud võrreldes eelneva aastaga 46 %. K riisi mõju leevendamiseks koostas ja kooskõlastas ettevõtte juhatus nõukoguga aasta jooksul 3 erinevat kriisikava, tulenevalt kriisi järkjärgulisest süvenemisest ning lepiti kokku pea igakuised nõukogu koosolekud. Nõukoguga kooskõlastades koostas juhatus uued finantsprognoosid ning ettevõtte viidi üle kriisieelarvel e , vähendades kulusid tagamaks finantsvahendid kriisiga toimetulekuks. Ühtlasi sätestas nõukogu, et 2020 seatud eesmärkide täitmine ei ole muutunud oludes võimalik ning juhatuse ainsaks eesmärgiks sai ettevõtte jätk u suutlik k use tagamine läbi kriisplaani ja rahavoo juhtimise. Jätkusuutlikkuse tagamiseks vähendati kolme l eri ajal toimunud koondamise käigus ettevõttes kokku töötajate arvu ca 20%, ehk 45 töötaja võrra. Ettevõtte kulusid kärbiti 4,7 M EUR võrra. Kärpimise käigus vähendati ajutise m eetmena töötajate sh juhatuse t öötasusid . Peatati investeeringud 6,2 M EUR ulatuses. Projektide osas, mis on kajastatud ka omaniku ootustes, otsustati tegevustega jätkata ajatades investeeringuid seal, kus see on võimalik. Kokku õnnestus läbi kõikide erinevate meetmete ettevõttel kokku hoida 11,2 M eurot võrreldes eelarves planeerituga. Olenemata suurtest kärbetest lõpetati 2020 aasta 6,48 M € kahjumiga, sama suur kahjum on terendamas ees ka käesoleval aastal. Selle kõigega toime tulekuks algatas juhatus e ttevõte organisatsioonimuudatus e protsessi, mille käigus loodi uus ettevõtte struktuur, mis lähtus muutunud lennunduse majanduskeskkonnast ja keskendus uute ärisuundade loomisele , mille läbi ettevõtte äririske tulevikus vähendada. Samuti alustas ettevõte tasus ü steemi kaasajastamist, mille eesmärk on tekitada, selge ja lihtne tasustamise süsteem, mille koostamisel lähtut i nii välimise kui sisemise õigluse tagamise p õhimõtetest. Ettevõte alustas ka oma strateegia ja sellest lähtuva Äriplaa ni aastateks 2021-2024 kaasajastamise ga. Protsess viiakse lõpuni 2021 aasta I kvartalis. Omaniku ootused 20 20 . aastal täideti kõik üldkoosolekul kinnitatud omaniku poolsed eesmärgi d ja 2020 aasta augustis uuendati omaniku ootuste dokumen d i järgmise perioodi eesmärk e järgnevalt: töötada välja lahendused ning tehnoloogia irdtorni keskuse kasutuselevõtuks aastaks 2025 ning koostöös AS-iga Tallinna Lennujaam laiendada irdtorni teenus regionaalsetele lennuväljadele ; Eesti ja Soome vahelise FINEST programmi rakendamine eesmärgiga luua riigipiiriülesed ühiskasutusega sektorid aastaks 2022; tsiviil-militaar koostöös töötada välja õhuruumi ühiskasutuse protseduurid ja osaleda nüüdisajastatud õhuruumi korraldamise kontseptsiooni juurutamises; koostöös MKM-iga võtta kasutusele mehitamata õhusõidukite tegevuse korraldamise süsteem , osaleda selle rahastamismudeli, tehnoloogia ja põhimõtete loomises ning kasutuselevõtus Eestis aastal 2020, milleks: viiakse läbi teostatavusuuring, luuakse riiklik tegevusplaan, luuakse Eestile sobiva süsteemi kontseptsiooni ja tehnilise arhitektuuri rakendusplaan, t öötatakse välja süsteemi ärimudel ja rahastamismudel; Järel e valve Auditid 20 20 . aastal viidi EANS i s läbi järgmised välisauditid : majandusaasta audit – I kvartal, viis läbi PricewaterhouseCoopers ; kvaliteedijuhtimissüsteemi resertifitseerimise välisaudit – mai 2020, Bureau Veritas Eesti OÜ Transpordiameti teenuse sertifikaadi korraline auditi – aprill 2020 Sponsorlus Nõukogu lähtus oma otsuste tegemisel EANS i toetuste maksmise ja annetuste tegemise korrast ning leidis, et järgnevad toetamist leidnud taotlused panustavad Eesti lennunduse arengusse ja propageerimisse: Toetuse saaja Eesmärk Määratud summa € Makstud summa € SA Tartu Kultuurkapital Eesti Lennuakadeemia stipendiumi fond 2 0 20 3 500 2 0 00 SA TTÜ Arengufond Stipendiumid, bakalaureuse, magistri ja doktoriõppes 13 000 5 830 Kokku: 1 3 50 0 7 830 Juhtorganid ja t öötasud Aruandeaastal juhtorgani d 20 20 . aastal . Nõukogu koosseis 20 20 . a astal: Nõukogu liikmed 01.0 1 – 0 9 . 1 1 . 20 : Viljar Arakas (nõukogu esimees) Andres Uusma Riina Varts Kaupo Raag Nõukogu liikmed 04 . 12 –31.12. 20 : Priit Põldoja (nõukogu esimees alat es 14.12.20 ) Andres Uusma Riina Varts Kaupo Raag Auditikomitee koosseis 01.01 – 31.12. 19: Kaupo Raag (auditikomitee esimees) Andres Uusma Priit Rifk ( kuni 23.11.2020) Nõukogu - ja auditikomitee liikmetele maksti aasta jooksul tasudena eurodes: kokku nõukogu auditikomitee Viljar Arakas 9 685,71 9 685,71 Priit Põldoja 857,14 857,14 Riina Varts 5 700 ,00 5 700 ,00 Kaupo Raag 6 395,52 5 700 ,00 695,52 Andres Uusma 6 200,00 5 700 ,00 500,00 Priit Rifk 500,00 500,00 29 338,37 27 642,85 1 695,52 Juhatuse koosseis ja tasud 01.01 – 31.12. 20 : Aruandeaastal maksti juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasudena ja palgana eurodes: j uhatuse esimees Ivar Värk 01. 01 .20 20 – 31.12.20 20 – 90 899,96 ; j uhatuse liige Jaanus Jakimenko 01.01.2020–31.12.2020 – 75239,20 ; juhatuse liige Üllar Salumäe 01.01.2020–31.12.2020 – 86 489,72 . Kasumi jaotuse ettepanek Juhatus teeb üldkoosolekule nõukogu poolt heaks kiidetud ettepaneku jaotada L ennuliiklusteeninduse ASi vaba omakapital alljärgnevalt: ka tta 20 20 . majandusaasta ka hjum 6 483 887 eurot eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt . Kokku on seejärel aktsiaseltsi jaotamata kasum 6 324 649 euro t ; varasemate perioodide jaotamata kasumist dividende mitte maksta. Ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks ja Riigi jaoks strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimiseks ning krediidivõimekuse tekitamiseks teeb nõukogu omanikul e ettepaneku tõsta hiljemalt 30.06.2020 omakapitali mahtu 10 miljoni euro võrra või tagada omanikupoolne finantseerimine omakapitali ja allutatud laenu kombinatsioonina samas mahus. Priit Põldoja Nõukogu esimees Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (registrikood: 10341618) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, asukohaga Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Kanali põik 3, 10112, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 30.04.2021.a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 511 294 aktsiat / 511 294 häält Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek elektroonilisel (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 1 ja 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne (lisatud). 2. Kinnitada Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi 2020. a kasumi jaotamine alljärgnevalt:  kanda 2020. majandusaasta kasum 3 236 149 eurot eelmiste aastate jaotamata kasumiks. Kokku on seejärel aktsiaseltsi jaotamata kasum 12 808 536 eurot; 3. Dividende 2020. majandusaasta eest mitte maksta. 4. Kinnitada Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi põhikiri uues redaktsioonis (lisatud). 5. Tunnistada kehtetuks majandus- ja taristuministri 10.11.2017.a käskkirjaga nr 1.1-5/17-071 kinnitatud Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi põhikirja. Päevakorrapunkt 2 ja 3 otsused jõustuvad peale Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks" jõustumist. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2020.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta. 3. Aktsiaseltsi põhikiri. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas KINNITATUD ainuaktsionäri „….“ ……...2021. a. otsusega nr. ………… Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi põhikiri I. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT, PÕHITEGEVUSALA JA EESMÄRK 1.1 Ärinimi Aktsiaseltsi ärinimi on Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts. Aktsiaseltsi mitteametlik ingliskeelne nimi on Estonian Air Navigation Services (lühendatult EANS). 1.2 Asukoht Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (edaspidi Aktsiaselts) asukoht on Rae vald, Harjumaa, Eesti Vabariik. 1.3 Põhitegevusala Aktsiaseltsi põhitegevusala on aeronavigatsiooniteenuste osutamine. 1.4 Eesmärk Aktsiaseltsi tegevuse eesmärgiks on aeronavigatsiooniteenuste osutamise kaudu ohutu lennuliikluse toimimise kindlustamine. 2. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 2.1 Aktsiakapital Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 5 112 940 (viis miljonit ükssada kaksteist tuhat üheksasada nelikümmend) eurot ja maksimumaktsiakapital 20 451 760 (kakskümmend miljonit nelisada viiskümmend üks tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot. Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada Aktsiaseltsi põhikirja (edaspidi põhikiri) muutmata. 2.2 Aktsiakapitali suuruse muutmine Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub õigusaktides sätestatud korras. 2.3 Aktsiad 2.3.1 Aktsiaseltsi aktsiakapital on jagatud ühte liiki nimelisteks aktsiateks. 2.3.2 Kõigi Aktsiaseltsi aktsiate nimiväärtuseks on 10 (kümme) eurot. 2.3.3 Iga aktsia annab aktsionärile Aktsiaseltsi üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. 2.3.4 Aktsiad on võõrandatavad õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 2.4 Aktsiate eest tasumine 2.4.1 Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste sissemaksetega. 2.4.2 Rahalised sissemaksed tuleb tasuda Aktsiaseltsi pangaarvele. 2.4.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla igasugune Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuses ettenähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üleantav asi või õigus, millele saab pöörata sissenõude. 2.4.4 Mitterahalisi sissemakseid hindavad juhatuse poolt määratud eksperdid. Sissemaksete väärtuse hindamist kontrollib Aktsiaseltsi audiitor. 2.4.5 Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, maksab Aktsiaseltsile viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 3. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 3.1 Aktsiaselts rakendab juhtimisel head ühingujuhtimise tava ning kirjeldab selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. 3.2 Aktsiaseltsi juhtorganid Aktsiaseltsi juhtorganiteks on: 3.2.1 aktsionäride üldkoosolek/ainuaktsionär üldkoosoleku õigustes (edaspidi üldkoosolek); 3.2.2 nõukogu (edaspidi nõukogu); 3.2.3 juhatus (edaspidi juhatus). 2(6) 3.3 Nõuded Aktsiaseltsi juhtorganite liikmetele 3.3.1 Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 3.3.2 Punkti 3.3.1 lõigetes 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 3.3.3 Punkti 3.3.1 lõikes 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 3.3.4 Lisaks punktis 3.3.1 loetletud piirangutele ei või Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks olla isik, kellel on Aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob isikuga ühine majapidamine): (1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole Aktsiaseltsi aktsionär; (2) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; (3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) äriühingus, mis tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; (4) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Aktsiaseltsi aktsionär; (5) omab Aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, mis on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 3.4 Üldkoosolek 3.4.1 Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised või erakorralised. 3.4.2 Korraline üldkoosolek toimub üks (1) kord aastas 4 (nelja) kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest arvates. 3.4.3 Erakorralille üldkoosolek toimub äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel samas ettenähtud korras. 3.4.4 Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionär või audiitor, määravad nemad päevakorra. 3.4.5 Üldkoosoleku pädevuses on õigusaktides nimetatud küsimuste otsustamine. 3.4.6 Üldkoosolek võib kõigis küsimustes võtta vastu otsuseid. 3.5 Nõukogu 3.5.1 Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab tema juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekul. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti. 3.5.2 Nõukogul on 3 (kolm) kuni 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikmete volituste kestus on kuni viis (5) aastat ja liikmete määramine ning tagasikutsumine otsustatakse õigusaktides sätestatud korras. 3.5.3 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 3.5.4 Nõukogu teeb otsuseid Aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel. 3.5.5 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks (1) kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. 3.5.6 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse esimees võib osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. 3.5.7 Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi äriühingu nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti käesoleva põhikirja punkt 3.5.8 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on rahandusministri poolt kehtestatud. 3.5.8 Nõukogu esimees on kohustatud esitama osaluse valitsejale ja rahandusministrile: (1) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe (1) kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; (2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 3.5.9 Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi aastaeelarve. 3.5.10 Nõukogu liikmete õigused (s.h tasu), kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Nõukogu lähtub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule üldkoosoleku poolt kinnitatud 3(6) Aktsiaseltsi nõukogu töökorrast. 3.5.11 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades Aktsiaseltsi spetsiifikat, riivaraseaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud kordasid. 3.5.12 Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega Audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. 3.5.13 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 3.5.14 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 3.5.15 Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punkti 3.5.8 lõikes 1 või 2 nimetatud kohustust, võib üldkoosolek otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 3.6 Juhatus 3.6.1 Juhatus on Aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab Aktsiaseltsi. Juhatusel on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti. 3.6.2 Juhatuses on 1 (üks) kuni 4 (neli) liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse kuni 5 (viieks) aastaks. Juhatuse liikmel on õigus loobuda kohast juhatuses samadel tingimustel ja korras, millel tal on õigus lõpetada punktis 3.6.6 nimetatud leping. Juhatuse liikme volitused lõpevad tema loobumise korral arvates loobumise avalduse esitamise aasta kohta käiva Aktsiaseltsi majandusaasta aruande kinnitamisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 3.6.3 Juhatuse liikmete hulgast valib nõukogu juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe asetäitja, kes täidab juhatuse esimehe ülesandeid esimehe äraolekul ja siis, kui esimees ei ole võimeline oma ülesandeid täitma. Juhatuse esimehe asetäitja volitused Aktsiaseltsi esindamisel määrab juhatuse esimees. 3.6.4 lgapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Aktsiaseltsi tegevust juhatuse esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad Aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse juhtimises ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. 3.6.5 Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muudel vajalikel juhtudel võtab juhatus oma pädevuse piires vastu otsuseid Aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsuse tegemisel on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees, tema äraolekul tema asetäitja. 3.6.6 Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Aktsiaseltsi suhtes. 3.6.7 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 3.6.8 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 3.6.9 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses. 4. KONTROLLISÜSTEEM 4.1 Sisekontroll, siseaudiitor 4.1.1 Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ning moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv vähemalt 75. 4.1.2 Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Aktsiaseltsi üldkoosolekuga. 4.1.3 Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 4.1.4 Aktsiaseltsi tööprotsesside sisekontroll toimub kvaliteedijuhtimissüsteemi siseauditite läbiviimisega regulaarsusega vähemalt üks (1) kord aastas. 4.1.5 Aktsiaseltsi varade seisu kontrollitakse iga-aastaste inventuuride läbiviimisega. 4.2 Audiitor Finantstegevuse kontroll toimub audiitorkontrolli teenuse ostmise teel seda teenust pakkuvatelt audiitorettevõtjatelt. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite tasustamise korra määrab 4(6) üldkoosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 4.3 Auditikomitee 4.3.1 Auditikomitee moodustamine ning auditikomitee liikmete tasustamine otsustatakse õigusaktide alusel üldkoosoleku ja nõukogu otsustega. 4.3.2 Auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 5. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES JA AKTSIASELTSI STRUKTUURIÜKSUSED 5.1 Osalemine äriühingutes 5.1.1 Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes õigusaktides sätestatud korras. 5.1.2 Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek. Emaettevõtja üldkoosoleku otsus on vajalik ka Aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. 5.1.3 Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted. 5.1.4 Aktsiaseltsi tütarettevõtja peab otsuste tegemiseks, milleks on vastavalt üldkoosoleku otsusele vaja emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolekut, saama vastavasisulise nõusoleku. 5.2 Struktuuriüksused 5.2.1 Aktsiaselts võib moodustada struktuuriüksusi. 5.2.2 Aktsiaseltsi struktuurüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise ning nende pädevuse otsustab juhatus. 6. AKTSIASELTSI ESINDAMINE 6.1 Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees. 6.2 Teised juhatuse liikmed peale juhatuse esimehe võivad Aktsiaseltsi esindada juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses. Kolmandate isikute suhtes kehtiva piiranguna võivad teised juhatuse liikmed peale juhatuse esimehe esindada Aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes ainult kahekesi üheskoos. Juhatuse esimehe poolt antud volituste ületamise korral vastutavad juhatuse liikmed sellega Aktsiaseltsile tekitatud kahju eest. 6.3 Isikud, keda ei ole nimetatud punktides 6.1 ja 6.2, võivad Aktsiaseltsi esindada üksnes juhatuse esimehe poolt määratud juhtudel ja ulatuses. 7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1 Majandusaasta Aktsiaseltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 7.2 Aruannete koostamine ja kinnitamine 7.2.1 Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse õigusaktides sätestatud korras. 7.2.2 Nelja (4) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitatakse auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. 7.3 Kasumi jaotamine Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek vastavalt õigusaktidele. 7.4 Dividendide maksmine 7.4.1 Dividendid makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel. 7.4.2 Dividendisumma või -määra kinnitamine ning tasumine toimub õigusaktides sätestatud korras. 7.5 Toetuste maksmine ja annetuste tegemine 7.5.1 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. Otsuse toetuste maksmiseks ja annetuste tegemiseks teeb Aktsiaseltsi nõukogu. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise täpsem kord, sealhulgas nende põhimõtted, tingimused ja piirsummad on ette nähtud nõukogu poolt kinnitatud Aktsiaseltsi toetuste maksmiste ja annetuste tegemise korras, mis avaldatakse Aktsiaseltsi koduleheküljel. Kodulehekülje aadress on kattesaadav Äriregistris. 5(6) 7.5.2 Toetuste maksmise ja annetuste tegemise põhilisteks tingimusteks on: (1) kalendriaasta jooksul võib Aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses Aktsiaseltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist; (2) teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse Aktsiaseltsi kodulehel kolme (3) tööpäeva jooksul arvates sellekohase otsuse tegemise päevast ja see on veebilehel avalik vähemalt viie (5) aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates; (3) Aktsiaseltsi kodulehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. 7.6 Reservkapital 7.6.1 Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali õigusaktide alusel. 7.6.1 Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. 8. AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub õigusaktides sätestatud korras. 9. MUUD SÄTTED 9.1 Põhikirja muutmine Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek õigusaktides sätestatud korras. Põhikirja muudatus jõustub arvates vastava kande äriregistrisse tegemisest. 9.2 Põhikirja sätete kehtetus Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada, nii et oleks võimalik kehtetu sättega soovitud seadusliku majandusliku eesmärgi saavutamine. Sama kehtib siis, kui põhikirja rakendamisel ilmneb lünk, mis vajab täiendamist. Juhatuse liikmed: Ivar Värk Üllar Salumäe Jaanus Jakimenko
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel