dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Raudtee korralise üldkoosoleku otsus 30.04.2021

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
1.1-5/21-021
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-521-021 04.05.2021 Käskkiri.asice8460 KB

Sisu (failidest)

Aastaaruanne 2020 Aastaaruanne 2020 1 Aastaaruanne 2020 Aastaaruanne 2020 2 Aastaaruanne 2020 AS Eesti Raudtee 2020. majandusaasta aruanne koondab jätkusuutlikkuse, ühiskond- liku vastutuse, hea ühingujuhtimise tava (HÜT), raamatupidamise ning tegevusaruan- ded. Soovime olla oma tegevust puudutavates eri aspektides huvirühmadega avatud. Oleme aruande koostanud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvus- vaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võtnud Euroopa Liit, ja samuti HÜT-i nõuete ning globaalse aruandlusalgatuse (GRI – Global Reporting Initiative) jätkusuutlikkuse aruandluse standardi kohaselt. Aruanne on valminud ettevõtte juhtkonna ja vald- kondade spetsialistide koostööna ning suunatud asjatundlikule lugejale. Üldandmed ■ Ettevõtte nimi: AS Eesti Raudtee ■ Äriregistri kood: 11575838 ■ Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2020 3 ■ Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2020 ■ Juriidiline aadress: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti Vabariik ■ Telefon: (+372) 615 8610 ■ E-post: [email protected] ■ Kodulehekülg: www.evr.ee ■ Tegevusala: raudteeinfrastruktuuri majandamine ■ Juhatus: Kaido Zimmermann, Andrus Kimber ■ Nõukogu: Sven Pertens (esimees), Rene Varek, Carri Ginter, Kaie Karniol, Indrek Laineveer ■ Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Aastaaruanne 2020 SISUKORD Sisukord 4 Eesti Raudteest lühidalt 8 Juhatuse pöördumine 10 2020. aasta põhitulemused 12 2020. aasta olulisemad sündmused 14 2020. aasta auhinnad ja tunnustused 18 Ärifilosoofia 20 Juhtpõhimõtted 20 Omaniku ootused 20 Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024 21 Tegevuse ühiskondlik mõju 24 Vastutustundliku tegevuse fookusteemad 26 Seos ÜRO kestliku arengu eesmärkidega 27 Juhtimine 30 4 Organisatsiooni struktuur 30 Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) aruanne 31 Väärtuspõhine organisatsioonikultuur 34 Riskijuhtimine 36 Ohutusjuhtimine 38 Kvaliteedijuhtimine 39 Suhtlus huvirühmadega 40 Avatud kommunikatsioon 40 Koostöö ja liikmelisus 42 2020. aasta tegevused ja tulemused 44 Eesmärgistatud juhtimine 44 Finantsnäitajad ja -suhtarvud 47 Tegevusmahud 48 Äritulud 52 Ärikulud 53 Aastatulem 53 Investeeringud 54 Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus 58 Taristuteenistuse 2020. aasta tegevused 60 Ohutus ja turvalisus raudteel 63 Innovatsioon ja digitaliseerumine 67 Haridus-, teadus- ja arenduskoostöö 69 Jätkusuutlik tarneahel 69 Keskkonnamõjud ja -juhtimine 71 Energia ja õhusaaste 72 Materjalid ja kemikaalid 73 Jäätmed ja taaskasutus 74 Müra ja vibratsioon 74 Lekked ja reostused 75 Elusloodus 75 Roheline kontor 76 Suhted kohaliku kogukonnaga 77 Töökeskkond 78 5 Ülevaade ja üldandmed 79 Töötajate pühendumus ja rahulolu 80 Tööandja maine, järelkasv ja õiglane värbamine 81 Kaasamine ja tunnustamine 83 Tasu, hüved 84 Suhted ametiühinguga 84 Tööohutus ja tervishoid 85 Koolitused ja areng 86 Mitmekesisus, võrdne kohtlemine, mitte-diskrimineerimine 87 Ühiskondlik panus 88 Noorte kaasamine töökeskkonda 88 Ohutusteadlikkus ühiskonnas 88 Toetustegevus ja koostööprojektid 89 Töötajate vabatahtlik tegevus 91 Raamatupidamise aastaaruanne 92 GRI sisukord 130 Töötajate tabel 136 Aastaaruanne 2020 Aastaaruanne 2020 Haapsalu 6 Aastaaruanne 2020 Aastaaruanne 2020 7 Aastaaruanne 2020 Eesti Raudteest lühidalt EESTI RAUDTEEST LÜHIDALT Oleme Eesti riigile kuuluv raudteeinfrastruktuuri majandamisega tegelev äriühing (aktsiaselts). Meie põhi- tegevus on raudtee läbilaskevõime jaotamine ja infrastruktuuri kasutustasude kogumine raudteeseaduses kindlaks määratud korra alusel. Eesti Raudtee kliendid on nii raudteekauba- kui ka reisijateveo-ettevõtjad. Meie tegevuse kaudu on võima- lik turundada Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset transiidikanalit. Omame, arendame, Vastutame Ühendame Eestit Oleme majandus- Tegutseme 8 käitame, hoolda- raudtee efektiivse naaberriikide ja kommunikatsiooni- regiooni raudtee- me ja uuendame liiklusjuhtimise ja Läti ja Venemaaga ministri käskkirjaga valdkonna valdavat osa Eesti ohutuse eest. läbi Narva, Koidula määratud kompetentsi- Vabariigi avalikust ja Valga raudtee- keskusena. raudteest. raudtee- administratsioon, piirijaamade. esindades Eestit piiriüleste raudtee- lepingute täitmisel. Aastaaruanne 2020 Eesti Raudteest lühidalt 1219 km 61 jaama 129 reisijate raudteed ooteplatvormi (sh elektrifitseeritud raudteelõike 225 km) 150 aastat ajalugu jätkame Balti Raudtee Seltsi 672 Välisesindus 9 alustatut, kelle eestvõtmisel avati 1870. aastal töötajat üle Eesti Moskvas Eestis rongiliiklus (Venemaa Föderatsioon) Oleme liikmed mitmes vastutustundlikku juhtimist edendavas organisatsioonis: Lisaks veel paljudes raudteevaldkonna võrgustikes (kogu nimekiri lk 43). Aastaaruanne 2020 Juhatuse pöördumine JUHATUSE PÖÖRDUMINE 2020. aasta kujunes kindlasti üheks kõige katsumuste rohkemaks aastaks paljude ettevõtete, sealhulgas ka Eesti Raudtee ajaloos. See on olnud täis muudatusi, uute oludega kohanemist ning sihikindlat tegutse- mist raudtee jätkusuutlikkuse nimel. Hea on tõdeda, et kui paljud ettevõtted pidid keeruliste olude sunnil investeeringud tulevikku lükkama, siis Eesti Raudtee taristu ambitsioonikad plaanid said just 2020. aastal hoo sisse. Meie ettevõte on sel kümnendil algatanud väga põhjaliku investeerimiskava aastani 2030, mis viib raudteede taristu kvaliteedi, liiklusjuhtimise ja ohutuse uuele tasandile. Alustasime taristu moderniseerimisega Võime olla uhked selle üle, et 2020. aastal saime jätkusuutliku rahastuse suurprojektidele, korraldasime palju edukaid ning suuremahulisi hankeid ja sõlmisime lepinguid. Eelmise aasta esimeses pooles allkirjas- tasime Euroopa Investeerimispangaga 25-aastase kestusega 95 miljoni euro suuruse laenulepingu väga 10 soodsatel tingimustel. Samuti on meid sel teekonnal aidanud riigi tugev toetus nii aktsiakapitali suurenda- misel kui ka riigieelarveliste vahendite kaasamisel. Üks olulisi samme meie eesmärkide saavutamiseks oli kindlasti suuremahulise liiklusjuhtimissüsteemi ajakohastamise lepingu sõlmimine maksumusega veidi üle 115 miljoni euro, mille raames on planeeritud uuendada turvangusüsteeme Eesti Raudtee taristu kuuel lõi- gul ja ligikaudu 50 jaamas. See omakorda loob meie infrastruktuuril tingimused kvaliteetseks, efektiivseks ja ohutuks raudteeliikluseks nii reisijate- kui ka kaubaveol. Üks selle kümnendi fookusteema transpordivaldkonnas on kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mille tarbeks otsustas Vabariigi Valitsus 2019. aastal alustada raudteevõrgu elektrifitseerimisega. Projekti esimene suur eesmärk on ehitada 2024. aasta lõpuks valmis Aegviidu–Tapa–Tartu kontaktvõrk, mis on kooskõlas AS- iga Eesti Liinirongid (Elron) 2020. aastal sõlmitud hankelepinguga uute elektrirongide soetamiseks ning mis lubab reisijatel 2024. aastal Tallinnast Tartusse sõita elektri jõul. 2020. aastal tegime selle tarbeks esimese sammu ning sõlmisime lepingu raudtee kontaktvõrgu laiendamise tehnilise lahenduse ja eelprojekti koos- tamiseks. Samuti võtsime 2020. aastal vastu otsuse, et kasutame 2021. aastast alates ainult taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat. Kliendikesksus Aastatega oleme muutunud kliendisuhtluses aina avatumaks ja kaasavamaks ning soovime sel teekonnal jätkata. Eelmisel aastal valmis meil äriplaan, mille kooskõlastasime oma suuremate klientidega. Peame oluliseks lõppkliendi rahulolu – selleks arendasime eelmisel aastal edasi ettevõtte struktuuri ja moodus- tasime kliendisuhete paremaks korraldamiseks kommertsosakonna, samuti oleme täiustamas klienditee- nindusprotsesse. Ühe olulise tegevusena oleme toetanud taristu kasutustasude alandamist kaubaveol eesmärgiga suurendada veomahte meie taristul. Just taristu kvaliteedi kasvu, meie klientide arendussoovi- de arvestamise ja konkurentsivõimeliste kasutustasude abil saame anda panuse riigi eesmärkide täitmisse raudteesektoris. Aastaaruanne 2020 Juhatuse pöördumine Tähistasime suursugust juubelit Kuigi 2020. aasta seadis Covid-19 viiruse leviku tõttu palju piiranguid, leidsime lahendusi, kuidas sellest olenemata ettevõttes töötajate vahel koostööd edendada, töötajatele uusi oskusi õpetada ning ettevõtte protsesse täiustada. Vastutustundliku tööandjana tegime kõik endast oleneva Covid-19 leviku tõkestamisel nii töötajate kaitsmiseks kui ka rongiliikluse korraldamiseks ning raudtee hädavajalike hooldus-, remondi- ja ehitustööde tagamiseks. Ühe abinõuna suunasime 2020. aastal paljud oma töötajad kaugtööle eesmärgiga säilitada liiklusjuhtimise toimimine taristul. Kõik suuremad koosviibimised, üritused, infojagamised ning koo- litused korraldasime digitaalselt. Siiski valmistab head meelt, et raudteeliikluse 150. sünnipäev sai peetud meeldejäävalt. Usume, et 2020. aasta 5. novembri varahommikul aset leidnud unikaalne raudtee-ettevõtjate dresiiniparaad Balti jaamas ning juubelile pühendatud „Terevisiooni“ saade tõid pidulikkust paljudele raudtee- lastele ja raudteesõpradele. Samuti saime ära peetud staažimärgi ürituse, kus meie tööjuubilarid said Eesti Raudtee sünnipäeval väärikalt meeles peetud. Fookuses on ohutus Raudteetaristu majandajana on ohutus meie jaoks esmatähtis. Kõik suurprojektid on ohutusega otseselt seotud ning nende abil viime taristu uuele ohutus- ja kvaliteeditasemele. 2020. aastal jätkasime oma plaa- niga paigaldada raudteeülesõitudele tõkkepuid ning alustasime ka raudteeülekäigukohtade ohutumaks 11 muutmisega, samuti paigaldasime lisa-ohutusaedu. Väga oluliseks peame Eesti Raudtee ülesõitudele in- fotahvlite paigaldamist – need kiirendavad abi saamist hädaolukorras olulisel määral. Äritulemused Kui aasta esimene pool jäi meil tulemusnumbrite poolest tagasihoidlikuks, siis aasta lõpp näitas meie taristul veidi juba elavnemist – taastuma hakkasid põlevkivivedu ning naftatransiit Valgevenest. Kaubaveo- mahust rääkides võib öelda, et aasta oli väljakutseid täis, kuid head meelt valmistab see, et eelmisel aastal lisandunud uued veoettevõtjad aitavad teha käesolevaks aastaks soodsamaid prognoose. 2020. aasta tõi meie rööbastele kokku 11,5 miljonit tonni kaupa, mis on 12,7% väiksem tulemus kui 2019. aastal. Seetõttu peame koos kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtjate, ekspedeerijate ja sadamatega 2021. aastal eriti pingutama, et kindlustada transiitkaubavoo stabiilne kasv ning tõhus koostöö naaberriikide raudtee-ette- võtjatega. Kuigi aasta-aastalt on olnud näha rongiga reisimise populaarsuse kasvu, siis 2020. aasta oli mõjutatud Covid-19 viiruse levikust. Seda nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste reiside puhul. Siiski loodame, et viiruse taandumisel olukord 2021. aastal paraneb ning reisijad hakkavad uuesti eelistama kõige keskkonnasõbra- likumat transpordiliiki. Euroopa Liit on kuulutanud 2021. aasta ka Euroopa raudteeaastaks, seega läheme tulevikule vastu lootusrikkalt. Eesti Raudtee juhatus Aastaaruanne 2020 2020. aasta põhitulemused 2020. AASTA PÕHITULEMUSED 12 Müügitulu EBITDA Puhaskasum 31,1 32,7 7,1 mln eurot mln eurot mln eurot (2019: 39,5) (2019: 29,7) (2019: 8,9) Omakapital Investeeringud Varad kokku 176,1 32,0 356,9 mln eurot mln eurot mln eurot (2019: 159,0) (2019: 31,5) (2019: 342,6) Aastaaruanne 2020 2020. aasta põhitulemused 13 Kohalike Rahvusvaheliste Raudteel toimunud vedude maht vedude maht õnnetuste / kannatanute / 1,3 10,2 hukkunute arv mln tonni mln tonni 9/7/4 (2019: 2,1) (2019: 11,1) (2019: 9 / 8 / 6) Kohalike Rahvusvaheliste Tööõnnetuste / reisijate arv reisijate arv surmaga lõppenud 5,0 0,02 tööõnnetuste arv mln reisijat mln reisijat 3/0 (2019: 7,0) (2019: 0,11) (2019: 1 / 0) Aastaaruanne 2020 2020. aasta olulisemad sündmused 2020. AASTA OLULISEMAD SÜNDMUSED Jaanuar CV-Online Estonia avalikustas iga-aastase tipptööandjate uuringu tulemused, mille- ga selgitati välja kõige atraktiivsemad tööandjad Eestis. Transpordi ja logistikasek- tori edetabelis platseerus raudtee-ettevõtete seast ainsana tabelisse jõudnud AS Eesti Raudtee 10. kohale. Veebruar President tunnustas pikaaegset raudteelast Aare Arandit Valgetähe teenetemärgiga. Seitse uut Eesti Raudtee ohutussaadikut läbis Operation Lifesaver Estonia raud- 14 teeohutuskoolituse. Märts Sõlmiti 25-aastase tagasimaksetähtajaga laenuleping Euroopa Investeerimispan- gaga (EIB) mahus 95 mln eurot, mille toel finantseeritakse investeeringuid ülemine- kuks automatiseeritud liiklusjuhtimisele. Aprill Vabariigi Valitsus otsustas suurendada Eesti Raudtee aktsiakapitali 10 miljoni euro võrra, et tagada ettevõtte võimekus viia läbi taristuülene turvangusüsteemide mo- derniseerimise projekt. Mai Toimus raudteeohutusnädal, mille põhisõnumiks oli „Vaata vasakule ja paremale ning lase rong läbi!“. Juuni Eesti Raudtee sõlmis lepingu liikluskorralduse protsesside automatiseerimiseks Hispaania ettevõttega INDRA SISTEMAS S.A., mille eesmärk on automatiseerida ning digiteerida liikluskorraldusega seotud protsessid: liiklusgraafikute väljatööta- mine, liikluse korraldamine rongidispetšerite poolt ning liiklusalaste statistiliste and- mete kogumine analüüsiks. Juuli Eesti Raudtee võõrustas kahte gruppi õpilasmalevlasi, kes aitasid puhastada plat- vorme grafitist. Projektil oli peale töökasvatuse ka muu väärtus – noored õppisid tundma raudteemaailma ning kuulasid raudteeohutuse loengut. Aastaaruanne 2020 2020. aasta olulisemad sündmused August Eesti Raudtee töötajad osalesid Lavassaares asuva Eesti Muuseumraudtee ühistal- gutel, et aidata muuseumil valmistuda Eesti raudteede 150. juubeliks. Majandus- ja taristuminister allkirjastas käskkirja, millega uuendati omaniku ootusi aktsiaseltsile Eesti Raudtee. Sõlmiti koostööleping Rail Baltic Estonia OÜ-ga ühiste eesmärkide täitmiseks seo- ses Ülemiste raudteejaama rekonstrueerimisega. September Eesti Post andis Eesti raudteede 150. aastapäeva puhul välja postmargi. Eesti Raudtee alustas tegevusi Turba–Rohuküla raudtee rajamiseks. Toimus üle-ettevõtteline rahulolu-uuring Eesti Raudtee töötajatele. Oktoober 15 Eesti Raudtee osales partnerina Keskkonnainvesteeringute Keskuse algklasside lastele suunatud videokonkursil „Mini Negavatt 2020“, mille raames oodati kesk- konda säästvaid lahendusi teemale „Autodesse uppuv maakera“. Riigikogu võttis vastu uue Raudteeseaduse. November Raudteelased tähistasid Eesti raudteeliikluse ja Balti jaama 150. sünnipäeva uni- kaalse dresiiniparaadiga. Eesti Raudtee sõlmis suuremahulise CCS-i (Control command and signalling) mo- derniseerimise lepingu maksumusega veidi üle 115 miljoni euro. Lepingu raames on planeeritud uuendada turvangusüsteeme AS Eesti Raudtee taristu kuuel lõigul ja ligikaudu 50 jaamas. Alustati uue Emajõe raudteesilla rajamise töödega. Allkirjastati palgakokkulepe 2021. aastaks Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Eesti Raudtee vahel. Detsember Eesti Raudtee taristu 150 ülesõitu kaeti infotahvlitega, mis kiirendavad ohuolukorras õige asukoha leidmist ning instantside kättesaamist. Lõppes Paldiski jaama rekonstrueerimine, mis kuni 2020. aasta lõpuni oli Eesti Raudtee taristul viimane jaam, mille liiklusjuhtimine toimus käsitsi. Allkirjastati koostöökokkulepe Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Raudtee vahel. Aastaaruanne 2020 2020. aasta olulisemad sündmused Eesti Raudtee tähistas raudteeliikluse pidulikku 150-ndat juubelit Eesti Raudtee jaoks oli 2020. aasta väga eriline. Esimene laiarööpmeline raudtee Ees- tis (Balti raudtee) avati Alexander von der Pahleni eestvedamisel liikluseks 5. novembril 1870 Paldiski–Tallinna–Narva–Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi– Varssavi raudteega. See tähendab, et Eesti raudteeliiklusel täitus 2020. aasta 5. no- vembril 150 tegevusaastat. Septembrikuus avaldati Eesti Postiga koostöös raudteeliikluse sünni auks postmark, mis tõstis au sisse Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni, Narva raudteejaama ja selle taustal kujutatud reisivagunitega kaubaveduri „Tulihobune“. Eesti raudtee juubelimarki trükiti 12 000 eksemplari ning traditsiooniliselt ilmusid koos margi- ga ka esimese päeva ümbrik ja tempel. Kogu komplekti kujundas kunstnik Indrek Ilves. See mark valiti rahvahääletusel 2020. aasta kauneimaks postmargiks. 16 Aastaaruanne 2020 5. novembril 2020. aasta varahommikul korraldasid raudteelased erilise juubelidresii- niralli. Raudtee-ettevõtted Eesti Raudtee, Edelaraudtee, Go Rail, Operail, Rail Baltic ja Elron tähistasid 150 aasta möödumist Eesti raudteevõrgu loomisest ühise paraad- sõiduga käsidresiinidel Tallinn-Väike rongijaamast Balti jaama, mis riigi peavaksalina tähistas samuti oma 150-ndat juubelit. Lisaks dresiiniparaadile pidasid Balti jaamas pidulikul vastuvõtul kõne nii Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee kui ka Go Groupi nõukogu liige Tiit Pruuli. Peale selle avati Balti jaamas ühiselt Eesti raudteede ajaloojoont kujutav infostend ning Balti jaama ajaloopannoo. Samal hommikul läks ETV-s eetrisse Eesti raudteeliikluse sünnipäevale pühendatud „Terevisiooni“ saade. Juubeliks valmistas Eesti Raudtee interaktiivse ajajoone, mida saab näha selleks spet- siaalselt loodud kodulehel http://www.evr150.ee. Aastaaruanne 2020 2020. aasta auhinnad ja tunnustused 2020. AASTA AUHINNAD JA TUNNUSTUSED ■ Eesti Raudtee sai 2020. aastal endiselt kanda vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgist, mis on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi välja antav Eesti suurim tunnustus ettevõtetele, kes hoolivad ümbritsevast ning soovivad ühiskonda panustada rohkem, kui seadus või normid seda nõuavad. 18 ■ Eesti Raudtee kvaliteedijuhtimissüsteem on tunnistatud vastavaks rahvusvahelise standardi ISO 9001:2015 nõuetele. 2020. aasta korraline välisaudit kinnitas, et vastame endiselt selle nõuetele. ■ Eesti Raudtee tiim osales võistlussarjas „Eesti Sportlikem Riigiasutus 2020“, kus saavutas üldarvestuses 3. koha. ■ 8. veebruaril 2020 sai Eesti Raudtee tunnustatud soomusrong nr 7 „Wabadus“ tänuüritusel Eesti Sõjamuuseumis – Kindral Laidoneri Muuseumis abi eest projekti ning soomusrongi liikumise korraldamisel. ■ „Battle For Tapa“ korraldajad tänasid Eesti Raudteed abi eest augustikuus toimunud takistusjooksu korraldamisel. Jooksust võttis osa 350 inimest. Aastaaruanne 2020 2020. aasta auhinnad ja tunnustused 19 Aastaaruanne 2020 Ärifilosoofia ÄRIFILOSOOFIA Juhtpõhimõtted Eesti Raudtee on rohkem kui 150-aastase ajalooga ettevõte, kelle ülesanneteks on vastavalt 2020. aastal vastu võetud raudteeseaduse uuele redaktsioonile avalikul raud- teevõrgul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine. VISIOON MISSIOON VÄÄRTUSED 20 saada regiooni olla raudteealane koostöö, kaasaegseimaks kompetentsikeskus ning ausus, raudteetaristu-ettevõtjaks. tagada ohutu ja efektiivne uuendusmeelsus, teenus raudteel. professionaalsus. Omaniku ootused Eesti Raudtee ainuomanik on Eesti Vabariik. Riigiettevõtte staatus ja omaniku ootused on osa meie ärifilosoofia ja -strateegia kujunemisest. Omaniku ootused aktsiaseltsile Eesti Raudtee on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega, mida 2020. aasta augustis uuendati. Selles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõt- te riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Riik tagab ettevõtte kaudu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu AS-i Eesti Raudtee avalikule raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel. Avalikku huvi kandvate eesmärkide saavutamisel lähtub Eesti Raudtee esmajärje- korras avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast aastateks 2019–2024, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus 21.02.2019. Tegevuskava arvestab ka võimalikult suures ulatuses üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ toodud tege- vustega. Aastaaruanne 2020 Ärifilosoofia Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024 Kõik Eesti Raudtee tegevused on seotud ettevõtte nõukogu kinnitatud strateegiliste ja operatiivsete eesmärkide täitmisega. Ettevõtte strateegia tugineb omaniku ootustele, visioonile, missioonile, väärtustele ning ettevõtte tegevust suunavatele seadustele, nor- midele ja riiklikele strateegiatele. Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024 keskendub neljale nurgakivile: ρ TARISTU: nüüdisaegne, täisautomaatse liikluskorraldusega, ohutu ja optimaalne ta- ristu ning isemajandav ettevõte; ρ ÕPPIMINE JA ARENG: väärtuspõhine, keskkonnasõbralik ja sotsiaalselt vastutus- tundlik ettevõttekultuur ning professionaalsed ja motiveeritud töötajad; ρ KLIENDID: reisijate- ja kaubaveomahu kasvatamine koostöös klientidega, sh klientide sihtrühma laiendades; ρ SISEMISED PROTSESSID: optimeeritud ning digiteeritud protsessid, nullvisioon raudteeohutuses. Strateegia juurde kuulub Eesti Raudtee äriplaan 2019–2024. Peamised investeeringud on äriplaani kohaselt suunatud liikluskorralduse protsesside digiteerimisele ja auto- matiseerimisele, turvangusüsteemide moderniseerimisele, Lääne-Harjumaa-suunalise raudtee läbilaskevõime suurendamisele, kiiruse tõstmisele ning elektrifitseerimisele. 21 Äriplaan aitab kaasa raudteeinfrastruktuuri optimaalsele ja tõhusale kasutamisele, kät- tesaadavaks tegemisele ja arendamisele ning näeb ette kõnealuste eesmärkide saa- vutamiseks vajaliku rahalise tasakaalu ja rahalised vahendid. 2017. aasta alustas Eesti Raudtee Haapsalu/Rohuküla raud- tee taastamisega. 2019. aastal avati Riisipere–Turba lõik ning 2020. aasta riigieelarves eraldati kaks miljonit eurot Turba ja Rohuküla vahelise raudtee projekteerimiseks ning kuulutati välja hanked Turba–Ellamaa ning Ellamaa–Risti raudteelõikude põhiprojektide koostamiseks. Valitsus otsustas lisaks 27. juunil 2019 toimunud kabineti- istungil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb ette valmistada raudtee elektrifitseerimise plaan. Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algas 2020. aastal. Eesmärk oli korraldada hange elektrifitseerimise tehnilise lahenduse ja eelprojektide koostamiseks. Sügiseks täitsime selle eesmärgi ning hanke tulemusena on kahe Hispaania ettevõttega leping sõlmitud ning tööd käimas. Selle projekti esimene suur ees- märk on ehitada valmis Eesti Raudtee Aegviidu–Tapa–Tartu lõikude kontaktvõrk, mis lubab reisijatel 2024. aastal Tallinnast Tartusse sõita elektrirongiga. Ärifilosoofia Elektrifitseeritud raudteeliinid 2020 Turba 22 3 kV DC veoalajaam 50 km 100 km elektrifitseerimata raudteeliin 3 kV DC kontaktvõrk Aastaaruanne 2020 Ärifilosoofia 23 Turba 3 kV DC veoalajaam 25 kV AC veoalajaam elektrifitseerimata raudteeliin 3 kV DC kontaktvõrk 25 kV AC kontaktvõrk 50 km 100 km Elektrifitseeritud raudteeliinid aastaks 2028 Aastaaruanne 2020 Tegevuse ühiskondlik mõju TEGEVUSE ÜHISKONDLIK MÕJU Taristuettevõttena on meil oluline mõju Eesti ühiskonna arengule. Eesti Raudteele kuu- luv taristu moodustab valdava osa Eesti Vabariigi avalikust raudteevõrgust. Raudtee on tuiksoon, mis mõjutab elu ja ettevõtluse arengut selle läheduses. Praegu elab raudtee mõjualas ligi 80% Eesti elanikkonnast. Oma tegevusega loome võimalusi inimeste ja kau- pade liikumiseks, tööhõiveks ja keskkonnasäästlikuks transpordiks. Meie roll majanduse elavdajana: 24 head transpordiühendused ja -teenused aitavad kaasa majandus- kasvule ning ettevõtluse arengule, seda eriti eksportkaupade veo võimaldamise ning turismi elavdamise kaudu. 2020. aastal, kui enamik ettevõtteid pidid investeeringud ja arenguplaanid tulevikku lükkama, alustas Eesti Raudtee mahu- kaid investeeringuid, kasutades eelmisel aastal 32 miljonit eurot taristu ohutuse ja kvaliteedi parandamiseks ning luues sellega nii töökohti kui andes mahukaid hankelepinguid töövõtjatele. 2021. aastal on investeeringute maht juba pea 53 miljonit eurot. Nõnda aitab Eesti Raudtee oma vastutsüklilise tegevusega ma- jandust elavdada. Omanik on andnud Eesti Raudteele ka juhtnööri aidata kaasa veomahu suurendamisele Eesti avalikul raudteel. Üheks instru- mendiks Eesti raudteesektori konkurentsivõime parandamisel on raudteetaristu kasutustasud. Eesti Raudtee keskmine infrast- ruktuuri kasutustasu on aastatel 2015–2020 vähenenud üle 40% tonni ekvivalendis või ca 17% taandatuna bruto tonnkilomeetri- le, jõudes 2015. aasta tasemelt 2,27 EUR/t tasemeni 1,30 EUR/t 2020. aastal. Aastaaruanne 2020 Tegevuse ühiskondlik mõju Meie roll inimeste liikuvuses: raudtee pakub mitmekesisemaid võimalusi inimeste igapäevaseks liikumiseks ja reisimiseks. Hästi korraldatud raudteetransport on mugav, kiire ja ohutu. Eri transpordiliikide ühendamisel (linnasise- ne ühistransport ja multimodaalsed ühistransporditerminalid, jaga- misplatvormid, pargi-ja-reisi-süsteemid) on raudtee oluline lüli. Meie roll tööhõive soodustamisel: olles regioonide ühendaja, aitab raudtee muuta aegruumilised va- hemaad lühemaks ning annab tõmbekeskustest eemal elavatele inimestele paremad võimalused tööl käimiseks. Nii aitame kaasa elu säilimisele suurlinnadest eemal. Meie roll looduskeskkonna hoidmisel: raudtee on kõige keskkonnasõbralikum alternatiiv lennu- ja maan- teetranspordile. Mastaabiefektil ja Eesti raudteetaristu elektrifitsee- rimisel on selles oma osa. Vabariigi Valitsus kiitis 2019. aasta oktoobris heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks välja töötatud strateegia kohta. Raudtee täielikul elektrifitseerimisel oleks 2050. aastani saavutatav keskmiselt umbes 60 000 tonni CO2 25 vähenemine aastas, kaubaveo suunamisel maanteelt raudteele keskmiselt 37 000 tonni CO2 aastas ning elektrirongide soetamisel AS Eesti Liinirongid (Elron) poolt 7500 tonni CO2 aastas. Eesti riigile kuuluv raudteelogistika ettevõte AS Operail on viimastel aastatel suurendanud konteinerrongide veomahtu Eestis, juuruta- nud uusi marsruute ning veab täna üle 1000 tonni kaaluvaid kon- teinerronge Tartust Muuga ja Sillamäe sadamasse. Üks kaubaauto veab korraga vaid 27 tonni kaupa. Seega asendab üks rongikoos- seis rohkem kui 30 kaubaautot. Arvestuslikult on veoettevõtjad 2020. aasta jooksul asendanud ca 14 000 kaubaauto sõitu raud- teeveoga. Kaupade maanteelt raudteele toomine suurendab liiklusohu- tust ja vähendab keskkonnasaastet kogu sektoris. Kaubaautode asendamine raudteeveoga aitab leevendada riigi põhimaanteede koormust, samuti tähendab see kolm kuni neli korda väiksemat kütusekulu. Meie otsene panus Eesti tööhõivesse: ligi 700 töötajaga kuulume peaaegu poolesaja suurima tööandja hulka Eestis, pooled töökohad on meil väljaspool Tallinna. Meie mahukatest investeeringutest saavad tarnijate ja alltöövõtjatena tulu väga paljud Eesti ettevõtted. Kõige selle aluseks on vastutustundlik juhtimine. Selle ootuse on meile seadnud omanikuna ka Eesti riik – meie taotlus on olla eeskuju Eesti äriühingutele heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Aastaaruanne 2020 Tegevuse ühiskondlik mõju Vastutustundliku tegevuse fookusteemad Usume, et pikas perspektiivis aitavad meie vastutustundlik tegevus, positiivne maine, kõrged eetilised standardid, jätkusuutlik käitumine ja madal riskitase ettevõtte kasumlikkust kasvatada. 2019. aastal omistati meile Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeksi kuldtaseme kvaliteedimärk, mida saime kanda ka 2020. aastal. Et vastutustundlik tegevus on Eesti Raudtee igapäevatöö oluline osa, soovime üha enam ühiskonna aren- gusse, oma töötajate heaolusse ning keskkonnahoidu panustada. Selleks kujundasime 2019. aastal vas- tutustundliku ettevõtluse tegevuskava aastateks 2019–2021. Koos tegevuskava loomisega hindasime ka huvirühmade ootusi meie vastutustundlikule tegevusele. Kü- sisime oma töötajatelt ja välistelt huvirühmadelt, millele peaksime nende arvates sotsiaalse ja keskkonna- mõju ning juhtimispraktika vallas enim tähelepanu pöörama. Saadud sisendi põhjal sõnastasime ühiskondliku vastutuse prioriteetsed teemad: ρ raudteeohutuse tagamine ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine; ρ keskkonnahoiu põhimõtete läbiv rakendamine Eesti Raudtee tegevuses; ρ töötajate õiglane värbamine, arendamine, motiveerimine ning kohtlemine; ρ ohutu töökeskkonna loomine ning positiivse ohutuskultuuri edendamine 26 ettevõttes ja raudteetaristul; ρ vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete pidev arendamine ettevõttes; ρ väärtuspõhise organisatsioonikultuuri loomine ning korruptsioonivastane võitlus; ρ avatud kommunikatsioonist lähtumine, et hoida usaldusväärse partneri rolli kõikide huvirühmade seas. Aastaaruanne 2020 Tegevuse ühiskondlik mõju Seos ÜRO kestliku arengu eesmärkidega Meie põhitegevuse roll ja mõju ühiskonnas ning vastutustundliku juhtimise olulisemate punktide ja tege- vuste elluviimine puudutavad laiemaid ühiskondlikke probleeme. 2019. aastal tegime esmase hindamise selle kohta, kuidas ja milliste ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele meie tegevus kaasa aidata saab ning 2020. aastal täiendasime seda hinnangut. 27 Eesmärke number 3, 7, 8, 9, 11 ja 13 mõjutame oma tegevusega otse ja oluliselt. Eesmärke number 4, 12, 15, 16 ja 17 mõjutame oma tegevusega kaudselt või keskmisel määral. Ülejäänud eesmärkidele on meie mõju väiksem. Aastaaruanne 2020 Tegevuse ühiskondlik mõju Meiega seotud peamised märksõnad: ■ elukeskkonnale ja tervisele ohutud liikumisviisid; ■ oma töötajate tervis ja ohutus. Meiega seotud peamised märksõnad: ■ energiatõhusus; ■ elektrifitseerimine, taastuvenergia kasutuselevõtt; ■ kasvuhoonegaaside heite vähendamine transpordisektoris; ■ ilmastikule vastupidav taristu. Meiega seotud peamised märksõnad: ■ tööjõu mobiilsus; tööhõive regioonides; ■ väliskaubanduse soodustamine (kaupade eksport 28 ja import, säästev turism); ■ suur ja regionaalne tööandja, mitmekesine kollektiiv; ■ ohutud, turvalised ja õiglased töötingimused. Meiega seotud peamised märksõnad: ■ tehnoloogilised uuendused ja keskkonnahoidlikkus taristu uuendamisel, sh elektrifitseerimine; ■ kvaliteetne, usaldusväärne, kättesaadav, säästlik, vastupidav ja turvaline taristu majanduse ja inimeste heaolu toetamiseks. Meiega seotud peamised märksõnad: ■ linnade, äärelinnade ja maapiirkondade ühendaja; ■ maapiirkondade elujõulisuse tagamine; ■ jätkusuutlik linnastumine; ■ multi- ja intermodaalsus; ■ kättesaadav, mugav, säästlik ja ohutu ühistransport. Aastaaruande peatükkides viitame neile kestliku arengu eesmärkidele, millega meie vastav tegevus seotud on. Aastaaruanne 2020 29 Aastaaruanne 2020 Juhtimine JUHTIMINE Organisatsiooni struktuur Nõukogu Riskijuhtimise ja siseauditi osakond Juhatus Taristuteenistus Liiklusteenistus Ehitusteenistus Ohutusteenistus Finantsteenistus Tugiteenistus 30 Investeeringute Järelevalve Eelarve- ja Juhtimiskeskus Projektiosakond Personaliosakond osakond osakond analüüsiosakond Digitaliseerimise ja Rongiliikluse Raudtee Raamatupidamise innovatsiooni planeerimise ehitusosakond Turvaosakond Õigusosakond osakond osakond osakond Telekomi ja Kommerts- Rajatiste Päästerong turvangusüsteemide Hankeosakond IT osakond osakond ehitusosakond amet Jaamatöö Rahahalduse Teeamet osakond Arendusosakond osakond Liikluse Turunduse ja Elektrivõrkude - Dokumendihalduse automatiseerimise rahvusvaheliste amet osakond suhete osakond osakond Kinnisvara Kommunikatsiooni haldusosakond osakond Tehnikaosakond Aastaaruanne 2020 Juhtimine Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) aruanne Üldkoosolek Korraline üldkoosolek majandus- ja taristuministri isikus kinnitas ettevõtte 2019. majandusaasta aruande. Nõukogu Kuni 15.05.2020 oli nõukogu viieliikmeline: Priit Rohumaa (esimees), Siiri Lahe, Ain Tatter, Raigo Uukkivi ja Enn Veskimägi. Alates 15.05.2020 oli nõukogu kuueliikmeline: Sven Pertens (esimees), Carri Ginter, Kaie Karniol, Indrek Laineveer, Kaido Zimmermann ja Rene Varek. Alates 2021 veebruarikuust arvati nõukogust välja Kaido Zimmermann seoses juhatuse esimehe ameti- kohale asumisega märtsikuust. Nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tege- 31 vuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel, otsustab igapäevasest majan- dustegevusest väljuvate tehingute tegemise ning annab nõusoleku tehingute tegemiseks, mille maksumus ületab 400 000 eurot. Nõukogu tegutseb iseseis- valt ning ettevõtte ja aktsionäride huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2020. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut, viis otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud ühel nõukogu koosolekul, ülejäänud nõukogu liik- med võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel ei osalenud kahel korral üks nõukogu liige. Aastaaruanne 2020 Juhtimine Auditikomitee ja ohutuskomitee Auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audii- torkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. Kuni 10.06.2020 kuulusid auditikomitee koosseisu Jaak Annus (esimees), Roman Laidinen ja Priit Rohumaa ning alates 10.06.2020 Kaie Karniol (esimees), Jaak Annus ja Roman Laidinen. Ohutuskomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina ohutusjärele- valvega seotud küsimustes raudtee eripärast lähtudes. Kuni 25.03.2020 kuulu- sid ohutuskomitee koosseisu Tamo Vahemets (esimees), Dago Antov, Sirle Loigo ja Tauno Suurkivi. 25.03.2020 valiti ohutuskomitee koosseisu lisaliikmena Raigo Uukkivi. Alates 10.06.2020 kuuluvad ohutuskomitee koosseisu Tamo Vahemets (esimees), Dago Antov, Sirle Loigo, Tauno Suurkivi ja Kaido Zimmermann (liige kuni 2021. aasta veebruarini). Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikme- tele, kes nõukogu koosolekul ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee ja ohutuskomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele nimetatud komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele lahkumishüvist ei maksta. Juhatus 32 Juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt koos- kõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige ots- tarbekamal viisil, et tagada Eesti Raudtee jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Eesti Raudtee juhatus on kehtestanud töökorra, mis sätestab juhatuse sisemise töökorralduse, otsuste vastuvõtmise ja täitmise jälgimise korra ning muud juha- tuse tegevuseks vajalikud regulatsioonid. 2020. aastal toimus 58 juhatuse koos- olekut. Kõigis õigustoimingutes võivad ettevõtet esindada juhatuse liikmed kahekesi ühi- selt, kusjuures üks neist peab olema juhatuse esimees või juhatuse aseesimees. Edasivolitamise õigus on kahel juhatuse liikmel ühiselt, kusjuures üks neist peab olema juhatuse esimees või juhatuse aseesimees. 2020. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehe-peadirektorina Erik Laidvee ja juhatuse aseesimehe-finantsdirektorina Andrus Kimber. Aastaaruanne 2020 Juhtimine ■ Alates 2021. aasta märtsist sai juhatuse esimeheks Kaido Zimmermann. Tal on pikaajaline kogemus raudteevaldkonnas, juhtides varasemalt nii AS-i Eesti Raudtee kui ka töötades Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS planeerimise ja projekteerimise osakonna juhina. Samuti on tal põhjalikud teadmised raudtee infrastruktuurist ja -logistikast koos rahvusvahelise kogemusega. ■ Juhatuse teise liikmena jätkas Andrus Kimber, kes on juhatuse aseesimehe-finantsdirektorina töötanud alates 2017. aasta oktoobrist. Ta on tugeva finants- ja riskijuhtimise taustaga. Samuti on tal pikaajaline juhtimiskogemus töötamisest SEB Pangas juhatuse liikme ja krediidivaldkonna juhina ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse 33 juhtimisest. Juhatuse liikmed ei kuulu teise äriühingu juhatusse, ega ole teise äriühingu nõu- kogu esimeheks. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad nõukogu ja juha- tuse liikmete vahel sõlmitud lepingutes. Juhatuse liikmetele lisatasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte finantsnäitajatest, arvestades konkreetse juhatuse liik- me töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Nõukogu otsuse alusel maksti tulemustasu 2020. aastal juhatuse esimees-peadirektor Erik Laidveele ja juhatuse aseesimees-finantsdirektor And- rus Kimberile 2019. majandusaastal makstud kahe ja poole keskmise kuutasu suuruses summas. Aastaaruanne 2020 Juhtimine Teabe avaldamine Eesti Raudtee avalikustab oma veebilehel teateid tema tegevust puudutavatest olulis- test asjaoludest ja sündmustest seadustes ette nähtud korras: ■ aktsionärid ■ nõukogu koosseis ■ auditikomitee ja ohutuskomitee koosseis ning ülesanded ■ juhatuse koosseis ■ äriühingu põhikiri ■ teave makstud toetuste ja annetuste kohta ■ audiitori andmed ■ korralise üldkoosoleku otsused ■ hankeplaan ■ hea ühingujuhtimise tava aruanne ■ majandusaasta aruanded ■ majandusaasta vahearuanded ■ tegevuseeskiri ■ võrguteadaanded 34 ■ normatiivliiklusgraafik ■ hinnakiri Väärtuspõhine organisatsioonikultuur 2020. aastal deklareerisid nõukogu ja juhatuse liikmed, hangetega seotud struk- tuuriüksuste juhid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega võt- metöötajad tulenevalt Eesti Raudteel kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse teiste ühingutega. Sellega ennetatakse töötajate toimin- gupiirangu võimalikke rikkumisi. Riigile kuuluva ettevõttena peame olema oma tegudes alati lõpuni läbipaistvad. Viimaste aastate jooksul oleme juhtimiskultuuri ja ärieetika edendamisele pööra- nud teadlikult palju tähelepanu, teinud organisatsioonina selles ja korruptsiooni- vastases võitluses suuri edusamme. Meie pingutusi on ka väljaspool märgatud ning muuhulgas on meil palutud oma kogemusi selles vallas teiste ettevõtetega jagada. Meie riskijuhtimise ja siseauditi osakond on käinud koolitamas riigi äri- ühingute ja MTÜ-de juhatuse ja nõukogu liikmeid nii valitsemise, sisekontrolli kui ka korruptsiooni ennetamise teemadel. Samuti jagati kogemusi Keskkriminaal- politsei korruptsioonikuritegude büroo ülevaates „KORRUPTSIOON kui KORRO- SIOON“ sellest, kuidas halvad juhtumid võivad ettevõttele hoopis kasuks tulla ning koostöös MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti valmistati vihjeandmise meet- mete videod ettevõtetele. Aastaaruanne 2020 Juhtimine Viimase kolme aastaga oleme koos töötajatega kujundanud ettevõtte väärtused, tu- gevdanud aastaeesmärkidest lähtuvat juhtimist, seadnud sisse juhtimisaruandluse ja tõhustanud sisekontrollisüsteemi. Julgustame töötajaid, neid tunnustades ja motiveeri- des, ühiste väärtuste järgi käituma. Igal aastal anname välja väärtuste auhindu, millega tunnustame töötajaid valdkonna edendamise või silmapaistva tegevuse eest. Oleme endale seadnud eesmärgiks rakendada korruptsiooniennetusel kõiki vaja- likke meetmeid, et vähendada võimalikke pettuse- ja korruptsioonijuhtumeid. Olu- lisemad neist on: ■ väärtuste ja eetika koodeks; ■ regulaarne riskide, kontrolli ja siseauditi toimimise, struktuuriüksuste tegevuse ülevaatus juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus; ■ pettuse ja korruptsiooniriskide tuvastamine riskiregistris; ■ huvide konflikti vältimise kord ja huvide regulaarne deklareerimine; ■ kingituste tegemise ja vastuvõtmise piirmäärade ning põhimõtete kehtestamine; ■ pisteline taustakontroll töötajatele seadusega lubatud ulatuses ja avalikest andmebaasidest; 35 Aastaaruanne 2020 Juhtimine ■ kindlaks määratud vastutus ja volitused, vastutuse hajutamine; ■ regulaarne ostu- ja müügireskontro analüüs; ■ hankekorra kinnitamine ja iganädalaste hankekoosolekute läbiviimine sõltumatute liikmete osalusel; ■ koostöö õiguskaitseametite ja MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti; ■ väärkäitumisest teavitamise juhendi (sh väärkäitumise menetluse) kehtestamine ja kanalite (telefon, e-post, vihjeliin, ankeet) määratlemine; ■ juhtumite laiem registreerimine; ■ pikaajalise koolitusplaani (korruptsiooniennetus ja riskide juhtimine) koostamine ning regulaarsete koolituste korraldamine. Korruptsiooniennetuse koolitustel osales 2020. aastal kokku 120 töötajat. Lisaks toi- mus juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmetele eraldi korruptsiooniennetuse koo- litus. Eesti Raudtee on töötajatele korraldanud korruptsiooniennetuse koolitusi juba kuuel aastal järjest ning peame oluliseks neid ka edaspidi regulaarselt teha. 2020. aastal ei esinenud ühtegi ettevõttega seotud korruptsioonijuhtumit ega muud olulist seadustele mittevastavust. Riskijuhtimine 36 Riskide juhtimise kaudu saab ettevõte kindluse, et strateegiliste ja tegevuseesmärkide täitmine toimub kontrollitult ning võimalikud riskid on korrektselt mõjusate ja tõhusate maandamismeetmetega kaetud. Eesti Raudtees vastutab riskijuhtimise eest ettevõtte juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi järelevalve kohustus on ettevõtte nõukogul, selle auditikomiteel ning Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osa- konnal. Sisekontrollisüsteemi ja riskijuhtimise käigus on määratud töötajad, kes vastutavad riskide mõjusa juhtimise eest. Riskid ja riskikategooriad: Finantsriskid Tegevusriskid Strateegilised riskid Vastavusriskid Likviidsusrisk Ohutus Poliitiline keskkond Regulatsioonid Krediidirisk Toimepidevus Kaubaveomahtude Kahjunõuded vähenemine Intressirisk Protsessid Läbilaskevõime jaotamine Infrastruktuuri ebapiisav Valuutarisk Personal finantseerimine Turuhinnarisk Tehnoloogia ja IT Investeerimisvõime Turvalisus ja keskkond Varade ja varude korral- damine Hanked ja lepingud Pettused, vargused ja vandalism Aastaaruanne 2020 Juhtimine 37 Ettevõtte riskijuhtimine on progressiivne ja suunatud just riskide ennetamisele – selleks on konkreetse riski haldaja kohustatud rakendama parimaid meetmeid riski esile kutsuvate tegurite maandamiseks. Riskijuhtimise põhimõtted on sõnastatud dokumendina, kus on kirjeldatud nii riskide juhtimise polii- tika, riskijuhtimise protsess kui ka poolte rollid ja vastutusalad. Riskide hindamise protsessi osa on töötoad, kus koos töötajatega vaadatakse läbi riski mõjutavad ja esile kutsuvad tegurid ning analüüsi- takse rakendatud maandamismeetmete sobivust ja tõhusust. Riskijuhtimise abil jälgib ettevõte, kas ja kui mõjusalt töötavad riskide maandamiseks rakendatud meetmed. Ebaefektiivseks hinnatud meetmed seotakse perioodi detailsete eesmärkidega. Kokku oli Eesti Raudtees 2020. aastal tuvastatud ja hallatud 104 riski. Aastal 2020 alustas Eesti Raudtee ajalooliselt mahukat inves- teeringute programmi, mille edukas elluviimine sõltub olulises osas just eri projektide riskijuhtimisest ja sellest, kui põhjali- kult suudab ettevõte riskide realiseerumist mõjutavaid tegu- reid juhtida. Selleks kohustame kõiki investeeringutega seotud töövõtjaid järgima Eesti Raudtee riskide juhtimise põhimõt- teid. Taoline lähenemine tagab selle, et kõik pooled juhivad riske sarnaselt, ettevõte teab, millised riskid on tähelepanu all ja kuidas neid maandatakse. Aastaaruanne 2020 Juhtimine Ohutusjuhtimine Eesti Raudtee ohutusjuhtimine tagab, et järjepidevalt püstitatakse ohutuseesmärke ja nende saavutami- seks on rakendatud vajalikud tegevused, kontrolltoimingud ning vajaduse korral kavandatud ja ellu viidud parendus- ja/või ennetavad meetmed. Juhtkonna kohustus on: ■ vastutada, et ettevõtte ohutusjuhtimise süsteem toimiks ja selle abil saavutataks kavatsetud tulemused; ■ tagada, et ohutusjuhtimise süsteem oleks kooskõlas ettevõtte strateegia, juhtpõhimõtete ja eesmärkidega; ■ ergutada ettevõttes protsessipõhist lähenemisviisi ning ohutus- ja riskipõhist mõtlemist; ■ tagada ohutuse tagamiseks vajalike ressursside kättesaadavus; ■ selgitada, suunata ja toetada töötajaid, et nad saaksid kaasa aidata ohutuse mõjususe suurendamisele ettevõttes; ■ edendada positiivset ohutuskultuuri ja järjepidevat ohutustaseme parendamist; ■ määrata ohutusega seotud struktuuriüksuste ja töötajate selged rollid, kohustused ja vastutus. Ohutusjuhtimise süsteemi üldpõhimõtted on üle Euroopa ühtsed ja nende läbiv sõnum on: iga raud- 38 tee-ettevõtja igapäevase tegevuse lahutamatu osa peab olema ohutus. Eesti Raudtee on täitnud kõik regulatsioonidega ette nähtud ohutusmeetmed, kuid ettevõtte ohutuseesmärk on veelgi kõrgem. Raudteetaristul ohutuse tagamise süsteem osadena: ■ järgime rahvusvahelisi ja riiklikke õigusakte ning ettevõttesiseseid ohutusnõudeid; ■ võtame kasutusele ainult sellised side- ja turvanguseadmed, mis tagavad katkematu side ja ohutu raudteeliikluse; ■ koos partneritega tagame ohutuse ja turvalisuse kaupade veol ning tegeleme sellekohase ennetuse, õnnetustele reageerimise ja avariitagajärgede likvideerimisega; ■ selgitame välja õnnetuste, vahejuhtumite, hädaolukordade ning muude raudteeliiklust ohustanud juhtumite asjaolud, hindame riske ja rakendame ennetavaid lisameetmeid; ■ tagame töötajate pädevuse oma ametikohal töötamiseks (vajalikud koolitused ja juhendamised); ■ nõuame raudteel töötavate lepingupartnerite töötajatelt ohutuskoolituste läbimist, nõuete täitmist ja vastavaid sertifikaate. Need nõuded on kirjas meievahelistes kokkulepetes; ■ oleme kehtestanud raudteetaristu korrashoiu, kasutada andmise tingimused ja ohutusnõuded ning kontrollime nende täitmist raudtee-ettevõtjate ja koostööpartnerite seas. Aastaaruanne 2020 Juhtimine Kvaliteedijuhtimine Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise põhieesmärk on ettevõtte töö optimeerimine klientidele parima teenu- se pakkumiseks. Kvaliteedijuhtimises püsiva edu saavutamiseks on vaja kaasata koostööpartnereid. Iga kliendi ja koostööpartneri tagasiside annab võimaluse luua lisaväärtust ning oluline on aru saada nende praegustest ja tulevikuvajadustest. 39 Eesti Raudtee sisekontrollisüsteemis on ettevõtte protsessid, tegevused ja funktsioonid süsteemi tei- seks kaitseliiniks. Väärtusahela kaardistamise abil oskame paremini planeerida vajalikke muudatusi, et seeläbi tulemust täpsemalt prognoosida. Protsesside mugavamaks kaardistamiseks kasutame ettevõtte teabehalduse tarkvara funktsionaalsust ning 2021. aasta jooksul viime kõik uuendatud protsessid uude keskkonda, et kõikidel töötajatel oleks ülevaade kehtivatest protsessidest ning nad saaksid teha protsessidesse muudatusettepanekuid. Sisemiste tegevuste korrastamisel olid 2020. aasta tähelepanu keskmes: ■ juhtimissüsteemi käsiraamatu ajakohastamine; ■ ehitustööde korraldamine; ■ koostööpartnerite sertifitseerimisprotsessi algatamine; ■ veoarvestuse ajakohastamine; ■ juhtumite menetlemise ajakohastamine; ■ jaamatöö osaline digiteerimine. Olulisel määral pöörame tähelepanu pidevale parendamisele ning juhtimissüs- teemi sisemisele auditeerimisele. Seejuures arvestame osaliste ettepanekutega, auditid jagatakse eri teenistuste vahel ning auditimeeskonnad on vähemalt kolme- liikmelised. Aastaaruanne 2020 Suhtlus huvirühmadega SUHTLUS HUVIRÜHMADEGA Avatud kommunikatsioon Eesti Raudtee soovib olla usaldusväärne partner kõikidele huvirühmadele. Pingutame teadlikult avatud sise- ja väliskommunikatsiooni parandamise nimel. Suhtluses sisemiste ja väliste sihtrühmadega peame oluliseks selgust, avatust ja ausust. 2020. aastal oli oluline Covid-19 mõju ettevõttele ning just seetõttu alustasime oma töötajate igapäevase 40 teavitamisega, et anda olukorrast ülevaadet ning edastada olulisi sõnumeid töötajate tervise kaitsmiseks. Kaugtöö tõttu ning viiruse leviku peatamiseks viisime koosolekud ja infovahetuse üle digitaalsetele platvor- midele. Eesti Raudtee kommunikatsioonis on oluline: ■ usaldusväärsus ja kompetentsus; ■ objektiivsus ja neutraalsus; ■ uudisväärtuslikkus ja järjepidevus; ■ koostöö ja kaasamine. Avalik huvi Eesti Raudtee tegevuse vastu on läbi aastate kasvanud, mistõttu oleme järjest enam kesken- dunud elanikkonna teadlikkuse tõstmisele ja ennetava teabe jagamisele. 2020. aastal oli meie meediaka- jastuste koguarv 1414 (2019. aastal 2129), sh positiivseid 155 (236), negatiivseid 64 (83) ja neutraalseid 653 (926). Positiivsete ja negatiivsete uudiste osakaal jäi 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes sarnasele tasemele. Negatiivsete uudiste osakaal oli 2020. aastal 7% (2019. aastal 6,7%), positiivsete uudiste osa- kaal 2020. aastal oli 18% (19%). Aastaaruanne 2020 Suhtlus huvirühmadega 41 Alates 2019. aastast anname välja ulatuslikumat GRI indeks- ile vastavat aastaaruannet, kus avame põhjalikult oma tege- vuse eri tahke ning seome vastavad teemad ka ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. 2020. kasvatasime oma jälgijaskonna Facebookis 1500 inimeseni, lõime ettevõttele LinkedIni konto ning jagasime aktiivselt avalikkusega raudteed ja ohutust puu- dutavaid teemasid. Remondi- ja ehitustöid tehes teavitame üldsust avaliku meediaruumi kaudu liiklust puudutavatest muudatustest (kui rongide liikumisgraafikus on muudatused, seisakud või on liiklus asendatud osali- selt näiteks bussidega; liiklus on ümber suunatud või kinni). Jagame teavet ka kohaliku omavalitsuse ja reisijaid teenindava ettevõtte kodulehe kaudu. Aastaaruanne 2020 Suhtlus huvirühmadega Koostöö ja liikmelisus Euroopa raudteepoliitikat mõjutavad peamiselt kolm organisatsiooni: Euroopa raudtee- ja infra- struktuuriettevõtete ühendus CER, Euroopa raudteetaristu ettevõtete koostööplatvorm PRIME ja raudteede koostööorganisatsioon OSJD, mille töös osaleb ka Eesti Raudtee. 2020. aastal liitus Eesti Raudtee Põhjamere–Läänemere raudtee kaubaveokoridori (RFC NS-B, Rail Freight Corridor: North Sea – Baltic) ja selle töö korraldamiseks moodustatud mittetulundusühinguga, sõlmides ühise teenusepakkuja lepingu (C-OSS) Saksamaa raudteetaristu ettevõtjaga DB Netz AG. Kau- bakoridori abil koordineeritakse ja tagatakse vajalik läbilaskevõime ning ühtlustatakse eri riikides kehtivad nõuded ja protseduurid rahvusvahelise kaubaveo soodustamiseks. 9. detsembril 2020 ot- sustas RailNetEurope´i (RNE) peaassamblee Eesti Raudtee alates 1. jaanuarist 2021 oma liikmeks vastu võtta. Majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel täidab Eest Raudtee rahvusvahelises suhtluses raudteeadministratsiooni rolli ning esindab Eestit SRÜ ja Balti riikide raudteetranspordi nõuko- gus (nn Sovet). Osalus annab võimaluse kohtuda sageli kõigi esindajatega nendest riikidest, mille raudteevõrgu rööpmelaius on 1520 mm, ning kaitsta seeläbi Eesti Raudtee ja veoettevõtjate huve nii veeremimajanduse, ohutuse, taristu, IT arenduse kui ka rahvusvaheliste tasude ja tariifide sead- mise asjus. Eesti seisukohast oli 2020. aastal märgiline Soveti kõigi liikmete jaoks vajaliku virtuaalkohtumiste serveri haldamine Tallinnast. Oluline oli ka Eesti Raudtee seisukohti arvestava juhendi „Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteeadministrat- sioonide ühistegevuse kord rongi- ja manöövritöös liiklusohutuse rikkumiste ametialasel juurdlusel“ uue versiooni ning ühise vagunipassi vormi kinnitamine. Eesti Raudtee tegevus 1435 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu arendamisel on seotud Euroopa Liidu regulatiivse keskkonna rakendamise ja üle-euroopalise raudteevõrgu (TEN-T) väljaehitamise- ga, mh Eesti sadamateni. Näiteks on selline projekt Rail Baltic, mis toob endaga kaasa mitte ainult 42 teise rööpmelaiuse, vaid ka uued nõuded liikluskorraldusele, ohutusele ja turvangusüsteemidele. Eesti Raudtee ülesanne on tagada nende koostalitlusvõime olemasoleva, 1520 mm rööpmelaiuse- ga raudteetaristuga. Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni eestvedamisel korraldati 2020. aasta maikuus rahvusvaheline transiidikonverents TRANSESTONIA, mis oli pühendatud Hiina ja Skandinaavia vahelise transpor- dikoridori arendamisele. Konverentsist võttis osa ka Eesti Raudtee ning osaliste põhieesmärk oli arutada ja saavutada kokkuleppeid edasises transpordi arengus Hiina ja Rootsi vahel Kasahstani, Venemaa ja Eesti kaudu. Eesti Raudtee on seotud mitme vastutustundlikku juhtimist edendava organisatsiooniga. 2004. aastal aitasime asutada raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE), mis oma tegevuses juhindub samanimelise katusorganisatsiooni rahvusvahelistest põhimõtetest. Ole- me Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni asutajaliige ja alates 2006. aastast esindatud ka selle juhatuses. Meil on koostööleping MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti ja oleme ühinenud nende Ausa Ettevõtluse Võrgustikuga. Alates 2018. aastast oleme Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige. Aastaaruanne 2020 Suhtlus huvirühmadega Juriidilise isikuna kuulub Eesti Raudtee järgmistesse Eesti ja rahvus- vahelistesse erialaliitudesse: ■ Euroopa raudtee- ja infrastruktuuriettevõtete ühendus (CER – Community of European Railway and Infrastructure Companies) asukohaga Brüsselis; ■ Platform of Rail Infrastructure Managers in Europe (PRIME); ■ Rail Freight Corridor: North Sea – Baltic; ■ Euroopa raudteetaristu ettevõtete ühendus RNE (RailNetEurope) asukohaga Viinis; ■ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; ■ MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon (LTA); ■ MTÜ Rail Baltic Business Network; ■ MTÜ Operation Lifesaver Estonia; ■ Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA); ■ MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum; ■ Ausa Ettevõtluse Võrgustik (MTÜ Korruptsioonivaba Eesti). 43 Omaniku (Eesti Vabariik) volituse alusel tegutseb Eesti Raudtee järg- mistes organisatsioonides: ■ raudteede koostööorganisatsioon OSJD (Organisation for Co-operation between Railways) asukohaga Varssavis; ■ rahvusvaheline raudteevedude valitsustevaheline organisatsioon OTIF (Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail) asukohaga Bernis; ■ SRÜ ja Balti riikide raudteetranspordi nõukogu (Совет по железно- дорожному транспорту государств-участников Содружества) asu- kohaga Moskvas. Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused 2020. AASTA TEGEVUSED JA TULEMUSED Eesmärgistatud juhtimine 2020. aastal keskendus Eesti Raudtee sisemiste protsesside tõhustamisele, taristu arendamisele ning ohutustaseme tõstmisele, koostöö arendamisele nii klientide kui ka õppeasutustega. Eesti Raudtee jaoks on positiivne, et riik on jätkuvalt leidnud võimaluse finantseerida ettevõtte eesmärkide täitmiseks vajalikke kulutusi ja jaganud suures mahus investeeringutoetusi. Lähtuvalt ettevõtte strateegiast aastateks 2019–2024 seati 2020. aastaks 13 tegevuseesmärki neljas kate- 44 goorias. Neist olulisemate täitmise kohta annab ülevaate alljärgnev tabel. Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused • Kulumieelne kasum (EBIT- • EBITDA 32,7 mln eurot, kaubaveomaht DA) 29,3 miljonit eurot 11,5 mln tonni (–12,7% võrreldes 2019. aastaga), tegevuskulude eelarvest täideti 99,9% • Investeeringute plaani täit- • Investeeringute kassaeelarve täitsime 94% TARISTU mine 85% ulatuses ulatuses • Ettevõtte muutmine kliendi- • Liiklusteenistuses loodi kommertsosakond kesksemaks ning uuendati töökorraldust, haruteede val- dajate ja teenindusrajatiste kasutajatega suhete korrastamiseks uuendati lepingutin- KLIENDID gimusi • Liiklusgraafiku täitmine • Eesti Raudtee mõjutatavat liiklusgraafi- (99%), reisirongide sõidukii- kut täideti kaubarongide puhul 99,0% ja ruse hoidmine ja rongiliiklust reisirongide puhul 99,4%, kiirus säilitati ja takistavate rikete arvu vä- need ei mõjutanud reisirongide liiklusgraa- hendamine 255-le fikut, taristurikete tõttu hilinenud rongide arv vähenes 174-le 45 • Toimepidevusega seotud • Koostati 12 toimepidevusega seotud taas- taastekavade koostamine, tekava, uuendati infoturbe tööplaani ning SISEMISED infoturbe tööplaani rakenda- võeti 95% ulatuses kasutusele PROTSESSID mine • Varahalduse projektiga jät- • Koostati varahalduse strateegia ning taristu kamine hooldusprotsesside menetlus viidi piloot- projekti raames D365 (ERP-süsteem) kesk- konda • Töötajate digikompetentsi- • Töötajatega töödokumentide ja töölepin- de arendamine, E-koolitus- gute allkirjastamine toimub digitaalselt, platvormi kasutuselevõtt WebDesktop (teabehaldussüsteem) ja D365 on selleks liidestatud ja kasutusel. E-koolitusplatvormi sisestati 10 koolitust, lisaks valmistati kolm raudteeohutusalast õppevideot jpm ÕPPIMINE JA • Tööandja atraktiivsuse tõst- • Uuendati värbamiskuulutusi, loodi ARENG miseks värbamiskontsept- värbamisvideo. Lisaks avaldati kodulehel siooni uuendamine GRI-indeksile vastav aastaraamat, kooli- noortele korraldati tutvustavaid üritusi, töövarjupäev ja töökoha tutvustusi, viidi läbi töötajate rahuolu-uuring jpm Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Lähtudes Eesti Raudtee strateegiast aastateks 2019–2024, on ettevõte seadnud endale 2021. aastaks järgmised 13 eesmärki: ■ EBITDA 21,6 mln eurot ■ Töövõtjate sertifitseerimisprotsessi loomine, IT arenduse ja haldusprotseduuri ■ Investeeringute plaani täitmine vähemalt korrastamine ning teabehalduse 85% kassaeelarvest ehk vähemalt rakendamine 45,0 mln eurot ■ Taristu hoolduslahenduse funktsionaalne ■ Jätkatakse investeeringuprojektide ja tehniline projekt on loodud elluviimisega, sh viiakse läbi turvangusüsteemide moderniseerimise ■ Taristu rikete tõttu hilineb maksimaalselt tugihanked ning valmib liikluskorralduse 245 rongi automatiseerimise disainilahendus ■ Liiklusgraafiku täitmine vähemalt 99,1% ■ Elektrifitseerimisprojektis valmivad tehniline lahendus ning Aegviidu–Tapa– ■ Raudteeületuskohtadel automaatika Tartu liini eelprojekt moderniseerimine ning toimepidevuse parandamine ■ Vähendatakse rongiliikluseks mittevajalikku vara, sh 20 hoonet, ■ Koolituskeskuse käivitamine, pööranguid ja jaamateid projektijuhtide arenguprogrammi loomine, juhtimiskompetentsi arendamine ning ■ Müügimahu kasvu toetamine, meeskonnakoolitused sh uuendatakse kliendilepingud, veodokumendid muutuvad ■ Tööandja brändimise kontseptsiooni elektrooniliseks ning korraldatakse väljatöötamine, tööandja atraktiivsuse klientide tagasisideküsitlus uuringu korraldamine, uute 46 värbamislahenduste kasutuselevõtt, praktikavõimaluste loomine Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Finantsnäitajad ja -suhtarvud (mln eurot) 2020 2019 2018 2017 2016 Äritulud kokku 63,8 62,8 63,0 45,8 43,3 Müügitulu 31,1 39,5 41,5 32,9 33,0 sh infrastruktuuriteenused 28,7 34,4 36,7 28,7 29,3 sh muud teenused 2,4 3,5 4,8 4,2 3,7 Muud äritulud 32,7 23,3 21,5 12,9 10,3 sh varade sihtfinantseerimine 7,8 5,3 4,9 4,7 4,2 sh sihtfinantseerimine 24,1 16,0 16,0 7,5 5,0 tulemuseesmärkide saavutamiseks sh muud äritulud 0,8 2,0 0,6 0,8 1,1 Kulumieelne ärikasum (EBITDA) 32,7 29,7 29,3 11,9 9,8 Puhaskasum 7,1 8,9 8,6 –7,6 –10,8 Rahakäive äritegevusest 13,6 13,0 28,2 –1,3 –0,3 Investeeringud 32,0 31,5 26,4 13,8 14,5 47 Varad aasta lõpus 356,9 342,6 334,1 304,2 301,4 Omakapital aasta lõpus 176,1 159,0 150,1 141,5 149,1 Intressikandvad kohustised aasta lõpus 26,3 30,8 30,2 33,9 37,8 Intressikandvad kohustised / EBITDA 0,80 1,04 1,03 2,84 3,86 (korda) Omakapitali suhe koguvarasse (%) 49,4 46,4 44,9 46,5 49,5 Ärikulud kokku 56,4 53,6 54,1 53,0 53,4 sh kaubad, materjalid, teenused 8,0 10,4 10,0 10,9 11,5 sh mitmesugused tegevuskulud 4,3 3,8 5,2 4,5 4,6 sh tööjõukulud 18,4 18,2 18,2 18,2 17,0 sh põhivara kulum 25,3 20,5 20,4 19,1 19,9 sh muud ärikulud 0,3 0,7 0,3 0,3 0,4 Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Tegevusmahud Ettevõtte avalikuks kasutamiseks määratud infrastruktuuril tegutses kaks kaubaveo-ettevõtjat (AS Operail ja AS Enefit Kaevandused) ning üks reisijateveo-ettevõtja (AS Eesti Liinirongid). Lisaks jätkas Eesti Raudtee aruandeaastal rahvusvahelise reisirongiliikluse korraldamist Tallinn–Peterburi–Moskva liinil, mida teenindab Venemaa Raudteede tütarfirma FPK ja kus veduriteenust osutab AS GoRail. Liini tegevus peatati alates 20. märtsist 2020 Covid-19 piirangute tõttu. 2020. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 11,5 mln tonni kaupu. Võrreldes 2019. aastaga vähenes veo- maht 12,7%. 98% kaupadest vedas raudteeveo-ettevõtja Operail AS. Kõige suurema osa kaupadest moodustasid 2020. aastal jätkuvalt väetised, mida veeti kokku 6,4 mln tonni ja mille vedu kasvas võrreldes eelmise aastaga 4,9%. Vedelaid naftasaadusi veeti 1,8 mln tonni ning see oli võrreldes 2019. aastaga 35,4% kehvem tulemus. Keemiakaupade vedu kasvas 1,5% ja oli kokku 1,4 mln tonni. Põlevkivi vedu (0,3 mln tonni) vähenes 74,0%. Tahkete mineraalsete kütuste veomaht oli 0,7 mln tonni ehk 6,7% väiksem kui 2019. aastal. Konteinervedude mahuks kujunes 2020. aastal 44,9 tuh TEU-d (20-jalane standardkonteiner) ja seda oli 41,5% vähem kui 2019. aastal. TOP 10 kaubad (tonni) ja struktuur veoliikide kaupa 2019-2020 7,000,000 48 6,000,000 2020 5,000,000 2019 4,000,000 3,000,000 2,000,000 1,000,000 0 ) i d ) ad d ad l ad ad kiv al ed d ise ba la et ub ub ub ub ev hk e au et tm ed ka ka ka ka l (ta Põ Vä ek us ia (v d d ad d ist M m se uu ed se ev Pu e im M Ke tu us kn ta kü t iri kü ja st d d se ge d se se al r Ke al ra om ra e e in Lo in M M Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Konteinerite kuine veomaht 2018–2020 (TEU) 8,000,000 7,000,000 6,000,000 5,000,000 4,000,000 3,000,000 2,000,000 1,000,000 0 i i r r r r ar r l st un ul ts ai ua be ril be be be gu Ju ru M är Ap Ju an oo m em em eb M Au ve Ja kt pt ts Ve No O De Se 2020 2019 2018 49 Transiidina läbis 2020. aastal Eestit 8,8 mln tonni kaupu ehk 6,7% vähem kui 2019. aastal. Kohalike vedude maht vähenes 36,1% ning ulatus 1,3 mln tonnini. Importveod olid kokku 1,2 mln tonni, vähenedes 16,5%, ning eksportveod 0,2 mln tonni, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 21,0%. Kaubaveo maht (tonni) ja struktuur veoliikide kaupa 2019–2020 14,000,000 12,000,000 10,000,000 8,000,000 6,000,000 Eksportvedu 4,000,000 Importvedu 2,000,000 Kohalik vedu 0 Transiitvedu 2020 2019 Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti avalikul raudteel veetavate kaupade maht väikseim. 2020. aastal vähenes veomaht kõikides Balti riikides, enim Läti Raudteel. Veomahud Balti riikide avalikel raudteedel 2019–2020 (tuhat tonni) -3,2% 53 430 55 209 -43,4% 41 490 -12,7% 23 467 11 534 13 211 2020 2019 Eesti Raudtee Läti Raudtee Leedu Raudtee Eesti Raudtee infrastruktuuril veeti 2020. aastal diisel- ja elektrirongidega 5,0 mln reisijat (–28%). Rahvus- vahelise Tallinn–Peterburi–Moskva reisirongiga sõitis 20 000 inimest (–82%). Teistest Baltimaadest oli raudteereisijate arv Lätis 12,8 miljonit ja Leedus 3,3 miljonit. 50 Kohalike reisijate kuine arv Eesti Raudtee infrastruktuuril (tuh) 2018-2020 700 625.5 615.4 618.8 613.2 609.5 603.5 591.9 593.9 585.7 579.6 579.8 578.3 574.8 555.8 559.0 552.5 556.7 544.9 600 539.1 543.0 524.1 516.8 515.5 507.8 500.2 493.1 495.2 480.4 458.6 500 433.1 417.9 386.4 355.4 345.0 400 291.4 300 139.3 200 100 0 i i r r r r r r l st un ul ts ai ua e ril be be ua be ob gu Ju M är Ap Ju an m br em em M o Au ve e Ja kt pt ts Ve No O De Se 2020 2019 2018 Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Kokku oli reisirongide käive ettevõtte infrastruktuuril 4,3 mln rongikilomeetrit, mis moodustas 76% kõikide rongide kogukäibest (2019. aastal 73%). Reisirongide käive vähenes võrreldes 2019. aastaga 6,3% ja kaubarongide käive 19,0%. Rongide käive (tuh rongikm) 5 000 4 548 4 000 4 262 3 000 2 000 1 662 1 000 1 347 2020 0 2019 Reisijatevedu Kaubavedu Veeremi töö moodustas 2020. aastal Eesti Raudtee infrastruktuuril 3,76 mld bruto tonnkilomeetrit, sh 51 kaubarongide töö 3,07 mld bruto tonnkilomeetrit ehk 81,6%. Võrreldes 2019. aastaga vähenes kauba- rongide töö 19,6% ja reisirongide töö 14,8%. Veeremi töö (mld bruto tonnkm) 5 4 3,82 3 3,07 2 1 2020 0,81 0,69 0 2019 Reisijatevedu Kaubavedu Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Äritulud AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2020. aastal 31,1 mln eurot (2019. aastal 39,5 mln eurot). Müügitulust 92% moodustasid tulud infrastruktuuriteenustest (2019. aastal 87%), millest raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tagavate põhiteenuste arvele langes 2020. aastal 26,7 mln eurot (2019: 32,9 mln eurot). Ülejäänud infrastruktuuriteenuste tulu saadi nii 2020. kui 2019. aastal peamiselt teenindusrajatiste kasutada andmisest ja kinnisvarateenustest. 56% kasutustasudest saadi kaubaveo-ettevõtjatelt (2019: 62%). Aas- taga vähenes kaubaveo-ettevõtjatelt saadav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 27% ja reisijateveo-ettevõtjatelt saadav kasutustasu 5%. Kaubaveo-ettevõtjate raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määradele avaldas survet turukonjunktuuri muutumine (ida-läänesuunalise transii- di jaotus Balti riikide vahel koos teatud kaubagruppide suundumisega Venemaa Läänemere-äärsetesse sadamatesse), mis langes ajaliselt kokku COVID-19 viiruse leviku algusega. Vastu tulles raudteesektori osaliste taotlustele muutis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma esialgset otsust, millega määrati raudteeinfrastruktuuri kasutus- tasud liiklusgraafikuperioodiks 2019/2020. Selle tulemusena vähenes kaubaveo-ettevõtjate poolt tasutav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu rohkem, kui tegevusmahtude muutus seda eeldanuks. Kuivõrd reisija- teveol ilmneb suur tihedussääst, langes reisijateveo-ettevõtjatelt saa- dav infrastruktuuri kasutustasu suhteliselt vähe võrreldes COVID-19 viiruse levikust tingitud reisijate arvu järsu vähenemisega. Muudest ärituludest (32,7 mln eurot) moodustas 74% raudteetaristu-ettevõtja tulemuseesmärkide riigieelarveline sihtfinantseerimine (2019. aastal vastavalt 23,3 mln eurot ja 69%). Ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse ning raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi tagamiseks sõlmiti 2015. aasta lõpul Eesti Vaba- 52 riigiga finantseerimisleping riigieelarveliste vahendite eraldamiseks aastatel 2015–2020. Lepinguga tagati, et tavapärastes äritingimustes ettevõtte tulud (mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute eraldatud vahendid) ning raud- teeinfrastruktuuri majandamise kulud on viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Lepingu alusel eraldati 2020. aastal Eesti Raudteele 17 mln eurot, mida kajastati jooksva aasta tuludes (2019. aastal 7,1 mln eurot, mida samuti kajastati 2020. aastal muu ärituluna). Nimetatud eraldis võimaldas Eesti Raudteel katta COVID-19 viiruse levikust tingitud müügitulu vähenemise mõju. Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Ärikulud Eesti Raudtee ärikulud olid 2020. aastal 56,4 mln eurot (2019. aastal 53,6 mln eurot), suurenedes aastaga umbes 5%. Ärikulude suurenemise peamiseks põhjuseks oli kulumi muutus. Kaupade, mater- jalide ja teenuste kulud vähenesid 2019. aastaga võrreldes umbes 23% infrastruktuurimaterjalide ja -hoolduse arvelt. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 12%. Tööjõukulud võrreldes 2019. aastaga oluliselt ei muutunud. Ärikulud (v.a kulum) 53 Aastatulem Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum oli 2020. aastal 32,7 mln eurot, mida on 10,1% rohkem kui 2019. aastal. Nagu 2019. aastalgi teenis ettevõte nii äri- kui ka puhaskasumit, mida põhjustas vara- semate aastate tulemuseesmärkide täitmise eest saadud ja aruandeaastal arvele võetud kulude siht- finantseerimine. Dividendide väljamaksmise otsustab ettevõtte üldkoosolek, kellena tegutseb Eesti Vabariigi majan- dus- ja taristuminister. Omaniku ootustes on sõnastatud, et kuna ettevõte ei ole vabaturul tegutsev äriühing, siis riik ei oota Eesti Raudteelt stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse, arvestades ettevõtte võimalusi pikaajalises plaanis. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2020 varasid 356,9 mln eurot (2019. aastal 342,6 mln eurot), millest 301,2 mln eurot ehk 84,4% moodustas põhivara. Tähtsamad kreeditoride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid kokkulepitule. Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused 54 Investeeringud Raudtee rekonstrueerimistööd on oluline osa Eesti Raudtee igapäevategevusest. 2020. aastal jätkas Eesti Raudtee Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusel investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Kokku investeeriti 2020. aastal 32,0 mln eurot (2019. aastal 31,5 mln eurot), millest 5,9 mln eurot (2019. aastal 17,7 mln eurot) kaasrahastati riigieelarvelistest (Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi) vahenditest. 2020. aasta suuremad projektid olid alljärgnevad. Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused ■ Lääne-Harju koondprojekt 9,2 mln eurot, sh: ■ Keila ja Paldiski jaamade rekonstrueerimine 5,9 mln eurot: Paldiski 3. ja 4. tee pikendamine, 1. ja 2. tee kapitaalremont, Keila paaritu kõriku väljaehitamine; ■ liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine 3,3 mln eurot: Keila, Vasalemma ja Paldiski jaamade ning Keila–Paldiski ja Keila– Vasalemma jaamavahede kõik ülesõidud varustati tõkkepuudega; ■ alustati Paldiski mnt viadukti rajamisega. Lääne-Harju koondprojekt koosneb mitmest osaprojektist, mille peamis- teks tulemusnäitajateks on: ρ kogu piirkond on üle viidud automaatsele dispetšertsentralisat- siooniga juhtimisele koos automaatsete matkade seadmisega; 55 ρ Tallinna–Pääsküla–Keila ja Klooga–Paldiski raudteelõikudel ning Keila, Klooga, Paldiski, Vasalemma ja Riisipere jaamades on remonditud kokku 47 km rööbasteed; ρ Keila–Valingu (km 78,395–81,080) ja blokkpost 89–Pääsküla (km 89,050–92,862) raudteelõikudele on ehitatud veel üks (II) peatee; ρ ehitatud on kaks silda (Pääsküla ja Keila jõele) ning üks viadukt (Topi sõlmes), Urda jalakäijate tunnel on pikendatud; ρ Paldiski mnt viaduktil on ehitatud uus sild vana kõrvale; ρ lõigule Balti jaam – Kitseküla on ehitatud idasuunal lisaks ole- masolevale veel üks peatee; ρ Balti jaama on ehitatud kaks uut elektrifitseeritud jaamateed koos platvormidega, 4. ja 5. tee on elektrifitseeritud. Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Lääne-Harju koondprojekti mõjunäitajatena on identifitseeritud muuhulgas: ρ tippaja läbilaskevõime jaamades ja jaamavahedel on kasvanud, mh ka kauba- ja reisirongidele lubatava kiiruse suurenemise ning kiiruspiirangute vähenemise tõttu; ρ ohutus- ja turvameetmed on rakendatud, sh raudteeülesõitudel ja -ülekäikudel; ρ inimfaktorist tulenevate riskide tõenäosus on vähenenud; ρ raudteemaa on korrastatud. ■ Tapa–Narva raudtee rekonstrueerimine ja kiiruse tõstmine 135 km/h 4,3 mln eurot: ■ rekonstrueeriti 8 km raudteed (Sonda–Kiviõli jaamavahe, Kiviõli, Püssi ja Kohtla jaamade peateed), rajati piirdeaiad Rakvere, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi ja Narva jaamadesse. Projekti peamiseks tulemusnäitajaks on reisirongidele kiiruse 135 km/h võimaldamine 66 protsendil Tapa–Narva raudteeliini peateede kogupikkusest, mille mõjul väheneb ekspressrongi sõiduaeg Tallin- na–Narva lõigul 2 tunnilt ja 15 minutilt 2 tunni ja 2 minutini. ■ Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimine ja kiiruste tõstmine 135 km/h 3,6 mln eurot: ■ rekonstrueeriti 10 km raudteed (Tabivere–Kaarepere jaamavahe ja Tabivere jaama peatee), rajatud ohutuspiirdeaed Tabivere jaama; 56 ■ alustati Emajõe uue raudteesilla rajamisega. Aastaaruanne 2020 2020. aasta tegevused ja tulemused Projekti peamiseks tulemusnäitajaks on reisirongidele kiiruse 135 km/h võimaldamine 44 protsendil Tallinna–Tapa–Tartu raudteeliini peateede kogupikkusest, mille mõjul väheneb ekspressrongi sõiduaeg Tallinna–Tartu lõigul 1 tunnilt ja 55 minutilt 1 tunni ja 44 minutini. 57 ■ IT-investeeringud 1,5 mln eurot: - liikluse varujuhtimiskeskuse seadmestamine ja töökohtade arvutiseerimine COVID-19 levikust tulenevate riskide maandamiseks, ERP-süsteemi Microsoft Dynamics 365 ja ühtse infohaldus- süsteemi ERVIN arendamine. ■ Teerajatiste (sildade ja truupide) kapitaalremont või ümberehitamine 1,2 mln eurot. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus VASTUTUSTUNDLIK TEENUS Raudteetaristu-ettevõtjana peame looma tingimused kaupade ja inimeste ohutuks liik- lemiseks raudteel. Reisijateveo-ettevõtjad, rongireisijad ja kaubaveo-ettevõtjad ootavad meilt kvaliteetset teenust – ohutusele lisaks ka heas korras taristut ning kliendisuhtlust. Hindame kõrgelt iga kliendi kokkupuudet Eesti Raudteega ja panustame kliendikoge- muse kvaliteedi tõstmisesse. Ühiskondlikud trendid tingivad järjest enam, et lõpptarbija soovib teda teenindava teenusepakkuja kõrval üha enam ka taristu haldajaga suhelda. Eesti Raudtee ülesanne on selle olukorraga kohaneda. Selleks vajalikud tegevused ja eesmärgid oleme kirja pannud ettevõtte strateegiasse. 2020. aastal tegime mitu uuendust: 58 ■ Juhatuse otsusega loodi kommertsosakond, mis keskendub ettevõtte kliendikesksemaks muutmisele, kutsudes ellu muudatusi nii ettevõtte sees kui ka klientide jaoks väljaspool ettevõtet. ■ Klienditeeninduse fookuses on suurem kaasatus – ühelt poolt klientide informeerimine ja kaasamine Eesti Raudtee projektidesse ning teiselt poolt teenistuste ja osakondade vahelisele koostööle kaasa aitamine. Kommertsosakonna laiem eesmärk on aidata kaasa reisijate ja kaubaveo mahu kasvule Eesti Raudtee taristul. Eesti Raudtee investeerib järjepidevalt raudteevõrgu nüüdisajastamisse, et kaupade ja inimeste liikumine raudteel oleks kiire ja mugav. Heas korras taristu aitab tagada, et veerem jõuaks ohutult ja turva- liselt soovitud ajal sihtkohta. Seega peame parima teenuse pakkumiseks tagama raudteel toimepidevuse, vajaliku läbilaskevõime ja graafikujärgse liikluse. Kõik see kokku ongi meie jaoks vastutustundlik teenus. Meie taristu seisukord 2020. aasta lõpuks: ■ kiiret rongiliiklust võimaldava raudtee osakaal 0,6% – 140km/h, 6% – 135 km/h ja 80% – 120 km/h (2019. aastal 84% – 120 km/h); ■ renoveeritud ooteplatvormide osakaal 100% (2019. aastal 100%), st kõik ooteplatvormid on renoveeritud mitte rohkem kui 10 aastat tagasi; ■ nüüdisaegset kaugjuhtimist võimaldavate liiklusjuhtimissüsteemidega taristu osakaal 17% (2019. aastal 14%); ■ 2020. aastal viidi IP-põhiseks üle dispetšerside liinidel Tallinn–Paldiski ja Tallinn–Tapa; ■ täielikult uuendatud kontaktvõrgu osakaal 48% (2019. aastal 40,4%). Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Eesti Raudtee üks oluline konkurentsieelis on vaba läbilaskevõime nii raudteel kui ka sadamates. Reisi- ja kaubarongide liiklusgraafikute väljatöötamine on Eesti Raudtee kui raudteetaristu-ettevõtja üks põhiülesandeid ja sellest kinnipidamine on sujuva raudteeliikluse eelduseks. Kuna tihenev reisirongi- 59 liiklus vähendab raudtee läbilaskevõimet, aeglustades seeläbi kaubarongide liikumist, on meie üles- anne leida tasakaal erinevate huvide vahel. 2020. aasta kvaliteedinäitajad: ■ raudtee-piiripunktide läbilaskevõime kasutamise osakaal: Narva 21,3%; Koidula 18,7%; Valga 27,2% (2019. aastal vastavalt 24,3%; 21,3%, 28,9%); Piiripunktide läbilaskevõime kasutamise osakaal 2020/2019, % 35,0 28,9 30,0 27,2 24,3 25,0 21,3 21,3 18,7 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 Narva Koidula Valga 2020 2019 Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus ■ liiklusgraafiku täitmine reisirongide puhul: 99,4% (2019. aastal 99,5%); ■ töörežiimi täitmine kaubaveol: 99,0% (2019. aastal 99,5%). ■ rikete arv: 1542 (2019. aastal 1682); ■ rikete tõttu hilinenud rongide arv: 174 (2019. aastal 235). Taristuteenistuse 2020. aasta tegevused Teemajandus 2020. aasta plaaniliste hooldustööde eesmärgiks oli saavutada ja hoida ohutut rongiliiklust kehtestatud kiirusega. Põhilised hooldustööd olid järgmised: raudtee toppimine masinaga 64 kilomeetril, 32 pöörme masinaga toppimine, Fastclip-tüüpi rööpakinnituste korrashoid 18,2 kilomeetril, KB-tüüpi rööpakinnituste korrashoid 9 kilomeetril. Asendasime 5762 puitliiprit ja 1261 pöörmeprussi, topiti kokku 40 500 üksikliiprit. Lisaks tehti 230 termiitkeevitust ja 90 riströöpa pealekeevitust. Teerajatiste järelevalve 60 2020. aastal viisime läbi põhjaliku auditi ja muutsime teerajatiste järelevalvet, luues uued hindamis- kriteeriumid. Uus süsteem annab meile tervikliku ülevaate iga teerajatise seisundi muutuse kohta eraldi, piirkondlikult kokku ja ka tervel taristul kokku. See annab meile võimaluse suunata vajalik ressurss täpselt sinna, kuhu vaja. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Telekom ja turvangusüsteemid Uuendati liiklusjuhtimissüsteeme järgmistes jaamades Lääne-Harjumaa lõigul: ■ Keila, Vasalemma ja Paldiski ■ Keila–Vasalemma, Keila–Klooga, Klooga–Paldiski jaamavahed Turvangusüsteemide jätkusuutliku töö tagamiseks rajati dubleerivad optilise kaabli liinid lõikudele: ■ Tapa–Jõhvi ■ Tapa–Jõgeva ■ Valga–Antsla Elektrivõrgud 2020. aastal vähenes elektrivõrgus registreeritud vahejuhtumite arv 419-le (2019. aastal registreeriti 444 juhtumit), kusjuures juhtumid pole alati seotud riketega. Varasema aastaga võrreldes suurenes välisvõrgu katkestustega seotud juhtumite arv. Asendasime jaotusvõrgus hulga puittraaverseid ning korrastasime liinide alust maad. Kontaktvõrgu valdkonnas vahetasime Raasiku jaamas mootorajamid ning suurema projektina asendasime Raasiku veoalajaamas ühe vana veotrafo ning alaldi. Seoses raudteetaristu elektrifitseerimisega ja tulevaste hooldustöödega korraldasime hanke kontakt- võrgu hooldussõiduki soetamiseks. Soetatud sõiduk on varustatud kõikide hooldustööde tegemiseks vajalike seadmetega ning rööbasteel sõitmist võimaldavate juhtratastega. Dresiini asendamine sõidukiga, millega on võimalik liikuda nii maanteel kui ka raudteel, aitab lisaks hooldustööde tegemisele vähen- 61 dada ka rikkele reageerimise ja rikke kõrvaldamiseks kuluvat aega, takistades sealjuures rongi- liiklust vaid minimaalselt. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Kinnisvara Eesti Raudtee kinnisvarastrateegia lähtub oma tegevuses kinnisvara optimeerimisest, mis näeb ette mittevajalike hoonete lammutamise ning kinnisvara müümise. Peamised eesmärgid kinnisvarastrateegiast lähtuvalt on järgmised: ■ tagada optimaalne hoonete ja rajatiste arv toetamaks põhitegevust; ■ tagada kasutuseta jäänud kinnisvara suunamine majanduskäibesse parimal moel; ■ tagada kinnisvara otstarbekas haldamine vastavalt tänapäevastele standarditele; ■ tagada kinnisvara korrashoid majanduslikult tõhusaimal moel. 2020. aasta alguse seisuga oli Eesti Raudteel 286 hoonet ja ligikaudu 60 000 m2 hoonete kogupinda. Sama aasta lõpuks vähendasime hoonete arvu 16 võrra: ■ 8 hoonet lammutasime, lisaks lammutasime raudteemaal asunud ebaseaduslikke hooneid/rajatisi; ■ 8 hoonet võõrandasime. Sellele lisaks remondime igal aastal olemasolevaid administratiivhooneid, et tagada töötajatele sobilikud olme- ja töötingimused. 2020. aastal tehtud remonttööd olid järgnevad: ■ Tartu sidemaja (Riia tn 43) 2. korruse olmeruumide remonttööd 75 m2; ■ Valga sidemaja (Jaama pst 14a) olmeruumide ja ETS-posti (Jaama pst 18) trepikoja 62 remonttööd 222 m2; ■ Tartu jaama töökoja (Näituse 26a) renoveerimine; ■ lisaks eelnevale renoveeriti kolme objekti katused (Antsla alajaam, Valga trafoalajaam nr 9, Valga teejaoskonna hoone). 2020. aastal tehtud suuremad kinnisvara hooldustööd: ■ niitmised mahus 320 hektarit; ■ talvised heakorratööd (lume rookimine, libedusetõrje) 160 objektil; ■ sisekoristustööd hoonetes 23 332 m2. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Ohutusjuurdluste tulemused näitavad, et rongide inimestele otsasõitude korral on sagedasti põhjuseks inimeste joove ja enesetapud; märgatakse lähenevat rongi ja püütakse selle eest läbi lipsata; kapuutsi ja kõrvaklappide ning teiste tähelepanu hajutavate tegurite tõttu ei märgata rongi; ühelt teelt lastak- se rong läbi, kuid samas ei veenduta mööda teist rööbasteed läheneva rongi puudumises; raudteeületuskohtadel eiratakse ohutusseadmeid; ei veenduta läheneva rongi puudumises ega anta rongidele teed. 63 Ohutus ja turvalisus raudteel Ohutus on Eesti Raudtee tegevuse kõige olulisem märksõna. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine raudteeohutusest on pikaajaline ja süsteemne töö, mis eeldab kõikide osa- liste panust. Sellesse peavad olema kaasatud raudteetaristu-ettevõtja, taristu kasu- tajad, ametiasutused. Oleme raudteeohutuses püstitanud nn nullvisiooni. Teeme kõik endast oleneva, et kujundada raudteetaristu ja selle ohutusega seotud tegevused selliselt, et ka inimliku eksimuse korral inimesed raudteel viga ei saaks ega hukkuks. Raudteeohutus oleneb kolmest põhifaktorist: 1) tehnilised ohutusmeetmed: liiklusjuhtimise süstee- mid, monitooringusüsteemid, millega jälgime seadmete tööd, ning tehnika, millega kontrollime raudtee- taristu seisukorda jms; 2) avaliku ohutusega seotud tõkkepuud, helialad, piirdeaiad, jalakäijate foo- rid, kaamerasüsteemid jms; 3) ennetus- ehk teavitustöö. Meie panus numbrites: Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus 11 Üle 60 km 46 75 121 jalakäijate rajatud tõkkepuuga automaatse helisignalisat- tunnelit piirdeaedasid varustatud raud- foorisignalisat- siooniga ehitatud viimaste vales kohas teeülesõitu siooniga varustatud aastate jooksul raudtee ületami- (kokku 150), varustatud raud- raudteeülesõitu se takistamiseks aastaks 2023 teeülesõitu (kok- (kokku 150) (10 km rajatud saavad tõkke- ku 150) 2020. aastal) puud 106 ülesõitu 354 11 485 578 meedia- miljonit (324 Eesti last kajastust eurot Raudtee; (66% koolis ja ohutuse investeerime 161 taristu 34% lasteaias) teemadel lähiaastatel uue kasutajate) on saanud meie (2019: 481) ohutusvarustuse töötajat töötajatelt raud- paigaldamiseks on saanud ohu- teeohutuse alast 107 ülesõidule ja tusalast koolitust koolitust 9 ülekäigule 2020. aastal (2019. aastal 180) 64 Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kui automaatse foorisignalisatsiooniga raudteeülesõidukohtadesse lisatakse tõkkepuu, vähenevad õnnetusjuhtumid 50% võrra. Seega on taolised taristu-uuendused ka Eesti Raudteele väga olulised, et hoida eelkõige inimelusid. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Ennetustöö Meie asutatud MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) koondab pea kõiki Eesti raudtee-ettevõtjaid ja avali- ku raudteeohutuse teavituskoolitusi korraldatakse igal aastal nii lasteaedades kui ka koolides, jõudes 2020. aastal ohutusteabega kuni 4000 lapseni. Samuti tegime 2020. aastal koostöös OLE-ga mitmeid avalikke kampaaniaid raudteeohutuse suurendamiseks („Sind oodatakse jõuluks koju“, „Viimane kaader“ ja raud- teeohutusnädal „Vaata vasakule ja paremale ning lase rong läbi“). 65 Päästevõimekus Eesti Raudteel on tugev päästevõimekus ja -tehnika ning pidev valmisolek kriisisituatsioonideks. Raudtee- taristu haldajana näeme endal olulist vastutust tagada kiire reageerimine võimaliku reostuse korral. Suure reageerimisvalmiduse tagamiseks on meie töötajad regulaarselt koolitatud, õppuste käigus mängitakse läbi eri õnnetusjuhtumeid, et tagada valmisolek. Ohutuse ja turvalisuse tagamiseks teeme alati kõik endast oleneva ning meil on aktiivne koostöö teiste raudtee-ettevõtjate ja partneritega. Juhtumid Tõsiseid õnnetusjuhtumeid Eesti Raudtee taristul 2020. aastal ei olnud (2019: 0; 2018: 0; 2017: 0). Õnnetusjuhtumeid oli 9 (2019: 9; 2018: 23; 2017: 18), sh 7 otsasõitu inimestele, 1 kokkupõrge ülesõidu- kohal ja 1 kokkupõrge takistusega. Positiivne on, et ülesõitudest rääkides kordus parim aasta, kui oli ainult üks õnnetusjuhtum, ja selles ükski inimene viga ei saanud. Eesti Raudtee taristul sai õnnetus- juhtumites (otsasõidud inimestele) kokku kannatada 7 inimest, sh hukkus 4 inimest ja 3 sai kehavigas- tusi. Võrreldes 2019. aastaga vähenes kannatanute arv ühe võrra ja hukkunute arv kahe võrra. Vahejuhtumeid (kõik rööpamurrud) oli 3, st võrreldes eelneva aastaga oli rööpamurru juhtumeid 7 võrra vähem (2019: 10; 2018: 9; 2017: 5). Positiivne on, et aastal 2020 ei olnud rööpamurdude põhjuseks enam töövõtjate tehtud ebakvaliteetsed termiitkeevised, mis aastatel 2017–2019 palju probleeme valmistasid. Tehnilisi juhtumeid oli kokku 309, juhtumite arv vähenes 9 võrra (2019: 318; 2018: 356). Avaliku ohutuse ja raudteeliikluse olulisemad murekohad on ülesõidukohtade automaatika rikked, side- ja turvanguseadmete riketest ning kaablite lõhkumisest põhjustatud häired rongiliikluses. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Reisijate suure arvu, ohtlike kaupade veo ning avatud olemuse tõttu on raudteetransport üks levinumatest kuritegelike rünnete sihtmärkidest võrreldes näiteks õhutranspordiga. Mujal maailmas toimunud raudtee- katastroofid, sh pahatahtlikud ja terrorirünnakud raudteesüsteemi vastu, eeldavad meie turvateenuse pakkuja, politsei ja teiste koostööpartnerite süsteemset, järjepidevat ja ohtude eest kaitset pakkuvat koos- tööd. Samuti peame parimal viisil ennetama avaliku ohutuse ning kuritegevusega seotud riske ja ohte. Vandalismijuhtumeid oli meie taristul kokku 246, eelneva aastaga võrreldes neli juhtumit enam. Ükski vandalismijuhtum ei olnud kuritegelik rünnak Eesti Raudtee toimepidevuse või rongiliikluse vastu – tegemist oli rongiliiklust ja/või avalikku ohutust mõjutavate sündmustega, nagu näiteks tõkkepuude mahasõitmine, fooride lõhkumine, kõrvalised esemed või isikud raudteemaal, grafiti jms. Uue turvalahendusena kasutab Eesti Raudtee Kopli kaubajaamas droone. See asendab osaliselt mehitatud valve ringkäiku jaama territooriumil. Droonid on spetsiaalselt selleks eelhäälestatud GPS-koodidega ning teevad kindlatel kellaaegadel turvalende. 2020. aastal paigaldasime Nõmme ülesõidule punase tule kaa- mera, mis aitab tulevikus vähendada tõkkepuude mahasõitmist ning punase tulega raudtee ületajaid. Kaamera aitab tuvastada rikkumised ning edastab info efektiivselt PPA-le. Infoturve 66 Infoturbepoliitika eesmärk on tagada põhi- ja tugiprotsesside katkematu toimimine ning ettevõttes käitata- vate isikuandmete ja ärisaladuste piisav kaitse. Tahame intsidente ennetada, vajaduse korral tuvastada ja lahendada ning kriisiolukorrast võimalikult kiiresti taastuda. Selle tulemusena saavad meie töötajad, klien- did ja töövõtjad Eesti Raudteed usaldada ning teada, et töödeldavad andmed on kaitstud nõutud tasemel. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus 2020. aastal liitus meie ettevõttega ka infoturbe spetsialist. Samuti kinnitati mitu infoturbega seo- tud dokumenti (infoturbepoliitika, arvutikasutaja eeskiri, arvutivõrkudega soetud juhendid). Riigi In- fosüsteemi Ameti toel korraldati üle-ettevõtteline turvalisuse audit. Olulise sammuna peeti ettevõtte arvutikasutajatele küberkaitsekoolitus. Kõik see oli vajalik, et saaksime 2021. aasta lõpus alustada EVS-EN ISO/IEC 27001:2017 eelauditiga, mis peab ütlema, kas oleme õigel teel, et 2022. aastal saada endale vastav sertifikaat. 2020. aastal toimus Eesti Raudtees üks infoturbe intsident, kus lekkis ühe töötaja e-maili postkast. Juhtumile saadi kiiresti jälile ning suurt kahju intsident ei põhjustanud. Innovatsioon ja digiteerimine Eesti Raudtee on uuendustele avatud ning paljud ettevõttesisesed projektid on seotud uute tehno- loogiate rakendamisega. Ettevõttena hoiame end kursis moodsate tehnoloogiliste lahendustega, et leida võimalusi nende rakendamiseks ettevõttes. Tööprotsesside digiteerimine ja automatiseerimine on Eesti Raudtee lähiaastate tegevusplaanis peamisteks märksõnadeks. Raudtee peamine katsumus innovatsioonivallas on muutuda nüüdisaegseks teenusepakkujaks nii veoettevõtjatele kui ka reisijatele. Praegu ei ole veel sektoriülest süsteemi, kuidas seda ülesannet parimal viisil lahendada, kuid teeme selle nimel eri pooltega koostööd. 2020. aasta olulisemad tegevused ■ Töötasime välja Microsoft Dynamics 365 baasil realiseeritava varahalduslahenduse 67 katseprojekti Koidula jaama baasil. Projekti raames digiteeriti varainfo, sisestati varade hoolduskavad ning kaeti tööprotsess töökäskude avamisest tagasiside kogumiseni. Projekt andis väärtuslikku tagasisidet lahenduse taristuüleseks rakendamiseks. ■ Koostöös ettevõttega HxGN Safety & Infrastructure GmbH juurutasime Eesti Raudtee ruumiandmete infosüsteemi GeoTrAMS, mis on Hexagon Geospatiali tehnoloogiale tuginev rööbasteedele mõeldud erilahendus. Eesti Raudteel selline infosüsteem seni puudus. Tarkvara on seotud Maa-ameti aluskaartidega ning ettevõtte äritarkvaraga Dynamics 365. GeoTrAMS võimaldab visualiseerida ettevõtte varasid kaardil (nii staatilisi kui dünaamilisi) ning luua teenuseid nii ettevõttesiseseks kasutamiseks kui välistele huvigruppidele. ■ Jätkasime uue liikluskorraldustarkvara projektiga TTCMS (Timetabling, Traffic Control and Management System), viies läbi hanke ning sõlmides lepingu Indra Systemas SA-ga (Hispaania). Lahendus võimaldab digiteerida liiklusgraafikute väljatöötamise, dispetšertsentralisatsiooni ja raudteeliikluse korraldamise ning parandab oluliselt analüüsivõimalusi. Tarkvara taristuülene rakendamine on planeeritud 2024. aasta lõppu. Lähiriikidest kasutab sama tarkvara ka Leedu Raudtee. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus 68 ■ Lõime turvangusüsteemide moderniseerimise kontseptsiooni ning valmistasime ette tehnilise dokumentatsiooni järgnevate projekteerimis- ja ehitushangete läbiviimiseks. Korraldasime põhisüsteemi hanke, mille võitsid Siemens Mobility Oy Eesti filiaal ja GRK Rail Oy. 2020. aasta novembris 25 aastaks sõlmitud leping hõlmab turvangusüsteemi projekteerimist ja kasutuselevõttu ning järgnevat hooldusperioodi tugiteenustena, samuti on tagatud varuosad kuni lepinguperioodi lõpuni. CCS-i (control command and signalling) põhiprojekti kohaselt asendatakse vanad releeblokeeringuga liinid 1–5 duaalse mikroprotsessoripõhise SIL 4 blokeerimissüsteemiga. Kogu süsteemi kasutuselevõtuks on vaja korraldada veel mitmed tugihanked. ■ Rahvusvahelises koostöös saavutasime tehnilise valmisoleku paberivabadeks vedudeks Läti ja Leedu raudteedega nii ekspordi kui ka impordi suundadel. ■ Vene Raudteega oleme käivitanud arendusprojekti, mille tulemusena muutuvad paberivabaks ka arved ning pakkelehed. Klientidele avaneb võimalus menetleda dokumente Eesti Raudtee või meie vedajate portaalis elektrooniliselt ning edastada need kohe ka tollile. ■ Tõstsime märkimisväärselt oma olulisimate infosüsteemide töökindlust, võttes kasutusele dubleeritud serveriruumi. ■ Valmistasime ette ülemineku Microsoft 365 kasutamisele. ■ Alustasime ida teepiirkonna ladude digiteerimisega, mille eesmärk on viia kõik sealsed laod kesklaoga samale tasemele. Materjalide liigutamiseks kasutatakse skannerlahendust ning paber muutub ajalooks. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Haridus-, teadus- ja arenduskoostöö Teadus- ja arendustöö vallas on Eesti Raudtee seotud kolme suurema projektiga. ■ Projekti „5G ROUTES“ eesmärk on testida 5G toimivust piiriüleses koridoris (Via Baltica – North), st selgitada välja teenuse transpordikoridoride (maismaa, raudtee jt) ja piiriülese rakendamise ning toimivuse võimalused. Eesti Raudtee osales „Horizon 2020“ programmis kaastaotlejana. Selle projekti valis välja programmikomitee ning töödega alustati 2020. aastal. This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under the Grant Agreement No 951867 ■ Eesti ja Läti raudteede teabevahetussüsteemide kooskõlla viimiseks loodi reisijateveo (TAP TSI) ja kaubaveo (TAF TSI) telemaatikarakenduste koostalitluse tehniliste kirjeldustega projekt, mida juhib Läti Raudtee ja mida finantseeritakse Euroopa ühendamise rahastust (CEF Transport). Kaasrahastatav ELi Euroopa ühendamise rahastust ■ Koostööprojekt Eesti Kunstiakadeemiaga, mille raames loodi kahe doktorandi uurimistöö tulemusena Balti jaama ja Kopli poolsaare arengukava. Detsembris 2020 sõlmisime koostöökokkuleppe Tallinna Tehnikakõrgkooliga (TTKK), mille sisuks on koostöö sealsete logistikainstituudi ja ehitusinstituudiga õppepraktika läbiviimisel ja õppekavade ning materjalide väljatöötamisel. Eesti Raudtee nõukogu esimees kuulub ka TTKK nõunike kogusse. Valdkonna eksperdina kuulub Eesti Raudtee esindaja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) mehhanoteh- nika doktoriõppekava, logistika magistriõppekava ja ärinduse bakalaureuseõppekava programmi- 69 nõukodadesse. Ettevõtte töötajad olid lektoriteks, lõputööde juhendajateks kõikidel kõrgharidusta- semetel või kuulusid lõputööde kaitsmiskomisjonide koosseisu TTKK-s, TTÜ-s, Kaitseväe Akadee- mias ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Jätkusuutlik tarneahel Eesti Raudtee korraldab igal aastal hankeid kümnete miljonite eurode väärtuses: mitmesugused teenused, ehitus- ja remonditööd, seadmete, varuosade ja transpordivahendite soetamine, kon- toritarbed jne. Olles avatud hoiakuga ettevõte, avaldame riigihangete registris juba hanked, mis ületavad 10 000 euro piirmäära. Eesti Raudtees korraldatavad hanked peavad: ■ olema õiguspärased ja vastama riigihangete seaduse nõuetele; ■ tagama säästliku ja otstarbeka ressursside kasutuse; ■ olema avatud konkurentsile, et saada võimalikult palju erinevaid pakkumusi, mis lubab leida parimad lahendused ja koostööpartnerid. Riigihanke üldpõhimõtete järgimiseks kontrollib hankeosakond kõiki hankeid, mille maksumus üle- tab 10 000 eurot. Väiksemate ostude tarbeks oleme kehtestanud ettevõttesisesed reeglid – näiteks tellimiskirjad kinnitab mitu inimest ning kõikide teenuste ja ostude hanked, mis ületavad 1000 euro piiri, korraldatakse vastavalt 2020. aastal uuendatud hankekorrale ja koostöös hankeosakonnaga. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Hangete sotsiaalmajanduslik mõju Riigihankereeglite eesmärk on avada piiriülest huvi äratavad hanked võimalikult laiale Euroopa Liidu tarnijate ringile. Üldiselt kehtib reegel, et mida suurema maksumusega hange, seda suuremale hulga- le ettevõtjatest saadetakse kutse hankes osalemiseks. Samas on 90% (2019. aastal 93%) Eesti Raudtee hankelepingutest sõlmitud siiski kohalike ehk Eesti partneritega – seega on meie panus hankijana kohalikku majandusse oluline. Maksumuste järgi sõl- miti hankelepinguid 2020. aastal kodumaiste pakkujatega ligi 25% (2019. aastal 66%). Oluline on selle juures, et kui viimastel aastatel on lepinguid sõlmitud mahus 30–50 mln eurot aastas, siis 2020. aastal koguni 162 mln eurot. Kui jätta kõrvale ühe välismaise pakkujaga sõlmitud leping 115 mln euro väär- tuses, siis oleks maksumuse järgi kodumaiste pakkujatega sõlmitud lepingute osakaal 85%. Seega piiriüleste lepingute osakaalu suurenemise peamiseks põhjuseks on üksikud ülisuured hanked, mille puhul võib hankelepingute täitmine kohalikele pakkujatele üle jõu käia. Sageli kaasatakse seetõttu välismaa ettevõtja ühispakkujana või saab lepingupartneriks välismaine pakkuja üksi. Eesti Raudtee tegutseb valdkonnas, kus määrava tähtsusega on ohutus ja keskkonnahoid ning seda võtame arvesse ka riigihanke alusdokumentide koostamisel. Hangetel osalejatelt ja koostööpartneri- telt eeldame selles vallas korrektset ja lepingutingimustele vastava teenuse pakkumist. Tihti on keskkonnanõuded kirjeldatud hanketingimustes, nt hangitavad, teenuse osutamisel või töö tegemisel kasutatavad materjalid peavad vastama nõutud sertifikaatidele. Võimaluse korral paneme hangetes erilist rõhku materjalide taaskasutusele. Lähtume hanketingimuste koostamisel elutsükli ku- ludest, arvestades näiteks soetatavate materjalide vastupidavust ja hilisemaid hoolduskulusid. Nii ei saa otsustamisel määravaks vaid toote soetusmaksumus, vaid alusdokumentides kirjeldatud kujul ka toote elukaare maksumus. 70 Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Keskkonnamõjud ja -juhtimine Transpordisektor avaldab paratamatult suurt survet looduskeskkonnale 71 ja inimeste tervisele muu hulgas läbi õhusaaste, kliimamuutuste ja müra. Transpordisektori keskkonnakoormus sõltub kolmest põhitegu- rist: sõitude arvust ja pikkusest, kasutatud transpordiliikidest (kuivõrd mõni neist on keskkonnahoidlikum kui teised) ning veotehnoloogiatest. Rongiliiklust peetakse üheks keskkonda säästvamaks transpordiliigiks, kuid siingi on võimalus keskkonna- mõju vähendada. Selleks et oma jalajälge keskkonnale vähendada, kasutame parimaid võimalikke ja majanduslikult tasuvamaid tehnoloogialahendusi, jälgime seadusandluse ja avalikkuse nõudmiste muutusi ning teeme enamat kui õigusaktid meid kohustavad. Eesti Raudtee lähtub vastutustundlikust ja säästvast suhtumisest keskkonnahoidu. Meie tegevuse keskkonnamõju põhiaspektid on ohtlikud jäätmed (kasutusel olnud liiprid), energiakasutus, müra ja vibratsioon ning vähemal määral ka risk vee- ja pinnasesaasteks ning heitmed välisõhku. Keskkonnamõju juhtimisel lähtume regulatsioonidest ja nõuetest, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi standardist ning Eesti Raudtee ohutuse, tööohutuse, kvaliteedi ja keskkonna juhtpõhimõtetest, mille kohaselt: ■ selgitame välja ohud, hindame riske ja kavandame ennetavaid meetmeid, et meie tegevus ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda; ■ eelistame raudtee ehitamisel, remontimisel ja hooldamisel keskkonnasõbralikumaid tehnoloogilisi lahendusi ning materjale, et vältida keskkonna saastumist ning saastumise ohtu; ■ arendame töötajate teadmisi ja oskusi raudteetaristu keskkonnasäästliku majandamise tagamiseks; ■ tagame töötajatele ja koostööpartneritele juhtpõhimõtete kättesaadavuse; selgitame ja suuname, et nad saaksid kaasa aidata keskkonnakaitse mõjususe suurendamisele meie ettevõttes. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus 2020. aastal toimus ISO 14001 sertifitseerimise korraline järelaudit, mille läbisime ilma oluliste keskkonna- alaste leidudeta. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonis, kus oleme ühed asutajaliikmed, on meie vedada keskkonnajuhi kutsestandardi temaatika ja hea tava komisjon, kes hindab keskkonna- konsultantide pädevust ja töökultuuri. Energia ja õhusaaste Meie tegevusest tekkiv õhusaaste ning mõju keskkonnale ja kliimamuutustele on pigem vähene. Peamine süsinikoksiidi-, vääveldioksiidi-, lämmastikoksiidi- ja looduslike orgaaniliste ühendite heide tekib ühe kerg- kütteõlil ja ühe maagaasil töötava katlamaja kütmisel ning ettevõtte masinapargi kasutamisel. Eesti Raudtee on võtnud suuna säästlikumatele küttesüsteemidele. Hetkel on meil vaid kaks suuremat katlamaja, mille heitmeemissiooni välisõhus me igas kvartalis arvutame – kergkütteõli katlamaja Muugal ja gaasikatlamaja Narvas. Kokku oli nende kahe katlamaja heitkogus 2020. aastal 232 tonni CO2 ja 0,8 tonni muud heidet (täpsemad andmed GRI indeksis aruande lõpus). Eesti Raudtee süsinikujalajälg saasteallikate kaupa 5% ~0% 2% Elektrienergia 72 Kütteõli Autokütus Muud 93% Elektrienergiast rääkides on Eesti Raudtee nii ostja kui ka müüja rollis. Energiatõhususe suurendamiseks peame saama parema ülevaate reaalsest tarbimisest ja energiakaost, samuti vajab võrk ise nüüdisajasta- mist. Osaliselt on elektrivõrku siiski uuendatud ja uued osad on optimaalselt planeeritud. 2020. aastal jätkasime tegevustega järgmiste ülesannete täitmiseks: ■ viia elektrienergia tarbimise arvestus kauglugemisele; ■ ehitada 50 kW võimsusega päikesepark Eesti Raudtee omatarbeks; ■ rajada 3,4 MW päikesepark, mis kataks osa alajaamade võimsusest. 2020. aastal ostsime 33,9 GWh elektrienergiat (2019. aastal 37,1). Sõidukite tarbitud kütuse kogus oli 409 tuhat liitrit (2019. aastal 443 tuhat liitrit). Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Eesti Raudtee otsustas 2020. aastal, et minnakse üle rohelisele energiale. Ettevõte tarbib aastas kuni 40 GWh elektrienergiat, mis on võrreldav umbes kümne tuhande kodumajapidamise energiatarbega aastas. Eesti Raudtee enda taristu tarbeks ku- lub ostetavast elektrienergiast ligikaudu 40%. Selle energiaga hoitakse muuhulgas töös raudtee juhtimissüsteeme ja jaamu, valgustatakse taristut, sulatatakse talvel pöörmetelt lund ning jääd. Reisijatevedu korraldava ettevõtja elektrirongid tarbivad nelja veoalajaama kaudu samuti ligikaudu 40% tellitavast ener- giast ning 20% energiast kasutavad ära teised tarbijad, kes on Eesti Raudtee võrguga ühendatud. Üleminek taastuvatest alli- katest pärineva energia kasutamisele annab korraliku panuse keskkonnahoidu. Materjalid ja kemikaalid Taristu hooldamisel ning ehitamisel eelistame keskkonnasõbralikumaid vahendeid. Lähtume võimalusel sellest, et materjale saaks hiljem taaskasutada. Kasutame oma tegevuses kahte suuremat kemikaalirühma: õli ja umbrohutõrjevahendeid. Pöörmete mää- rimiseks kasutame biolagunevat määret ja määrimiseks on kasutusel survepritsid, mille abil saab määr- deaine minimaalselt vajalikus koguses pöörmepadjale paigaldada. Uued paigaldatavad pöörmed on juba määrdeainevabad. Otsime aktiivselt keskkonnasõbralikemaid võimalusi umbrohutõr- jeks. 2020. aastal katsetasime loodushoidlikku pelargoonhappe- põhist umbrohutõrjevahendit. Jõgeva jaamas tehti katselõigud, kus prooviti pelargoonhapet ning pelargoonhappe ja teiste umb- 73 rohutõrjevahendite segusid. Katse tulemusel selgus, et pelargoon- happe kasutamisel oleks selle kulu 40 l/ha. Praegu kasutatava glüfosaadipõhise taimekaitsevahendi kulu on 6 l/ha. Kahjuks ei olnud katse edukas, sest isegi kui pelargoonhape on looduslikum vahend, siis sellise koguse keskkonda suunamine ei saa kuidagi loodust säästvam olla. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Jäätmed ja taaskasutus Meie suurimaks probleemiks on siiani olnud vanad, kasutuskõlbmatuks muutunud puitliiprid, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, sest on immutatud kreosoodiga, mis on kantserogeenne aine. Selliste männiliiprite eluiga on kuni 20 aastat ja nende nõuetekohane utiliseerimine on äärmiselt kulukas. Alates 2019. aastast Eesti Raudtee puidust liipreid enam ei hangi. Kõik uued raudteelõigud ehitatakse betoonliipritele. 2020. aastal utiliseerisime kasutuselt kõrval- datud liipreid 1855 tonni ja muid ohtlikke jäät- meid 4840 tonni. 74 Keskkonnaalane seadusandlus muutub järjest karmimaks ja alates 2021. aastast tuleb meie liiprite ladus- tamise platsid ka ära kindlustada, et oleks tagatis jäätmete utiliseerimiseks. Müra ja vibratsioon Raudteeliiklus tekitab vibratsiooni ja müra. Enim võib vibratsioon olla tajutav vahetult raudtee ääres asuva- tes hoonetes ehk raudtee kaitsevööndis. Uuringute kohaselt on rongiliikluse tekitatud vibratsiooni mõjuala ulatus umbes 25 meetrit, seega ei levi vibratsioon raudtee kaitsevööndist kaugemale. Olenevalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev: mida tihedam pinnas, seda paremini summutab see vibratsiooni. Raudtee ümbruses on valdavalt ehitusgeoloogiliselt suure kandevõi- mega pinnased, mille vibratsiooni edasikandmise omadused on väiksemad. Vibratsiooni ja müra vähendamiseks kasutab Eesti Raudtee uute raudteelõikude rajamisel kokkukeevitatud rööpaid. Ka liiprite ja rööbaste vahele paigaldatavad aluslapid aitavad müra vähendada. Oleme rajanud müratõkkeid näiteks Tartus ja Muugal. 2020. aastal laekus meile kolm kaebust (2019. aastal 3) müra kohta, mis oli tingitud ühel korral raudtee seisukorrast ja kahel korral kaubarongi piirkonna läbimisest. Liigume jõudsalt selles suunas, et raudtee inf- rastruktuur sulandub linnaruumi nii, et inimesed ei tajugi selle olemasolu. See eeldab tugevat teavitustööd ohutuse vallas, müratõkkeid ja inimeste liiklemise lahendusi, mis reaalselt vastaksid nende vajadustele ja lahendaksid probleemi. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus Lekked ja reostus Suhtume alati suure ettevaatlikkusega võimalikesse leketesse ja reostusse. Suuremat pinnasereostust või lekkeid võivad raudteeliikluses tekitada ohtlikke veoseid (kütus, väetised) vedavad rongid. 2020. aastal ühtegi suuremat leket ei olnud. Elusloodus Tavapäraselt tegutseb Eesti Raudtee oma kaitsevööndi sees. Raudtee ääres on ka looduskaitsealasid, kuid need ei ulatu raudtee kaitsevööndisse. Näiteks on Valga–Koidula lõigul üks liblikate kaitseala, Tapa– Tartu suunal Põdrangu looduskaitseala, Äntu maastikukaitseala, Seljamäe hoiuala ja Mustallika loodus- kaitseala. Neile on kehtestatud sihtkaitsevööndid, mille puhul on kaitsealal lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Ehitustegevust planeerime ainult varem tehtud keskkonnauuringute alusel. Töid tehes peame alati arvesta- ma mõjuga elusloodusele. Raudtee-ehitus võib kaasa tuua puude ja põõsaste raie, maapinna ja taimestiku tallamise, pinnase ümberpaigutamise. 2019. aastal alustati Emajõe silla keskkonnamõjude hindami- sega ja selle raames on tehtud uuringud kaitsealuste taimede, vee-elustiku ja müra kohta. Keskkonnamõjude hindamise aruanne valmis 2020. aasta aprillis. 75 Uute raudteelõikude rajamisel arvestame ka loomade liikumistrajektooriga, läbipääsudeks rajame tunneleid. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus 76 Roheline kontor 2019. aastal juurutasime Eesti Raudtee uues peahoones rohelise kontori juhtimissüsteemi. Vastav ser- tifikaat tõendab, et järgime oma töös jätkusuutlikkuse põhimõtteid nii tervisliku töökeskkonna loomisel, loodusressursside kasutamisel kui ka hangete ja ostude tegemisel. Selleks: ■ kasutame energia säästmiseks liikumis- ■ väldime asjatut dokumentide väljaprintimist; anduritega valgusteid; ■ sorteerime jäätmeid liigiti nende taas- ■ lõpetasime plastpudelivee tellimise konto- kasutamiseks meie köökides ja väljas asuvas risse, joome ise ja pakume külalistele puhast prügimajas on konteinerid eri jäätmete jaoks; kraanivett; Ettevõtte töötajad on järjest enam keskkonnateadlikud ning soovivad ise veelgi rohkem keskkonna- hoidu panustada. 2020. aastal keskendusime videokonverentside edendamisele, ühistranspordi, jalg- rattasõidu ja jalgsi liikumise propageerimisele. Samuti oma töötajate spordiharrastuste toetamisele. Aastaaruanne 2020 Vastutustundlik teenus 2020. aastal ei tellinud me kontorisse ühtegi plastpudelit vett. Nüüdseks oleme juba ainuüksi aastaga säästnud üle 7000 plastpudeli. Meie töötajad osalesid kevadisel kilomeetrite kogumise võistlusel ja sügisesel sammulugemise võistlusel. Juubeli puhul toimus Eesti Raudtee töötajate seas konkurss „Sam- mujaht“. Eesmärgiks oli propageerida tervislikku ja keskkonna- sõbralikku liikumist ja motiveerida inimesi liikuma võimalikult pal- ju jalgsi. Sammujahis kogutud sammud läbisid virtuaalselt terve 77 võistluse jooksul Eesti Raudtee taristu marsruuti. 14 tiimi peale tehti kokku aga üle 10 miljoni sammu ning tervele Eesti Raudtee taristule 6,3 ringi peale! Kaks meie töötajatest koosnevat viieliikmelist võistkonda võttis osa Tradehouse´i tervisejooksu ja -kõnni sarjast. Suhted kohaliku kogukonnaga Raudtee läbib linnu ja teisi asulaid – ühel või teisel viisil puutub iga Eestimaa inimene raudteega kokku. Meie ülesanne on teavitada avalikkust raudteel toimuvast ja tagada ohutus raudtee igas punktis igal ajal. Uusi raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohti rajades kaasame juba planeerimise faasis nii kohaliku oma- valitsuse kui ka kogukonna esindajad. Arvestame nii palju kui võimalik kohalike elanike harjumuste ja soo- videga. Üks selliseid kohti, kus kohalikel elanikel oli suur soov ja vajadus ülekäigu järele, oli Järve Keskuse tagune raudtee. 2020. aastal alustasime koostöös kohaliku omavalitsusega uue ülekäigu pla- neerimist ning rajati valgustatud juurdepääsuteed. Sõlmiti hanke- leping ülekäigu ehitamiseks. Eesti Raudtee esindajad said 2020. aasta lõpus koos Tallinna lin- navalitsuse esindajatega kokku Luite asumi elanikega, kellele selgitati Veerenni ülekäigu uue ohutuslahenduse paigaldamise plaane. Aastaaruanne 2020 Töökeskkond TÖÖKESKKOND Personalijuhtimise peamised teemad on meie jaoks tugevate raudteeteadmistega järelkasvu tagamine, uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamist toetav töötajate koolitamine, uute töötajate leidmine tööjõuturult ning alati oluline tööohutus. Raudteevaldkond on väga spetsiifiline ja erinevad raudtee-ettevõtjad konkureerivad tööandjatena samade inimeste nimel. Peame töötajatele tegema atraktiivse väärtus- pakkumise, sest see aitab hoida praeguseid ja leida lihtsamini uusi töötajaid. Eesti Raudtee strateegiliste eesmärkide täitmise eelduseks on seda ellu viivate tööta- jate panus. Personaliga seotud eesmärgid ja tegevus tulenevad seadusandlusest või on kirjeldatud personalipoliitikas, koolitusstrateegias ja koolituspõhimõtetes, värbamis- protseduuris ja töötasusüsteemis. 78 Aastaaruanne 2020 Töökeskkond Ülevaade ja üldandmed Eesti Raudtee on tööandjaks ligi 700 töötajale: aasta keskmine töötajate arv oli 686 (2019: 725), aasta lõpus oli Eesti Raudteel 672 töötajat. Enim töötajaid on taristu- ja liiklusteenistuses, vastavalt 318 ja 251. Naiste ja meeste osakaal on ettevõttes pea võrdne, suuremad on kõikumised töö iseloomust tingitult ehitusteenistuses (naisi 3, mehi 14), ohutusteenistuses (naisi 0, mehi 19), finantsteenistuses (naisi 21, mehi 2) ja taristuteenistuses (naisi 42, mehi 276). Meie töötajate keskmine staaž on 20 tööaastat. Vabatahtlikult lahkus ametist 2020. aastal 5,5% töötajatest (2019. aastal 6,5%). Töötajate keskmine vanus on 51 eluaastat (2019. aastal 52). 672 360 312 79 Töötajate arv aasta lõpus KOKKU Naisi Mehi 2019 698 335 363 2020 672 312 360 Alla 30-aastaseid 21 6 15 30–49-aastaseid 256 102 154 50-aastaseid ja vanemaid 395 204 191 sh 60-aastaseid ja vanemaid 100 61 39 sh pensioniealisi 67 34 33 KOKKU Naisi Mehi Keskmine vanus Uute töötajate arv 56 17 39 40 Ettevõttest lahkunud 87 41 46 53,8 töötajate arv Aastaaruanne 2020 Töökeskkond Töötajate arv maakonniti TALLINN LÄÄNE- 342 HARJUMAA VIRUMAA IDA- 82 59 VIRUMAA 56 JÕGEVAMAA MOSKVA 7 1 TARTUMAA 61 PÕLVAMAA 14 VALGAMAA 44 VÕRUMAA 6 80 Töötajate arvu vähenemise põhjus oli peamiselt tööprotsesside digiteerimine, tõhusamaks muutmine ja mõnes valdkonnas teenuste sisseost. Samas oleme aktiivselt suurprojektide tarbeks lähiaastatel värbamas insener-tehniliste, projektijuhtimise ning IT oskustega töötajaid. Töötajate pühendumus ja rahulolu 2020. aasta sügisel korraldati üle-ettevõtteline rahulolu-uuring, mil- le osalusmäär oli 67% (2018. aastal 55%). Eesti Raudtee tugevus- teks (vastajad hindasid kõrgelt nii teema olulisust kui ka rahulolu sellega) on vahetu juhtimine ja meeskonnas valitsevad tööalased suhted. Heade meeskonnasiseste suhete ja tugeva vahetu juhti- mise koostoimel esinevad Eesti Raudtee tugevusena ka organi- satsiooni tõhusat toimimist toetavad tegurid, nagu info liikumine, töökorraldus ja rollide selgus. 82% vastajatest pidas oma tööd ja organisatsiooni haaravaks ning on sellele pühendunud. Kõige suuremat rahulolu väljendasid vastajad väitega, mis kirjeldas kol- legiaalseid suhteid ja rahulolu organisatsiooni toimimisega. Lisaks tajuvad Eesti Raudtee töötajad, et nende töö ei ole nende jaoks ammendunud ja pakub jätkuvalt arenguvõimalusi, mis viitab ka kõrgele pühendumuse hinnangule. 82% vastajatest soovitab organisatsiooni tööandjana. See on Tripodi võrdlusgrupi näitajaga samal tasemel (kaalutud keskmine võrdlusgrupis 82%, min 55% / max 96%) Aastaaruanne 2020 Töökeskkond Millist väärtust järgib Eesti Raudtee kõige enam? Eesti Raudtee 12% 7% 36% 40% 4% Eesti Raudtee 2018. aastal (0) 23% 9% 20% 40% Koostöö (%) Ausus (%) Uuendusmeelsus (%) Professionaalsus (%) Ei oska vastata (%) Eesti Raudtee peamiste arenguvajadustena tulid esile konstruktiivse koostöökultuuri ja töötasu alaskaalad. Ka 2018. aastal korraldatud töötajate rahulolu-uuringu kohaselt oli töötajate üldine hinnang ettevõttes töö- tamisele hea, kuid siis joonistus välja kolm peamist kitsaskohta (sisekommunikatsioon, stressitase ja palk). Tööandja maine, järelkasv ja õiglane värbamine Eesti Raudtees on kõige rohkem töötajaid vanuses 40–60 eluaastat. Meie töötajate keskmine vanus on 51 eluaastat ning paljud raudteespetsiifilise kompetentsiga töötajad jäävad sellesse vanusegruppi. Peame oma tegevusega suutma tagada, et pensionile suunduvate töötajate teadmised ja oskused jääksid ette- võttesse ning tööandjana peame atraktiivsust kasvatama just noorte seas. 2020. aastal oli kõige olulisem Eesti Raudtee kui tööandja maine tõstmine ja järelkasvu tagamine. Kantar Emori ja Instari mõne aasta taguste uuringute kohaselt on Eesti Raudtee mainekas ettevõte, millel on vana ja väärika ettevõtte kuvand. CV-Online´i uuringu kohaselt oleme juba mitu aastat logistika- ja transpordisektori 81 tööandjate esikümnes. Spetsiifilise tegevusvaldkonna tõttu on atraktiivsus madalam aga just noorte seas. Töötajate järelkasvu tagamiseks teeme koostööd ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolidega. Käisime tut- vustamas Eesti Raudtee töö- ja praktikavõimalusi Tartu Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstusharidus- keskuses ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Lisaks oleme võtnud eesmärgiks kujundada Eesti Raudtee kui töö- andja mainet gümnasistide seas selgitustööga, miks tasub mõn- da selle valdkonna eriala õppima minna. Oleme avatud ettevõte ja noored on oodatud külaskäikudele, töövarjupäevadele, praktikale. 2020. aastal läbis praktika Eesti Raudtee taristuteenistuses neli, liik- lusteenistuses kolm, ehitusteenistuses kaks ning IT osakonnas ja ohutusteenistuses üks praktikant. Kujundasime ümber oma värbamiskontseptsiooni, muutes selle personaalsemaks ja kandidaatide poole avatumaks. Aasta lõpus valmis raudtee liiklusjuhtimise töödest värbamis- video, millega saame üldsusele ettevõtte tööprotsesse paremini kommunikeerida. Eesti Raudtee võttis 19. veebruaril 2020 osa „Tööle kaasa!“ alga- tusest, mille raames oli töötajatel võimalus lapsed ja lapselapsed tööle kaasa võtta. Kokku võttis päevast osa 21 last, vanuses 3–16. Lastel oli võimalus tutvuda vanemate töö ja töökeskkonnaga ning tutvuti ka raudteeohutuse teemadega ja liiklusjuhtimiskeskusega. Lisaks avanes lastel võimalus külastada reisirongi. Aastaaruanne 2020 Töökeskkond Üheks olulisemaks edasiminekuks teabehalduse valdkonnas oli 2020. aastal kergesti navigeeritava ja hallatava siseveebi ERVIN loomine. See on koostöökeskkond, mis aitab suhelda, hoiab koos tööks vajalikke dokumente, protsessikirjeldusi, projektdokumen- tatsioone ja operatiivinfot. 82 Aastaaruanne 2020 Töökeskkond Kaasamine ja tunnustamine Organisatsioonikultuuri lahutamatu osa on ettevõtte väärtused, mida tööta- jad oma käitumises ja probleemsetes olukordades valikute tegemisel väl- jendama peaksid. Meie tööeetika aluseks on peale väärtuste ka eetikakoo- deks, seadused, lugupidamine teiste vastu, mitte-diskrimineerimine, võrdne kohtlemine, teineteisele tagasiside andmine ja selle vastuvõtmine. Ajalooliselt on teabe liikumine olnud Eesti Raudtees hierarhiline, ülevalt alla. Viimastel aastatel oleme astunud jõulisi samme, et seda muuta. 2018. aas- tal kaasasime töötajad ettevõtte uute väärtuste väljatöötamisse. Praegu- seks on väärtused ja eetikakoodeks kättesaadav kõikidele töötajatele, uute töötajate värbamisel hindame kandideerija isiklike väärtuste vastavust Eesti Raudtee väärtustele. Töötajate ühtses infovoos hoidmiseks korraldame regulaarselt infopäevi, 2020. aastal Covid-19 leviku tõttu virtuaalselt, anname neli korda aastas välja siselehte ja olulisemad uudised on kättesaadavad siseveebis. Tunnustame ja premeerime töötajaid, kelle tegevus on kõige paremini koos- kõlas ettevõtte väärtustega, neljas kategoorias: koostöö, ausus, uuendus- meelsus ja professionaalsus. 5. novembril 2020 toimus Mustpeade majas meie iga-aastane pidulik staažimärgiüritus, kus sai tunnustatud tervelt 53 inimest (mh ühel töötajal täitus Eesti Raudtees 55 tööaastat ja teisel 50 aastat). 83 KOOSTÖÖ UUENDUSMEELSUS AUSUS PROFESSIONAALSUS Peame oma töötajaid meeles juubelitel, tööjuubelitel, perekondlikel sünd- mustel, staažikate töötajate lahkumisel. Samuti on meie jaoks oluline pidada meeles juba pensionile läinud kolleege, kelle üritusi oleme toetanud ettevõt- te meenetega. Soovime, et meie töötajad tunneksid ennast väärtustatuna ka pärast pensionile suundumist. Aastaaruanne 2020 Töökeskkond Tasu ja hüved Töö tasustamisel lähtume eesmärgist hoida Eesti Raudtees oma ala häid spetsialiste, maksame neile konkurentsivõimelist töötasu ja rakendame muid motiveerivaid tasusta- misvahendeid. Eesti Raudtee töötajate motiveerimise aluseks on ettevõtte töötasu- ja mo- tivatsioonisüsteem. Lisaks töötasule on Eesti Raudtee töötajatele ette nähtud näiteks: ■ tulemustasu olenevalt töötulemusest, eesmärkide täitmisest, töösse suhtumisest, vastutulelikkusest, lojaalsusest, initsiatiivikusest, koostöövõimest jne; ■ kolm tasustatud tervisepäeva ühes kalendriaastas; ■ tasustatud lisapuhkepäevad tööstaažist ja ka erirežiimi alla käivast tööst tulenevalt; 84 ■ kord aastas puhkusetoetus, mille suurus sõltub tööstaažist; ■ töötajate kindlustamine tööõnnetuse vastu; ■ spordikompensatsioon 90 eurot ühes kvartalis – 2020. aastal kasutas seda 304 töötajat; ■ pensionile siirdumisel pensionitoetus olenevalt staažist 20–50% palgast; ■ toetus rõõmsate tähtpäevade (juubel, tööjuubel, jõulud, emadepäev, pulmad, lapse sünd, lapse esimesse klassi minek) puhul, kuid ka rasketel hetkedel, nagu lähedase kaotus; ■ ühisüritused. Suhted ametiühinguga Eesti Raudteelaste Ametiühing on Eesti Raudteele sisuliseks partneriks ettevõtte töötajate töötingimuste, töötasu, töötervishoiu, töökoormuse, töölepingu lõpetamise ja muude tööga seotud tingimuste läbirääki- mistel. Kohtumised ametiühingu esindajatega on regulaarsed, eesmärgiks on alati töötajate soovidele ja probleemidele mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine. Ametiühingusse kuulub 43% Eesti Raudtee töötajatest (2019. aastal 45%). Raudteelaste ametiühingu kollektiivlepinguga on kaetud kõik ettevõtte töötajad ehk 100% (2019. aastal 100%). Aastaaruanne 2020 Töökeskkond Tööohutus ja tervishoid Tööohutust puudutavad punktid on kajastatud kollektiivlepingus. Meie töö spetsiifikaga käib mitmel ameti- kohal kaasas risk töötajate ohutusele ja tervisele. Tööohutuses lähtume töötervishoiu ja tööohutuse seadu- sest, asjakohastest määrustest, standardist ISO 45001:2018 ja riskihindamiste tulemustest. Lisaks oleme ettevõttes kokku leppinud järgmistes põhimõtetes: ■ tööohutuse juhtpõhimõtted on osa Eesti Raudtee terviklikust sisekontrollisüsteemist; ■ juhtpõhimõtteid viivad ellu kõik ettevõtte töötajad; ■ selgitame välja ohud, hindame regulaarselt riske ja kavandame ennetavaid meetmeid; ■ järgime õigusakte, kehtivaid lepinguid ning ettevõttesiseseid normdokumente; ■ kehtestame raudteetaristu korrashoiu ja kasutada andmise tingimused ja ohutusnõuded ning kontrollime nende täitmist, et raudtee-ettevõtjate ja teiste ettevõtjate tegevus meie raudteel oleks ohutu; ■ selgitame välja toimunud tööõnnetuste juurpõhjused, kõrvaldame ohud ja võtame meetmeid juhtumite vältimiseks; ■ kaasame töötajaid, töötajate esindajaid ja koostööpartnereid tööõnnetuste ärahoidmiseks, töötervishoidu ja töökeskkonda ähvardavate ohtude märkamiseks ning teadaandmiseks, nende analüüsimiseks ja edasiseks kontrolliks; ■ tagame töötajatele ja koostööpartneritele juhtpõhimõtete kättesaadavuse (uue töötaja sisseelamisprotsess, regulaarsed koolitused, ohutusjuhendamine), selgitame ja 85 suuname, et nad saaksid kaasa aidata tööohutuse suurendamisele ettevõttes; ■ kõik töötajad läbivad tööle tulles tervisekontrolli. Juhime ohutuse, tööohutuse, kvaliteedi ja keskkonna juhtpõhimõtteid ühtse süsteemina, mis katab kõiki Eesti Raudtee ametikohti. Riskianalüüsi põhjal on Eesti Raudtee peamisteks ohuteguriteks raudtee- liiklus, kokkupuude elektritöödega ning öötöö. Töötajatel on õigus keelduda ohtlikust tegevusest, teavitades sellest oma tööjuhti, kes vastutab probleemile lahenduse leidmise eest. Ohutussüsteemi arendamisel saavad töötajad kaasa rääkida ja ohukohtadest teavitada eelkõige töö- keskkonna volinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja personaalse otsesuhtluse kaudu. 2021. aastal on kavas üle vaadata ja täiendada töökohtade ohutusmärgistus. 2020. aastal toimusid ohutuskoolitused, kus osales kokku 324 Eesti Raudtee töötajat ja 161 taristu kasutajate töötajat. Alustasime ka tööohutuskoolituste ja juhendamise digiteerimist, mis võimaldab tulevikus protsessi paremini kontrollida ja jätab koolitajatele rohkem aega teisteks tegevusteks. Töövõtjatele oleme koostanud ohutusjuhendite paketi, et kõik nende töötajad saaksid võrdselt juhen- datud. Eelmisest aastast alates oleme töövõtjatega tööohutuse teemadel rohkem suhtlema hakanud ning toonud tähelepanu alla arendamist vajavad küsimused. Uuendame ka töövõtulepinguid vastutu- se jagunemise ja rikkumistega kaasnevate sanktsioonide punktis. 2020. aastal toimus Eesti Raudteel kaks kerget ja üks raske tööõnnetus. Registreerisime samuti ühe peaaegu juhtunud õnnetuse, mis aitab tulevikus tõsiseimaid õnnetusi vältida. Tööaja kaotust juhtumiga ei kaasnenud ja seetõttu tööinspektsiooni raportit ei saadetud (2019. aastal saadeti 1 raport). Küll aga avalikustasime intsidendi asjaolud ettevõtte siseveebis ja sellest teavitati ettevõtte struktuuriüksusi. Usume, et kõik toimunud või peaaegu juhtunud õnnetused on vaja töötajatega läbi arutada, et edaspidi õnnetusi vältida. Aastaaruanne 2020 Töökeskkond Koolitused ja areng Töötajate oskuste arendamine on ettevõtte eesmärkide saa- vutamise eeldus. Läheme sammhaaval üle uute tehnoloogi- alahenduste rakendamisele, mis nõuavad töötajatelt uusi os- kusi. Meie eesmärk on muutuda õppivaks organisatsiooniks. Eesti Raudtee personali arenduse ja koolituse strateegilised eesmärgid on juhtimiskvaliteedi, digioskuste ja tööks vajali- ku keeletaseme omandamine, samuti organisatsiooni tead- muse hoidmine ja edasiandmine ning koostöö arendamine organisatsioonisiseselt ja väliste partneritega (sh kutse- ja kõrgkoolid). Meid iseloomustav eripära on tugev rõhk sisekoolitustele. Eestis pole piisavalt raudteealast tasemeharidust pakkuvaid õppeasutusi, ent on oluline, et ettevõttes olev teadmus säi- liks ja seda antaks edasi. Kuna Eesti Raudtees töötab palju peagi pensionile suunduvaid pika kogemusega professio- naalseid töötajaid, jagavad nad oma praktilisi teadmisi noo- rele põlvkonnale. Keskmine koolitustundide arv 2020. aastal teenistuste kaupa 86 juhatus riskijuhtimise ja taristuteenistus liiklusteenistus siseauditi osakond 3 11 8 6 ohutusteenistus finantsteenistus tugiteenistus ehitusteenistus 16 19 20 27 2020. aastal hakkas kehtima uus arenguvestluste kord. Varasema tulemustele orienteerituse kõrval keskendusime sel korral eelkõige töötajate väärtuspõhise käitumise kinnistamisele ja töötajate arengule. 2020. aasta olulisemad tegevused töötajate koolitamisel: Aastaaruanne 2020 Töökeskkond ■ jätkasime sisekoolitajate koolitusprogrammiga, et pikaaegsete töötajate teadmised jääksid ettevõttesse alles ning koolitajate tase ja õpiprotsess oleks ühtlasem. Programmis osales 49 sisekoolitajat; ■ eesti keele õpe ettevõtte muukeelsetele töötajatele. 2020. aastal oli 12 eesti keele õppe gruppi, kokku sai keeleõpet 129 Eesti Raudtee töötajat. Premeerime oma venekeelse emakeelega töötajaid, kes sooritavad keeletaseme eksami B2 ja C1 tasemele; ■ juhtide kompetentsi tõstmiseks jätkasime 2020. aastal (kokku 49 töötajale) juhtimiskoolitustega (inimeste, muudatuste, finantside, iseenda juhtimine), mille eesmärk oli ühtlustada juhtimiskvaliteeti. 2020. aasta novembrikuus lõppes see kuuest moodulist koosnev ja kaks aastat kestev juhtide arenguprogramm; ■ sisekoolitustest jätkasime küberturvalisuse koolitustega, jagasime teadmisi oma töötajatele ostuarvete menetlemise, arenguvestluste, eelarve koostamise, protsessiskeemide koostamise ja IT-süsteemide alal. 2020. aasta eesmärk oli suunata sisekoolitused osaliselt e-õppekeskkonda. Veebikeskkonnas Confluence on üleval kümme koolitust, milles saab iseseisvalt õppida. Mitmekesisus, võrdne kohtlemine, mitte-diskrimineerimine Tahame, et meie organisatsioonikultuur oleks vaba diskrimineerimisest, ahistamisest ja alandamisest. Töötajate värbamisel on peamised valikukriteeriumid kandidaadi töökogemus, teadmised, oskused, soov end arendada ja töötada Eesti Raudteel ning sobivus tulevase töötajaskonna ja organisatsiooni- 87 kultuuriga. Eesti Raudtee töötajate hulgas on mitmesuguse taustaga, eri rahvusest ja kultuuriruumist inimesi. Töö- taja päritolust olenemata austame kõikide töötajate võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi töösuhtes, hariduse omandamisel ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel. Me ei arvesta personali valikul, töötajate hindamisel, töötajatele arenguvõimaluste loomisel, töötajate edutamisel, töötajate tasustamisel ja koondamissituatsioonis töötajate seast valiku tegemisel töötaja vanust, sugu, rahvust, emakeelt; tema reli- gioosseid, poliitilisi või ühiskondlikke veen- dumusi ega kuuluvust legaalsetesse ühen- dustesse. Olulised ettevõtte infomaterjalid on kät- tesaadavad nii eesti kui ka vene keeles. Ühisüritustele on alati oodatud kõik Eesti Raudtee töötajad. Ühtegi diskrimineerimisjuhtumit 2020. aastal ei tuvastatud. Aruandeaastal oli tööinspektsioonis ja hil- jem ka kohtumenetluses käimas üks vaid- lus seoses töötaja lepingu lõpetamisega, kuna pensioniealine töötaja ei läbinud ter- visekontrolli. Aastaaruanne 2020 Ühiskondlik panus ÜHISKONDLIK PANUS 88 Noorte kaasamine töökeskkonda 2020. aasta suvel kaasasime õpilasmalevlasi heakorratöödesse ning läbi selle pak- kusime neile suveks esmast töökogemust ning kasulikku tegevust. Noored õppisid töö käigus raudtee maailma kohta nii mõndagi - esimesel tööpäeval tutvustati noor- tele Eesti Raudtee peakontorit, räägiti raudteevaldkonnast ja -tööst ning noored läbisid põhjaliku ohutusalase juhendamise. Ohutusteadlikkus ühiskonnas Ohutu ja turvaline rongiliiklus on Eesti Raudtee üks põhieesmärke. Igal aastal panus- tame avalikkuse teadlikkuse tõstmisesse pidevalt toimuvate omatöötajate koolitamise, ohutuskampaaniate, õppuste ja koostööprojektidega. Täpsemalt on 2020. aasta tegevused kirjeldatud tegevusaruande vastutustundliku teenuse ohutuse ja turva- lisuse peatükis lk 63. Aastaaruanne 2020 Ühiskondlik panus Toetustegevus ja koostööprojektid 2020. aastal toetas Eesti Raudtee MTÜ-d Eesti Muuseumraudtee 15 000 euroga, mille abil sai taastatud 1924. aastal ehitatud depoohoone varikatus. Liikmemaksuna toetame ka raudteeohutuse eest seisva MTÜ Operation Lifesaver Estonia tegevust, 2020. aastal 41 328 euroga. Vastavalt kollektiivlepingule toetasime 2020. aastal 12 660 euroga Eesti Raudteelaste Ametiuhingu tegevust. Samuti panustasime koostööprojektidesse nii oma oskusteabe, taristu kui ka töötajate ajaga. ■ Ühistalgutel aitasime Lavassaare muuseumraudteel raudteeliikluse 150. juubeliks valmistuda. Lavassaares asuvas Eesti ainsas kitsarööpmelise raudtee muuseumis toimusid au- gustikuus ühistalgud, kus ulatasid oma abikäe ka Eesti Raudtee töötajad. Talgute käi- gus puhastati raudtee ümbrust võsast, vahetati liipreid ja tehti muid heakorratöid. Nii mõnedki meie töötajad käivad seal vabatahtlikult abis ka teistel aegadel. 89 ■ Osalesime partnerina Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) korraldataval üritusel „Mini Negavatt 2020“. KIK-i algatuse „Mini Negavatt 2020“ raames oodati algklassiõpilastelt keskkonda säästvaid lahendusi. Videokonkursi teemaks oli „Autodesse uppuv maakera“ ning Eesti Raudtee pani välja konkursi haridusliku eriauhinna. Aastaaruanne 2020 Ühiskondlik panus ■ Filmitegijad, muusikud ja fotograafid kasutavad meie taristut. Meie taristul filmiti ja pildistati 2020. aastal ligikaudu kümne projekti jaoks ning me lasksime tegijatel tasuta filmida ja pildistada, kui nad järgisid meie seatud tingimusi ja ohutusnõudeid. Üks kõige suuremaid projekte, mis filmiti 2019. aasta suvel Eesti Raudtee Kopli jaamas, oli 2020. aastal esilinastunud Hollywoodi film „Tenet“. ■ Eesti Raudtee töötajad osalesid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise projektis „Ise oled vana!“. Raamatu „Ise oled vana!“ koostas võrdsete võimaluste voliniku kantselei ning 2020. aasta lõpus trükist ilmunud raamat õpetab inimesi, kuidas elust ja töötamisest ka vanemas eas rõõmu tunda. 90 Aastaaruanne 2020 Ühiskondlik panus Töötajate vabatahtlik tegevus Iga Eesti Raudtee töötaja on ettevõtte väärtuste saadik. Ettevõttena soodustame töötajate panust ühiskondlikesse teavitustegevustesse ja võimaldame neil seda teha tööajast. Peamiselt käivad Eesti Raudtee töötajad rääkimas raudteeohutusest koolides ja lasteaedades, seda nii algatuse „Tagasi kooli“ raames kui ka omal initsiatiivil. Samuti osalesid meie töötajad sügisel Telliskivi loomelinnakus korraldatud doonoripäeval. Ka ohutusteemalistes aktsioonides osalevad Eesti Raudtee töötajad vabast tahtest. 2020. aastal lä- bis seitse uut raudteeohutuse saadikut Operation Lifesaver Estonia korraldatud koolituse. 91 Aastaaruanne 2020 Raamatupidamise aastaaruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 92 Raamatupidamise aastaaruanne SISUKORD Raamatupidamise aastaaruanne 94 Finantsseisundi aruanne 94 Koondkasumiaruanne 95 Omakapitali muutuste aruanne 96 Rahavoogude aruanne 97 Raamatupidamise aastaaruande lisad 98 Lisa 1: Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 98 Lisa 2: Finantsriskide juhtimine 109 Lisa 3: Materiaalne põhivara 114 Lisa 4: Immateriaalne põhivara 115 Lisa 5: Varud 116 Lisa 6: Nõuded ja ettemaksed 116 Lisa 7: Omakapitali muutused 117 93 Lisa 8: Laenud ja liisingukohustised 118 Lisa 9: Võlad tarnijatele ja muud kohustised 119 Lisa 10: Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 120 Lisa 11: Müügitulu ja muud äritulud 120 Lisa 12: Ärikulud 121 Lisa 13: Finantstulud ja –kulud 123 Lisa 14: Tulumaks 123 Lisa 15: Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused ning tingimuslikud varad 123 Lisa 16: Tehingud seotud osapooltega 125 Lisa 17: Sihtfinantseerimine 126 Kasumi jaotamise ettepanek 128 Juhatuse liikmete allkirjad 128 Tegevusalade loetelu 129 Raamatupidamise aastaaruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 3 299 813 294 081 Immateriaalne põhivara 4 1 394 864 Pikaajalised nõuded 10 12 Põhivara kokku 301 217 294 957 Käibevara Varud 5 5 701 5 929 Nõuded ja ettemaksed 6 13 476 22 790 Raha ja pangakontod 36 467 18 922 Käibevara kokku 55 644 47 641 VARAD KOKKU 356 861 342 598 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED 94 Omakapital Aktsiakapital 80 303 70 303 Kohustuslik reservkapital 4 119 3 674 Jaotamata kasum 91 695 85 051 Omakapital kokku 7 176 117 159 028 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 8 23 826 24 484 Sihtfinantseerimine 17 142 570 127 673 Muud võlad 639 767 Eraldised 106 106 Pikaajalised kohustised kokku 167 141 153 030 Lühiajalised kohustised Laenukohustised 8 2 448 6 322 Võlad ja ettemaksed 9 11 140 11 209 Sihtfinantseerimise ettemaksed tegevustoetuseks 17 0 7 000 Sihtfinantseerimise ettemaksed põhivarade soetuseks 17 0 5 994 Eraldised 15 15 Lühiajalised kohustised kokku 13 603 30 540 Kohustised kokku 180 744 183 570 OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU 356 861 342 598 Lisad lehekülgedel 98-127 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Raamatupidamise aastaaruanne Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019 ÄRITULUD Müügitulu 31 095 39 517 Muud äritulud 32 671 23 328 ÄRITULUD KOKKU 11 63 766 62 845 ÄRIKULUD Kaubad, materjal ja teenused 12.1 8 032 10 371 Mitmesugused tegevuskulud 12.2 4 297 3 828 Tööjõukulud 12.3 18 411 18 164 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 25 329 20 533 Muud ärikulud 283 737 ÄRIKULUD KOKKU 56 352 53 633 ÄRIKASUM/-KAHJUM 7 414 9 212 Finantstulud ja -kulud 13 -325 -319 95 ARUANDEAASTA KASUM 7 089 8 893 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 7 089 8 893 ARUANDEAASTA KOONDKASUM 7 089 8 893 Lisad lehekülgedel 98-127 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Raamatupidamise aastaaruanne Omakapitali muutuste aruanne Põhivara Kohustus- ümber- Aktsia- lik reserv- hindluse Jaotamata tuhandetes eurodes kapital kapital reserv kasum KOKKU SALDO SEISUGA 31.12.2018 70 303 3 243 323 76 266 150 135 Kohustuslik reservkapital 0 431 0 -431 0 Põhivara ümberhindluse kand- mine jaotamata kasumisse 0 0 -323 323 0 2019.aasta koondkasum 0 0 0 8 893 8 893 SALDO SEISUGA 31.12.2019 70 303 3 674 0 85 051 159 028 Kohustuslik reservkapital 0 445 0 -445 0 Aktsiakapitali suurendamine 10 000 0 0 0 10 000 2020.aasta koondkasum 0 0 0 7 089 7 089 SALDO SEISUGA 31.12.2020 80 303 4 119 0 91 695 176 117 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete osas toodud lisas 7. Lisad lehekülgedel 98-127 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 96 Raamatupidamise aastaaruanne Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Aruandeaasta kasum 7 089 8 893 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 25 329 20 533 Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 17 -7 814 -5 349 Kasum/kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest 3 -156 -1 630 Eraldiste korrigeerimine/ümberhindlus 15 -233 Hoonestusõiguse tasu -128 -128 Riigieelarveline tegevustoetus 11 -24 100 -16 000 Kahjum finantstuludelt/kuludelt 13 325 319 Muud korrigeerimised -49 219 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6 -2 358 100 Varude muutus 5 228 195 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 -1 573 -578 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 17 100 7 000 Saadud intressitulu 13 61 83 Makstud intressid 13 -388 -415 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 13 581 13 009 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST 97 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 3 -29 550 -29 400 Laekunud materiaalse põhivara müügist 3 245 2 837 Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 7 577 0 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 17 10 312 10 349 Raha laekumine deposiidihoiuselt 19 000 34 000 Raha paigutamine deposiidikontole -8 500 -19 000 Antud laenude tagasimaksed 1 1 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -915 -1 213 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST Aktsiakapitali sissemaks 7 10 000 0 Saadud laenud 8 20 000 0 Saadud laenude tagasimaksed 8 -23 690 -4 966 Rendi osamaksed 8 -1 431 -1 244 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU 4 879 -6 210 RAHAVOOD KOKKU 17 545 5 586 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 18 922 13 336 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 36 467 18 922 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 17 545 5 586 Lisad lehekülgedel 98-127 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Raamatupidamise aastaaruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Üldine informatsioon AS Eesti Raudtee on Eesti Vabariigis 14.01.2009 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Ettevõte kuulub Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. AS Eesti Raudtee raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 19. märtsil 2021. Lisa 1: Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ning nende muutused Ettevõtte 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaru- andluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil, välja arvatud kinnisvarainves- teeringud, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Muutused arvestuspõhimõtetes Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused, mis muutusid Ettevõttele kohustuslikuks 98 alates 1. jaanuarist 2020: Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähen- dab, et Ettevõte järgib alati samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi muudetakse üksnes juhul, kui seda nõutakse uute või muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstan- dardite (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja nende tõlgenduste alusel või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis annab objektiivsema ülevaate grupi finantsseisust, finantstulemustest ja rahavoogudest. Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes. Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendus alates 1. jaanuarist 2020). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Ettevõtte hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. „Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendus alates 1. jaanuarist 2020). Muudatused selgita- vad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, va- lesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Ettevõtte hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. „COVID-19 tingitud rendisoodustused” - IFRS 16 muudatused (rakendus 1. jaanuaril 2020). Muudatused annavad rendilevõtjatele (mitte rendileandjatele) vabastuse vabatahtliku erandi vormis hindamaks, kas CO- VID-19 tingitud rendisoodustus käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rendilevõtja võib kajastada rendisoodustuse selliselt, nagu tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see kaasa rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodus- tele, mis tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik alljärgnevatest tingimustest on Raamatupidamise aastaaruanne täidetud: rendimaksete muutuse tulemusena on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem tasust, mis kehtis vahetult enne muudatust; rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse mak- setähtajaga kuni 30. juuni 2021; muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta. Kui rendilevõtja otsustab rendilepingutele praktilist abinõu rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste omadustega ja sarnastes tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vasta- valt standardile IAS 8, kuid rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrah- vis 28(f) sätestatud avalikustamist. Ettevõtte hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub. Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine alates 1.01.2021 Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad ettevõttele kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2021 või hilisematel perioodidel ja mida ettevõte ei ole rakendanud ennetähtaegselt: Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kahe- teistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasi- lükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruande- kuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. 99 Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis. Ettevõte hindab muudatuse mõju finantsaruandele ebaoluliseks. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Ettevõttele. COVID-19 viiruse levik Kaubaveo-ettevõtjate raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määradele avaldas survet turukonjunktuuri muu- tumine (ida-läänesuunalise transiidi jaotus Balti riikide vahel koos teatud kaubagruppide suundumisega Venemaa Läänemere-äärsetesse sadamatesse), mis langes ajaliselt kokku COVID-19 viiruse leviku al- gusega, mille tagajärjel muudeti raudteeinfrastruktuuri kasutustasud liiklusgraafikuperioodiks 2019/2020. Selle tulemusena vähenes kaubaveo-ettevõtjate poolt tasutav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu rohkem, kui tegevusmahtude muutus seda eeldanuks. Kuivõrd reisijateveol ilmneb suur tihedussääst, langes reisi- jateveo-ettevõtjatelt saadav infrastruktuuri kasutustasu suhteliselt vähe võrreldes COVID-19 viiruse levikust tingitud reisijate arvu järsu vähenemisega. COVID-19 mõjuga on arvestatud aruandekuupäeva seisuga varade ja kohustuste hindamisel. Raudteeveo mahtude ning infrastruktuuritasude vähenemise mõju tule- musena koostas juhatus materiaalsetele põhivaradele kaetava väärtuse testi, ent ei tuvastanud põhivarade allahindluse vajadust, vt ka lisa 1.2b. COVID-19 tõttu ei ole juhtkonna hinnangul oluliselt muutunud ka muude varade või kohustuste väärtus, mille mõju tuleks raamatupidamise aruandes kajastada. Vähenenud veomahtude kompenseerimiseks eraldati Eesti Raudteele 2020. aastal Majandus- ja Kommunikatsioonimi- nisteeriumiga sõlmitud finantseerimislepingu alusel 17 miljonit eurot tulude-kulude tasakaalu tagamiseks, mis kattis ära ka COVID-19 viiruse levikust tuleneva tulude vähenemise. Raamatupidamise aastaaruanne 1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid juhtkonnapoolseid raamatupidamis- hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Hinnangutes on juhtkond lähtunud oma parimast teadmisest ning need ei pruugi kokku minna hilisema tegeliku tulemusega. Muu- datusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil koondkasumiaruandes. All- järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju 2020. a. aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. a) Põhivara kasuliku eluea määramine Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusiga osutub üldjuhul pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. 2020. a. vaadati üle selliste materiaalsete põhivarade eluead, mille osas on teada nende ümberkujunda- mise ja rekonstrueerimise plaanid. Põhivara kaalutud keskmine amortisatsioonimäär on 4,7% põhivara soetusmaksumusest. Amortisatsiooni- määrade muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks amortisatsioonikulu 5,7 miljoni euro võrra aastas. b) Põhivara kaetava väärtuse määramine Ettevõte koostas seisuga 31. detsember 2020 põhivara kaetava väärtuse testi Ettevõtte põhivarale terviku- na, leides diskonteeritud tulevaste rahavoogude meetodil varade kasutusväärtuse. 2015. aasta lõpus sõlmitud finantseerimislepingu alusel tagab riik, et tavapärastes äritingimustes on Ette- võtte tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Võttes arvesse 2020. aasta lõpus ilmnenud tendentsi kauba- ja reisijateveo mõõdukale kasvule ning ka- sutades diskontomäärana TTJA poolt aktsepteeritud kapitali kaalutud keskmist hinda 3,12% (2019. aastal 100 2,81%), ja jätkukasvumäärana Rahandusministeeriumi poolt prognoositud SKP aastakeskmist kasvutem- pot perioodil 2025-2070 (1,41%), ületab põhivara kaetav väärtus nende bilansilist jääkmaksumust. Kaetava väärtuse testi läbiviimisel elimineeriti Euroopa Liidu, riigi ja kohalike omavalitsuste sihtfinantseerimisel soe- tatud varade jääkmaksumuse osa. 1.3 Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult keh- tinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Aruande kuupäeva seisuga välisvaluutas fikseeritud monetaar- sed varad ja kohustised on ümberhinnatud eurodesse aruande kuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasum ja kahjum on kajastatud kasu- miaruandes vastava perioodi tuluna ja kuluna. 1.4 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitletakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osutamiseks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida kasutatakse üle 1 aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumulee- ritud kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra. Raamatupidamise aastaaruanne Soetusmaksumus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. • Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutus- test, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. • Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, valmis- tamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest tööjõule. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi objektina ainult juhul, kui on tõenäoline, et Ettevõte saab tulevikus varaobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kui materiaalse põhivara objektil vahe- tatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest maha. Vajadusel muudetakse vara kasu- likku tööiga. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena. Kulum Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille soetusmaksumus on oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi. Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita. Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara aas- tainventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara hinnan- guline kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. 101 Põhivara kasulik eluiga Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Ettevõttes kasutatavad põhivaraobjektide eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: Ehitised Hooned 10 - 100 aastat Rajatised 5 - 80 aastat Raudteed 2 - 50 aastat Masinad ja seadmed 2 - 30 aastat Muu inventar 3 - 20 aastat Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel või kui Ettevõ- te ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, koondkasumiaruan- des real ”Muud äritulud” või ”Muud ärikulud”. Raamatupidamise aastaaruanne 1.5 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soeta- misega seotud kuludest. Finantsseisundi aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksu- muses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse tarkvara, mis ei ole riistvara lahutamatu osa. Ettevõtte poolt loodud ja kontrollitav tarkvara kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused: • Tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; • Tarkvara on võimalik kasutada; • Tarkvara loob ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu; • Tarkvara arendustegevusega seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud sisaldavad tööjõukulusid ja muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis eeltoodud tingimustele ei vasta, kajastatakse kuludena. Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse 5 aasta jooksul. 1.6 Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb kõigist ostuga seotud kuludest ja muudest otses- test väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses asukohas ja olukorras. Varude arvestamisel kasuta- takse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtuseks loetakse müügihinda, millest on lahutatud müügiga seotud kulutused. 102 1.7 Finantsinstrumendid Finantsvarad Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseeri- mine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuu- päeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Raamatupidamise aastaaruanne Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finants- vara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetus- maksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes äri- tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidikah- jumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevi- kus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Ettevõte mõõdab väärtuse langust järgmiselt: • nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; 103 • sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega; • kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui kre- diidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohustised korrigeeri- tud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtuse- ga, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas sum- mas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustistega kaasnevad intressikulud kajastatakse finantskuluna. Pikaajaliste kohustistena on finantsseisundi aruandes kajastatud kohustised, mille maksetähtaeg on hiljem kui üks aasta peale bilansikuupäeva või kui Ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lü- kata rohkem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Ülejäänud kohustised on kajastatud lühiajalistena. Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. Raamatupidamise aastaaruanne 1.8 Mitte finantsvara väärtuse langus Igal aruande kuupäeval hinnatakse kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade, välja arvatud kin- nisvarainvesteeringud, väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või selle raha teeniva üksuse raa- matupidamisväärtus ületab vastava vara kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse perioodi kuludes. Ettevõtte põhivarade kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: kas vara õiglane väärtus (miinus müügi- kulutused) või kasutusväärtus. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nende nüüdisväärtuseni, kasutades diskontomäära, mis peegeldab nii hetke turuhinnangut raha väärtuse muutumisele ajas, kui ka varaga seonduvaid spetsiifilisi riske. Vara puhul, mis ei genereeri oluliselt iseseisvaid rahavoogusid, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub. Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väär- tuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava väärtuse leidmisel. Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväär- tus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsiooni, kui vara allahindlust tehtud ei oleks. 1.9 Tulude kajastamine Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhin- nas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üle- 104 andmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Tulud raudteeinfrastruktuuri kasutusest Eesti Raudtee tagab kõigile raudteeveo-ettevõtjatele raudteeseaduses kindlaks määratud juurdepääsu tagavad põhiteenused, milleks on üldistatult Ettevõttele kuuluva infrastruktuuri kasutusele andmine raudteeveo-ettevõtjatele. Teenuseid osutatakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule, mida uuendatakse iga-aastaselt järgnevaks liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinfrastruktuuri kasutus- tasu määratakse vastavalt majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud metoodikale Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt igaks liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinfrastruktuuri ka- sutustasu lisatasu segmentide kaupa on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt määratud liiklusgraafikuperioodideks 2020/2021, 2021/2022 ja 2022/2023. Tulu raudteeinfrastruktuuri kasutusest kajastatakse perioodil, mil Ettevõte on teenuseid osutanud. Kinnisvarateenused Kinnisvarateenustena kajastatakse renditulu, mis on saadud ruumide rendist ja renditud pindade kommu- naalteenuste vahendamisest. Kinnisvarateenuse tulu kajastatakse teenuse osutamise perioodis. Varude müük Ettevõte kajastab varude müügina peamiselt vanametalli müüki, mis tekib infrastruktuuri uuendamise prot- sessis vanade materjalide vahetusega. Lisaks vanametallile realiseerib ettevõte oma tegevuseks mitte- vajalikuks osutunud varusid ja materjale. Müügitulu varade müügist kajastatakse kui kontroll vara üle on kliendile üle antud. Raamatupidamise aastaaruanne Muud teenused Muude teenustena käsitletakse erinevaid teenuseid, kus Ettevõte on teenuse põhiosutaja, lisaks vagunite kasutada andmist, tasu eksamineerimise läbiviimisest jmt. Teenustasu kajastatakse teenuse osutamise perioodil. 1.10 Töötajate hüvitised Töötajatega seotud lühiajalised kohustised (palgavõlad, puhkusetasude kohustis, tulemustasude reserv) kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele. Palgavõla ja puhkusetasude kohustise tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepin- guid reguleerivad seadused, millest tuleneb Ettevõttele juriidiline kohustis teha väljamakseid. Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised, mida makstakse, kui Ettevõte otsustab lõpetada töösuhte töövõtjaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töövõtja otsustab töölt lahku- da vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustis tekib eeskätt töösuhte lõpetamise tagajärjel, seetõttu peab Ettevõte kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis, kui Ettevõte on selgelt kohustunud lõpetama töösuhte töövõtja või töövõtjatega enne nende tavapärast pensionile jäämise kuu- päeva või maksma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist ja Ettevõte ei saa pakkumist tagasi võtta. Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruande kuupäe- va, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni. Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõude- õigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning finantssei- sundi aruandes arvele võetud lühiajalise kohustisena. Ettevõte kajastab kasumiosalusega ja preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ainult siis, kui tal on juriidiline või faktiline kohustis teha selliseid makseid ja kui kohustist on võimalik usaldusväärselt hinnata. 105 1.11 Tulumaks Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi maksu- määr on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suh- tes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksuko- hustise summa, mis võiks kaasneda kogu vaba omakapitali väljamaksmisega dividendidena, on toodud ära lisas 14. Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse dividendide deklareerimisel kasumiaruandes kuluna. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamak- seni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse minev aasta. Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud ku- ludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt. Raamatupidamise aastaaruanne 1.12 Rendiarvestus Ettevõte kui rendileandja: Rendile antud varad kajastatakse finantsseisundi aruandes materiaalse põhivarana. Rendile antud põhivara amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus rendilevõt- jale antud soodustused) näidatakse kasumiaruandes aruandeperioodi tuluna. Ettevõte kui rentnik: Rendilepingud klassifitseeritakse alates 1. jaanuarist 2019 kehtestatud IFRS 16 järgi. Lepingu sõlmimisel hinnatakse, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping, kui sellega antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. Ettevõte arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendi- lepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab rendiperioodi kestvust. Ettevõte muudab rendiperioodi katkestamatu perioodi muutumise korral. Esmane mõõtmine Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga. Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendipe- rioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab: • rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; 106 • kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud ren- distiimulid; • kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi; • rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes kirjel „Materiaalne põhivara“. Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüü- disväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse ese- meks oleva varaga sarnast vara. Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on ettevõte: • kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korri- geeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest; • selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on korri- geeritud kontserni krediidiriskiga; • korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusva- luuta ja tagatised. Raamatupidamise aastaaruanne Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järg- misi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks tasutud: a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid; b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel; d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eelda- takse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust. Ettevõte tasub raudteeinfrastruktuuri alla jäävate maa omanikele hoonestusõiguse tasusid. Kuna hoones- tusõiguse tasud põhinevad maa maksustamishinnal, on juhtkonna hinnangul tegemist muutuva rendimak- sega, mis ei põhine turuhinnal baseeruval näitajal. Seega kajastatakse need rendimaksed perioodikuluna vastavalt IFRS 16-le. Edasine mõõtmine Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mu- deli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumu- leeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea 107 lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt: a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile; b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vasta- valt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele. Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaru- andes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus. Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohus- tise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõi- guse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähe- nemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes. Raamatupidamise aastaaruanne Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomää- raga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põh- jal; või b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. Ettevõte on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepin- gute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepin- gud on IT-seadmete rendilepingud. 1.13 Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust 108 saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes selle diskonteeritud väärtuses. Hüvitised, mida makstakse töötajatega töösuhte lõpetamisel, kajastatakse alles pärast seda, kui asja- omaste töötajate esindajatega on saavutatud kokkulepe koondamise konkreetsete tingimuste ja koon- datavate töötajate arvu osas ja kui töötajaid on konkreetsetest tingimustest isiklikult teavitatud. Ettevõtte pideva tegevusega seotud kuludele ei tehta eelnevaid eraldisi. Ettevõttel lasub kohustus tasuda Ettevõtte süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõime kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eelda- tav periood ja hüvitise suurus. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mittereali- seerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aruande lisades (Lisa 15) tingimuslike kohustustena ning neid ei kajastata Ettevõtte finants- seisundi aruandes. 1.14 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõtte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Raamatupidamise aastaaruanne Varade sihtfinantseerimine Ettevõte lähtub varade sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist, mille kohaselt sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusväärtuses ning varade soetamise toetuseks saadud siht- finantseerimise summas kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui tulevaste pe- rioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse finantseerimislepin- gus ettenähtud tulemuseesmärkide täitmise hetkel. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kasutab Ettevõte brutomeetodit, mille kohaselt kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust eraldi vastavalt kulu- des ja tuludes. 1.15 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused Varade ja kohustiste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aas- taaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandeperioodi lõpu sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. 1.16 Rahavoogude aruanne 109 Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigee- ritud puhaskasumit/-kahjumit, elimineerides mitterahaliste tegevuste mõju ja äritegevusega seotud käibe- varade ja lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 1.17 Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tu- leb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. 1.18. Tehingud seotud osapooltega Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS Eesti Raudtee nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada ettevõtte finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nen- dega seotud ettevõtted. Kuna AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, on raamatupida- mise aastaaruande koostamisel loetud seotud osapoolteks ka Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudteeveoga seotud ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 2: Finantsriskide juhtimine 2.1 Finantsriskide tegurid Ettevõtte tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: - tururisk, mis hõlmab valuutakursiriski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski; - krediidirisk, - likviidsusrisk. Ettevõttes kinnitatud finantsriskide juhtimise kord kehtestab reeglid finantsriskide maandamiseks ettevõtte- siseselt. Suurimaks riskiks Eesti Raudteele on likviidsusrisk, et suuta täita kõik ettevõttele võetud kohustu- sed ning tagada jätkusuutlik investeeringute tase. 2.2 Tururisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraal- seteks varadeks ja kohustusteks. Ettevõte on avatud valuutariskidele eelkõige seoses Šveitsi frangi ja Vene rublaga. 31. detsembri 2019 ja 31. detsembri 2020 seisuga puudusid Ettevõttel olulised valuutakursiriskid, sh ko- hustised olid valdavalt eurodes. 110 Järgnevas tabelis on esitatud Ettevõtte avatud valuutapositsioonid aruande kuupäeval: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 CHF RUB CHF RUB Raha ja rahaekvivalendid 419 4 291 4 Nõuded 291 0 323 0 Kohustised -255 -1 -227 -4 Netopositsioonid 455 3 387 0 Nende valuutade netopositsioonid on Ettevõtte seisukohalt ebaolulised ning võimalikud valuutakursimuu- tused ei omaks olulist mõju Ettevõtte finantsaruannetele. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib Ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ja seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte laenukohustused on ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest. Võrreldes 2019. aastaga aastal 2020 keskmised intressimäärad oluliselt ei muutunud (Lisa 8). Intressimäära muutusel ühe protsendipunkti võrra suureneks intressikulu 343,6 tuhande euro võrra aastas. Raamatupidamise aastaaruanne 2.3 Krediidirisk Krediidirisk seisneb ettevõtte võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole või- metusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha arvelduskontodel, deposiitidel, nõuded ostjate vastu, sihtfinantseerimisega seotud nõudeid ja muud nõuded. Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuete osas moodustatud allahindluse reserv nende arvete osas, mille maksetähtajad on oluliselt ületatud. Oodatava krediidikahjumi eraldise moodustamisel on arvestatud asjaoluga, et Ettevõttel on õiguslik alus nõuete sissenõudmiseks ning allahinnatud nõuete osas on algatatud või algatamisel kohtumenetlused. Nõuete allahindlus ostjatelt laekumata nõuete osas seisuga 31.12.2020: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 75 0 Aruandeperioodi allahindlused 553 75 Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 0 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 628 75 Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on finantsseisundi aruandes kajastatud vaid selles osas, milles esi- neb kindlus nende nõuete laekumises, kuna Ettevõtte poolt on täidetud kõik tingimused, mis on seatud sihtfinantseerimislepingus. Võttes arvesse sihtfinantseerimislepingu partneri varasemat maksekäitumist ja finantsseisu, puudub Ettevõttel kahtlus nõuete laekumise osas, mistõttu krediidikahjumi mõju Ettevõtte hinnangul puudub. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oo- datava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2019 ja 31. 111 detsembri 2020 seisuga. Ettevõtte raha ja raha ekvivalente ning üle 3-kuulise tähtajaga hoiuseid hoitakse suurpankades Swedbank, SEB Pank ning Luminor Eesti. tuhandetes eurodes Arvelduskontod ja deposiidid 31.12.2020 31.12.2019 Reiting Moody’s järgi Swedbank 22 366 18 550 Aa2 SEB Pank 907 177 Aa2 Luminor Eesti 21 690 19 192 Baa1 Moskva Esinduse pangakonto 4 4 teadmata 44 967 37 923 Arvestades pangareitinguid, hindab juhatus raha ja raha ekvivalentidega seotud krediidiriski minimaalseks. Raamatupidamise aastaaruanne 2.4 Likviidsusrisk Likviidsusrisk seisneb ohus, et Ettevõttel ei ole piisavalt finantsvarasid oma kohustuste tähtajaliseks täit- miseks. Likviidsuse tagamiseks peab Ettevõte omama likviidsuspuhvrit (vabade vahendite mahtu) minimaalselt 2 miljoni euro väärtuses. Vabu vahendeid on lubatud paigutada ainult deposiitidesse, vahendite paigutamise muudesse instrumentidesse otsustab nõukogu. Likviidsusriski juhtimiseks kasutatavad instrumendid on laenud ja võlakirjad, rendid, faktooring, garantii, akreditiiv ja derivatiivid. Ühte panka paigutatava deposiidi väärtus ei tohi ületada 50% ettevõtte kõikidest rahalistest vahenditest deposiiti paigutamise hetkel. Likviidsust parandab ka lepingutes sätestatud arveldamise tingimus, mille kohaselt veo-ettevõtjad tasuvad infrastruktuuri kasututasu Ettevõttele igakuiselt ligi 50% ulatuses ettemaksuna. Alljärgnevas tabelis on toodud finantskohustiste analüüs maksetähtaegade lõikes, sealhulgas hinnanguli- sed tuleviku intressimaksed seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019: 31.12.2020 Bilansiline Lepingulised Kuni 1-2 2-5 Üle 5 tuhandetes eurodes maksumus rahavood 1 aasta aastat aastat aasta Lisa Pangalaenud 20 000 20 752 1 182 2 204 17 366 0 8 Rendikohustised 6 274 7 688 1 571 1 345 4 772 0 8 Võlad tarnijatele 5 425 5 425 5 425 0 0 0 9 Muud võlad 638 638 638 0 0 0 Kokku 32 337 34 503 8 816 3 549 22 138 0 112 31.12.2019 Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5 tuhandetes eurodes maksumus rahavood aasta aastat aastat aasta Lisa Pangalaenud 23 690 24 236 5 182 10 887 8 167 0 8 Rendikohustised 7 115 8 662 1 473 1 401 2 897 2 891 8 Võlad tarnijatele 4 361 4 361 4 361 0 0 0 9 Muud võlad 271 271 271 0 0 0 Kokku 35 437 37 530 11 287 12 288 11 064 2 891 2.5 Tegevusrisk Ettevõte näeb tegevusriskina eelkõige äri katkemist ja varade olulist kahjustamist. Ettevõte on kindlusta- tud varakahju ja ärikatkestuse vastu ning omab tegevuse vastutuskindlustust, kaitseks kolmandate isikute nõuete eest. Lisaks omab ettevõte kindlustuslepinguid juhtkonna (juhatus, nõukogu, juhtivtöötajad) vastu- tuse ja tööandja vastutuse kaitseks. Päästerongi töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumi vastu. Ettevõte omab kindlustuslepinguid ka küberturvalisuse kaitseks ning mootorsõidukite kahjustuse vastu. Raamatupidamise aastaaruanne 2.6 Kapitali juhtimine Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vä- hendamise osas teeb Eesti Vabariik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Ettevõtte eesmärgiks on omada piisavalt kapitali usaldusväärsuse säilitamiseks finantsturgudel. Ettevõtte käsutuses on mitmed krediidiinstrumendid, mille kestvus ja maht võimaldavad juhtkonnal ellu viia järgne- vaks 12 kuuks kavandatud investeerimisprogrammi. Ettevõtte omakapital on piisav võimaldamaks vajadusel täiendavate laenuvahendite kaasamist. Ettevõte on oma laenulepingutes võtnud kohustuse tagada omakapitali osakaal minimaalselt 35% bilansimahust. 31. detsembri 2020 seisuga oli omakapitali osakaal bilansimahust 49,4% (31.12.2019: 46,4%). Täiendavalt vaata Ettevõtte omakapitali kohta lisast 7. Ettevõte on oma laenulepingutes võtnud ka kohustused tagada kulumi-eelse ärikasumi (EBITDA) teatud tase ning mitte ületada intressikandvate kohustiste ja netovõla kokku lepitud suhet EBITDAsse. tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Võlakohustised (Lisa 8) 26 274 30 805 Raha ja raha ekvivalendid (Lisad 2.3 ja 8) 36 467 18 922 Netovõlg (võlakohustised – raha ja raha ekvivalendid) (Lisa 8) -10 193 11 883 Omakapital 176 117 159 028 Kogukapital (netovõlg + omakapital) 165 924 170 911 Võlakohustiste suhe kogukapitali 16% 18% Netovõla suhe kogukapitali -6% 7% 113 2.7 Õiglane väärtus IFRS 7-s määratakse kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hinda- mistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud turuandmeid; mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia: 1. tase – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel. 2. tase – muud sisendid kui 1. tasemel sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest). 3. tase – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid). Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates kasutatakse võimaluse korral jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik Ettevõtte enda hinnangutele. Ettevõtte hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatava- te finantsvarade ja -kohustiste õiglased väärtused oluliselt Ettevõtte finantsseisundi aruandes, seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019, kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna valdav osa Ettevõtte pikaajalistest laenu- kohustistest on ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades ning juhtkonna hinnangul pole riskimarginaal oluliselt muutunud, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansilisest väärtusest. Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud alla- hindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 3: Materiaalne põhivara Kasutus- Masinad Kasutus- Lõpe- Maa ja õigusega ja õigusega Muu tamata tuhandetes eurodes ehitised hooned seadmed sõidukid inventar ehitus Kokku Lisa Saldo seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 421 603 0 70 579 0 1 187 14 381 507 750 sh EL ja KOV toetus 125 775 0 4 083 0 0 0 129 858 Akumuleeritud kulum -186 035 0 -43 400 0 -1 157 0 -230 592 sh EL ja KOV toetus -28 254 0 -1 102 0 0 0 -29 356 Jääkmaksumus 31.12.2018 235 568 0 27 179 0 30 14 381 277 158 IFRS 16 esmakordne rakendamine 0 4 297 0 1 661 0 0 5 958 1.1 Korrigeeritud jääkmaksumus 01.01.2019 235 568 4 297 27 179 1 661 30 14 381 283 116 2019.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 30 0 1 612 0 180 29 654 31 476 sh rendi tingimustel 0 0 97 0 0 0 97 Kasutusõigusega varade lisandumine 0 7 0 110 0 0 117 Kasutusõiguse eemaldamine 0 0 0 -16 0 0 -16 Ümberklassifitseerimised 23 673 0 6 418 0 5 -30 096 0 sh EL ja KOV toetus 19 493 0 1 641 0 0 -21 134 0 Müüdud ja mahakantud varad jääkväärtuses -287 0 -168 0 0 0 -455 114 Kulum ja põhivara väärtuse langus -15 543 -473 -3 542 -520 -30 -49 -20 157 sh EL ja KOV toetus -5 151 0 -198 0 0 0 -5 349 17 Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 441 370 4 304 76 758 1 752 1 135 13 890 539 209 sh EL ja KOV toetus 145 248 0 8 064 0 0 0 153 312 Akumuleeritud kulum -197 929 -473 -45 259 -517 -950 0 -245 128 sh EL ja KOV toetus -33 406 0 -1 299 0 0 0 -34 705 Jääkmaksumus 31.12.2019 243 441 3 831 31 499 1 235 185 13 890 294 081 2020.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 60 0 918 0 80 29 672 30 730 sh rendi tingimustel 0 0 570 0 0 570 Kasutusõigusega varade lisandumine 0 4 0 0 0 0 4 Kasutusõiguse eemaldamine 0 -1 0 -2 0 0 -3 Ümberklassifitseerimised 20 272 0 6 146 0 0 -26 148 270 sh EL ja KOV toetus 15 388 0 3 882 0 0 -19 270 0 Müüdud ja mahakantud varad jääkväärtuses -59 0 -30 0 0 -281 -370 Kulum ja põhivara väärtuse langus -19 240 -510 -4 585 -510 -55 0 -24 900 sh EL ja KOV toetus -7 342 0 -472 0 0 0 -7 814 17 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 454 066 4 307 82 464 1 515 1 189 17 133 560 674 sh EL ja KOV toetus 159 340 0 11 724 0 0 0 171 064 Akumuleeritud kulum -209 592 -983 -48 516 -792 -979 0 -260 862 sh EL ja KOV toetus -39 453 0 -1 550 0 0 0 -41 003 Jääkmaksumus 31.12.2020 244 474 3 324 33 948 723 210 17 133 299 812 Raamatupidamise aastaaruanne 2020. aastal müüdi põhivara müügihinnaga 245 tuhat eurot (2019 müügitulu: 1 206 tuhat eurot põhivara ja 1 631 tuhat kinnisvarainvesteering). Kasum varade müügist on kajastatud koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 156 tuhat eurot (2019: 1 630 tuhat eurot), vt ka Lisa 11.3. Ettevõttel on 0-väärtuseni amortiseerunud põhivarasid nende soetusmaksumuses alljärgnevalt: tuhandetes eurodes 30.12.2020 31.12.2019 Ehitised (hooned ja rajatised) 55 114 52 900 Masinad ja seadmed 22 866 23 056 Muu inventar 879 92 Kokku 78 859 76 048 Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 Ettevõtte põhivarasid laenu tagatiseks panditud ei ole. Lisa 4: Immateriaalne põhivara Ettemaksed Immateriaalne immateriaalse Kokku imma- tuhandetes eurodes vara vara eest teriaalne vara Saldo seisuga 31.12.2018 115 Soetusmaksumus 3 560 0 3 560 Akumuleeritud kulum -2 731 0 -2 731 Jääkmaksumus 31.12.2018 829 0 829 2019.a. toimunud muutused Ümberklassifitseerimised materiaalsest põhivarast 410 0 410 Kulum ja põhivara väärtuse langus -376 0 -376 Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 3 970 0 3 970 Akumuleeritud kulum -3 106 0 -3 106 Jääkmaksumus 31.12.2019 864 0 864 2020.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 0 894 894 Ümberklassifitseerimised 952 -887 65 Kulum ja põhivara väärtuse langus -429 0 -429 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 4 922 7 4 929 Akumuleeritud kulum -3 535 0 -3 535 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 387 7 1 394 Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 5: Varud tuhandetes eurodes 30.12.2020 31.12.2019 Teeameti varuosad 3 948 4 228 Telekomi ja turvanguameti varuosad 1 296 1 255 Elektrivõrkude ameti varuosad 343 304 Muud varud 114 142 Varud kokku 5 701 5 929 Aruandeperioodil nagu ka eelneval perioodil seisvaid ja kasutuskõlbmatuid laovarusid alla ei hinnatud. Lisa 6: Nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Ostjatelt laekumata arved 2 365 1 201 Sihtfinantseerimisnõuded (Lisa 17) 841 2 013 Maksude ettemaksed (Lisa 10) 1 598 366 Üle 3-kuulised tähtajalised deposiidid 8 500 19 000 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 169 205 116 Muud lühiajalised nõuded 3 5 Nõuded ja ettemaksed kokku 13 476 22 790 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete liikumine: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 75 0 Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 12.2) 553 75 Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 0 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 628 75 Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 7: Omakapitali muutused 7.1 Aktsiakapital Kõik AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Ainuaktsionäri otsusega nr 1.1-5/20-050 07.09.2020 suurendati Ettevõtte aktsiakapitali 10 000 tuhande euro võrra, summa on täies mahus kantud Ettevõtte arvelduskontole. Seisuga 31. detsember 2020 on ettevõtte aktsiakapital 80 303 tuhat eurot (2019. a. 70 303 tuhat eurot), mis koosneb 80 302 814 üheliigilisest lihtaktsiast nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Kõigi aktsiate eest on täielikult tasutud. Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrdselt ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideerimisjaoti- sele Ettevõtte võimaliku likvideerimise korral. Ettevõtte põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 127 823 296 ja maksimaalne aktsia- kapital 127 823 tuhat eurot. 7.2 Kohustuslik reservkapital 2020. aastal suurendati kohustuslikku reservkapitali 445 tuhande euro võrra (2019: 431 eurot). 7.3 Põhivara ümberhindluse reserv Põhivara ümberhindluse reserv hõlmab kinnisvarainvesteeringuks ümberklassifitseeritud maa õiglasele väärtusele ümberhindamise tulemust. Kinnisvara hilisema võõrandamise korral võib omakapitalis sisal- 117 duva ümberhindluse reservi üle kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Ümberhindluse reservi ülekandmist jaotamata kasumisse kasumiaruandes ei kajastata. Seoses kinnisvarainvesteeringu võõrandamisega 2019. aastal on põhivara ümberhindluse reserv kantud eelmiste perioodide jaotamata kasumi reale. Lisa 8: Laenud ja liisingukohustised Võlakohustused seisuga 31.12.2020 tagasi- sh pika- sh lühi- makse- intressi- tuhandetes eurodes Saldo ajaline osa ajaline osa tähtaeg määr 6 kuu euribor Swedbank laenuleping 20 000 18 993 1 007 15.12.2025 + 0,95% keskmine Rendikohustised 6 274 4 833 1 441 1,55% Kokku võlakohustused 26 274 23 826 2 448 Raamatupidamise aastaaruanne Võlakohustused seisuga 31.12.2019 tagasi- sh pika- sh lühi- makse- intressi- tuhandetes eurodes Saldo ajaline osa ajaline osa tähtaeg määr 6 kuu euribor OP Corporate Bank võlakirjad 10 350 8 050 2 300 20.12.2021 + 0,81% Põhjamaade investeerimis- 6 kuu euribor panga võlakirjad 13 340 10 674 2 666 15.12.2024 + 1,091% keskmine Rendikohustised 7 115 5 760 1 356 2,37% Kokku võlakohustused 30 805 24 484 6 322 2020. aastal kajastati kasumiaruandes pangalaenude ning võlakirjade intressikulu 229 tuhat eurot (2019: 260 tuhat eurot) (Lisa 13). Netovõlg Raha ja Võlakohusutused Võlakohusutused raha ekvi- tagasimaksega tagasimaksega tuhandetes eurodes valendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku Netovõlg 31.12.2018 13 336 -5 249 -24 977 -16 890 Saadud laenud -123 -6 666 -6 789 Tagasimaksed 6 210 0 6 210 118 Klassifitseerimine pikaajalisest lühiajaliseks -7 159 7 159 0 Netovõlg 31.12.2019 18 922 -6 321 -24 484 -11 883 Saadud laenud 0 -20 582 -20 582 Tagasimaksed 6 389 18 724 25 113 Klassifitseerimine pikaajalisest lühiajaliseks -2 516 2 516 0 Netovõlg 31.12.2020 36 467 -2 448 -23 826 10 193 Ettevõte refinantseeris 2020. aastal olemasolevad laenud uue Swedbank laenuga. Uus laenuleping on sõlmitud 5 aastaks tagasimaksetähtajaga 15.12.2025. 4.03.2020 sõlmis ettevõtte laenulepingu Euroopa Investeerimispangaga (EIB) 95 miljoni suuruse laenu võt- miseks 25-aastase tähtajaga. Laenu eesmärgiks on finantseerida ettevõtte investeerimiskava Eesti raud- teevõrgu kaasajastamiseks. Seisuga 31.12.2020 Ettevõte EIB laenujääki kasutusele võtnud ei ole. 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019 seisuga ei ole Ettevõtte varasid laenude tagatiseks seatud. Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 9: Võlad tarnijatele ja muud kohustised tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Võlad kaupade ja teenuste eest 6 409 4 647 Muud võlad 5 24 Viitvõlad töötajatele 2 710 2 553 Maksuvõlad (Lisa 10) 695 1 106 Tulevaste perioodide tulud 1 321 2 879 Kokku 11 140 11 209 Tarnijatele tasumata arvete summa 6 409 tuhat eurot (31.12.2019: 4 647 tuhat eurot) sisaldab võlgnevust tarnijatele põhivara eest 3 946 tuhat eurot (31.12.2019: 2 442 tuhat eurot). Tulevaste perioodide tulud summas 1 321 tuhat eurot (31.12.2019: 2 879 tuhat eurot) sisaldavad raudtee- ja raudteeveo ettevõtjate ettemaksusid infrastruktuuri kasutamise eest ning hoonestustasude ettemakseid. Lisa 10: Maksude ettemaksed ja maksuvõlad tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 119 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 1 270 0 0 425 Üksikisiku tulumaks 0 226 0 214 Erisoodustuse tulumaks 0 1 0 6 Sotsiaalmaks 0 424 0 418 Kogumispensionimakse 0 17 0 16 Töötuskindlustusmakse 0 27 0 26 Muud maksud 0 0 0 1 Ettemaksukonto jääk 328 0 366 0 Kokku 1 598 695 366 1 106 Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 11: Müügitulu ja muud äritulud 11.1 Müügitulu tegevusalade lõikes tuhandetes eurodes 2020 2019 Infrastruktuuriteenused 28 695 34 419 Renditulud 499 528 Varude müük 806 1 590 Muud teenused 1 095 2 980 Kokku müügitulud 31 095 39 517 * Muude teenustena kajastatakse vahendatud elektri müüki ning muid ühekordseid teenuseid (eksaminee- rimine, vagunite vahendus jne). 11.2 Müügitulu geograafiline jaotus tuhandetes eurodes Müük Euroopa Liidu riikidele 2020 2019 Eesti 30 881 37 670 Läti 80 139 Leedu 4 19 120 Muud riigid 5 5 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Venemaa 125 1683 Ukraina 0 1 Kokku müügitulud 31 095 39 517 Oluline osa Ettevõtte tuludest seondub teenuste osutamisega Eesti Vabariigi valitseva mõju all olevatele ettevõtetele, vaata ka tehinguid seotud osapooltega lisast 15. 11.3 Muud äritulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Kasum põhivara müügist 156 1 630 Trahvid, viivised, hüvitised 191 189 Tegevuskulude sihtfinantseerimine (Lisa 17) 24 100 16 000 Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (Lisa 17) 7 814 5 349 Muud äritulud 410 160 Kokku äritulud 32 671 23 328 Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 12: Ärikulud 12.1 Kaubad, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2020 2019 Tooraine ja materjal 1 991 1 762 Müügi eesmärgil ostetud teenused 473 594 Energia 879 1 179 Raudtee remont ja hooldus 1 479 2 213 Kinnisvara hooldus 724 730 Transpordivahendite remont ja hooldus 595 676 Side-, elektri- ja turvangusüsteemide seadmete hooldus 483 285 Muud teenused* 1 408 2 932 Kaubad, materjal ja teenused kokku 8 032 10 371 * Muud teenused sisaldavad kaubaveo turvateenuseid ning vedurite kasutamise teenust. 12.2 Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Üür ja rent, hoonestusõigus 421 560 121 Elekter 256 319 Kommunaalkulud 485 468 Bürookulud 629 554 Lähetuskulud 31 143 Koolituskulud 84 110 Riiklikud ja kohalikud maksud 320 332 Kindlustusteenused 194 176 Sõiduautode varuosad ja hooldus 20 32 Sisseostetud teenused 468 563 Infoteenused 93 50 Muud töötajatega seotud kulud 218 164 Keskkonnakaitsekulud 501 217 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (Lisa 6) 553 75 Muud kulud 24 65 Kokku tegevuskulud 4 297 3 828 Raamatupidamise aastaaruanne 12.3 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 14 048 13 681 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 4 363 4 483 Kokku tööjõukulud 18 411 18 164 Töötajate arv Töötajate arve perioodi algul 698 758 Töötajate arv perioodi lõpul 672 698 Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 686 725 Lisa 13: Finantstulud ja –kulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Intressitulud 61 83 Intressikulud -388 -415 sh intressikulu laenudelt -229 -260 intressikulu rendilt -159 -155 122 Kasum/kahjum valuutakursi muutustest 2 13 Finantstulud ja -kulud kokku -325 -319 Lisa 14: Tulumaks Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suh- tes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tu- lumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2020 on 91 695 tuhat eurot. Võttes arvesse äriseadus- tikus ette nähtud kohustust kanda vähemalt 5% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali on seisuga 31. detsember 2020 võimalik jaotamata kasumist teha väljamakseid summas kuni 91 341 tuhat eurot (2019: 84 606 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena 31. detsembri 2020 seisuga, on 18 268 tuhat eurot (2019: 16 921 tuhat eurot) ning netodividendid 73 073 tuhat eurot (2019: 67 685 tuhat eurot). Ettevõtte juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt ei maksta 2020. aasta eest dividende. Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 15: Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused ning tingimuslikud varad Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised: Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil 01.01.2020-31.12.2020. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, int- ressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata riigile kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava summa. Ehituslepingutest tulenevad kohustused Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2020 aastateks 2021 kuni 2045 sõlmitud lepinguid, millest lepingupe- rioodi lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 183,5 miljonit eurot (2019: 35,9 miljonit eurot). Olulisemad sõlmitud ehituslepingud on seotud järgmiste investeeringuprojektidega: - Taristuülene turvangusüsteemide uuendamine - Ülesõitude moderniseerimine - Liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine Sihtfinantseerimisest tulenevad kohustused Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahendid tagasi küsida. 31.12.2020 seisuga oli sellist sihtfinantseeringut saadud 150 miljonit eurot (31.12.2019: 143 miljonit eurot). Pooleliolevad kohtuvaidlused 123 1) OÜ Muldkeha esitas kohtule hagi AS Eesti Raudtee vastu alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudes summas 1 221 tuhat eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 24.01.2020. Eesti Raudtee hagi ei tunnista. Muldkeha alust maad hagejale ostueesõigusega ei erastatud, sest hageja oli 2004. aastal raudtee demonteerinud. Muldkeha ei saa enam käsitleda ehitisena. Muldkeha alune maa jäeti riigi omandisse ning muldkeha muutus kinnistu oluliseks osaks. Riik keeldus hoonestusõiguse seadmisest hageja kasuks ning seadis 2018. aastal hoonestusõiguse Eesti Raudtee kasuks. Kohus menetleb hagi 25.03.2021 istungil. 2) AS E.R.S. on esitanud kaks kaebust Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) otsustele raudteeinfrastruktuu- ri kasutustasu määramiseks 2016/2017 ja 2017/2018 liiklusgraafikuperioodideks. Eesti Raudtee on kaasatud vaidlusse kolmanda isikuna. Riigikohus tegi otsuse 17.12.2020. Riigikohtu lahendi kohaselt oleks TJA kasutustasu määramisel pidanud juhinduma ka EL direktiivi 2012/34 põhimõtetest. TJA oli jätnud hindamata, kui kõrget kasutustasu suutis EL-sisese kaubaveo taluda. Riigikohus rahuldas AS ERS kaebuse osaliselt, tühistas TJA otsused osaliselt ja selgitas, et TTJA-l on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega määratakse raudteeinfrastruktuuri prognoositud kasutustasu EL sisesele kau- baveole põhiteenuste eest liiklusgraafikuperioodiks 2016/2017 ning teha vastavas ulatuses igakuised täpsustatud kasutustasu määramise otsused sama perioodi kohta. Riigikohtu lahendi rahalist mõju Eesti Raudteele on hetkel keeruline prognoosida kuivõrd TTJA ei ole 2016/2017 liiklusgraafikuperioodiks uut kasutustasu otsust veel teinud. Kui TTJA uus otsus muudab kasutustasu olulisel määral, siis võib see potentsiaalselt kaasa tuua Eesti Raudtee eelmiste perioodide tulude korrigeerimise, kuid selle mõju ei ole hetkel usaldusväärselt prognoositav. 3) AS Eesti Raudtee esitas 12.11.2018 kohtule hagi AS Operail vedurite üksiksõitude kolme aasta ka- sutustasu nõudes summas 6 152 tuhat eurot, millele lisanduvad viivised summas 244 tuhat eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 20.11.2018. AS Operail oma vastuses nõuet vedurite üksiksõitude kasutustasu püsivkulu osas ei tunnista. AS Eesti Raudtee on pidanud AS Operailiga läbirääkimisi kohtuasja lahendamiseks kompromissiga. Mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni ei ole jõutud. Kohus ei ole kohtuistungi aega veel määranud. Raamatupidamise aastaaruanne 18.06.2020 toimus eelistung. 29.06.2020 tegi kohus pooltele ettepaneku võtta kompromissi sum- ma lähtekohaks umbes veerandi püsivkulu nõudest, s.o 1,3 miljonit eurot. Kompromissi saavuta- misest pidid pooled kohtule teatama hiljemalt 28.08.2020. AS Operail nimetatud kompromissiga ei nõustunud. 29.10.2020 toimus eelistung, kus pooled selgitasid oma seisukohti. Järgmine eelistung pidi toimu- ma 14.01.2021, kuid kohus soovis istungit korraldada märtsi lõpus. AS Operail taotles menetluse peatamist või istungi edasilükkamist 8 kuuks seoses Riigikohtu lahendiga haldusasjas nr 3-16- 2653. Kohus ei ole taotlust veel lahendanud ja uut istungi aega ei ole määratud. 4) Tööinspektsiooni poolt on alustatud 09.07.2020 menetlus nr 3-1/20/331 töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Tööinspekt- sioon on välja toonud järgmised peamised rikkumised: TLS § 48 lg 1: puudub kokkulepe valveaja rakendamiseks ja/või tasu on väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust; TLS § 48 lg 2: valveaja kokkuleppega ei ole tagatud puhkeaeg; TLS § 46 lg 1: tööaeg ületab keskmiselt 48 tundi 7 päeva; TLS § 51 lg 1: igapäevase puhkeaja nõuete rikkumine; TLS § 52 lg 1: vähem kui 48 tundi järjesti- kust puhkeaega; TTOS § 13 lg 1 p 3: tegemata uus töökeskkonna riskianalüüs. Hetkel menetlus käib. Tööinspektsioon on esitanud kontrollprotokollid puuduste kõrvaldamiseks ning arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg 11.03.2021. Kuna menetlus on veel pooleli, siis ei ole selle rahaline mõju hetkel usaldusväärselt prognoositav. 124 Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 16: Tehingud seotud osapooltega Ettevõtte juhatus avalikustab tehingud juhtimisorgani liikmetega ja nende lähikondsetega seotud ette- võtetega ning tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate rauteevaldkonna ettevõtetega. Juhatuse liikmete lepingutes on ette nähtud juhatuse liikme tagasikutsumise korral lahkumishüvitis 3 kuu tasu ulatuses. Hüvitise osas finantsseisundi aruandes eraldist ei ole moodustatud. Saldod seotud osapooltega tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 9 0 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 2 406 743 Kohustised Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 373 1 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 1 286 2 794 Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes 2020 2019 Müüdud teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 37 1 125 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 26 764 36 559 Ostetud teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 1 525 156 Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 2 638 2 918 2020 2019 Arvestatud tasud kõrgemale juhtkonnale 357 305 Raamatupidamise aastaaruanne Lisa 17: Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise nõue tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Saamata põhivara sihtfinantseerimine 841 2 013 Tegevuskulude sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2020 2019 Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus tulude-kulude tasakaalu tagamiseks (Lisa 11) 24 100 16 000 Varade sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2020 2019 Varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi alguses 133 666 126 652 EL fondid 110 019 102 860 kodumaine sihtfinantseerimine 19 814 2 292 ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 3 833 21 500 126 Liikumised arvestusperioodil Soetatud põhivarade sihtfinantseerimiskohustuse lisandumine 16 718 12 363 EL fondid 8 615 12 288 kodumaine sihtfinantseerimine 8 103 75 Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste arvestamine tulusse -7 814 -5 349 EL fondid -7 039 -5 129 kodumaine sihtfinantseerimine -775 -220 Pikaajalised varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi lõpul 142 570 133 666 EL fondid (soetatud põhivarad) 109 234 104 026 EL fondid (saadud ettemaksed) 2 361 5 993 kodumaine sihtfinantseerimine 25 296 19 814 ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 5 679 3 833 Raamatupidamise aastaaruanne Ettevõte ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid 28. detsembril 2015 finantseerimis- lepingu, mille alusel tasuti Ettevõttele 2019. aasta jooksul 7 miljonit eurot, mis kajastati seisuga 31.12.2019 kohustisena ning tuluna 2020. aastal peale finantseerimislepingus ettenähtud tulemuseesmärkide täitmist. Lisaks hüvitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2020. aastal eelmise perioodi tulu-kulu tasakaalust tekkinud vahe 0,1 miljoni euro ulatuses. Finantseerimisel on olulised üldised kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid järgmistes valdkondades: rongiliikluse tulemuslikkus rongi- liini kiiruse ja töökindluse seisukohast, võrgustiku läbilaskevõime, ohutuse tase, tegevuse maht, kesk- konnakaitse ning tarbijate rahulolu. Kuna nimetatud lepingus seatud eesmärgid ei seondu otseselt põhivarade soetamisega kajastatakse saadud vahendeid tegevuskulude sihtfinantseerimisena. Seoses COVID-19 piirangute mõjuga ettevõtte majandustegevusele finantseeris Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium Ettevõtet 17 miljonit euroga, et tagada Ettevõtte normaalne majandustegevus 2020. aasta jooksul. Sellest 15 miljonit eurot eraldati ettevõtte tulu-kulu tasakaalu tagamiseks ning 2 miljonit eurot raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutustasu lisatasude vähendamiseks võimalda- maks suurendada samas ulatuses kaubaveo-ettevõtjate maksevõimet. 28.06.2018 sõlmitud Finantseerimislepingu Lisa 4 “Sihtotstarbelised investeeringud aastatel 2018- 2020” eraldati Ettevõttele 2018. aastal 21,5 miljonit eurot investeeringuprojektide finantseerimiseks, sh Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteede renoveerimine ja kiiruse tõstmine 135 km/h ning Riisipere-Turba raudtee ehitus. 2020. a. eraldati samade investeeringuprojektide finantseerimiseks veel 7,9 mln eurot. Saadud sihtfinantseeringust kasutas Ettevõte 2020. aasta jooksul 5,9 miljonit eurot summas (2019. a. jooksul 17,7 miljonit eurot). Ettevõte on kohustatud tagama vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. 127 Raamatupidamise aastaaruanne Kasumi jaotamise ettepanek AS Eesti Raudtee juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jagada 2020. aasta puhas- kasum 7 089 tuhat eurot alljärgnevalt: Kohustusliku reservkapitali suurendamine 354 tuhat eurot Eelmiste perioodide jaotamata kasumisse 6 735 tuhat eurot Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 91 341 tuhat eurot Juhatuse liikmete allkirjad AS Eesti Raudtee 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaastate aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. 128 Kaido Zimmermann Andrus Kimber Juhatuse esimees-peadirektor Juhatuse aseesimees-finantsdirektor 19. märts 2021 Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusalade loetelu EMTAK Tegevusala kood 2020 2019 Infrastruktuuriteenused 52219 28 419 34 041 Rendi ja üürimisteenused 77391 124 282 Ostetud ja edasimüüdud energia 35141 599 761 Telekommunikatsiooniteenused 61901 290 377 Kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rent 68201 499 528 Varude müük 45311 806 1 573 30 737 37 562 129 GRI sisukord GRI SISUKORD Eesti Raudtee aastaaruanne on koostatud kõige levinuma jätkusuutlikkuse aruandluse standardi „Globaal- ne aruandlusalgatus“ (Global Reporting Initiative, GRI) nõuete kohaselt. Aruanne kajastab neid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning vastutustundliku juhtimise ja turukäitumise tee- masid, mis on kõige olulisemad Eesti Raudtee tegevust, mõju ja huvigruppide ootusi silmas pidades. GRI standard number nimetus asukoht aruandes ja/või selgitus Raporteerimise alused (GRI 101: 2016) Üldised näitajad (GRI 102: 2016) Organisatsiooni ülevaade 102-1 Organisatsiooni nimi lk 3 102-2 Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused lk 8-9, 47-52, 58-62 102-3 Peakontori asukoht lk 3 102-4 Tegevuskohad lk 6-9 102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 8 102-6 Teenindatavad turud lk 48-52 102-7 Organisatsiooni suurus lk 8-9, 12-13, 47 102-8 Põhiandmed töötajate kohta lk 79. Kõik tegevused viiakse ellu oma töötajatega, v.a alltöövõtjad 130 projektipõhistes hangetes. Ettevõttes ei tööta tähtajalise lepinguga tööta- jaid, v.a juhatuse liikmed. Samuti ei kasutata hooajalist, projektipõhist või renditööjõudu. Osakoormusega töö- tajaid ei ole. 102-9 Tarneahel lk 70 Ettevõtte tegevuse tulemusel pea- vad rongid saama raudteel sujuvalt ja ohutult liikuda. Selle tagamiseks teeb ettevõte ise, alltöövõtjate abil ja tarnijatelt kaupu soetades järgmisi tegevusi: - raudtee korrashoid - telekomi- ja turvangusüsteemide korrashoid - tehnika ja kinnisvara haldamine - elektrivarustus - liikluskorraldus - turvalisuse ja ohutuse tagamine - materjalidega varustamine - ehitus- ja arendustegevus - mitmesugused tugifunktsioonid 102-10 Aruandeperioodil toimunud olulised muutused Vahetus ettevõtte nõukogu. 102-11 Ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemine lk 71 keskkonnaküsimustes 102-12 Vabatahtlikud initsiatiivid lk lk 34, 65, 66, 73, 76, 81, 88-91 102-13 Liikmelisus ühingutes lk 9, 42-43 Aastaaruanne 2020 GRI sisukord Strateegia 102-14 Juhatuse pöördumine lk 10-11 102-15 Peamised mõjud, riskid ja võimalused lk lk 24-25, 36-37 Eetika ja ausameelsus 102-16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumis- lk 20, 34-36 normid 102-17 Eetikaküsimuste tuvastamine ja lahendamine lk 34-36 Juhtimine 102-18 Juhtimisstruktuur lk 30-33. Lõppvastutus sotsiaalse- ja keskkonnamõju küsimustes on AS Eesti Raudtee juhatusel. Huvigruppide kaasamine 102-40 Huvigruppide nimekiri Ettevõtte olulisemad huvigrupid on töötajad, kliendid, reisijad, tarnijad ja alltöövõtjad, koostööpartnerid ja teised valdkonna organisatsioonid, omanik ja avaliku sektori institutsioo- nid ning laiem Eesti avalikkus. 102-41 Kollektiivläbirääkimiste kokkulepped lk 84 131 102-42 Huvigruppide kindlakstegemine ja valik Huvigruppideks loetakse tegevusega otse seotud pooli, kelle tegevus mõ- jutab ettevõtet või keda ettevõte oma tegevusega mõjutab, ning avalikkust. 102-43 Huvigruppide kaasamise viis lk 26, 40-44, 77, 80-85, 88-91 (lähemate huvigruppidega toimub suhtlus igapäevatöö käigus (vt GRI 102-40). Laiema huvigruppide ringi ootusi ettevõtte tegevusele kaar- distati 2019. aasta lõpus veebi- küsitluse kaudu ning samuti küsiti seisukohti 2020. aastal Eesti Raudtee äriplaanile. 102-44 Peamised tõstatatud teemad ja küsimused lk 20, 26 Aastaaruanne 2020 GRI sisukord Aruande parameetrid 102-45 Konsolideeritud üksused AS-ile Eesti Raudtee täiendavad kon- solideeritavad üksused puuduvad. 102-46 Aruande teemade ja ulatuse määramine lk 24-29 102-47 Oluliste teemade nimekiri lk 26 102-48 Eelmiste aruannete informatsiooni parandamine Parandused puuduvad. 102-49 Muudatused aruandluses Tegemist on ettevõtte teise GRI standar- dile vastava aruandega ja kajastab seni- sest raportitest laiemat teemade ringi. 102-50 Aruande periood lk 3 102-51 Eelmise aruande kuupäev Eelmine majandusaasta aruanne avalikustati 08.05.2020 102-52 Aruandlustsükkel Aastaaruanne avaldatakse kord aas- tas. Vastavalt riigivaraseadusele koos- tatakse ja avaldatakse vahearuanded kvartaalselt. 102-53 Kontaktisik aruandega seotud küsimustes Monika Lilles ([email protected]) 102-54 GRI standardi nõuetele vastavuse kinnitus Aruanne on koostatud GRI standardi kohaselt, põhinõuete (Core) tasandil 102-55 GRI sisukord lk 132-137 102-56 Väline kontroll GRI nõuete täitmist ei ole kolmandad pooled kontrollinud Jätkusuutlikkuse fookusteemad 132 Kvaliteet, toimepidevus, läbilaskevõime, graafikute täpsus Juhtimisviis 103-1 lk 58-60 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 mitte-GRI Tulemusnäitajad lk 58-60 Majandustulemused (GRI 201: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 44-57 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus lk 47-57 Kaudne majanduslik mõju (GRI 203: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 24-25, 27-28 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 203-1 Infrastruktuuri investeeringud ja toetatud teenus- lk 24, 54-57 ed 203-2 Oluline kaudne majanduslik mõju lk 24 Ostupõhimõtted (GRI 204: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 69-70 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 204-1 Ostud kohalikelt tarnijatelt lk 70 Aastaaruanne 2020 GRI sisukord Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 34-36 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 205-1 Tegevusega seotud korruptsiooniriskide hinda- Kogu ettevõtte tegevust katva üldise mine riskihindamise tulemusena on teada, millises riskis korruptsioon avalduda võib (eelkõige hangetega seoses). 205-2 Korruptsiooniennetuse põhimõtete kommunikat- lk 36. Põhimõtted on kättesaadavad sioon ja koolitus kõigile töötajatele. Koolitusel peavad osalema kõik hangete korraldami- se, otsustusõiguse ja juhitasemega töötajad (2020. aastal 120 töötajat). Koostööpartneritele eraldi kommuni- keeritud ei ole. 205-3 Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja meetmed 2020. aastal ei olnud töötajate ega alltöövõtjatega seotud juhtumeid ja menetlusi. Energiakasutus (GRI 302: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 71-73, 76 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 302-1 Organisatsioonisisene energiatarbimine lk 72-73, 76 (taastuvenergiat ei tarbitud) Elusloodus (GRI 304: 2016) 133 Juhtimisviis 103-1 lk 71, 75 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 304-1 Tegevuskohad looduskaitse alal või kõrge lk 75 bioloogilise mitmekesisuse väärtusega piirkon- nas Emissioonid (GRI 305: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 72-73 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 305-1 Otsene kasvuhoonegaaside emissioon (skoop 1) lk 72. Andmed vaid nende katlamaja- de kohta, mille puhul on ettevõttel ko- hustus emissioone välisõhus mõõta. 305-7 NOx, SOx ja muud olulised õhuheited Lämmastikuühendid NOx – 0,29 tonni Väävliühendid SOx – 0,043 tonni Tahked osakesed summaarselt PM – 0,18 tonni Lenduvad orgaanilised ühendid VOC – 0,01 tonni Süsinikdioksiid CO2 – 232 tonni Süsinikoksiid CO – 0,29 tonni Andmed vaid nende katlamajade kohta, mille puhul on ettevõttel kohus- tus emissioone välisõhus mõõta. mitte-GRI Elektrifitseerimine lk 21 Aastaaruanne 2020 GRI sisukord Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 74-75 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 306-2 Jäätmete liigid ja utiliseerimise meetod lk 74. Ettevõte ei arvuta mitteohtlike jäätmete kogust. Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmefirmale, ülevaade täpsest utiliseerimise meetodist puu- dub. 306-3 Olulised lekked lk 74. Olulisi lekkeid ei esinenud. Keskkonnanõuete täitmine (GRI 307: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 71-77 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 307-1 Keskkonnaseadustele ja -regulatsioonidele mit- Olulisi mittevastavusi ei esinenud. tevastavused Tööhõive (GRI 401: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 78-87 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 401-1 Värvatud ja lahkunud töötajad lk 79. Ettevõte tegutseb ühes riigis ega pea seetõttu arvestust väiksema- te regioonide kaupa. mitte-GRI Muud näitajad kollektiivi kohta lk 79, 136 Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018) Juhtimisviis 103-1 lk 85 134 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 403-1 lk 85 kuni 403-7 403-9 Tööõnnetused, kutsehaigused, töölt puudumi- lk 85. Surmaga lõppenud tööõnnetusi sed ja kaotatud päevad, surmaga lõppenud ei esinenud. Toimus kolm tööõnne- tööõnnetused tust, kaks kergemat ja üks raskem. Ettevõte ei mõõda alltöövõtjatega seotud tööohutuse näitajaid. mitte-GRI Ohutuskoolitused töötajatele lk 64, 85 Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 86-87 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 404-1 Koolitustunnid töötaja kohta lk 86. Kuna koolitustel osalemisel on võrdsed võimalused nii meestele kui naistele, siis ei pea ettevõte arvestust sugude kaupa. 404-2 Töötajate oskuste arendamise programmid ja lk 86-87. Arenguprogrammid vms tugi töösuhte lõppemisel oskuste alane tugi töösuhte lõpetami- sel puudub. 404-3 Tulemus- ja arenguvestlused Kõik ettevõtte töötajad läbivad tule- mushindamise ja arenguvestlused. mitte-GRI Juhtide arenguprogrammid lk 87 Aastaaruanne 2020 GRI sisukord Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 87 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 405-1 Juhtorganite ja kogu kollektiivi mitmekesisus lk 79-80, 136 Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 87 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed lk 87 (ühtegi diskrimineerimisjuhtumit ei olnud). Kohalik kogukond (GRI 413: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 77, 88-91 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 413-2 Tegeliku ja potentsiaalse negatiivse ühiskondliku lk 77 mõjuga tegevused mitte-GRI Elanikelt laekunud kaebused lk 74 Klientide tervis ja ohutus (GRI 416: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 63-66 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 416-1 Toodete ja teenuste tervislikkuse ja ohutusega Ohutusega seotud riskid on hinnatud seotud mõju hindamine kogu raudteetaristu ja põhitegevuse ulatuses. mitte-GRI Ohutuse ja turvalisuse näitajad lk 63-66 135 mitte-GRI Ohutusalane teadlikkus ühiskonnas lk 63-66, 88 Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine (GRI 419: 2016) Juhtimisviis 103-1 lk 30-36 (GRI 103: 2016) kuni 103-3 419-1 Sotsiaalmajanduslikele seadustele ja regulat- lk 36 (ühtegi olulist seadustele mitte- sioonidele mittevastavused vastavust ei esinenud). Aastaaruanne 2020 Töötajate tabel Töötajate tabel Ülejäänud kontoritöötajad (v.a juhatus ja juhtkond), Juhatuse ja insenerid jt nn juhtkonna liikmed tehnilised töötajad Töölised Kokku Alla 30-aastaste töötajate arv 9 6 6 21 30–49-aastaste töötajate arv 3 77 100 74 2 256 50-aastaste ja vanemate töötajate arv 2 1 88 192 101 11 395 - sh 60-aastaste ja vanemate töötajate arv 1 17 56 21 5 100 - sh pensionäridest töötajate arv 17 33 16 1 67 Töötajate arv kokku: 5 1 174 298 181 13 672 Püsiva lepinguga töötajate osakaal (v.a juhatuse liikmed) (% kategooria kõigist töötajatest) 100% Alla 30-aastaste uute töötajate arv 4 2 5 11 136 30–49-aastaste uute töötajate arv 11 11 8 30 50-aastaste ja vanemate uute töötajate arv 6 4 5 15 - sh 60-aastaste ja vanemate uute 1 töötajate arv 2 3 - sh pensionäridest uute töötajate arv 1 2 3 Uusi töölepingu sõlmimisi kokku: 0 0 21 17 18 0 56 Alla 30-aastaste ettevõttest lahkunud 2 2 2 6 töötajate arv 30–49-aastaste ettevõttest lahkunud 5 4 10 19 töötajate arv 50-aastaste ja vanemate ettevõttest 1 15 34 11 1 62 lahkunud töötajate arv - sh 60-aastaste ja vanemate ettevõttest 1 2 5 2 1 11 lahkunud töötajate arv - sh pensionäridest uute ettevõttest 7 13 lahkunud töötajate arv 2 22 Aasta jooksul lõpetatud töölepinguid 1 0 22 40 23 1 87 kokku: Aastaaruanne 2020 Aastaaruanne 2020 137 Aastaaruanne 2020 Aastaaruanne 2020 138 Aastaaruanne 2020 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE aktsiaselts Eesti Raudtee aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt aktsiaselts Eesti Raudtee (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja üldandmeid, hea ühingujuhtimise tava aruannet, GRI sisukorda (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570 Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 596 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 19. märts 2021 Tallinn, Eesti Dokument sisaldab ärisaladust! Kinnitatud AS Eesti Raudtee nõukogu 26.03.2021 otsusega nr 135/2 AS EESTI RAUDTEE NÕUKOGU ARUANNE 2020. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt koosneb nõukogu neljast kuni kaheksast liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad üldkoosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. Kuni 15.05.2020. aastal oli nõukogu viieliikmeline: Priit Rohumaa (esimees), Siiri Lahe, Ain Tatter, Raigo Uukkivi ja Enn Veskimägi. Alates 15.05.2020 oli nõukogu kuueliikmeline: Sven Pertens (esimees), Carri Ginter, Kaie Karniol, Indrek Laineveer, Kaido Zimmermann ja Rene Varek. 2020. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehe-peadirektorina Erik Laidvee ja juhatuse aseesimehe-finantsdirektorina Andrus Kimber. AS Eesti Raudtee nõukogu pidas aktsiaseltsi tegevuse planeerimiseks, juhtimise korraldamiseks ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks 2020. aastal kaheksa nõukogu koosolekut ja võeti vastu viis otsust koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud ühel nõukogu koosolekul, ülejäänud nõukogu liikmed võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel ei osalenud kahel korral üks nõukogu liige. I. Tegevuse planeerimine ja finantseerimine Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse ülevaated lähiaastate suurematest investeeringutest (raudtee elektrifitseerimine, liiklusjuhtimissüsteemide moderniseerimine, liikluskorralduse protsesside automatiseerimine, raudtee kapitaalremont kiiruste tõstmiseks, raudteeühenduse loomine Rohukülani, päikesepaneelide paigaldamise pilootprojekt, varahaldusprojekt, Ülemiste jaama ümberehituse kavadest seoses Rail Baltic Ülemiste ühisterminali rajamisega), nende finantseerimisplaanidest ja äriühingu tulevikuperspektiividest. Nõukogu koosolekul arutati omaniku ootusi äriühingule Juhatus esitas nõukogule aruande AS Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019-2024 elluviimisest. Nõukogu kuulas ära juhatuse aruande 2019. aasta tegevuseesmärkide täitmisest ja kinnitas tegevuseesmärgid 2021. aastaks. Nõukogu kiitis heaks AS Eesti Raudtee 2019. aasta majandusaasta aruande ja kinnitas nõukogu kirjaliku aruande 2019. majandusaasta aruande kohta. Nõukogu tegi üldkoosolekule ettepaneku 2019. majandusaasta eest dividende mitte maksta. Nõukogu koosolekutel käsitleti infrastruktuuri kasutustasude problemaatikat. Nõustuti juhatuse ettepanekuga kehtestada infrastruktuuri alljärgnevad kasutustasu soodustused: 1) mitte määrata alates 8. detsembrist 2019 kuni liiklusgraafikuperioodi 2019/2020 lõpuni kaubaveosegmendis „Siseriiklik/EL sisene – regulaarsed konteiner- ja kontreilerrongid“ infrastruktuuri kasutustasu lisatasu konteiner- ja kontreilervedudele, mida teostatakse rahvusvahelise konteiner-/kontreilerliinirongiga Amber Train; 2) määrata alates 01.11.2020 kaubagruppidele KHN 2705xxxx-2749xxxx lõigul Valga (riigipiir) – Muuga (eksport) liikuvates kaubarongides lähteriigist Valgevene põhiteenuse kasutustasu lisatasu järgmiselt: a) alates 01.11.2020 kuni liiklusgraafikuperioodi 2019/2020 lõpuni 1,79 eurot/rongkm ja 0,00037 bruto tonnkm kohta; b) alates 13.12.2020 kuni liiklusgraafikuperioodi 2020/2021 lõpuni 0,00 eurot/rongkm ja 0,00050 bruto tonnkm kohta. Nõukogu muutis AS Eesti Raudtee 2020. aasta eelarvet ning kinnitas äritulud summas 61 868 995 eurot, ärikulud summas 54 473 995 eurot, EBITDA summas 29 346 443 eurot, puhaskasum summas 7 000 000 eurot ning kassapõhise investeeringute eelarve summas 36 266 357 eurot. Nõukogu kinnitas AS Eesti Raudtee 2021. aasta eelarve – äritulud summas 54 179 823 eurot, ärikulud summas 53 566 323 eurot, EBITDA summas 21 613 500 eurot, puhaskasum summas 0 eurot ning kassapõhine investeeringute eelarve summas 52 945 075 eurot. Nõukogu andis nõusoleku sõlmida laenuleping AS-ga Swedbank 20 000 000 euro laenamiseks ning lõpetada Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud võlakirjaleping laenujäägiga 12 007 000 eurot ning OP Corporate Bank plc Eesti filiaaliga sõlmitud võlakirjaleping laenujäägiga 8 050 000 eurot. II. Juhtimise korraldamine Nõukogu valis nõukogu esimeheks Sven Pertensi. Nõukogu kutsus auditikomiteest tagasi Priit Rohumaa ja valis auditikomitee liikmeks Kaie Karnioli ning pikendas Jaak Annuse ametiaega auditikomitee liikmena. Nõukogu otsusega pikendati Dago Antovi ametiaega ohutuskomitee liikmena ning valiti ohutuskomitee täiendavaks liikmeks Raigo Uukkivi. 10.06.2020 kutsuti ohutuskomitee liikmest tagasi Raigo Uukkivi ning ohutuskomitee liikmeks valiti Kaido Zimmermann. Nõukogu otsustas maksta tulemustasu 2019. aasta majandusaasta eest juhatuse esimehele-peadirektorile Erik Laidveele ja juhatuse aseesimehele-finantsdirektorile Andrus Kimberile kahe ja poole kordse keskmise kuutasu suuruses summas. 2 Nõukogu otsustas premeerida 2019. aasta tulemuste eest riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhatajat Taavi Saati kolmekordse keskmise kuutasu suuruses summas ja siseaudiitor Bert-Erik Saluveeri ühekordse keskmise kuutasu suuruses summas. Nõukogu kutsus alates 31.12.2021 juhatusest tagasi Erik Laidvee. Nõukogu kinnitas 2020. aasta korralise üldkoosoleku päevakorra. III. Järelevalve teostamine Järelevalve teostamiseks kuulas nõukogu oma koosolekutel ära juhatuse tegevusaruanded, ülevaated ohutusolukorrast (s.h tööohutus, tehnilised rikked, raudteeõnnetused), ülevaated käimasolevatest projektidest, ettevõtte majandustulemustest, hangete korraldamisest, eelarve täitmisest, kauba- ja reisiveomahtudest, konteinervedudest, rahvusvahelise reisirongi opereerimise majandustulemustest, turusituatsioonist ja transiidiprobleemidest ning juhatuse tegevusest kaubaveomahtude suurendamisele kaasaaitamisest, käimasolevatest kohtuvaidlustest. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse ülevaated nõukogu otsuste täitmisest. Juhatus esitas nõukogule ettekande Eesti Raudtee organisatsioonist, struktuurist ja personaliplaanist 2020. aastaks Nõukogu kuulas ära juhatuse aruanded ettevõttes COVID-19 viiruse leviku piiramiseks rakendatud meetmetest. Nõukogu koosolekul käsitleti kinnisvarastrateegiat ja Eesti Raudteele mittevajalike jaamahoonete realiseerimise võimalusi. Mitmel koosolekul oli arutusel Eesti Raudtee kui raudteeadministraatori funktsioonide täitmine ning Moskvas asuva Esinduse tegevus, aga ka Eesti Raudtee osalemine rahvusvaheliste raudteeorganisatsioonide töös. Nõukogu kuulas ära Eesti Raudtee Moskva Esinduse juhi tegevuse. Juhatus informeeris regulaarselt nõukogu sõlmitud infrastruktuuri kasutamise lepingutest ja tehingutest maksumusega 150 000 – 400 000 eurot. Igal nõukogu koosolekul kuulati ära juhatuse aruanne laenu andnud pankade kehtestatud tingimuste täitmise olukorrast ning finantsprognoosidest. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse tegevus seoses nõudega AS-i Operail vastu. Nõue esitati seoses mitme aasta jooksul Operail-ile vedurite reservsõitude eest esitamata jäetud arvetega. Juhatus informeeris nõukogu tekkinud vaidlustest seoses jaamateede tasudega ning sellega seotud teenindusrajatiste kasutusude nõuetest. Nõukogu kuulas oma koosolekul ära auditikomitee esimehe ja ohutuskomitee esimehe aruanded 2019. aasta tegevusest. 3 Nõukogu kinnitas auditikomitee ning riskijuhtimise ja siseauditi osakonna tegevusplaanid 2020. aastaks IV. Nõusoleku andmine tehingute tegemiseks Anti nõusolekud igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks ning tehingute tegemiseks, milleks seaduse, põhikirja või nõukogu otsuse kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek, alljärgnevalt: • anti nõusolek sõlmida leping Hispaania firmaga INDRA SISTEMAS S.A., lepingu kogumaksumusega kuni 18 434 625 eurot, eesmärgiga luua ja võtta kasutusele liiklusgraafikute väljatöötamise, dispetšertsentralisatsiooni ja raudteeliikluse korraldamise süsteem ehk TTCMS, mis katab kogu AS Eesti Raudtee infrastruktuuri ja omab kõiki liideseid andmevahetuseks vajalike andmeallikate vahel, et tagada terviklik TTCMS funktsionaalsus; • anti nõusolek sõlmida leping ühispakkujatega Siemens Mobility Oy Eesti filiaal ja GRK Rail Oy turvangusüsteemide uuendamiseks ja hooldustööde tugiteenuse tellimiseks, kehtivusega 25 aastat lepingu sõlmimisest arvates, maksimaalse maksumusega 154 446 934,90; • anti nõusolek sõlmida leping ühispakkujatega ARDANUY INGENIERIA S.A. ja Ayesa Ingenieria y Arquitectura raudteede elektrifitseerimise tehnilise lahenduse ja eelprojekti koostamiseks, lepingu kogumaksumusega 4 023 000 eurot; • anti nõusolek sõlmida leping AS-ga TREV-2 Grupp Emajõe raudteesilla ja rööbastee õgvenduse ehitustööde teostamiseks, lepingu kogumaksumusega kuni 4 852 824,90 eurot; • anti nõusolek sõlmida raamleping firmaga HxGN Safety & Infrastructure GmbH maksimaalse maksumusega 427 999 eurot geoinfosüsteemi tehnilise platvormi ostmiseks; • anti nõusolek tarnelepingu sõlmimiseks Voestalpine VAE Riga SIA 16 pöörmekomplekti ja varuosade ostmiseks maksimaalse kogumaksumusega 1 038 565 eurot; • anti nõusolek raamlepingu sõlmimiseks firmaga Voestalpine VAE Riga SIA VAE pöörmeosade ostuks maksimaalse kogumaksumusega 700 000 eurot; • anti nõusolek lepingu sõlmimiseks osaühinguga GoTrack Paldiski raudteejaama rekonstrueerimiseks, pakkumuse maksumusega 1 932 384,99 eurot, millele lisandub tellija reserv 5% tööde üldmaksumusest, lepingu kogumaksumusega 2 029 004,24 eurot; • anti nõusolek sõlmida leping kontaktvõrgu hooldussõiduki ostuks ühispakkujatega ProTruck OÜ ja Ameerika Autoteeninduse OÜ maksumusega 784 000 eurot; • anti nõusolek pikendada turvateenuse osutamiseks USS Security AS-ga sõlmitud lepingut ühe aasta võrra, s.o perioodiks 01.11.2020 kuni 31.10.2021, kogumaksumusega 801 908,16 eurot; • anti nõusolek sõlmida leping firmaga Pandrol UK Ltd rööpakinnituste ostmiseks maksimaalse kogumaksumusega 600 000 eurot; • anti nõusolek sõlmida leping Leonhard Weiss OÜ-ga raudtee toppimistööde teostamiseks lepingu kogumaksumusega kuni 520 730 eurot; • anti nõusolek sõlmida leping OP Finance AS-ga N3 kategooria kontaktvõrgu hooldussõiduki liisimiseks maksumusega 826 568 eurot; 4 • anti nõusolek sõlmida leping BRP Haldus OÜ-ga sisekoristus- ja eripuhastustööde teostamiseks Põhja piirkonna hoonetes koos eraldi tellitavate töödega (akende pesu, põrandate süvapesu, põrandate kaitsetöötlus) maksumusega 243 557 eurot, täitmistähtajaga 30.06.2022, võimalusega pikendada lepingut ühel korral kuni kahe aasta võrra, sellisel juhul on lepingu kogumaksumus kuni 477 372 eurot; • anti nõusolek lepingute sõlmimiseks platvormide ja väliterritooriumide talvisteks heakorratöödeks kogusummas 2 407 755,80 eurot; • anti nõusolek sõlmida leping Elektrum Eesti OÜ-ga elektrienergia ostuks perioodil 01.01.2021-31.12.2022, pakkuja teenustasu fikseeritud ühikuhinnaga 0,75 eurot/MWh, elektrienergia hankimiseks üksnes taastuvatest allikatest, eeldatava kogumaksumusega 3 260 000 eurot; • anti nõusolek sõlmida raamlepingud FOK-magistraalvõrgu ehitamiseks AS Eesti Raudtee taristul Tapa-Narva, Tapa-Tartu ja Valga-Piusa lõikudel AS-ga Connecto, AS-ga Haberst Infra, Corle OÜ-ga, Leonhard Weiss OÜ-ga, AS-ga K.U.Mell, MTR Halduse OÜ-ga, Empower AS-ga ja AllSpark OÜ-ga ning ühispakkujatega OÜ Ehitusteenistus ja A-Kaabel OÜ, raamlepingute kogumaksumusega maksimaalselt 5 349 900 eurot; • anti nõusolek pikendada firmadega OÜ Renome, Leonhard Weiss OÜ, OÜ Ferrander, OÜ GoTrack, OÜ Polarwerk ja Skinest Technology AS jaamades pöörmete käsitsi lumetõrje teostamiseks sõlmitud lepinguid 2020/2021. talveperioodiks, kogumaksumusega kuni 1 211 555 eurot; • anti nõusolek muuta firmaga MIPRO OY riigihankes “Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine” sõlmitud lepingut, täiendades lepingut Keila – Pääsküla II peatee projekteerimise ja ehitamise lisatöödega, maksumusega kuni 1 126 800 eurot; • anti nõusolek sõlmimida leping Läti firmaga VAS „Latvijas dzelzcelš“ teemõõtmise teenuse osutamiseks teemõõduvaguniga perioodiks 01.01.2021 – 31.12.2021, võimalusega pikendada lepingut kahel korral ühe aasta võrra, maksumusega 160 428 eurot aastas ning 481 284 eurot kolmeaastase lepingu puhul; • anti nõusolek sõlmida leping AllSpark OÜ-ga Tallinn-Balti jaama kontaktvõrgu projekteerimiseks ja ehitamiseks, lepingu kogumaksumusega 1 353 575,56 eurot; • anti nõusolek sõlmida leping Leonhard Weiss OÜ-ga Paljassaare, Hiiu, Tapa, Kehra, Aruküla, Tambre ja Aegviidu ülesõidukohtade remontimiseks, lepingu kogumaksumusega 834 397,20 eurot; • anti nõusolek sõlmida leping Leonhard Weiss OÜ-ga Paldiski mnt viadukti ehitustööde teostamiseks, lepingu maksumusega kokku 1 504 574,86 eurot; • anti nõusolek anda AS Eesti Raudtee tegevuseks mittevajalikud Tallinnas, Telliskivi 57b ning Heina tn 34a kinnistuid teenindavad vee- ja kanalisatsioonitrassid üle AS-ile Mentenon üleandmise hetkeseisu raamatupidamisliku jääkväärtuse hinnaga; • anti nõusolek võõrandada VKG Elektrivõrgud OÜ-le AS Eesti Raudtee tegevuseks mittevajalikud VKG Elektrivõrgud OÜ jaotusvõrgu piirkonnas asuvad elektripaigaldised üleandmise hetkeseisu raamatupidamisliku jääkväärtuse maksumusega; • anti nõusolek Muuga raudteejaama ETS posti hoone gaasiküttele üleviiimisega seoses sõlmida leping gaasitrassi omaniku AS-ga Katoen Natie Eesti ja AS-ga Tallinna Sadam, millega AS Katoen Natie Eesti nõustub Muuga ETS posti 5 hoone ühendamisega gaasivõrguga läbi temale kuuluva torustiku ja selleks vajalike projekteerimis-ehitustööde teostamisega ning AS Tallinna Sadam nõustub seadma tähtajatud reaalservituudid AS-i Eesti Raudtee ja AS-i Katoen Natie Eesti kasuks; • anti nõusolek lepingute sõlmimiseks raudteemaa hoonestusõiguse koormamiseks rajatiste omanike kasuks, tähtajaga kuni hoonestusõiguse lõppemiseni nõukogu poolt kinnitatud Isikliku kasutusõiguse põhitingimuste alusel; • anti nõusolek pikendada piiriteenuse osutamiseks sõlmitud lepinguid AS-ga Operail ja ühispakkujatega AS GoRail ja OÜ RVTest tähtajaga kuni 11.12.2021; • anti nõusolek müüa aadressil Ida-Viru maakond Jõhvi linn Kooli tn 21, vaksalihoonega hoonestatud katastriüksusele seatud hoonestusõigus hinnaga 17 000 eurot Jõhvi Vallavalitsusele; • anti nõusolek müüa Tallinnas, Tehnika 16e asuv kinnistu Capital Kinnisvara OÜ-le hinnaga 835 000 eurot; • anti nõusolek ettevõttele mittevajalike sõidukite (10 tk) müümiseks avalikul enampakkumisel; • anti nõusolek ettevõttele mittevajalike vagunite (3 tk) müümiseks avalikul enampakkumisel; • otsustati maksta MTÜ-le Eesti Muuseumraudtee muuseumi tegevuse toetamiseks 15 000 eurot. Nõukogu kiidab heaks AS Eesti Raudtee juhatuse poolt koostatud ja nõukogule läbivaatamiseks esitatud 2020. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. 6 AKTSIASELTS EESTI RAUDTEE (registrikood 11575838) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Eesti Raudtee asukohaga Telliskivi 60/2, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 30.04.2021.a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Aktsiate/häälte arv: 80 302 814 (kaheksakümmend miljonit kolmsada kaks tuhat kaheksasada neliteist). Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek elektroonilisel (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud aktsiaselts AS Eesti Raudtee 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Raudtee 2020. aasta majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, müügitulu jaotusest ja vandeaudiitori aruandest, mille kohaselt oli AS Eesti Raudtee bilansi kogumaht 31.12.2020 seisuga 356 861 tuhat eurot, põhivara 301 217 tuhat eurot, omakapital 176 117 tuhat eurot, aruandeaasta puhaskasum 7 089 tuhat eurot ning müügitulu 2020. majandusaastal 31 095 tuhat eurot. 2. Kinnitada AS Eesti Raudtee 2020. aasta majandusaasta puhaskasum summas 7 089 018,77 eurot ja jaotada kasum järgmiselt: Jaotamata kasum kokku seisuga 31.12.2020 91 695 561,45 eurot Eelmiste perioodide jaotamata kasum 84 606 542,68 eurot Aruandeaasta kasum 7 089 018,77 eurot Eraldised reservkapitali 354 450,94 eurot Kasumist jätta jaotamata 6 734 567,83 eurot 3. 2020. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta. Päevakorrapunkt 2-3 otsused jõustuvad peale Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks" jõustumist. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2020.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel