Aastaaruanne 2020
Aastaaruanne
2020
1
Aastaaruanne 2020
Aastaaruanne 2020
2
Aastaaruanne 2020
AS Eesti Raudtee 2020. majandusaasta aruanne koondab jätkusuutlikkuse, ühiskond-
liku vastutuse, hea ühingujuhtimise tava (HÜT), raamatupidamise ning tegevusaruan-
ded. Soovime olla oma tegevust puudutavates eri aspektides huvirühmadega avatud.
Oleme aruande koostanud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvus-
vaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting
Standards), nagu need on vastu võtnud Euroopa Liit, ja samuti HÜT-i nõuete ning
globaalse aruandlusalgatuse (GRI – Global Reporting Initiative) jätkusuutlikkuse
aruandluse standardi kohaselt. Aruanne on valminud ettevõtte juhtkonna ja vald-
kondade spetsialistide koostööna ning suunatud asjatundlikule lugejale.
Üldandmed
■ Ettevõtte nimi: AS Eesti Raudtee
■ Äriregistri kood: 11575838
■ Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2020
3
■ Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2020
■ Juriidiline aadress: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti Vabariik
■ Telefon: (+372) 615 8610
■ E-post:
[email protected]
■ Kodulehekülg: www.evr.ee
■ Tegevusala: raudteeinfrastruktuuri majandamine
■ Juhatus: Kaido Zimmermann, Andrus Kimber
■ Nõukogu: Sven Pertens (esimees), Rene Varek, Carri Ginter, Kaie Karniol, Indrek Laineveer
■ Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Aastaaruanne 2020
SISUKORD
Sisukord 4
Eesti Raudteest lühidalt 8
Juhatuse pöördumine 10
2020. aasta põhitulemused 12
2020. aasta olulisemad sündmused 14
2020. aasta auhinnad ja tunnustused 18
Ärifilosoofia 20
Juhtpõhimõtted 20
Omaniku ootused 20
Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024 21
Tegevuse ühiskondlik mõju 24
Vastutustundliku tegevuse fookusteemad 26
Seos ÜRO kestliku arengu eesmärkidega 27
Juhtimine 30
4
Organisatsiooni struktuur 30
Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) aruanne 31
Väärtuspõhine organisatsioonikultuur 34
Riskijuhtimine 36
Ohutusjuhtimine 38
Kvaliteedijuhtimine 39
Suhtlus huvirühmadega 40
Avatud kommunikatsioon 40
Koostöö ja liikmelisus 42
2020. aasta tegevused ja tulemused 44
Eesmärgistatud juhtimine 44
Finantsnäitajad ja -suhtarvud 47
Tegevusmahud 48
Äritulud 52
Ärikulud 53
Aastatulem 53
Investeeringud 54
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus 58
Taristuteenistuse 2020. aasta tegevused 60
Ohutus ja turvalisus raudteel 63
Innovatsioon ja digitaliseerumine 67
Haridus-, teadus- ja arenduskoostöö 69
Jätkusuutlik tarneahel 69
Keskkonnamõjud ja -juhtimine 71
Energia ja õhusaaste 72
Materjalid ja kemikaalid 73
Jäätmed ja taaskasutus 74
Müra ja vibratsioon 74
Lekked ja reostused 75
Elusloodus 75
Roheline kontor 76
Suhted kohaliku kogukonnaga 77
Töökeskkond 78
5
Ülevaade ja üldandmed 79
Töötajate pühendumus ja rahulolu 80
Tööandja maine, järelkasv ja õiglane värbamine 81
Kaasamine ja tunnustamine 83
Tasu, hüved 84
Suhted ametiühinguga 84
Tööohutus ja tervishoid 85
Koolitused ja areng 86
Mitmekesisus, võrdne kohtlemine, mitte-diskrimineerimine 87
Ühiskondlik panus 88
Noorte kaasamine töökeskkonda 88
Ohutusteadlikkus ühiskonnas 88
Toetustegevus ja koostööprojektid 89
Töötajate vabatahtlik tegevus 91
Raamatupidamise aastaaruanne 92
GRI sisukord 130
Töötajate tabel 136
Aastaaruanne 2020
Aastaaruanne 2020
Haapsalu
6
Aastaaruanne 2020
Aastaaruanne 2020
7
Aastaaruanne 2020
Eesti Raudteest lühidalt
EESTI RAUDTEEST
LÜHIDALT
Oleme Eesti riigile kuuluv raudteeinfrastruktuuri majandamisega tegelev äriühing (aktsiaselts). Meie põhi-
tegevus on raudtee läbilaskevõime jaotamine ja infrastruktuuri kasutustasude kogumine raudteeseaduses
kindlaks määratud korra alusel.
Eesti Raudtee kliendid on nii raudteekauba- kui ka reisijateveo-ettevõtjad. Meie tegevuse kaudu on võima-
lik turundada Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset transiidikanalit.
Omame, arendame, Vastutame Ühendame Eestit Oleme majandus- Tegutseme
8 käitame, hoolda- raudtee efektiivse naaberriikide ja kommunikatsiooni- regiooni raudtee-
me ja uuendame liiklusjuhtimise ja Läti ja Venemaaga ministri käskkirjaga valdkonna
valdavat osa Eesti ohutuse eest. läbi Narva, Koidula määratud kompetentsi-
Vabariigi avalikust ja Valga raudtee- keskusena.
raudteest. raudtee- administratsioon,
piirijaamade. esindades Eestit
piiriüleste raudtee-
lepingute täitmisel.
Aastaaruanne 2020
Eesti Raudteest lühidalt
1219 km 61 jaama 129 reisijate
raudteed ooteplatvormi
(sh elektrifitseeritud
raudteelõike 225 km)
150 aastat
ajalugu
jätkame Balti Raudtee Seltsi 672 Välisesindus 9
alustatut, kelle eestvõtmisel
avati 1870. aastal töötajat üle Eesti Moskvas
Eestis rongiliiklus (Venemaa Föderatsioon)
Oleme liikmed mitmes vastutustundlikku juhtimist
edendavas organisatsioonis:
Lisaks veel paljudes raudteevaldkonna võrgustikes (kogu nimekiri lk 43).
Aastaaruanne 2020
Juhatuse pöördumine
JUHATUSE PÖÖRDUMINE
2020. aasta kujunes kindlasti üheks kõige katsumuste rohkemaks aastaks paljude ettevõtete, sealhulgas
ka Eesti Raudtee ajaloos. See on olnud täis muudatusi, uute oludega kohanemist ning sihikindlat tegutse-
mist raudtee jätkusuutlikkuse nimel. Hea on tõdeda, et kui paljud ettevõtted pidid keeruliste olude sunnil
investeeringud tulevikku lükkama, siis Eesti Raudtee taristu ambitsioonikad plaanid said just 2020. aastal
hoo sisse. Meie ettevõte on sel kümnendil algatanud väga põhjaliku investeerimiskava aastani 2030, mis
viib raudteede taristu kvaliteedi, liiklusjuhtimise ja ohutuse uuele tasandile.
Alustasime taristu moderniseerimisega
Võime olla uhked selle üle, et 2020. aastal saime jätkusuutliku rahastuse suurprojektidele, korraldasime
palju edukaid ning suuremahulisi hankeid ja sõlmisime lepinguid. Eelmise aasta esimeses pooles allkirjas-
tasime Euroopa Investeerimispangaga 25-aastase kestusega 95 miljoni euro suuruse laenulepingu väga
10
soodsatel tingimustel. Samuti on meid sel teekonnal aidanud riigi tugev toetus nii aktsiakapitali suurenda-
misel kui ka riigieelarveliste vahendite kaasamisel. Üks olulisi samme meie eesmärkide saavutamiseks oli
kindlasti suuremahulise liiklusjuhtimissüsteemi ajakohastamise lepingu sõlmimine maksumusega veidi üle
115 miljoni euro, mille raames on planeeritud uuendada turvangusüsteeme Eesti Raudtee taristu kuuel lõi-
gul ja ligikaudu 50 jaamas. See omakorda loob meie infrastruktuuril tingimused kvaliteetseks, efektiivseks
ja ohutuks raudteeliikluseks nii reisijate- kui ka kaubaveol.
Üks selle kümnendi fookusteema transpordivaldkonnas on kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mille
tarbeks otsustas Vabariigi Valitsus 2019. aastal alustada raudteevõrgu elektrifitseerimisega. Projekti esimene
suur eesmärk on ehitada 2024. aasta lõpuks valmis Aegviidu–Tapa–Tartu kontaktvõrk, mis on kooskõlas AS-
iga Eesti Liinirongid (Elron) 2020. aastal sõlmitud hankelepinguga uute elektrirongide soetamiseks ning mis
lubab reisijatel 2024. aastal Tallinnast Tartusse sõita elektri jõul. 2020. aastal tegime selle tarbeks esimese
sammu ning sõlmisime lepingu raudtee kontaktvõrgu laiendamise tehnilise lahenduse ja eelprojekti koos-
tamiseks. Samuti võtsime 2020. aastal vastu otsuse, et kasutame 2021. aastast alates ainult taastuvatest
allikatest pärinevat elektrienergiat.
Kliendikesksus
Aastatega oleme muutunud kliendisuhtluses aina avatumaks ja kaasavamaks ning soovime sel teekonnal
jätkata. Eelmisel aastal valmis meil äriplaan, mille kooskõlastasime oma suuremate klientidega. Peame
oluliseks lõppkliendi rahulolu – selleks arendasime eelmisel aastal edasi ettevõtte struktuuri ja moodus-
tasime kliendisuhete paremaks korraldamiseks kommertsosakonna, samuti oleme täiustamas klienditee-
nindusprotsesse. Ühe olulise tegevusena oleme toetanud taristu kasutustasude alandamist kaubaveol
eesmärgiga suurendada veomahte meie taristul. Just taristu kvaliteedi kasvu, meie klientide arendussoovi-
de arvestamise ja konkurentsivõimeliste kasutustasude abil saame anda panuse riigi eesmärkide täitmisse
raudteesektoris.
Aastaaruanne 2020
Juhatuse pöördumine
Tähistasime suursugust juubelit
Kuigi 2020. aasta seadis Covid-19 viiruse leviku tõttu palju piiranguid, leidsime lahendusi, kuidas sellest
olenemata ettevõttes töötajate vahel koostööd edendada, töötajatele uusi oskusi õpetada ning ettevõtte
protsesse täiustada. Vastutustundliku tööandjana tegime kõik endast oleneva Covid-19 leviku tõkestamisel
nii töötajate kaitsmiseks kui ka rongiliikluse korraldamiseks ning raudtee hädavajalike hooldus-, remondi- ja
ehitustööde tagamiseks. Ühe abinõuna suunasime 2020. aastal paljud oma töötajad kaugtööle eesmärgiga
säilitada liiklusjuhtimise toimimine taristul. Kõik suuremad koosviibimised, üritused, infojagamised ning koo-
litused korraldasime digitaalselt. Siiski valmistab head meelt, et raudteeliikluse 150. sünnipäev sai peetud
meeldejäävalt. Usume, et 2020. aasta 5. novembri varahommikul aset leidnud unikaalne raudtee-ettevõtjate
dresiiniparaad Balti jaamas ning juubelile pühendatud „Terevisiooni“ saade tõid pidulikkust paljudele raudtee-
lastele ja raudteesõpradele. Samuti saime ära peetud staažimärgi ürituse, kus meie tööjuubilarid said Eesti
Raudtee sünnipäeval väärikalt meeles peetud.
Fookuses on ohutus
Raudteetaristu majandajana on ohutus meie jaoks esmatähtis. Kõik suurprojektid on ohutusega otseselt
seotud ning nende abil viime taristu uuele ohutus- ja kvaliteeditasemele. 2020. aastal jätkasime oma plaa-
niga paigaldada raudteeülesõitudele tõkkepuid ning alustasime ka raudteeülekäigukohtade ohutumaks 11
muutmisega, samuti paigaldasime lisa-ohutusaedu. Väga oluliseks peame Eesti Raudtee ülesõitudele in-
fotahvlite paigaldamist – need kiirendavad abi saamist hädaolukorras olulisel määral.
Äritulemused
Kui aasta esimene pool jäi meil tulemusnumbrite poolest tagasihoidlikuks, siis aasta lõpp näitas meie
taristul veidi juba elavnemist – taastuma hakkasid põlevkivivedu ning naftatransiit Valgevenest. Kaubaveo-
mahust rääkides võib öelda, et aasta oli väljakutseid täis, kuid head meelt valmistab see, et eelmisel aastal
lisandunud uued veoettevõtjad aitavad teha käesolevaks aastaks soodsamaid prognoose. 2020. aasta tõi
meie rööbastele kokku 11,5 miljonit tonni kaupa, mis on 12,7% väiksem tulemus kui 2019. aastal. Seetõttu
peame koos kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtjate, ekspedeerijate ja sadamatega 2021. aastal eriti
pingutama, et kindlustada transiitkaubavoo stabiilne kasv ning tõhus koostöö naaberriikide raudtee-ette-
võtjatega.
Kuigi aasta-aastalt on olnud näha rongiga reisimise populaarsuse kasvu, siis 2020. aasta oli mõjutatud
Covid-19 viiruse levikust. Seda nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste reiside puhul. Siiski loodame, et viiruse
taandumisel olukord 2021. aastal paraneb ning reisijad hakkavad uuesti eelistama kõige keskkonnasõbra-
likumat transpordiliiki. Euroopa Liit on kuulutanud 2021. aasta ka Euroopa raudteeaastaks, seega läheme
tulevikule vastu lootusrikkalt.
Eesti Raudtee juhatus
Aastaaruanne 2020
2020. aasta põhitulemused
2020. AASTA
PÕHITULEMUSED
12
Müügitulu EBITDA Puhaskasum
31,1 32,7 7,1
mln eurot mln eurot mln eurot
(2019: 39,5) (2019: 29,7) (2019: 8,9)
Omakapital Investeeringud Varad kokku
176,1 32,0 356,9
mln eurot mln eurot mln eurot
(2019: 159,0) (2019: 31,5) (2019: 342,6)
Aastaaruanne 2020
2020. aasta põhitulemused
13
Kohalike Rahvusvaheliste Raudteel toimunud
vedude maht vedude maht õnnetuste / kannatanute /
1,3 10,2 hukkunute arv
mln tonni mln tonni 9/7/4
(2019: 2,1) (2019: 11,1) (2019: 9 / 8 / 6)
Kohalike Rahvusvaheliste Tööõnnetuste /
reisijate arv reisijate arv surmaga lõppenud
5,0 0,02 tööõnnetuste arv
mln reisijat mln reisijat 3/0
(2019: 7,0) (2019: 0,11) (2019: 1 / 0)
Aastaaruanne 2020
2020. aasta olulisemad sündmused
2020. AASTA
OLULISEMAD SÜNDMUSED
Jaanuar
CV-Online Estonia avalikustas iga-aastase tipptööandjate uuringu tulemused, mille-
ga selgitati välja kõige atraktiivsemad tööandjad Eestis. Transpordi ja logistikasek-
tori edetabelis platseerus raudtee-ettevõtete seast ainsana tabelisse jõudnud AS
Eesti Raudtee 10. kohale.
Veebruar
President tunnustas pikaaegset raudteelast Aare Arandit Valgetähe teenetemärgiga.
Seitse uut Eesti Raudtee ohutussaadikut läbis Operation Lifesaver Estonia raud-
14 teeohutuskoolituse.
Märts
Sõlmiti 25-aastase tagasimaksetähtajaga laenuleping Euroopa Investeerimispan-
gaga (EIB) mahus 95 mln eurot, mille toel finantseeritakse investeeringuid ülemine-
kuks automatiseeritud liiklusjuhtimisele.
Aprill
Vabariigi Valitsus otsustas suurendada Eesti Raudtee aktsiakapitali 10 miljoni euro
võrra, et tagada ettevõtte võimekus viia läbi taristuülene turvangusüsteemide mo-
derniseerimise projekt.
Mai
Toimus raudteeohutusnädal, mille põhisõnumiks oli „Vaata vasakule ja paremale
ning lase rong läbi!“.
Juuni
Eesti Raudtee sõlmis lepingu liikluskorralduse protsesside automatiseerimiseks
Hispaania ettevõttega INDRA SISTEMAS S.A., mille eesmärk on automatiseerida
ning digiteerida liikluskorraldusega seotud protsessid: liiklusgraafikute väljatööta-
mine, liikluse korraldamine rongidispetšerite poolt ning liiklusalaste statistiliste and-
mete kogumine analüüsiks.
Juuli
Eesti Raudtee võõrustas kahte gruppi õpilasmalevlasi, kes aitasid puhastada plat-
vorme grafitist. Projektil oli peale töökasvatuse ka muu väärtus – noored õppisid
tundma raudteemaailma ning kuulasid raudteeohutuse loengut.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta olulisemad sündmused
August
Eesti Raudtee töötajad osalesid Lavassaares asuva Eesti Muuseumraudtee ühistal-
gutel, et aidata muuseumil valmistuda Eesti raudteede 150. juubeliks.
Majandus- ja taristuminister allkirjastas käskkirja, millega uuendati omaniku ootusi
aktsiaseltsile Eesti Raudtee.
Sõlmiti koostööleping Rail Baltic Estonia OÜ-ga ühiste eesmärkide täitmiseks seo-
ses Ülemiste raudteejaama rekonstrueerimisega.
September
Eesti Post andis Eesti raudteede 150. aastapäeva puhul välja postmargi.
Eesti Raudtee alustas tegevusi Turba–Rohuküla raudtee rajamiseks.
Toimus üle-ettevõtteline rahulolu-uuring Eesti Raudtee töötajatele.
Oktoober
15
Eesti Raudtee osales partnerina Keskkonnainvesteeringute Keskuse algklasside
lastele suunatud videokonkursil „Mini Negavatt 2020“, mille raames oodati kesk-
konda säästvaid lahendusi teemale „Autodesse uppuv maakera“.
Riigikogu võttis vastu uue Raudteeseaduse.
November
Raudteelased tähistasid Eesti raudteeliikluse ja Balti jaama 150. sünnipäeva uni-
kaalse dresiiniparaadiga.
Eesti Raudtee sõlmis suuremahulise CCS-i (Control command and signalling) mo-
derniseerimise lepingu maksumusega veidi üle 115 miljoni euro. Lepingu raames
on planeeritud uuendada turvangusüsteeme AS Eesti Raudtee taristu kuuel lõigul
ja ligikaudu 50 jaamas.
Alustati uue Emajõe raudteesilla rajamise töödega.
Allkirjastati palgakokkulepe 2021. aastaks Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Eesti
Raudtee vahel.
Detsember
Eesti Raudtee taristu 150 ülesõitu kaeti infotahvlitega, mis kiirendavad ohuolukorras
õige asukoha leidmist ning instantside kättesaamist.
Lõppes Paldiski jaama rekonstrueerimine, mis kuni 2020. aasta lõpuni oli Eesti
Raudtee taristul viimane jaam, mille liiklusjuhtimine toimus käsitsi.
Allkirjastati koostöökokkulepe Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Raudtee vahel.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta olulisemad sündmused
Eesti Raudtee tähistas raudteeliikluse pidulikku 150-ndat juubelit
Eesti Raudtee jaoks oli 2020. aasta väga eriline. Esimene laiarööpmeline raudtee Ees-
tis (Balti raudtee) avati Alexander von der Pahleni eestvedamisel liikluseks 5. novembril
1870 Paldiski–Tallinna–Narva–Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi–
Varssavi raudteega. See tähendab, et Eesti raudteeliiklusel täitus 2020. aasta 5. no-
vembril 150 tegevusaastat.
Septembrikuus avaldati Eesti Postiga koostöös raudteeliikluse sünni auks postmark,
mis tõstis au sisse Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni, Narva
raudteejaama ja selle taustal kujutatud reisivagunitega kaubaveduri „Tulihobune“. Eesti
raudtee juubelimarki trükiti 12 000 eksemplari ning traditsiooniliselt ilmusid koos margi-
ga ka esimese päeva ümbrik ja tempel. Kogu komplekti kujundas kunstnik Indrek Ilves.
See mark valiti rahvahääletusel 2020. aasta kauneimaks postmargiks.
16
Aastaaruanne 2020
5. novembril 2020. aasta varahommikul korraldasid raudteelased erilise juubelidresii-
niralli. Raudtee-ettevõtted Eesti Raudtee, Edelaraudtee, Go Rail, Operail, Rail Baltic
ja Elron tähistasid 150 aasta möödumist Eesti raudteevõrgu loomisest ühise paraad-
sõiduga käsidresiinidel Tallinn-Väike rongijaamast Balti jaama, mis riigi peavaksalina
tähistas samuti oma 150-ndat juubelit. Lisaks dresiiniparaadile pidasid Balti jaamas
pidulikul vastuvõtul kõne nii Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee kui ka Go
Groupi nõukogu liige Tiit Pruuli. Peale selle avati Balti jaamas ühiselt Eesti raudteede
ajaloojoont kujutav infostend ning Balti jaama ajaloopannoo.
Samal hommikul läks ETV-s eetrisse Eesti raudteeliikluse sünnipäevale pühendatud
„Terevisiooni“ saade.
Juubeliks valmistas Eesti Raudtee interaktiivse ajajoone, mida saab näha selleks spet-
siaalselt loodud kodulehel http://www.evr150.ee.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta auhinnad ja tunnustused
2020. AASTA
AUHINNAD JA TUNNUSTUSED
■ Eesti Raudtee sai 2020. aastal endiselt kanda vastutustundliku
ettevõtluse kuldmärgist, mis on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi välja
antav Eesti suurim tunnustus ettevõtetele, kes hoolivad ümbritsevast ning
soovivad ühiskonda panustada rohkem, kui seadus või normid seda nõuavad.
18
■ Eesti Raudtee kvaliteedijuhtimissüsteem on tunnistatud vastavaks
rahvusvahelise standardi ISO 9001:2015 nõuetele. 2020. aasta korraline
välisaudit kinnitas, et vastame endiselt selle nõuetele.
■ Eesti Raudtee tiim osales võistlussarjas „Eesti Sportlikem Riigiasutus
2020“, kus saavutas üldarvestuses 3. koha.
■ 8. veebruaril 2020 sai Eesti Raudtee tunnustatud soomusrong nr 7 „Wabadus“
tänuüritusel Eesti Sõjamuuseumis – Kindral Laidoneri Muuseumis abi eest
projekti ning soomusrongi liikumise korraldamisel.
■ „Battle For Tapa“ korraldajad tänasid Eesti Raudteed abi eest augustikuus
toimunud takistusjooksu korraldamisel. Jooksust võttis osa 350 inimest.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta auhinnad ja tunnustused
19
Aastaaruanne 2020
Ärifilosoofia
ÄRIFILOSOOFIA
Juhtpõhimõtted
Eesti Raudtee on rohkem kui 150-aastase ajalooga ettevõte, kelle ülesanneteks on
vastavalt 2020. aastal vastu võetud raudteeseaduse uuele redaktsioonile avalikul raud-
teevõrgul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine
ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine.
VISIOON MISSIOON VÄÄRTUSED
20
saada regiooni olla raudteealane koostöö,
kaasaegseimaks kompetentsikeskus ning ausus,
raudteetaristu-ettevõtjaks. tagada ohutu ja efektiivne uuendusmeelsus,
teenus raudteel. professionaalsus.
Omaniku ootused
Eesti Raudtee ainuomanik on Eesti Vabariik. Riigiettevõtte staatus ja omaniku ootused
on osa meie ärifilosoofia ja -strateegia kujunemisest.
Omaniku ootused aktsiaseltsile Eesti Raudtee on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega,
mida 2020. aasta augustis uuendati. Selles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõt-
te riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks.
Riik tagab ettevõtte kaudu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu
AS-i Eesti Raudtee avalikule raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse
Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel.
Avalikku huvi kandvate eesmärkide saavutamisel lähtub Eesti Raudtee esmajärje-
korras avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast aastateks
2019–2024, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus 21.02.2019. Tegevuskava arvestab
ka võimalikult suures ulatuses üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ toodud tege-
vustega.
Aastaaruanne 2020
Ärifilosoofia
Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024
Kõik Eesti Raudtee tegevused on seotud ettevõtte nõukogu kinnitatud strateegiliste ja
operatiivsete eesmärkide täitmisega. Ettevõtte strateegia tugineb omaniku ootustele,
visioonile, missioonile, väärtustele ning ettevõtte tegevust suunavatele seadustele, nor-
midele ja riiklikele strateegiatele.
Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019–2024 keskendub neljale nurgakivile:
ρ TARISTU: nüüdisaegne, täisautomaatse liikluskorraldusega, ohutu ja optimaalne ta-
ristu ning isemajandav ettevõte;
ρ ÕPPIMINE JA ARENG: väärtuspõhine, keskkonnasõbralik ja sotsiaalselt vastutus-
tundlik ettevõttekultuur ning professionaalsed ja motiveeritud töötajad;
ρ KLIENDID: reisijate- ja kaubaveomahu kasvatamine koostöös klientidega, sh klientide
sihtrühma laiendades;
ρ SISEMISED PROTSESSID: optimeeritud ning digiteeritud protsessid, nullvisioon
raudteeohutuses.
Strateegia juurde kuulub Eesti Raudtee äriplaan 2019–2024. Peamised investeeringud
on äriplaani kohaselt suunatud liikluskorralduse protsesside digiteerimisele ja auto-
matiseerimisele, turvangusüsteemide moderniseerimisele, Lääne-Harjumaa-suunalise
raudtee läbilaskevõime suurendamisele, kiiruse tõstmisele ning elektrifitseerimisele. 21
Äriplaan aitab kaasa raudteeinfrastruktuuri optimaalsele ja tõhusale kasutamisele, kät-
tesaadavaks tegemisele ja arendamisele ning näeb ette kõnealuste eesmärkide saa-
vutamiseks vajaliku rahalise tasakaalu ja rahalised vahendid.
2017. aasta alustas Eesti Raudtee Haapsalu/Rohuküla raud-
tee taastamisega. 2019. aastal avati Riisipere–Turba lõik ning
2020. aasta riigieelarves eraldati kaks miljonit eurot Turba ja
Rohuküla vahelise raudtee projekteerimiseks ning kuulutati
välja hanked Turba–Ellamaa ning Ellamaa–Risti raudteelõikude
põhiprojektide koostamiseks.
Valitsus otsustas lisaks 27. juunil 2019 toimunud kabineti-
istungil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb
ette valmistada raudtee elektrifitseerimise plaan. Elektriraudtee
esimeste lõikude projekteerimine algas 2020. aastal. Eesmärk
oli korraldada hange elektrifitseerimise tehnilise lahenduse ja
eelprojektide koostamiseks. Sügiseks täitsime selle eesmärgi
ning hanke tulemusena on kahe Hispaania ettevõttega leping
sõlmitud ning tööd käimas. Selle projekti esimene suur ees-
märk on ehitada valmis Eesti Raudtee Aegviidu–Tapa–Tartu
lõikude kontaktvõrk, mis lubab reisijatel 2024. aastal Tallinnast
Tartusse sõita elektrirongiga.
Ärifilosoofia
Elektrifitseeritud raudteeliinid 2020
Turba
22
3 kV DC veoalajaam 50 km 100 km
elektrifitseerimata raudteeliin
3 kV DC kontaktvõrk
Aastaaruanne 2020
Ärifilosoofia
23
Turba
3 kV DC veoalajaam
25 kV AC veoalajaam
elektrifitseerimata raudteeliin
3 kV DC kontaktvõrk
25 kV AC kontaktvõrk 50 km 100 km
Elektrifitseeritud raudteeliinid aastaks 2028
Aastaaruanne 2020
Tegevuse ühiskondlik mõju
TEGEVUSE
ÜHISKONDLIK MÕJU
Taristuettevõttena on meil oluline mõju Eesti ühiskonna arengule. Eesti Raudteele kuu-
luv taristu moodustab valdava osa Eesti Vabariigi avalikust raudteevõrgust. Raudtee on
tuiksoon, mis mõjutab elu ja ettevõtluse arengut selle läheduses. Praegu elab raudtee
mõjualas ligi 80% Eesti elanikkonnast. Oma tegevusega loome võimalusi inimeste ja kau-
pade liikumiseks, tööhõiveks ja keskkonnasäästlikuks transpordiks.
Meie roll majanduse elavdajana:
24
head transpordiühendused ja -teenused aitavad kaasa majandus-
kasvule ning ettevõtluse arengule, seda eriti eksportkaupade veo
võimaldamise ning turismi elavdamise kaudu.
2020. aastal, kui enamik ettevõtteid pidid investeeringud ja
arenguplaanid tulevikku lükkama, alustas Eesti Raudtee mahu-
kaid investeeringuid, kasutades eelmisel aastal 32 miljonit eurot
taristu ohutuse ja kvaliteedi parandamiseks ning luues sellega
nii töökohti kui andes mahukaid hankelepinguid töövõtjatele.
2021. aastal on investeeringute maht juba pea 53 miljonit eurot.
Nõnda aitab Eesti Raudtee oma vastutsüklilise tegevusega ma-
jandust elavdada.
Omanik on andnud Eesti Raudteele ka juhtnööri aidata kaasa
veomahu suurendamisele Eesti avalikul raudteel. Üheks instru-
mendiks Eesti raudteesektori konkurentsivõime parandamisel
on raudteetaristu kasutustasud. Eesti Raudtee keskmine infrast-
ruktuuri kasutustasu on aastatel 2015–2020 vähenenud üle 40%
tonni ekvivalendis või ca 17% taandatuna bruto tonnkilomeetri-
le, jõudes 2015. aasta tasemelt 2,27 EUR/t tasemeni 1,30 EUR/t
2020. aastal.
Aastaaruanne 2020
Tegevuse ühiskondlik mõju
Meie roll inimeste liikuvuses:
raudtee pakub mitmekesisemaid võimalusi inimeste igapäevaseks
liikumiseks ja reisimiseks. Hästi korraldatud raudteetransport on
mugav, kiire ja ohutu. Eri transpordiliikide ühendamisel (linnasise-
ne ühistransport ja multimodaalsed ühistransporditerminalid, jaga-
misplatvormid, pargi-ja-reisi-süsteemid) on raudtee oluline lüli.
Meie roll tööhõive soodustamisel:
olles regioonide ühendaja, aitab raudtee muuta aegruumilised va-
hemaad lühemaks ning annab tõmbekeskustest eemal elavatele
inimestele paremad võimalused tööl käimiseks. Nii aitame kaasa
elu säilimisele suurlinnadest eemal.
Meie roll looduskeskkonna hoidmisel:
raudtee on kõige keskkonnasõbralikum alternatiiv lennu- ja maan-
teetranspordile. Mastaabiefektil ja Eesti raudteetaristu elektrifitsee-
rimisel on selles oma osa.
Vabariigi Valitsus kiitis 2019. aasta oktoobris heaks Eesti seisukohad
Euroopa Komisjoni aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks
välja töötatud strateegia kohta. Raudtee täielikul elektrifitseerimisel
oleks 2050. aastani saavutatav keskmiselt umbes 60 000 tonni CO2
25
vähenemine aastas, kaubaveo suunamisel maanteelt raudteele
keskmiselt 37 000 tonni CO2 aastas ning elektrirongide soetamisel
AS Eesti Liinirongid (Elron) poolt 7500 tonni CO2 aastas.
Eesti riigile kuuluv raudteelogistika ettevõte AS Operail on viimastel
aastatel suurendanud konteinerrongide veomahtu Eestis, juuruta-
nud uusi marsruute ning veab täna üle 1000 tonni kaaluvaid kon-
teinerronge Tartust Muuga ja Sillamäe sadamasse. Üks kaubaauto
veab korraga vaid 27 tonni kaupa. Seega asendab üks rongikoos-
seis rohkem kui 30 kaubaautot. Arvestuslikult on veoettevõtjad
2020. aasta jooksul asendanud ca 14 000 kaubaauto sõitu raud-
teeveoga.
Kaupade maanteelt raudteele toomine suurendab liiklusohu-
tust ja vähendab keskkonnasaastet kogu sektoris. Kaubaautode
asendamine raudteeveoga aitab leevendada riigi põhimaanteede
koormust, samuti tähendab see kolm kuni neli korda väiksemat
kütusekulu.
Meie otsene panus Eesti tööhõivesse:
ligi 700 töötajaga kuulume peaaegu poolesaja suurima tööandja
hulka Eestis, pooled töökohad on meil väljaspool Tallinna. Meie
mahukatest investeeringutest saavad tarnijate ja alltöövõtjatena
tulu väga paljud Eesti ettevõtted.
Kõige selle aluseks on vastutustundlik juhtimine. Selle ootuse on meile seadnud omanikuna ka Eesti
riik – meie taotlus on olla eeskuju Eesti äriühingutele heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning
kõrge ärikultuuri poolest.
Aastaaruanne 2020
Tegevuse ühiskondlik mõju
Vastutustundliku tegevuse fookusteemad
Usume, et pikas perspektiivis aitavad meie vastutustundlik tegevus, positiivne maine, kõrged eetilised
standardid, jätkusuutlik käitumine ja madal riskitase ettevõtte kasumlikkust kasvatada.
2019. aastal omistati meile Eesti vastutustundliku ettevõtluse
indeksi kuldtaseme kvaliteedimärk, mida saime kanda ka 2020.
aastal.
Et vastutustundlik tegevus on Eesti Raudtee igapäevatöö oluline osa, soovime üha enam ühiskonna aren-
gusse, oma töötajate heaolusse ning keskkonnahoidu panustada. Selleks kujundasime 2019. aastal vas-
tutustundliku ettevõtluse tegevuskava aastateks 2019–2021.
Koos tegevuskava loomisega hindasime ka huvirühmade ootusi meie vastutustundlikule tegevusele. Kü-
sisime oma töötajatelt ja välistelt huvirühmadelt, millele peaksime nende arvates sotsiaalse ja keskkonna-
mõju ning juhtimispraktika vallas enim tähelepanu pöörama.
Saadud sisendi põhjal sõnastasime ühiskondliku vastutuse prioriteetsed teemad:
ρ raudteeohutuse tagamine ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine;
ρ keskkonnahoiu põhimõtete läbiv rakendamine Eesti Raudtee tegevuses;
ρ töötajate õiglane värbamine, arendamine, motiveerimine ning kohtlemine;
ρ ohutu töökeskkonna loomine ning positiivse ohutuskultuuri edendamine
26
ettevõttes ja raudteetaristul;
ρ vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete pidev arendamine ettevõttes;
ρ väärtuspõhise organisatsioonikultuuri loomine ning korruptsioonivastane võitlus;
ρ avatud kommunikatsioonist lähtumine, et hoida usaldusväärse partneri rolli kõikide
huvirühmade seas.
Aastaaruanne 2020
Tegevuse ühiskondlik mõju
Seos ÜRO kestliku arengu eesmärkidega
Meie põhitegevuse roll ja mõju ühiskonnas ning vastutustundliku juhtimise olulisemate punktide ja tege-
vuste elluviimine puudutavad laiemaid ühiskondlikke probleeme. 2019. aastal tegime esmase hindamise
selle kohta, kuidas ja milliste ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele meie tegevus kaasa aidata
saab ning 2020. aastal täiendasime seda hinnangut.
27
Eesmärke number 3, 7, 8, 9, 11 ja 13 mõjutame oma tegevusega otse ja oluliselt.
Eesmärke number 4, 12, 15, 16 ja 17 mõjutame oma tegevusega kaudselt või keskmisel määral.
Ülejäänud eesmärkidele on meie mõju väiksem.
Aastaaruanne 2020
Tegevuse ühiskondlik mõju
Meiega seotud peamised märksõnad:
■ elukeskkonnale ja tervisele ohutud liikumisviisid;
■ oma töötajate tervis ja ohutus.
Meiega seotud peamised märksõnad:
■ energiatõhusus;
■ elektrifitseerimine, taastuvenergia kasutuselevõtt;
■ kasvuhoonegaaside heite vähendamine
transpordisektoris;
■ ilmastikule vastupidav taristu.
Meiega seotud peamised märksõnad:
■ tööjõu mobiilsus; tööhõive regioonides;
■ väliskaubanduse soodustamine (kaupade eksport
28
ja import, säästev turism);
■ suur ja regionaalne tööandja, mitmekesine
kollektiiv;
■ ohutud, turvalised ja õiglased töötingimused.
Meiega seotud peamised märksõnad:
■ tehnoloogilised uuendused ja keskkonnahoidlikkus
taristu uuendamisel, sh elektrifitseerimine;
■ kvaliteetne, usaldusväärne, kättesaadav, säästlik,
vastupidav ja turvaline taristu majanduse ja
inimeste heaolu toetamiseks.
Meiega seotud peamised märksõnad:
■ linnade, äärelinnade ja maapiirkondade ühendaja;
■ maapiirkondade elujõulisuse tagamine;
■ jätkusuutlik linnastumine;
■ multi- ja intermodaalsus;
■ kättesaadav, mugav, säästlik ja ohutu ühistransport.
Aastaaruande peatükkides viitame neile kestliku arengu eesmärkidele, millega meie vastav tegevus seotud on.
Aastaaruanne 2020
29
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
JUHTIMINE
Organisatsiooni struktuur
Nõukogu
Riskijuhtimise ja
siseauditi osakond
Juhatus
Taristuteenistus Liiklusteenistus Ehitusteenistus Ohutusteenistus Finantsteenistus Tugiteenistus
30
Investeeringute Järelevalve Eelarve- ja
Juhtimiskeskus Projektiosakond Personaliosakond
osakond osakond analüüsiosakond
Digitaliseerimise ja Rongiliikluse Raudtee Raamatupidamise
innovatsiooni planeerimise ehitusosakond Turvaosakond Õigusosakond
osakond
osakond osakond
Telekomi ja Kommerts- Rajatiste Päästerong
turvangusüsteemide Hankeosakond IT osakond
osakond ehitusosakond
amet
Jaamatöö Rahahalduse
Teeamet osakond Arendusosakond
osakond
Liikluse Turunduse ja
Elektrivõrkude - Dokumendihalduse
automatiseerimise rahvusvaheliste
amet osakond suhete osakond
osakond
Kinnisvara Kommunikatsiooni
haldusosakond osakond
Tehnikaosakond
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
Hea ühingujuhtimise tava (HÜT) aruanne
Üldkoosolek
Korraline üldkoosolek majandus- ja taristuministri isikus kinnitas ettevõtte 2019.
majandusaasta aruande.
Nõukogu
Kuni 15.05.2020 oli nõukogu viieliikmeline: Priit Rohumaa (esimees), Siiri Lahe,
Ain Tatter, Raigo Uukkivi ja Enn Veskimägi. Alates 15.05.2020 oli nõukogu
kuueliikmeline: Sven Pertens (esimees), Carri Ginter, Kaie Karniol, Indrek
Laineveer, Kaido Zimmermann ja Rene Varek. Alates 2021 veebruarikuust
arvati nõukogust välja Kaido Zimmermann seoses juhatuse esimehe ameti-
kohale asumisega märtsikuust.
Nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tege-
31
vuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel, otsustab igapäevasest majan-
dustegevusest väljuvate tehingute tegemise ning annab nõusoleku tehingute
tegemiseks, mille maksumus ületab 400 000 eurot. Nõukogu tegutseb iseseis-
valt ning ettevõtte ja aktsionäride huvides.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2020. aastal toimus kaheksa
nõukogu koosolekut, viis otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Üks
nõukogu liige ei osalenud ühel nõukogu koosolekul, ülejäänud nõukogu liik-
med võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel ei osalenud
kahel korral üks nõukogu liige.
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
Auditikomitee ja ohutuskomitee
Auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega
seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist,
riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audii-
torkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele.
Kuni 10.06.2020 kuulusid auditikomitee koosseisu Jaak Annus (esimees), Roman
Laidinen ja Priit Rohumaa ning alates 10.06.2020 Kaie Karniol (esimees), Jaak
Annus ja Roman Laidinen.
Ohutuskomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina ohutusjärele-
valvega seotud küsimustes raudtee eripärast lähtudes. Kuni 25.03.2020 kuulu-
sid ohutuskomitee koosseisu Tamo Vahemets (esimees), Dago Antov, Sirle Loigo
ja Tauno Suurkivi. 25.03.2020 valiti ohutuskomitee koosseisu lisaliikmena Raigo
Uukkivi. Alates 10.06.2020 kuuluvad ohutuskomitee koosseisu Tamo Vahemets
(esimees), Dago Antov, Sirle Loigo, Tauno Suurkivi ja Kaido Zimmermann (liige
kuni 2021. aasta veebruarini).
Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise
korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikme-
tele, kes nõukogu koosolekul ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu
eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee
ja ohutuskomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele nimetatud komiteede
koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele lahkumishüvist ei maksta.
Juhatus
32
Juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt koos-
kõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige ots-
tarbekamal viisil, et tagada Eesti Raudtee jätkusuutlik areng seatud eesmärkide
kohaselt, ning korraldab kontrolli ja aruandlust.
Eesti Raudtee juhatus on kehtestanud töökorra, mis sätestab juhatuse sisemise
töökorralduse, otsuste vastuvõtmise ja täitmise jälgimise korra ning muud juha-
tuse tegevuseks vajalikud regulatsioonid. 2020. aastal toimus 58 juhatuse koos-
olekut.
Kõigis õigustoimingutes võivad ettevõtet esindada juhatuse liikmed kahekesi ühi-
selt, kusjuures üks neist peab olema juhatuse esimees või juhatuse aseesimees.
Edasivolitamise õigus on kahel juhatuse liikmel ühiselt, kusjuures üks neist peab
olema juhatuse esimees või juhatuse aseesimees.
2020. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehe-peadirektorina Erik
Laidvee ja juhatuse aseesimehe-finantsdirektorina Andrus Kimber.
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
■ Alates 2021. aasta märtsist sai juhatuse esimeheks
Kaido Zimmermann. Tal on pikaajaline kogemus
raudteevaldkonnas, juhtides varasemalt nii AS-i Eesti
Raudtee kui ka töötades Rail Balticu ühisettevõtte RB
Rail AS planeerimise ja projekteerimise osakonna
juhina. Samuti on tal põhjalikud teadmised raudtee
infrastruktuurist ja -logistikast koos rahvusvahelise
kogemusega.
■ Juhatuse teise liikmena jätkas Andrus Kimber,
kes on juhatuse aseesimehe-finantsdirektorina
töötanud alates 2017. aasta oktoobrist. Ta on
tugeva finants- ja riskijuhtimise taustaga. Samuti
on tal pikaajaline juhtimiskogemus töötamisest
SEB Pangas juhatuse liikme ja krediidivaldkonna
juhina ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse
33
juhtimisest.
Juhatuse liikmed ei kuulu teise äriühingu juhatusse, ega ole teise äriühingu nõu-
kogu esimeheks.
Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad nõukogu ja juha-
tuse liikmete vahel sõlmitud lepingutes. Juhatuse liikmetele lisatasu määramisel
lähtub nõukogu ettevõtte finantsnäitajatest, arvestades konkreetse juhatuse liik-
me töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide
saavutamisel. Nõukogu otsuse alusel maksti tulemustasu 2020. aastal juhatuse
esimees-peadirektor Erik Laidveele ja juhatuse aseesimees-finantsdirektor And-
rus Kimberile 2019. majandusaastal makstud kahe ja poole keskmise kuutasu
suuruses summas.
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
Teabe avaldamine
Eesti Raudtee avalikustab oma veebilehel teateid tema tegevust puudutavatest olulis-
test asjaoludest ja sündmustest seadustes ette nähtud korras:
■ aktsionärid
■ nõukogu koosseis
■ auditikomitee ja ohutuskomitee koosseis ning ülesanded
■ juhatuse koosseis
■ äriühingu põhikiri
■ teave makstud toetuste ja annetuste kohta
■ audiitori andmed
■ korralise üldkoosoleku otsused
■ hankeplaan
■ hea ühingujuhtimise tava aruanne
■ majandusaasta aruanded
■ majandusaasta vahearuanded
■ tegevuseeskiri
■ võrguteadaanded
34
■ normatiivliiklusgraafik
■ hinnakiri
Väärtuspõhine organisatsioonikultuur
2020. aastal deklareerisid nõukogu ja juhatuse liikmed, hangetega seotud struk-
tuuriüksuste juhid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega võt-
metöötajad tulenevalt Eesti Raudteel kehtivast huvide konflikti vältimise korrast
oma ärihuvid ja seotuse teiste ühingutega. Sellega ennetatakse töötajate toimin-
gupiirangu võimalikke rikkumisi.
Riigile kuuluva ettevõttena peame olema oma tegudes alati lõpuni läbipaistvad.
Viimaste aastate jooksul oleme juhtimiskultuuri ja ärieetika edendamisele pööra-
nud teadlikult palju tähelepanu, teinud organisatsioonina selles ja korruptsiooni-
vastases võitluses suuri edusamme. Meie pingutusi on ka väljaspool märgatud
ning muuhulgas on meil palutud oma kogemusi selles vallas teiste ettevõtetega
jagada. Meie riskijuhtimise ja siseauditi osakond on käinud koolitamas riigi äri-
ühingute ja MTÜ-de juhatuse ja nõukogu liikmeid nii valitsemise, sisekontrolli kui
ka korruptsiooni ennetamise teemadel. Samuti jagati kogemusi Keskkriminaal-
politsei korruptsioonikuritegude büroo ülevaates „KORRUPTSIOON kui KORRO-
SIOON“ sellest, kuidas halvad juhtumid võivad ettevõttele hoopis kasuks tulla
ning koostöös MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti valmistati vihjeandmise meet-
mete videod ettevõtetele.
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
Viimase kolme aastaga oleme koos töötajatega kujundanud ettevõtte väärtused, tu-
gevdanud aastaeesmärkidest lähtuvat juhtimist, seadnud sisse juhtimisaruandluse ja
tõhustanud sisekontrollisüsteemi. Julgustame töötajaid, neid tunnustades ja motiveeri-
des, ühiste väärtuste järgi käituma. Igal aastal anname välja väärtuste auhindu, millega
tunnustame töötajaid valdkonna edendamise või silmapaistva tegevuse eest.
Oleme endale seadnud eesmärgiks rakendada korruptsiooniennetusel kõiki vaja-
likke meetmeid, et vähendada võimalikke pettuse- ja korruptsioonijuhtumeid. Olu-
lisemad neist on:
■ väärtuste ja eetika koodeks;
■ regulaarne riskide, kontrolli ja siseauditi toimimise, struktuuriüksuste tegevuse ülevaatus
juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus;
■ pettuse ja korruptsiooniriskide tuvastamine riskiregistris;
■ huvide konflikti vältimise kord ja huvide regulaarne deklareerimine;
■ kingituste tegemise ja vastuvõtmise piirmäärade ning põhimõtete kehtestamine;
■ pisteline taustakontroll töötajatele seadusega lubatud ulatuses ja avalikest andmebaasidest;
35
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
■ kindlaks määratud vastutus ja volitused, vastutuse hajutamine;
■ regulaarne ostu- ja müügireskontro analüüs;
■ hankekorra kinnitamine ja iganädalaste hankekoosolekute läbiviimine sõltumatute liikmete
osalusel;
■ koostöö õiguskaitseametite ja MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti;
■ väärkäitumisest teavitamise juhendi (sh väärkäitumise menetluse) kehtestamine ja kanalite
(telefon, e-post, vihjeliin, ankeet) määratlemine;
■ juhtumite laiem registreerimine;
■ pikaajalise koolitusplaani (korruptsiooniennetus ja riskide juhtimine) koostamine ning
regulaarsete koolituste korraldamine.
Korruptsiooniennetuse koolitustel osales 2020. aastal kokku 120 töötajat. Lisaks toi-
mus juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmetele eraldi korruptsiooniennetuse koo-
litus. Eesti Raudtee on töötajatele korraldanud korruptsiooniennetuse koolitusi juba
kuuel aastal järjest ning peame oluliseks neid ka edaspidi regulaarselt teha.
2020. aastal ei esinenud ühtegi ettevõttega seotud korruptsioonijuhtumit ega muud
olulist seadustele mittevastavust.
Riskijuhtimine
36
Riskide juhtimise kaudu saab ettevõte kindluse, et strateegiliste ja tegevuseesmärkide täitmine toimub
kontrollitult ning võimalikud riskid on korrektselt mõjusate ja tõhusate maandamismeetmetega kaetud.
Eesti Raudtees vastutab riskijuhtimise eest ettevõtte juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi järelevalve
kohustus on ettevõtte nõukogul, selle auditikomiteel ning Eesti Raudtee riskijuhtimise ja siseauditi osa-
konnal. Sisekontrollisüsteemi ja riskijuhtimise käigus on määratud töötajad, kes vastutavad riskide mõjusa
juhtimise eest.
Riskid ja riskikategooriad:
Finantsriskid Tegevusriskid Strateegilised riskid Vastavusriskid
Likviidsusrisk Ohutus Poliitiline keskkond Regulatsioonid
Krediidirisk Toimepidevus Kaubaveomahtude Kahjunõuded
vähenemine
Intressirisk Protsessid Läbilaskevõime jaotamine
Infrastruktuuri ebapiisav
Valuutarisk Personal
finantseerimine
Turuhinnarisk Tehnoloogia ja IT
Investeerimisvõime
Turvalisus ja keskkond
Varade ja varude korral-
damine
Hanked ja lepingud
Pettused, vargused ja
vandalism
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
37
Ettevõtte riskijuhtimine on progressiivne ja suunatud just riskide ennetamisele – selleks on konkreetse
riski haldaja kohustatud rakendama parimaid meetmeid riski esile kutsuvate tegurite maandamiseks.
Riskijuhtimise põhimõtted on sõnastatud dokumendina, kus on kirjeldatud nii riskide juhtimise polii-
tika, riskijuhtimise protsess kui ka poolte rollid ja vastutusalad. Riskide hindamise protsessi osa on
töötoad, kus koos töötajatega vaadatakse läbi riski mõjutavad ja esile kutsuvad tegurid ning analüüsi-
takse rakendatud maandamismeetmete sobivust ja tõhusust.
Riskijuhtimise abil jälgib ettevõte, kas ja kui mõjusalt töötavad riskide maandamiseks rakendatud
meetmed. Ebaefektiivseks hinnatud meetmed seotakse perioodi detailsete eesmärkidega.
Kokku oli Eesti Raudtees 2020. aastal tuvastatud ja hallatud 104 riski.
Aastal 2020 alustas Eesti Raudtee ajalooliselt mahukat inves-
teeringute programmi, mille edukas elluviimine sõltub olulises
osas just eri projektide riskijuhtimisest ja sellest, kui põhjali-
kult suudab ettevõte riskide realiseerumist mõjutavaid tegu-
reid juhtida. Selleks kohustame kõiki investeeringutega seotud
töövõtjaid järgima Eesti Raudtee riskide juhtimise põhimõt-
teid. Taoline lähenemine tagab selle, et kõik pooled juhivad
riske sarnaselt, ettevõte teab, millised riskid on tähelepanu all
ja kuidas neid maandatakse.
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
Ohutusjuhtimine
Eesti Raudtee ohutusjuhtimine tagab, et järjepidevalt püstitatakse ohutuseesmärke ja nende saavutami-
seks on rakendatud vajalikud tegevused, kontrolltoimingud ning vajaduse korral kavandatud ja ellu viidud
parendus- ja/või ennetavad meetmed.
Juhtkonna kohustus on:
■ vastutada, et ettevõtte ohutusjuhtimise süsteem toimiks ja selle abil saavutataks kavatsetud
tulemused;
■ tagada, et ohutusjuhtimise süsteem oleks kooskõlas ettevõtte strateegia, juhtpõhimõtete
ja eesmärkidega;
■ ergutada ettevõttes protsessipõhist lähenemisviisi ning ohutus- ja riskipõhist mõtlemist;
■ tagada ohutuse tagamiseks vajalike ressursside kättesaadavus;
■ selgitada, suunata ja toetada töötajaid, et nad saaksid kaasa aidata ohutuse mõjususe
suurendamisele ettevõttes;
■ edendada positiivset ohutuskultuuri ja järjepidevat ohutustaseme parendamist;
■ määrata ohutusega seotud struktuuriüksuste ja töötajate selged rollid, kohustused ja
vastutus.
Ohutusjuhtimise süsteemi üldpõhimõtted on üle Euroopa ühtsed ja nende läbiv sõnum on: iga raud-
38
tee-ettevõtja igapäevase tegevuse lahutamatu osa peab olema ohutus. Eesti Raudtee on täitnud kõik
regulatsioonidega ette nähtud ohutusmeetmed, kuid ettevõtte ohutuseesmärk on veelgi kõrgem.
Raudteetaristul ohutuse tagamise süsteem osadena:
■ järgime rahvusvahelisi ja riiklikke õigusakte ning ettevõttesiseseid ohutusnõudeid;
■ võtame kasutusele ainult sellised side- ja turvanguseadmed, mis tagavad katkematu
side ja ohutu raudteeliikluse;
■ koos partneritega tagame ohutuse ja turvalisuse kaupade veol ning tegeleme sellekohase
ennetuse, õnnetustele reageerimise ja avariitagajärgede likvideerimisega;
■ selgitame välja õnnetuste, vahejuhtumite, hädaolukordade ning muude raudteeliiklust
ohustanud juhtumite asjaolud, hindame riske ja rakendame ennetavaid lisameetmeid;
■ tagame töötajate pädevuse oma ametikohal töötamiseks (vajalikud koolitused ja
juhendamised);
■ nõuame raudteel töötavate lepingupartnerite töötajatelt ohutuskoolituste läbimist,
nõuete täitmist ja vastavaid sertifikaate. Need nõuded on kirjas meievahelistes
kokkulepetes;
■ oleme kehtestanud raudteetaristu korrashoiu, kasutada andmise tingimused ja
ohutusnõuded ning kontrollime nende täitmist raudtee-ettevõtjate ja koostööpartnerite
seas.
Aastaaruanne 2020
Juhtimine
Kvaliteedijuhtimine
Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise põhieesmärk on ettevõtte töö optimeerimine klientidele parima teenu-
se pakkumiseks. Kvaliteedijuhtimises püsiva edu saavutamiseks on vaja kaasata koostööpartnereid.
Iga kliendi ja koostööpartneri tagasiside annab võimaluse luua lisaväärtust ning oluline on aru saada
nende praegustest ja tulevikuvajadustest.
39
Eesti Raudtee sisekontrollisüsteemis on ettevõtte protsessid, tegevused ja funktsioonid süsteemi tei-
seks kaitseliiniks. Väärtusahela kaardistamise abil oskame paremini planeerida vajalikke muudatusi,
et seeläbi tulemust täpsemalt prognoosida.
Protsesside mugavamaks kaardistamiseks kasutame ettevõtte teabehalduse tarkvara funktsionaalsust
ning 2021. aasta jooksul viime kõik uuendatud protsessid uude keskkonda, et kõikidel töötajatel oleks
ülevaade kehtivatest protsessidest ning nad saaksid teha protsessidesse muudatusettepanekuid.
Sisemiste tegevuste korrastamisel olid 2020. aasta tähelepanu keskmes:
■ juhtimissüsteemi käsiraamatu ajakohastamine;
■ ehitustööde korraldamine;
■ koostööpartnerite sertifitseerimisprotsessi algatamine;
■ veoarvestuse ajakohastamine;
■ juhtumite menetlemise ajakohastamine;
■ jaamatöö osaline digiteerimine.
Olulisel määral pöörame tähelepanu pidevale parendamisele ning juhtimissüs-
teemi sisemisele auditeerimisele. Seejuures arvestame osaliste ettepanekutega,
auditid jagatakse eri teenistuste vahel ning auditimeeskonnad on vähemalt kolme-
liikmelised.
Aastaaruanne 2020
Suhtlus huvirühmadega
SUHTLUS
HUVIRÜHMADEGA
Avatud kommunikatsioon
Eesti Raudtee soovib olla usaldusväärne partner kõikidele huvirühmadele. Pingutame teadlikult avatud
sise- ja väliskommunikatsiooni parandamise nimel. Suhtluses sisemiste ja väliste sihtrühmadega peame
oluliseks selgust, avatust ja ausust.
2020. aastal oli oluline Covid-19 mõju ettevõttele ning just seetõttu alustasime oma töötajate igapäevase
40 teavitamisega, et anda olukorrast ülevaadet ning edastada olulisi sõnumeid töötajate tervise kaitsmiseks.
Kaugtöö tõttu ning viiruse leviku peatamiseks viisime koosolekud ja infovahetuse üle digitaalsetele platvor-
midele.
Eesti Raudtee kommunikatsioonis on oluline:
■ usaldusväärsus ja kompetentsus;
■ objektiivsus ja neutraalsus;
■ uudisväärtuslikkus ja järjepidevus;
■ koostöö ja kaasamine.
Avalik huvi Eesti Raudtee tegevuse vastu on läbi aastate kasvanud, mistõttu oleme järjest enam kesken-
dunud elanikkonna teadlikkuse tõstmisele ja ennetava teabe jagamisele. 2020. aastal oli meie meediaka-
jastuste koguarv 1414 (2019. aastal 2129), sh positiivseid 155 (236), negatiivseid 64 (83) ja neutraalseid
653 (926). Positiivsete ja negatiivsete uudiste osakaal jäi 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes sarnasele
tasemele. Negatiivsete uudiste osakaal oli 2020. aastal 7% (2019. aastal 6,7%), positiivsete uudiste osa-
kaal 2020. aastal oli 18% (19%).
Aastaaruanne 2020
Suhtlus huvirühmadega
41
Alates 2019. aastast anname välja ulatuslikumat GRI indeks-
ile vastavat aastaaruannet, kus avame põhjalikult oma tege-
vuse eri tahke ning seome vastavad teemad ka ÜRO kestliku
arengu eesmärkidega. 2020. kasvatasime oma jälgijaskonna
Facebookis 1500 inimeseni, lõime ettevõttele LinkedIni konto
ning jagasime aktiivselt avalikkusega raudteed ja ohutust puu-
dutavaid teemasid.
Remondi- ja ehitustöid tehes teavitame üldsust avaliku meediaruumi kaudu liiklust puudutavatest
muudatustest (kui rongide liikumisgraafikus on muudatused, seisakud või on liiklus asendatud osali-
selt näiteks bussidega; liiklus on ümber suunatud või kinni). Jagame teavet ka kohaliku omavalitsuse
ja reisijaid teenindava ettevõtte kodulehe kaudu.
Aastaaruanne 2020
Suhtlus huvirühmadega
Koostöö ja liikmelisus
Euroopa raudteepoliitikat mõjutavad peamiselt kolm organisatsiooni: Euroopa raudtee- ja infra-
struktuuriettevõtete ühendus CER, Euroopa raudteetaristu ettevõtete koostööplatvorm PRIME ja
raudteede koostööorganisatsioon OSJD, mille töös osaleb ka Eesti Raudtee. 2020. aastal liitus
Eesti Raudtee Põhjamere–Läänemere raudtee kaubaveokoridori (RFC NS-B, Rail Freight Corridor:
North Sea – Baltic) ja selle töö korraldamiseks moodustatud mittetulundusühinguga, sõlmides
ühise teenusepakkuja lepingu (C-OSS) Saksamaa raudteetaristu ettevõtjaga DB Netz AG. Kau-
bakoridori abil koordineeritakse ja tagatakse vajalik läbilaskevõime ning ühtlustatakse eri riikides
kehtivad nõuded ja protseduurid rahvusvahelise kaubaveo soodustamiseks. 9. detsembril 2020 ot-
sustas RailNetEurope´i (RNE) peaassamblee Eesti Raudtee alates 1. jaanuarist 2021 oma liikmeks
vastu võtta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel täidab Eest Raudtee rahvusvahelises suhtluses
raudteeadministratsiooni rolli ning esindab Eestit SRÜ ja Balti riikide raudteetranspordi nõuko-
gus (nn Sovet). Osalus annab võimaluse kohtuda sageli kõigi esindajatega nendest riikidest, mille
raudteevõrgu rööpmelaius on 1520 mm, ning kaitsta seeläbi Eesti Raudtee ja veoettevõtjate huve
nii veeremimajanduse, ohutuse, taristu, IT arenduse kui ka rahvusvaheliste tasude ja tariifide sead-
mise asjus.
Eesti seisukohast oli 2020. aastal märgiline Soveti kõigi liikmete jaoks vajaliku virtuaalkohtumiste
serveri haldamine Tallinnast. Oluline oli ka Eesti Raudtee seisukohti arvestava juhendi „Sõltumatute
Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteeadministrat-
sioonide ühistegevuse kord rongi- ja manöövritöös liiklusohutuse rikkumiste ametialasel juurdlusel“
uue versiooni ning ühise vagunipassi vormi kinnitamine.
Eesti Raudtee tegevus 1435 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu arendamisel on seotud Euroopa
Liidu regulatiivse keskkonna rakendamise ja üle-euroopalise raudteevõrgu (TEN-T) väljaehitamise-
ga, mh Eesti sadamateni. Näiteks on selline projekt Rail Baltic, mis toob endaga kaasa mitte ainult
42 teise rööpmelaiuse, vaid ka uued nõuded liikluskorraldusele, ohutusele ja turvangusüsteemidele.
Eesti Raudtee ülesanne on tagada nende koostalitlusvõime olemasoleva, 1520 mm rööpmelaiuse-
ga raudteetaristuga.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni eestvedamisel korraldati 2020. aasta maikuus rahvusvaheline
transiidikonverents TRANSESTONIA, mis oli pühendatud Hiina ja Skandinaavia vahelise transpor-
dikoridori arendamisele. Konverentsist võttis osa ka Eesti Raudtee ning osaliste põhieesmärk oli
arutada ja saavutada kokkuleppeid edasises transpordi arengus Hiina ja Rootsi vahel Kasahstani,
Venemaa ja Eesti kaudu.
Eesti Raudtee on seotud mitme vastutustundlikku juhtimist edendava organisatsiooniga. 2004.
aastal aitasime asutada raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE), mis
oma tegevuses juhindub samanimelise katusorganisatsiooni rahvusvahelistest põhimõtetest. Ole-
me Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni asutajaliige ja alates 2006. aastast esindatud ka selle
juhatuses. Meil on koostööleping MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti ja oleme ühinenud nende Ausa
Ettevõtluse Võrgustikuga. Alates 2018. aastast oleme Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige.
Aastaaruanne 2020
Suhtlus huvirühmadega
Juriidilise isikuna kuulub Eesti Raudtee järgmistesse Eesti ja rahvus-
vahelistesse erialaliitudesse:
■ Euroopa raudtee- ja infrastruktuuriettevõtete ühendus (CER – Community
of European Railway and Infrastructure Companies) asukohaga Brüsselis;
■ Platform of Rail Infrastructure Managers in Europe (PRIME);
■ Rail Freight Corridor: North Sea – Baltic;
■ Euroopa raudteetaristu ettevõtete ühendus RNE (RailNetEurope) asukohaga
Viinis;
■ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;
■ MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon (LTA);
■ MTÜ Rail Baltic Business Network;
■ MTÜ Operation Lifesaver Estonia;
■ Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA);
■ MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum;
■ Ausa Ettevõtluse Võrgustik (MTÜ Korruptsioonivaba Eesti).
43
Omaniku (Eesti Vabariik) volituse alusel tegutseb Eesti Raudtee järg-
mistes organisatsioonides:
■ raudteede koostööorganisatsioon OSJD (Organisation for Co-operation
between Railways) asukohaga Varssavis;
■ rahvusvaheline raudteevedude valitsustevaheline organisatsioon OTIF
(Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail)
asukohaga Bernis;
■ SRÜ ja Balti riikide raudteetranspordi nõukogu (Совет по железно-
дорожному транспорту государств-участников Содружества) asu-
kohaga Moskvas.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
2020. AASTA TEGEVUSED
JA TULEMUSED
Eesmärgistatud juhtimine
2020. aastal keskendus Eesti Raudtee sisemiste protsesside tõhustamisele, taristu arendamisele ning
ohutustaseme tõstmisele, koostöö arendamisele nii klientide kui ka õppeasutustega. Eesti Raudtee jaoks
on positiivne, et riik on jätkuvalt leidnud võimaluse finantseerida ettevõtte eesmärkide täitmiseks vajalikke
kulutusi ja jaganud suures mahus investeeringutoetusi.
Lähtuvalt ettevõtte strateegiast aastateks 2019–2024 seati 2020. aastaks 13 tegevuseesmärki neljas kate-
44 goorias. Neist olulisemate täitmise kohta annab ülevaate alljärgnev tabel.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
• Kulumieelne kasum (EBIT- • EBITDA 32,7 mln eurot, kaubaveomaht
DA) 29,3 miljonit eurot 11,5 mln tonni (–12,7% võrreldes 2019.
aastaga), tegevuskulude eelarvest täideti
99,9%
• Investeeringute plaani täit- • Investeeringute kassaeelarve täitsime 94%
TARISTU
mine 85% ulatuses ulatuses
• Ettevõtte muutmine kliendi- • Liiklusteenistuses loodi kommertsosakond
kesksemaks ning uuendati töökorraldust, haruteede val-
dajate ja teenindusrajatiste kasutajatega
suhete korrastamiseks uuendati lepingutin-
KLIENDID gimusi
• Liiklusgraafiku täitmine • Eesti Raudtee mõjutatavat liiklusgraafi-
(99%), reisirongide sõidukii- kut täideti kaubarongide puhul 99,0% ja
ruse hoidmine ja rongiliiklust reisirongide puhul 99,4%, kiirus säilitati ja
takistavate rikete arvu vä- need ei mõjutanud reisirongide liiklusgraa-
hendamine 255-le fikut, taristurikete tõttu hilinenud rongide
arv vähenes 174-le
45
• Toimepidevusega seotud • Koostati 12 toimepidevusega seotud taas-
taastekavade koostamine, tekava, uuendati infoturbe tööplaani ning
SISEMISED infoturbe tööplaani rakenda- võeti 95% ulatuses kasutusele
PROTSESSID mine
• Varahalduse projektiga jät- • Koostati varahalduse strateegia ning taristu
kamine hooldusprotsesside menetlus viidi piloot-
projekti raames D365 (ERP-süsteem) kesk-
konda
• Töötajate digikompetentsi- • Töötajatega töödokumentide ja töölepin-
de arendamine, E-koolitus- gute allkirjastamine toimub digitaalselt,
platvormi kasutuselevõtt WebDesktop (teabehaldussüsteem) ja
D365 on selleks liidestatud ja kasutusel.
E-koolitusplatvormi sisestati 10 koolitust,
lisaks valmistati kolm raudteeohutusalast
õppevideot jpm
ÕPPIMINE JA • Tööandja atraktiivsuse tõst- • Uuendati värbamiskuulutusi, loodi
ARENG miseks värbamiskontsept- värbamisvideo. Lisaks avaldati kodulehel
siooni uuendamine GRI-indeksile vastav aastaraamat, kooli-
noortele korraldati tutvustavaid üritusi,
töövarjupäev ja töökoha tutvustusi, viidi
läbi töötajate rahuolu-uuring jpm
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Lähtudes Eesti Raudtee strateegiast aastateks 2019–2024, on ettevõte seadnud endale 2021. aastaks
järgmised 13 eesmärki:
■ EBITDA 21,6 mln eurot ■ Töövõtjate sertifitseerimisprotsessi
loomine, IT arenduse ja haldusprotseduuri
■ Investeeringute plaani täitmine vähemalt korrastamine ning teabehalduse
85% kassaeelarvest ehk vähemalt rakendamine
45,0 mln eurot
■ Taristu hoolduslahenduse funktsionaalne
■ Jätkatakse investeeringuprojektide ja tehniline projekt on loodud
elluviimisega, sh viiakse läbi
turvangusüsteemide moderniseerimise ■ Taristu rikete tõttu hilineb maksimaalselt
tugihanked ning valmib liikluskorralduse 245 rongi
automatiseerimise disainilahendus
■ Liiklusgraafiku täitmine vähemalt 99,1%
■ Elektrifitseerimisprojektis valmivad
tehniline lahendus ning Aegviidu–Tapa– ■ Raudteeületuskohtadel automaatika
Tartu liini eelprojekt moderniseerimine ning toimepidevuse
parandamine
■ Vähendatakse rongiliikluseks
mittevajalikku vara, sh 20 hoonet, ■ Koolituskeskuse käivitamine,
pööranguid ja jaamateid projektijuhtide arenguprogrammi loomine,
juhtimiskompetentsi arendamine ning
■ Müügimahu kasvu toetamine, meeskonnakoolitused
sh uuendatakse kliendilepingud,
veodokumendid muutuvad ■ Tööandja brändimise kontseptsiooni
elektrooniliseks ning korraldatakse väljatöötamine, tööandja atraktiivsuse
klientide tagasisideküsitlus uuringu korraldamine, uute
46 värbamislahenduste kasutuselevõtt,
praktikavõimaluste loomine
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Finantsnäitajad ja -suhtarvud
(mln eurot) 2020 2019 2018 2017 2016
Äritulud kokku 63,8 62,8 63,0 45,8 43,3
Müügitulu 31,1 39,5 41,5 32,9 33,0
sh infrastruktuuriteenused 28,7 34,4 36,7 28,7 29,3
sh muud teenused 2,4 3,5 4,8 4,2 3,7
Muud äritulud 32,7 23,3 21,5 12,9 10,3
sh varade sihtfinantseerimine 7,8 5,3 4,9 4,7 4,2
sh sihtfinantseerimine 24,1 16,0 16,0 7,5 5,0
tulemuseesmärkide saavutamiseks
sh muud äritulud 0,8 2,0 0,6 0,8 1,1
Kulumieelne ärikasum (EBITDA) 32,7 29,7 29,3 11,9 9,8
Puhaskasum 7,1 8,9 8,6 –7,6 –10,8
Rahakäive äritegevusest 13,6 13,0 28,2 –1,3 –0,3
Investeeringud 32,0 31,5 26,4 13,8 14,5 47
Varad aasta lõpus 356,9 342,6 334,1 304,2 301,4
Omakapital aasta lõpus 176,1 159,0 150,1 141,5 149,1
Intressikandvad kohustised aasta lõpus 26,3 30,8 30,2 33,9 37,8
Intressikandvad kohustised / EBITDA 0,80 1,04 1,03 2,84 3,86
(korda)
Omakapitali suhe koguvarasse (%) 49,4 46,4 44,9 46,5 49,5
Ärikulud kokku 56,4 53,6 54,1 53,0 53,4
sh kaubad, materjalid, teenused 8,0 10,4 10,0 10,9 11,5
sh mitmesugused tegevuskulud 4,3 3,8 5,2 4,5 4,6
sh tööjõukulud 18,4 18,2 18,2 18,2 17,0
sh põhivara kulum 25,3 20,5 20,4 19,1 19,9
sh muud ärikulud 0,3 0,7 0,3 0,3 0,4
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Tegevusmahud
Ettevõtte avalikuks kasutamiseks määratud infrastruktuuril tegutses kaks kaubaveo-ettevõtjat (AS
Operail ja AS Enefit Kaevandused) ning üks reisijateveo-ettevõtja (AS Eesti Liinirongid). Lisaks jätkas
Eesti Raudtee aruandeaastal rahvusvahelise reisirongiliikluse korraldamist Tallinn–Peterburi–Moskva
liinil, mida teenindab Venemaa Raudteede tütarfirma FPK ja kus veduriteenust osutab AS GoRail. Liini
tegevus peatati alates 20. märtsist 2020 Covid-19 piirangute tõttu.
2020. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 11,5 mln tonni kaupu. Võrreldes 2019. aastaga vähenes veo-
maht 12,7%. 98% kaupadest vedas raudteeveo-ettevõtja Operail AS.
Kõige suurema osa kaupadest moodustasid 2020. aastal jätkuvalt väetised, mida veeti kokku 6,4 mln
tonni ja mille vedu kasvas võrreldes eelmise aastaga 4,9%. Vedelaid naftasaadusi veeti 1,8 mln tonni
ning see oli võrreldes 2019. aastaga 35,4% kehvem tulemus. Keemiakaupade vedu kasvas 1,5% ja
oli kokku 1,4 mln tonni. Põlevkivi vedu (0,3 mln tonni) vähenes 74,0%. Tahkete mineraalsete kütuste
veomaht oli 0,7 mln tonni ehk 6,7% väiksem kui 2019. aastal. Konteinervedude mahuks kujunes 2020.
aastal 44,9 tuh TEU-d (20-jalane standardkonteiner) ja seda oli 41,5% vähem kui 2019. aastal.
TOP 10 kaubad (tonni) ja struktuur veoliikide kaupa 2019-2020
7,000,000
48 6,000,000
2020
5,000,000
2019
4,000,000
3,000,000
2,000,000
1,000,000
0
)
i
d
)
ad
d
ad
l
ad
ad
kiv
al
ed
d
ise
ba
la
et
ub
ub
ub
ub
ev
hk
e
au
et
tm
ed
ka
ka
ka
ka
l
(ta
Põ
Vä
ek
us
ia
(v
d
d
ad
d
ist
M
m
se
uu
ed
se
ev
Pu
e
im
M
Ke
tu
us
kn
ta
kü
t
iri
kü
ja
st
d
d
se
ge
d
se
se
al
r
Ke
al
ra
om
ra
e
e
in
Lo
in
M
M
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Konteinerite kuine veomaht 2018–2020 (TEU)
8,000,000
7,000,000
6,000,000
5,000,000
4,000,000
3,000,000
2,000,000
1,000,000
0
i
i
r
r
r
r
ar
r
l
st
un
ul
ts
ai
ua
be
ril
be
be
be
gu
Ju
ru
M
är
Ap
Ju
an
oo
m
em
em
eb
M
Au
ve
Ja
kt
pt
ts
Ve
No
O
De
Se
2020 2019 2018
49
Transiidina läbis 2020. aastal Eestit 8,8 mln tonni kaupu ehk 6,7% vähem kui 2019. aastal. Kohalike vedude
maht vähenes 36,1% ning ulatus 1,3 mln tonnini. Importveod olid kokku 1,2 mln tonni, vähenedes 16,5%,
ning eksportveod 0,2 mln tonni, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 21,0%.
Kaubaveo maht (tonni) ja struktuur veoliikide kaupa 2019–2020
14,000,000
12,000,000
10,000,000
8,000,000
6,000,000
Eksportvedu
4,000,000 Importvedu
2,000,000 Kohalik vedu
0 Transiitvedu
2020 2019
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti avalikul raudteel veetavate kaupade maht väikseim. 2020. aastal
vähenes veomaht kõikides Balti riikides, enim Läti Raudteel.
Veomahud Balti riikide avalikel raudteedel
2019–2020 (tuhat tonni)
-3,2%
53 430 55 209
-43,4%
41 490
-12,7% 23 467
11 534 13 211
2020
2019
Eesti Raudtee Läti Raudtee Leedu Raudtee
Eesti Raudtee infrastruktuuril veeti 2020. aastal diisel- ja elektrirongidega 5,0 mln reisijat (–28%). Rahvus-
vahelise Tallinn–Peterburi–Moskva reisirongiga sõitis 20 000 inimest (–82%). Teistest Baltimaadest oli
raudteereisijate arv Lätis 12,8 miljonit ja Leedus 3,3 miljonit.
50
Kohalike reisijate kuine arv Eesti Raudtee infrastruktuuril
(tuh) 2018-2020
700
625.5
615.4
618.8
613.2
609.5
603.5
591.9
593.9
585.7
579.6
579.8
578.3
574.8
555.8
559.0
552.5
556.7
544.9
600
539.1
543.0
524.1
516.8
515.5
507.8
500.2
493.1
495.2
480.4
458.6
500
433.1
417.9
386.4
355.4
345.0
400
291.4
300
139.3
200
100
0
i
i
r
r
r
r
r
r
l
st
un
ul
ts
ai
ua
e
ril
be
be
ua
be
ob
gu
Ju
M
är
Ap
Ju
an
m
br
em
em
M
o
Au
ve
e
Ja
kt
pt
ts
Ve
No
O
De
Se
2020 2019 2018
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Kokku oli reisirongide käive ettevõtte infrastruktuuril 4,3 mln rongikilomeetrit, mis moodustas 76% kõikide
rongide kogukäibest (2019. aastal 73%). Reisirongide käive vähenes võrreldes 2019. aastaga 6,3% ja
kaubarongide käive 19,0%.
Rongide käive (tuh rongikm)
5 000
4 548
4 000
4 262
3 000
2 000
1 662
1 000
1 347
2020
0 2019
Reisijatevedu Kaubavedu
Veeremi töö moodustas 2020. aastal Eesti Raudtee infrastruktuuril 3,76 mld bruto tonnkilomeetrit, sh
51
kaubarongide töö 3,07 mld bruto tonnkilomeetrit ehk 81,6%. Võrreldes 2019. aastaga vähenes kauba-
rongide töö 19,6% ja reisirongide töö 14,8%.
Veeremi töö (mld bruto tonnkm)
5
4
3,82
3
3,07
2
1
2020
0,81
0,69
0 2019
Reisijatevedu Kaubavedu
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Äritulud
AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2020. aastal 31,1 mln eurot (2019. aastal 39,5 mln eurot). Müügitulust
92% moodustasid tulud infrastruktuuriteenustest (2019. aastal 87%), millest raudteeinfrastruktuurile
juurdepääsu tagavate põhiteenuste arvele langes 2020. aastal 26,7 mln eurot (2019: 32,9 mln eurot).
Ülejäänud infrastruktuuriteenuste tulu saadi nii 2020. kui 2019. aastal peamiselt teenindusrajatiste
kasutada andmisest ja kinnisvarateenustest.
56% kasutustasudest saadi kaubaveo-ettevõtjatelt (2019: 62%). Aas-
taga vähenes kaubaveo-ettevõtjatelt saadav raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu 27% ja reisijateveo-ettevõtjatelt saadav kasutustasu 5%.
Kaubaveo-ettevõtjate raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määradele
avaldas survet turukonjunktuuri muutumine (ida-läänesuunalise transii-
di jaotus Balti riikide vahel koos teatud kaubagruppide suundumisega
Venemaa Läänemere-äärsetesse sadamatesse), mis langes ajaliselt
kokku COVID-19 viiruse leviku algusega. Vastu tulles raudteesektori
osaliste taotlustele muutis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
oma esialgset otsust, millega määrati raudteeinfrastruktuuri kasutus-
tasud liiklusgraafikuperioodiks 2019/2020. Selle tulemusena vähenes
kaubaveo-ettevõtjate poolt tasutav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
rohkem, kui tegevusmahtude muutus seda eeldanuks. Kuivõrd reisija-
teveol ilmneb suur tihedussääst, langes reisijateveo-ettevõtjatelt saa-
dav infrastruktuuri kasutustasu suhteliselt vähe võrreldes COVID-19
viiruse levikust tingitud reisijate arvu järsu vähenemisega.
Muudest ärituludest (32,7 mln eurot) moodustas 74% raudteetaristu-ettevõtja tulemuseesmärkide
riigieelarveline sihtfinantseerimine (2019. aastal vastavalt 23,3 mln eurot ja 69%). Ettevõtte pikaajalise
jätkusuutlikkuse ning raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi tagamiseks sõlmiti 2015. aasta lõpul Eesti Vaba-
52 riigiga finantseerimisleping riigieelarveliste vahendite eraldamiseks aastatel 2015–2020. Lepinguga
tagati, et tavapärastes äritingimustes ettevõtte tulud (mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud,
muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute eraldatud vahendid) ning raud-
teeinfrastruktuuri majandamise kulud on viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Lepingu alusel
eraldati 2020. aastal Eesti Raudteele 17 mln eurot, mida kajastati jooksva aasta tuludes (2019. aastal
7,1 mln eurot, mida samuti kajastati 2020. aastal muu ärituluna). Nimetatud eraldis võimaldas Eesti
Raudteel katta COVID-19 viiruse levikust tingitud müügitulu vähenemise mõju.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Ärikulud
Eesti Raudtee ärikulud olid 2020. aastal 56,4 mln eurot (2019. aastal 53,6 mln eurot), suurenedes
aastaga umbes 5%. Ärikulude suurenemise peamiseks põhjuseks oli kulumi muutus. Kaupade, mater-
jalide ja teenuste kulud vähenesid 2019. aastaga võrreldes umbes 23% infrastruktuurimaterjalide
ja -hoolduse arvelt. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 12%. Tööjõukulud võrreldes 2019.
aastaga oluliselt ei muutunud.
Ärikulud (v.a kulum)
53
Aastatulem
Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum oli 2020. aastal 32,7 mln eurot, mida on 10,1% rohkem kui
2019. aastal. Nagu 2019. aastalgi teenis ettevõte nii äri- kui ka puhaskasumit, mida põhjustas vara-
semate aastate tulemuseesmärkide täitmise eest saadud ja aruandeaastal arvele võetud kulude siht-
finantseerimine.
Dividendide väljamaksmise otsustab ettevõtte üldkoosolek, kellena tegutseb Eesti Vabariigi majan-
dus- ja taristuminister. Omaniku ootustes on sõnastatud, et kuna ettevõte ei ole vabaturul tegutsev
äriühing, siis riik ei oota Eesti Raudteelt stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse, arvestades
ettevõtte võimalusi pikaajalises plaanis.
Ettevõttel oli seisuga 31.12.2020 varasid 356,9 mln eurot (2019. aastal 342,6 mln eurot), millest
301,2 mln eurot ehk 84,4% moodustas põhivara.
Tähtsamad kreeditoride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid kokkulepitule.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
54
Investeeringud
Raudtee rekonstrueerimistööd on oluline osa Eesti Raudtee igapäevategevusest. 2020. aastal jätkas
Eesti Raudtee Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusel investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Kokku
investeeriti 2020. aastal 32,0 mln eurot (2019. aastal 31,5 mln eurot), millest 5,9 mln eurot (2019.
aastal 17,7 mln eurot) kaasrahastati riigieelarvelistest (Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi) vahenditest.
2020. aasta suuremad projektid olid alljärgnevad.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
■ Lääne-Harju koondprojekt 9,2 mln eurot, sh:
■ Keila ja Paldiski jaamade rekonstrueerimine 5,9 mln eurot: Paldiski
3. ja 4. tee pikendamine, 1. ja 2. tee kapitaalremont, Keila paaritu
kõriku väljaehitamine;
■ liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine 3,3 mln eurot: Keila,
Vasalemma ja Paldiski jaamade ning Keila–Paldiski ja Keila–
Vasalemma jaamavahede kõik ülesõidud varustati tõkkepuudega;
■ alustati Paldiski mnt viadukti rajamisega.
Lääne-Harju koondprojekt koosneb mitmest osaprojektist, mille peamis-
teks tulemusnäitajateks on:
ρ kogu piirkond on üle viidud automaatsele dispetšertsentralisat-
siooniga juhtimisele koos automaatsete matkade seadmisega;
55
ρ Tallinna–Pääsküla–Keila ja Klooga–Paldiski raudteelõikudel
ning Keila, Klooga, Paldiski, Vasalemma ja Riisipere jaamades
on remonditud kokku 47 km rööbasteed;
ρ Keila–Valingu (km 78,395–81,080) ja blokkpost 89–Pääsküla
(km 89,050–92,862) raudteelõikudele on ehitatud veel üks (II)
peatee;
ρ ehitatud on kaks silda (Pääsküla ja Keila jõele) ning üks viadukt
(Topi sõlmes), Urda jalakäijate tunnel on pikendatud;
ρ Paldiski mnt viaduktil on ehitatud uus sild vana kõrvale;
ρ lõigule Balti jaam – Kitseküla on ehitatud idasuunal lisaks ole-
masolevale veel üks peatee;
ρ Balti jaama on ehitatud kaks uut elektrifitseeritud jaamateed
koos platvormidega, 4. ja 5. tee on elektrifitseeritud.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Lääne-Harju koondprojekti mõjunäitajatena on identifitseeritud muuhulgas:
ρ tippaja läbilaskevõime jaamades ja jaamavahedel on kasvanud, mh ka kauba- ja
reisirongidele lubatava kiiruse suurenemise ning kiiruspiirangute vähenemise tõttu;
ρ ohutus- ja turvameetmed on rakendatud, sh raudteeülesõitudel ja -ülekäikudel;
ρ inimfaktorist tulenevate riskide tõenäosus on vähenenud;
ρ raudteemaa on korrastatud.
■ Tapa–Narva raudtee rekonstrueerimine ja kiiruse tõstmine 135 km/h 4,3 mln eurot:
■ rekonstrueeriti 8 km raudteed (Sonda–Kiviõli jaamavahe, Kiviõli, Püssi ja Kohtla jaamade
peateed), rajati piirdeaiad Rakvere, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi ja Narva jaamadesse.
Projekti peamiseks tulemusnäitajaks on reisirongidele kiiruse 135 km/h võimaldamine 66 protsendil
Tapa–Narva raudteeliini peateede kogupikkusest, mille mõjul väheneb ekspressrongi sõiduaeg Tallin-
na–Narva lõigul 2 tunnilt ja 15 minutilt 2 tunni ja 2 minutini.
■ Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimine ja kiiruste tõstmine 135 km/h 3,6 mln eurot:
■ rekonstrueeriti 10 km raudteed (Tabivere–Kaarepere jaamavahe ja Tabivere jaama peatee),
rajatud ohutuspiirdeaed Tabivere jaama;
56
■ alustati Emajõe uue raudteesilla rajamisega.
Aastaaruanne 2020
2020. aasta tegevused ja tulemused
Projekti peamiseks tulemusnäitajaks on reisirongidele kiiruse 135 km/h võimaldamine 44 protsendil
Tallinna–Tapa–Tartu raudteeliini peateede kogupikkusest, mille mõjul väheneb ekspressrongi sõiduaeg
Tallinna–Tartu lõigul 1 tunnilt ja 55 minutilt 1 tunni ja 44 minutini.
57
■ IT-investeeringud 1,5 mln eurot:
- liikluse varujuhtimiskeskuse seadmestamine ja töökohtade arvutiseerimine COVID-19 levikust
tulenevate riskide maandamiseks, ERP-süsteemi Microsoft Dynamics 365 ja ühtse infohaldus-
süsteemi ERVIN arendamine.
■ Teerajatiste (sildade ja truupide) kapitaalremont või ümberehitamine 1,2 mln eurot.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
VASTUTUSTUNDLIK
TEENUS
Raudteetaristu-ettevõtjana peame looma tingimused kaupade ja inimeste ohutuks liik-
lemiseks raudteel. Reisijateveo-ettevõtjad, rongireisijad ja kaubaveo-ettevõtjad ootavad
meilt kvaliteetset teenust – ohutusele lisaks ka heas korras taristut ning kliendisuhtlust.
Hindame kõrgelt iga kliendi kokkupuudet Eesti Raudteega ja panustame kliendikoge-
muse kvaliteedi tõstmisesse.
Ühiskondlikud trendid tingivad järjest enam, et lõpptarbija soovib teda teenindava teenusepakkuja kõrval
üha enam ka taristu haldajaga suhelda. Eesti Raudtee ülesanne on selle olukorraga kohaneda. Selleks
vajalikud tegevused ja eesmärgid oleme kirja pannud ettevõtte strateegiasse.
2020. aastal tegime mitu uuendust:
58
■ Juhatuse otsusega loodi kommertsosakond, mis keskendub ettevõtte kliendikesksemaks
muutmisele, kutsudes ellu muudatusi nii ettevõtte sees kui ka klientide jaoks väljaspool ettevõtet.
■ Klienditeeninduse fookuses on suurem kaasatus – ühelt poolt klientide informeerimine
ja kaasamine Eesti Raudtee projektidesse ning teiselt poolt teenistuste ja osakondade
vahelisele koostööle kaasa aitamine.
Kommertsosakonna laiem eesmärk on aidata kaasa reisijate ja kaubaveo mahu kasvule Eesti Raudtee
taristul. Eesti Raudtee investeerib järjepidevalt raudteevõrgu nüüdisajastamisse, et kaupade ja inimeste
liikumine raudteel oleks kiire ja mugav. Heas korras taristu aitab tagada, et veerem jõuaks ohutult ja turva-
liselt soovitud ajal sihtkohta. Seega peame parima teenuse pakkumiseks tagama raudteel toimepidevuse,
vajaliku läbilaskevõime ja graafikujärgse liikluse. Kõik see kokku ongi meie jaoks vastutustundlik teenus.
Meie taristu seisukord 2020. aasta lõpuks:
■ kiiret rongiliiklust võimaldava raudtee osakaal 0,6% – 140km/h, 6% – 135 km/h ja 80% –
120 km/h (2019. aastal 84% – 120 km/h);
■ renoveeritud ooteplatvormide osakaal 100% (2019. aastal 100%), st kõik ooteplatvormid
on renoveeritud mitte rohkem kui 10 aastat tagasi;
■ nüüdisaegset kaugjuhtimist võimaldavate liiklusjuhtimissüsteemidega taristu osakaal 17%
(2019. aastal 14%);
■ 2020. aastal viidi IP-põhiseks üle dispetšerside liinidel Tallinn–Paldiski ja Tallinn–Tapa;
■ täielikult uuendatud kontaktvõrgu osakaal 48% (2019. aastal 40,4%).
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Eesti Raudtee üks oluline konkurentsieelis on vaba läbilaskevõime nii raudteel kui ka sadamates.
Reisi- ja kaubarongide liiklusgraafikute väljatöötamine on Eesti Raudtee kui raudteetaristu-ettevõtja üks
põhiülesandeid ja sellest kinnipidamine on sujuva raudteeliikluse eelduseks. Kuna tihenev reisirongi- 59
liiklus vähendab raudtee läbilaskevõimet, aeglustades seeläbi kaubarongide liikumist, on meie üles-
anne leida tasakaal erinevate huvide vahel.
2020. aasta kvaliteedinäitajad:
■ raudtee-piiripunktide läbilaskevõime kasutamise osakaal: Narva 21,3%; Koidula 18,7%;
Valga 27,2% (2019. aastal vastavalt 24,3%; 21,3%, 28,9%);
Piiripunktide läbilaskevõime kasutamise osakaal 2020/2019, %
35,0
28,9
30,0 27,2
24,3
25,0
21,3 21,3
18,7
20,0
15,0
10,0
5,0
0,0
Narva Koidula Valga
2020 2019
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
■ liiklusgraafiku täitmine reisirongide puhul: 99,4% (2019. aastal 99,5%);
■ töörežiimi täitmine kaubaveol: 99,0% (2019. aastal 99,5%).
■ rikete arv: 1542 (2019. aastal 1682);
■ rikete tõttu hilinenud rongide arv: 174 (2019. aastal 235).
Taristuteenistuse 2020. aasta tegevused
Teemajandus
2020. aasta plaaniliste hooldustööde eesmärgiks oli saavutada ja hoida ohutut rongiliiklust kehtestatud
kiirusega. Põhilised hooldustööd olid järgmised: raudtee toppimine masinaga 64 kilomeetril, 32 pöörme
masinaga toppimine, Fastclip-tüüpi rööpakinnituste korrashoid 18,2 kilomeetril, KB-tüüpi rööpakinnituste
korrashoid 9 kilomeetril. Asendasime 5762 puitliiprit ja 1261 pöörmeprussi, topiti kokku 40 500 üksikliiprit.
Lisaks tehti 230 termiitkeevitust ja 90 riströöpa pealekeevitust.
Teerajatiste järelevalve
60 2020. aastal viisime läbi põhjaliku auditi ja muutsime teerajatiste järelevalvet, luues uued hindamis-
kriteeriumid. Uus süsteem annab meile tervikliku ülevaate iga teerajatise seisundi muutuse kohta eraldi,
piirkondlikult kokku ja ka tervel taristul kokku. See annab meile võimaluse suunata vajalik ressurss
täpselt sinna, kuhu vaja.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Telekom ja turvangusüsteemid
Uuendati liiklusjuhtimissüsteeme järgmistes jaamades Lääne-Harjumaa lõigul:
■ Keila, Vasalemma ja Paldiski
■ Keila–Vasalemma, Keila–Klooga, Klooga–Paldiski jaamavahed
Turvangusüsteemide jätkusuutliku töö tagamiseks rajati dubleerivad optilise kaabli liinid lõikudele:
■ Tapa–Jõhvi
■ Tapa–Jõgeva
■ Valga–Antsla
Elektrivõrgud
2020. aastal vähenes elektrivõrgus registreeritud vahejuhtumite arv 419-le (2019. aastal registreeriti
444 juhtumit), kusjuures juhtumid pole alati seotud riketega. Varasema aastaga võrreldes suurenes
välisvõrgu katkestustega seotud juhtumite arv. Asendasime jaotusvõrgus hulga puittraaverseid ning
korrastasime liinide alust maad. Kontaktvõrgu valdkonnas vahetasime Raasiku jaamas mootorajamid
ning suurema projektina asendasime Raasiku veoalajaamas ühe vana veotrafo ning alaldi.
Seoses raudteetaristu elektrifitseerimisega ja tulevaste hooldustöödega korraldasime hanke kontakt-
võrgu hooldussõiduki soetamiseks. Soetatud sõiduk on varustatud kõikide hooldustööde tegemiseks
vajalike seadmetega ning rööbasteel sõitmist võimaldavate juhtratastega. Dresiini asendamine sõidukiga,
millega on võimalik liikuda nii maanteel kui ka raudteel, aitab lisaks hooldustööde tegemisele vähen- 61
dada ka rikkele reageerimise ja rikke kõrvaldamiseks kuluvat aega, takistades sealjuures rongi-
liiklust vaid minimaalselt.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Kinnisvara
Eesti Raudtee kinnisvarastrateegia lähtub oma tegevuses kinnisvara optimeerimisest, mis näeb ette
mittevajalike hoonete lammutamise ning kinnisvara müümise. Peamised eesmärgid kinnisvarastrateegiast
lähtuvalt on järgmised:
■ tagada optimaalne hoonete ja rajatiste arv toetamaks põhitegevust;
■ tagada kasutuseta jäänud kinnisvara suunamine majanduskäibesse parimal moel;
■ tagada kinnisvara otstarbekas haldamine vastavalt tänapäevastele standarditele;
■ tagada kinnisvara korrashoid majanduslikult tõhusaimal moel.
2020. aasta alguse seisuga oli Eesti Raudteel 286 hoonet ja ligikaudu 60 000 m2 hoonete kogupinda. Sama
aasta lõpuks vähendasime hoonete arvu 16 võrra:
■ 8 hoonet lammutasime, lisaks lammutasime raudteemaal asunud ebaseaduslikke
hooneid/rajatisi;
■ 8 hoonet võõrandasime.
Sellele lisaks remondime igal aastal olemasolevaid administratiivhooneid, et tagada töötajatele sobilikud
olme- ja töötingimused. 2020. aastal tehtud remonttööd olid järgnevad:
■ Tartu sidemaja (Riia tn 43) 2. korruse olmeruumide remonttööd 75 m2;
■ Valga sidemaja (Jaama pst 14a) olmeruumide ja ETS-posti (Jaama pst 18) trepikoja
62 remonttööd 222 m2;
■ Tartu jaama töökoja (Näituse 26a) renoveerimine;
■ lisaks eelnevale renoveeriti kolme objekti katused (Antsla alajaam, Valga trafoalajaam nr
9, Valga teejaoskonna hoone).
2020. aastal tehtud suuremad kinnisvara hooldustööd:
■ niitmised mahus 320 hektarit;
■ talvised heakorratööd (lume rookimine, libedusetõrje) 160 objektil;
■ sisekoristustööd hoonetes 23 332 m2.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Ohutusjuurdluste tulemused näitavad, et rongide inimestele
otsasõitude korral on sagedasti põhjuseks inimeste joove ja
enesetapud; märgatakse lähenevat rongi ja püütakse selle eest
läbi lipsata; kapuutsi ja kõrvaklappide ning teiste tähelepanu
hajutavate tegurite tõttu ei märgata rongi; ühelt teelt lastak-
se rong läbi, kuid samas ei veenduta mööda teist rööbasteed
läheneva rongi puudumises; raudteeületuskohtadel eiratakse
ohutusseadmeid; ei veenduta läheneva rongi puudumises ega
anta rongidele teed.
63
Ohutus ja turvalisus raudteel
Ohutus on Eesti Raudtee tegevuse kõige olulisem märksõna. Avalikkuse teadlikkuse
tõstmine raudteeohutusest on pikaajaline ja süsteemne töö, mis eeldab kõikide osa-
liste panust. Sellesse peavad olema kaasatud raudteetaristu-ettevõtja, taristu kasu-
tajad, ametiasutused. Oleme raudteeohutuses püstitanud nn nullvisiooni. Teeme kõik
endast oleneva, et kujundada raudteetaristu ja selle ohutusega seotud tegevused
selliselt, et ka inimliku eksimuse korral inimesed raudteel viga ei saaks ega hukkuks.
Raudteeohutus oleneb kolmest põhifaktorist: 1) tehnilised ohutusmeetmed: liiklusjuhtimise süstee-
mid, monitooringusüsteemid, millega jälgime seadmete tööd, ning tehnika, millega kontrollime raudtee-
taristu seisukorda jms; 2) avaliku ohutusega seotud tõkkepuud, helialad, piirdeaiad, jalakäijate foo-
rid, kaamerasüsteemid jms; 3) ennetus- ehk teavitustöö. Meie panus numbrites:
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
11 Üle 60 km 46 75 121
jalakäijate rajatud tõkkepuuga automaatse helisignalisat-
tunnelit piirdeaedasid varustatud raud- foorisignalisat- siooniga
ehitatud viimaste vales kohas teeülesõitu siooniga varustatud
aastate jooksul raudtee ületami- (kokku 150), varustatud raud- raudteeülesõitu
se takistamiseks aastaks 2023 teeülesõitu (kok- (kokku 150)
(10 km rajatud saavad tõkke- ku 150)
2020. aastal) puud 106
ülesõitu
354 11 485 578
meedia- miljonit (324 Eesti last
kajastust eurot Raudtee; (66% koolis ja
ohutuse investeerime 161 taristu 34% lasteaias)
teemadel lähiaastatel uue kasutajate) on saanud meie
(2019: 481) ohutusvarustuse töötajat töötajatelt raud-
paigaldamiseks on saanud ohu- teeohutuse alast
107 ülesõidule ja tusalast koolitust koolitust
9 ülekäigule 2020. aastal
(2019. aastal
180)
64
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kui automaatse foorisignalisatsiooniga raudteeülesõidukohtadesse
lisatakse tõkkepuu, vähenevad õnnetusjuhtumid 50% võrra. Seega on taolised taristu-uuendused ka Eesti
Raudteele väga olulised, et hoida eelkõige inimelusid.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Ennetustöö
Meie asutatud MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) koondab pea kõiki Eesti raudtee-ettevõtjaid ja avali-
ku raudteeohutuse teavituskoolitusi korraldatakse igal aastal nii lasteaedades kui ka koolides, jõudes 2020.
aastal ohutusteabega kuni 4000 lapseni. Samuti tegime 2020. aastal koostöös OLE-ga mitmeid avalikke
kampaaniaid raudteeohutuse suurendamiseks („Sind oodatakse jõuluks koju“, „Viimane kaader“ ja raud-
teeohutusnädal „Vaata vasakule ja paremale ning lase rong läbi“).
65
Päästevõimekus
Eesti Raudteel on tugev päästevõimekus ja -tehnika ning pidev valmisolek kriisisituatsioonideks. Raudtee-
taristu haldajana näeme endal olulist vastutust tagada kiire reageerimine võimaliku reostuse korral. Suure
reageerimisvalmiduse tagamiseks on meie töötajad regulaarselt koolitatud, õppuste käigus mängitakse
läbi eri õnnetusjuhtumeid, et tagada valmisolek. Ohutuse ja turvalisuse tagamiseks teeme alati kõik endast
oleneva ning meil on aktiivne koostöö teiste raudtee-ettevõtjate ja partneritega.
Juhtumid
Tõsiseid õnnetusjuhtumeid Eesti Raudtee taristul 2020. aastal ei olnud (2019: 0; 2018: 0; 2017: 0).
Õnnetusjuhtumeid oli 9 (2019: 9; 2018: 23; 2017: 18), sh 7 otsasõitu inimestele, 1 kokkupõrge ülesõidu-
kohal ja 1 kokkupõrge takistusega. Positiivne on, et ülesõitudest rääkides kordus parim aasta, kui oli
ainult üks õnnetusjuhtum, ja selles ükski inimene viga ei saanud. Eesti Raudtee taristul sai õnnetus-
juhtumites (otsasõidud inimestele) kokku kannatada 7 inimest, sh hukkus 4 inimest ja 3 sai kehavigas-
tusi. Võrreldes 2019. aastaga vähenes kannatanute arv ühe võrra ja hukkunute arv kahe võrra.
Vahejuhtumeid (kõik rööpamurrud) oli 3, st võrreldes eelneva aastaga oli rööpamurru juhtumeid 7 võrra
vähem (2019: 10; 2018: 9; 2017: 5). Positiivne on, et aastal 2020 ei olnud rööpamurdude põhjuseks enam
töövõtjate tehtud ebakvaliteetsed termiitkeevised, mis aastatel 2017–2019 palju probleeme valmistasid.
Tehnilisi juhtumeid oli kokku 309, juhtumite arv vähenes 9 võrra (2019: 318; 2018: 356). Avaliku ohutuse ja
raudteeliikluse olulisemad murekohad on ülesõidukohtade automaatika rikked, side- ja turvanguseadmete
riketest ning kaablite lõhkumisest põhjustatud häired rongiliikluses.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Reisijate suure arvu, ohtlike kaupade veo ning avatud olemuse tõttu on raudteetransport üks levinumatest
kuritegelike rünnete sihtmärkidest võrreldes näiteks õhutranspordiga. Mujal maailmas toimunud raudtee-
katastroofid, sh pahatahtlikud ja terrorirünnakud raudteesüsteemi vastu, eeldavad meie turvateenuse
pakkuja, politsei ja teiste koostööpartnerite süsteemset, järjepidevat ja ohtude eest kaitset pakkuvat koos-
tööd. Samuti peame parimal viisil ennetama avaliku ohutuse ning kuritegevusega seotud riske ja ohte.
Vandalismijuhtumeid oli meie taristul kokku 246, eelneva aastaga võrreldes neli juhtumit enam. Ükski
vandalismijuhtum ei olnud kuritegelik rünnak Eesti Raudtee toimepidevuse või rongiliikluse vastu –
tegemist oli rongiliiklust ja/või avalikku ohutust mõjutavate sündmustega, nagu näiteks tõkkepuude
mahasõitmine, fooride lõhkumine, kõrvalised esemed või isikud raudteemaal, grafiti jms.
Uue turvalahendusena kasutab Eesti Raudtee Kopli kaubajaamas
droone. See asendab osaliselt mehitatud valve ringkäiku jaama
territooriumil. Droonid on spetsiaalselt selleks eelhäälestatud
GPS-koodidega ning teevad kindlatel kellaaegadel turvalende.
2020. aastal paigaldasime Nõmme ülesõidule punase tule kaa-
mera, mis aitab tulevikus vähendada tõkkepuude mahasõitmist
ning punase tulega raudtee ületajaid. Kaamera aitab tuvastada
rikkumised ning edastab info efektiivselt PPA-le.
Infoturve
66
Infoturbepoliitika eesmärk on tagada põhi- ja tugiprotsesside katkematu toimimine ning ettevõttes käitata-
vate isikuandmete ja ärisaladuste piisav kaitse. Tahame intsidente ennetada, vajaduse korral tuvastada ja
lahendada ning kriisiolukorrast võimalikult kiiresti taastuda. Selle tulemusena saavad meie töötajad, klien-
did ja töövõtjad Eesti Raudteed usaldada ning teada, et töödeldavad andmed on kaitstud nõutud tasemel.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
2020. aastal liitus meie ettevõttega ka infoturbe spetsialist. Samuti kinnitati mitu infoturbega seo-
tud dokumenti (infoturbepoliitika, arvutikasutaja eeskiri, arvutivõrkudega soetud juhendid). Riigi In-
fosüsteemi Ameti toel korraldati üle-ettevõtteline turvalisuse audit. Olulise sammuna peeti ettevõtte
arvutikasutajatele küberkaitsekoolitus. Kõik see oli vajalik, et saaksime 2021. aasta lõpus alustada
EVS-EN ISO/IEC 27001:2017 eelauditiga, mis peab ütlema, kas oleme õigel teel, et 2022. aastal
saada endale vastav sertifikaat.
2020. aastal toimus Eesti Raudtees üks infoturbe intsident, kus lekkis ühe töötaja e-maili postkast.
Juhtumile saadi kiiresti jälile ning suurt kahju intsident ei põhjustanud.
Innovatsioon ja digiteerimine
Eesti Raudtee on uuendustele avatud ning paljud ettevõttesisesed projektid on seotud uute tehno-
loogiate rakendamisega. Ettevõttena hoiame end kursis moodsate tehnoloogiliste lahendustega, et
leida võimalusi nende rakendamiseks ettevõttes. Tööprotsesside digiteerimine ja automatiseerimine
on Eesti Raudtee lähiaastate tegevusplaanis peamisteks märksõnadeks.
Raudtee peamine katsumus innovatsioonivallas on muutuda nüüdisaegseks teenusepakkujaks nii
veoettevõtjatele kui ka reisijatele. Praegu ei ole veel sektoriülest süsteemi, kuidas seda ülesannet
parimal viisil lahendada, kuid teeme selle nimel eri pooltega koostööd.
2020. aasta olulisemad tegevused
■ Töötasime välja Microsoft Dynamics 365 baasil realiseeritava varahalduslahenduse 67
katseprojekti Koidula jaama baasil. Projekti raames digiteeriti varainfo, sisestati
varade hoolduskavad ning kaeti tööprotsess töökäskude avamisest tagasiside
kogumiseni. Projekt andis väärtuslikku tagasisidet lahenduse taristuüleseks
rakendamiseks.
■ Koostöös ettevõttega HxGN Safety & Infrastructure GmbH juurutasime Eesti Raudtee
ruumiandmete infosüsteemi GeoTrAMS, mis on Hexagon Geospatiali tehnoloogiale
tuginev rööbasteedele mõeldud erilahendus. Eesti Raudteel selline infosüsteem seni
puudus. Tarkvara on seotud Maa-ameti aluskaartidega ning ettevõtte äritarkvaraga
Dynamics 365. GeoTrAMS võimaldab visualiseerida ettevõtte varasid kaardil (nii
staatilisi kui dünaamilisi) ning luua teenuseid nii ettevõttesiseseks kasutamiseks
kui välistele huvigruppidele.
■ Jätkasime uue liikluskorraldustarkvara projektiga TTCMS (Timetabling, Traffic Control
and Management System), viies läbi hanke ning sõlmides lepingu Indra Systemas
SA-ga (Hispaania). Lahendus võimaldab digiteerida liiklusgraafikute väljatöötamise,
dispetšertsentralisatsiooni ja raudteeliikluse korraldamise ning parandab oluliselt
analüüsivõimalusi. Tarkvara taristuülene rakendamine on planeeritud 2024. aasta
lõppu. Lähiriikidest kasutab sama tarkvara ka Leedu Raudtee.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
68
■ Lõime turvangusüsteemide moderniseerimise kontseptsiooni ning valmistasime ette
tehnilise dokumentatsiooni järgnevate projekteerimis- ja ehitushangete läbiviimiseks.
Korraldasime põhisüsteemi hanke, mille võitsid Siemens Mobility Oy Eesti filiaal ja GRK
Rail Oy. 2020. aasta novembris 25 aastaks sõlmitud leping hõlmab turvangusüsteemi
projekteerimist ja kasutuselevõttu ning järgnevat hooldusperioodi tugiteenustena,
samuti on tagatud varuosad kuni lepinguperioodi lõpuni. CCS-i (control command
and signalling) põhiprojekti kohaselt asendatakse vanad releeblokeeringuga liinid
1–5 duaalse mikroprotsessoripõhise SIL 4 blokeerimissüsteemiga. Kogu süsteemi
kasutuselevõtuks on vaja korraldada veel mitmed tugihanked.
■ Rahvusvahelises koostöös saavutasime tehnilise valmisoleku paberivabadeks
vedudeks Läti ja Leedu raudteedega nii ekspordi kui ka impordi suundadel.
■ Vene Raudteega oleme käivitanud arendusprojekti, mille tulemusena muutuvad
paberivabaks ka arved ning pakkelehed. Klientidele avaneb võimalus menetleda
dokumente Eesti Raudtee või meie vedajate portaalis elektrooniliselt ning edastada
need kohe ka tollile.
■ Tõstsime märkimisväärselt oma olulisimate infosüsteemide töökindlust, võttes
kasutusele dubleeritud serveriruumi.
■ Valmistasime ette ülemineku Microsoft 365 kasutamisele.
■ Alustasime ida teepiirkonna ladude digiteerimisega, mille eesmärk on viia kõik
sealsed laod kesklaoga samale tasemele. Materjalide liigutamiseks kasutatakse
skannerlahendust ning paber muutub ajalooks.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Haridus-, teadus- ja arenduskoostöö
Teadus- ja arendustöö vallas on Eesti Raudtee seotud kolme suurema projektiga.
■ Projekti „5G ROUTES“ eesmärk on testida 5G toimivust piiriüleses koridoris (Via
Baltica – North), st selgitada välja teenuse transpordikoridoride (maismaa, raudtee jt)
ja piiriülese rakendamise ning toimivuse võimalused. Eesti Raudtee osales „Horizon
2020“ programmis kaastaotlejana. Selle projekti valis välja programmikomitee ning
töödega alustati 2020. aastal.
This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research
and innovation programme under the Grant Agreement No 951867
■ Eesti ja Läti raudteede teabevahetussüsteemide kooskõlla viimiseks loodi reisijateveo
(TAP TSI) ja kaubaveo (TAF TSI) telemaatikarakenduste koostalitluse tehniliste
kirjeldustega projekt, mida juhib Läti Raudtee ja mida finantseeritakse Euroopa
ühendamise rahastust (CEF Transport).
Kaasrahastatav ELi Euroopa
ühendamise rahastust
■ Koostööprojekt Eesti Kunstiakadeemiaga, mille raames loodi kahe doktorandi
uurimistöö tulemusena Balti jaama ja Kopli poolsaare arengukava.
Detsembris 2020 sõlmisime koostöökokkuleppe Tallinna Tehnikakõrgkooliga (TTKK), mille sisuks on
koostöö sealsete logistikainstituudi ja ehitusinstituudiga õppepraktika läbiviimisel ja õppekavade ning
materjalide väljatöötamisel. Eesti Raudtee nõukogu esimees kuulub ka TTKK nõunike kogusse.
Valdkonna eksperdina kuulub Eesti Raudtee esindaja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) mehhanoteh-
nika doktoriõppekava, logistika magistriõppekava ja ärinduse bakalaureuseõppekava programmi- 69
nõukodadesse. Ettevõtte töötajad olid lektoriteks, lõputööde juhendajateks kõikidel kõrgharidusta-
semetel või kuulusid lõputööde kaitsmiskomisjonide koosseisu TTKK-s, TTÜ-s, Kaitseväe Akadee-
mias ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor.
Jätkusuutlik tarneahel
Eesti Raudtee korraldab igal aastal hankeid kümnete miljonite eurode väärtuses: mitmesugused
teenused, ehitus- ja remonditööd, seadmete, varuosade ja transpordivahendite soetamine, kon-
toritarbed jne. Olles avatud hoiakuga ettevõte, avaldame riigihangete registris juba hanked, mis
ületavad 10 000 euro piirmäära.
Eesti Raudtees korraldatavad hanked peavad:
■ olema õiguspärased ja vastama riigihangete seaduse nõuetele;
■ tagama säästliku ja otstarbeka ressursside kasutuse;
■ olema avatud konkurentsile, et saada võimalikult palju erinevaid pakkumusi, mis
lubab leida parimad lahendused ja koostööpartnerid.
Riigihanke üldpõhimõtete järgimiseks kontrollib hankeosakond kõiki hankeid, mille maksumus üle-
tab 10 000 eurot. Väiksemate ostude tarbeks oleme kehtestanud ettevõttesisesed reeglid – näiteks
tellimiskirjad kinnitab mitu inimest ning kõikide teenuste ja ostude hanked, mis ületavad 1000 euro
piiri, korraldatakse vastavalt 2020. aastal uuendatud hankekorrale ja koostöös hankeosakonnaga.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Hangete sotsiaalmajanduslik mõju
Riigihankereeglite eesmärk on avada piiriülest huvi äratavad hanked võimalikult laiale Euroopa Liidu
tarnijate ringile. Üldiselt kehtib reegel, et mida suurema maksumusega hange, seda suuremale hulga-
le ettevõtjatest saadetakse kutse hankes osalemiseks.
Samas on 90% (2019. aastal 93%) Eesti Raudtee hankelepingutest sõlmitud siiski kohalike ehk Eesti
partneritega – seega on meie panus hankijana kohalikku majandusse oluline. Maksumuste järgi sõl-
miti hankelepinguid 2020. aastal kodumaiste pakkujatega ligi 25% (2019. aastal 66%). Oluline on selle
juures, et kui viimastel aastatel on lepinguid sõlmitud mahus 30–50 mln eurot aastas, siis 2020. aastal
koguni 162 mln eurot. Kui jätta kõrvale ühe välismaise pakkujaga sõlmitud leping 115 mln euro väär-
tuses, siis oleks maksumuse järgi kodumaiste pakkujatega sõlmitud lepingute osakaal 85%. Seega
piiriüleste lepingute osakaalu suurenemise peamiseks põhjuseks on üksikud ülisuured hanked, mille
puhul võib hankelepingute täitmine kohalikele pakkujatele üle jõu käia. Sageli kaasatakse seetõttu
välismaa ettevõtja ühispakkujana või saab lepingupartneriks välismaine pakkuja üksi.
Eesti Raudtee tegutseb valdkonnas, kus määrava tähtsusega on ohutus ja keskkonnahoid ning seda
võtame arvesse ka riigihanke alusdokumentide koostamisel. Hangetel osalejatelt ja koostööpartneri-
telt eeldame selles vallas korrektset ja lepingutingimustele vastava teenuse pakkumist.
Tihti on keskkonnanõuded kirjeldatud hanketingimustes, nt hangitavad, teenuse osutamisel või töö
tegemisel kasutatavad materjalid peavad vastama nõutud sertifikaatidele. Võimaluse korral paneme
hangetes erilist rõhku materjalide taaskasutusele. Lähtume hanketingimuste koostamisel elutsükli ku-
ludest, arvestades näiteks soetatavate materjalide vastupidavust ja hilisemaid hoolduskulusid. Nii ei
saa otsustamisel määravaks vaid toote soetusmaksumus, vaid alusdokumentides kirjeldatud kujul ka
toote elukaare maksumus.
70
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Keskkonnamõjud ja -juhtimine
Transpordisektor avaldab paratamatult suurt survet looduskeskkonnale 71
ja inimeste tervisele muu hulgas läbi õhusaaste, kliimamuutuste ja
müra. Transpordisektori keskkonnakoormus sõltub kolmest põhitegu-
rist: sõitude arvust ja pikkusest, kasutatud transpordiliikidest (kuivõrd
mõni neist on keskkonnahoidlikum kui teised) ning veotehnoloogiatest.
Rongiliiklust peetakse üheks keskkonda säästvamaks transpordiliigiks, kuid siingi on võimalus keskkonna-
mõju vähendada. Selleks et oma jalajälge keskkonnale vähendada, kasutame parimaid võimalikke
ja majanduslikult tasuvamaid tehnoloogialahendusi, jälgime seadusandluse ja avalikkuse nõudmiste
muutusi ning teeme enamat kui õigusaktid meid kohustavad. Eesti Raudtee lähtub vastutustundlikust ja
säästvast suhtumisest keskkonnahoidu.
Meie tegevuse keskkonnamõju põhiaspektid on ohtlikud jäätmed (kasutusel olnud liiprid), energiakasutus,
müra ja vibratsioon ning vähemal määral ka risk vee- ja pinnasesaasteks ning heitmed välisõhku.
Keskkonnamõju juhtimisel lähtume regulatsioonidest ja nõuetest, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi
standardist ning Eesti Raudtee ohutuse, tööohutuse, kvaliteedi ja keskkonna juhtpõhimõtetest, mille
kohaselt:
■ selgitame välja ohud, hindame riske ja kavandame ennetavaid meetmeid, et meie tegevus
ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda;
■ eelistame raudtee ehitamisel, remontimisel ja hooldamisel keskkonnasõbralikumaid
tehnoloogilisi lahendusi ning materjale, et vältida keskkonna saastumist ning saastumise
ohtu;
■ arendame töötajate teadmisi ja oskusi raudteetaristu keskkonnasäästliku majandamise
tagamiseks;
■ tagame töötajatele ja koostööpartneritele juhtpõhimõtete kättesaadavuse; selgitame ja
suuname, et nad saaksid kaasa aidata keskkonnakaitse mõjususe suurendamisele meie
ettevõttes.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
2020. aastal toimus ISO 14001 sertifitseerimise korraline järelaudit, mille läbisime ilma oluliste keskkonna-
alaste leidudeta. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonis, kus oleme ühed asutajaliikmed, on
meie vedada keskkonnajuhi kutsestandardi temaatika ja hea tava komisjon, kes hindab keskkonna-
konsultantide pädevust ja töökultuuri.
Energia ja õhusaaste
Meie tegevusest tekkiv õhusaaste ning mõju keskkonnale ja kliimamuutustele on pigem vähene. Peamine
süsinikoksiidi-, vääveldioksiidi-, lämmastikoksiidi- ja looduslike orgaaniliste ühendite heide tekib ühe kerg-
kütteõlil ja ühe maagaasil töötava katlamaja kütmisel ning ettevõtte masinapargi kasutamisel.
Eesti Raudtee on võtnud suuna säästlikumatele küttesüsteemidele. Hetkel on meil vaid kaks suuremat
katlamaja, mille heitmeemissiooni välisõhus me igas kvartalis arvutame – kergkütteõli katlamaja Muugal ja
gaasikatlamaja Narvas. Kokku oli nende kahe katlamaja heitkogus 2020. aastal 232 tonni CO2 ja 0,8 tonni
muud heidet (täpsemad andmed GRI indeksis aruande lõpus).
Eesti Raudtee süsinikujalajälg saasteallikate kaupa
5% ~0%
2%
Elektrienergia
72 Kütteõli
Autokütus
Muud
93%
Elektrienergiast rääkides on Eesti Raudtee nii ostja kui ka müüja rollis. Energiatõhususe suurendamiseks
peame saama parema ülevaate reaalsest tarbimisest ja energiakaost, samuti vajab võrk ise nüüdisajasta-
mist. Osaliselt on elektrivõrku siiski uuendatud ja uued osad on optimaalselt planeeritud.
2020. aastal jätkasime tegevustega järgmiste ülesannete täitmiseks:
■ viia elektrienergia tarbimise arvestus kauglugemisele;
■ ehitada 50 kW võimsusega päikesepark Eesti Raudtee omatarbeks;
■ rajada 3,4 MW päikesepark, mis kataks osa alajaamade võimsusest.
2020. aastal ostsime 33,9 GWh elektrienergiat (2019. aastal 37,1). Sõidukite tarbitud kütuse kogus oli
409 tuhat liitrit (2019. aastal 443 tuhat liitrit).
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Eesti Raudtee otsustas 2020. aastal, et minnakse üle rohelisele
energiale. Ettevõte tarbib aastas kuni 40 GWh elektrienergiat,
mis on võrreldav umbes kümne tuhande kodumajapidamise
energiatarbega aastas. Eesti Raudtee enda taristu tarbeks ku-
lub ostetavast elektrienergiast ligikaudu 40%. Selle energiaga
hoitakse muuhulgas töös raudtee juhtimissüsteeme ja jaamu,
valgustatakse taristut, sulatatakse talvel pöörmetelt lund ning
jääd. Reisijatevedu korraldava ettevõtja elektrirongid tarbivad
nelja veoalajaama kaudu samuti ligikaudu 40% tellitavast ener-
giast ning 20% energiast kasutavad ära teised tarbijad, kes on
Eesti Raudtee võrguga ühendatud. Üleminek taastuvatest alli-
katest pärineva energia kasutamisele annab korraliku panuse
keskkonnahoidu.
Materjalid ja kemikaalid
Taristu hooldamisel ning ehitamisel eelistame keskkonnasõbralikumaid vahendeid. Lähtume võimalusel
sellest, et materjale saaks hiljem taaskasutada.
Kasutame oma tegevuses kahte suuremat kemikaalirühma: õli ja umbrohutõrjevahendeid. Pöörmete mää-
rimiseks kasutame biolagunevat määret ja määrimiseks on kasutusel survepritsid, mille abil saab määr-
deaine minimaalselt vajalikus koguses pöörmepadjale paigaldada. Uued paigaldatavad pöörmed on juba
määrdeainevabad.
Otsime aktiivselt keskkonnasõbralikemaid võimalusi umbrohutõr-
jeks. 2020. aastal katsetasime loodushoidlikku pelargoonhappe-
põhist umbrohutõrjevahendit. Jõgeva jaamas tehti katselõigud,
kus prooviti pelargoonhapet ning pelargoonhappe ja teiste umb- 73
rohutõrjevahendite segusid. Katse tulemusel selgus, et pelargoon-
happe kasutamisel oleks selle kulu 40 l/ha. Praegu kasutatava
glüfosaadipõhise taimekaitsevahendi kulu on 6 l/ha. Kahjuks ei
olnud katse edukas, sest isegi kui pelargoonhape on looduslikum
vahend, siis sellise koguse keskkonda suunamine ei saa kuidagi
loodust säästvam olla.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Jäätmed ja taaskasutus
Meie suurimaks probleemiks on siiani olnud vanad, kasutuskõlbmatuks muutunud puitliiprid, mis liigituvad
ohtlike jäätmete hulka, sest on immutatud kreosoodiga, mis on kantserogeenne aine. Selliste männiliiprite
eluiga on kuni 20 aastat ja nende nõuetekohane utiliseerimine on äärmiselt kulukas.
Alates 2019. aastast Eesti Raudtee puidust liipreid enam ei hangi. Kõik uued raudteelõigud ehitatakse
betoonliipritele.
2020. aastal utiliseerisime kasutuselt kõrval-
datud liipreid 1855 tonni ja muid ohtlikke jäät-
meid 4840 tonni.
74
Keskkonnaalane seadusandlus muutub järjest karmimaks ja alates 2021. aastast tuleb meie liiprite ladus-
tamise platsid ka ära kindlustada, et oleks tagatis jäätmete utiliseerimiseks.
Müra ja vibratsioon
Raudteeliiklus tekitab vibratsiooni ja müra. Enim võib vibratsioon olla tajutav vahetult raudtee ääres asuva-
tes hoonetes ehk raudtee kaitsevööndis. Uuringute kohaselt on rongiliikluse tekitatud vibratsiooni mõjuala
ulatus umbes 25 meetrit, seega ei levi vibratsioon raudtee kaitsevööndist kaugemale.
Olenevalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev: mida tihedam pinnas, seda
paremini summutab see vibratsiooni. Raudtee ümbruses on valdavalt ehitusgeoloogiliselt suure kandevõi-
mega pinnased, mille vibratsiooni edasikandmise omadused on väiksemad.
Vibratsiooni ja müra vähendamiseks kasutab Eesti Raudtee uute raudteelõikude rajamisel kokkukeevitatud
rööpaid. Ka liiprite ja rööbaste vahele paigaldatavad aluslapid aitavad müra vähendada. Oleme rajanud
müratõkkeid näiteks Tartus ja Muugal.
2020. aastal laekus meile kolm kaebust (2019. aastal 3) müra kohta, mis oli tingitud ühel korral raudtee
seisukorrast ja kahel korral kaubarongi piirkonna läbimisest. Liigume jõudsalt selles suunas, et raudtee inf-
rastruktuur sulandub linnaruumi nii, et inimesed ei tajugi selle olemasolu. See eeldab tugevat teavitustööd
ohutuse vallas, müratõkkeid ja inimeste liiklemise lahendusi, mis reaalselt vastaksid nende vajadustele ja
lahendaksid probleemi.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
Lekked ja reostus
Suhtume alati suure ettevaatlikkusega võimalikesse leketesse ja reostusse. Suuremat pinnasereostust või
lekkeid võivad raudteeliikluses tekitada ohtlikke veoseid (kütus, väetised) vedavad rongid. 2020. aastal
ühtegi suuremat leket ei olnud.
Elusloodus
Tavapäraselt tegutseb Eesti Raudtee oma kaitsevööndi sees. Raudtee ääres on ka looduskaitsealasid,
kuid need ei ulatu raudtee kaitsevööndisse. Näiteks on Valga–Koidula lõigul üks liblikate kaitseala, Tapa–
Tartu suunal Põdrangu looduskaitseala, Äntu maastikukaitseala, Seljamäe hoiuala ja Mustallika loodus-
kaitseala. Neile on kehtestatud sihtkaitsevööndid, mille puhul on kaitsealal lubatud olemasolevate ehitiste
hooldustööd.
Ehitustegevust planeerime ainult varem tehtud keskkonnauuringute alusel. Töid tehes peame alati arvesta-
ma mõjuga elusloodusele. Raudtee-ehitus võib kaasa tuua puude ja põõsaste raie, maapinna ja taimestiku
tallamise, pinnase ümberpaigutamise.
2019. aastal alustati Emajõe silla keskkonnamõjude hindami-
sega ja selle raames on tehtud uuringud kaitsealuste taimede,
vee-elustiku ja müra kohta. Keskkonnamõjude hindamise aruanne
valmis 2020. aasta aprillis.
75
Uute raudteelõikude rajamisel arvestame ka loomade liikumistrajektooriga, läbipääsudeks rajame tunneleid.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
76
Roheline kontor
2019. aastal juurutasime Eesti Raudtee uues peahoones rohelise kontori juhtimissüsteemi. Vastav ser-
tifikaat tõendab, et järgime oma töös jätkusuutlikkuse põhimõtteid nii tervisliku töökeskkonna loomisel,
loodusressursside kasutamisel kui ka hangete ja ostude tegemisel.
Selleks:
■ kasutame energia säästmiseks liikumis- ■ väldime asjatut dokumentide väljaprintimist;
anduritega valgusteid;
■ sorteerime jäätmeid liigiti nende taas- ■ lõpetasime plastpudelivee tellimise konto-
kasutamiseks meie köökides ja väljas asuvas risse, joome ise ja pakume külalistele puhast
prügimajas on konteinerid eri jäätmete jaoks; kraanivett;
Ettevõtte töötajad on järjest enam keskkonnateadlikud ning soovivad ise veelgi rohkem keskkonna-
hoidu panustada. 2020. aastal keskendusime videokonverentside edendamisele, ühistranspordi, jalg-
rattasõidu ja jalgsi liikumise propageerimisele. Samuti oma töötajate spordiharrastuste toetamisele.
Aastaaruanne 2020
Vastutustundlik teenus
2020. aastal ei tellinud me kontorisse ühtegi plastpudelit vett.
Nüüdseks oleme juba ainuüksi aastaga säästnud üle 7000
plastpudeli.
Meie töötajad osalesid kevadisel kilomeetrite kogumise võistlusel
ja sügisesel sammulugemise võistlusel.
Juubeli puhul toimus Eesti Raudtee töötajate seas konkurss „Sam-
mujaht“. Eesmärgiks oli propageerida tervislikku ja keskkonna-
sõbralikku liikumist ja motiveerida inimesi liikuma võimalikult pal-
ju jalgsi. Sammujahis kogutud sammud läbisid virtuaalselt terve 77
võistluse jooksul Eesti Raudtee taristu marsruuti. 14 tiimi peale
tehti kokku aga üle 10 miljoni sammu ning tervele Eesti Raudtee
taristule 6,3 ringi peale!
Kaks meie töötajatest koosnevat viieliikmelist võistkonda võttis osa
Tradehouse´i tervisejooksu ja -kõnni sarjast.
Suhted kohaliku kogukonnaga
Raudtee läbib linnu ja teisi asulaid – ühel või teisel viisil puutub iga Eestimaa inimene raudteega kokku.
Meie ülesanne on teavitada avalikkust raudteel toimuvast ja tagada ohutus raudtee igas punktis igal ajal.
Uusi raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohti rajades kaasame juba planeerimise faasis nii kohaliku oma-
valitsuse kui ka kogukonna esindajad. Arvestame nii palju kui võimalik kohalike elanike harjumuste ja soo-
videga.
Üks selliseid kohti, kus kohalikel elanikel oli suur soov ja vajadus
ülekäigu järele, oli Järve Keskuse tagune raudtee. 2020. aastal
alustasime koostöös kohaliku omavalitsusega uue ülekäigu pla-
neerimist ning rajati valgustatud juurdepääsuteed. Sõlmiti hanke-
leping ülekäigu ehitamiseks.
Eesti Raudtee esindajad said 2020. aasta lõpus koos Tallinna lin-
navalitsuse esindajatega kokku Luite asumi elanikega, kellele
selgitati Veerenni ülekäigu uue ohutuslahenduse paigaldamise
plaane.
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
TÖÖKESKKOND
Personalijuhtimise peamised teemad on meie jaoks tugevate raudteeteadmistega
järelkasvu tagamine, uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamist toetav töötajate
koolitamine, uute töötajate leidmine tööjõuturult ning alati oluline tööohutus.
Raudteevaldkond on väga spetsiifiline ja erinevad raudtee-ettevõtjad konkureerivad
tööandjatena samade inimeste nimel. Peame töötajatele tegema atraktiivse väärtus-
pakkumise, sest see aitab hoida praeguseid ja leida lihtsamini uusi töötajaid.
Eesti Raudtee strateegiliste eesmärkide täitmise eelduseks on seda ellu viivate tööta-
jate panus. Personaliga seotud eesmärgid ja tegevus tulenevad seadusandlusest või
on kirjeldatud personalipoliitikas, koolitusstrateegias ja koolituspõhimõtetes, värbamis-
protseduuris ja töötasusüsteemis.
78
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
Ülevaade ja üldandmed
Eesti Raudtee on tööandjaks ligi 700 töötajale: aasta keskmine töötajate arv oli 686
(2019: 725), aasta lõpus oli Eesti Raudteel 672 töötajat. Enim töötajaid on taristu- ja
liiklusteenistuses, vastavalt 318 ja 251. Naiste ja meeste osakaal on ettevõttes pea
võrdne, suuremad on kõikumised töö iseloomust tingitult ehitusteenistuses (naisi 3,
mehi 14), ohutusteenistuses (naisi 0, mehi 19), finantsteenistuses (naisi 21, mehi 2) ja
taristuteenistuses (naisi 42, mehi 276).
Meie töötajate keskmine staaž on 20 tööaastat. Vabatahtlikult lahkus ametist 2020.
aastal 5,5% töötajatest (2019. aastal 6,5%). Töötajate keskmine vanus on 51 eluaastat
(2019. aastal 52).
672
360 312
79
Töötajate arv aasta lõpus KOKKU Naisi Mehi
2019 698 335 363
2020 672 312 360
Alla 30-aastaseid 21 6 15
30–49-aastaseid 256 102 154
50-aastaseid ja vanemaid 395 204 191
sh 60-aastaseid ja
vanemaid 100 61 39
sh pensioniealisi 67 34 33
KOKKU Naisi Mehi Keskmine vanus
Uute töötajate arv 56 17 39 40
Ettevõttest lahkunud
87 41 46 53,8
töötajate arv
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
Töötajate arv maakonniti
TALLINN
LÄÄNE-
342 HARJUMAA VIRUMAA
IDA-
82 59 VIRUMAA
56
JÕGEVAMAA
MOSKVA
7
1
TARTUMAA
61
PÕLVAMAA
14
VALGAMAA
44
VÕRUMAA
6
80 Töötajate arvu vähenemise põhjus oli peamiselt tööprotsesside digiteerimine, tõhusamaks muutmine ja
mõnes valdkonnas teenuste sisseost. Samas oleme aktiivselt suurprojektide tarbeks lähiaastatel värbamas
insener-tehniliste, projektijuhtimise ning IT oskustega töötajaid.
Töötajate pühendumus ja rahulolu
2020. aasta sügisel korraldati üle-ettevõtteline rahulolu-uuring, mil-
le osalusmäär oli 67% (2018. aastal 55%). Eesti Raudtee tugevus-
teks (vastajad hindasid kõrgelt nii teema olulisust kui ka rahulolu
sellega) on vahetu juhtimine ja meeskonnas valitsevad tööalased
suhted. Heade meeskonnasiseste suhete ja tugeva vahetu juhti-
mise koostoimel esinevad Eesti Raudtee tugevusena ka organi-
satsiooni tõhusat toimimist toetavad tegurid, nagu info liikumine,
töökorraldus ja rollide selgus. 82% vastajatest pidas oma tööd
ja organisatsiooni haaravaks ning on sellele pühendunud. Kõige
suuremat rahulolu väljendasid vastajad väitega, mis kirjeldas kol-
legiaalseid suhteid ja rahulolu organisatsiooni toimimisega. Lisaks
tajuvad Eesti Raudtee töötajad, et nende töö ei ole nende jaoks
ammendunud ja pakub jätkuvalt arenguvõimalusi, mis viitab ka
kõrgele pühendumuse hinnangule.
82% vastajatest soovitab
organisatsiooni tööandjana.
See on Tripodi võrdlusgrupi näitajaga samal tasemel (kaalutud
keskmine võrdlusgrupis 82%, min 55% / max 96%)
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
Millist väärtust järgib Eesti Raudtee kõige enam?
Eesti Raudtee 12% 7% 36% 40% 4%
Eesti Raudtee 2018. aastal (0) 23% 9% 20% 40%
Koostöö (%) Ausus (%) Uuendusmeelsus (%) Professionaalsus (%) Ei oska vastata (%)
Eesti Raudtee peamiste arenguvajadustena tulid esile konstruktiivse koostöökultuuri ja töötasu alaskaalad.
Ka 2018. aastal korraldatud töötajate rahulolu-uuringu kohaselt oli töötajate üldine hinnang ettevõttes töö-
tamisele hea, kuid siis joonistus välja kolm peamist kitsaskohta (sisekommunikatsioon, stressitase ja palk).
Tööandja maine, järelkasv ja õiglane värbamine
Eesti Raudtees on kõige rohkem töötajaid vanuses 40–60 eluaastat. Meie töötajate keskmine vanus on 51
eluaastat ning paljud raudteespetsiifilise kompetentsiga töötajad jäävad sellesse vanusegruppi. Peame
oma tegevusega suutma tagada, et pensionile suunduvate töötajate teadmised ja oskused jääksid ette-
võttesse ning tööandjana peame atraktiivsust kasvatama just noorte seas.
2020. aastal oli kõige olulisem Eesti Raudtee kui tööandja maine tõstmine ja järelkasvu tagamine. Kantar
Emori ja Instari mõne aasta taguste uuringute kohaselt on Eesti Raudtee mainekas ettevõte, millel on vana ja
väärika ettevõtte kuvand. CV-Online´i uuringu kohaselt oleme juba mitu aastat logistika- ja transpordisektori 81
tööandjate esikümnes. Spetsiifilise tegevusvaldkonna tõttu on atraktiivsus madalam aga just noorte seas.
Töötajate järelkasvu tagamiseks teeme koostööd ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolidega. Käisime tut-
vustamas Eesti Raudtee töö- ja praktikavõimalusi Tartu Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstusharidus-
keskuses ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis.
Lisaks oleme võtnud eesmärgiks kujundada Eesti Raudtee kui töö-
andja mainet gümnasistide seas selgitustööga, miks tasub mõn-
da selle valdkonna eriala õppima minna. Oleme avatud ettevõte ja
noored on oodatud külaskäikudele, töövarjupäevadele, praktikale.
2020. aastal läbis praktika Eesti Raudtee taristuteenistuses neli, liik-
lusteenistuses kolm, ehitusteenistuses kaks ning IT osakonnas ja
ohutusteenistuses üks praktikant.
Kujundasime ümber oma värbamiskontseptsiooni, muutes
selle personaalsemaks ja kandidaatide poole avatumaks.
Aasta lõpus valmis raudtee liiklusjuhtimise töödest värbamis-
video, millega saame üldsusele ettevõtte tööprotsesse paremini
kommunikeerida.
Eesti Raudtee võttis 19. veebruaril 2020 osa „Tööle kaasa!“ alga-
tusest, mille raames oli töötajatel võimalus lapsed ja lapselapsed
tööle kaasa võtta. Kokku võttis päevast osa 21 last, vanuses 3–16.
Lastel oli võimalus tutvuda vanemate töö ja töökeskkonnaga ning
tutvuti ka raudteeohutuse teemadega ja liiklusjuhtimiskeskusega.
Lisaks avanes lastel võimalus külastada reisirongi.
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
Üheks olulisemaks edasiminekuks teabehalduse valdkonnas oli
2020. aastal kergesti navigeeritava ja hallatava siseveebi ERVIN
loomine. See on koostöökeskkond, mis aitab suhelda, hoiab koos
tööks vajalikke dokumente, protsessikirjeldusi, projektdokumen-
tatsioone ja operatiivinfot.
82
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
Kaasamine ja tunnustamine
Organisatsioonikultuuri lahutamatu osa on ettevõtte väärtused, mida tööta-
jad oma käitumises ja probleemsetes olukordades valikute tegemisel väl-
jendama peaksid. Meie tööeetika aluseks on peale väärtuste ka eetikakoo-
deks, seadused, lugupidamine teiste vastu, mitte-diskrimineerimine, võrdne
kohtlemine, teineteisele tagasiside andmine ja selle vastuvõtmine.
Ajalooliselt on teabe liikumine olnud Eesti Raudtees hierarhiline, ülevalt alla.
Viimastel aastatel oleme astunud jõulisi samme, et seda muuta. 2018. aas-
tal kaasasime töötajad ettevõtte uute väärtuste väljatöötamisse. Praegu-
seks on väärtused ja eetikakoodeks kättesaadav kõikidele töötajatele, uute
töötajate värbamisel hindame kandideerija isiklike väärtuste vastavust Eesti
Raudtee väärtustele.
Töötajate ühtses infovoos hoidmiseks korraldame regulaarselt infopäevi,
2020. aastal Covid-19 leviku tõttu virtuaalselt, anname neli korda aastas
välja siselehte ja olulisemad uudised on kättesaadavad siseveebis.
Tunnustame ja premeerime töötajaid, kelle tegevus on kõige paremini koos-
kõlas ettevõtte väärtustega, neljas kategoorias: koostöö, ausus, uuendus-
meelsus ja professionaalsus. 5. novembril 2020 toimus Mustpeade majas
meie iga-aastane pidulik staažimärgiüritus, kus sai tunnustatud tervelt 53
inimest (mh ühel töötajal täitus Eesti Raudtees 55 tööaastat ja teisel 50
aastat). 83
KOOSTÖÖ UUENDUSMEELSUS
AUSUS PROFESSIONAALSUS
Peame oma töötajaid meeles juubelitel, tööjuubelitel, perekondlikel sünd-
mustel, staažikate töötajate lahkumisel. Samuti on meie jaoks oluline pidada
meeles juba pensionile läinud kolleege, kelle üritusi oleme toetanud ettevõt-
te meenetega. Soovime, et meie töötajad tunneksid ennast väärtustatuna ka
pärast pensionile suundumist.
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
Tasu ja hüved
Töö tasustamisel lähtume eesmärgist hoida Eesti Raudtees oma ala häid spetsialiste,
maksame neile konkurentsivõimelist töötasu ja rakendame muid motiveerivaid tasusta-
misvahendeid. Eesti Raudtee töötajate motiveerimise aluseks on ettevõtte töötasu- ja mo-
tivatsioonisüsteem.
Lisaks töötasule on Eesti Raudtee töötajatele ette nähtud näiteks:
■ tulemustasu olenevalt töötulemusest, eesmärkide täitmisest, töösse suhtumisest,
vastutulelikkusest, lojaalsusest, initsiatiivikusest, koostöövõimest jne;
■ kolm tasustatud tervisepäeva ühes kalendriaastas;
■ tasustatud lisapuhkepäevad tööstaažist ja ka erirežiimi alla käivast tööst tulenevalt;
84
■ kord aastas puhkusetoetus, mille suurus sõltub tööstaažist;
■ töötajate kindlustamine tööõnnetuse vastu;
■ spordikompensatsioon 90 eurot ühes kvartalis – 2020. aastal kasutas seda 304 töötajat;
■ pensionile siirdumisel pensionitoetus olenevalt staažist 20–50% palgast;
■ toetus rõõmsate tähtpäevade (juubel, tööjuubel, jõulud, emadepäev, pulmad, lapse sünd,
lapse esimesse klassi minek) puhul, kuid ka rasketel hetkedel, nagu lähedase kaotus;
■ ühisüritused.
Suhted ametiühinguga
Eesti Raudteelaste Ametiühing on Eesti Raudteele sisuliseks partneriks ettevõtte töötajate töötingimuste,
töötasu, töötervishoiu, töökoormuse, töölepingu lõpetamise ja muude tööga seotud tingimuste läbirääki-
mistel. Kohtumised ametiühingu esindajatega on regulaarsed, eesmärgiks on alati töötajate soovidele ja
probleemidele mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine.
Ametiühingusse kuulub 43% Eesti Raudtee töötajatest (2019. aastal 45%). Raudteelaste ametiühingu
kollektiivlepinguga on kaetud kõik ettevõtte töötajad ehk 100% (2019. aastal 100%).
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
Tööohutus ja tervishoid
Tööohutust puudutavad punktid on kajastatud kollektiivlepingus. Meie töö spetsiifikaga käib mitmel ameti-
kohal kaasas risk töötajate ohutusele ja tervisele. Tööohutuses lähtume töötervishoiu ja tööohutuse seadu-
sest, asjakohastest määrustest, standardist ISO 45001:2018 ja riskihindamiste tulemustest.
Lisaks oleme ettevõttes kokku leppinud järgmistes põhimõtetes:
■ tööohutuse juhtpõhimõtted on osa Eesti Raudtee terviklikust sisekontrollisüsteemist;
■ juhtpõhimõtteid viivad ellu kõik ettevõtte töötajad;
■ selgitame välja ohud, hindame regulaarselt riske ja kavandame ennetavaid meetmeid;
■ järgime õigusakte, kehtivaid lepinguid ning ettevõttesiseseid normdokumente;
■ kehtestame raudteetaristu korrashoiu ja kasutada andmise tingimused ja ohutusnõuded
ning kontrollime nende täitmist, et raudtee-ettevõtjate ja teiste ettevõtjate tegevus meie
raudteel oleks ohutu;
■ selgitame välja toimunud tööõnnetuste juurpõhjused, kõrvaldame ohud ja võtame
meetmeid juhtumite vältimiseks;
■ kaasame töötajaid, töötajate esindajaid ja koostööpartnereid tööõnnetuste ärahoidmiseks,
töötervishoidu ja töökeskkonda ähvardavate ohtude märkamiseks ning teadaandmiseks,
nende analüüsimiseks ja edasiseks kontrolliks;
■ tagame töötajatele ja koostööpartneritele juhtpõhimõtete kättesaadavuse (uue töötaja
sisseelamisprotsess, regulaarsed koolitused, ohutusjuhendamine), selgitame ja
85
suuname, et nad saaksid kaasa aidata tööohutuse suurendamisele ettevõttes;
■ kõik töötajad läbivad tööle tulles tervisekontrolli.
Juhime ohutuse, tööohutuse, kvaliteedi ja keskkonna juhtpõhimõtteid ühtse süsteemina, mis katab kõiki
Eesti Raudtee ametikohti. Riskianalüüsi põhjal on Eesti Raudtee peamisteks ohuteguriteks raudtee-
liiklus, kokkupuude elektritöödega ning öötöö. Töötajatel on õigus keelduda ohtlikust tegevusest,
teavitades sellest oma tööjuhti, kes vastutab probleemile lahenduse leidmise eest.
Ohutussüsteemi arendamisel saavad töötajad kaasa rääkida ja ohukohtadest teavitada eelkõige töö-
keskkonna volinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja personaalse otsesuhtluse kaudu. 2021. aastal
on kavas üle vaadata ja täiendada töökohtade ohutusmärgistus.
2020. aastal toimusid ohutuskoolitused, kus osales kokku 324 Eesti Raudtee töötajat ja 161 taristu
kasutajate töötajat. Alustasime ka tööohutuskoolituste ja juhendamise digiteerimist, mis võimaldab
tulevikus protsessi paremini kontrollida ja jätab koolitajatele rohkem aega teisteks tegevusteks.
Töövõtjatele oleme koostanud ohutusjuhendite paketi, et kõik nende töötajad saaksid võrdselt juhen-
datud. Eelmisest aastast alates oleme töövõtjatega tööohutuse teemadel rohkem suhtlema hakanud
ning toonud tähelepanu alla arendamist vajavad küsimused. Uuendame ka töövõtulepinguid vastutu-
se jagunemise ja rikkumistega kaasnevate sanktsioonide punktis.
2020. aastal toimus Eesti Raudteel kaks kerget ja üks raske tööõnnetus. Registreerisime samuti
ühe peaaegu juhtunud õnnetuse, mis aitab tulevikus tõsiseimaid õnnetusi vältida. Tööaja kaotust
juhtumiga ei kaasnenud ja seetõttu tööinspektsiooni raportit ei saadetud (2019. aastal saadeti 1
raport). Küll aga avalikustasime intsidendi asjaolud ettevõtte siseveebis ja sellest teavitati ettevõtte
struktuuriüksusi. Usume, et kõik toimunud või peaaegu juhtunud õnnetused on vaja töötajatega läbi
arutada, et edaspidi õnnetusi vältida.
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
Koolitused ja areng
Töötajate oskuste arendamine on ettevõtte eesmärkide saa-
vutamise eeldus. Läheme sammhaaval üle uute tehnoloogi-
alahenduste rakendamisele, mis nõuavad töötajatelt uusi os-
kusi. Meie eesmärk on muutuda õppivaks organisatsiooniks.
Eesti Raudtee personali arenduse ja koolituse strateegilised
eesmärgid on juhtimiskvaliteedi, digioskuste ja tööks vajali-
ku keeletaseme omandamine, samuti organisatsiooni tead-
muse hoidmine ja edasiandmine ning koostöö arendamine
organisatsioonisiseselt ja väliste partneritega (sh kutse- ja
kõrgkoolid).
Meid iseloomustav eripära on tugev rõhk sisekoolitustele.
Eestis pole piisavalt raudteealast tasemeharidust pakkuvaid
õppeasutusi, ent on oluline, et ettevõttes olev teadmus säi-
liks ja seda antaks edasi. Kuna Eesti Raudtees töötab palju
peagi pensionile suunduvaid pika kogemusega professio-
naalseid töötajaid, jagavad nad oma praktilisi teadmisi noo-
rele põlvkonnale.
Keskmine koolitustundide arv 2020. aastal teenistuste kaupa
86
juhatus riskijuhtimise ja taristuteenistus liiklusteenistus
siseauditi osakond
3 11 8 6
ohutusteenistus finantsteenistus tugiteenistus ehitusteenistus
16 19 20 27
2020. aastal hakkas kehtima uus arenguvestluste kord. Varasema tulemustele orienteerituse kõrval
keskendusime sel korral eelkõige töötajate väärtuspõhise käitumise kinnistamisele ja töötajate arengule.
2020. aasta olulisemad tegevused töötajate koolitamisel:
Aastaaruanne 2020
Töökeskkond
■ jätkasime sisekoolitajate koolitusprogrammiga, et pikaaegsete töötajate teadmised
jääksid ettevõttesse alles ning koolitajate tase ja õpiprotsess oleks ühtlasem. Programmis
osales 49 sisekoolitajat;
■ eesti keele õpe ettevõtte muukeelsetele töötajatele. 2020. aastal oli 12 eesti keele õppe
gruppi, kokku sai keeleõpet 129 Eesti Raudtee töötajat. Premeerime oma venekeelse
emakeelega töötajaid, kes sooritavad keeletaseme eksami B2 ja C1 tasemele;
■ juhtide kompetentsi tõstmiseks jätkasime 2020. aastal (kokku 49 töötajale)
juhtimiskoolitustega (inimeste, muudatuste, finantside, iseenda juhtimine), mille eesmärk
oli ühtlustada juhtimiskvaliteeti. 2020. aasta novembrikuus lõppes see kuuest moodulist
koosnev ja kaks aastat kestev juhtide arenguprogramm;
■ sisekoolitustest jätkasime küberturvalisuse koolitustega, jagasime teadmisi oma töötajatele
ostuarvete menetlemise, arenguvestluste, eelarve koostamise, protsessiskeemide
koostamise ja IT-süsteemide alal.
2020. aasta eesmärk oli suunata sisekoolitused osaliselt e-õppekeskkonda. Veebikeskkonnas Confluence
on üleval kümme koolitust, milles saab iseseisvalt õppida.
Mitmekesisus, võrdne kohtlemine, mitte-diskrimineerimine
Tahame, et meie organisatsioonikultuur oleks vaba diskrimineerimisest, ahistamisest ja alandamisest.
Töötajate värbamisel on peamised valikukriteeriumid kandidaadi töökogemus, teadmised, oskused,
soov end arendada ja töötada Eesti Raudteel ning sobivus tulevase töötajaskonna ja organisatsiooni- 87
kultuuriga.
Eesti Raudtee töötajate hulgas on mitmesuguse taustaga, eri rahvusest ja kultuuriruumist inimesi. Töö-
taja päritolust olenemata austame kõikide töötajate võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi töösuhtes,
hariduse omandamisel ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel.
Me ei arvesta personali valikul, töötajate
hindamisel, töötajatele arenguvõimaluste
loomisel, töötajate edutamisel, töötajate
tasustamisel ja koondamissituatsioonis
töötajate seast valiku tegemisel töötaja
vanust, sugu, rahvust, emakeelt; tema reli-
gioosseid, poliitilisi või ühiskondlikke veen-
dumusi ega kuuluvust legaalsetesse ühen-
dustesse.
Olulised ettevõtte infomaterjalid on kät-
tesaadavad nii eesti kui ka vene keeles.
Ühisüritustele on alati oodatud kõik Eesti
Raudtee töötajad.
Ühtegi diskrimineerimisjuhtumit 2020. aastal
ei tuvastatud.
Aruandeaastal oli tööinspektsioonis ja hil-
jem ka kohtumenetluses käimas üks vaid-
lus seoses töötaja lepingu lõpetamisega,
kuna pensioniealine töötaja ei läbinud ter-
visekontrolli.
Aastaaruanne 2020
Ühiskondlik panus
ÜHISKONDLIK
PANUS
88
Noorte kaasamine töökeskkonda
2020. aasta suvel kaasasime õpilasmalevlasi heakorratöödesse ning läbi selle pak-
kusime neile suveks esmast töökogemust ning kasulikku tegevust. Noored õppisid
töö käigus raudtee maailma kohta nii mõndagi - esimesel tööpäeval tutvustati noor-
tele Eesti Raudtee peakontorit, räägiti raudteevaldkonnast ja -tööst ning noored
läbisid põhjaliku ohutusalase juhendamise.
Ohutusteadlikkus ühiskonnas
Ohutu ja turvaline rongiliiklus on Eesti Raudtee üks põhieesmärke. Igal aastal panus-
tame avalikkuse teadlikkuse tõstmisesse pidevalt toimuvate omatöötajate koolitamise,
ohutuskampaaniate, õppuste ja koostööprojektidega. Täpsemalt on 2020. aasta
tegevused kirjeldatud tegevusaruande vastutustundliku teenuse ohutuse ja turva-
lisuse peatükis lk 63.
Aastaaruanne 2020
Ühiskondlik panus
Toetustegevus ja koostööprojektid
2020. aastal toetas Eesti Raudtee MTÜ-d Eesti Muuseumraudtee 15 000 euroga, mille
abil sai taastatud 1924. aastal ehitatud depoohoone varikatus.
Liikmemaksuna toetame ka raudteeohutuse eest seisva MTÜ Operation Lifesaver
Estonia tegevust, 2020. aastal 41 328 euroga.
Vastavalt kollektiivlepingule toetasime 2020. aastal 12 660 euroga Eesti Raudteelaste
Ametiuhingu tegevust.
Samuti panustasime koostööprojektidesse nii oma oskusteabe, taristu kui ka töötajate
ajaga.
■ Ühistalgutel aitasime Lavassaare muuseumraudteel raudteeliikluse 150. juubeliks
valmistuda.
Lavassaares asuvas Eesti ainsas kitsarööpmelise raudtee muuseumis toimusid au-
gustikuus ühistalgud, kus ulatasid oma abikäe ka Eesti Raudtee töötajad. Talgute käi-
gus puhastati raudtee ümbrust võsast, vahetati liipreid ja tehti muid heakorratöid. Nii
mõnedki meie töötajad käivad seal vabatahtlikult abis ka teistel aegadel.
89
■ Osalesime partnerina Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) korraldataval
üritusel „Mini Negavatt 2020“.
KIK-i algatuse „Mini Negavatt 2020“ raames oodati algklassiõpilastelt keskkonda
säästvaid lahendusi. Videokonkursi teemaks oli „Autodesse uppuv maakera“ ning
Eesti Raudtee pani välja konkursi haridusliku eriauhinna.
Aastaaruanne 2020
Ühiskondlik panus
■ Filmitegijad, muusikud ja fotograafid kasutavad meie taristut.
Meie taristul filmiti ja pildistati 2020. aastal ligikaudu kümne projekti jaoks ning me
lasksime tegijatel tasuta filmida ja pildistada, kui nad järgisid meie seatud tingimusi
ja ohutusnõudeid. Üks kõige suuremaid projekte, mis filmiti 2019. aasta suvel Eesti
Raudtee Kopli jaamas, oli 2020. aastal esilinastunud Hollywoodi film „Tenet“.
■ Eesti Raudtee töötajad osalesid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
projektis „Ise oled vana!“.
Raamatu „Ise oled vana!“ koostas võrdsete võimaluste voliniku kantselei ning 2020.
aasta lõpus trükist ilmunud raamat õpetab inimesi, kuidas elust ja töötamisest ka
vanemas eas rõõmu tunda.
90
Aastaaruanne 2020
Ühiskondlik panus
Töötajate vabatahtlik tegevus
Iga Eesti Raudtee töötaja on ettevõtte väärtuste saadik. Ettevõttena soodustame töötajate panust
ühiskondlikesse teavitustegevustesse ja võimaldame neil seda teha tööajast.
Peamiselt käivad Eesti Raudtee töötajad rääkimas raudteeohutusest koolides ja lasteaedades, seda
nii algatuse „Tagasi kooli“ raames kui ka omal initsiatiivil.
Samuti osalesid meie töötajad sügisel Telliskivi loomelinnakus korraldatud doonoripäeval.
Ka ohutusteemalistes aktsioonides osalevad Eesti Raudtee töötajad vabast tahtest. 2020. aastal lä-
bis seitse uut raudteeohutuse saadikut Operation Lifesaver Estonia korraldatud koolituse.
91
Aastaaruanne 2020
Raamatupidamise aastaaruanne
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE
92
Raamatupidamise aastaaruanne
SISUKORD
Raamatupidamise aastaaruanne 94
Finantsseisundi aruanne 94
Koondkasumiaruanne 95
Omakapitali muutuste aruanne 96
Rahavoogude aruanne 97
Raamatupidamise aastaaruande lisad 98
Lisa 1: Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 98
Lisa 2: Finantsriskide juhtimine 109
Lisa 3: Materiaalne põhivara 114
Lisa 4: Immateriaalne põhivara 115
Lisa 5: Varud 116
Lisa 6: Nõuded ja ettemaksed 116
Lisa 7: Omakapitali muutused 117 93
Lisa 8: Laenud ja liisingukohustised 118
Lisa 9: Võlad tarnijatele ja muud kohustised 119
Lisa 10: Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 120
Lisa 11: Müügitulu ja muud äritulud 120
Lisa 12: Ärikulud 121
Lisa 13: Finantstulud ja –kulud 123
Lisa 14: Tulumaks 123
Lisa 15: Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused ning
tingimuslikud varad 123
Lisa 16: Tehingud seotud osapooltega 125
Lisa 17: Sihtfinantseerimine 126
Kasumi jaotamise ettepanek 128
Juhatuse liikmete allkirjad 128
Tegevusalade loetelu 129
Raamatupidamise aastaaruanne
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019
VARAD
Põhivara
Materiaalne põhivara 3 299 813 294 081
Immateriaalne põhivara 4 1 394 864
Pikaajalised nõuded 10 12
Põhivara kokku 301 217 294 957
Käibevara
Varud 5 5 701 5 929
Nõuded ja ettemaksed 6 13 476 22 790
Raha ja pangakontod 36 467 18 922
Käibevara kokku 55 644 47 641
VARAD KOKKU 356 861 342 598
OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED
94
Omakapital
Aktsiakapital 80 303 70 303
Kohustuslik reservkapital 4 119 3 674
Jaotamata kasum 91 695 85 051
Omakapital kokku 7 176 117 159 028
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 8 23 826 24 484
Sihtfinantseerimine 17 142 570 127 673
Muud võlad 639 767
Eraldised 106 106
Pikaajalised kohustised kokku 167 141 153 030
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 8 2 448 6 322
Võlad ja ettemaksed 9 11 140 11 209
Sihtfinantseerimise ettemaksed tegevustoetuseks 17 0 7 000
Sihtfinantseerimise ettemaksed põhivarade soetuseks 17 0 5 994
Eraldised 15 15
Lühiajalised kohustised kokku 13 603 30 540
Kohustised kokku 180 744 183 570
OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU 356 861 342 598
Lisad lehekülgedel 98-127 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Raamatupidamise aastaaruanne
Koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019
ÄRITULUD
Müügitulu 31 095 39 517
Muud äritulud 32 671 23 328
ÄRITULUD KOKKU 11 63 766 62 845
ÄRIKULUD
Kaubad, materjal ja teenused 12.1 8 032 10 371
Mitmesugused tegevuskulud 12.2 4 297 3 828
Tööjõukulud 12.3 18 411 18 164
Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 25 329 20 533
Muud ärikulud 283 737
ÄRIKULUD KOKKU 56 352 53 633
ÄRIKASUM/-KAHJUM 7 414 9 212
Finantstulud ja -kulud 13 -325 -319
95
ARUANDEAASTA KASUM 7 089 8 893
ARUANDEAASTA PUHASKASUM 7 089 8 893
ARUANDEAASTA KOONDKASUM 7 089 8 893
Lisad lehekülgedel 98-127 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Raamatupidamise aastaaruanne
Omakapitali muutuste aruanne
Põhivara
Kohustus- ümber-
Aktsia- lik reserv- hindluse Jaotamata
tuhandetes eurodes kapital kapital reserv kasum KOKKU
SALDO SEISUGA 31.12.2018 70 303 3 243 323 76 266 150 135
Kohustuslik reservkapital 0 431 0 -431 0
Põhivara ümberhindluse kand-
mine jaotamata kasumisse 0 0 -323 323 0
2019.aasta koondkasum 0 0 0 8 893 8 893
SALDO SEISUGA 31.12.2019 70 303 3 674 0 85 051 159 028
Kohustuslik reservkapital 0 445 0 -445 0
Aktsiakapitali suurendamine 10 000 0 0 0 10 000
2020.aasta koondkasum 0 0 0 7 089 7 089
SALDO SEISUGA 31.12.2020 80 303 4 119 0 91 695 176 117
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete osas toodud lisas 7.
Lisad lehekülgedel 98-127 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
96
Raamatupidamise aastaaruanne
Rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Aruandeaasta kasum 7 089 8 893
Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 25 329 20 533
Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 17 -7 814 -5 349
Kasum/kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest 3 -156 -1 630
Eraldiste korrigeerimine/ümberhindlus 15 -233
Hoonestusõiguse tasu -128 -128
Riigieelarveline tegevustoetus 11 -24 100 -16 000
Kahjum finantstuludelt/kuludelt 13 325 319
Muud korrigeerimised -49 219
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6 -2 358 100
Varude muutus 5 228 195
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 -1 573 -578
Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 17 100 7 000
Saadud intressitulu 13 61 83
Makstud intressid 13 -388 -415
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 13 581 13 009
RAHAVOOD INVESTEERIMISEST 97
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 3 -29 550 -29 400
Laekunud materiaalse põhivara müügist 3 245 2 837
Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 7 577 0
Saadud põhivara sihtfinantseerimine 17 10 312 10 349
Raha laekumine deposiidihoiuselt 19 000 34 000
Raha paigutamine deposiidikontole -8 500 -19 000
Antud laenude tagasimaksed 1 1
RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -915 -1 213
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST
Aktsiakapitali sissemaks 7 10 000 0
Saadud laenud 8 20 000 0
Saadud laenude tagasimaksed 8 -23 690 -4 966
Rendi osamaksed 8 -1 431 -1 244
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU 4 879 -6 210
RAHAVOOD KOKKU 17 545 5 586
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 18 922 13 336
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 36 467 18 922
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 17 545 5 586
Lisad lehekülgedel 98-127 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.
Raamatupidamise aastaaruanne
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Üldine informatsioon
AS Eesti Raudtee on Eesti Vabariigis 14.01.2009 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Ettevõte kuulub
Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.
AS Eesti Raudtee raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 19. märtsil 2021.
Lisa 1: Raamatupidamise arvestuspõhimõtted
1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ning nende muutused
Ettevõtte 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaru-
andluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud
Euroopa Liidu poolt.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil, välja arvatud kinnisvarainves-
teeringud, mida kajastatakse õiglases väärtuses.
Muutused arvestuspõhimõtetes
Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused, mis muutusid Ettevõttele kohustuslikuks
98 alates 1. jaanuarist 2020:
Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähen-
dab, et Ettevõte järgib alati samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi
muudetakse üksnes juhul, kui seda nõutakse uute või muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstan-
dardite (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja nende tõlgenduste alusel või kui uus
arvestuspõhimõte või esitusviis annab objektiivsema ülevaate grupi finantsseisust, finantstulemustest ja
rahavoogudest. Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati
Ettevõtte 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes.
Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendus alates 1. jaanuarist 2020). Muudetud
kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise
kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta
finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus,
mõõtmise ebakindlus. Ettevõtte hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
„Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendus alates 1. jaanuarist 2020). Muudatused selgita-
vad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid
kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena
on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, va-
lesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste
finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Ettevõtte hinnangul oluline mõju
finantsaruandele puudub.
„COVID-19 tingitud rendisoodustused” - IFRS 16 muudatused (rakendus 1. jaanuaril 2020). Muudatused
annavad rendilevõtjatele (mitte rendileandjatele) vabastuse vabatahtliku erandi vormis hindamaks, kas CO-
VID-19 tingitud rendisoodustus käsitleda rendilepingu muudatusena või mitte. Rendilevõtja võib kajastada
rendisoodustuse selliselt, nagu tegemist ei oleks rendilepingu muudatusega. Paljudel juhtudel toob see
kaasa rendisoodustuse kajastamise muutuva rendimaksena. Praktiline abinõu kehtib ainult rendisoodus-
tele, mis tekkisid COVID-19 pandeemia otsese tagajärjena juhul, kui kõik alljärgnevatest tingimustest on
Raamatupidamise aastaaruanne
täidetud: rendimaksete muutuse tulemusena on muudetud rendi kogutasu olulises osas sama või väiksem
tasust, mis kehtis vahetult enne muudatust; rendimaksete vähendus mõjutab ainult makseid esialgse mak-
setähtajaga kuni 30. juuni 2021; muid olulisi muudatusi rendilepingu tingimustes ei tehta. Kui rendilevõtja
otsustab rendilepingutele praktilist abinõu rakendada, siis peab ta seda rakendama järjepidevalt sarnaste
omadustega ja sarnastes tingimustes rendilepingutele. Muudatust tuleb rakendada tagasiulatuvalt vasta-
valt standardile IAS 8, kuid rendilevõtjatelt ei nõuta eelmiste perioodide korrigeerimist ega IAS 8 paragrah-
vis 28(f) sätestatud avalikustamist. Ettevõtte hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine alates 1.01.2021
Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad ettevõttele kohustuslikuks
alates 1. jaanuarist 2021 või hilisematel perioodidel ja mida ettevõte ei ole rakendanud ennetähtaegselt:
Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem
algavatele aruandeperioodidele). Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse
kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on
pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kahe-
teistkümneks kuuks.
Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasi-
lükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas
vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused.
Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui
laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma.
Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruande-
kuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib
rahuldada, muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga,
muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega.
99
Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid
ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina
omakapitaliinstrumendis. Ettevõte hindab muudatuse mõju finantsaruandele ebaoluliseks.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju
Ettevõttele.
COVID-19 viiruse levik
Kaubaveo-ettevõtjate raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määradele avaldas survet turukonjunktuuri muu-
tumine (ida-läänesuunalise transiidi jaotus Balti riikide vahel koos teatud kaubagruppide suundumisega
Venemaa Läänemere-äärsetesse sadamatesse), mis langes ajaliselt kokku COVID-19 viiruse leviku al-
gusega, mille tagajärjel muudeti raudteeinfrastruktuuri kasutustasud liiklusgraafikuperioodiks 2019/2020.
Selle tulemusena vähenes kaubaveo-ettevõtjate poolt tasutav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu rohkem,
kui tegevusmahtude muutus seda eeldanuks. Kuivõrd reisijateveol ilmneb suur tihedussääst, langes reisi-
jateveo-ettevõtjatelt saadav infrastruktuuri kasutustasu suhteliselt vähe võrreldes COVID-19 viiruse levikust
tingitud reisijate arvu järsu vähenemisega. COVID-19 mõjuga on arvestatud aruandekuupäeva seisuga
varade ja kohustuste hindamisel. Raudteeveo mahtude ning infrastruktuuritasude vähenemise mõju tule-
musena koostas juhatus materiaalsetele põhivaradele kaetava väärtuse testi, ent ei tuvastanud põhivarade
allahindluse vajadust, vt ka lisa 1.2b. COVID-19 tõttu ei ole juhtkonna hinnangul oluliselt muutunud ka
muude varade või kohustuste väärtus, mille mõju tuleks raamatupidamise aruandes kajastada. Vähenenud
veomahtude kompenseerimiseks eraldati Eesti Raudteele 2020. aastal Majandus- ja Kommunikatsioonimi-
nisteeriumiga sõlmitud finantseerimislepingu alusel 17 miljonit eurot tulude-kulude tasakaalu tagamiseks,
mis kattis ära ka COVID-19 viiruse levikust tuleneva tulude vähenemise.
Raamatupidamise aastaaruanne
1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid juhtkonnapoolseid raamatupidamis-
hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Hinnangutes on juhtkond
lähtunud oma parimast teadmisest ning need ei pruugi kokku minna hilisema tegeliku tulemusega. Muu-
datusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil koondkasumiaruandes. All-
järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju 2020. a. aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile.
a) Põhivara kasuliku eluea määramine
Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise
perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusiga osutub üldjuhul pikemaks kui
varade hinnanguline eluiga.
2020. a. vaadati üle selliste materiaalsete põhivarade eluead, mille osas on teada nende ümberkujunda-
mise ja rekonstrueerimise plaanid.
Põhivara kaalutud keskmine amortisatsioonimäär on 4,7% põhivara soetusmaksumusest. Amortisatsiooni-
määrade muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks amortisatsioonikulu 5,7 miljoni euro võrra aastas.
b) Põhivara kaetava väärtuse määramine
Ettevõte koostas seisuga 31. detsember 2020 põhivara kaetava väärtuse testi Ettevõtte põhivarale terviku-
na, leides diskonteeritud tulevaste rahavoogude meetodil varade kasutusväärtuse.
2015. aasta lõpus sõlmitud finantseerimislepingu alusel tagab riik, et tavapärastes äritingimustes on Ette-
võtte tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja
riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud viieaastase
perioodi arvestuses tasakaalus.
Võttes arvesse 2020. aasta lõpus ilmnenud tendentsi kauba- ja reisijateveo mõõdukale kasvule ning ka-
sutades diskontomäärana TTJA poolt aktsepteeritud kapitali kaalutud keskmist hinda 3,12% (2019. aastal
100 2,81%), ja jätkukasvumäärana Rahandusministeeriumi poolt prognoositud SKP aastakeskmist kasvutem-
pot perioodil 2025-2070 (1,41%), ületab põhivara kaetav väärtus nende bilansilist jääkmaksumust. Kaetava
väärtuse testi läbiviimisel elimineeriti Euroopa Liidu, riigi ja kohalike omavalitsuste sihtfinantseerimisel soe-
tatud varade jääkmaksumuse osa.
1.3 Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult keh-
tinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Aruande kuupäeva seisuga välisvaluutas fikseeritud monetaar-
sed varad ja kohustised on ümberhinnatud eurodesse aruande kuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa
Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasum ja kahjum on kajastatud kasu-
miaruandes vastava perioodi tuluna ja kuluna.
1.4 Materiaalne põhivara
Materiaalse põhivarana käsitletakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osutamiseks, rendile
andmiseks või halduseesmärkidel ja mida kasutatakse üle 1 aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse
finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumulee-
ritud kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra.
Raamatupidamise aastaaruanne
Soetusmaksumus
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses.
• Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutus-
test, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
• Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, valmis-
tamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest tööjõule.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse
arvele eraldi objektina ainult juhul, kui on tõenäoline, et Ettevõte saab tulevikus varaobjektist majanduslikku
kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kui materiaalse põhivara objektil vahe-
tatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele
ning asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest maha. Vajadusel muudetakse vara kasu-
likku tööiga. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena.
Kulum
Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille soetusmaksumus on
oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi.
Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on
maa, mida ei amortiseerita.
Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara aas-
tainventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara hinnan-
guline kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille
tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.
101
Põhivara kasulik eluiga
Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta.
Ettevõttes kasutatavad põhivaraobjektide eeldatavad kasulikud eluead on järgmised:
Ehitised
Hooned 10 - 100 aastat
Rajatised 5 - 80 aastat
Raudteed 2 - 50 aastat
Masinad ja seadmed 2 - 30 aastat
Muu inventar 3 - 20 aastat
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel või kui Ettevõ-
te ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest
tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, koondkasumiaruan-
des real ”Muud äritulud” või ”Muud ärikulud”.
Raamatupidamise aastaaruanne
1.5 Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soeta-
misega seotud kuludest. Finantsseisundi aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksu-
muses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.
Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel.
Immateriaalse varana kajastatakse tarkvara, mis ei ole riistvara lahutamatu osa. Ettevõtte poolt loodud ja
kontrollitav tarkvara kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused:
• Tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
• Tarkvara on võimalik kasutada;
• Tarkvara loob ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu;
• Tarkvara arendustegevusega seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud sisaldavad tööjõukulusid ja muid arendamisega otseselt seotud
kulutusi. Arenduskulud, mis eeltoodud tingimustele ei vasta, kajastatakse kuludena.
Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse 5 aasta jooksul.
1.6 Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb kõigist ostuga seotud kuludest ja muudest otses-
test väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses asukohas ja olukorras. Varude arvestamisel kasuta-
takse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas
soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtuseks loetakse müügihinda, millest
on lahutatud müügiga seotud kulutused.
102
1.7 Finantsinstrumendid
Finantsvarad
Klassifitseerimine
Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseeri-
mine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuu-
päeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või
antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud,
mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse
õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
kajastatavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Raamatupidamise aastaaruanne
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finants-
vara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille
rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetus-
maksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära
meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes äri-
tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes
eraldi ridadel.
Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.
Omakapitaliinstrumendid
Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Väärtuse langus
Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidikah-
jumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk
on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille
määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi
lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevi-
kus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Ettevõte mõõdab väärtuse langust järgmiselt:
• nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; 103
• sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks summas,
mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;
• kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui kre-
diidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast
kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse
krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele
soetusmaksumuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohustised korrigeeri-
tud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtuse-
ga, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas sum-
mas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise
intressimäära meetodit. Finantskohustistega kaasnevad intressikulud kajastatakse finantskuluna.
Pikaajaliste kohustistena on finantsseisundi aruandes kajastatud kohustised, mille maksetähtaeg on hiljem
kui üks aasta peale bilansikuupäeva või kui Ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lü-
kata rohkem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Ülejäänud kohustised on kajastatud lühiajalistena.
Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad,
mis tasutakse järgmisel perioodil.
Raamatupidamise aastaaruanne
1.8 Mitte finantsvara väärtuse langus
Igal aruande kuupäeval hinnatakse kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade, välja arvatud kin-
nisvarainvesteeringud, väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest,
viiakse läbi vara kaetava väärtuse test.
Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või selle raha teeniva üksuse raa-
matupidamisväärtus ületab vastava vara kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum
kajastatakse perioodi kuludes.
Ettevõtte põhivarade kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: kas vara õiglane väärtus (miinus müügi-
kulutused) või kasutusväärtus. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased
rahavood nende nüüdisväärtuseni, kasutades diskontomäära, mis peegeldab nii hetke turuhinnangut raha
väärtuse muutumisele ajas, kui ka varaga seonduvaid spetsiifilisi riske. Vara puhul, mis ei genereeri oluliselt
iseseisvaid rahavoogusid, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud
vara kuulub.
Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väär-
tuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava
väärtuse leidmisel.
Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväär-
tus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsiooni, kui vara
allahindlust tehtud ei oleks.
1.9 Tulude kajastamine
Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhin-
nas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üle-
104 andmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab
müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.
Tulud raudteeinfrastruktuuri kasutusest
Eesti Raudtee tagab kõigile raudteeveo-ettevõtjatele raudteeseaduses kindlaks määratud juurdepääsu
tagavad põhiteenused, milleks on üldistatult Ettevõttele kuuluva infrastruktuuri kasutusele andmine
raudteeveo-ettevõtjatele. Teenuseid osutatakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule,
mida uuendatakse iga-aastaselt järgnevaks liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinfrastruktuuri kasutus-
tasu määratakse vastavalt majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud metoodikale Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt igaks liiklusgraafikuperioodiks. Raudteeinfrastruktuuri ka-
sutustasu lisatasu segmentide kaupa on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt määratud
liiklusgraafikuperioodideks 2020/2021, 2021/2022 ja 2022/2023. Tulu raudteeinfrastruktuuri kasutusest
kajastatakse perioodil, mil Ettevõte on teenuseid osutanud.
Kinnisvarateenused
Kinnisvarateenustena kajastatakse renditulu, mis on saadud ruumide rendist ja renditud pindade kommu-
naalteenuste vahendamisest. Kinnisvarateenuse tulu kajastatakse teenuse osutamise perioodis.
Varude müük
Ettevõte kajastab varude müügina peamiselt vanametalli müüki, mis tekib infrastruktuuri uuendamise prot-
sessis vanade materjalide vahetusega. Lisaks vanametallile realiseerib ettevõte oma tegevuseks mitte-
vajalikuks osutunud varusid ja materjale. Müügitulu varade müügist kajastatakse kui kontroll vara üle on
kliendile üle antud.
Raamatupidamise aastaaruanne
Muud teenused
Muude teenustena käsitletakse erinevaid teenuseid, kus Ettevõte on teenuse põhiosutaja, lisaks vagunite
kasutada andmist, tasu eksamineerimise läbiviimisest jmt. Teenustasu kajastatakse teenuse osutamise
perioodil.
1.10 Töötajate hüvitised
Töötajatega seotud lühiajalised kohustised (palgavõlad, puhkusetasude kohustis, tulemustasude reserv)
kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele.
Palgavõla ja puhkusetasude kohustise tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepin-
guid reguleerivad seadused, millest tuleneb Ettevõttele juriidiline kohustis teha väljamakseid.
Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised, mida makstakse, kui Ettevõte otsustab lõpetada
töösuhte töövõtjaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töövõtja otsustab töölt lahku-
da vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustis tekib eeskätt töösuhte lõpetamise
tagajärjel, seetõttu peab Ettevõte kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis, kui Ettevõte on selgelt
kohustunud lõpetama töösuhte töövõtja või töövõtjatega enne nende tavapärast pensionile jäämise kuu-
päeva või maksma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist ja Ettevõte ei
saa pakkumist tagasi võtta. Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruande kuupäe-
va, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni.
Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõude-
õigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning finantssei-
sundi aruandes arvele võetud lühiajalise kohustisena.
Ettevõte kajastab kasumiosalusega ja preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ainult siis,
kui tal on juriidiline või faktiline kohustis teha selliseid makseid ja kui kohustist on võimalik usaldusväärselt
hinnata.
105
1.11 Tulumaks
Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende ja
teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi maksu-
määr on 20/80 väljamakstavalt netosummalt.
Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suh-
tes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksuko-
hustise summa, mis võiks kaasneda kogu vaba omakapitali väljamaksmisega dividendidena, on toodud
ära lisas 14. Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse dividendide deklareerimisel kasumiaruandes
kuluna.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda saab
kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamak-
seni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse
arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse minev aasta.
Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud ku-
ludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt.
Raamatupidamise aastaaruanne
1.12 Rendiarvestus
Ettevõte kui rendileandja:
Rendile antud varad kajastatakse finantsseisundi aruandes materiaalse põhivarana. Rendile antud põhivara
amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus rendilevõt-
jale antud soodustused) näidatakse kasumiaruandes aruandeperioodi tuluna.
Ettevõte kui rentnik:
Rendilepingud klassifitseeritakse alates 1. jaanuarist 2019 kehtestatud IFRS 16 järgi.
Lepingu sõlmimisel hinnatakse, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping
on rendileping, kui sellega antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud
ajavahemikus. Ettevõte arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepingu
võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendi-
lepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta.
Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise
õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja
mõjutab rendiperioodi kestvust. Ettevõte muudab rendiperioodi katkestamatu perioodi muutumise korral.
Esmane mõõtmine
Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga.
Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendipe-
rioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:
• rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
106
• kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud ren-
distiimulid;
• kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
• rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle
asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.
Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes kirjel „Materiaalne põhivara“.
Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüü-
disväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik
hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku
alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas
maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse ese-
meks oleva varaga sarnast vara.
Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on ettevõte:
• kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on korri-
geeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise
hetkest;
• selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali, mida on korri-
geeritud kontserni krediidiriskiga;
• korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, riik, alusva-
luuta ja tagatised.
Raamatupidamise aastaaruanne
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järg-
misi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks
tasutud:
a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid;
b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks kasutatakse
rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra.
c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja
e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaksmääramisel eelda-
takse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.
Ettevõte tasub raudteeinfrastruktuuri alla jäävate maa omanikele hoonestusõiguse tasusid. Kuna hoones-
tusõiguse tasud põhinevad maa maksustamishinnal, on juhtkonna hinnangul tegemist muutuva rendimak-
sega, mis ei põhine turuhinnal baseeruval näitajal. Seega kajastatakse need rendimaksed perioodikuluna
vastavalt IFRS 16-le.
Edasine mõõtmine
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mu-
deli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara
soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumu-
leeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu
alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks
oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik
kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea 107
lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi
algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu muudatustele või vasta-
valt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal
osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaru-
andes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnangus selle
perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.
Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab rendikohus-
tise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõi-
guse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähe-
nemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes.
Raamatupidamise aastaaruanne
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomää-
raga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põh-
jal; või
b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid
ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete
põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on
tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.
Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurendatakse rendi
ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra,
mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu
asjaoludele.
Ettevõte on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepin-
gute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille
alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised
rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendilepin-
gud on IT-seadmete rendilepingud.
1.13 Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud
kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust
108 saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud.
Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide
hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes selle diskonteeritud väärtuses.
Hüvitised, mida makstakse töötajatega töösuhte lõpetamisel, kajastatakse alles pärast seda, kui asja-
omaste töötajate esindajatega on saavutatud kokkulepe koondamise konkreetsete tingimuste ja koon-
datavate töötajate arvu osas ja kui töötajaid on konkreetsetest tingimustest isiklikult teavitatud. Ettevõtte
pideva tegevusega seotud kuludele ei tehta eelnevaid eraldisi.
Ettevõttel lasub kohustus tasuda Ettevõtte süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõime
kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eelda-
tav periood ja hüvitise suurus.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mittereali-
seerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on
avalikustatud aruande lisades (Lisa 15) tingimuslike kohustustena ning neid ei kajastata Ettevõtte finants-
seisundi aruandes.
1.14 Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõtte
vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset.
Raamatupidamise aastaaruanne
Varade sihtfinantseerimine
Ettevõte lähtub varade sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist, mille kohaselt sihtfinantseerimise
abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusväärtuses ning varade soetamise toetuseks saadud siht-
finantseerimise summas kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui tulevaste pe-
rioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis
tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Tegevuskulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse finantseerimislepin-
gus ettenähtud tulemuseesmärkide täitmise hetkel. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kasutab Ettevõte
brutomeetodit, mille kohaselt kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust eraldi vastavalt kulu-
des ja tuludes.
1.15 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused
Varade ja kohustiste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aas-
taaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud
tehingutega.
Aruandeperioodi lõpu sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis
oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande
lisades.
1.16 Rahavoogude aruanne
109
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigee-
ritud puhaskasumit/-kahjumit, elimineerides mitterahaliste tegevuste mõju ja äritegevusega seotud käibe-
varade ja lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid
rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
1.17 Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tu-
leb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist.
Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei
või teha aktsionäridele väljamakseid.
1.18. Tehingud seotud osapooltega
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS Eesti Raudtee nõukogu
ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada ettevõtte
finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nen-
dega seotud ettevõtted. Kuna AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, on raamatupida-
mise aastaaruande koostamisel loetud seotud osapoolteks ka Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all
olevad raudteeveoga seotud ettevõtted.
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 2: Finantsriskide juhtimine
2.1 Finantsriskide tegurid
Ettevõtte tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid:
- tururisk, mis hõlmab valuutakursiriski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski
ja hinnariski;
- krediidirisk,
- likviidsusrisk.
Ettevõttes kinnitatud finantsriskide juhtimise kord kehtestab reeglid finantsriskide maandamiseks ettevõtte-
siseselt. Suurimaks riskiks Eesti Raudteele on likviidsusrisk, et suuta täita kõik ettevõttele võetud kohustu-
sed ning tagada jätkusuutlik investeeringute tase.
2.2 Tururisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi
muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraal-
seteks varadeks ja kohustusteks. Ettevõte on avatud valuutariskidele eelkõige seoses Šveitsi frangi ja Vene
rublaga.
31. detsembri 2019 ja 31. detsembri 2020 seisuga puudusid Ettevõttel olulised valuutakursiriskid, sh ko-
hustised olid valdavalt eurodes.
110
Järgnevas tabelis on esitatud Ettevõtte avatud valuutapositsioonid aruande kuupäeval:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
CHF RUB CHF RUB
Raha ja rahaekvivalendid 419 4 291 4
Nõuded 291 0 323 0
Kohustised -255 -1 -227 -4
Netopositsioonid 455 3 387 0
Nende valuutade netopositsioonid on Ettevõtte seisukohalt ebaolulised ning võimalikud valuutakursimuu-
tused ei omaks olulist mõju Ettevõtte finantsaruannetele.
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu
intressimäära muutuste tõttu.
Rahavoogude intressimäära risk tekib Ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ja seisneb ohus, et
finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.
Ettevõtte laenukohustused on ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest. Võrreldes 2019.
aastaga aastal 2020 keskmised intressimäärad oluliselt ei muutunud (Lisa 8). Intressimäära muutusel ühe
protsendipunkti võrra suureneks intressikulu 343,6 tuhande euro võrra aastas.
Raamatupidamise aastaaruanne
2.3 Krediidirisk
Krediidirisk seisneb ettevõtte võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole või-
metusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha arvelduskontodel, deposiitidel, nõuded ostjate
vastu, sihtfinantseerimisega seotud nõudeid ja muud nõuded.
Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuete osas moodustatud allahindluse reserv nende
arvete osas, mille maksetähtajad on oluliselt ületatud. Oodatava krediidikahjumi eraldise moodustamisel
on arvestatud asjaoluga, et Ettevõttel on õiguslik alus nõuete sissenõudmiseks ning allahinnatud nõuete
osas on algatatud või algatamisel kohtumenetlused.
Nõuete allahindlus ostjatelt laekumata nõuete osas seisuga 31.12.2020:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 75 0
Aruandeperioodi allahindlused 553 75
Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 0
Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 628 75
Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on finantsseisundi aruandes kajastatud vaid selles osas, milles esi-
neb kindlus nende nõuete laekumises, kuna Ettevõtte poolt on täidetud kõik tingimused, mis on seatud
sihtfinantseerimislepingus. Võttes arvesse sihtfinantseerimislepingu partneri varasemat maksekäitumist ja
finantsseisu, puudub Ettevõttel kahtlus nõuete laekumise osas, mistõttu krediidikahjumi mõju Ettevõtte
hinnangul puudub.
Kuigi raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oo-
datava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2019 ja 31. 111
detsembri 2020 seisuga.
Ettevõtte raha ja raha ekvivalente ning üle 3-kuulise tähtajaga hoiuseid hoitakse suurpankades Swedbank,
SEB Pank ning Luminor Eesti.
tuhandetes eurodes
Arvelduskontod ja deposiidid 31.12.2020 31.12.2019 Reiting Moody’s järgi
Swedbank 22 366 18 550 Aa2
SEB Pank 907 177 Aa2
Luminor Eesti 21 690 19 192 Baa1
Moskva Esinduse pangakonto 4 4 teadmata
44 967 37 923
Arvestades pangareitinguid, hindab juhatus raha ja raha ekvivalentidega seotud krediidiriski minimaalseks.
Raamatupidamise aastaaruanne
2.4 Likviidsusrisk
Likviidsusrisk seisneb ohus, et Ettevõttel ei ole piisavalt finantsvarasid oma kohustuste tähtajaliseks täit-
miseks.
Likviidsuse tagamiseks peab Ettevõte omama likviidsuspuhvrit (vabade vahendite mahtu) minimaalselt 2
miljoni euro väärtuses. Vabu vahendeid on lubatud paigutada ainult deposiitidesse, vahendite paigutamise
muudesse instrumentidesse otsustab nõukogu.
Likviidsusriski juhtimiseks kasutatavad instrumendid on laenud ja võlakirjad, rendid, faktooring, garantii,
akreditiiv ja derivatiivid. Ühte panka paigutatava deposiidi väärtus ei tohi ületada 50% ettevõtte kõikidest
rahalistest vahenditest deposiiti paigutamise hetkel.
Likviidsust parandab ka lepingutes sätestatud arveldamise tingimus, mille kohaselt veo-ettevõtjad tasuvad
infrastruktuuri kasututasu Ettevõttele igakuiselt ligi 50% ulatuses ettemaksuna.
Alljärgnevas tabelis on toodud finantskohustiste analüüs maksetähtaegade lõikes, sealhulgas hinnanguli-
sed tuleviku intressimaksed seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019:
31.12.2020
Bilansiline Lepingulised Kuni 1-2 2-5 Üle 5
tuhandetes eurodes maksumus rahavood 1 aasta aastat aastat aasta Lisa
Pangalaenud 20 000 20 752 1 182 2 204 17 366 0 8
Rendikohustised 6 274 7 688 1 571 1 345 4 772 0 8
Võlad tarnijatele 5 425 5 425 5 425 0 0 0 9
Muud võlad 638 638 638 0 0 0
Kokku 32 337 34 503 8 816 3 549 22 138 0
112
31.12.2019
Bilansiline Lepingulised Kuni 1 1-2 2-5 Üle 5
tuhandetes eurodes maksumus rahavood aasta aastat aastat aasta Lisa
Pangalaenud 23 690 24 236 5 182 10 887 8 167 0 8
Rendikohustised 7 115 8 662 1 473 1 401 2 897 2 891 8
Võlad tarnijatele 4 361 4 361 4 361 0 0 0 9
Muud võlad 271 271 271 0 0 0
Kokku 35 437 37 530 11 287 12 288 11 064 2 891
2.5 Tegevusrisk
Ettevõte näeb tegevusriskina eelkõige äri katkemist ja varade olulist kahjustamist. Ettevõte on kindlusta-
tud varakahju ja ärikatkestuse vastu ning omab tegevuse vastutuskindlustust, kaitseks kolmandate isikute
nõuete eest. Lisaks omab ettevõte kindlustuslepinguid juhtkonna (juhatus, nõukogu, juhtivtöötajad) vastu-
tuse ja tööandja vastutuse kaitseks. Päästerongi töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumi vastu. Ettevõte
omab kindlustuslepinguid ka küberturvalisuse kaitseks ning mootorsõidukite kahjustuse vastu.
Raamatupidamise aastaaruanne
2.6 Kapitali juhtimine
Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vä-
hendamise osas teeb Eesti Vabariik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Ettevõtte eesmärgiks on omada piisavalt kapitali usaldusväärsuse säilitamiseks finantsturgudel. Ettevõtte
käsutuses on mitmed krediidiinstrumendid, mille kestvus ja maht võimaldavad juhtkonnal ellu viia järgne-
vaks 12 kuuks kavandatud investeerimisprogrammi.
Ettevõtte omakapital on piisav võimaldamaks vajadusel täiendavate laenuvahendite kaasamist. Ettevõte
on oma laenulepingutes võtnud kohustuse tagada omakapitali osakaal minimaalselt 35% bilansimahust.
31. detsembri 2020 seisuga oli omakapitali osakaal bilansimahust 49,4% (31.12.2019: 46,4%). Täiendavalt
vaata Ettevõtte omakapitali kohta lisast 7.
Ettevõte on oma laenulepingutes võtnud ka kohustused tagada kulumi-eelse ärikasumi (EBITDA) teatud
tase ning mitte ületada intressikandvate kohustiste ja netovõla kokku lepitud suhet EBITDAsse.
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Võlakohustised (Lisa 8) 26 274 30 805
Raha ja raha ekvivalendid (Lisad 2.3 ja 8) 36 467 18 922
Netovõlg (võlakohustised – raha ja raha ekvivalendid) (Lisa 8) -10 193 11 883
Omakapital 176 117 159 028
Kogukapital (netovõlg + omakapital) 165 924 170 911
Võlakohustiste suhe kogukapitali 16% 18%
Netovõla suhe kogukapitali -6% 7%
113
2.7 Õiglane väärtus
IFRS 7-s määratakse kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hinda-
mistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud
turuandmeid; mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on
loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia:
1. tase – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel.
2. tase – muud sisendid kui 1. tasemel sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas
jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest).
3. tase – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus määratakse hindamistehnikate abil.
Hindamistehnikates kasutatakse võimaluse korral jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja
toetutakse nii vähe kui võimalik Ettevõtte enda hinnangutele.
Ettevõtte hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatava-
te finantsvarade ja -kohustiste õiglased väärtused oluliselt Ettevõtte finantsseisundi aruandes, seisuga
31.12.2020 ja 31.12.2019, kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna valdav osa Ettevõtte pikaajalistest laenu-
kohustistest on ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades ning
juhtkonna hinnangul pole riskimarginaal oluliselt muutunud, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt
bilansilisest väärtusest.
Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud alla-
hindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega.
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 3: Materiaalne põhivara
Kasutus- Masinad Kasutus- Lõpe-
Maa ja õigusega ja õigusega Muu tamata
tuhandetes eurodes ehitised hooned seadmed sõidukid inventar ehitus Kokku Lisa
Saldo seisuga 31.12.2018
Soetusmaksumus 421 603 0 70 579 0 1 187 14 381 507 750
sh EL ja KOV toetus 125 775 0 4 083 0 0 0 129 858
Akumuleeritud kulum -186 035 0 -43 400 0 -1 157 0 -230 592
sh EL ja KOV toetus -28 254 0 -1 102 0 0 0 -29 356
Jääkmaksumus 31.12.2018 235 568 0 27 179 0 30 14 381 277 158
IFRS 16 esmakordne rakendamine 0 4 297 0 1 661 0 0 5 958 1.1
Korrigeeritud jääkmaksumus
01.01.2019 235 568 4 297 27 179 1 661 30 14 381 283 116
2019.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused 30 0 1 612 0 180 29 654 31 476
sh rendi tingimustel 0 0 97 0 0 0 97
Kasutusõigusega varade
lisandumine 0 7 0 110 0 0 117
Kasutusõiguse eemaldamine 0 0 0 -16 0 0 -16
Ümberklassifitseerimised 23 673 0 6 418 0 5 -30 096 0
sh EL ja KOV toetus 19 493 0 1 641 0 0 -21 134 0
Müüdud ja mahakantud varad
jääkväärtuses -287 0 -168 0 0 0 -455
114
Kulum ja põhivara väärtuse langus -15 543 -473 -3 542 -520 -30 -49 -20 157
sh EL ja KOV toetus -5 151 0 -198 0 0 0 -5 349 17
Saldo seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 441 370 4 304 76 758 1 752 1 135 13 890 539 209
sh EL ja KOV toetus 145 248 0 8 064 0 0 0 153 312
Akumuleeritud kulum -197 929 -473 -45 259 -517 -950 0 -245 128
sh EL ja KOV toetus -33 406 0 -1 299 0 0 0 -34 705
Jääkmaksumus 31.12.2019 243 441 3 831 31 499 1 235 185 13 890 294 081
2020.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused 60 0 918 0 80 29 672 30 730
sh rendi tingimustel 0 0 570 0 0 570
Kasutusõigusega varade
lisandumine 0 4 0 0 0 0 4
Kasutusõiguse eemaldamine 0 -1 0 -2 0 0 -3
Ümberklassifitseerimised 20 272 0 6 146 0 0 -26 148 270
sh EL ja KOV toetus 15 388 0 3 882 0 0 -19 270 0
Müüdud ja mahakantud varad
jääkväärtuses -59 0 -30 0 0 -281 -370
Kulum ja põhivara väärtuse langus -19 240 -510 -4 585 -510 -55 0 -24 900
sh EL ja KOV toetus -7 342 0 -472 0 0 0 -7 814 17
Saldo seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 454 066 4 307 82 464 1 515 1 189 17 133 560 674
sh EL ja KOV toetus 159 340 0 11 724 0 0 0 171 064
Akumuleeritud kulum -209 592 -983 -48 516 -792 -979 0 -260 862
sh EL ja KOV toetus -39 453 0 -1 550 0 0 0 -41 003
Jääkmaksumus 31.12.2020 244 474 3 324 33 948 723 210 17 133 299 812
Raamatupidamise aastaaruanne
2020. aastal müüdi põhivara müügihinnaga 245 tuhat eurot (2019 müügitulu: 1 206 tuhat eurot põhivara ja
1 631 tuhat kinnisvarainvesteering). Kasum varade müügist on kajastatud koondkasumiaruandes muude
äritulude all summas 156 tuhat eurot (2019: 1 630 tuhat eurot), vt ka Lisa 11.3.
Ettevõttel on 0-väärtuseni amortiseerunud põhivarasid nende soetusmaksumuses alljärgnevalt:
tuhandetes eurodes 30.12.2020 31.12.2019
Ehitised (hooned ja rajatised) 55 114 52 900
Masinad ja seadmed 22 866 23 056
Muu inventar 879 92
Kokku 78 859 76 048
Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 Ettevõtte põhivarasid laenu tagatiseks panditud ei ole.
Lisa 4: Immateriaalne põhivara
Ettemaksed
Immateriaalne immateriaalse Kokku imma-
tuhandetes eurodes vara vara eest teriaalne vara
Saldo seisuga 31.12.2018
115
Soetusmaksumus 3 560 0 3 560
Akumuleeritud kulum -2 731 0 -2 731
Jääkmaksumus 31.12.2018 829 0 829
2019.a. toimunud muutused
Ümberklassifitseerimised materiaalsest põhivarast 410 0 410
Kulum ja põhivara väärtuse langus -376 0 -376
Saldo seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 3 970 0 3 970
Akumuleeritud kulum -3 106 0 -3 106
Jääkmaksumus 31.12.2019 864 0 864
2020.a. toimunud muutused
Ostud ja parendused 0 894 894
Ümberklassifitseerimised 952 -887 65
Kulum ja põhivara väärtuse langus -429 0 -429
Saldo seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 4 922 7 4 929
Akumuleeritud kulum -3 535 0 -3 535
Jääkmaksumus 31.12.2020 1 387 7 1 394
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 5: Varud
tuhandetes eurodes 30.12.2020 31.12.2019
Teeameti varuosad 3 948 4 228
Telekomi ja turvanguameti varuosad 1 296 1 255
Elektrivõrkude ameti varuosad 343 304
Muud varud 114 142
Varud kokku 5 701 5 929
Aruandeperioodil nagu ka eelneval perioodil seisvaid ja kasutuskõlbmatuid laovarusid alla ei hinnatud.
Lisa 6: Nõuded ja ettemaksed
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Ostjatelt laekumata arved 2 365 1 201
Sihtfinantseerimisnõuded (Lisa 17) 841 2 013
Maksude ettemaksed (Lisa 10) 1 598 366
Üle 3-kuulised tähtajalised deposiidid 8 500 19 000
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 169 205
116 Muud lühiajalised nõuded 3 5
Nõuded ja ettemaksed kokku 13 476 22 790
Ebatõenäoliselt laekuvate arvete liikumine:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 75 0
Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 12.2) 553 75
Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 0
Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 628 75
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 7: Omakapitali muutused
7.1 Aktsiakapital
Kõik AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks
on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja
taristuminister.
Ainuaktsionäri otsusega nr 1.1-5/20-050 07.09.2020 suurendati Ettevõtte aktsiakapitali 10 000 tuhande
euro võrra, summa on täies mahus kantud Ettevõtte arvelduskontole.
Seisuga 31. detsember 2020 on ettevõtte aktsiakapital 80 303 tuhat eurot (2019. a. 70 303 tuhat eurot),
mis koosneb 80 302 814 üheliigilisest lihtaktsiast nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Kõigi aktsiate eest
on täielikult tasutud.
Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrdselt
ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideerimisjaoti-
sele Ettevõtte võimaliku likvideerimise korral.
Ettevõtte põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 127 823 296 ja maksimaalne aktsia-
kapital 127 823 tuhat eurot.
7.2 Kohustuslik reservkapital
2020. aastal suurendati kohustuslikku reservkapitali 445 tuhande euro võrra (2019: 431 eurot).
7.3 Põhivara ümberhindluse reserv
Põhivara ümberhindluse reserv hõlmab kinnisvarainvesteeringuks ümberklassifitseeritud maa õiglasele
väärtusele ümberhindamise tulemust. Kinnisvara hilisema võõrandamise korral võib omakapitalis sisal- 117
duva ümberhindluse reservi üle kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Ümberhindluse reservi
ülekandmist jaotamata kasumisse kasumiaruandes ei kajastata.
Seoses kinnisvarainvesteeringu võõrandamisega 2019. aastal on põhivara ümberhindluse reserv kantud
eelmiste perioodide jaotamata kasumi reale.
Lisa 8: Laenud ja liisingukohustised
Võlakohustused seisuga 31.12.2020
tagasi-
sh pika- sh lühi- makse- intressi-
tuhandetes eurodes Saldo ajaline osa ajaline osa tähtaeg määr
6 kuu euribor
Swedbank laenuleping 20 000 18 993 1 007 15.12.2025 + 0,95%
keskmine
Rendikohustised 6 274 4 833 1 441 1,55%
Kokku võlakohustused 26 274 23 826 2 448
Raamatupidamise aastaaruanne
Võlakohustused seisuga 31.12.2019
tagasi-
sh pika- sh lühi- makse- intressi-
tuhandetes eurodes Saldo ajaline osa ajaline osa tähtaeg määr
6 kuu euribor
OP Corporate Bank võlakirjad 10 350 8 050 2 300 20.12.2021 + 0,81%
Põhjamaade investeerimis- 6 kuu euribor
panga võlakirjad 13 340 10 674 2 666 15.12.2024 + 1,091%
keskmine
Rendikohustised 7 115 5 760 1 356 2,37%
Kokku võlakohustused 30 805 24 484 6 322
2020. aastal kajastati kasumiaruandes pangalaenude ning võlakirjade intressikulu 229 tuhat eurot (2019:
260 tuhat eurot) (Lisa 13).
Netovõlg
Raha ja Võlakohusutused Võlakohusutused
raha ekvi- tagasimaksega tagasimaksega
tuhandetes eurodes valendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku
Netovõlg 31.12.2018 13 336 -5 249 -24 977 -16 890
Saadud laenud -123 -6 666 -6 789
Tagasimaksed 6 210 0 6 210
118
Klassifitseerimine pikaajalisest
lühiajaliseks -7 159 7 159 0
Netovõlg 31.12.2019 18 922 -6 321 -24 484 -11 883
Saadud laenud 0 -20 582 -20 582
Tagasimaksed 6 389 18 724 25 113
Klassifitseerimine pikaajalisest
lühiajaliseks -2 516 2 516 0
Netovõlg 31.12.2020 36 467 -2 448 -23 826 10 193
Ettevõte refinantseeris 2020. aastal olemasolevad laenud uue Swedbank laenuga. Uus laenuleping on
sõlmitud 5 aastaks tagasimaksetähtajaga 15.12.2025.
4.03.2020 sõlmis ettevõtte laenulepingu Euroopa Investeerimispangaga (EIB) 95 miljoni suuruse laenu võt-
miseks 25-aastase tähtajaga. Laenu eesmärgiks on finantseerida ettevõtte investeerimiskava Eesti raud-
teevõrgu kaasajastamiseks. Seisuga 31.12.2020 Ettevõte EIB laenujääki kasutusele võtnud ei ole.
31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019 seisuga ei ole Ettevõtte varasid laenude tagatiseks seatud.
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 9: Võlad tarnijatele ja muud kohustised
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Võlad kaupade ja teenuste eest 6 409 4 647
Muud võlad 5 24
Viitvõlad töötajatele 2 710 2 553
Maksuvõlad (Lisa 10) 695 1 106
Tulevaste perioodide tulud 1 321 2 879
Kokku 11 140 11 209
Tarnijatele tasumata arvete summa 6 409 tuhat eurot (31.12.2019: 4 647 tuhat eurot) sisaldab võlgnevust
tarnijatele põhivara eest 3 946 tuhat eurot (31.12.2019: 2 442 tuhat eurot).
Tulevaste perioodide tulud summas 1 321 tuhat eurot (31.12.2019: 2 879 tuhat eurot) sisaldavad raudtee-
ja raudteeveo ettevõtjate ettemaksusid infrastruktuuri kasutamise eest ning hoonestustasude ettemakseid.
Lisa 10: Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
119
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 1 270 0 0 425
Üksikisiku tulumaks 0 226 0 214
Erisoodustuse tulumaks 0 1 0 6
Sotsiaalmaks 0 424 0 418
Kogumispensionimakse 0 17 0 16
Töötuskindlustusmakse 0 27 0 26
Muud maksud 0 0 0 1
Ettemaksukonto jääk 328 0 366 0
Kokku 1 598 695 366 1 106
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 11: Müügitulu ja muud äritulud
11.1 Müügitulu tegevusalade lõikes
tuhandetes eurodes 2020 2019
Infrastruktuuriteenused 28 695 34 419
Renditulud 499 528
Varude müük 806 1 590
Muud teenused 1 095 2 980
Kokku müügitulud 31 095 39 517
* Muude teenustena kajastatakse vahendatud elektri müüki ning muid ühekordseid teenuseid (eksaminee-
rimine, vagunite vahendus jne).
11.2 Müügitulu geograafiline jaotus
tuhandetes eurodes
Müük Euroopa Liidu riikidele 2020 2019
Eesti 30 881 37 670
Läti 80 139
Leedu 4 19
120 Muud riigid 5 5
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike
Venemaa 125 1683
Ukraina 0 1
Kokku müügitulud 31 095 39 517
Oluline osa Ettevõtte tuludest seondub teenuste osutamisega Eesti Vabariigi valitseva mõju all olevatele
ettevõtetele, vaata ka tehinguid seotud osapooltega lisast 15.
11.3 Muud äritulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Kasum põhivara müügist 156 1 630
Trahvid, viivised, hüvitised 191 189
Tegevuskulude sihtfinantseerimine (Lisa 17) 24 100 16 000
Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (Lisa 17) 7 814 5 349
Muud äritulud 410 160
Kokku äritulud 32 671 23 328
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 12: Ärikulud
12.1 Kaubad, materjal ja teenused
tuhandetes eurodes 2020 2019
Tooraine ja materjal 1 991 1 762
Müügi eesmärgil ostetud teenused 473 594
Energia 879 1 179
Raudtee remont ja hooldus 1 479 2 213
Kinnisvara hooldus 724 730
Transpordivahendite remont ja hooldus 595 676
Side-, elektri- ja turvangusüsteemide seadmete hooldus 483 285
Muud teenused* 1 408 2 932
Kaubad, materjal ja teenused kokku 8 032 10 371
* Muud teenused sisaldavad kaubaveo turvateenuseid ning vedurite kasutamise teenust.
12.2 Mitmesugused tegevuskulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Üür ja rent, hoonestusõigus 421 560
121
Elekter 256 319
Kommunaalkulud 485 468
Bürookulud 629 554
Lähetuskulud 31 143
Koolituskulud 84 110
Riiklikud ja kohalikud maksud 320 332
Kindlustusteenused 194 176
Sõiduautode varuosad ja hooldus 20 32
Sisseostetud teenused 468 563
Infoteenused 93 50
Muud töötajatega seotud kulud 218 164
Keskkonnakaitsekulud 501 217
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (Lisa 6) 553 75
Muud kulud 24 65
Kokku tegevuskulud 4 297 3 828
Raamatupidamise aastaaruanne
12.3 Tööjõukulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 14 048 13 681
Tööjõukuludelt arvestatud maksud 4 363 4 483
Kokku tööjõukulud 18 411 18 164
Töötajate arv
Töötajate arve perioodi algul 698 758
Töötajate arv perioodi lõpul 672 698
Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 686 725
Lisa 13: Finantstulud ja –kulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Intressitulud 61 83
Intressikulud -388 -415
sh intressikulu laenudelt -229 -260
intressikulu rendilt -159 -155
122
Kasum/kahjum valuutakursi muutustest 2 13
Finantstulud ja -kulud kokku -325 -319
Lisa 14: Tulumaks
Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suh-
tes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tu-
lumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna.
Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2020 on 91 695 tuhat eurot. Võttes arvesse äriseadus-
tikus ette nähtud kohustust kanda vähemalt 5% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali
on seisuga 31. detsember 2020 võimalik jaotamata kasumist teha väljamakseid summas kuni 91 341 tuhat
eurot (2019: 84 606 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis kaasneb kogu
jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena 31. detsembri 2020 seisuga, on 18 268 tuhat eurot (2019:
16 921 tuhat eurot) ning netodividendid 73 073 tuhat eurot (2019: 67 685 tuhat eurot).
Ettevõtte juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt ei maksta 2020. aasta eest dividende.
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 15: Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused ning tingimuslikud varad
Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised:
Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil
01.01.2020-31.12.2020. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, int-
ressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur
määrata riigile kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava summa.
Ehituslepingutest tulenevad kohustused
Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2020 aastateks 2021 kuni 2045 sõlmitud lepinguid, millest lepingupe-
rioodi lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 183,5 miljonit eurot (2019: 35,9 miljonit eurot).
Olulisemad sõlmitud ehituslepingud on seotud järgmiste investeeringuprojektidega:
- Taristuülene turvangusüsteemide uuendamine
- Ülesõitude moderniseerimine
- Liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine
Sihtfinantseerimisest tulenevad kohustused
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahendid tagasi küsida.
31.12.2020 seisuga oli sellist sihtfinantseeringut saadud 150 miljonit eurot (31.12.2019: 143 miljonit eurot).
Pooleliolevad kohtuvaidlused 123
1) OÜ Muldkeha esitas kohtule hagi AS Eesti Raudtee vastu alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise
nõudes summas 1 221 tuhat eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 24.01.2020. Eesti Raudtee hagi ei
tunnista. Muldkeha alust maad hagejale ostueesõigusega ei erastatud, sest hageja oli 2004. aastal
raudtee demonteerinud. Muldkeha ei saa enam käsitleda ehitisena. Muldkeha alune maa jäeti riigi
omandisse ning muldkeha muutus kinnistu oluliseks osaks. Riik keeldus hoonestusõiguse seadmisest
hageja kasuks ning seadis 2018. aastal hoonestusõiguse Eesti Raudtee kasuks. Kohus menetleb hagi
25.03.2021 istungil.
2) AS E.R.S. on esitanud kaks kaebust Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) otsustele raudteeinfrastruktuu-
ri kasutustasu määramiseks 2016/2017 ja 2017/2018 liiklusgraafikuperioodideks. Eesti Raudtee on
kaasatud vaidlusse kolmanda isikuna. Riigikohus tegi otsuse 17.12.2020. Riigikohtu lahendi kohaselt
oleks TJA kasutustasu määramisel pidanud juhinduma ka EL direktiivi 2012/34 põhimõtetest. TJA oli
jätnud hindamata, kui kõrget kasutustasu suutis EL-sisese kaubaveo taluda. Riigikohus rahuldas AS
ERS kaebuse osaliselt, tühistas TJA otsused osaliselt ja selgitas, et TTJA-l on võimalik teha tühistatud
osas uus otsus, millega määratakse raudteeinfrastruktuuri prognoositud kasutustasu EL sisesele kau-
baveole põhiteenuste eest liiklusgraafikuperioodiks 2016/2017 ning teha vastavas ulatuses igakuised
täpsustatud kasutustasu määramise otsused sama perioodi kohta.
Riigikohtu lahendi rahalist mõju Eesti Raudteele on hetkel keeruline prognoosida kuivõrd TTJA ei ole
2016/2017 liiklusgraafikuperioodiks uut kasutustasu otsust veel teinud. Kui TTJA uus otsus muudab
kasutustasu olulisel määral, siis võib see potentsiaalselt kaasa tuua Eesti Raudtee eelmiste perioodide
tulude korrigeerimise, kuid selle mõju ei ole hetkel usaldusväärselt prognoositav.
3) AS Eesti Raudtee esitas 12.11.2018 kohtule hagi AS Operail vedurite üksiksõitude kolme aasta ka-
sutustasu nõudes summas 6 152 tuhat eurot, millele lisanduvad viivised summas 244 tuhat eurot.
Kohus võttis hagi menetlusse 20.11.2018. AS Operail oma vastuses nõuet vedurite üksiksõitude
kasutustasu püsivkulu osas ei tunnista. AS Eesti Raudtee on pidanud AS Operailiga läbirääkimisi
kohtuasja lahendamiseks kompromissiga. Mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni ei ole jõutud.
Kohus ei ole kohtuistungi aega veel määranud.
Raamatupidamise aastaaruanne
18.06.2020 toimus eelistung. 29.06.2020 tegi kohus pooltele ettepaneku võtta kompromissi sum-
ma lähtekohaks umbes veerandi püsivkulu nõudest, s.o 1,3 miljonit eurot. Kompromissi saavuta-
misest pidid pooled kohtule teatama hiljemalt 28.08.2020. AS Operail nimetatud kompromissiga
ei nõustunud.
29.10.2020 toimus eelistung, kus pooled selgitasid oma seisukohti. Järgmine eelistung pidi toimu-
ma 14.01.2021, kuid kohus soovis istungit korraldada märtsi lõpus. AS Operail taotles menetluse
peatamist või istungi edasilükkamist 8 kuuks seoses Riigikohtu lahendiga haldusasjas nr 3-16-
2653. Kohus ei ole taotlust veel lahendanud ja uut istungi aega ei ole määratud.
4) Tööinspektsiooni poolt on alustatud 09.07.2020 menetlus nr 3-1/20/331 töötervishoidu, tööohutust
ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Tööinspekt-
sioon on välja toonud järgmised peamised rikkumised: TLS § 48 lg 1: puudub kokkulepe valveaja
rakendamiseks ja/või tasu on väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust; TLS § 48 lg 2: valveaja
kokkuleppega ei ole tagatud puhkeaeg; TLS § 46 lg 1: tööaeg ületab keskmiselt 48 tundi 7 päeva;
TLS § 51 lg 1: igapäevase puhkeaja nõuete rikkumine; TLS § 52 lg 1: vähem kui 48 tundi järjesti-
kust puhkeaega; TTOS § 13 lg 1 p 3: tegemata uus töökeskkonna riskianalüüs. Hetkel menetlus
käib. Tööinspektsioon on esitanud kontrollprotokollid puuduste kõrvaldamiseks ning arvamuste
ja vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg 11.03.2021. Kuna menetlus on veel pooleli, siis ei ole selle
rahaline mõju hetkel usaldusväärselt prognoositav.
124
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 16: Tehingud seotud osapooltega
Ettevõtte juhatus avalikustab tehingud juhtimisorgani liikmetega ja nende lähikondsetega seotud ette-
võtetega ning tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate rauteevaldkonna ettevõtetega.
Juhatuse liikmete lepingutes on ette nähtud juhatuse liikme tagasikutsumise korral lahkumishüvitis 3 kuu
tasu ulatuses. Hüvitise osas finantsseisundi aruandes eraldist ei ole moodustatud.
Saldod seotud osapooltega
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Nõuded
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 9 0
Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 2 406 743
Kohustised
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 373 1
Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 1 286 2 794
Tehingud seotud osapooltega
tuhandetes eurodes 2020 2019
Müüdud teenused
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 37 1
125
Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 26 764 36 559
Ostetud teenused
Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 1 525 156
Eesti Vabariigi valitseva kontrolli all olevad raudtee-ettevõtted 2 638 2 918
2020 2019
Arvestatud tasud kõrgemale juhtkonnale 357 305
Raamatupidamise aastaaruanne
Lisa 17: Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimise nõue
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Saamata põhivara sihtfinantseerimine 841 2 013
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
tuhandetes eurodes 2020 2019
Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus tulude-kulude
tasakaalu tagamiseks (Lisa 11) 24 100 16 000
Varade sihtfinantseerimine
tuhandetes eurodes 2020 2019
Varade sihtfinantseerimisega seotud
kohustused perioodi alguses 133 666 126 652
EL fondid 110 019 102 860
kodumaine sihtfinantseerimine 19 814 2 292
ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 3 833 21 500
126
Liikumised arvestusperioodil
Soetatud põhivarade sihtfinantseerimiskohustuse lisandumine 16 718 12 363
EL fondid 8 615 12 288
kodumaine sihtfinantseerimine 8 103 75
Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste arvestamine tulusse -7 814 -5 349
EL fondid -7 039 -5 129
kodumaine sihtfinantseerimine -775 -220
Pikaajalised varade sihtfinantseerimisega seotud
kohustused perioodi lõpul 142 570 133 666
EL fondid (soetatud põhivarad) 109 234 104 026
EL fondid (saadud ettemaksed) 2 361 5 993
kodumaine sihtfinantseerimine 25 296 19 814
ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 5 679 3 833
Raamatupidamise aastaaruanne
Ettevõte ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid 28. detsembril 2015 finantseerimis-
lepingu, mille alusel tasuti Ettevõttele 2019. aasta jooksul 7 miljonit eurot, mis kajastati seisuga 31.12.2019
kohustisena ning tuluna 2020. aastal peale finantseerimislepingus ettenähtud tulemuseesmärkide
täitmist. Lisaks hüvitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2020. aastal eelmise perioodi
tulu-kulu tasakaalust tekkinud vahe 0,1 miljoni euro ulatuses. Finantseerimisel on olulised üldised
kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid järgmistes valdkondades: rongiliikluse tulemuslikkus rongi-
liini kiiruse ja töökindluse seisukohast, võrgustiku läbilaskevõime, ohutuse tase, tegevuse maht, kesk-
konnakaitse ning tarbijate rahulolu. Kuna nimetatud lepingus seatud eesmärgid ei seondu otseselt
põhivarade soetamisega kajastatakse saadud vahendeid tegevuskulude sihtfinantseerimisena.
Seoses COVID-19 piirangute mõjuga ettevõtte majandustegevusele finantseeris Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeerium Ettevõtet 17 miljonit euroga, et tagada Ettevõtte normaalne majandustegevus
2020. aasta jooksul. Sellest 15 miljonit eurot eraldati ettevõtte tulu-kulu tasakaalu tagamiseks ning
2 miljonit eurot raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutustasu lisatasude vähendamiseks võimalda-
maks suurendada samas ulatuses kaubaveo-ettevõtjate maksevõimet.
28.06.2018 sõlmitud Finantseerimislepingu Lisa 4 “Sihtotstarbelised investeeringud aastatel 2018-
2020” eraldati Ettevõttele 2018. aastal 21,5 miljonit eurot investeeringuprojektide finantseerimiseks, sh
Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteede renoveerimine ja kiiruse tõstmine 135 km/h ning Riisipere-Turba
raudtee ehitus. 2020. a. eraldati samade investeeringuprojektide finantseerimiseks veel 7,9 mln eurot.
Saadud sihtfinantseeringust kasutas Ettevõte 2020. aasta jooksul 5,9 miljonit eurot summas (2019. a.
jooksul 17,7 miljonit eurot).
Ettevõte on kohustatud tagama vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul, arvates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
127
Raamatupidamise aastaaruanne
Kasumi jaotamise ettepanek
AS Eesti Raudtee juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jagada 2020. aasta puhas-
kasum 7 089 tuhat eurot alljärgnevalt:
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 354 tuhat eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasumisse 6 735 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 91 341 tuhat eurot
Juhatuse liikmete allkirjad
AS Eesti Raudtee 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaastate aruanne koosneb tegevusaruandest,
raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust.
Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise
ettepaneku.
128
Kaido Zimmermann Andrus Kimber
Juhatuse esimees-peadirektor Juhatuse aseesimees-finantsdirektor
19. märts 2021
Raamatupidamise aastaaruanne
Tegevusalade loetelu
EMTAK
Tegevusala kood 2020 2019
Infrastruktuuriteenused 52219 28 419 34 041
Rendi ja üürimisteenused 77391 124 282
Ostetud ja edasimüüdud energia 35141 599 761
Telekommunikatsiooniteenused 61901 290 377
Kinnisvarateenused, hoonete ja ruumide rent 68201 499 528
Varude müük 45311 806 1 573
30 737 37 562
129
GRI sisukord
GRI SISUKORD
Eesti Raudtee aastaaruanne on koostatud kõige levinuma jätkusuutlikkuse aruandluse standardi „Globaal-
ne aruandlusalgatus“ (Global Reporting Initiative, GRI) nõuete kohaselt.
Aruanne kajastab neid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ning vastutustundliku juhtimise ja turukäitumise tee-
masid, mis on kõige olulisemad Eesti Raudtee tegevust, mõju ja huvigruppide ootusi silmas pidades.
GRI standard number nimetus asukoht aruandes ja/või selgitus
Raporteerimise alused (GRI 101: 2016)
Üldised näitajad (GRI 102: 2016)
Organisatsiooni ülevaade
102-1 Organisatsiooni nimi lk 3
102-2 Tegevused, kaubamärgid, tooted ja teenused lk 8-9, 47-52, 58-62
102-3 Peakontori asukoht lk 3
102-4 Tegevuskohad lk 6-9
102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 8
102-6 Teenindatavad turud lk 48-52
102-7 Organisatsiooni suurus lk 8-9, 12-13, 47
102-8 Põhiandmed töötajate kohta lk 79. Kõik tegevused viiakse ellu
oma töötajatega, v.a alltöövõtjad
130
projektipõhistes hangetes. Ettevõttes
ei tööta tähtajalise lepinguga tööta-
jaid, v.a juhatuse liikmed. Samuti ei
kasutata hooajalist, projektipõhist või
renditööjõudu. Osakoormusega töö-
tajaid ei ole.
102-9 Tarneahel lk 70
Ettevõtte tegevuse tulemusel pea-
vad rongid saama raudteel sujuvalt
ja ohutult liikuda. Selle tagamiseks
teeb ettevõte ise, alltöövõtjate abil ja
tarnijatelt kaupu soetades järgmisi
tegevusi:
- raudtee korrashoid
- telekomi- ja turvangusüsteemide
korrashoid
- tehnika ja kinnisvara haldamine
- elektrivarustus
- liikluskorraldus
- turvalisuse ja ohutuse tagamine
- materjalidega varustamine
- ehitus- ja arendustegevus
- mitmesugused tugifunktsioonid
102-10 Aruandeperioodil toimunud olulised muutused Vahetus ettevõtte nõukogu.
102-11 Ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemine lk 71
keskkonnaküsimustes
102-12 Vabatahtlikud initsiatiivid lk lk 34, 65, 66, 73, 76, 81, 88-91
102-13 Liikmelisus ühingutes lk 9, 42-43
Aastaaruanne 2020
GRI sisukord
Strateegia
102-14 Juhatuse pöördumine lk 10-11
102-15 Peamised mõjud, riskid ja võimalused lk lk 24-25, 36-37
Eetika ja ausameelsus
102-16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumis- lk 20, 34-36
normid
102-17 Eetikaküsimuste tuvastamine ja lahendamine lk 34-36
Juhtimine
102-18 Juhtimisstruktuur lk 30-33. Lõppvastutus sotsiaalse- ja
keskkonnamõju küsimustes on AS
Eesti Raudtee juhatusel.
Huvigruppide kaasamine
102-40 Huvigruppide nimekiri Ettevõtte olulisemad huvigrupid on
töötajad, kliendid, reisijad, tarnijad
ja alltöövõtjad, koostööpartnerid ja
teised valdkonna organisatsioonid,
omanik ja avaliku sektori institutsioo-
nid ning laiem Eesti avalikkus.
102-41 Kollektiivläbirääkimiste kokkulepped lk 84
131
102-42 Huvigruppide kindlakstegemine ja valik Huvigruppideks loetakse tegevusega
otse seotud pooli, kelle tegevus mõ-
jutab ettevõtet või keda ettevõte oma
tegevusega mõjutab, ning avalikkust.
102-43 Huvigruppide kaasamise viis lk 26, 40-44, 77, 80-85, 88-91
(lähemate huvigruppidega
toimub suhtlus igapäevatöö käigus
(vt GRI 102-40). Laiema huvigruppide
ringi ootusi ettevõtte tegevusele kaar-
distati 2019. aasta lõpus veebi-
küsitluse kaudu ning samuti küsiti
seisukohti 2020. aastal Eesti Raudtee
äriplaanile.
102-44 Peamised tõstatatud teemad ja küsimused lk 20, 26
Aastaaruanne 2020
GRI sisukord
Aruande parameetrid
102-45 Konsolideeritud üksused AS-ile Eesti Raudtee täiendavad kon-
solideeritavad üksused puuduvad.
102-46 Aruande teemade ja ulatuse määramine lk 24-29
102-47 Oluliste teemade nimekiri lk 26
102-48 Eelmiste aruannete informatsiooni parandamine Parandused puuduvad.
102-49 Muudatused aruandluses Tegemist on ettevõtte teise GRI standar-
dile vastava aruandega ja kajastab seni-
sest raportitest laiemat teemade ringi.
102-50 Aruande periood lk 3
102-51 Eelmise aruande kuupäev Eelmine majandusaasta aruanne
avalikustati 08.05.2020
102-52 Aruandlustsükkel Aastaaruanne avaldatakse kord aas-
tas. Vastavalt riigivaraseadusele koos-
tatakse ja avaldatakse vahearuanded
kvartaalselt.
102-53 Kontaktisik aruandega seotud küsimustes Monika Lilles (
[email protected])
102-54 GRI standardi nõuetele vastavuse kinnitus Aruanne on koostatud GRI standardi
kohaselt, põhinõuete (Core) tasandil
102-55 GRI sisukord lk 132-137
102-56 Väline kontroll GRI nõuete täitmist ei ole kolmandad
pooled kontrollinud
Jätkusuutlikkuse fookusteemad
132 Kvaliteet, toimepidevus, läbilaskevõime, graafikute täpsus
Juhtimisviis 103-1 lk 58-60
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
mitte-GRI Tulemusnäitajad lk 58-60
Majandustulemused (GRI 201: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 44-57
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik väärtus lk 47-57
Kaudne majanduslik mõju (GRI 203: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 24-25, 27-28
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
203-1 Infrastruktuuri investeeringud ja toetatud teenus- lk 24, 54-57
ed
203-2 Oluline kaudne majanduslik mõju lk 24
Ostupõhimõtted (GRI 204: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 69-70
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
204-1 Ostud kohalikelt tarnijatelt lk 70
Aastaaruanne 2020
GRI sisukord
Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 34-36
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
205-1 Tegevusega seotud korruptsiooniriskide hinda- Kogu ettevõtte tegevust katva üldise
mine riskihindamise tulemusena on teada,
millises riskis korruptsioon avalduda
võib (eelkõige hangetega seoses).
205-2 Korruptsiooniennetuse põhimõtete kommunikat- lk 36. Põhimõtted on kättesaadavad
sioon ja koolitus kõigile töötajatele. Koolitusel peavad
osalema kõik hangete korraldami-
se, otsustusõiguse ja juhitasemega
töötajad (2020. aastal 120 töötajat).
Koostööpartneritele eraldi kommuni-
keeritud ei ole.
205-3 Kinnitatud korruptsioonijuhtumid ja meetmed 2020. aastal ei olnud töötajate ega
alltöövõtjatega seotud juhtumeid ja
menetlusi.
Energiakasutus (GRI 302: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 71-73, 76
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
302-1 Organisatsioonisisene energiatarbimine lk 72-73, 76 (taastuvenergiat ei
tarbitud)
Elusloodus (GRI 304: 2016)
133
Juhtimisviis 103-1 lk 71, 75
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
304-1 Tegevuskohad looduskaitse alal või kõrge lk 75
bioloogilise mitmekesisuse väärtusega piirkon-
nas
Emissioonid (GRI 305: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 72-73
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
305-1 Otsene kasvuhoonegaaside emissioon (skoop 1) lk 72. Andmed vaid nende katlamaja-
de kohta, mille puhul on ettevõttel ko-
hustus emissioone välisõhus mõõta.
305-7 NOx, SOx ja muud olulised õhuheited Lämmastikuühendid
NOx – 0,29 tonni
Väävliühendid
SOx – 0,043 tonni
Tahked osakesed summaarselt
PM – 0,18 tonni
Lenduvad orgaanilised ühendid
VOC – 0,01 tonni
Süsinikdioksiid
CO2 – 232 tonni
Süsinikoksiid
CO – 0,29 tonni
Andmed vaid nende katlamajade
kohta, mille puhul on ettevõttel kohus-
tus emissioone välisõhus mõõta.
mitte-GRI Elektrifitseerimine lk 21
Aastaaruanne 2020
GRI sisukord
Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 74-75
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
306-2 Jäätmete liigid ja utiliseerimise meetod lk 74. Ettevõte ei arvuta mitteohtlike
jäätmete kogust. Ohtlikud jäätmed
antakse üle jäätmefirmale, ülevaade
täpsest utiliseerimise meetodist puu-
dub.
306-3 Olulised lekked lk 74. Olulisi lekkeid ei esinenud.
Keskkonnanõuete täitmine (GRI 307: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 71-77
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
307-1 Keskkonnaseadustele ja -regulatsioonidele mit- Olulisi mittevastavusi ei esinenud.
tevastavused
Tööhõive (GRI 401: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 78-87
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
401-1 Värvatud ja lahkunud töötajad lk 79. Ettevõte tegutseb ühes riigis
ega pea seetõttu arvestust väiksema-
te regioonide kaupa.
mitte-GRI Muud näitajad kollektiivi kohta lk 79, 136
Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018)
Juhtimisviis 103-1 lk 85
134
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
403-1 lk 85
kuni
403-7
403-9 Tööõnnetused, kutsehaigused, töölt puudumi- lk 85. Surmaga lõppenud tööõnnetusi
sed ja kaotatud päevad, surmaga lõppenud ei esinenud. Toimus kolm tööõnne-
tööõnnetused tust, kaks kergemat ja üks raskem.
Ettevõte ei mõõda alltöövõtjatega
seotud tööohutuse näitajaid.
mitte-GRI Ohutuskoolitused töötajatele lk 64, 85
Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 86-87
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
404-1 Koolitustunnid töötaja kohta lk 86. Kuna koolitustel osalemisel on
võrdsed võimalused nii meestele kui
naistele, siis ei pea ettevõte arvestust
sugude kaupa.
404-2 Töötajate oskuste arendamise programmid ja lk 86-87. Arenguprogrammid vms
tugi töösuhte lõppemisel oskuste alane tugi töösuhte lõpetami-
sel puudub.
404-3 Tulemus- ja arenguvestlused Kõik ettevõtte töötajad läbivad tule-
mushindamise ja arenguvestlused.
mitte-GRI Juhtide arenguprogrammid lk 87
Aastaaruanne 2020
GRI sisukord
Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 87
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
405-1 Juhtorganite ja kogu kollektiivi mitmekesisus lk 79-80, 136
Mitte-diskrimineerimine (GRI 406: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 87
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja meetmed lk 87 (ühtegi diskrimineerimisjuhtumit
ei olnud).
Kohalik kogukond (GRI 413: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 77, 88-91
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
413-2 Tegeliku ja potentsiaalse negatiivse ühiskondliku lk 77
mõjuga tegevused
mitte-GRI Elanikelt laekunud kaebused lk 74
Klientide tervis ja ohutus (GRI 416: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 63-66
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
416-1 Toodete ja teenuste tervislikkuse ja ohutusega Ohutusega seotud riskid on hinnatud
seotud mõju hindamine kogu raudteetaristu ja põhitegevuse
ulatuses.
mitte-GRI Ohutuse ja turvalisuse näitajad lk 63-66 135
mitte-GRI Ohutusalane teadlikkus ühiskonnas lk 63-66, 88
Sotsiaalmajanduslike nõuete täitmine (GRI 419: 2016)
Juhtimisviis 103-1 lk 30-36
(GRI 103: 2016) kuni
103-3
419-1 Sotsiaalmajanduslikele seadustele ja regulat- lk 36 (ühtegi olulist seadustele mitte-
sioonidele mittevastavused vastavust ei esinenud).
Aastaaruanne 2020
Töötajate tabel
Töötajate tabel
Ülejäänud
kontoritöötajad (v.a
juhatus ja juhtkond),
Juhatuse ja insenerid jt nn
juhtkonna liikmed tehnilised töötajad Töölised Kokku
Alla 30-aastaste töötajate arv 9 6 6 21
30–49-aastaste töötajate arv 3 77 100 74 2 256
50-aastaste ja vanemate töötajate arv 2 1 88 192 101 11 395
- sh 60-aastaste ja vanemate töötajate arv 1 17 56 21 5 100
- sh pensionäridest töötajate arv 17 33 16 1 67
Töötajate arv kokku: 5 1 174 298 181 13 672
Püsiva lepinguga töötajate osakaal (v.a juhatuse liikmed) (% kategooria kõigist töötajatest) 100%
Alla 30-aastaste uute töötajate arv 4 2 5 11
136
30–49-aastaste uute töötajate arv 11 11 8 30
50-aastaste ja vanemate uute töötajate arv 6 4 5 15
- sh 60-aastaste ja vanemate uute
1
töötajate arv 2 3
- sh pensionäridest uute töötajate arv 1 2 3
Uusi töölepingu sõlmimisi kokku: 0 0 21 17 18 0 56
Alla 30-aastaste ettevõttest lahkunud
2 2 2 6
töötajate arv
30–49-aastaste ettevõttest lahkunud
5 4 10 19
töötajate arv
50-aastaste ja vanemate ettevõttest
1 15 34 11 1 62
lahkunud töötajate arv
- sh 60-aastaste ja vanemate ettevõttest
1 2 5 2 1 11
lahkunud töötajate arv
- sh pensionäridest uute ettevõttest
7 13
lahkunud töötajate arv 2 22
Aasta jooksul lõpetatud töölepinguid
1 0 22 40 23 1 87
kokku:
Aastaaruanne 2020
Aastaaruanne 2020
137
Aastaaruanne 2020
Aastaaruanne 2020
138
Aastaaruanne 2020
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
aktsiaselts Eesti Raudtee aktsionärile
Arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt aktsiaselts Eesti Raudtee (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Mida me auditeerisime
Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020;
• koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;ja
• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas
rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja üldandmeid, hea ühingujuhtimise tava aruannet, GRI sisukorda (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie
vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie
poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma
aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise
sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse
printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie
arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või
veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume
piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib
tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi
tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada
märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud
raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega
saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste
sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Janno Hermanson
Vandeaudiitor, litsents nr 570
Kristiina Veermäe
Vandeaudiitor, litsents nr 596
AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusluba nr 6
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
19. märts 2021
Tallinn, Eesti
Dokument sisaldab ärisaladust!
Kinnitatud
AS Eesti Raudtee nõukogu
26.03.2021 otsusega nr 135/2
AS EESTI RAUDTEE NÕUKOGU
ARUANNE
2020. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA
Aktsiaseltsi põhikirja kohaselt koosneb nõukogu neljast kuni kaheksast liikmest.
Nõukogu liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed valivad
üldkoosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes
korraldab nõukogu tööd.
Kuni 15.05.2020. aastal oli nõukogu viieliikmeline: Priit Rohumaa (esimees), Siiri Lahe,
Ain Tatter, Raigo Uukkivi ja Enn Veskimägi. Alates 15.05.2020 oli nõukogu
kuueliikmeline: Sven Pertens (esimees), Carri Ginter, Kaie Karniol, Indrek Laineveer,
Kaido Zimmermann ja Rene Varek.
2020. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehe-peadirektorina Erik
Laidvee ja juhatuse aseesimehe-finantsdirektorina Andrus Kimber.
AS Eesti Raudtee nõukogu pidas aktsiaseltsi tegevuse planeerimiseks, juhtimise
korraldamiseks ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks 2020. aastal kaheksa
nõukogu koosolekut ja võeti vastu viis otsust koosolekut kokku kutsumata. Üks
nõukogu liige ei osalenud ühel nõukogu koosolekul, ülejäänud nõukogu liikmed võtsid
osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel ei osalenud kahel korral üks
nõukogu liige.
I. Tegevuse planeerimine ja finantseerimine
Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse ülevaated lähiaastate suurematest
investeeringutest (raudtee elektrifitseerimine, liiklusjuhtimissüsteemide
moderniseerimine, liikluskorralduse protsesside automatiseerimine, raudtee
kapitaalremont kiiruste tõstmiseks, raudteeühenduse loomine Rohukülani,
päikesepaneelide paigaldamise pilootprojekt, varahaldusprojekt, Ülemiste jaama
ümberehituse kavadest seoses Rail Baltic Ülemiste ühisterminali rajamisega), nende
finantseerimisplaanidest ja äriühingu tulevikuperspektiividest.
Nõukogu koosolekul arutati omaniku ootusi äriühingule
Juhatus esitas nõukogule aruande AS Eesti Raudtee strateegia aastateks 2019-2024
elluviimisest.
Nõukogu kuulas ära juhatuse aruande 2019. aasta tegevuseesmärkide täitmisest ja
kinnitas tegevuseesmärgid 2021. aastaks.
Nõukogu kiitis heaks AS Eesti Raudtee 2019. aasta majandusaasta aruande ja
kinnitas nõukogu kirjaliku aruande 2019. majandusaasta aruande kohta. Nõukogu tegi
üldkoosolekule ettepaneku 2019. majandusaasta eest dividende mitte maksta.
Nõukogu koosolekutel käsitleti infrastruktuuri kasutustasude problemaatikat.
Nõustuti juhatuse ettepanekuga kehtestada infrastruktuuri alljärgnevad kasutustasu
soodustused:
1) mitte määrata alates 8. detsembrist 2019 kuni liiklusgraafikuperioodi 2019/2020
lõpuni kaubaveosegmendis „Siseriiklik/EL sisene – regulaarsed konteiner- ja
kontreilerrongid“ infrastruktuuri kasutustasu lisatasu konteiner- ja kontreilervedudele,
mida teostatakse rahvusvahelise konteiner-/kontreilerliinirongiga Amber Train;
2) määrata alates 01.11.2020 kaubagruppidele KHN 2705xxxx-2749xxxx lõigul Valga
(riigipiir) – Muuga (eksport) liikuvates kaubarongides lähteriigist Valgevene põhiteenuse
kasutustasu lisatasu järgmiselt:
a) alates 01.11.2020 kuni liiklusgraafikuperioodi 2019/2020 lõpuni 1,79
eurot/rongkm ja 0,00037 bruto tonnkm kohta;
b) alates 13.12.2020 kuni liiklusgraafikuperioodi 2020/2021 lõpuni 0,00
eurot/rongkm ja 0,00050 bruto tonnkm kohta.
Nõukogu muutis AS Eesti Raudtee 2020. aasta eelarvet ning kinnitas äritulud summas
61 868 995 eurot, ärikulud summas 54 473 995 eurot, EBITDA summas 29 346 443
eurot, puhaskasum summas 7 000 000 eurot ning kassapõhise investeeringute
eelarve summas 36 266 357 eurot.
Nõukogu kinnitas AS Eesti Raudtee 2021. aasta eelarve – äritulud summas 54 179 823
eurot, ärikulud summas 53 566 323 eurot, EBITDA summas 21 613 500 eurot,
puhaskasum summas 0 eurot ning kassapõhine investeeringute eelarve summas
52 945 075 eurot.
Nõukogu andis nõusoleku sõlmida laenuleping AS-ga Swedbank 20 000 000 euro
laenamiseks ning lõpetada Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud võlakirjaleping
laenujäägiga 12 007 000 eurot ning OP Corporate Bank plc Eesti filiaaliga sõlmitud
võlakirjaleping laenujäägiga 8 050 000 eurot.
II. Juhtimise korraldamine
Nõukogu valis nõukogu esimeheks Sven Pertensi.
Nõukogu kutsus auditikomiteest tagasi Priit Rohumaa ja valis auditikomitee liikmeks
Kaie Karnioli ning pikendas Jaak Annuse ametiaega auditikomitee liikmena.
Nõukogu otsusega pikendati Dago Antovi ametiaega ohutuskomitee liikmena ning valiti
ohutuskomitee täiendavaks liikmeks Raigo Uukkivi. 10.06.2020 kutsuti ohutuskomitee
liikmest tagasi Raigo Uukkivi ning ohutuskomitee liikmeks valiti Kaido Zimmermann.
Nõukogu otsustas maksta tulemustasu 2019. aasta majandusaasta eest juhatuse
esimehele-peadirektorile Erik Laidveele ja juhatuse aseesimehele-finantsdirektorile
Andrus Kimberile kahe ja poole kordse keskmise kuutasu suuruses summas.
2
Nõukogu otsustas premeerida 2019. aasta tulemuste eest riskijuhtimise ja siseauditi
osakonna juhatajat Taavi Saati kolmekordse keskmise kuutasu suuruses summas ja
siseaudiitor Bert-Erik Saluveeri ühekordse keskmise kuutasu suuruses summas.
Nõukogu kutsus alates 31.12.2021 juhatusest tagasi Erik Laidvee.
Nõukogu kinnitas 2020. aasta korralise üldkoosoleku päevakorra.
III. Järelevalve teostamine
Järelevalve teostamiseks kuulas nõukogu oma koosolekutel ära juhatuse
tegevusaruanded, ülevaated ohutusolukorrast (s.h tööohutus, tehnilised rikked,
raudteeõnnetused), ülevaated käimasolevatest projektidest, ettevõtte
majandustulemustest, hangete korraldamisest, eelarve täitmisest, kauba- ja
reisiveomahtudest, konteinervedudest, rahvusvahelise reisirongi opereerimise
majandustulemustest, turusituatsioonist ja transiidiprobleemidest ning juhatuse
tegevusest kaubaveomahtude suurendamisele kaasaaitamisest, käimasolevatest
kohtuvaidlustest.
Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse ülevaated nõukogu otsuste täitmisest.
Juhatus esitas nõukogule ettekande Eesti Raudtee organisatsioonist, struktuurist ja
personaliplaanist 2020. aastaks
Nõukogu kuulas ära juhatuse aruanded ettevõttes COVID-19 viiruse leviku piiramiseks
rakendatud meetmetest.
Nõukogu koosolekul käsitleti kinnisvarastrateegiat ja Eesti Raudteele mittevajalike
jaamahoonete realiseerimise võimalusi.
Mitmel koosolekul oli arutusel Eesti Raudtee kui raudteeadministraatori funktsioonide
täitmine ning Moskvas asuva Esinduse tegevus, aga ka Eesti Raudtee osalemine
rahvusvaheliste raudteeorganisatsioonide töös. Nõukogu kuulas ära Eesti Raudtee
Moskva Esinduse juhi tegevuse.
Juhatus informeeris regulaarselt nõukogu sõlmitud infrastruktuuri kasutamise
lepingutest ja tehingutest maksumusega 150 000 – 400 000 eurot.
Igal nõukogu koosolekul kuulati ära juhatuse aruanne laenu andnud pankade
kehtestatud tingimuste täitmise olukorrast ning finantsprognoosidest.
Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse tegevus seoses nõudega AS-i Operail
vastu. Nõue esitati seoses mitme aasta jooksul Operail-ile vedurite reservsõitude eest
esitamata jäetud arvetega.
Juhatus informeeris nõukogu tekkinud vaidlustest seoses jaamateede tasudega ning
sellega seotud teenindusrajatiste kasutusude nõuetest.
Nõukogu kuulas oma koosolekul ära auditikomitee esimehe ja ohutuskomitee esimehe
aruanded 2019. aasta tegevusest.
3
Nõukogu kinnitas auditikomitee ning riskijuhtimise ja siseauditi osakonna
tegevusplaanid 2020. aastaks
IV. Nõusoleku andmine tehingute tegemiseks
Anti nõusolekud igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute
tegemiseks ning tehingute tegemiseks, milleks seaduse, põhikirja või nõukogu otsuse
kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek, alljärgnevalt:
• anti nõusolek sõlmida leping Hispaania firmaga INDRA SISTEMAS S.A., lepingu
kogumaksumusega kuni 18 434 625 eurot, eesmärgiga luua ja võtta kasutusele
liiklusgraafikute väljatöötamise, dispetšertsentralisatsiooni ja raudteeliikluse
korraldamise süsteem ehk TTCMS, mis katab kogu AS Eesti Raudtee
infrastruktuuri ja omab kõiki liideseid andmevahetuseks vajalike andmeallikate
vahel, et tagada terviklik TTCMS funktsionaalsus;
• anti nõusolek sõlmida leping ühispakkujatega Siemens Mobility Oy Eesti filiaal ja
GRK Rail Oy turvangusüsteemide uuendamiseks ja hooldustööde tugiteenuse
tellimiseks, kehtivusega 25 aastat lepingu sõlmimisest arvates, maksimaalse
maksumusega 154 446 934,90;
• anti nõusolek sõlmida leping ühispakkujatega ARDANUY INGENIERIA S.A. ja
Ayesa Ingenieria y Arquitectura raudteede elektrifitseerimise tehnilise lahenduse
ja eelprojekti koostamiseks, lepingu kogumaksumusega 4 023 000 eurot;
• anti nõusolek sõlmida leping AS-ga TREV-2 Grupp Emajõe raudteesilla ja
rööbastee õgvenduse ehitustööde teostamiseks, lepingu kogumaksumusega
kuni 4 852 824,90 eurot;
• anti nõusolek sõlmida raamleping firmaga HxGN Safety & Infrastructure GmbH
maksimaalse maksumusega 427 999 eurot geoinfosüsteemi tehnilise platvormi
ostmiseks;
• anti nõusolek tarnelepingu sõlmimiseks Voestalpine VAE Riga SIA 16
pöörmekomplekti ja varuosade ostmiseks maksimaalse kogumaksumusega
1 038 565 eurot;
• anti nõusolek raamlepingu sõlmimiseks firmaga Voestalpine VAE Riga SIA VAE
pöörmeosade ostuks maksimaalse kogumaksumusega 700 000 eurot;
• anti nõusolek lepingu sõlmimiseks osaühinguga GoTrack Paldiski raudteejaama
rekonstrueerimiseks, pakkumuse maksumusega 1 932 384,99 eurot, millele
lisandub tellija reserv 5% tööde üldmaksumusest, lepingu kogumaksumusega
2 029 004,24 eurot;
• anti nõusolek sõlmida leping kontaktvõrgu hooldussõiduki ostuks
ühispakkujatega ProTruck OÜ ja Ameerika Autoteeninduse OÜ maksumusega
784 000 eurot;
• anti nõusolek pikendada turvateenuse osutamiseks USS Security AS-ga
sõlmitud lepingut ühe aasta võrra, s.o perioodiks 01.11.2020 kuni 31.10.2021,
kogumaksumusega 801 908,16 eurot;
• anti nõusolek sõlmida leping firmaga Pandrol UK Ltd rööpakinnituste ostmiseks
maksimaalse kogumaksumusega 600 000 eurot;
• anti nõusolek sõlmida leping Leonhard Weiss OÜ-ga raudtee toppimistööde
teostamiseks lepingu kogumaksumusega kuni 520 730 eurot;
• anti nõusolek sõlmida leping OP Finance AS-ga N3 kategooria kontaktvõrgu
hooldussõiduki liisimiseks maksumusega 826 568 eurot;
4
• anti nõusolek sõlmida leping BRP Haldus OÜ-ga sisekoristus- ja
eripuhastustööde teostamiseks Põhja piirkonna hoonetes koos eraldi tellitavate
töödega (akende pesu, põrandate süvapesu, põrandate kaitsetöötlus)
maksumusega 243 557 eurot, täitmistähtajaga 30.06.2022, võimalusega
pikendada lepingut ühel korral kuni kahe aasta võrra, sellisel juhul on lepingu
kogumaksumus kuni 477 372 eurot;
• anti nõusolek lepingute sõlmimiseks platvormide ja väliterritooriumide talvisteks
heakorratöödeks kogusummas 2 407 755,80 eurot;
• anti nõusolek sõlmida leping Elektrum Eesti OÜ-ga elektrienergia ostuks
perioodil 01.01.2021-31.12.2022, pakkuja teenustasu fikseeritud ühikuhinnaga
0,75 eurot/MWh, elektrienergia hankimiseks üksnes taastuvatest allikatest,
eeldatava kogumaksumusega 3 260 000 eurot;
• anti nõusolek sõlmida raamlepingud FOK-magistraalvõrgu ehitamiseks AS Eesti
Raudtee taristul Tapa-Narva, Tapa-Tartu ja Valga-Piusa lõikudel AS-ga
Connecto, AS-ga Haberst Infra, Corle OÜ-ga, Leonhard Weiss OÜ-ga, AS-ga
K.U.Mell, MTR Halduse OÜ-ga, Empower AS-ga ja AllSpark OÜ-ga ning
ühispakkujatega OÜ Ehitusteenistus ja A-Kaabel OÜ, raamlepingute
kogumaksumusega maksimaalselt 5 349 900 eurot;
• anti nõusolek pikendada firmadega OÜ Renome, Leonhard Weiss OÜ, OÜ
Ferrander, OÜ GoTrack, OÜ Polarwerk ja Skinest Technology AS jaamades
pöörmete käsitsi lumetõrje teostamiseks sõlmitud lepinguid 2020/2021.
talveperioodiks, kogumaksumusega kuni 1 211 555 eurot;
• anti nõusolek muuta firmaga MIPRO OY riigihankes “Lääne-Harju raudteeliinide
liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimine” sõlmitud lepingut, täiendades lepingut
Keila – Pääsküla II peatee projekteerimise ja ehitamise lisatöödega,
maksumusega kuni 1 126 800 eurot;
• anti nõusolek sõlmimida leping Läti firmaga VAS „Latvijas dzelzcelš“
teemõõtmise teenuse osutamiseks teemõõduvaguniga perioodiks 01.01.2021 –
31.12.2021, võimalusega pikendada lepingut kahel korral ühe aasta võrra,
maksumusega 160 428 eurot aastas ning 481 284 eurot kolmeaastase lepingu
puhul;
• anti nõusolek sõlmida leping AllSpark OÜ-ga Tallinn-Balti jaama kontaktvõrgu
projekteerimiseks ja ehitamiseks, lepingu kogumaksumusega 1 353 575,56
eurot;
• anti nõusolek sõlmida leping Leonhard Weiss OÜ-ga Paljassaare, Hiiu, Tapa,
Kehra, Aruküla, Tambre ja Aegviidu ülesõidukohtade remontimiseks, lepingu
kogumaksumusega 834 397,20 eurot;
• anti nõusolek sõlmida leping Leonhard Weiss OÜ-ga Paldiski mnt viadukti
ehitustööde teostamiseks, lepingu maksumusega kokku 1 504 574,86 eurot;
• anti nõusolek anda AS Eesti Raudtee tegevuseks mittevajalikud Tallinnas,
Telliskivi 57b ning Heina tn 34a kinnistuid teenindavad vee- ja
kanalisatsioonitrassid üle AS-ile Mentenon üleandmise hetkeseisu
raamatupidamisliku jääkväärtuse hinnaga;
• anti nõusolek võõrandada VKG Elektrivõrgud OÜ-le AS Eesti Raudtee
tegevuseks mittevajalikud VKG Elektrivõrgud OÜ jaotusvõrgu piirkonnas asuvad
elektripaigaldised üleandmise hetkeseisu raamatupidamisliku jääkväärtuse
maksumusega;
• anti nõusolek Muuga raudteejaama ETS posti hoone gaasiküttele üleviiimisega
seoses sõlmida leping gaasitrassi omaniku AS-ga Katoen Natie Eesti ja AS-ga
Tallinna Sadam, millega AS Katoen Natie Eesti nõustub Muuga ETS posti
5
hoone ühendamisega gaasivõrguga läbi temale kuuluva torustiku ja selleks
vajalike projekteerimis-ehitustööde teostamisega ning AS Tallinna Sadam
nõustub seadma tähtajatud reaalservituudid AS-i Eesti Raudtee ja AS-i Katoen
Natie Eesti kasuks;
• anti nõusolek lepingute sõlmimiseks raudteemaa hoonestusõiguse
koormamiseks rajatiste omanike kasuks, tähtajaga kuni hoonestusõiguse
lõppemiseni nõukogu poolt kinnitatud Isikliku kasutusõiguse põhitingimuste
alusel;
• anti nõusolek pikendada piiriteenuse osutamiseks sõlmitud lepinguid AS-ga
Operail ja ühispakkujatega AS GoRail ja OÜ RVTest tähtajaga kuni 11.12.2021;
• anti nõusolek müüa aadressil Ida-Viru maakond Jõhvi linn Kooli tn 21,
vaksalihoonega hoonestatud katastriüksusele seatud hoonestusõigus hinnaga
17 000 eurot Jõhvi Vallavalitsusele;
• anti nõusolek müüa Tallinnas, Tehnika 16e asuv kinnistu Capital Kinnisvara
OÜ-le hinnaga 835 000 eurot;
• anti nõusolek ettevõttele mittevajalike sõidukite (10 tk) müümiseks avalikul
enampakkumisel;
• anti nõusolek ettevõttele mittevajalike vagunite (3 tk) müümiseks avalikul
enampakkumisel;
• otsustati maksta MTÜ-le Eesti Muuseumraudtee muuseumi tegevuse
toetamiseks 15 000 eurot.
Nõukogu kiidab heaks AS Eesti Raudtee juhatuse poolt koostatud ja nõukogule
läbivaatamiseks esitatud 2020. majandusaasta aruande, mis koosneb
raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, vandeaudiitori aruandest ja
kasumi jaotamise ettepanekust.
6
AKTSIASELTS EESTI RAUDTEE
(registrikood 11575838)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Eesti Raudtee asukohaga Telliskivi 60/2, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 30.04.2021.a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 80 302 814 (kaheksakümmend miljonit kolmsada kaks tuhat kaheksasada
neliteist).
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames
kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub
üldkoosolek elektroonilisel (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud aktsiaselts AS Eesti Raudtee 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori
järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes
äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Raudtee 2020. aasta majandusaasta aruanne, mis koosneb
raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest, müügitulu jaotusest ja vandeaudiitori
aruandest, mille kohaselt oli AS Eesti Raudtee bilansi kogumaht 31.12.2020 seisuga 356 861
tuhat eurot, põhivara 301 217 tuhat eurot, omakapital 176 117 tuhat eurot, aruandeaasta
puhaskasum 7 089 tuhat eurot ning müügitulu 2020. majandusaastal 31 095 tuhat eurot.
2. Kinnitada AS Eesti Raudtee 2020. aasta majandusaasta puhaskasum summas 7 089 018,77
eurot ja jaotada kasum järgmiselt:
Jaotamata kasum kokku seisuga 31.12.2020 91 695 561,45 eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 84 606 542,68 eurot
Aruandeaasta kasum 7 089 018,77 eurot
Eraldised reservkapitali 354 450,94 eurot
Kasumist jätta jaotamata 6 734 567,83 eurot
3. 2020. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
Päevakorrapunkt 2-3 otsused jõustuvad peale Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja
sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade
kinnitamine 2021. aastaks" jõustumist.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2020.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas